Kiri

Sihtasutuse põhikirjas seatud eesmärkide saavutamine 201 9. majandusaastal ja sihtasutusele 201 9 . majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamine Sihtasutus Eesti Draamateater põhikirjalisteks eesmärkideks on: Eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine kutselise teatrikunsti viljelemise kaudu; ühiskonna muutuste ja inimeksistentsi igaveste küsimuste mõtestamine vaataja jaoks; eri vaatajarühmadele võimaluste loomine kultuurist osasaamiseks; võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale, Sihtasutuse Eesti Draamateater ja eesti teatrikunsti tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki. Sihtasutus Eesti Draamateater täitis pikaajalistest põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvalt 201 9 . a astaks seatud eesmärke rahuldavalt . Eesti Draamateater tõi 2019. aastal välja 8 lavastust, mille hulgas 1 oli koostöö Eest i Muusika- ja Teatriakadeemiaga . ED repertuaari prioriteet on eesti dramaturgia. Lavale jõudis 2 algupärandit: eesti dramaturgia suurkuju Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse võrukeelne „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl “, teine aga äsja ED tellimusel kirjutatud ja kaasaja autori Kai Aareleidi sulest. Tähelepanuväärsel moel pälvis Priit Pedajas aasta lavastajaauhinna just nende kahe eesti materjalil põhineva lavastuse eest. ED üks eesmärke on tegeleda inimeksistentsi põhiküsimustega, maailma kirjandusklassika st esietendus id Maksim Gorki „ Päikese lapsed “ , Henrik Ibseni „Rahvavaenlane“ ja Sławomir Mrożeki „Armastus Krimmis“ – vene, norra ja poola suurte näitekirjanike teosed. Maailma tänapäevadramaturgia hulgas on austria ( Patrick Süskindi „Kontrabass“), ameerika ( Lucas Hn athi „Nukumaja, osa 2“) ja inglise (Lee Halli „Võrk“) näidendid . Jätkub koostöö teatrikõrgkoolidega ja erinevate teatrierialade üliõpilastega ja lisaks ühis lavastusele on teatri erinevate s osakondades praktikal teatriteaduse, tehniliste erialade ja või m alusel ka stsenograafiaüliõpilased . Kõige enam mängiti 2019. aasta jooksul lavastusi „Mõnus maatükk“ (44 etendust), „Pangalaen“ (39 etendust) ja „Päikesetriip“ (38 etendust). Suurim publikuarv oli suures saalis lavastustel „Lohe needus“ (8615 inimest), „Ivanov“ (6776 inimest) ja „Tunnike rahu“ (6065 inimest). Suurim publikuarv väikeses saalis oli lavastustel „Mõnus maatükk“ (5929 inimest), „Pangalaen“ (4646 inimest) ja „Nukumaja, osa 2“ (2214 inimest) ning Maalisaalis lavastusel „Päikesetriip“ (2651 inimest). 2019. aasta jooksul anti 496 etendust ja korraldati lisaks 4 muud etendustegevuslikku üritust (Antsude pidu, kaks esimest lugemist, Link: Jüri Järvet 100). Neist oli s tatsionaaris 459 etendust ja väljaspool teatrimaja külalisetendustena 37 etendust. Piletiga külastajaid oli 100 804, muude ürituste külastajatega kokku 101 697 inimest. Saalide keskmine täituvus oli 92 % ja keskmine piletihind 13,17 € (ilma käibemaksuta). ED repertuaaris oli aasta jooksul 3 0 lavastust , milles t umbes kolmandik põhineb eesti materjalil . Lisak s etendustegevusele tegutses teater haridus - ja muude programmide, sh õpetajatele ja õpilastele mõeldud mitm ekesised üritused, teatriraamatute kirjastamine , erinevate teatrierialade töötoad jne . Mahukas töö oli teatri visuaalse identiteedi uuendamine koos kunstnik Margus Tammega ja disainifirma Platvormiga , uuenes koduleht, plakatite ja raamatute kujundus jm. Need on rahuldavad tulemused, kuigi osa eesmärkidest erinevatel põhjustel ei täitunud. Surve omatulu teenimisele on suur ning Draamateater töötab optimaalsel piiril juba aastaid. Märtsis jagatavate Eesti teatri aastaauhindade nominent i de ks (2018.aasta teatritööde eest) olid 12 Eesti Draamateatri töödega seotud inimest, aastaauhinna pälvisid kunstnik Arthur Arula , grimmiala juhataja Helga Aliis Saarlen ja näitleja Ester Kuntu . Kunstnik Kristjan Suits pälvis riigi kultuuripreemia suurel määral ka Draamateatris tehtud tööde eest. Eesti Draamat eater täidab eesti kultuuris rahvusteatri missiooni . Teater tuleb toime oma majandamisega, on kunstiliselt ja organisatsiooniliselt heas seisus. Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on olulises osas saavutatud ning on saavutatavad ka tulevikus. Eesti teatrikunst ja -kultuur vajavad jätkuvalt Eesti Draamateatri loome- ja muude töötaj ate ning teatriga koostööd tegevate näitekirjanike panust ning sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on sobilik.