dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 12. mai 2020
Viit
10-1/1117-1
Registreeritud
12. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Esitajate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-1 Kirjavahetus loomeliitude tegevust puudutavates küsimustes
Toimik
10-1/2020 Kirjavahetus loomeliitude tegevust puudutavates küsimustes
Vastutaja
Marion Selgall da Silva
Lahendamise tähtaeg
11. juuni 2020

Failid

  • 📎20.05.11-EEL märgukiri.asice178 KB

Sisu (failidest)

Hr. Tarvi Sits Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Tallinn 11.05.2020.a. Märgukiri Käesolevaga edastab MTÜ Eesti Esitajate Liit (edaspidi EEL) Kultuuriministeeriumile märgukirja, mis on seotud loomeliidu kohustuste täitmise rahastamisega, kui tegemist on loomeliitu mittekuuluva loovisiku taotlusega. 1. Õiguslik raamistik Loovisikute ja loomeliitude seadus1 (LLS) § 12 lõige 3 kohaselt peab loomeliit kasutama riigieelarvest eraldatud toetust järgmistel eesmärkidel: 1. loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele; 2. loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks; 3. punktides 1 ja 2 nimetatud kohustuste täitmise korraldamisega seotud kulude katteks, kuid mitte üle 15 protsendi riigieelarvest eraldatud toetuse summast. LLS-i seletuskirjas2 on LLS § 12 lõike 3 osas toodud, et toetust on loomeliidul õigus kasutada loometoetuse maksmiseks vabakutselisele loovisikule, selle toetuse maksmise korraldamisega seotud kulude katteks ja loovisikute loometegevuseks ja sellega seotud täiendõppeksantavateks stipendiumideks. LLS-i muutmisel 2014. aastal3 on LLS § 12 lõike 3 osas toodud, et eelnõuga suurendatakse LLS § 12 lõike 3 punkti 3 summat, mida loomeliidud saavad kasutada seaduse täitmise korraldamisega seotud kulude katteks. Senini oli vastav summa kuni 10% riigieelarvest eraldatud toetusest, eelnõuga tõstetakse lubatud piiri 15%-ni. Seletuskirjas toodu välja, et muudatus oluline eelkõige väiksematele loomeliitudele, kelle kogutoetusest moodustuv osa administreerimiseks ei kata reaalseid vajadusi. Kultuuriminister Rein Lang, tutvustades 14.11.2013.a. Riigikogus eelmises lõikes viidatud LLS-i muudatusi4, on vastanud Riigikogu liikme küsimusele järgnevalt: „Kui kellelegi tuleb maksta loometoetust, siis mitte Riigikogu praegune koosseis, vaid juba üle-eelmine koosseis otsustas, et selle otsustamisega, kas see loometoetus on vajalik või mitte, tegeleb loomeliit. Riik on selle ülesande delegeerinud loomeliitudele. Kui te teete ettepaneku loomeliidud sellest tegevusest vabastada ja panna sellega tegelema Kultuuriministeeriumi, siis see on võimalik, aga meie ei pea seda praegu otstarbekaks.“ Seadusandja on õigesti ette näinud, et haldusülesande täimisega kaasnevad kulud ning on reguleerinud, kuidas toimub vastavate kulutuste katmine. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/LLS 2 https://www.riigikogu.ee/download/57ac4708-cd0c-3bf7-8a8a-0d61ab35733d 3 https://www.riigikogu.ee/download/7b44d0b1-0fee-47e9-b099-d684f8ea1bbd 4 http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201311151000#PKP-13836 MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee 2. Loomeliidu tegevus haldusülesande täitmisel LLS § 1 lõike 2 kohaselt on LLS-i täitmise ja loometoetuste maksmise puhul tegemist haldusmenetlusega, millele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades LLS-is toodud erisusi. Sisuliselt on riik andnud loomeliitudele haldusülesande määrata loometoetusi ning eraldanud riigieelarvest vastavate toetuste maksmiseks vahendid, samuti vahendid taotluste menetlemisega seonduvate kulutuste katteks. Kultuuriministeerium on asunud seisukohale, et Kultuuriministeeriumile LLS § 19 lg 1 alusel esitatud taotluste puhul (st. loomeliitu mittekuuluvad loovisikud) eraldatakse sihtotstarbeliselt loomeliidule vahendid, mille suurus vastab täpselt summale, mis tuleb loomeliidul loovisikule edaspidi välja maksta. Seejuures ei ole olnud praktikas vahet, kas vastav sihtotstarbeline vahendite eraldamine toimus enne või peale 12. märtsil 2020.a. kehtestatud eriolukorda. LLS § 19 lõike 2 alusel loomeliidule menetlemiseks esitatud taotluse puhul peab loomeliit täitma täpselt samasid LLS-is toodud kohustusi nagu loomeliidu liikme poolt esitatud taotluse menetlemisel. LLS § 23² lõike 6 kohaselt menetleb Kultuuriministeerium eriolukorral ajal ja 180 päeva jooksul pärast selle lõppemist LLS § 19 lõikes 1 nimetatud vabakutseliste loovisikute loometoetuse taotlusi ning täidab § 19 lõigetes 2 ja 3 sätestatud loomeliidu ülesandeid. Sisuliselt teeb Kultuuriministeerium ainult otsuse loometoetuse määramise või mittemääramise kohta. Ülejäänud loometoetusega seonduvad kohustused jäävad loomeliidu täita. 3. Haldusülesande täitmise finantseerimine LLS-ist tuleneb, et peale loomeliidu tunnustamist kultuuriministri käskkirja alusel saab Kultuuriministeerium loomeliiduga sõlmida halduslepingu. Kultuuriministeerium määrab lepingu eesmärgi, aruande esitamise tähtaja ning muud lepingu seisukohast olulised tingimused. Tavaolukorras, kui soovitakse avaliku teenuse osutamisega seonduv tegevus edasi delegeerida, on avalikul sektoril tarvis teada, milline on või milliseks kujuneks tema enda osutatud teenuse hind tulenevalt teenuse kirjeldusest. Tegemist on nn majasisese hinnaga, mis väljendab kulusid, mis tekiksid siis, kui vastavat teenust osutaks ministeerium. Majasisese hinna arvestamisel saab lähtuda kahte tüüpi kuludest: otsesed ja kaudsed. Otsesed kulud on seotud vaid konkreetse teenuse osutamisega ning väljenduvad tavaliselt tööjõukuludena, kapitali- (sh seadmed) ja materjalide soetamise ja amortisatsiooni kuludena (sh intressid), tegevuste elluviimisega seotud kuludena (kommunikatsioon jms). Kaudsed kulud tehakse kahasse vähemalt ühe teise majasisese tegevusega, mida võib nimetada ka üldkuludeks. Nendeks on tavaliselt halduskulud (nt hoonete ülalpidamiseks kuluv vesi, elekter, soojus, hooldus), tugiteenuste kasutamine (nt õigusteenused, raamatupidamine), koolituskulud, muude tegevustega kahasse tehtavad palga-, intressi-, kommunikatsiooni- jms kulud (nt administreerimine, juhtimine, järelevalve). Seadusandja on leidnud, et LLS-is sätestatud ülesannete täitmine on mõistlik delegeerida loomeliidule ja näinud ette, kuidas toimub vastava tegevuse rahastamine (LLS§ 12 lg 3 p 3). MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee 4. Ettepanek praktika muutmiseks Kultuuriministeerium on olnud seisukohal, et LLS § 19 lõike 4 alusel eraldatud vahendid on ette nähtud sihtotstarbeliselt ainult loometoetuste maksmiseks. Kultuuriministeerium taotles ja sai lisaeelarvega loometoetuste maksmiseks täiendavalt 4,2 miljonit eurot. Kultuuriministeeriumi veebilehel5 oleva info kohaselt võimaldab lisarahastus 2020. aastal maksta loometoetust kokku umbes 1200 loovisikule. Hinnanguliselt sisaldab 1200 loovisiku loometoetuse maksmine ka vahendeid, mida on loomeliitudele eraldatud kultuuriministri 13.01.2020.a. käskkirja nr 8 (edaspidi käskkiri nr 8) alusel6. On tekkinud olukord, kus LLS-i alusel antud käskkirja nr 8 eraldatud vahendite puhul on loomeliidul võimalik kasutada LLS §-is 12 lõike 3 punktis 3 toodud õigust (st. kasutada eraldatud vahendeid mh. kohustuste täitmise korraldamisega seotud kulude katteks), kuid Kultuuriministeeriumi kantsleri 08.05.2020.a. käskkirjaga nr 137 eraldatud vahendite puhul ei ole loomeliidul võimalik kasutada LLS §-is 12 lõike 3 punktis 3 toodud õigust (st. kasutada eraldatud vahendeid mh. kohustuste täitmise korraldamisega seotud kulude katteks). EEL on seisukohal, et käskkirja nr 8 alusel eraldatud vahendid on ette nähtud LLS § 12 lõike 1 alusel esitatud taotluses toodud eesmärkidel kasutamiseks. Taotluses tuuakse välja prognoositavad kulud LLS § 12 lõike 3 punktide 1-3 osas ning vastavate kulude täpsustamine toimub toetuse kasutamise aruandes. LLS § 19 alusel loomeliidule suunatud taotluste menetlemise ja täitmisega seonduvad kulud ei sisaldu LLS § 12 lõike 1 alusel esitatud taotluses, sest need kulud on taotluse esitamise ajal prognoosimatud (st. loomeliidul ei ole võimalik ette näha, kui palju on loomeliitu mittekuuluvaid isikuid, kes esitavad oma loometoetuse taotluse Kultuuriministeeriumile). Halduskoostöö seaduse8 § 20 alusel hüvitab ametiabi saaja ametiabi andjale tema ametiabi andmisel tehtud mõistlikud kulutused. LLS § 19 lõikes 4 toodud juhul on tegemist analoogilise olukorraga, kus loomeliit asub täitma Kultuuriministeeriumi poolt antud ülesandeid ja teeb nende ülesannete täitmiseks vajalikke (otseseid ja kaudseid) kulutusi. Teeme Kultuuriministeeriumile ettepaneku praktika muutmiseks ja alates 2020. aastast LLS § 19 ja § 23² alusel loomeliidule suunatud taotluste menetlemiseks ja täitmiseks ette näha vahendid loomeliidu mõistlike kulutuste hüvitamiseks (nt. teatava protsendina loometoetuse suurusest). Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Ambur tegevdirektor 5 https://www.kul.ee/et/kriisiabi 6 https://adr.rik.ee/kum/fail/6965101/8%2013.01.2020%20Ministri%20p%C3%B5hitegevus.bdoc 7 https://adr.rik.ee/kum/dokument/7247269 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/12792920 MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel