Riigihanke "Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020" alusdokumentide ja hankekomisjoni koosseisu kinnitamine

Integratsiooni monitooringu metoodika (re)kontseptualiseerimine Kristjan Kaldur, Kats Kivistik, Triin Pohla METOODIKAARUANNE 2019 Uuring: Integratsiooni monitooringu metoodika (re)kontseptualiseerimine Autorid: Kristjan Kaldur Kats Kivistik Triin Pohla Teostaja: Balti Uuringute Instituut Tellija: Kultuuriministeerium Balti Uuringute Instituut uuris Kultuuriministeeriumi tellimusel Eesti integratsiooni monitooringu kontseptsiooni metoodikat ja korraldust - kuidas mõõta Eesti ühiskonna lõimumist perioodil 2020 – 2030, nii et see vastaks kõige paremini poliitikakujundajate, teadlaste ja avalikkuse vajadustele? DOI: 10.23657/2019.7 Balti Uuringute Instituut Lai 30 51005 Tartu tel 699 9480 ibs.ee SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................................ 4 Eesmärk: kontseptsioon ja üldine raamistik .............................................................................. 6 Sihtrühmad: miks ja kelle lõimumist hinnata? .......................................................................... 9 Auditoorium: kelle jaoks uurime? Kellele on monitooring mõeldud?......................................13 Vorm: milline peaks olema monitooringu üldine väljund? .......................................................18 Andmekogumine: kuidas peaks koguma sisendit? .................................................................23 Võimalikud tulevikustsenaariumid ...........................................................................................27 Peamised järeldused ja põhimõtted monitooringute läbiviimiseks tulevikus ..........................29 Muud olulised ja läbivad teemad ..............................................................................................31 Ankeetküsimustiku disain .........................................................................................................33 Lisad .......................................................................................................................................... 37 SISSEJUHATUS Siinne metoodikaaruanne võtab kokku tulemused lühiuuringust, mille eesmärk oli läbi vaadata Eesti integratsiooni monitooringute senine korraldus ja metoodika ning täpsustada seeläbi monitooringute läbiviimise korraldust ning üldised põhimõtted perioodiks 2020-2030. Uuringu käigus viidi läbi 20 intervjuud 21 valdkondliku eksperdiga (vt täpsemalt lisa 1 aruande lõpus), koguti tagasisidet monitooringu tulemuste senise kasutamise/rakendamise kohta enda valitsemisalas või töövaldkonnas 18 inimeselt 7 asutustest (lisa 2), kaardistati lõimumise teemalised lõputööd (lisa 3), kaardistati lõimumisega seotud Eesti küsitlusuuringud (lisa 4), kaardistati monitooringute senised teoreetilised raamistikud ja küsimused ning erinevaid lõimumise mõõtmise võimalused maailmas (lisa 5), sh testiti võimalik uut lõimindeksit uussisserändajate kohanemise uurimiseks (lisa 6). Testiti ka Eesti elanike valmisolekut isikukoodi jagamiseks isiku-uuringutes/elanikkonnaküsitluses omnibuss küsitluse kaudu (lisa 7). Samuti valideeriti ja täiendati integratsiooni monitooringu küsitlusankeeti (lisa 8). Lisaks viidi läbi kaks aruteluseminari lõimumise mõõtmisega seotud valdkondlike ekspertide ja poliitikakujundajatega – üks Tallinnas ja üks Tartus. Enamik siinses metoodikaaruandes väljatoodud seisukohti või järeldusi tuginevad läbiviidud intervjuude, andmekogumise ning sekundaarallikate analüüsi omavahelisel sünteesil. 0. EESMÄRK: Mis on lõimumispoliitika 0. EESMÄRK 1. SIHTRÜHMAD eesmärk? 1. SIHTRÜHMAD: Miks ja keda uurime? 2. AUDITOORIUM: Kelle jaoks uurime? 2. AUDITOORIUM Kellele on monitooring mõeldud? 3. TEEMAD: Mida me uurime? Mis teemasid käsitleme? 4. VORM: Milline peaks olema monitooringu 3. TEEMAD 4. VORM vorm ehk väljund? 5. ANDMEKOGUMINE: Kuidas peaks välja nägema andmekogumine ehk sisend? 5. ANDME- KOGUMINE Siinse metoodikaaruande esimesed kaks peatükki (millisel eesmärgil ja kelle lõimumist hinnata) on eelkõige poliitilise valikuga seotud küsimused monitooringu eesmärgi osas, mille üle tuleb eelkõige otsustada poliitikakujundajatel. Esimeses peatükis on tutvustatud erinevad lõimumise definitsioonid, lõimumise üldine kontseptualiseerimine ning selle eesmärgiseaded Eestis. Seejärel kirjeldame, milliseid sihtrühmi on võimalik monitooringutes eristada ehk kelle lõimumist jälgida (ptk 2); samuti kirjeldame integratsiooni monitooringute võimalikku auditooriumit ehk monitooringu (aruande) 4 tarbijaid/kasusaajaid (ptk 3). Nende põhjal on võimalik paremini sihistada ka monitooringu laiemat eesmärk ja väljundit ehk vormi (ptk 4) - selle juures analüüsime mh erinevate monitooringu vormide tugevusi ja nõrkusi. Monitooringu sisendi juures eristame erinevad andekogumise võimalikud meetodid ning toome välja asjaolud, millele tulevaste monitooringute andmekogumisel tuleb mõelda (ptk 5); selles peatükis toome põhjalikumalt välja ka registriandmete ja küsitlusandmete ühendamisega seotud riskid. Seejärel pakume välja ja kirjeldame ära mõned kõige tõenäosuslikumad stsenaariumid tulevaste monitooringute läbiviimiseks (ptk 6) ning Statistikaameti võimaliku rolli monitooringu läbiviimisel. Kokkuvõttes on eraldi välja toodud mõned monitooringu korraldamisega seotud üldisemad mõtte- ja arutelukohad (ptk 7 ja 8). 5 EESMÄRK: KONTSEPTSIOON JA ÜLDINE RAAMISTIK Mis on Eesti lõimumispoliitika eesmärk? Erinevad määratlused Eestis ja Euroopas Lõimumiskava Lõimuv Eesti 2020: 1 „Lõimumine on ühiskonna koos töötamise, õppimise ning toimimise oskuse ja võimekuse kasvatamine, mis läbib kõiki ühiskonnaelu valdkondi. See on pikaaegne pidev kokku kasvamine, vastastikune areng ühiskonnagruppide vahel. Seda iseloomustavad sellised väljakutsed, mille lahendamiseks vajatakse pikema vaatega plaane, kõikide osaliste ning eri kogukondade valmisolekut ja kaasatöötamist. Riigi soov on väärtustada ühiskonnas iga inimest ja seeläbi toetada ka kultuurilist mitmekesisust, edendada komberuumi, kus saab areneda eesti keel ja kultuur. See võimaldab oma identiteeti säilitada ja kultuuri viljeleda ka eesti keelest erineva keele ja kultuuritaustaga inimestel.“ Lõimuv Eesti 2030: „Lõimumiskava üldeesmärgiks on luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja jagaksid demokraatlikke väärtusi.“ RITA-ränne 2018: 2 „Lõimumine peaks olema suunatud ühise riigiidentiteedi tugevdamise ja kasvatamise ning kultuuriliste identiteetide säilitamise ja arendamise suunas, suurendades samas riigi elanikkonna kultuurilist ühisosa. Lõimumine on eeskätt ühiskonna kui terviku ehitamine õppimise teel, s.t lõimumine peab seadma eesmärgiks kõigile elanikele Eesti riigis hästi toime tulemiseks vajalike kultuuriliste pädevuste õpetamise ja võimalikult suure ühisosa ning heade suhete tagamise eri kultuurikogukondade ja nende esindajate vahel. /…/ Ühiskonnas loovad ühisosa jagatud väärtused, võimaluste võrdsus ja vabadus valida ning vastutada.“ Kuidas mõõta lõimumist töötuba (2011): 3 M. Lauristini (2011) põhjal on Eesti lõimumispoliitika põhiväärtused stabiilsus, konfliktide ennetamine, demokraatia areng, kultuuriline ja sotsiaalne sidusus. Eesti lõimumispoliitika kolm põhisuunda on: (1) keelelis-kommunikatiivne integratsioon: riigikeele oskus on eelduseks ühise inforuumi kujunemisele ja haridusliku, kultuurilise ning sotsiaalse sidususe arengule; sallivus ja avatus suhetes, nii eestlaste kui mitte-eestlaste vastastikune kultuurihuvi ja üksteise mõistmine; (2) õiguslik-poliitiline integratsioon: kodakondsuse omandamine ja ühise riigi-identiteedi kujundamine; mitte-eestlaste poliitiline osalus ning kodanikuühiskonda kaasatus; ning (3) sotsiaalmajanduslik integratsioon: võrdsed majanduslikud võimalused ja heaolu; sotsiaalne turvalisus ja konkurentsivõime tööturul. 1 Kultuuriministeerium, LE2030. 2 Mitmekultuurilise Eesti ühiskonna ja lõimumise kontseptuaalsed alused, RITA ränne, juuni 2018. 3 Kuidas mõõta lõimumist töötoa materjalid (2011). 6 Euroopa Liidu (2005) raamistik kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liidus sätestab ühise integratsioonikavana järgmised põhimõtted, milles sedastatakse, et:  lõimumine on dünaamiline kahesuunaline protsess, kus kõik sisserändajad ja liikmesriikide elanikud saavad üksteist vastastikku kohandada  lõimumine eeldab Euroopa Liidu põhiväärtuste austamist  tööhõive on lõimumisprotsessi oluline osa  algteadmised vastuvõtva ühiskonna keele, ajaloo ja institutsioonide kohta on lõimumiseks hädavajalikud  haridusalased pingutused on olulised sisserändajate ja eriti nende järeltulijate ettevalmistamiseks edukamaks ja aktiivsemaks ühiskonnas osalemiseks  sisserändajate ligipääs asutustele ning avalikele ja eratoodetele ja -teenustele võrdsetel alustel kui riigi kodanikel ja mittediskrimineerival viisil on parema integratsiooni kriitiline alus  muud valdkonad: suhtlussagedus ja kontaktid; kultuuridevaheline dialoog; kodaniku-, kultuurilise ja poliitilise osaluse julgustamine. Varasemates integratsiooni monitooringutes kasutatud teoreetilised kontseptsioonid ja lähtepunktid on eraldi välja toodud siinse metoodikaaruande metoodika-kompaktis (vt lisa 5). Lõimindikaatoreid on võrdlevalt teiste Euroopa riikidega analüüsinud ka lõimumiskava 2008-2013 indikaatorite käsiraamat (E&Y 2011). 4 Samuti on lõimvaldkonna indikaatoreid käsitletud arengukava „Lõimuv Eesti 2020″ ettevalm istam ise raam es koostatud erinevates valdkondlikes teem alehtedes (I BS 2 0 1 3 ).5 Üldise teoreetilise kontseptsiooni vajadus integratsiooni monitooringute jaoks Varasemates integratsiooni monitooringutes on lõimumise mõõtmiseks ja analüüsimiseks loodud erinevaid teoreetilisest kirjandusest lähtuvaid ning küsitlusandmete põhjal konstrueeritud indekseid ja tüpoloogiaid (vt tabel 1), mida on aastate jooksul osaliselt täiendatud ja edasi arendatud (vt pikemalt definitsioone ja määratlusi Eestis ja teoreetilisi-metodoloogilisi kontseptsioone ka lisas 5). Nii on näiteks neist kahte - lõimklastrite ja riigiidentiteedi indeksid - kasutatud ka lõimumiskava indikaatoritena, kuid seni pole neist ega ühestki teisest varasemast lähenemisest kujunenud ega neid eesmärgistatult kujundatud ühtseks raamistikuks Eesti lõimumisvaldkonna seisundi hindamisel. Tabel 1. Integratsiooni monitooringutes esitatud indeksid ja tüpoloogiad, 2000-2017 Autor Aasta(d) Indeks/tüpoloogia Iris Pettai 2000, 2002, Eestlaste ja mitte-eestlaste vastastikune sallivus ja 2005 sallivustüpoloogia Jüri Kruusvall 2002 Integratsiooni pidurdavad hoiakud, rahvussuhete arenguvariandid Klara Hallik 2002, 2005 Mitte-eestlaste võimus osalemise tüpoloogia, individuaalse poliitilise kaasatuse indeks Kairi Kasearu, Avo 2008 Tõrjutuse koondindeks Trumm Jüri Kruusvall 2008 Rahvussuhete tajurühmad 4 Ernst&Young (2011). Lõimumiskava 2008-2013 indikaatorite käsiraamat. 5 Balti Uuringute Instituut (2013). Lõimumisvaldkonna taustainfomaterjalid. 7  Raivo Vetik 2008, 2015, Eestlaste ja eestivenelaste riigiidentiteet 2017 Marju Lauristin / Jüri 2008, 2011 Lõimumisastmete indeks, lõimdimensioonid, Kruusvall / 2015 lõimklastrid Triin Vihalemm 2011 Identiteedi dimensioonid Triin Vihalemm 2011 Religiooni olulisuse indeks Peeter Vihalemm / 2011 / Meediaeelistuste (-orientatsiooni) tüübid Külliki Seppel 2015 Jüri Kruusvall 2015 Püsikontaktide taseme koondnäitaja * allikas: autorite koostatud 8 SIHTRÜHMAD: MIKS JA KELLE LÕIMUMIST HINNATA? Esimeste Eesti integratsiooni monitooringute perioodil (2000-2008) olid lõimumise analüüsimisel peamised osapooled/sihtrühmad eelkõige eestlased ja teisest rahvusest inimesed (90-ndatel ja 00- ndatel eelkõige Eestis elavaid venelasi, hiljem ka teisi muukeelseid). Enamik siinse analüüsi tarbeks intervjueeritud eksperte on seisukohal, et ka tulevikus on monitooringutes vajalik analüüsida teisest rahvusest või muukeelsete elanike lõimitust, kuid vastavalt vajadusele eristades selle sees erinevaid rahvusrühmi või muid subgruppe, sh aga ka (etniliste) eestlaste endi lõimimisvalmidust. Ühtlustamist vajab aga terminoloogia – st kas Eestis elavate teisest rahvusest elanike analüütilise koondnimetusena kasutada terminit ’muukeelsed’, ’teisest rahvusest inimesed’, ’muu emakeelega inimesed’, või mõni muu üldine koondminetus. Termini ’mitte-eestlased’ kasutamine on Eesti teaduskirjanduses aegamööda kahanenud ning selle edaspidine kasutamine pole enam otstarbekas. 6 Samal ajal on kasvav sisseränne, tagasiränne ning sellest tulenevalt eri rändevormide ja Eesti elanikkonna rahvusliku koosseisu mitmekesistumine toonud kaasa vajaduse kaasata lõimumistegevustesse ja -analüüsidesse ka teisi, erineva taustaga (sub)gruppe. Nii on näiteks alates 2011. aastast integratsiooni monitooringutes käsitletud eraldi ühe rühmana uussisserändajaid, 7 ning viimastel aastatel on tõstatanud küsimus, sh siinse analüüsi jaoks läbiviidud intervjuudes, kas ja millises ulatuses peaks integratsiooni monitooring (võrreldava grupina) käsitlema ka eestlastest tagasipöördujaid. Võttes seega aluseks Eestis juba elavad ja elama saabuvad inimesed, on integratsiooni monitooringu valimi moodustamise seisukohast lähtuvalt võimalik eristada nelja peamist sihtrühma (tabel 2): eestlased, muukeelsed, uussisserändajad ja teised (pikemaajaliselt Eestis elanud) välismaalased, ning eestlastest tagasipöördujad. Tabel 2. Integratsiooni monitooringusse kaasatud sihtrühmad Sihtrühm Täpsustus Mõtte või arutelukoht Suurusjärk Eestlased Etnilised eestlased, kes Uurida kvantitatiivselt, ca 900’000 ankeedis valivad enda elanikkonna valim katab selle rahvuseks ’eestlane’. sihtrühma. Muukeelsed Kõik mitte eesti Uurida kvantitatiivselt, ca 300’000 emakeelega Eesti elanikkonna valim katab selle elanikud, sh vene keelt sihtrühma. kõnelevad püsielanikud. Uussisserändajad Kuni 5-aastat Eestis Võib kaaluda nii kvantitatiivselt ca 80’000 ja teised Eestis viibinud isikud, sh RKS uurimist – sel juhul tuleks mittesündinud (pagulased); ning kauem suurendada nende valimit välismaalased kui 5 aastat tagasi ebaproportsionaalselt teistega; Eestisse elama asunud kui ka kvalitatiivselt uurimist. välismaalased. Täpsemalt Tulenevalt sihtrühma eripärast – vt allpool. kiire kohanemisvajadus uues 6 Vt selle osas ka IBS (2013). Taustainfo: Lõimumisvaldkonnas kasutatavate terminite ülevaade. 7 2011. aastal kaasati uussisserändajad monitooringusse kvalitatiivselt – fookusgrupi ja personaalintervjuudega, 2015. aastal ainult läbi sekundaarallikate (teiste uuringute) tulemuste, ning 2017. aastal kvantitatiivselt – eraldiseisva veebiküsitlusega, mis kattus osaliselt elanikkonnaküsitluse ankeediga. 9  keskkonnas – võib kaaluda ka longituuduuringu läbiviimist. Tagasipöördujad Pikalt (üle 10 aasta) Seni pole monitooringutes ega ca 30’000 Eestist väljaspool elanud muudes uuringutes süstemaatilist Eesti kodakondsusega käsitlemist leidnud. Kaaluda võib isikud, kes on sündinud nii varianti uurida sihtrühma Eestis või väljaspool eripära lisauuringuga või Eestit. suurendada sarnaselt uussisserändajatele nende valimit. * allikas: autorite koostatud Valimi koostamisel ehk keda ja miks integratsiooni monitooringutes uurida, tuleb uuritavate sihtrühmade/(sub)gruppide täpsustamisel ja andmekogumise ettevalmistamisel muuhulgas tähelepanu pöörata järgnevatele aspektidele: a) Huvi lõimumis- ja rändevaldkonna akadeemilise ja rakendusliku uurimise vastu on Eestis üha kasvav, mistõttu on aina olulisem kvaliteetsete võrreldavate andmete kogumine, ja kogutud andmete kättesaadavus. Erinevate gruppide puhul - sealhulgas päritolu, rändetausta ja rändekogemuse alusel -, on võrreldavuse tagamiseks oluline erinevate võrreldavate gruppide piisav esindatus (valim) ükskõik millises andmekogumises (st vähemalt 400 vastajat ühes uuringulaines). Kas ja millised piirangud taolise esinduslikkuse tagamisel seab uuringuks ettenähtud eelarve, vajab eraldi otsustamist. Siiani on integratsiooni monitooringutes venekeelne elanikkond olnud üleesindatud ehk valim on olnud suurem kui nende proportsioon Eesti ühiskonnas; üleesindatus on vajalik ka teiste väiksemate subgruppide uurimisel (nt ukrainlased, uussisserändajad, tagasipöördujad vmt). b) Rändetausta ja päritolu lõikes on täpsemaks analüüsiks tarvis lisada küsitlusankeeti küsimused vastaja, tema vanemate (ja vanavanemate) sünnikoha kohta. Seda senini integratsiooni monitooringutes tehtud ei ole. Põlvnemise kohta info kogumine võimaldab eristada Eesti rahvusest püsielanikest (st etnilistest eestlastest) väga hästi lõimunud sisserändajad ja nende järeltulijad, kes vastavad või võivad vastata küsitlusele eesti keeles ja/või peavad enda peamiseks rahvustunnuseks eestlast (st valivad ankeedis rahvuseks ’eestlane’). c) Valimi koostamisel on oluline arvestada ka rahvastiku geograafilise paiknemise ning eri piirkondade (eelkõige Tallinn ja Harjumaa, Ida-Virumaa vs muu Eesti) võrdleva analüüsi võimalikkusega. Silmas tuleb aga pidada, et näiteks Ida-Viru regiooni põhjalikumaks uurimiseks on vajalik suurendada ka selle piirkonna vastajate hulka (st valimis üleesindada). d) Uussisserändajate ja Eestis mittesündinud välismaalaste grupi analüüsimisel ning piiritlemisel ei tohiks lähtuda ainult kohanemisprogrammi määruses sätestatud ning ametlikus asjaajamises kasutuses olevast kuni 5 aasta Eestis viibimise piirist, vaid laiendada uussisserändajate valimisse kaasatud välismaalaste Eestisse saabumise aega kuni 10 aastani, või panna piiriks Eesti Euroopa Liiduga liitumise aastal 2014. Nii satuvad valimisse ka need välismaalased, kes on Eestis elanud juba üle 8 aasta, mis tähistab ühtlasi alampiiri Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Taoline sihtrühma Eestis viibimise aja laiendamine ei kaota ära võimalust analüüsida eraldi ka kuni 5-aastat Eestis viibijaid. 10 e) Uussisserändajate puhul soovitame valimi koostamisel mitte eristada EL ja kolmandate riikide kodanikke (küll aga võib neid kahte rühma eristada andmete analüüsimisel). Kuna uussisserändajate valimi moodustamine on keeruline elukoha järgi, võib nende küsitlus olla veebipõhine – kõrvalekalle populatsioonist peaks olema nende puhul väiksem, sest uussisserändajad on keskmiselt küllaltki noored inimesed ning kelle jaoks on arvuti ja interneti kasutamine tavaline. f) Integratsiooni monitooringus uuritavaid sihtrühmi (sh uussisserändajaid kui ka tagasipöördujaid) on võimalik uurida (osaliselt) longituuduuringuga, küsides selleks küsitlusuuringu lõpus vastaja nõusolekut uuringu järgmises laines osalemiseks, sh tema kontaktandmeid. Longituud- uuringu korraldamine võib olla eelkõige mõttekas uussissrändajate ja tagasipöördujate sihtrühmade puhul, kuna küsimuste fookus võib aja jooksul muutuda – näiteks keskendudes esimestel aastatel pärast Eestisse kolimist/naasmist ümberasumise ja uue eluga kohanemise protsessile ning hiljem uutele teemadele. Taolised uuringud Eestis seni puuduvad. g) Piisava valimiga tagasipöördujate lisamine uuringusse võimaldab integratsiooni monitooringusse luua täiendava võrdlustasandi sellest, kas ja kuidas välismaal elamise kogemus muudab (etniliste) eestlaste hoiakuid, kontakte, lõimumisvalmidust, meediatarbimist jms. Lisavalimi koostamise peamine vastuargument seisneb selle täiendavates kulutustes: kas lisakulu täiendava valimi koostamiseks ning andmete analüüsimiseks tasub ära või mitte. h) Erinevate andmekogumise meetodite kombineerimine (isetäidetav veebiküsitlus + CATI ehk tahvelarvuti vahendusel personaalintervjuu) võimaldab võrreldes ainult ukselt-uksele teostatava küsitlusega hoida kulusid madalamal ja/või kaasata uuringusse senisest suuremal määral vastajaid. Monitooringu põhiankeet peaks olema tõlgitud ning vähemalt veebiversioonis kättesaadav kolmes keeles: eesti, vene ja inglise. Täna on monitooring ainult nn ukselt-uksele põhine ning samuti ka ainult eesti ja vene keeles (v.a. uussisserändajate küsitlus, mis on lisaks ka inglise keeles ning ainult veebipõhine). i) Monitooringu metoodilise edasiaredamise jaoks on oluline vastajatelt ka küsida ning hiljem analüüsida nende inimeste profiile, kes ei soovi vastata ning põhjused, miks jäetakse vastamata. Seejuures võib olla eriti huvitav info ka selle kohta, kui palju on mittevastajate seas neid, kelle keeleoskus ei võimalda ankeedile vastata. Nii näiteks võimaldaks registripõhine uuringu valimi koostamine saada parema ülevaate sellest, kes ei vasta, ning ukselt-uksele küsitlus anda parema ülevaate sellest, miks ei vastata. Eelnevast tulenevalt tasub integratsiooni monitooringute andmete kogumisel tulevikus kaaluda kahte varianti: (1) tavapärane elanikkonnaküsitlus ca 1200-1400 vastajaga, mis laias laastus peegeldab elanikkonna proportsioone ning kus teised rahvused on mõnevõrra üle-esindatud põhjalikuma analüüsi võimaldamiseks; või (2) erinevate huvipakkuvate elanikkonnagruppide/sihtrühmade/subgruppide võrdlust võimaldav küsitlus, mis sisaldab kõikide huvipakkuvaid gruppide (üleesindatud) valimit ning mis võimaldaks nende põhjalikumat võrdlust ja süvaanalüüsi. 11 Kuna palju andmeid ja informatsiooni saab juba teistest regulaarselt läbiviidavatest uuringutest, nagu nt Statistikaameti erinevad isiku-uuringud 8 või Euroopa Sotsiaaluuring (ESS), millest enamik toimuvad kord kahe aasta jooksul või iga-aastaselt, võib EIM väärtus seisneda ka teises variandis – uurida võrdlevalt kõiki või peamisi rühmi ühes uuringus: püsielanikud ehk Eestis sündinud (nt erineva kodakondsuse, keele, rahvuse põhjal), (uus)sisserändajad ehk Eestist väljaspool sündinud (sh tagasipöördujad) jne. Sellisel juhul ei oleks integratsiooni monitooring pelgalt erinevaid teemavaldkondi ja küsimusi dubleeriv elanikkonnaküsitlus (nagu näiteks ESS, WVS, STAT isiku-uuringud), vaid Eestis elavate erinevate gruppide (lõimumis)hoiakute võrdlev uurimus. See variant tähendaks omakorda valimi suurendamist: kõik huvipakkuvad grupid peaksid olema esindatud vähemalt 400-500 vastajaga. Kuigi see on senisest kulukam, võimaldaks kulu vähendada küsitluse osalise viimisega veebiküsitluseks (kombineeritud andmekogumine, mille suunas liiguvad täna paljud regulaarsed elanikkonnaküsitlused), ja/või ministeeriumite vaheline vahendite jaotus (nt Siseministeeriumi poolne kaasrahastus uussisserändajate sihtrühma andmekogumise suunal vmt). Kui monitooring võtab aluseks kõik eelnevalt ja tabelis 2 nimetatud sihtrühmad/subgrupid, on oluline täpsemalt läbi mõelda, millised tunnused saavad olema nende eristamise aluseks: nt kodakondsus, peamine/kodune keel, Eestis vs väljaspool sündinud, Eestisse tuleku aeg, rahvus vmt. Grupipõhine eristus võimaldab soovi korral aja jooksul teatud gruppe uuringus välja jätta või huvipakkuvaid liita. Oluline on lisada, et gruppide-põhine lähenemine ei välista ka kogu elanikkonnast ülevaate saamist – aluseks võib võtta kogu elanikkonna proportsionaalse valimi ning seda täiendada vastavalt erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimestega, kui uuringu aluseks olev ankeet on ühesugune. Kui võimalik, on mõistlik ja vajalik erinevate gruppide kättesaadavuse parandamiseks toetuda rahvastikuregistri andmetele valimi paremaks koostamiseks. 8 Vt Statistikaameti isiku-uuringute nimekirja siin. 12 AUDITOORIUM: KELLE JAOKS UURIME? KELLELE ON MONITOORING MÕELDUD? Tulenevalt sellest, mil viisil erinevad sihtrühmad näevad enda jaoks monitooringu väärtust ja kasu, sõltub ka see, milline saab olla monitooringu sisu ja vorm. Näiteks, juhul kui monitooring on eelkõige sisendiks ministeeriumidele ja poliitikakujundajatele, on oluline lisada aruandele ka poliitikasoovitused. Kui monitooringu põhieesmärgiks on tutvustada Eesti ühiskonna lõimumise hetkeseisu pigem või mh ka tavalugejale (sh teemavaldkonnaga otseselt mitte kokkupuutuvatele poliitikakujundajatele, sh poliitikutele) võib olla vajalik lisada iga teemapeatüki algusesse lühiülevaade valdkonna põhilistest numbrilistest näitajatest (nt registriandmed rahvusrühmade lõikes tööturu olukorrast, vanuserühmadest jmt). Kuigi omavahel võib teoreetiliselt kombineerida mitmeid erinevaid sihtrühmi ja sihtrühmade põhiseid sisuelement, on oluline siiski tagada monitooringu (aruande) selgepiirilisus ja konkreetsus. Teisisõnu, kui eesmärgiks võtta katta võimalikud paljusid sihtrühmi ja teemasid, ning sellest tulenevalt ka mitmeid peatükke või peatükkide alaosasid, võib monitooringu käsitlevatus/loetavus muutuda ebamääraseks ja raskesti hoomatavaks. Tuginedes sekundaarallikate analüüsile ja läbiviidud intervjuudele, võime monitooringu auditooriumi ehk selle tarbijate või huvirühmadena üldjoontes eristada alljärgnevas tabelis 3 välja toodud peamisi sihtrühmi. Tegemist ei ole hüpoteetiliste sihtrühmadega, vaid sihtrühmadega, kes monitooringut on suuremal või vähemal määral oma töös kasutanud. Tabel 3. Monitooringu peamised tarbijad ehk auditoorium Sihtrühm Täpsustus Poliitikakujundajad ministeeriumid, teised riigiasutused, poliitikud Uurijad/teadlased teadustöid, BA, MA ja PhD töid kirjutavad üliõpilased ja teadurid, teised rakendusuuringute tegijad ja analüütikud Huvitatud tavakasutajad õppejõud loengukursuste jaoks, üliõpilased/õpilased, vabaühendused, vabakutselised eksperdid, ajakirjanikud/meedia Mittehuvitatud inimesed, kes teemast otseselt ei huvitu, aga kelleni info jõuab tavakasutajad igapäevaste uudiste ja kommunikatsiooni läbi Välismaa huvirühmad välismaine meedia, mõttekojad, rahvusvahelised organisatsioonid (nt UNHCR), lõimumise mõõtmisega alustavad või lõimindikaatoreid väljatöötavad riigid (nt Saksamaa), rahvusvahelised teadusprojektid (nt COST), võrgustikud, saatkonnad ja diplomaadid jpt * allikas: autorite koostatud Oluline on silmas pidada, et erinevad sihtrühmad ehk tulemuste tarbijad on sageli huvitatud erinevatest monitooringuga seotud väljunditest (toorandmed, analüüsitulemused, soovitused, kommunikatsioon jmt), ning seda erinevas ulatuses, erineval viisil ja sageli ka erinevatel ajahetkedel. 13 Kuna erinevaid väljundeid on mitmeid ja need ei ole sageli kattuvad, ei ole võimalik luua ka ühte või ühtselt kombineeritud monitooringu väljundit, mis hõlmaks kõiki huvitatud osapooli/sihtrühmi /audiotooriume. Täpsemalt on põhjused erinevate väljundite lõikes välja toodud alljärgnevalt: A. Toorandmed, andmestiku kasutamine ja kättesaadavus ning andmete sekundaaranalüüs Võimalus kogutud toorandmeid kasutada ja analüüsida on oluline eelkõige teadlaste jt uurijate ning tugeva analüüsivõimekusega riigiasutuste jaoks. Seega peab lisaks monitooringu aruandele olema soovijatele ligipääs ka toorandmetele, sh kõikidele monitooringu lainetele ehk nende andmestikele, küsimustikele ning vajadusel ka läbiviimise metoodika kirjeldustele (sh nt kas ja kuidas on andmed kaalutud). Eelkõige on teadlaste-uurijate, aga ka poliitikakujundajate jaoks oluline andmete ja andmetega külgnevate metoodikadokumentide võimalikult hea – kiire, lihtne ja odav – kättesaadavus. Teisisõnu peab olema läbi mõeldud ning selgelt kommunikeeritud, kelle käes integratsiooni monitooringute andmed asuvad ning millisel viisil on neile võimalik ligi pääseda. Täna selline ühtne koht puudub ning eelkõige on andmeid ja andmestikke siiani jagatud nö käest-kätte ehk enamasti (aga mitte alati) Kultuuriministeeriumil loal andmeid omavate isikute poolt teistele osapooltele. Taolise süsteemse andmeväljastuse loomise juures tuleb aga kõikides andmekogumise- ja analüüsimise etappides jälgida ka teaduseetika (sh hea teadustava, teadustöö eetika ja Euroopa teaduseetika) ning andmekaitse põhimõtteid. 9 B. Tulemustega tutvumine, nt aruande lugemine Siinse metoodikaaruande jaoks läbiviidud intervjuudes oli valdav seisukoht, et monitooringu tulemused peaksid eelkõige olema esitatud analüütilise ja kokkuvõtliku teksti kujul. Vajadust nähakse mitte niiväga kokkuvõtliku kirjeldava statistika järele (st statistikatabelite lahtikirjutused), vaid tulemuste analüüsi valdkonna kui terviku kontekstis. See tähendab, et lisaks andmete kirjeldamisele on tugev soov näha trende ajas, analüüsitulemuste või trendide võimalikku seost teiste oluliste lõimumisvaldkonnaga uuringute tulemustega, aga ka võimalikku seost monitooringu teiste teemapeatükkidega ja/või arengutega ühiskonnas/maailmas laiemalt. Poliitikakujundajate vaates on monitooringu aruandel täita kaks olulist eesmärki: esmalt, saada ülevaade enda poliitikavaldkonnas toimuvast (nt haridus, tööturg, meedia, võrdne kohtlemine vmt) ning teiseks, saada ülevaade teistes poliitikavaldkondades toimuvast. Monitooringu peamiseks väärtuseks on poliitikakujundatele seega lõimumisvaldkonna hetkeseisust ja trendidest tervikpildi saamine, ning valdkonna-spetsiifilise süvaanalüüsi asemel kompaktse ülevaate saamine kõikidest peamistest lõimumisvaldkondadest, sealhulgas ja eelkõige just teistes, mitte enda põhitöövaldkonnas toimuvatest arengutest. Monitooringu aruannet kasutatakse ka väljaspool teadlaste-uurijate ja poliitikakujundajate ringi. Näiteks kasutavad monitooringut üliõpilased oma lõputöödes ja õppejõud õppetöödes (vt ka lisa 3, lõputööde kaardistus). Samuti kasutavad monitooringu aruannet ja/või andmeid mitmed lõimumisvaldkonnas tegutsevad ministeeriumide allasutused või teised riigiasutused (nt INSA, 9 Näiteks on monitooringute toorfailides sees ka nende vastajate kontaktandmed (telefon või e-posti aadress), kes on andnud nõusoleku täiendavaks ühendusevõtmiseks nt intervjuu jaoks. Taolised isikustamist võimaldavad andmed tuleb andmefailidest enne teistele uurijatele kasutuseleandmist eemaldada. 14 Innove), aga ka valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühendused (nt IBS, Praxis, CENTAR, IOM, EIK jt). Erinevad intervjueeritud osapooled näevad monitooringul suurt potentsiaali pikaajaliste trendide jälgimisel. Seetõttu soovitame aruande vormist ehk selle väljundist sõltumata jätkata senist andmekogumist ka tulevikus, mis võimaldab pikaajaliselt vaadelda eri tunnuste muutumist ajas (isegi juhul, kui neid ei kasutata otseselt sisendina monitooringu aruandes). Samal ajal tuleb aga ka aruandes endas senisest enam rõhku panna pikaajaliste muutuste kaardistamisele, jälgimisele ja nende kirjeldamisele. Siiani on seda tehtud vaid valikuliselt; osaliselt ka seetõttu, et monitooringu ankeedid ehk küsimustikud on ajas muutunud. C. Poliitikasoovitused Poliitikakujundajate seisukohad monitooringu aruandes poliitikasoovituste väljatoomisel jagunevad kaheks: ühed peavad poliitikasoovitusi oluliseks, teised mitte, ehk ühtset läbivat seisukohta nende osas pole. Samas on üksmeel selles, et konteksti lisamine, tõlgendused ja järeldused uurijatelt on väärtuslikud ja oodatud. Kui jätkata poliitikasoovituste esitamist monitooringu aruande ühe osana, on vajalik soovituste väljatöötamisse senisest enam kaasata panustama ka konkreetse valdkonna poliitikakujundajad ise. Vajalik on tulemused ja soovitused üheskoos uurijate-teadlastega läbi arutada, et tehtavad soovitused oleksid kooskõlalised, asjakohased ja võimalikult konkreetsed. Viimase 2-3 monitooringu soovitused on jäänud pigem üldsõnalisteks ning kordavad sageli juba varem öeldut (olles aga enamasti relevantsed, kuna muutused ühiskonnas toimuvad aeglaselt). Juhul, kui poliitikasoovitustele senisest enam rõhku panna, on seda vajalik väga täpselt selgitada ka monitooringu lähteülesandes – st millise detailsusastmega soovitusi tellija soovib saada. Põhjalike soovituste jaoks on vajalik eraldada senisest rohkem aega, st nende põhjalik läbiarutamine koostöös poliitikakujundajatega ja koostamine lisab monitooringu läbiviimisele minimaalselt 2-4 nädalat. D. Edasised uurimissoovitused Intervjuude käigus tõstatus selgelt vajadus edasiste uurimissoovituste tegemise järele, mis aitaks kõikidel valdkonnast huvitatud osapooltel – poliitikakujundajad, teadlased-uurijad jt – selgemini ja konkreetsemalt leida teemasid, mida edaspidi – nii monitooringutes kui teadustöös - põhjalikumalt käsitleda. Täpsemaid uurimissoovitusi võivad teha nii teadlased-uurijad aga ka poliitikakujundajad ise, kuid oluline on need lisada uuringuaruande lõppu kompaktselt ja struktureeritult. Intervjuudes tõstatus eriti just poliitikakujundajate poolne soov ja valmisolek pakkuda endapoolseid uurimissoovitusi edasiseks uurimiseks ülikoolidele, mh ka bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde koostamiseks. Teisisõnu võimaldab taoline uurimissoovituste väljatoomine sihistada ülikoolidele uurimiseks konkreetseid teemavaldkondi, mida monitooringu senine analüüsitasand ja kirjeldusviis ei paku, kuid mis on uuringu tellija või teiste seotud osapoolte silmis vajalikud lõimumisega seotud teemade edasiseks uurimiseks Eestis. E. Lugemissoovitused Monitooringul on suur potentsiaal kujuneda väravaks Eesti lõimumisvaldkonna laiemal mõistmisel – nii retrospektiivis kui ka tulevikku vaatavalt. Kui täna luuakse ja töötatakse monitooringu põhjal välja poliitikaid (sh meetmeid, arengukavasid, strateegiaid, tegevusi jt), saab monitooringu põhjal saab edasi liikuda ka teemapõhiselt süvateaduslike (rakendus)uuringute juurde. Seega tasub 15 kaaluda monitooringu iga teemapeatüki täiendamist lühikese lugemissoovituste osaga, kus tuuakse kokkuvõtlikult välja teemavaldkonnas alates viimasest monitooringust ilmunud olulisemad Eesti (rakendus)uuringud, teadusartiklid, aga vastavalt otstarbekusele ka ülikoolide lõputööd. Näiteks võib tulevase monitooringu eesti keelele keskenduva peatüki lõpus viidata keeleõppe korraldusega seonduvatele teistele uuringutele, nagu näiteks CENTAR ja TLÜ (2018) raport, Riigikontrolli eesti keele õppe (2019) audit jt. Kuna monitooringu teemapeatükkide maht on tänase vormi puhul piiratud, võimaldab see huvilisel soovi korral edasi liikuda teiste, valdkondlike süvauuringute juurde (millest osad võivad olla näiteks ka ainult kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed nagu EIM). F. Meedia ja kommunikatsioon Monitooringu tulemuste tutvustamine on oluline nii erinevate sihtrühmade ning Eesti ühiskonna kui terviku lõimumisalaste hoiakute kujundaja. Kui monitooringute käigus kogutud andmed on lihtsasti kättesaadavad ning iga andmekogumise lainega kaasnevad ka edasised uurimissoovitused, tekitab see juba iseenesest suuremat huvi andmete kasutamise ja lõimumisteemade vastu. Sellisel moel on võimalik andmete kasutamist ja uurimisteemasid senisest palju enam ka populariseerida – nt üliõpilastööde alase võistluste läbiviimine, uurimisstipendium (parima uurimisplaani või juba tehtud töö alusel), õpilasvõitlused, häkatonid vmt. Sel moel saab monitooring toetada ka uuringute ja teaduse populariseerimist laiemalt. Kuivõrd igast uuringupeatükist on võimalik korraldada eraldi temaatiline aruteluseminar (EIM2017 puhul toimusid teemaseminarid põhifookustena hariduse, tööturu ja riigiidentiteedi teemadel), siis tasub kaaluda nendega omal jõul ja koostöös uuringu autoritega jätkata ka peale monitooringu ametliku perioodi lõppemist. Monitooringu andmestik on aktuaalne vähemalt ühe aasta vältel peale andmete kogumist ja tutvustamist, mistõttu sobib seotud teemaseminare/jätkuseminare korraldada ka hilisemal ajaperioodil. Viimaste monitooringute (EIM2015, EIM2017) teemapõhiste aruteluseminaride formaat on ennast õigustanud ning võrreldes varasemate uuringutega võimaldab professionaalsel tasemel teemasid tutvustada spetsiifilisematele sihtrühmadele (haridusspetsialistid, sotsiaal- ja ühiskonnateadlased, tööelu valdkonna eksperdid). Teemaseminaride ajastus võib olla ka ajas hajutatum. 10 Teemapõhiste seminaride kriitiline mass huvilisi on võimalik kokku saada eelkõige Tallinnas. Narva puhul on erikaasus ja seal korraldatav seminar võib küll olla kergema fookusega, kuid peaks siiski kandma kogu uuringu tutvustamise eesmärki. Tartus toimib väga hästi rõhutatult akadeemilise kallakuga seminar ja seda traditsiooni tasub jätkata. Monitooringu tulemuste tutvustamisel on oluline kajastada erinevaid lõimumise teemavaldkondi (nt poliitiline osalus, kodakondsus, tööhõive, haridus jpm) eraldiseisvalt ka kirjutavas-visuaalses meedias, nt ERR-is või Novaatoris: monitooringust võiksid teemade kaupa olla eraldi teemaartiklid, 10 2017. aasta monitooringu näitel osutus osavõtt aruteluseminaridest osutus heaks ja kohaletulnud huviliste erialane tase oli kõrge. Teemaseminaride kutsete edastamine sihtrühmale osutus aga väljakutseks, sest organisatsioonide üldmeilidele edastatud kirjad ei jõudnud vajalike inimesteni ja paremini töötasid nii uuringu autorite kui kommunikatsioonipartneri isiklikud kontaktid. Seega vajab seminaride endi teavitus järgmistel kordadel rõhutatud tähelepanu. 16 mis on lühikesed, lihtsalt mõistetavad ning visualiseeritud, ning mida oleks võimalik lihtsal moel ka sotsiaalmeedias jagada. Monitooringu aruande ehk analüütilise teksti kõrval on senisest palju enam vaja tähelepanu pöörata tulemuste visualiseerimisele ning erinevate lühivormide (illustratsioonide, kokkuvõtete) loomisele ja levitamisele, mida on tarbijal lihtsam haarata. Samuti tasub välismeedia, saatkondade, võrgustike ja teiste organisatsioonidele monitooringu ja Eesti integratsiooni valdkonna tutvustamiseks koostada inglise keeles kokkuvõte olulisematest uuringutulemustest ning lühi-ülevaade lõimumisvaldkonna taustast ja kontekstist Eestis (st lisaks tulemustele ka Eesti lõimumise põhiteesid ja/või ajalooline taust). Monitooringu tulemuste kommunikatsioonis on vajalik n-ö suurte kommunikatsiooni sihtrühmade sees eristada veel ka väiksemaid sihtrühmi (nt kohalikud omavalitsuste ametnikud või juhid, tööandjad (ettevõtted, ülikoolid, vabaühendused), välismaalased jt) ning edastatavaid sõnumeid vastavalt sellele kujundada ja esitada. Nii nagu poliitikakujundajad, soovivad ka teised sihtrühmad informatsiooni ja ülevaadet saada just neid enim puudutavatest teemavaldkondadest. Senisest enam on vajalik monitooringu tulemusi tutvustada ja ning lõimumisvaldkonna teemasid ja valukohti käsitleda erinevatel temaatilistel seminaridel ja konverentsidel, sealhulgas ka nt läbi eraldiseisva sessiooni arvamusfestivalil, või nt linnade ja valdade päeval (sh koostöös linnade liiduga, kes on samuti lõimumisteemadel, mh uussisserändajate kohanemise valdkonnas, taasaktiveerunud), kus on mh koos kohalike omavalitsuste juhid. Samuti on tarvis monitooringu tulemuste levitamiseks ära kasutada professionaalseid eriala- ja huvivõrgustikke, saates neile visuaalselt atraktiivseid ja huvi tekitavaid tutvustavaid kokkuvõtteid. Uuringutulemuste kommunikatsiooni annab oluliselt enam võimendada, kui aktiivselt kaasata kõiki haakuvaid ministeeriume (Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium jt) oma vastutusalas olevat peatükki teavitustegevustega toetamisel – siiani on teised ministeeriumid tulemuste levitamisel olnud üldjuhul passiivses rollis. Siin on tellijana Kultuuriministeeriumi kui koordineeriva eestvedaja roll väga oluline. Monitooring on selgelt kujunemas trendiuuringuks. Seetõttu on vajalik uuringule lihtsa visuaalse identiteedi loomine, mis ideaalis võiks haakuda kogu lõimumisvaldkonna visuaalse kuvandiga ja seda toetada. Nii oleks ka tulevastel monitooringu uuringu tegijatel olemas ühtne formaat. Samas aga peaks ühtne visuaalne identiteet jätma piisavalt mänguruumi ka muude, täiendavate innovaatiliste lahenduste sissetoomiseks. 17 VORM: MILLINE PEAKS OLEMA MONITOORINGU ÜLDINE VÄLJUND? Integratsiooni monitooringu väljund ehk monitooringu sisuline vorm võib võtta erinevaid kujusid, sõltuvalt eelkõige seatud eesmärkidest, kuid mida on omavahel võimalik ka kombineerida ja/või lisaväljunditega täiendada (tabel 4). Tabel 4. Integratsiooni monitooringu võimalikud väljundid (võimalik ka omavahel kombineerida) Väljund Sagedus Selgitus Praegune vorm 2-4 Praegune ehk eri valdkondadest eelkõige kirjeldavale aastat hoiakulisele küsitlusandmetele tuginev peatükkide kogumik. Valdkonnad (EIM 2017): 1. Kodakondsus, poliitiline enesemäärang ja osalemine; 2. Eesti riigi-identiteet: rahvusriikluse ja kodaniku-riikluse ühisosa; 3. Haridus; 4. Tööturg; 5. Keelteoskus, keelte kasutamine, kontaktid ja keeltega seotud hoiakud; 6. Meediakasutus ja infoväli; 7. Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tunnetamine; 8. Uussisserändajate kohanemine Inimarengu ca 2 Inimarenguaruande sarnane ülevaade erinevatest aruande vorm aastat valdkondadest (sekundaarallikate ja riikliku statistika põhjal). Fookusteemade ca 2-3 Kokkuleppeliselt 2-3 fookusteema põhjalik süva-analüüs. Võib süvaanalüüs aastat olla ka koos üldise ülevaatega teistest valdkondadest. Põhiindikaatorid Iga- Riiklike registrite andmetel tuginev ülevaade. Võib olla ka koos aastane kirjeldava statistikaga ja/või Statistikaameti veebis vaba- andmetega illustreerimiseks-mängimiseks (nt tõetamm, juhtimislauad). Üks arv - indeks Iga- Iga-aastaselt ilmuv indeks (nt iga teemavaldkonna kohta ja/või aastane kõikide valdkondade üleselt kokku). Poliitikasoovitused ca 2-3 Poliitikasoovitused koos lühiselgitusega tulemusteni jõudmisest. aastat * allikas: autorite koostatud Iga vormi juures on omakorda vajalik arvestada erinevaid asjaolusid, mis aitavad otsustada ühe või teise valiku kasuks: nt sihtrühmad (nii andmete (edasi-)kasutajad kui ka tulemustega tutvujad), ilmumise sagedus, andmete taaskasutamise võimalikkus ja lihtsus, aruande/ülevaate loetavus, selgus, ülevaatlikkus ja teemavaldkonna kaetus, informatiivsus, interaktiivsus. Allolevas tabelis 5 on välja toodud kõigi nimetatud väljundite plussid ja miinused. 18 Tabel 5. Integratsiooni monitooringu väljundite omavaheline võrdlus Akronüüm Väljundi kirjeldus Plussid ja eelised Miinused ja ohud Soovitused ja märkused EIM2017 Tänane 1. Kirjeldav osa pakub hea 1. Aruande peatükkides on 1. Poliitikakujundajate jaoks võiks monitooringu vorm: ülevaate olulistest suuresti puudu teoreetiline teemadekäsitlus olla sisu mõttes 2-4 aasta tagant valdkondadest; sh pikaajalise baas (sh ülevaade põhjalikum. ilmuv eri dünaamika muutustest. akadeemilisest kirjandusest) ja 2. Andmestik/statistika peaks lõimvaldkondadest muu konteksti selgitav 2. Tuttav ja oodatud formaat. olema väga lihtsal kujul ja eelkõige taustainfo (nt töötuse määr, kättesaadav, et ministeeriumid ja kirjeldavale 3. Teemavaldkonnad on aastate rändestatistika). teadlased saaks teha lisaanalüüse. hoiakulisele jooksul välja kujunenud ja nö 2. Raport on aastate jooksul statistikale tuginev paika loksunud ning pikaajaliselt 3. Eeskujuks võiks võtta Euroopa muutunud üha enam andmeid peatükkide kogumik esindatud. Komisjoni raportid, mis on pinnapealselt kirjeldavaks. sisutihedad, kuid mitte liiga 4. On seni olnud lõimumiskava 3. Peatükkides fokuseeritakse keerulised lugeda. seiret teostav vahend: koondab eri teemadele, kuid autorite hoiakuid, mille valguses saab 4. Monitooring peab ideaalis ja omavaheline koostöö on sageli teatud poliitikaid planeerida, kuid lõppväljundina olema seotud puudulik, st peatükkide mida ei saa registriandmetest ministeeriumide endi konkreetsete omavahelisi seoseid on vähe. kätte. huvide ja soovidega, et aidata neil Autorid on ise otsustanud, kas enda poliitikavaldkonda kujundada; 5. Monitooring ja aruanne on ja mil määral teiste peatükkide sh rakenduslik, et see oleks teooriate põhine analüüs, kus ei teemadega enda osasid ministeeriumidele poliitika kirjeldata vaid keskmisi, vaid seotakse. kujundamise tööriistaks. tuuakse (valikuliselt) sisse ka teoreetiline taust, milleks parim 5. Võib olla kahetasandiline: nt 2-3 ekspertiis on valdkonna lk koos pikaajaliste trendide ja uurijatel/teadlastel. selgitustega + pikem analüüs 6. EIM ise on avalikkuse mõjutaja, mistõttu vaja ka positiivset ja ühendavaid tegureid rõhutada. 7. Monitooringul on kaks poolt: poliitikakujundamine ja lõimumise 19  seire, ning ühiskonna vaatamine ja analüüsimine. 8. Monitooringu panus peaks olema tulemuste laiemas tõlgendamises, mitte vaid statistiliste tulemuste kirjeldamises. 9. Riigiidentiteedi peatükk on probleemikeskne – ka teiste valdkondade peatükid võiksid olla probleemi-keskselt lahti kirjutatud. EIA Inimarenguaruande 1. Lihtsalt loetav formaat 1. Ilma eraldiseivalt läbiviidava 1. Kuna sisuliselt iga Eestis läbi sarnane ülevaade tavakasutajale. küsitluseta (andmekogumiseta) viidav elanikkonnaküsitlus kasutab erinevatest kaob ära monitooringu senine eristava tunnusena ka rahvust (sh 2. Tugineb sekundaarallikatele, st valdkondadest väärtus uute andmete näol, sh STAT isiku-uuringud), on eraldiseisvat (ja rahaliselt kallist) (sekundaarallikate ja trendide näitamine. lõimumisvaldkonda (või vähemalt andmekogumist pole vaja läbi riikliku statistika mõnda spetsiifilist viia. 2. Aruanne on oluliselt pikem põhjal, iga 2 aasta teemavaldkonda) võimalik (lehekülgede arvu poolest) kui järel) 3. Sünteesib olemasolevat põhjalikult analüüsida ka ilma EIM tänane vorm. kirjandust ning olemasolevat eraldiseisvat küsitlust läbiviimata. statistikat, st püüab katta kogu olemasoleva (akadeemilise ja rakenduslik) teadmise, mis ühe või teise teemavaldkonnaga on kaetud. SÜVAAN Paari valdkonna 1. Võimaldab põhjalikku, süvitsi 1. Oht, et analüüs jääb liiga 1. Ühe (või kahe) fookusteema süvaanalüüs (iga 2 minevat ja mitmekülgset teaduslikuks ega aita kaasa põhjalik analüüs võiks olla praeguse aasta järel) teemakäsitlust. ühiskonna lõimumispoliitika monitooringu vormi täienduseks. kujundamisel. Akadeemiline 2. Kasutab erinevas vormis 2. Võib toimida ka modulaarselt, st analüüs jääbki ainult teadlaste andmekogumist, nt aruande senise vormi põhjal pärusmaaks. kombineerides võrdväärselt nii 20  kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse 2. Valdkondlikke süvaanalüüse tellitakse eraldiseisvad andmekogumise, sh (jooksvad) on võimalik teemapõhised analüüsid. registriandmed. poliitikakujundajatel ise tellida, selleks pole tarvis monitooringut. INDIK Põhiindikaatorid 1. Selge, lihtne, ülevaatlik – kerge 1. Ilma selgitava tekstiosata on 1. Võiks olla üldpildi ilmestamiseks (registriandmed, v-o kasutajatel haarata ja näha keeruline mõista andmete praeguse raporti eri peatükkide ka mõned peamisi trende. sisu/tausta ning edastada alguses või lõpus. hoiakulised) koos sõnumeid. 2. Andmete paindlik kasutamine - 2. Indikaatorite analüüs võiks olla lühiselgitusega (iga- vähem selgitusi ja rohkem 2. Vaid indikaatoritega mitte ühe- või kahemõõtmeline, aastaselt) võimalusi endale sobivaid piirdumine ei võimalda vaid mitmemõõtmeline. graafikuid luua. monitooringu tulemuste senist Mitmemõõtmeline analüüs peaks (eri auditooriumitele) olema põhiosa analüüsist. 3. Saab kasutada jooksvalt ja tutvustamist, mis vähendab regulaarselt, st ei pea ootama iga võimalust teatud teemasid 2-3 aasta tagant suuremat teatud perioodil agendasse andmekogumist. tõsta. 3. Võib viia vajaduseni luua eraldi sihtrühmadele/auditooriumitele siiski erinevaid nö teemalehti või briife. INDEKS Üks arv - iga- 1. Lihtne, ülevaatlik – kerge 1. Väheste metodoloogiliste - aastane indeks (iga haarata. probleemidega indeksite valdkonna kohta või väljatöötamine on väga kokku) ressursimahukas. POLSOV Poliitikasoovitused, 1. Keskendumine mitte andmete 1. Osad ministeeriumid ei pea 1. Poliitikasoovituste asemel iga 1-2 aasta järel kirjeldamisele ja järeldustele, oluliseks: nõuab palju ootavad ministeeriumid täna pigem vaid lahendustele – kus ja mida valdkonna-spetsiifilisi teadmisi; täiendavate uuringute vajaduste peaks kohe lahendama asuma. risk, et tõlgendused pole tuvastamist ja teemade soovitusi. objektiivsed või korrektsed. 21  2. Lühike ja rakenduslik. Võib olla 2. Nõuab teatud määral ka 2. Suurim väljakutse kvaliteetsete ka stsenaariumiloome või sekundaarallikate analüüsi ehk lahenduste väljatöötamiseks on tulevikuseire vormis. olemasolevate uuringute nende valideerimine erinevate läbitöötamist, sh vastavalt seotud osapooltega, nii 3. Kuna on eeldatavalt odavam vajadusele täiendavat poliitikakujundajate kui ka kui täispika aruande koostamine, andmekogumist. elluviijatega. saab läbi viia sagedamini. 3. Kaob ära side monitooringu trendidega (kuid monitooringu andmekogumine võib nö joosta taustal). * allikas: autorite koostatud 22 ANDMEKOGUMINE: KUIDAS PEAKS KOGUMA SISENDIT? Tulenevalt monitooringu eesmärgist ja väljundist, võib selle teostamiseks vajalike andmete kogumine toimuda järgnevatel viisidel: a) sekundaarallikad ja sekundaarandmed, b) registriandmed, c) elanikkonnaküsitlus, d) erinevad kvalitatiivsed andmekogumise meetodid, nt intervjuu või vaatlus, ja/või e) eksperiment (vt tabel 6). Lisaks andmekogumise viisile on oluline hinnata, kuidas võib andmekogumise protsessi mõjutada andmekoguja, näiteks Statistikaamet vis-a-vis uurimisgrupp väljaspool riigiasutusi (vt selle osas täpsemalt allpool). Tabel 6. Integratsiooni monitooringu andmekogumise võimalikud viisid Sisend Täpsustus Statistikaameti andmed Kogutavad isiku-uuringud ja registriandmed (+)* Sekundaarallikad Teiste uuringute tulemused ja järeldused Elanikkonnaküsitlus ** STAT ja registriandmed (+)* Elanikkonnaküsitlus** STAT ilma registriandmeteta (-)* Elanikkonnaküsitlus** Kolmandad osapooled (teadlased, uurijad) & registriandmed (-) Kvalitatiivne andmekogumine Kolmandad osapooled (teadlased, uurijad): intervjuud, vaatlused Eksperimentaalne Kolmandad osapooled (teadlase, uurijad): eksperiment andmekogumine * Registriandmed (+) ja (-) tähistavad seda, kas uuringus osalevate inimeste andmed on seotavad nende isikuandmetega või mitte ** Küsitluse puhul võib veel kaaluda variante, kas eelistada senist läbilõike uuringut või asendada (osaliselt) longituuduuringuga Andmekogumise viisi või viiside valikul on põhiküsimus selles, millised sihtrühmad on kaetud milliste andmekogumise meetoditega, ning kas sama instrumendi (nt elanikkonnaküsitlus) valikul on uurimisküsimused või teemade fookused kõikide erinevate uuringu sihtrühmade puhul sarnased või erinevad. Näiteks, kas klassikalise eestlased/mitte-eestlased telje kõrvale võetavad uussisserändajad on kaetud sama uurimismeetodi ja samade küsimustega, või esineb neis erinevusi – viimases kahes monitooringus on need olnud suuresti erinevad, st küsimuste kattuvus on olnud suhteliselt minimaalne. Eesmärgiks tuleb võtta kõikide sihtrühmade katmine maksimaalses ulatuses samade küsimustega (koos vastavate kohandustega sihtrühma eripärasid arvesse võttes). Andmekogumise viiside valikul on oluline silmas pidada järgmisi aspekte: andmekogumise hind, andmekogumise sagedus ja metoodika, valim, analüüsi põhjalikkus/hõlmavus, monitooringu maine- usaldusväärsus, järjepidevus (sh juba kogutud andmetega), uuringu eesmärk, sh kes uuringu eesmärgi seab. 23 Fookusgrupi intervjuud kui osa uuringust: fookusgruppide tegemine võiks jääda uuringu teostaja/pakkuja otsustada ning intervjuud võiksid olla pigem täiendavaks vahendiks konkreetsetesse teemadesse süvitsi minekuks, mitte aga kõigi teemade katmiseks. Monitooringu tänase vormi puhul on fookusgrupi intervjuude kasu piiratud ka läbiviimise suhteliselt lühida ajalise raamistiku ehk ajalise surve tõttu. Uuringu teostamise periood ja sagedus: Uuringu teostamise perioodi tasub kaaluda pikendada seniselt 6-kuult 1-2 kuu võrra pikemaks – see võimaldab rohkem läbimõeldust, erinevate osapoolte sisendiga arvestamist ja põhjalikumat analüüsi, sh tulemuste kommunikatsiooni (pikaajalisem tulemuste kommunikatsioon võib olla aga läbi viidud ka eraldi hanke raames). Samal ajal sõltub uuringu ajaperiood nii aruande vormist kui ka andmekogumise sisendist – erinevate viiside kombinatsioonidel võivad olla märkimisväärselt erinevad ajaraamistikud. Andmekogumise sagedus: Elanikkonna hoiakutega seotud küsitlusandmeid tasub koguda iga 3-5 aasta tagant, kuid mitte sagedamini ega mitte iga-aastaselt. Registriandmetel põhinevad indikaatorid võiksid aga olla kättesaadavad just iga-aastaselt (juhul, kui vajavad ettevalmistamist ja puhastamist) või jooksvalt (juhul, kui tulevad automaatselt registritest, nt eeltäidetud tabelite põhjal). Analüüsi põhjalikkus/hõlmavus: Täna on monitooringu ankeet ehk küsimustik enamike intervjueeritud osapolte arvates liiga pikk, kattes küll palju teemasid, kuid olles samal ajal teemade lõikes õhuke. See tähendab, et paljude teemavaldkondade katmine ei võimalda ühe konkreetse teemaga väga süvitsi minna. Mõned intervjueeritud eksperdid on arvamusel, et monitooring võiks olla eelkõige küsitluspõhine, sest sekundaarallikate (ja teiste uuringute tulemuste) kaasamine muudaks uuringu liiga laialivalguvaks – põhimõtteliselt iga uuring Eestis, kus on võimalik eristada vastajaid keele/rahvuse vm alusel, on nö integratsiooni uuring ning seega oleks potentsiaalselt kaasatava info hulk väga suur. Samal ajal on ka arvamusi, et monitooring peaks olema ainult kvalitatiivne, st intervjuude või etnograafilise uuringu põhine, mis võimaldaks minna ühte või teise teemavaldkonda palju rohkem süvitsi. Andmekogumise järjepidevus ja aegread: Monitooringu üheks suurimaks väärtuseks peab enamik intervjueerituid andmete aegridasid ehk võimalust näha lõimumise pikaajalisi trende. Lisaks on intervjueeritud arvamusel, et mõned aegread võiksid tulla ka mujalt kui ainult monitooringu küsitlusest, st nt riiklikult kogutavast ja olemasolevast statistikast, nt tööturu omast. Seetõttu on vajalik eraldi vastu võtta otsus, millist huvipakkuvat informatsiooni riiklikest andmekogudest ja registritest on võimalik täna (regulaarselt) saada ning seejärel valida välja potentsiaalselt huvipakkuvad andmete aegread millega monitooringu enda küsitlusandmeid peatükkides täiendada. Peamised taolistest lõimumisvaldkonna alastest registriandmetest on täna juba lisatud Statistikaameti veebilehele lõimumise valdkonna juurde. 11 Kuigi küsitlusandmete ja registriandmete ühendamine kõlab paljutõotavalt – nii poliitikakujundajatele kui ka uurijatele ja teadlastele –, on registriandmete ja küsitlusandmete ühendamisel ning nende omavahelisel sidumisel kas Statistikaameti või mõne teise andmekoguja kaudu kogutuna, mitmeid probleeme, mis on esitatud järgnevas tabelis 7. Tabel 7. Riiklike registrite ja küsitlusandmete ristamise võimalik kasu ning riskid 11 Vt https://www.stat.ee/loimumine. 24  Loodetud kasu Kaasnevad riskid Vähendab ankeedi Statistikaameti hinnangul ei vähendaks sarnane eeltäitmine suures mahtu, eeltäites mahus ankeedi küsimuste hulka: registriandmetega oleks võimalik ankeedis osad katta senisest ankeedist sobival viisil vaid ca 4-6 küsimust. küsimused riiklikes registrites juba olemasoleva infoga (nt vanus, sugu, haridus, keeleoskus vm) Võimaldab põhjalikumat Kombineeritud andmeanalüüsi võimalusest on huvitatud nii uurijad, ja uudset ristanalüüsi, teadlased kui Statistikaamet. kuhu on kaasatud Võttes arvesse riikliku statistika seaduses sätestatut ning elanikkonna hoiakute Statistikaameti kodukorda, on väljaspool Statistikaametit töötavate küsitluse andmed ning uurijatele ja teadlastele ligipääs registriandmetele ressursinõudlik. registriandmed See muudab vähem tõenäoliseks, et registriandmeid koos küsitlusandmetega analüüsitakse lisaks ka teadus- või rakendusuuringute maastikul. Kuigi küsitlus- ja registriandmete ühendanalüüs on suure potentsiaaliga, vähemalt ühe korra (teadmise saamiseks, kuidas info erineb), võiks poliitikakujundamise jaoks väga hea sisend olla ka kogu elanikkonda katvate registriandmete analüüs paralleelselt elanikkonnale üldistavate küsitlusandmetega ilma neid isiku tasandil kokku panemata. Peamiseks väljakutseks on asjaolu, et Eestis puudub täna teadmine (nt hüpoteesid või teoreetilised raamistikud), mida võiks või peaks erinevate lõimumisega seotud hoiakute puhul riiklikes registrites olevate andmetega ristama (nt digiretseptide kasutamine, töötulu, kinnisvara omamine, sotsiaaltoetused, juhiluba, hambaravi, lahutus/abielu jpm). 12 Juhuslikkuse või läbimõtlemata metoodika alusel kõikvõimalike või huvipakkuvate andmete tehniline ristamine võib olla väga ajakulukas ning suurte tulemuseta. Kuid mida ja mõistlik oleks kokku panna, vajab põhjalikku eelnevat teadustööd. Statistikaametis on loodud eksperimentaalstatistika osakond, kes põhimõtteliselt saab testida erinevate andmete või andmekogude kokkupanekut, kuid see nõuab eraldi tellimust. 13 Võimaldab siduda Enamik intervjueeritud ekspertidest leiab, et võimalus siduda küsitlusuuringu vastused integratsiooni monitooringu küsimuste vastuseid (eelkõige nt riigiga registriandmetega (sh seotud hoiakute osas, sh usaldus institutsioonidesse) hiljem pärast küsitlusuuringu konkreetse isikuga ehk registriandmetega isikukoodi alusel, on väga toimumist) ebasoovitav. Isiku tuvastamine ehk registripõhine loendus on täna aga Statistikaameti poolt kogutavate andmete puhul (nt isiku- uuringutes, nt ETU ja ELU) tavapraktika. 12 Vt näidetena võimalikest tunnustest, mida registritest on võimalik välja võtta, näiteks residentsuse indeksi tunnuseid siin (nn elumärgid). Vt lisaks ka RITA-rände raames läbiviidavat analüüsi (valmib kevadel 2020) rände kulu-tulu mudeli juures, mis kasutab samuti registriandmeid oma uurimisküsimusele vastamiseks. 13 Näiteks analüüsis Statistikaamet 2019. aastal SA Archimedes tellimusel registriandmetele toetudes välisüliõpilaste osalemist Eesti tööturul ja selle mõju majandusele: https://blog.stat.ee/2019/12/11/kui-suurt- kasu-toovad-valisuliopilased-eestile/ 25  Teadmisega, et hoiakulisi küsitlusandmeid on võimalik seostada konkreetse isikuga, võib kaasneda mitu probleemi: esiteks võivad inimesed loobuda vastamisest või vastata konformsemalt (eriti vene keelt emakeelena kõnelev elanikkond, sh eriti Ida-Virumaal); teiseks võib muutuda monitooringu maine üldisemalt, nt võivad kas tahtmatult või teadlikult suunatult hakata levima jutud nö elanikkonna meelsuse kontrollimisest. Inimeste valmisolek enda isikukoodi jagamiseks sellisel moel, et küsitlusandmeid saaks hiljem koos registriandmetega analüüsida, on väike: siinse metoodikaanalüüsi raames läbiviidud omnibussi küsitluse tulemused näitavad, et 16% on nõus, 62% ei ole nõus ning 22% sooviks otsuse tegemiseks lisainfot (vt täpsemalt lisa 7). Kuigi inimesed on üldjuhul nõus suhteliselt hästi jagama enda kontakte, näiteks täiendavates intervjuudes osalemiseks (monitooringus üks lõpuküsimustest), ei saa seda valmisolekut automaatselt üle kanda nõusolekuks enda isiku nö tuvastamiseks. Kvaliteetne registrile Senisel viisil monitooringu andmekogumist ja analüüsi läbi viinud toetuv andmekogumine töörühma ja eraettevõttest küsitlusfirma koostöös on monitooringu läbiviimine (alates küsimustiku toimetamisest kuni aruande avalikustamiseni) toimunud ligikaudu kuue kuu jooksul. Statistikaametis on andmekogumise protsess aeglasem ning esialgsel hinnangul kuluks sarnaseks andmekogumiseks ehk küsimustiku valmimisest kuni tulemuste avaldamiseni minimaalselt 9 kuud. Lisades juurde andmete kirjeldamisele ja võimalike ekspertide kaasamisele kuluva aja, pikeneb periood tulemuste avalikustamiseni veelgi. * allikas: autorite koostatud Üldised soovitused Statistikaametile Juhul, kui integratsiooni monitooringute senised andmestikud ja ankeedid aastatel 2000-2017 ning kõik tulevased monitooringud teha kõikidele kättesaadavaks Statistikaameti kaudu, tasub Statistikaametil kaaluda teha erinevad andmestikud senisest oluliselt paremini kättesaadavaks – viia need SUF (scientific use file ehk teadustööks kasutamiseks mõeldud anonüümsed andmekogumid) vormi selliselt, et igaüks saab need kätte ilma taotluse läbivaatamise eest raha maksmata ning ootamata. See võiks toimuda World Values Survey, European Social Survey (ESS) jt rahvusvaheliste andmete kasutamise põhimõttel, mis on lihtsasti kasutatavad ja koheselt kasutajale alla laaditavad. Andmete kasutajatest ja kasutamise sagedusest ülevaate omamiseks võiks failide allalaadimisel vastavas keskkonnas kirja panna enda nime, asutuse ja eesmärgi (ka ESS nõuab eelnevat registreerimist andmete kättesaamiseks). Andmete kättesaamise keerukust Statistikaametist kritiseeriti mitmete intervjueeritud ekspertide poolt, sh intervjueeritud ülikoolide teadlaste poolt. Tulevikkuvaatavalt ja võimaliku suure nn spillover-efect saavutamiseks lõimumisvaldkonnas ning selle uurimisel on seega äärmiselt oluline kokku koondada integratsiooni monitooringute andmekogud ja küsimustikud ühte kohta. Kuna täna sobib selleks kõige paremini Statistikaamet, on alternatiiv teha taoline lihtsustav erand (SUF) ainult integratsiooni monitooringute andmekogude jaoks. 26 VÕIMALIKUD TULEVIKUSTSENAARIUMID Järgnevad väljapakutud võimalikud tulevikustsenaariumid integratsiooni monitooringu läbiviimiseks on koostatud silmas pidades perioodi alates aastast 2023, sest tõenäoliselt ei ole võimalik esitatud muudatusi rakendada juba 2020. aasta monitooringu läbiviimisel. Pakutud stsenaariumid ei ole lõplikud ega kõikehõlmavad, vaid on siinse analüüsi põhjal kõige enam toetamist leidnud valikud, nii analüüsi teostajate kui ka intervjueeritud ekspertide hinnangul. Allolevad stsenaariumid (tabel 8) näitavad kolme võimalikku monitooringu tulevikustsenaariumi. Eelkõige on need mõeldud illustratsiooniks ja inspiratsiooniks, kuna EIM tulevase vormi jaoks on vajalik otsustada, milliste sisendite-väljundite kombinatsioon sobib kõige paremini Eesti lõimumispoliitikas seatud eesmärgi täitmiseks. Taoline eesmärk on suuresti aga poliitiline valik ning ei ole siinse metoodikaaruande koostajate otsustuspädevuses. Tabel 8. Integratsiooni monitooringu võimalikud tulevikustsenaariumid Stsenaarium 1 Stsenaarium 2 Stsenaarium 3 Sisend Elanikkonnaküsitlus + Elanikkonnaküsitlus + Elanikkonnaküsitlus + kvalitatiivne kvalitatiivne sekundaarallikate- andmekogumine 1-2 süvitsi andmekogumine andmete analüüs mineva teemaanalüüsi (intervjuud) jaoks 14 Lisasisend Statistikaameti registri- ja Statistikaameti registri- Statistikaameti registri- ja isiku-uuringute andmed ja isiku-uuringute isiku-uuringute andmed andmed Väljund A) Senine kompaktsete A) Kompaktsed A) 3-5 fookusteema teemapeatükkide-põhine teemapeatükid selge analüüs, sh aruanne fookusega – ainult olemasolevate B) Visualiseeringud avalikus pikaajalised trendid sekundaarallikate põhjal kommunikatsioonis B) Trendipõhjuste B) Küsitluse andmebaas C) 1-2 roteeruva teemaga analüüs seotud osapooltele süva-analüüsi peatükid kvalitatiivuuringu abil kättesaadav (lisaanalüüsi võib kuuluda analüüsimiseks ja/või nii kvalitatiivne soovi korral uuringute andekogumine kui ka tellimiseks väljast. sekundaarallikad): võimaldab edastada C) Võib kaaluda ka sõnumeid põhjalikumalt ühe kvalitatiivse olulise teema kohta. andmekogumise lisamist. Autorid: teadlased + peer- review teadustoimetaja poolt. 14 Vastava 1-2 teema uurimine võib toimuda ka ajalises nihkes monitooringu põhiosaga – monitooringust saadud uurimissoovituste põhjal analüüsida kitsamalt. Samas võib see variant muuta tulemuste kommunikatsiooni keerulisemaks, kui esmalt ilmub ülevaade üldistest trendidest ja siis olulise teemavaldkonna põhjalikum käsitlus. 27  Lisandväärtus: regulaarne lõimumisvaldkonna alase teaduse, sh eestikeelse teaduse arendamine Eestis. Andmestik on kättesaadav ka kõikidele teistele uurijatele edasiseks analüüsiks * allikas: autorite koostatud 28 PEAMISED JÄRELDUSED JA PÕHIMÕTTED MONITOORINGUTE LÄBIVIIMISEKS TULEVIKUS Olulisimad järeldused ja põhimõtted ükskõik millise stsenaariumi kasuks otsustamise puhul Monitooring pakub täna laiapõhjalist ülevaadet Eesti ühiskonna väärtuste arengust ja hetkeseisust, kattes võrdsel määral olulisemad lõimumisega seotud teemavaldkondi. Teisisõnu suurendab regulaarne monitooring arusaama lõimumisvaldkonna tervikpildist ning eri valdkondades süvitsi tegutsevate inimeste teadmisi eelkõige just teistes valdkondades toimuvatest arengutest. Senisest enam tuleb pöörata rõhku pikaajaliste trendide väljatoomisele. Monitooringu varasemate aastate andmestike kõrvutamine uute lainetega võimaldab vaadelda pikaajalisi trende, tuua välja nii positiivseid kui negatiivseid arengud, aga ka paigalseisu (mis võib teatud muutunud oludes olla mõnikord ka positiivne), ning mis omakorda on aluseks poliitikakujundajatele otsuste tegemiseks. Monitooring toob välja ka kohad, kus aktiivne sekkumine ei pruugi olla (enam) vajalik. Monitooringu aruande senise poliitikasoovituste peatüki asemel on mõistlikum välja tuua probleemkohad ja teemad, mis vajavad täiendavat lisa-analüüsi ja/või uuringuid. Teisisõnu teemad, mis monitooringu andmete analüüsist välja joonistuvad, kuid mida pole võimalik monitooringute raames põhjalikumalt uurida, kuid mille puhul on eri ministeeriumidel/riigiasutustel võimalik tellida täiendavaid analüüse ja/või teadlastel ja tudengitel oma uurimustöödes analüüsida (uuringusoovitused). Lisaks on oluline tervikpildi loomiseks tuua välja kokkuvõte viimastel aastatel ilmunud olulisematest valdkonda käsitlevatest uuringutest, raportitest jne (nö täiendavad lugemissoovitused) – need võivad olla visualiseeritud ka uuringute ajajoonel. Andmekogumise ajaline vahe võiks olla minimaalselt kolm aastat. Lisaks monitooringu aruandele peab olema vabalt ja lihtsasti kättesaadavad edasiseks analüüsiks nii uuringu küsitluse andmestik, valik registriandmetest tulenevaid indikaatoreid ja andmeid graafikute genereerimiseks (nt Statistikameti rakendustes – juhtimispaneel ja/või tõetamm) kui ka visualiseerimiseks (illustreerivad graafikud-joonised) ja kommunikatsiooniks. Lõimumise põhiindikaatorid peavad Statistikaameti andmebaasis olema olemas pidevalt (sõltumata sellest, milline monitooringu läbiviimise tulevikustsenaarium valitakse). Registriandmete ja küsitlusandmete ehk objektiivse ja subjektiivse olukorrakirjelduse kõrvutamisel on väga suur potentsiaal Eesti lõimumisvaldkonna mõistmisel. Näiteks võrreldes objektiivse (registriandmed) ja subjektiivse (hoiakud) olukorra kokkusobivust, näiteks kuidas kattub võrdse kohtlemise tajumine tööturul vis-a-vis tööturu üldine statistika. 15 Ka integratsiooni monitooringu aruandes võiks kõikides teemapeatükkides olla esitatud kõigepealt objektiivsed indikaatorid ning seejärel ülevaade hoiakutest. Objektiivsete (nt registriandmetel põhinevad) 15 Vt tööturu võimalikke indikaatoreid rahvusliku ebavõrdsuse osas Balti Uuringute Instituut (2016), Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus: meta-analüüs 29 indikaatorite esitamine võimaldab ka poliitikakujundajatel nendega rohkem suhestuda, kuna need peegeldavad suuremal või vähemal määral Eesti tegelikkust. Siinse metoodikaanalüüsi intervjuudes osalejate valdav seisukoht on, et enne küsitlusandmete ja registriandmetega ristamist, isikustatud vastaja ehk isikukoodi põhiselt, tuleb tõsiselt kaaluda sellega kaasnevaid ohte. Monitooring peab tulevikus muutuma väravaks lõimumisvaldkonna laiema mõistmise ja lahtimõtestamise juures, mis pakub huvilisele mh ka viiteid ja võimalusi edasiliikumiseks teemapõhiste süvateaduslike ja/või (rakendus)uuringute juurde. Kuna monitooring on mh ka erinevate osapoolte ja ühiskonna hoiakuid mõjutav instrument, on aruandes oluline välja tuua ka analüüsitulemusel ilmnenud ühisosa, mitte keskenduda ainult (rahvuspõhistele) erinevustele ja probleemidele. 30  MUUD OLULISED JA LÄBIVAD TEEMAD Lisaks viiele põhiküsimusele – monitooringu eesmärk, uuritavad sihtrühmad, auditoorium, sisend ja väljund -, ilmnesid läbiviidud intervjuudes ja analüüsi käigus ka mitmed muud olulised teemad, mis monitooringute läbiviimisega külgnevad. Allpool on välja toodud neist peamisemad. 1. Kuidas tagada kogutud andmete kättesaadavus, tulevikuks säilitamine ning mh võimalus (taas)kasutada teadustööks? Täna on andmete jagamise ja kättesaadavuse seis suhteliselt kaootiline - ei ole täpset korda, kes ja kuidas võib monitooringu läbiviimise käigus loodud andmeid kasutada ning kelle käest andmestikke on võimalik saada. Andmestikud liiguvad isikupõhiselt, käest-kätte. Algusaastate andmestikud on üle vaatamata ja kontrollimata, st kas need vastavad uuematele isiku- ja andmekaitsenõuetele (st kas isikud pole läbi eri tunnuste tuvastatavad). a) Monitooringu elanikkonnaküsitluse andmestiku kasutamisest (sh uussisserändajate andmestikust) on huvitatud erinevad osapooled: ministeeriumid, ülikoolid (bakalaureuseastmest kuni professoriteni), mõttekojad ja rakendusuuringuid teostavad keskused jpt. b) Vaja on täpset korda ja keskset kohta, mis võimaldaks tasuta ja võrdlemisi lihtsa vaevaga kõiki seniseid ja tulevasi monitooringu andmeid kasutada. Sh tuleb varasemate monitooringute andmestikud üle vaadata, et need oleks teadustööde läbiviimiseks piisavalt üldistatud tasemele viidud. Taoline keskne koht võiks asuda Statistikaameti juures. c) Tulevaste uuringulainete andmebaaside kättesaadavus sõltub sageli ka küsitlusuuringu läbiviijast. Kui andmekogumist viib sarnaselt varasematele aastatele läbi hanke võitnud uurimismeeskond erafirma toel, siis on võimalik tellijal säilitada õigused andmestikule, sh selle levitamisele. Statistikaameti kogutud andmete kasutamise kord ja süsteem on suhteliselt selge ja ühene, kuid andmete kättesaadavus piiratud. 16 2. Milline on koostoime või andmekogumise sünkroniseerimine teiste uuringutega? Kuidas ühtlustada terminoloogiat teiste uuringutega? Kui küsida erinevates uuringutes ühe ja sama asja/nähtuse kohta, siis kas küsida sama küsimusega? 17 Ideaalne oleks kaardistada kõik kaasnevad 16 Andmete kasutamiseks on vajalik taotlus, mille läbivaatamiseks rakenduvad menetluskulud (282 eurot, seisuga detsember 2019) ning vajadusel andmestiku ettevalmistamise kulude (317 eurot, seisuga detsember 2019) tasumine. Andmete kasutamine toimub läbi spetsiaalse võrgukeskkonna või ainult turvalisel töökohal. Salvestatud vahetulemustele teeb Statistikaamet aimatavuse kontrolli, misjärel saadetakse uurimistöö tulemid kasutaja meiliaadressile, mis omakorda mõjutab andmeanalüüsi teostatavuse kiirust. Nii käesoleva uuringu raames intervjueeritud ministeeriumide esindajad kui ülikoolide õppejõud ja tudengite lõputööde juhendajad kinnitasid, et andmebaasi jäämine nn maksumüüri taha (võimalik, et kuni 600 eurot iga uurimustöö kohta) mõjutab kindlasti negatiivselt andmete kasutamise sagedust ning lõimumisvaldkonda käsitlevate uurimustööde arvu. 17 Näiteks vabatahtlikus tegevuses osalemist küsitakse eri uuringutes vähemalt kolmel eri viisil: a) TÜ Mina.Meedia.Maailm - “Kas olete viimastel aastatel osa võtnud aktsioonidest ja üritustest, mida erinevad organisatsioonid ja ühendused on korraldanud?” – „Vabatahtlik töö, kaasalöömine organisatsioonide ja abivajajate aitamisel“ (vastusevariandid Jah/Ei) b) KuM EIM “Mõeldes viimasele aastale, siis kas Te olete teinud vabatahtlikku tööd?” 31  uuringud, kus võidakse küsida lõimumisega seotud ja mille valim võimaldab eestlaste ja teistest rahvustest elanike eristamist, kuid see on väga suur töö. Võib aga kaaluda selles töös nt praktikantide kaasamist. Tulenevalt lõimumise valdkonna uurimuste ja uuringute rohkusest (sest tegemist on horisontaalse valdkonnaga, mida võib uurida väga erinevates eluvaldkondades), ning sellest, et valdkonnast tehtust puudub hea ülevaade, mistõttu ei jõua tihti nt ülikoolides tehtud uurimuste tulemused poliitikakujundajateni, võiks kaaluda nt korra kümne aasta järel põhjaliku kokkuvõtte tegemist sekundaarallikate tulemustest ja soovitustest. 3. Kas ja kuidas andmeid säilitada ja levitada? Kui sekundaarallikate analüüs võiks toimuda orienteeruvalt kord kümne aasta jooksul, siis valdkonna uuringute ja uurimuste kaardistamine võiks toimuda pidevalt – nii Eestis tehtud lõimumisalased uuringud kui ka ülikooldes valminud magistritööd, doktoritööd, aga ka bakalaureusetööd võiksid olla koondatud ühtsesse andmebaasi. On vaid positiivne, et Integratsiooni Sihtasutus on võtnud initsiatiivi sarnase andmebaasi loomiseks. c) SiM VT “Mõeldes nüüd viimasele 12 kuule, siis kas Te olete vabatahtlikus tegevuses osalenud?” 32  ANKEETKÜSIMUSTIKU DISAIN Monitooringu ankeedi ülevaatamiseks ning kohandamiseks järgmiste uuringulainete läbiviimiseks aastatel 2020-2030, võeti aluseks 2017. aasta elanikkonnaküsitluse eestikeelne ankeet. Ankeedi küsimused sisestati küsitlusprogrammi SurveyGizmo, kus nende vajalikkust hindasid ning muid aspekte kommenteerisid lisaks Balti Uuringute Instituudi meeskonnale veel kokku 13 valdkondlikku eksperti, sealhulgas seitse Tartu ja Tallinna Ülikoolist ning kuus lõimumisvaldkonna ja monitooringu läbiviimisega seotud riigiasutustest ja kolmanda sektori organisatsioonidest. Ekspertide hinnangute ja kommentaaride põhjal (sh ka varasemalt intervjuude käigus) on võimalik siinkohal välja tuua järgnevad olulised põhimõtted, mida tuleb järgmiste uuringulainete küsitlusankeedi koostamisel järgida: 1. Monitooringu ankeedi pikkus, sealhulgas küsimuste korduvus/kattuvus teiste sarnaste uuringutega (ESS, EVS, WVS, Avalik arvamus ja riigikaitse, Statistikaameti isiku-uuringud), sõltub uuritavate sihtrühmade valikust, st kas lisaks eestlastele ja muust rahvusest või emakeelega püsielanikele kogutakse suurendatud valimiga andmeid teiste väiksemate rühmade (uussisserändajad, tagasipöördujad, määratlemata kodakondsusega inimesed jne) kohta. Paljud monitooringu ankeedis käsitletavad teemad (nt meediakasutus, usaldus jmt) on suures osas kaetud teiste, suurema valimi ning tihedama sagedusega läbiviidavate uuringutega, mistõttu ei ole mõistlik ilma täiendavaid sihtrühmi kaasamata ja nende omavahelise võrdluseta teiste uuringutega kaetud küsimuste ankeedis säilitamine. Teisisõnu, kui monitooringu eesmärgiks on uurida kogu elanikkonda (ehk sisuliselt kahte gruppi), siis on küsitlusuuringus mõistlik keskenduda vähestele teemadele, mida ei kata teised pidevad uuringud, nagu ESS, Kaitseministeeriumi tellimusel tehtud kaitsetahte teemaline uuring, Statistikaameti isiku-uuringud jne. Kui eesmärgiks on uurida ja võrrelda rohkemaid gruppe (vt tabel 2), siis võiks ankeet sisaldada enam küsimusi, kuna võimaldab võrrelda hoiakuid jm selliste gruppide lõikes, mis on teistes uuringutes järelduste tegemiseks liiga väiksel määral esindatud. 2. Monitooring ei ole täna sobiv instrument spetsiifiliste lõimumismeetmete edukuse hindamiseks, niisamuti peaks just poliitikaettepanekutele küsima elanike tagasisidet (pigem) omnibussi küsitlusuuringutega. Monitooring peaks kujunema poliitikakujundajale ja valdkonnas tegutsevatele teadlastele sisukaks tööriistaks, mis võimaldab hinnata Eesti integratsioonipoliitika (mitte-)edukust, ja seda läbi aja nn trendiuuringuna. Monitooringu küsimustik peaks keskenduma järgmistele põhiteemadele: kas rahvuse tõttu esineb Eestis diskrimineerimist; kas ja millisena tunnetatakse enda kultuurilise identiteedi säilitamise võimalikkust Eestis; kui ulatuslikult tunnetavad Eesti elanikud struktuurset ebavõrdsust; mida oodatakse riigilt ebavõrdsuse tasandamiseks. Samuti peaks olema monitooringu ankeet võimalikult sarnane erineva taustaga elanike hoiakute mõõtmiseks. 3. Lõimumisvaldkonna indikaatorite aluseks olevad andmed ja hinnangud neile peaksid eelkõige tulema (regulaarselt) riiklikest registritest ning üle aasta või sagedamini läbiviidavatest valdkondlikest uuringutest. Monitooringu ankeet saab täita eelkõige või muuhulgas lünka, kus valdkondlikult olulised indikaatorid ei ole teiste allikatega kaetud, kuid harvema sagedusega (3-5 aastat). 4. Varasemalt on monitooringu ankeedis kasutatud erinevaid mõisteid (sh küsimuse ja alaküsimuse sees): mitte-eestlased, (erinevad) venelased, venekeelsed inimesed/elanikud/noored, 33  rahvusvähemused. Nende mõistete kasutamine tuleb läbivalt üle vaadata ning ühtlustada: nt eesti keelest erineva emakeelega inimesed ja/või teisest rahvusest inimesed. 5. Enne, kui uurida mingi nähtuse põhjuste-tagajärgede kohta hinnanguid, tuleb uurida eelneva küsimusega kokkupuudet/seost nähtusega (nt enne kui uurida, miks on oluline venekeelse põhihariduse pakkumine Eestis, küsida kas ja kui oluline see on; enne kui uurida, mis tegurid seovad inimesi Venemaaga, küsida, mil määral nad tajuvad enda seotust Venemaaga jne). 6. Kohati on monitooringu küsimused kas liiga äärmuslikud või teatud määral provokatiivsed; ühte küsimusse on kokku koondatud kaks (või kolm) eraldiseisvat mõtet, ning puudub võimalus väljendada mittenõustumist mõlema variandiga või nõustumist vaid ühe poolega kaheosalisest väitest. Teadlikult provotseerivate küsimuste sõnastus tuleks muuta neutraalsemaks (vähemlaetumaks). Lisaks laiematele üldistele soovitustele toome välja ka metodoloogilised ja tehnilised soovitused: 7. Uuendada aastanumbrid – mõnede küsimuste puhul (nt valimistel osalemine, Eestisse kolimine) on tarvis uuendada aastanumbrid, et need oleks täpsed ning kataks kõiki võimalikke vahemikke. 8. Lisada võimalus täpsustada variant ‘Muu’ – mitmetes küsimustes on välja toodud variant ‘muu’, kuid seda pole võimalik täpsustada. 9. Skaalad: mõelda läbi, mis juhul on Likert-i skaala mõistlik (nt 1-5) ning milliste küsimuste puhul võiks olla 0...10 skaala (parem uurida sõltuva tunnusena). 10. Skaalad: üle vaadata, et skaalade jaotus positiivsel ja negatiivsel poolel oleks võrdne, et vastused ei kalduks küsimustiku disaini tõttu ühele poole (nt ei puuduks täielikult nõustumine vms). 11. Tasub kaaluda katsetada muuta küsimuste järjekorda (teemaplokke) randomiseeritult ehk juhuslikuks (st ennetamaks võimalikkust, et osad vastajad võivad lõpuküsimuste juures vastamisest nö väsida). Erinevate teemavaldkondade käsitlusega on välja toodud järgmised aspektid: 12. Venemaa ja NATO teemad vajavad põhjalikumat käsitlust (sh on seda käsitletud kaitseuuringutes) kui seda on seni monitooringus 2-3 küsimuse näol tehtud, mistõttu tasub kaaluda nende väljajätmist monitooringust. 13. Meedia, erakondade ja välispoliitikaga seotud küsimusi ei pruugi olla vajalik küsida, sest neid uuritakse ka teiste uuringutega. 14. Keelekasutuse kohta on väga palju korduvaid küsimusi, nende osakaalu tuleks tunduvalt vähendada. 15. Ühiskonnas konfliktide ja radikaliseerumise tekkimise valdkonna seisukohalt on indikaatorid enamjaolt kaetud (kuuluvus, lojaalsus, keeleoskus, usaldus, diskrimineerimine, suhted), kuid katmata kaks indikaatorit: 1. Õigused – ehk kas vastajale ettenähtud õigused (nt ligipääs erinevatele teenustele, toetustele) on ka tagatud? Ehk kas see, mis seadusega on talle ettenähtud, ta ka saab. 2. Normikuulekus – ehk kas isik tunneb, et Eesti seadused on ülemuslikud (peab ta neid järgima). Neid indikaatoreid katvad küsimused võiks ankeeti lisada. 16. Tasub uurida suhtumist Euroopa Liitu. 17. Arvestades võimalike Lõimumiskava 2030 indikaatoritega, peaks monitooringu ankeet sisaldama küsimusi, mis katavad järgnevaid valdkondi: a. Eestisse jäämise või Eestist lahkumise plaan b. Võrgustikesse kuulumine, hobid, keel, kultuur, rahvus c. Riigi identiteet, sh laiemalt kui vaid indeks 34  d. Kodakondsuse atraktiivsus e. Kontaktid erinevate elanikkonna gruppide vahel f. Tajutud ebavõrdsus g. Eestlaste ja muust rahvusest inimeste suhtumine koosõppimisse Järgnevad indikaatorid on suuremalt jaolt kaetud teiste andmeallikatega, kuid võib kaaluda lisamist ka monitooringu ankeeti: h. Enesehinnanguline eesti keele oskuse tase i. Keeleõppe kättesaadavus j. Kultuuri tarbimine ja kättesaadavus k. Enesemääratlemine ja identifitseerimine 18. Monitooringu ankeet ja aruanne võiks lähtuda RITA-rände projekti visioonidokumendi valdkondadest: haridus, sotsiaalmajanduslik toimetulek, kultuur ja suhtlus, ränne ja kohanemine, ühtekuuluvustunne Eesti ühiskonna ja riigiga. Lähtuvalt RITA-rände projekti lõimumise kontseptsioonist, võiks monitooringu ankeeti lisada küsimused, mis katavad järgmisi valdkondi: a. Pidev uudiste jälgimine kui kodanikuoskus, või arutelu päevauudiste üle (riigiidentiteet) b. arusaam ühiskonna või demokraatlikest põhiväärtustest ja -normidest c. aktiivsus ja osalus (riigiidentiteet) d. teadmised Eesti ühiskonnast (riigiidentiteet) e. oskused ja võime (sh keeloskus) riigis toimuvast aru saada ja selle arengusse panustada (riigiidentiteet) 19. Teemad nagu töötamine, haridus, sissetulek, sotsiaalmajanduslik staatus, vähemal määral tervis, elamistingimused, vaba aeg ja reisimine ning tarbimine on kaetud iga-aastastele või üle ühe aasta läbiviidavate Statistikaameti isiku-uuringutega. Kõik, mis puudutab elanikkonna olukorda nendes valdkondades, on olemas ka eestlaste ja teiste rahvuste võrdluses. Küsimusi, mis katavad nimetatud valdkondi, on mõistlik lisada monitooringu ankeeti ainult sel juhul, kui tegemist on lõimumisvaldkonna seisukohalt olulise taustamuutujaga ning neid kasutatakse analüüsi jaoks monitooringu aruande peatükkides. Samuti on vajalik nende valdkondade katmine erinevate küsimustega, kui integratsiooni monitooringusse kaasatakse täiendava lisavalimiga erinevaid uuritavaid sihtrühmi, mille lõikes lõimumisprotsesse analüüsitakse. 20. Euroopa sotsiaaluuring (ESS) ilmub üle ühe aasta ning sisaldab lisanduvalt andmeid poliitika, usu, demokraatia, kodakondsuse, muude hoiakute ja vaadete kohta. Valim on väiksem kui Statistikaameti isiku-uuringute puhul (ligi 2000 vastajat), kuid see on piisav rahvuse tunnuse alusel eelkõige (vaid) kahe grupi (eestlased ja teised rahvused) eristamiseks ja analüüsimiseks. ESS Põhiankeedis on kaetud järgmised teemad: meedia ja Interneti tarbimine, sotsiaalne (inimeste- vaheline) usaldus, usaldus institutsioonide vastu, huvi poliitika vastu, enesetõhusus, hääletamine jm poliitiline osalus, parteieelistus, hinnang demokraatia toimimisele (sh hinnang hariduse ja tervishoiusüsteemi olukorrale) Eestis, vasak- ja parempoolsus, sotsiaalpoliitilised vaated, suhtumine sisserändesse ja homoseksuaalsusesse, subjektiivne heaolu, sotsiaalne tõrjutus, turvalisustunne, religioon, tajutud diskrimineerimine, rahvuslik ja etniline identiteet (Eestiga ja Euroopaga emotsionaalne seotus), kavatsus ELi referendumil hääletada, alusväärtuste skaala (Shalom H. Schwartz), sotsiaalne suhtlus, tervislik seisund. Lisaks andmed tausta-sotsiaaldemograafia kohta: kodune keel, rahvusvähemusgruppi kuulumine, leibkond, sugu, vanus, perekonnaseis, asukoht, 35  haridus, põhitegevus, töökoht, partner, vanemate sünniriik, ametiühingusse kuulumine, sissetulek, esivanemad (päritolu). ESS andmed on kõigile soovijatele registreerimise järgselt tasuta kättesaadavad, kuid tulemuste analüüsimiseks tuleb arvestada, et kogu protsess andmete kogumisest avaldamiseni võtab aega ca 10-12 kuud. 21. Lisaks tasub kaaluda IPL-12 lisamist monitooringu ankeeti. Tegemist on teaduslikult testitud lõimumisvaldkonna küsimuste kogumiga, mis võimaldab teostada rahvusvaheliselt võrreldavad analüüsi sama küsimuste kogumit kasutavate riikidega. Tänaseks on seda kaheteistkümnest küsimusest koosnevat kogumikku lõimumisuuringutes kasutanud USA, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ecuador. IPL-12 vastu on huvi tundnud ka Iirimaa, Austraalia, Austria ja Kanada uurijad, kui ei ole teada veel, kas seda on neis riikides kasutatud. Küsimuste ja vastusevariantide loetelu on välja toodud lisas 5. 22. Monitooringus ei ole seni olnud religiooni/usu küsimust, kuid see tuleks 1-2 küsimusega ankeeti lisada. Põhjustena on välja toodud järgnevad aspektid: 1) Religioossust on vastajatel endal võrdlemisi lihtne määratleda. 2) Erinevad religioonid ja nende roll on globaliseeruvas maailmas ning pideva rände kontekstis varasemast üha olulisem; 3) usul võib olla suur seos inimeste-vaheliste kontaktide, usalduse jm-ga. 4) Lisaks, kui meid huvitab riigiidentiteet laiemas mõttes, annab see võimaluse vaadelda usu rolli inimeste suhtumise kujunemises riiki, selle normidesse ja väärtustesse. Religiooni/usu rolli võiks katta kahe küsimusega: 1) Kui oluline on usk Teie jaoks/ Teie elus? Mõõdetuna Likerti skaalal. 2) Millisesse religiooni kuulute? Vastusevariantidesse lisada enamlevinud variandid, sh muu ja ei kuulu ühtegi, koos täpsustusvõimalusega. 23. Eestlaste (ja teiste rahvuste) lõimumisvalmiduse täpsemaks hindamiseks tasub kaaluda küsimuste lisamist rahvuskultuurilise empaatia skaalast (Scale of Ethnocultural Empathy). 24. Avalikele teenustele ligipääs ja või hinnang teenuste kvaliteedile. 36 LISAD Lisa 1. Läbiviidud intervjuud Kuupäev Asutus / ettevõte Asukoht Intervjueeritava nimi 30.09.2019 TÜ Tartu Kristina Kallas 14.10.2019 TÜ Skype Ave Roots 14.10.2019 Geomedia Kirjavahetus Rivo Noorkõiv 16.10.2019 KuM Tallinn v Skype Aleksandr Aidarov 17.10.2019 TÜ Tartu Külliki Seppel 22.10.2019 HTM Tallinn Viivian Jõemets 22.10.2019 Turu-uuringute AS Tallinn Juhan Kivirähk 22.10.2019 Statistikaamet Tallinn Heidi Roosimägi, Maiki Ilves 22.10.2019 Innove Skype Ave Härsing 22.10.2019 RK Tallinn MM 23.10.2019 TLÜ Skype Raivo Vetik 23.10.2019 Sirp Kirjavahetus Kaarel Tarand 24.10.2019 TÜ Tartu Triin Vihalemm 24.10.2019 TÜ Tartu Laura Kirss 28.10.2019 TÜ Skype Kadi Kalm 28.10.2019 Praxis Tartu Märt Masso 26.11.2019 Statistikaamet Tartu + kirjavahetus Kaire Raasik 10.12.2019 TÜ Tartu Tiit Tammaru, Kadi Kalm 11.12.2019 KV PS Tallinn MR 09.01.2020 TLÜ Tallinn Marek Tamm Veebiküsitluse saadetud kirjade ja laekunud vastuste jaotus ministeeriumide ja riigiasutuste lõikes Saadeti välja Vastas Kultuuriministeerium 6 1 Siseministeerium 18 4 Integratsiooni Sihtasutus 19 9 Haridus- ja Teadusministeerium 2 0 (1 eraldi kirjalikult) Riigikantselei 1 1 Sotsiaalministeerium 8 1 Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) 1 1 Aruteluseminarid (2tK) Koht, kuupäev Osalejad Tartus 27.10 Kadi Kalm, Ave Roots, Anneli Kährik (HTM) Tallinn 28.10 Raivo Vetik (TLÜ), Juhan Kivirähk (Turu-Uuringute AS), Märt Masso (Praxis), MM (RK), Tatjana Kiilo (HTM), Viivian Jõemets (HTM), Annika Sepp (SoM), Aleksandr Aidarov (KuM), Olga Sõtnik (KuM), Külliki Seppel (TÜ), Eda Silberg (INSA) 37 Monitooringu ankeedi analüüs Kuupäev Nimi Asutus 16.12.2019 Irene Käosaar Integratsiooni Sihtasutus 19.12.2019 Triin Vihalemm Tartu Ülikool 19.12.2019 Aune Valk Tartu Ülikool 20.12.2019 Tiiu Kreegipuu Tartu Ülikool 27.12.2019 Eva-Maria Asari Riigikontroll 27.12.2019 Kadi Kalm Tartu Ülikool 31.12.2019 Mari-Liis Sepper Praxis 01.01.2020 Raivo Vetik Tallinna Ülikool 08.01.2020 Janno Järve Centar 11.01.2020 Helina Maasing Sisekaitseakadeemia 12.01.2020 Piret Ehin Tartu Ülikool 22.01.2020 MR KV PS 22.01.2020 Ave Roots Tartu Ülikool 28.01.2020 IH KV PS 38  1 / 19 HANKEPASS Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses. I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE Teave avaldamise kohta Teate number ELTs: - ELT URL: Riigi ametlik teataja: 222442 Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta). Hankija andmed Ametlik nimi: Kultuuriministeerium (70000941) Riik: Eesti Hankija aadress: Suur-Karja tn 23 Hankija veebiaadress: http://www.kul.ee E-posti aadress: [email protected] Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  2 / 19 Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik: Avatud hankemenetlus Pealkiri: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020 Lühikirjeldus: Riigihanke eesmärgiks on uuringu „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020“ läbiviimine. Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane): 222442 Hanke liik: Teenused Hanke CPV-d: 79300000-7 Turu- ja majandusuuringud, avaliku arvamuse uuringud ja statistika Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  3 / 19 II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE A: Teave ettevõtja kohta Nimi: Registrikood: Riik: Aadress: Üldine veebileht: Kontaktisikud: Kontaktide e-posti aadressid: Kontaktide telefoninumbrid: Ettevõtte suurus: Töötajate arv: Käive: Valuuta: Finantsalase võimekuse kirjeldus: Tehnilise võimekuse kirjeldus: Teostatud tööde kirjeldus: Ettevõtja tegevusvaldkond: Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  4 / 19 ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega? Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  5 / 19 TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKE OSAD Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja B: Teave ettevõtja esindajate kohta Eesnimi: Perekonnanimi: Sünniaeg: Sünnikoht: Aadress: Linn/vald: Postiindeks: Riik: E-post: Telefon: Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...): Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  6 / 19 III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KORRUPTSIOON Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  7 / 19 PETTUS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD ÕIGUSRIKKUMISED Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  8 / 19 Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega MAKSUDE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  9 / 19 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  10 / 19 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  11 / 19 SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PANKROT Kas ettevõtja on pankrotis? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  12 / 19 MAKSEJÕUETUS Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  13 / 19 VARA HALDAB LIKVIDEERIJA Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ÄRITEGEVUS ON PEATATUD Kas ettevõtja äritegevus on peatatud? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  14 / 19 KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA SÕLMITUD KOKKULEPPED Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE ETTEVALMISTAMISEL Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  15 / 19 ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD SANKTSIOONID Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA KONFIDENTSIAALSET TEAVET Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE VÕIMALDAMISE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  16 / 19 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: HANKIJA ASUKOHAJÄRGSE KOHALIKU MAKSU MAKSUVÕLG Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 1 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  17 / 19 IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED B: Majanduslik ja finantsseisund KONKREETNE AASTAKÄIVE Ettevõtja konkreetne aastakäive lepinguga hõlmatud valdkonnas on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine: Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“ Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase lõppenud majandusaasta netokäive hankelepinguga seotud valdkonnas peab olema olnud vähemalt 150 000 eurot. Hankelepinguga seotud valdkond on sotsiaalvaldkonna uuringute läbiviimine. Kehtib: Kogu hanke kohta Tingimuse kirjeldus: Majandusaastate arv: 1 Miinimumnõue: 150000 Valuuta: EUR CPV-d: Turu- ja majandusuuringud, avaliku arvamuse uuringud ja statistika Tegevusvaldkond: Turu- ja majandusuuringud, avaliku arvamuse uuringud ja statistika Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi. Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  18 / 19 Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 1 Kirjeldus: Pakkuja peab omama viimase kolme aasta (05.2017-05.2020) jooksul sotsiaalvaldkonna uuringuprojektide juhtimise, läbiviimise ja analüüsimise kogemust. Pakkuja esitab nimekirja viimase kolme aasta jooksul teostatud olulisematest sotsiaalvaldkonna uuringuprojektidest, milles on välja toodud uuringu nimetus, valmimisaeg, uuringu lühikirjeldus ning info tellija ja partneri(te) kohta. Teostatuks leotakse töö, mis on teostatud ja nimetatud perioodil tellija poolt vastu võetud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi. Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  19 / 19 Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 4 Kirjeldus: Pakkuja peab viimase kolme aasta (05.2017-05.2020) jooksul olema viinud läbi vähemalt neli avaliku sektori teavitusüritust, millel oli vähemalt 20 osalejat. Pakkuja esitab nimekirja viimase kolme aasta jooksul läbi viidud olulisematest avaliku sektori teavitusüritustest, milles on välja toodud ürituse nimetus, toimumise aeg, osalejate arv, tegevuste lühikirjeldus ning info tellija kohta. Juhul, kui pakkujal endal ei ole vastavat kogemust, siis on võimalik kaasata lepingupartnerina teine organisatsioon, kes vastab nõuetele. Pakkumuses tuleb ära näidata kaasatava organisatsiooni (ühispakkuja või alltöövõtja) andmed. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.05.2020 14:01:20 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 222442 Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020 PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest. Pakkumuste alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUJA MEESKOND Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama meeskonna, mille koosseisu kuulub projekti koordinaator, vähemalt kaks analüütik-eksperti, vastutav toimetaja (uuringu juht) ja vähemalt üks teavitusürituste eest vastutav isik. Projekti koordinaator ei või olla samaaegselt ekspert. 1) Üks uuringu analüütik-ekspert peab: - omama vähemalt magistrikraadi või sellega võrdsustatud kraadi (soovitavalt ühiskonna- või humanitaarteaduste valdkonnas); - olema viimase kolme aasta jooksul osalenud sotsioloogilise uuringu meeskonnas eksperdina; - olema avaldanud akadeemilisi teadusartikleid ja/või uurimisaruaruandeid. 2) Teine analüütik-ekspert peab - omama doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi (soovitavalt ühiskonna- või humanitaarteaduste valdkonnas); - olema viimase kolme aasta jooksul osalenud sotsioloogilise uuringu meeskonnas eksperdina. 3) Uuringu koordinaator peab: - omama kõrgharidust (soovitavalt ühiskonna- või humanitaarvaldkonnas); - olema viimase kolme aasta jooksul juhtinud vähemalt kahte sotsioloogilist uuringuprojekti. 4) Uuringu vastutav toimetaja (uuringu juht) peab: - omama doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi (soovitavalt ühiskonna- või humanitaarteaduste valdkonnas); - omama viimase kolme aasta jooksul sotsioloogilise uuringu juhi kogemust; - olema avaldanud viimase kolme aasta jooksul valdkonnaga seotud akadeemilisi teadusartikleid. 5) Teavitusürituste eest vastutav isik peab: - omama viimase kolme aasta jooksul avaliku sektori teavitusürituste korraldamise ja läbiviimise kogemust. Pakkuja esitab meeskonna liikmete CV-d, milles tuleb esitada eelpool nimetatud teave, mille põhjal on hankijal ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust projekti meeskonna liikmele esitatavatele nõuetele. Pakkuja võib meeskonda kaasata rohkem eksperte, nende andmed, roll ja pädevus tuleb kirjeldada pakkumuses. Koostatud 06.05.2020 14:20:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  2/2 Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud meeskonna liige on andnud nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva meeskonna koosseisu. Pakkuja võib hankelepingu täitmisel esialgselt pakkumuses esitatud meeskonna liikme välja vahetada tingimusel, et uue meeskonna liikme pädevus vastab nimetatud nõuetele. Meeskonna liikme väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga. Küsimused ettevõtjale: 1. Meeskonna liikmete CV-d (Vabas vormis dokument) 2. Kas pakkumuses nimetatud meeskonna liige on andnud nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva meeskonna koosseisu? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE SISULINE KIRJELDUS Pakkuja esitab pakkumuse sisulise põhjendatud kirjelduse (sh tehnilises kirjelduses nimetatud andmed, mille täpsustamist, põhjendamist või selgitamist hankija pakkumuses on soovinud) ning mille põhjal on hankijal muuhulgas võimalik läbi viia pakkumuste hindamine. Pakkumuse sisuline kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) uuringu teooreetilise kontseptsiooni kirjeldust ja selgitus; 2) uurimismetoodika põhjendus ja kirjeldus, sh kasutatavad uurimismeetodid ja nende omavaheline kombineerimine, kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete uurimismeetmete triangulatsioon, kasutatavad andmekogumise meetodid ja allikad ning sihtrühmad; 3) avalikkusele suunatud teavitusürituste kontseptsiooni kirjeldus; 4) tegevus- ja ajakava (tabelina nädalase täpsusega koos vastutajatega) ning riskianalüüs; 5) monitooringu visuaalse identiteedi ja infograafika näidised/eskiisid. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkumuse sisuline kirjeldus (Vabas vormis dokument) ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete pakkumuse dokumentide hulka lisanud ühispakkujate volikirja? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Ärisaladusena ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja muid RHS § 111 lõikes 5 nimetatud andmeid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Koostatud 06.05.2020 14:20:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1860572/general-info  HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 222442 Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020 Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Maksumus - 30 jah vähim on parim 2 Uuringu teoreetiline kontseptsioon ja Kvaliteet - hankija 40 uurimismetoodika (kvaliteedikriteerium) hinnatav 3 Avalikkusele suunatud teavitusürituste Kvaliteet - hankija 10 kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) hinnatav 4 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs Kvaliteet - hankija 10 (kvaliteedikriteerium) hinnatav 5 Monitooringu visuaalne identiteet ja Kvaliteet - hankija 10 infograafika (kvaliteedikriteerium) hinnatav Kokku: 100 Koostatud 06.05.2020 14:30:19 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 1860572/general-info Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (30 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele. 2. Uuringu teoreetiline kontseptsioon ja uurimismetoodika (kvaliteedikriteerium) Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni ja uurimismetoodika hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.1. 3. Avalikkusele suunatud teavitusürituste kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Avalikkusele suunatud teavitusürituste kontseptsiooni hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.2. 4. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüsi hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.3. 5. Monitooringu visuaalne identiteet ja infograafika (kvaliteedikriteerium) Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust. Monitooringu visuaalse identiteedi ja infograafika hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.4. Koostatud 06.05.2020 14:30:19 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 1860572/general-info  KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 12.05.2020 nr 14 Riigihanke "Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020" alusdokumentide ja hankekomisjoni koosseisu kinnitamine Vabariigi Valitsuse 12.11.1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 13 alapunkti 17 ning kultuuriministri 13.09.2017. a käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorra“ punktide 6.2.2 ja 6.2.4 alusel: 1. Kinnitan riigihanke „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020“ alusdokumendid (lisad 1-6). 2. Moodustan riigihanke läbiviimiseks hankekomisjon järgmises koosseisus: Aleksandr Aidarov, kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik (komisjoni esimees); Andrea Kivi, õigus- ja varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist; Erle Toiger, õigus- ja varahaldusosakonna varahalduse peaspetsialist. 3. Hankekomisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakond. Hankemenetluse läbiviimise eest vastutab varahalduse peaspetsialist. 4. Hankekomisjon juhindub oma töös kultuuriministri 13.09.2017. a käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorrast“. (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits  Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020 (222442) HANKEMENETLUSE JUHEND 1. Üldandmed 1.1. Kultuuriministeerium (edaspidi hankija) teeb ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. Riigihanke alusdokumentideks on: 1.1.1. hanketeade; 1.1.2. käesolev hankemenetluse juhend; 1.1.3. tehniline kirjeldus ja selle lisad 1-4; 1.1.4. hankelepingu projekt; 1.1.5. hankepass jm vormid; 1.1.6. kvalifitseerimistingimused; 1.1.7. vastavustingimused; 1.1.8. hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad; 1.1.9. muud e-RHRis avaldatud või viidatud riigihanke alusdokumendid, milles on sätestatud käesoleva riigihanke üksikasjad. 1.2. Riigihange viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registri e-riigihangete keskkonnas (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e-RHR) e-menetlusena, mis tähendab, et kogu riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste esitamine toimub elektrooniliselt läbi e-RHRi. Hankija tagab piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu riigihanke alusdokumentidele e-RHRis. 1.3. Riigihangete seadus (edaspidi RHS) ning selle alamastme õigusaktid on elektrooniliselt kättesaadavad interneti aadressil https://www.riigiteataja.ee. 2. Riigihanke eesmärk, ese ja tehniline kirjeldus 2.1. Riigihanke eesmärgiks on uuringu „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020“ läbiviimine. 2.2. Riigihanke eseme täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“. 2.3. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mida hankija on teinud kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Pakkuja tõendab oma pakkumuses mis tahes asjakohasel viisil, et tema pakutud lahendused on tehnilistes ja funktsionaalsetes nõuetes esitatuga samaväärsed. 2.4. Hankija ei ole riigihanget ühe menetluse raames osadeks jaganud, sest teenuse osutamise jaotamine erinevate täitjate vahel ei ole uuringu läbiviimise juhtimist arvestades otstarbekas 1  ega mõistlik ning uuring moodustab terviku, mida ei ole mõistlik ega otstarbekas osadeks jaotada. 3. Hankelepingu tingimused 3.1. Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 11 kuud (eeldatavalt juuli 2020 kuni mai 2021). 3.1.1. Juhul, kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks lepingu täitmisega alustamine punktis 3.1 nimetatud ajal, alustatakse lepingu täitmist hankija poolt nimetatud kuupäeval, pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajaduse korral lepingu lõppkuupäeva edasi perioodi võrra, mille osas lepingu täitmisega alustamine viibis. Sel juhul muudetakse vajadusel ka riigihanke alusdokumendi „Hankelepingu projekt“ punktis 3.1 nimetatud töö etappide tähtaegu. 3.2. Hankelepingu tingimused on esitatud riigihanke alusdokumendis „Hankelepingu projekt“. 3.3. Hankeleping sõlmitakse kirjalikus vormis. 4. Pakkumuse vormistamise ja esitamise tingimused 4.1. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 4.2. Pakkuja peab märkima pakkumuses, millised pakkumuses esitatud andmed on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja muid RHS § 111 lõikes 5 nimetatud andmeid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud. 4.3. Pakkumus ja sellele lisatavad dokumendid tuleb koostada eesti keeles. Dokumentide kohta, mis on koostatud muus keeles, esitatakse eestikeelne tõlge. Vastav tõlge lisatakse tõlgitud dokumendi juurde. 4.4. Hankija aktsepteerib e-RHRi kaudu esitatavate dokumentide osas kõiki üldlevinud dokumentide vorminguid, nagu pdf- (Portable Document Format), odt- (Open Office) ning MS Office vormingud. 4.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest. 4.6. Pakkumuste alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud. 4.7. Ühise pakkumuse esitamise korral: 4.7.1. võivad ühispakkujad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teise ühispakkuja vahenditele; 4.7.2. vastutavad ühispakkujad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ühispakkuja vahenditele tugineti; 4.7.3. tuleb pakkumuses ära näidata iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa suurus ja iseloom. 2 4.8. Kui pakkuja tõendab oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel: 4.8.1. peab pakkuja hankijale tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel; 4.8.2. majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele vastavuse tõendamisel teise ettevõtja vahendite alusel, vastutab pakkuja ja teine ettevõtja solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, millele suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti; 4.8.3. peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb; 4.8.4. võib hankija nõuda pakkujalt sellise ettevõtja asendamist, kelle vahenditele tuginetakse ja kellel esinevad RHS § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise alused, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Kui pakkuja hankija nõudel ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt. 4.9. Pakkuja kannab kõik riigihankes osalemise, sh pakkumuse koostamise ja hankijale esitamisega soetud riisiko ja kulud ning need ei kuulu hankija poolt hüvitamisele. 4.10. Pakkumus on pakkujale siduv vähemalt kaks kuud pakkumuse esitamise tähtpäevast arvates. Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamine toimub vastavalt RHS § 112 sätestatule. 5. Pakkumuste hindamine 5.1. Pakkumusi hindab hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi, teiste ministeeriumite ja Integratsiooni Sihtasutuse esindajad. Hankijal on õigus pakkumuste hindamisse kaasata ka teisi sõltumatuid eksperte. 5.2. Parima hinna ja kvaliteedi suhte väljaselgitamiseks kasutatakse väärtuspunktide andmise meetodit. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: Hindamiskriteeriumi Hindamiskriteeriumi nimetus osakaal väärtuspunktides Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 30 Uuringu teoreetiline kontseptsioon ja uurimismetoodika 40 (kvaliteedikriteerium) Avalikkusele suunatud teavitusürituste kontseptsioon 10 (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 10 Monitooringu visuaalne identiteet ja infograafika 10 (kvaliteedikriteerium) KOKKU 100 5.3. Hinnakriteeriumi (pakkumuse maksumuse) hindamisel võetakse aluseks e-RHR pakkuja poolt märgitud pakkumuse kogumaksumus eurodes. Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (30 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus 3  jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele. 5.4. Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust arvestades järgmisi hindamispõhimõtteid: 5.4.1. Uuringu teoreetiline kontseptsioon ja uurimismetoodika: Kirjeldus Punktid Uuringu teoreetiline kontseptsioon ja pakkuja poolt uuringu läbiviimiseks 40 punkti valitud uurimismetoodika on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, sh on pakkuja täielikult argumenteerinud: - valitud teoreetilist kontseptsiooni, teoreetiline kontseptsioon on sobiv ja toetab monitooringu läbi viimist; - uurimismetoodika valikut ning meetodite triangulatsiooni, sh välja on toodud eelised teiste lähenemiste ees, metoodika on sobiv tervikliku ülevaate ja analüüsi koostamiseks; - andmekogumise meetodeid ja allikaid ning sihtrühma, sh vajaduse korral on pakkuja asjakohaselt laiendanud tehnilises kirjelduses väljatoodud hankija soovituslikke andmekogumise meetodeid ja allikaid. Monitooringu teoreetilise kontseptsiooni ja uurimismetoodika kirjeldusest nähtub, et pakkuja on need põhjalikult läbi mõelnud ning aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Pakkumuse sisuline kirjeldus on realistlik ja erinevad osad on omavahel loogiliselt seotud ja moodustavad terviku, ning võimaldab hankijal parimal võimalikul viisil saavutada monitooringu eesmärgi ja tulemused. Kirjelduses ei esine vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu osas, sh on pakkumuses esitatud konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks. Monitooringu teoreetiline kontseptsioon ja pakkuja poolt uuringu 25 punkti läbiviimiseks valitud uurimismetoodika on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole alljärgnevast ühte või mitut asjaolu täielikult argumenteerinud: - teoreetilise kontseptsiooni valikut, kuid teoreetiline kontseptsioon on üldjoones sobiv ja toetab monitooringu läbiviimist; - uurimismetoodika valikut ning meetodite triangulatsiooni, sh välja on toodud teisi lähenemisi, kuid valitud metoodika eelised ning meetodite triangulatsioon ei ole täielikult või üheselt arusaadav, samas on metoodika üldjoones sobiv tervikliku ülevaate ja analüüsi koostamiseks; - andmekogumise meetodeid ja allikaid ning sihtrühma, sh vajaduse korral on pakkuja laiendanud tehnilises kirjelduses väljatoodud 4  hankija soovituslikke andmekogumise meetodeid ja allikaid, kuid need ei ole kõik asjakohased. Monitooringu teoreetilise kontseptsiooni ja uurimismetoodika kirjeldusest nähtub, et pakkuja on olulises osas läbi mõelnud ja aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Pakkumuse sisuline kirjeldus on üldjoones realistlik ja erinevad osad on omavahel seotudning moodustavad terviku. Kirjeldus võimaldab hankijal olulises osas saavutada uuringu eesmärgi ja tulemused. Ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele. Monitooringu teoreetiline kontseptsioon ja pakkuja poolt monitooringu 10 punkti läbiviimiseks valitud uurimismetoodika ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõeldud, lahti kirjutatud või argumenteeritud, sh esineb üks või mitu alljärgnevalt nimetatud olulist puudust: - teoreetilise kontseptsiooni valikut ei ole põhjendatud või pole see sobiv ega toeta monitooringu läbiviimist; - uurimismetoodika valikut ei ole põhjendatud, pole välja toodud selle eeliseid teiste lähenemiste ees või põhjendatud meetodite triangulatsiooni. Metoodika ei ole sobiv tervikliku ülevaate ja analüüsi koostamiseks; - andmekogumise meetodeid ja allikaid ning sihtrühma valikut ei ole põhjendatud või on piirdutud tehnilises kirjelduses väljatoodud hankija soovituslike andmekogumise meetodite ja allikatega, ning pakkuja ei ole kaalunud nende laiendamise vajadust. Monitooringu teoreetilise kontseptsiooni ja uurimismetoodika kirjeldusest nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõelnud uuringu eesmärki ega ole uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest aru saanud. Pakkumuse sisuline kirjeldus on tervikuna või mitmes olulises osas ebarealistlik ja erinevad osad ei ole omavahel arusaadavalt seotud, ei moodusta tervikut, ei pruugi hankijal tagada uuringu eesmärgi ja tulemuste täielikku saavutamist. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased. 5.4.2. Avalikkusele suunatud teavitusürituste kontseptsioon: Kirjeldus Punktid Teavitusürituste kontseptsioon ja tegevuskava on põhjalikult läbi mõeldud 10 punkti ja lahti kirjutatud. Ülevaade erinevate tegevuste sisust ja elluviimisest võimaldavad hankijal parimal võimalikul viisil saavutada tehnilises kirjelduses seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused. Teavitusürituse kontseptsioonis ei esine vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu osas, pakkumuses on esitatud konkreetsed põhjendatud 5  ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks. Teavitusürituste kontseptsioon ja tegevuskava on olulises osas läbi 7 punkti mõeldud ja lahti kirjutatud. Ülevaade erinevate tegevuste sisust ja elluviimisest võimaldavad hankijal olulises osas saavutada tehnilises kirjelduses seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused. Teavitusürituse kontseptsioonis ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu osas, sh pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele. Teavitusürituste kontseptsioon ja tegevuskava poletervikuna või mitmes 4 punkti olulises osas piisavalt läbi mõeldud või lahti kirjutatud, või on puudulikult argumenteeritud. Ülevaade erinevate tegevuste sisust ja elluviimisest ei pruugi võimaldada hankijal täielikult saavutada tehnilises kirjelduses seatud eesmärke ja oodatavaid tulemusi. Teavitusürituse kontseptsioonis esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolseid ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või pole need põhjendatud või asjakohased. 5.4.3. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (s.o uuringu kavandamisel ja läbiviimisel tekkida võivad riskid ning riskidele vastavad maandamistegevused): Kirjeldus Punktid Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja 10 punkti detailselt kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas on välja toodud konkreetsed (ala)tegevused ning nende peamine vastutaja ja läbiviija(d). Ajakavas on märgitud, milliste tegevuste juures ja millal kavandab pakkuja koostööd hankijaga. Pakkumuses esitatud riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik, pakkuja poolt terviklikult* läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita küsitavusi. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs tagavad tellija hinnangul hankelepingu kvaliteetse täitmise parimal võimalikul viisil. Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks üldiselt realistlik, olulises osas läbi 7 punkti mõeldud ja kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas esineb vaid väheolulisi, mittesisulisi puudusi või lahknevusi konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitatud riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik ning pakkuja poolt terviklikkuse* seisukohast olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita olulisemate, määrava tähtsusega tegurite osas küsitavusi. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs tagavad tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu kvaliteetse täitmise. 6  Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks tervikuna või mitmes olulises osas 4 punkti ebarealistlik, ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud, sh esineb tegevus- ja ajakavas vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitletud riskianalüüs on mõne olulisema, määrava tähtsusega teguri osas ebarealistlik, vastuoluline või pakkuja terviklikult läbi mõtlemata, lahti kirjutamata või tekitab küsimusi, millele ei ole pakkumusest võimalik vastuseid leida. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs ei pruugi tellija hinnangul tagada hankelepingu kvaliteetset täitmist. * Terviklikkuse all peab hankija silmas, kas riskianalüüsis on arvesse võetud nii sisemisi (st pakkujast tulenevaid) kui ka välimisi (st pakkujast otseselt mitte tulenevaid) riske, on hinnatud nii nende mõju (st olulisust) kui esinemise tõenäosust, kirjeldatud konkreetsed maandamistegevused ja läbi on mõeldud rakendamise eest vastutajad. 5.4.4. Monitooringu visuaalne identiteet ja infograafika: Kirjeldus Punktid Visuaalne identiteet ja infograafika on põhjalikult läbi mõeldud, need on 10 punkti kaasaegsed, originaalsed, lihtsustavad teksti ja andmete mõistmist ja moodustavad terviku. Visuaalne identiteet ja infograafika on olulises osas läbi mõeldud, need on 7 punkti kaasaegsed, originaalsed, lihtsustavad teksti ja andmete mõistmist ja moodustavad terviku. Visuaalne identiteet ja infograafika on tervikuna või mitmes olulises osas 4 punkti ebapiisavalt läbi mõeldud, need ei ole kaasaegsed ega originaalsed või ei lihtsusta teksti ja andmete mõistmist ja ei moodusta tervikut. 5.5. Edukaks tunnistatakse kõige enam väärtuspunkte saanud pakkumus. 5.6. Juhul, kui kaks või enam pakkumust saavad võrdse kogupunktisumma, tunnistatakse edukaks pakkumuseks madalama maksumusega pakkumus. Kui ka pakkumuste maksumused on võrdsed, leitakse edukas pakkuja liisuheitmise teel. 5.7. Kui riigihankes on vastavaks tunnistatud ainult üks pakkumus, siis omistatakse pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ning pakkumuse sisulist hindamist ei toimu. 6. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja riigihanke kehtetuks tunnistamine 6.1. Hankija jätab endale õiguse tagasi lükata kõik pakkumused igal ajal enne hankelepingu sõlmimist juhul, kui hanke toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise ja hankelepingu sõlmimise riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel, sh juhul kui kõikide pakkumuste maksumused ületavad riigihanke eeldatavat maksumust või hankija reaalseid rahalisi võimalusi. 7 6.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel riigihanke kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 6.2.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 6.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 6.2.3. kui riigihankes ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 7. Teabevahetus 7.1. Teabevahetuses osalemiseks, selgituste saamiseks ning elektroonilise pakkumuse esitamiseks tuleb hankest huvitatud isikul registreeruda e-RHRis riigihanke juurde, avaldades hankijale oma kontaktandmed. Riigihanke juurde registreerumine ei too isikule kaasa kohustust pakkumuse esitamiseks. 7.2. Hankemenetlusega seotud teabevahetus toimub eesti keeles. 7.3. Riigihanke alusdokumentide kohta saab selgitusi esitades küsimused kirjalikult e-RHRis. 7.3.1. Kui pakkuja riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva, ei ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama. 7.3.2. Selgitustele riigihanke alusdokumentide kohta ning muule enne pakkumuste esitamise tähtaega esitamisele kuuluvale teabele tagab hankija elektroonilise juurdepääsu e-RHRis. 7.3.3. Kui pakkuja ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi selgituste ja täiendava informatsiooni saamiseks riigihanke alusdokumentides avastatud ebatäpsuste, vasturääkivuste või puuduste kohta, on hankijal õigus hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluse korral valida hankijale sobivaim riigihanke alusdokumentide kirjeldus ning hankija ei aktsepteeri ühtegi pakkuja hilisemat pretensiooni või lisanõuet (ka eduka pakkuja pretensiooni või lisanõuet hankelepingu täitmise käigus), mis tuleneb sellest, et pakkuja hinnangul on riigihanke alusdokumendid vastuolulised või pakkuja ei ole saanud hankijalt pakkumise koostamiseks vajalikku selgitavat või täiendavat informatsiooni. 7.4. Hankija võib teha riigihanke alusdokumentides muudatusi enne pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendades vajadusel RHS-is sätestatud korras pakkumuste esitamise tähtaega. Muudatused tehakse teatavaks e-RHRis. 7.5. Kõikides riigihankes tehtud otsustest teavitab hankija pakkujaid e-RHRi kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 8  Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020 (222442) HANKELEPINGU PROJEKT Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel [esindaja ametikoht ja nimi] ja [ettevõtte nimi] (edaspidi töövõtja), keda esindab [põhikirja, volikirja vms] alusel [esindaja ametikoht ja nimi], edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 15 lõike 2 alusel läbi viidud riigihanke „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020“ viitenumbriga 222442 (edaspidi riigihange) tulemusel töövõtjaga kui riigihankes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga. 1.2. Töövõtja kohustub teostama uuringu „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020“ (edaspidi töö) vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele (lisa 1), töövõtja poolt esitatud pakkumusele (lisa 2) ning lepingus ja selle muudes lisades toodud tingimustele. 2. Poolte kohustused 2.1. Töövõtja kohustub: 2.1.1. teostama töö vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.1.2. töö teostamisel tegutsema vajaliku hoolsusega, täitma lepingust tulenevaid kohustusi täpselt, korrektselt ja õigeaegselt; 2.1.3. arvestama lepingu täitmisel tellija antud juhiseid ja ettepanekuid, mis ei välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks; 2.1.4. tellija nõudmisel andma tellijale aru töö teostamise käigust, võimaldama tellijal mõistlikult teostada kontrolli teostatava töö mahu ja kvaliteedi üle; 2.1.5. tagama lepingu täitmise käigus tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe konfidentsiaalsuse ning mitte edastama ega võimaldama sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.6. mitte edastama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.7. kasutama ja töötlema lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid üksnes lepingu täitmiseks ja tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui töövõtja on kohustatud teavet töötlema töövõtja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab töövõtja tellijaid vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu töövõtja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 2.1.8. võimaldama juurdepääsu lepingu täitmise käigus saadud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagama, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, 1  nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva lepingu lõppemist; 2.1.9. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju; 2.1.10. rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise sh avalikustamise eest: 2.1.10.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 2.1.10.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 2.1.10.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 2.1.10.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 2.1.10.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 2.1.10.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 2.1.10.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: 1) seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; 2) tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed; 2.1.11. teavitama tellijaid toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest ja turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; e) kirjeldada töövõtja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja 2  f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et tellija saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks; 2.1.12. lepingu lõppemisel kustutama kõik lepingu täitmise käigus saadud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 2.1.13. võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil võimaldama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete osas tellijal täita tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine); 2.1.14. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima tellijaid selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada lepinguga kokkulepitud töö teostamist ning tegema kõik temale võimaliku takistuste ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks. 2.2. Tellija kohustub: 2.2.1. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.2.2. andma töövõtjale selgelt ja õigeaegselt töö teostamiseks vajalikke juhiseid ja informatsiooni, mis võib aidata kaasa töö parima lõpptulemuse saavutamiseks; 2.2.3. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima töövõtjat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada töö teostamist. 2.3. Juhul, kui lepingu täitmisel tekib vajadus välja vahetada töövõtja poolt pakkumuses nimetatud lepingut täitva töörühma liikmeid, peab töörühma uue liikme pädevus vastama riigihankes töörühma liikmele esitatud nõuetele. Töörühma liikme asendamine tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töövõtja teostab töö järgnevate etappide kaupa1: 3.1.1. hiljemalt 18. november 2020 esitab töövõtja tellijale vahearuande; 3.1.2. hiljemalt 16. veebruar 2021 esitab töövõtja tellijale lõpparuande koos lühikokkuvõtetega; 3.1.3. hiljemalt 14. mai 2021 korraldab töövõtja avalikkusele suunatud monitooringu teavitusüritused ja avalikud debatid. 3.2. Töövõtja esitab töö vahearuande ja lõpparuande mustandid lepingu punktis 3.1 nimetatud tähtpäevadeks lepingu punktis 9.3 nimetatud tellija kontaktisikule ülevaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Tellija vaatab iga esitatud etapi töö üle 15 tööpäeva jooksul töö üleandmisest alates ning esitavad töövõtjale oma kommentaarid ja küsimused. Vajadusel korraldatakse töö täiendamiseks töövõtja ja tellija kohtumine. Töövõtja viib omal kulul vajalikud parandused sisse 15 tööpäeva või tellija määratud muu mõistliku tähtaja jooksul. Seejärel kirjutavad pooled alla töö vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise aktile, milles kinnitatakse, et vastava etapi töö on üle antud, üle vaadatud ja vastu võetud. Viimase etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise eelduseks on ühtlasi punktis 3.1.3 nimetatud teavitusürituste ja avalike debattide läbiviimine. 1 Riigihanke alusdokumendi “Hankemenetluse juhend“ punktis 3.1.1 nimetatud juhul on lubatud vajaduse korral muuta hankelepingu projekti punktis 3.1 nimetatud töö etappide tähtaegu. 3 3.3. Lepingu alusel koostatavad dokumendid antakse tellijale üle korrektselt vormistatult. Dokumendid esitatakse digitaalsel kujul ning dokumentide vormingu lepivad pooled kokku lepingu täitmisel. 3.4. Tellija poolt allkirjastab töö üleandmise-vastuvõtmise aktid lepingu punktis 9.3 nimetatud kontaktisik. 3.5. Lepingu punktis 3.1.3 nimetatud teavitusürituste ja avalike debattide toimumise ajad ja muud seotud detailid lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmisel. 3.6. Poolte kokkuleppel võib lepingu punkti 3.1 alapunktides nimetatud tähtaegu muuta, kui selle tingivad lepingu sõlmimise hetkel ettenägematud asjaolud ja/või tähtagade muutmine on vajalik töö kvaliteetsemaks teostamiseks. Muuhulgas on töövõtjal õigus teha tellijale ettepanek tähtaegade muutmiseks, kui selle tingib tellija lepinguliste kohustuste rikkumine, ning tellijal on õigus tagasi lükata töövõtja ettepanek tähtaegade pikendamiseks, kui selle tingib töövõtja lepinguliste kohustuste rikkumine. 4. Tasu ja tasumise tingimused 4.1. Tellija maksab töövõtjale nõuetekohaselt teostatud töö eest kokku [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot (edaspidi tasu). Tasu on töövõtjale siduv ja tellijale lõplik. Tasu arvelt loetakse kaetuks kõik lepingu täitmiseks vajalikud kulutused. 4.2. Tellija tasub töö eest töövõtjale vastavalt esitatud arvetele kolmes osas: 4.2.1. 50% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.1 nimetatud vahearuande üleandmist- vastuvõtmist; 4.2.2. 30% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.2 nimetatud lõpparuande ja monitooringu lühikokkuvõtte üleandmist-vastuvõtmist; 4.2.3. 20% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.3 nimetatud teavitusürituste ja avalike debattide läbiviimist. 4.3. Töövõtja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved (võimalusel). E-arve tuleb esitada tellija e-arve operaatori (AS Fitek) ostuarvete halduskeskkonda. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi. Juhul, kui töövõtjal ei ole võimalik saata xml-vormingus arveid, siis tuleb saata PDF-vormingus arved e-posti teel aadressile [email protected]. PDF- arve peab olema genereeritud PDF-generaatoriga ning arve andmetes peab olema toodud ka vastava tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi. 4.4. Töövõtja poolt esitatavad arved peavad selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama üleandmise-vastuvõtmise aktis sätestatule ja käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 4.5. Tellija tasub esitatud arved 21 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest arvates. Arvel märgitud summa laekumise kohaks on töövõtja poolt arvel märgitud arveldusarve number. 4.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise kuupäev. 5. Autoriõigus 4 5.1. Autoriõigused lepingu alusel teostatud töö tulemitele kuuluvad tellijale käesolevas punktis 5 sätestatud tingimustel. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest sisaldub lepingu tasus. 5.2. Tellijale kuulub töö tulemite osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel töövõtja poolt koostatud dokumente reprodutseerida, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused ja ainulitsents loetakse tellijale üleläinuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt. 5.3. Tellijal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult töö tulemitele arendusi ja muudatusi töövõtjalt täiendavat luba taotlemata ja töövõtjat teavitamata tingimusel, et selliste arenduste ja muudatuste puhul on selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.4. Tellijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh õigus anda lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks. 5.5. Töövõtja ei või töö tulemit kasutada ilma tellija nõusolekuta, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevatel juhtudel, mil teost on lubatud kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta. 6. Konfidentsiaalsusklausel 6.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud konfidentsiaalset informatsiooni, v.a seaduses sätestatud juhtudel. 6.2. Pooled täidavad kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid õigusakte. 6.3. Pooled edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega otseselt seotud ja tagavad, et need isikud on teadlikud ja täidavad konfidentsiaalsuse nõuet. 6.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ja informatsiooni, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. 6.5. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub poolel kõigi isikute eest, kes on tema poolt lepingu täitmisele kaasatud. 6.6. Konfidentsiaalsusnõue kehtib tähtajatult. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 6.7. Töövõtja ei avalikusta (sh meedias) enne lepingu punktis 3.1.2 nimetatud lõpparuande üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ilma tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu täitmisel loodud või teatavaks saanud informatsiooni. 7. Poolte vastutus 7.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest seaduses ja lepingus sätestatud korras. Poole vastutus lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud ühekordse lepingu hinnaga ilma käibemaksuta. Vastutuse piirangut ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral. 7.2. Töövõtja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta töövõtjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest. Töövõtja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle 5  kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 7.3. Juhul, kui tellija viivitab töövõtjale nõuetekohaselt esitatud arve alusel tasu maksmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumisega viivitanud tellijalt viivituses olevast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 7.4. Juhul, kui töövõtja viivitab töö või töö osa üleandmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu alusel makstavast tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja teeb töös parandusi seoses töö mittevastavusega lepingule. Töövõtja ei vastuta üleandmisega viivitamise eest juhul, kui viivitus tulenes vaid tellijast sõltuvatest asjaoludest. Lepingu muude sätete rikkumise tuvastamisel on tellijal õigus nõuda ning töövõtjal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest. 7.5. Konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise tuvastamise korral on kahjustatud poolel õigus nõuda ja konfidentsiaalsuskohustust rikkunud poolel kohustus tasuda iga vastava rikkumise eest leppetrahvi kuni 5000 eurot. Leppetrahvi suuruse määramise õigus on leppetrahvinõuet esitaval poolel. 7.6. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on kolm kuud vastava rikkumise avastamisest arvates. 7.7. Lepingust tulenevate leppetrahvide ja viiviste maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmistest. 7.8. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub töövõtja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.9. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. Poolel on õigus oma nõue teise poole nõudega tasaarvestada. 7.10. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele. 8. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 8.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud. 8.2. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisel, lepingust taganemisel või muul seadusest tuleneval alusel. 8.3. Tellija võib lepingu igal ajal etteteatamistähtajata kirjalikult üles öelda. Sel juhul kohustub tellija vastu võtma ülesütlemise hetkeks tehtud töö ning maksma selle eest tasu vastavalt tehtud töö mahule. Tellija ei ole kohustatud tasuma töö või selle osa eest, mis ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele. 8.4. Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123 ja lepingus sätestatud tingimustel pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 9. Teated ja poolte kontaktisikud 6 9.1. Lepingu täitmisega seotud teabe vahetamine toimub lepingus näidatud kontaktandmetel. Kontaktandmete, sh kontaktisiku muutumisest on pool kohustatud koheselt informeerima teisi pooli kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 9.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teistele pooltele ei ole õiguslikke tagajärgi. 9.3. Tellija kontaktisik lepinguga seotud üldistes küsimustes, töö teostamise juhendamisel, töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel, töö kvaliteedi kontrollimisel ja üleandmise- vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on [nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e- postiaadress]. 9.4. Töövõtja kontaktisik lepinguga seotud üldistes küsimustes, tellijale lepingu täitmisega seotud teabe andmisel ja üleandmise-vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on [nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e-postiaadress]. 10. Lõppsätted 10.1. Lepingu täitmisel ja tõlgendamisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus. 10.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga. või Leping on koostatud 2 (kahes) identses juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tellijale ja üks eksemplar töövõtjale. Allkirjastada tuleb kõik lepingu leheküljed. 11. Lisad 11.1. Lisa 1 – Riigihanke tehniline kirjeldus; 11.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus. Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium [ettevõtja nimi] Registrikood: 70000941 Registrikood: [registrikood] Aadress: Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Aadress: [aadress] E-post: [email protected] E-post: [e-post] _________________________ _________________________ [nimi] [nimi] [ametikoht] [ametikoht] 7  Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020 (222442) TEHNILINE KIRJELDUS 1. TEHNILINE KIRJELDUS .................................................................................................... 2 1.1. Nõuded monitooringu ülesannetele ..................................................................................... 3 1.1.1. Monitooringu teooria ja metoodika .............................................................................. 3 1.1.2. Monitooringu andmete kogumine, andmebaasid ja standardtabelid ............................ 7 1.1.3. Monitooringu aruandlus ............................................................................................... 8 1.1.4. Nõuded monitooringu kommunikatsioonile ja visuaalsele kujundusele ...................... 9 LISA 1 LE 2020 JA SELLE RAKENDUSPLAANI MÕÕDIKUD ................................ 11 LISA 2 MONITOORINGU ELANIKKONNA KÜSIMUSTIK ..................................... 11 LISA 3 MONITOORINGU UUSSISSERÄNDAJATE KÜSIMUSTIK ......................... 11 LISA 4 MONITOORINGU METOODIKA (RE)KONTSEPTUALISEERIMINE ........ 11 1 1. TEHNILINE KIRJELDUS 2020. aastal täitub 20 aastat esimese Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu korraldamisest. Tänaseks on lõimumisvaldkonna analüüsimiseks läbi viidud seitse monitooringut. mille tulemused on aidanud mõista Eesti ühiskonna arengut ning kujundada kohanemis- ja lõimumispoliitikat ja teisi valdkondlikke poliitikaid. Kaheksas monitooring, mis viiakse läbi tänavu, lähtub valdkondlikust arengukavast Lõimuv Eesti 2020 (edaspidi LE 2020)1 ning Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast (edaspidi RSÜ), mis asendab alates 2021. aastast LE 2020, ning hõlmab kohanemis- ja lõimumispoliitikat tervikuna 2. Eesti kohanemis- ja lõimumispoliitika eesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Lõimumine on protsess, mille käigus vähenevad ühiskonnaliikmete sotsiaalsest taustast (rahvus, emakeel, kodakondsus või päritolu) tingitud erinevused ja suurenevad võimalused eneseteostuseks. Kohanemine on lõimumise esimene etapp. Selle käigus omandatakse esmased teadmised ja oskused Eesti eluoluga kohanemiseks. Arvestades Eesti rahvastiku mitmekesist etnilist koosseisu ja demograafilisi protsesse, suunatakse kohanemis- ja lõimumispoliitika meetmed kolmele sihtrühmale: 1) eestlased, 2) teistest rahvustest püsielanikud ning 3) uussisserändajad Euroopa Liidust ja kolmandatest riikidest, sh tagasipöördujad. Etnilise enamusena on eestlastel oluline roll teistest rahvustest inimeste ühiskonda kaasamisel. Viimased seisavad silmitsi mitmete väljakutsega, mis ei puuduta üksnes riigikeele omandamist vaid ka tööhõivet, rahvuslikku, piirkondlikku ja tööalast eraldatust, hariduse omandamist jm. Uussisserändajad on üleilmastumise ja soodsa majanduskonjunktuuri tõttu muutumas üha suuremaks ja olulisemaks sihtrühmaks, kelle hea kohanemine ja lõimumine on ühiskonna sidususe seisukohalt äärmiselt oluline. Monitooringu põhieesmärk on analüüsida Eesti ühiskonna kohanemis- ja lõimumisprotsesse 2020. aasta seisuga, et parandada ja uuendada teadmisi kohanemis- ja lõimumisprotsessi edukusest Eestis ja kavandada tegevusi selle toetamiseks. Monitooringu tulemused peavad aitama: 1) mõista Eestis toimuvaid kohanemis- ja lõimumisprotsesse; 2) seirata LE 2020 ja selle rakendusplaani mõõdikuid (vt LISA 1) ning välja töötada mõõdikud RSÜ-le (nt uussisserändajate kohanemine Eestis); 3) anda sisend kohanemis- ja lõimumispoliitika kavandamisega seotud õigusaktide eelnõudele, programmidele, riigihangetele ja teavitusmaterjalidele; 4) Toetada ja anda sisendit ka teistele poliitikavaldkondadele, kes puutuvad kokku kultuurilise mitmekesisusega. 5) pakkuda võrdlevaid andmeid olulisimatele kohanemis- ja lõimumisindikaatoritele Euroopa Liidu tasandil. 1 Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020“. Kättesaadav: http://www.kul.ee/et/eesmargid- tegevused/kultuuriline-mitmekesisus/valdkondlik-arengukava-loimuv-eesti-2020 2 Tellija edastab pakkujale RSÜ tööversiooni tutvumiseks, sest dokument ei ole veel ametlikult kinnitatud ja avalikustatud. 2 Monitooringu sisulised osad (teooria, uurimismetoodika ja analüüs koos uurimissoovitustega, millele lisanduvad sissejuhatus, kokkuvõte ning lisad), peavad olema loogiliselt seotud ning moodustama terviku. Monitooringul on oluline roll avaliku arvamuse kujundamisel. Seepärast peavad monitooringu kommunikatsioonitegevused tagama tulemuste tõhusa tutvustamise ja avalikustamise. Väga oluline on varustada lõpparuanne kaasaegse infograafikaga. Monitooringu ja hankelepingu eduka täitmise eeldus on montitooringu läbiviija ja tellija tihe koostöö. Üldise ootusena koostööle uuringu läbiviimisel eeldab tellija, et monitooringu läbiviija kavandab vajalikud tegevused ja ressursid oma pakkumuses selliselt, et aktiivne koostöö tellijaga uuringu eesmärkide parimaks saavutamiseks oleks tagatud. Järgnevalt kirjeldatakse monitooringu teostamisele esitatavaid nõudeid täpsemalt. 1.1. Nõuded monitooringu ülesannetele Pakkumuse sisuline põhjendatud kirjeldus peab olema kirjutatud selgelt ja arusaadavalt, nii et selle vastavust nõuetele tervikuna kui ka eri osade kaupa oleks võimalik sisuliselt hinnata. Monitooringu ülesanded on: 1) välja töötada monitooringu teooria ja uurimismetoodika, 2) koguda kvantitatiivseid ja kvalitatiiviseid andmeid vastavalt metoodikale, 3) analüüsida saadud andmeid, 4) koostada andmete põhjal kaasaegse infograafika ja disainiga lõpparuanne ning 5) kommunikeerida monitooringu tulemusi avalikkusele. Monitooringu ja selle ülesannete täitmise kohta tuleb koostada aja- ja tegevuskava, sh näidata ära tööde teostamise vaheetapid ja tulemused. 1.1.1. Monitooringu teooria ja metoodika Pakkujalt oodatakse tervikvaadet uuringu teooria ja metoodika lõpplahendusest, mis kooskõlastakse ning vajadusel täiendatakse monitooringu läbiviija moodustatud töörühmas, kuhu kuuluvad monitooringu läbiviijad ja tellija esindajad. Monitooringu teostaja võib teha tellijale enne monitooringu läbiviimist ettepanekuid, mille sisu seejärel koos tellijaga täpsustatakse ja lepitakse poolte vahel lõplikult kokku enne monitooringu läbiviimist. Monitooringu teooria  kontseptualiseerib kohanemis- ja lõimumisprotsesse Eesti ühiskonnas;  keskendub kohanemis- ja lõimumisprotsesside puhul objektiivsetele ja subjektiivsetele olukorrakirjeldustele3;  ühendab monitooringu uurimisteemad üheks tervikuks (haridus, tööturg, meedia, keel ja kultuur, võrdne kohtlemine, kodakondsus, keeleõpe). Uurimisteemade ring ei ole ammendav ja täpsustub monitooringu ettevalmistamise käigus. Pakkujapoolsed ettepanekud on pakkumuses oodatud;  käsitleb kohanemist ja lõimumist üheskoos;  ei keskendu ainult (nt rahvuspõhistele või keelelistele) erinevustele ja probleemidele, vaid ka toob välja ka ühisosi ja sarnasusi (nt sihtrühmade riigiidentiteet, tuumikväärtused vms); 3 Subjektiivsed näitajad puudutavad inimeste hoiakuid, kogemusi, käitumist, tõlgendusi jms. Objektiivsed näitajaid puudutavad laiemat ühiskondlikku konteksti, kus inimesed kohanevad ja lõimuvad. 3 Allpool on toodud indikatiivsed uurimisvaldkonnad, mida monitooringu teooria võiks puutuda:  riigiidentiteet ja etniline identiteet, sh selle säilitamine;  ühiskonna avatus ning uussisserände mõju sellele;  eri rahvustest ja koduse keelega inimeste väärtused ja hoiakud;  tööturu, haridussüsteemi, meedia ja halduskorralduse mõju uussisserändajate kohanemisele ja püsielanike lõimumisele;  piirkondlikud erinevused, sh Ida-Virumaa ja Harjumaa spetsiifika;  osalus ühiskonnaelus, tööga hõivatus ning sotsiaalmajanduslik toimetulek;  turvalisus, tajutud diskrimineerimine ja võrdsed võimalused;  riigikeele oskus ja kasutus, hoiakud riigikeele suhtes;  mitmekultuuriline klassiruum ja muukeelsed lapsed Eesti koolis;  osalemine ühiskonnaelus (kultuur, sport, kodanikuaktiivsus, poliitika);  kultuuridevahelised kontaktid;  usaldus riiklike institutsioonide ja riigiasutuste vastu;  ühise inforuumi kujunemine ning (muukeelse) meedia roll selles. Monitooringu metoodika Monitooringu uurimismetoodika kirjeldab uurimismeetodite valikut ning kasutamist, valimi(te) moodustamist, andmeanalüüsi ja -tehnikate kirjeldust, sh tähelepanekud järgmisele monitooringule. Monitooringu metoodikaga kogutakse ja analüüsitakse andmeid 15-aastaste ja vanemate Eesti elanikekohta, kes jagunevad kolmeks rühmaks: 1) eestlased, 2) teisest rahvusest püsielanikud ehk valdavalt venelased ja vene keelt kõnelevad inimesed (ukrainlased, valgevenelased jt) ja 3) uussisserändajad nagu seda täpsustab tabel 1. Tabel 1. Monitooringu sihtrühmad Sihtrühm Täpsustus Sihtrühma populatsiooni arv Eestlased Eestlased, kes ankeedis valivad enda rahvuseks ca 900 000 „eestlane“. Teisest rahvusest Kõik mitte eesti emakeelega Eesti püsielanikud ca 300 000 püsielanikud elanikud. Uussisserändajad Kuni 5-aastat Eestis viibinud isikud, sh rahvusvahelise ca 80 000 ja teised väljaspool kaitse saajaid ning kauem kui 5 aastat tagasi Eestisse Eestit sündinud elama asunud välismaalased. välismaalased Tagasipöördujad Pikalt (üle 10 aasta) Eestist väljaspool elanud Eesti ca 30 000 kodakondsusega isikud, kes on sündinud Eestis või väljaspool Eestit. Seni pole monitooringutes ega muudes uuringutes süstemaatilist käsitlemist leidnud. Kaaluda võib nii varianti uurida sihtrühma eripära lisauuringuga või suurendada sarnaselt uussisserändajatele nende valimit. (Allikas: Kaldur, Kristjan, Kats Kivistik ja Triin Pohla. 2019. Integratsiooni monitooringu metoodika (re)kontseptualiseerimine. Tartu: Balti Uuringute Instituut) 4 Valimi puhul peab arvestama, et  sihtrühmad peavad olema esinduslikud kogu Eesti elanikkonna suhtes;  eestlaste ja teisest rahvusest püsielanike tõenäosusliku valimi suurus peab olema vähemalt 1400 inimest;  ametlikult defineeritakse uussisserändajateks kuni viis aasta Eestis elanuid isikuid4, kuid kohanemise ja lõimumise seisukohalt on oluline laiendada nende Eestisse saabumise aega kuni 10 aastani või Eesti Euroopa Liiduga liitumise aastaga, mis aitab paremini mõista kohanemise ja lõimumise seoseid;  uussisserändajate valimi peab moodustama vastavalt tõenäosusliku valimi moodustamise reeglitele, mis tagab usaldusväärse informatsiooni uussisserändajate kohanemise ja lõimumise kohta kvantitatiivseks uurimiseks. Sihtrühmade lõplikud valimite suurused, sh võimalikud valimi moodustamise ja koosseisu alternatiivid lepitakse tellijaga kokku uurimismetoodika täpsustamise ning vajadusel selle täiendamise käigus. Sihtrühmade tunnused, on:  rahvus;  emakeel;  keskhariduse/põhihariduse omandamise keel;  vastaja sünnikoht (väljaspool Eestit sündinutel mainida riik);  vastaja vanemate ja vanavanemate sünnikoht (väljaspool Eestit sündinutel mainida riik);  Eestisse elama asumise aasta (üks variant ka „sündinud Eestis“);  kodakondsus;  keeleoskus, sh eesti, vene, inglise keele oskus;  elukoha piirkond;  vanus (vanuserühmad: 15-29; 30-44; 45-59; 60 ja vanemad);  sugu;  sissetuleku suurus;  majanduslik aktiivsus (tööga hõivatud, töötud, mitteaktiivsed);  haridustase;  Uussisserändajate ja tagasipöördujate puhul tuleb kogutavad tunnuseid täpsustada teooria ja meetodika arendamise käigus ning kooskõlastada tellijaga. Peamise uurimismeetodina tuleb kasutada kvantitatiivset meetodit, et saada esindluslikke ja usaldusvääriseid andmeid uuritavatest sihtrühmadest elanikkonna küsitluse raames. Seepärast peab monitooringu läbiviija valdama kvantitatiivse andmeanalüüsi tehnikaid (tulemuste veapiiride arvutamine, regressioonianalüüsi teostamine, osakaalude arvutamine, andmete kaalumine, andmete üldistamine jne) ning kvalitatiivse analüüsi tehnikaid eksperdi tasemel. 4 Vastavalt siseministri 13. augusti 2014. a määrusele nr 34 „Kohanemisprogramm“ on uussisserändaja vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 1) välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, 2) Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel või 3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. 5 Mõistmaks kvantitatiivseid arvandmeid, peab monitooringu läbiviija vastavalt pakkumuses tehtud ettepanekule, mille lõpplahendust kooskõlastatakse tellijaga, kasutama kvalitatiivset uurimismeetodit ning trianguleerima seda kvantitatiivse uurimismeetodiga. Andmeid kogutakse ankeetküsimustikuga (edaspidi küsimustik) (LISA 2). Küsimustikku, sh küsimuste sõnastust, vastuste mõõtmise skaalasid jms tohib muuta või kohandada ainult koostöös ja kokkuleppel tellijaga. Küsimustiku peab kohandama arvestades uussisserändajate kohanemise ja lõimumise aspekte, mis vormistatakse eraldi küsimustikuna (LISA 3) ning välja töötama tagasipöördujate küsimustiku. Kõikide küsimustike puhul peab arvestama, et küsimused peavad jagunema kolmeks plokiks: I. Põhiplokk kirjeldab pikaajalisi ja regulaarseid trende, siia kuuluvad ka LE 2020 ja selle rakendusplaani mõõdikud5. Samuti peab arvestama sellega, et RSÜ seireks peab arendama uusi mõõdikuid. Siia kuuluvad ka Euroopa Liidu liikmesriikide ühiste konsultatsioonide käigus välja töötatud lõimumist iseloomustavad valdkonnad ja näitajad: • tööturg (nt töötuse määr, tööhõive määr, seos rändeliigiga jne); • haridus (nt osakaal haridusastmetel); • sotsiaalmajanduslik kindlustus (nt keskmine netosissetulek, hinnang terviseseisundile); • aktiivne kodakondsus (nt kodakondsuse omandanute osakaal, pikaajalise elaniku elamisloaga isikute osakaal). II. Roteeruv plokk ehk küsimused, mida tuleks uurida teatud regulaarsusega, kuid mitte igas monitooringus. III. Lisaplokk ehk aktuaalsed teemad, mis on viimasel ajal esile kerkinud ning millele on vaja pöörata erilist tähelepanu. Aktuaalse(te) teemade analüüsimiseks teeb pakkuja pakkumuses ettepaneku ja põhjendab selle vajalikkust ja lisandväärtus, mille sisu täpsustavad tellija ja monitooringu läbiviija ning vajadusel muudavad enne monitooringu läbiviimist. Põhiploki küsimusi ei tohi muuta. Samas tuleb arvestada, et plokki võivad lisanduda uued uurimisküsimused ja -teemad, mida on oluline järgmisel aastakümnel järjepidevalt uurida. Küsimusi, mis sisalduvad roteeruvas ja lisaplokis on võimalik koostöös ja kokkuleppel tellijaga ning tulenevalt uurimisvajadustest muuta. Metoodika peab mõõtma „subjektiivseid näitajaid“ (inimeste hoiakud, kogemused, käitumine, olukorra tõlgendused jne) ja „objektiivseid näitajaid“ ehk ühiskondlikku konteksti, kus inimesed elavad. Objektiivsed andmed pärinevad eelkõige riiklikest registritest. Subjektiivseid andmeid peab koguma monitooringuga standardiseeritud sihtrühmade küsitluse teel üle Eesti. Näiteks on objektiivsed andmed eri rahvusest inimeste tööhõive määr Eestis ning subjektiivsed andmed kajastavad eri rahvusest inimeste tõlgendusi oma hõivestaatusele ja sellega rahulolule (rahuolu oma tööga, tajutud võrdne kohtlemine, hinnang oma karjäärivõimalustele vms). 5 LE 2020 sisaldab kokku 15 mõõdikut, millest viit seiratakse monitooringuga. Rakenduskava sisaldab kokku 24 mõõdikut, millest kolme seiratakse monitooringuga. Teiste arengukava ja rakendusplaani mõõdikute kohta kogutakse informatsiooni valdkondlikest andmebaasidest ning teistes valdkondlikest uuringutest. 6 Lisaks ülaltoodule kohanduvad metoodikale järgmised nõuded:  metoodika peab võrdlema omavahel monitooringu sihtrühmi põhikarakteristikute ja järelduste lõikes ning võimaldama samal ajal sihtrühmakeskset analüüsi vastavalt monitooringu läbiviija nägemusele, mis esitatakse pakkumuses;  metoodika peab pöörama rõhku pikaajalistele trendidele ning kõrvutama varasemate monitooringute andmestikke uutega, tuues välja nii positiivseid kui negatiivseid arenguid kui ka paigalseisu (mis võib teatud muutunud oludes olla mõnikord ka positiivne);  metoodika peab täpsustama, millised sihtrühmad on kaetud milliste andmekogumise meetoditega, ning kas sama meetodi valikul on uurimisküsimused või teemade fookused kõikide erinevate uuringu sihtrühmade puhul sarnased või erinevad;  kaalumismeetodiga peab kirjeldama uuritavate sihtrühmade profiili ning selgitama, kuidas on leitud ja kompenseeritud osakaalud;  küsimustikud tuleb tõlkida vene ning uussisserändajate puhul vene ja inglise keelde;  küsimustike täiendamine või parandamine peab toimuma küsimustike testimise ning tagasiside alusel;  vastajate profiil peab andma ülevaate monitooringus osalenud isikutest peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste kaupa (vt ülevalt sihtrühmade tunnused);  individuaalsete ja/või fookusrühmade intervjuude küsimustikud peab sõnastama lähtuvalt küsitluse tulemustest koostöös tellijaga;  uuringu läbiviimisel ei tohi küsimustikku lisada küsimusi, mis ei ole tellijaga kooskõlastatud. Varasemate monitooringute andmebaasid koos küsimustega edastab tellija monitooringu läbiviijale. Lisaks sellele peab monitooringu metoodika väljatöötamisel kasutama ja arvestama monitooringu metoodika (re)kontseptualiseerimise soovitusi (LISA 4) 1.1.2. Monitooringu andmete kogumine, andmebaasid ja standardtabelid  Monitooringuga kogutakse delikaatseid isikuandmeid (nt rahvus ning selle seoseid hoiakutega). Uuringumetoodika ei näe ette vastajatelt eelneva nõusoleku küsimist. Seepärast peab monitooringu läbiviijal olema vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (IKS) Andmekaitse Inspektsiooni kinnitatud isikuandmete kaitse eest vastutav isik ja/või uuringu eelnev registreerimine Andmekaitse Inspektsioonis;  andmebaaside üksikkirjed peavad olema eelnevalt mitteisikustatud, s.t isikut tuvastada võivad tunnused (nimi, isikukood, elukoha aadress vms) peavad olema asendatud ühe, iga vastaja jaoks unikaalse koodiga;  küsitlustöö kvaliteedi kontrollimiseks viib monitooringu läbiviija läbi küsitluste järelkontrolli 10% ulatuses küsitletute arvust (eraldi uussisserändajad, eestlased ja muust rahvusest püsielanikud);  läbiviidud küsitluste tulemuste alusel peab koostama andmebaasid ning kõik andmebaasid üle andma tellijale; 7   andmebaasid peavad võimaldama tellijal kogutud tulemustest iseseisvalt luua standardtabeleid või, kui need tellitakse läbiviijalt, täiendavaid andmetabeleid uuringutulemuste analüüsiks;  andmebaasid tuleb esitada kas SPSS .sav failina (koos kõigi tunnuste ja vastusvariantide kirjeldusega) või formaadis, mis võimaldab andmebaasi importida ja töödelda SPSS programmis;  enne tulemuste üksikkirjete andmebaasi üleandmist tellijale tuleb teha kogutud andmete kvaliteedikontroll: pisteline küsitlejate kontroll (tagasisidekirjad) ning tunnuste, vastuskategooriate ja andmesisestuse õigsuse (filtrid, koodid) osas;  andmestik tuleb tellijale üle anda koos vastavate süntaksfailide, standardtabelite, küsitlejajuhendite jmt-ga;  standardtabelid esitatakse tellijale enne aruande koostamist nii üldtulemustena (kõik vastajad) kui ka kõigi taustaandmete tunnuste lõikes;  kõik tabelid ja joonised tuleb esitada ka exceli faili(de)na, et neid saaks edaspidi kasutada muudes dokumentides nt valdkondlikud aruanded ja analüüsid;  intervjuude ja fookusgruppide läbiviimine ning nende sisukokkuvõtete üleandmine tellijale. 1.1.3. Monitooringu aruandlus Monitooringu aruandlus koosneb vahearuandest ja lõpparuandest. Nõuded vahearuandele:  Vahearuanne on esmane töövariant lõpparuandest, kuhu tellija saab pärast vahearuande esitamist lisada 15 tööpäeva jooksul kommentaare ja küsimusi.  vahearuande tulemused esitatakse ja arutletakse ning vajadusel täiendadakse selleks planeeritud kohtumistel;  vahearuande esitamise järel toimuval kohtumisel vaatlevad monitooringu läbiviija ja tellija koos, millised tulemused on kõige kõnekamad ja otsustavad, milliseid tulemusi lõppraportis kajastada ning milline peab olema lõpparuande ülesehitus ning informatsiooni esitlus. Lõpparuanne sisaldab sissejuhatust, monitooringu teooriat, metoodikat, analüüsi, sh uurimissoovitused, kokkuvõtet ja lisasid. Nõuded lõpparuandele:  lõpparuande metoodika peatükis peavad lisaks kasutatud uurimismeetodite kirjeldusele olema kirjeldatud ka nende rakendamise probleemid, et täiustada uurimismetoodikat järgmistes monitooringutes;  lõpparuandest tehakse lühikokkuvõtted eesti, inglise ja vene keeles ning igast sisupeatükist ühe infolehe, mis on kõige tähtsamate tulemuste kokkuvõtet6 ning mille sisu lepitakse monitooringu läbiviija ja tellija vahel kokku;  lõpparuanne peab jagunema temaatiliseks peatükidesks uurimisvaldkondade kaupa ning sisaldama uurimissoovitusi7 olulistele probleemkohadele, mis selguvad 6 Vt faktilehtede näidiseid siit http://www.kul.ee/et/eesti-uhiskonna-loimumismonitooring-2015 8  monitooringust, kuid mida pole võimalik monitooringu raames põhjalikumalt uurida ning mida võiks edaspidi täiendavalt uurida (nt ülikoolide või ministeeriumite tellivate uuringute raames);  lõpparuande tulemused peavad olema selgelt eristatavad monitooringu sihtrühmade kaupa;  lõpparuande analüüs ei tohi olla üksnes kirjeldava statistikaga ning peab kajastama tulemusi kohanemis- ja lõimumisvaldkonna tervikvaates ning näitama vastavaid trende ajas, analüüsitulemuste või trendide võimalikku seost teiste valdkondade ja/või arengutega ühiskonnas/maailmas;  lõpparuande peatükkides on kõigepealt esitatud kohanemise ja lõimumise objektiivsed näitajad ning seejärel subjektiivsed näitajad, mida omavahel seostatakse;  lõpparuanne peab olema vormistatud korrektses eesti keeles vastavalt teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele ning sisaldama standardtabeleid, uuringu läbiviimiseks kasutatud uuringuankeete, küsitlejajuhendeid jne;  lõpparuande lühikokkuvõtted eesti, vene ja inglise keeles peavad olema samuti kirjutatud korrektselt, lihtsalt ja arusaadavalt. 1.1.4. Nõuded monitooringu kommunikatsioonile ja visuaalsele kujundusele Monitooringu kommunikatsiooni sihtrühmad on kohanemis- ja lõimumispoliitika kujundajad, poliitikud, lõimumistegevusi ellu viivad ministeeriumid, avaliku sektori organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, teadlased ja lõimumisvaldkonna eksperdid, üliõpilased, kodanikeühenduste esindajad, ajakirjanikud ja välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindused Eestis. Tellija vastutab monitooringu kommunikatsiooni eest tervikuna. See hõlmab eelkõige suhtlust meediaga, et avalikustada objektiivselt monitooringu tulemused Eesti eesti- ja venekeelsetes meediakanalites ning tegema need kättesaadavaks ka inglise keeles. Meedias avaldatud info soodustab avalikku diskussiooni elavnemist kohanemis- ja lõimumvaldkonnas s ning nende valdkondade arenguvajadustest. Tellija vastutab järgmiste ülesannete eest:  monitooringu tulemuste avalikustamise meediastrateegia ja kontseptsiooni loomine ning ellu rakendamine;  meediatööga seotud sihtrühmade kirjelduse loomine koos teavituskavaga;  kommunikatsiooni mõjususe ja edukuse hindamine ja aruande koostamine koostöös Kultuuriministeeriumi partneriga (Balti Meediamonitooring OÜ);  eesti-, inglise- ja venekeelse meediasuhtluse koordineerimine, sh pressikonverentsi/briifingu korraldamine, meediakajastuste tagamine (artiklid, arvamuslood, intervjuud jne);  eraldi meediaplaanide välja töötamine eesti-, vene- ja ingliskeelsetele sihtrühmadele, sh meedia esindajate kaasamine pressiüritustele;  teavitusürituste ja avalike debatide strateegia ja konteptsiooni loomine koostöös monitooringu läbiviijaga (teavitusürituste põhieemärk on teavitada avalikkust 7 Teemad, mis vajavad täiendavat analüüsi, mida ei olnud võimalik monitooringus (põhjalikult) uurida, kuid mille puhul saavad kas eri ministeeriumid/riigiasutused ja/või akadeemilised asutused korraldada täiendavaid analüüse. 9  monitooringu tulemustest ja avalike debattide põhieesmärk on arutleda monitooringu andmetest tulenevalt olulisemaid probleeme ning nende võimalike lahendusi). Monitooringu läbiviija korraldab ja vastutab avalikkusele suunatud monitooringu teavitusürituste ja avalike debattide korraldamise ja läbiviimise eest, mis sisaldab järgmisi ülesandeid:  teavitusürituste ja avalike debattide strateegia ja tegevuskava koostamine koostöös tellijaga;  teavitusürituste ja avalike debatide korraldamiseks vajaliku meeskonna moodustamine ja selle liikmete rollijaotuse määratlemine;  teavitusürituste ja avalike debatide läbiviimine, sh sihtrühmade teavitamine ja nende osalemise tagamine, osalejate registreerimine jms.  teavitusürituste ja avalike debattide arvu koos sihtrühmadega täpsustab pakkuja oma pakkumuses. Indikatiivselt jaotuvad üritused sihtrühmade kaupa: o teavitusüritused LE 2020 juhtkomitee ja -rühma liikmetele, teadlastele ja üliõpilastele, diplomaatilisele korpusele (inglise keeles) ning maakondlikud teavitusüritused Harjumaal ja Ida-Virumaal; o avalikud debatid poliitikutele ja poliitika kujundajatele (erakondade liikmed, riigikogu liikmed, omavalitsuste esindajad, ministeeriumite esindajad, mittetulundussektor, Eesti kultuuriasutused).  teavitusürisuste ja avalike debatide osalejatele materjalide ettevalmistaine ja jagamine (nt infolehed vms);  teavitusürituste ja avalikel debatide aruteludest analüütilise kokkuvõtte koostamine ja edastamine tellijale.  arvamusartiklite koostamine Eesti peavoolu meedias avalikustamiseks, mille arvu täpsustab ja põhjendab pakkuja oma pakkumuses. Teavitusüritused tuleb korraldada osalejatele kergesti ligipääsetavas kohas ja tasuta (kõik kulud katab monitooringu läbiviija). Teavitusüritustel osalejatele tagatakse tasuta infomaterjalid ja üks kohvipaus. Monitooringu läbiviija korraldab kokkuleppel tellijaga ühe Tallinnas toimuva teavitusürituse online ülekande internetis, et parandada avalikkuse võimalusi monitooringu tulemustega tutvumiseks. Teavitusüritustel peavad osalema uuringu töörühma liikmed ning seminaride ülesehitus peab soodustama osalejate aktiivset arutelu, milleks monitooringu läbiviija tagab tõhusa modereerimise. Monitooringul peab olema oma visuaalne identiteet, mis haakub kohanemis- ja lõimumisvaldkonna visuaalse kuvandiga ning jätab piisavalt mänguruumi ka täiendavate lahenduste sissetoomiseks vastavalt tellija ja monitooringu läbiviija kokkuleppele. Lõpparuande visuaalne kujundus peab olema professionaalse, lugejasõbraliku ja kaasaegse infograafikaga, mis lihtsustab teksti ja andmete mõistmist. Monitooringu läbiviija esitab pakkumuses visuaalse identiteedi ja infograafika näidis(ed), mida soovitakse kasutada lõpparuandes, sh lühikokkuvõtetes ja infolehtedes, mida monitooringu teostamise ajal saab vajadusel täiendada ja edasi arendada. 10 LISA 1 LE 2020 JA SELLE RAKENDUSPLAANI MÕÕDIKUD LISA 2 MONITOORINGU ELANIKKONNA KÜSIMUSTIK LISA 3 MONITOORINGU UUSSISSERÄNDAJATE KÜSIMUSTIK LISA 4 MONITOORINGU METOODIKA (RE)KONTSEPTUALISEERIMINE 11  LISA 1 VALDKONDLIKU ARENGUKAVA LÕIMUV EESTI 2020 MÕÕDIKUD, MIDA SEIRATAKSE EESTI ÜHISKONNA INTEGRATSIOONI MONITOORINGU 2014- 2015 METOODIKA PÕHJAL 1. Üldeesmärgi indikaator: Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest rahvustest isikute hulgast 2. Alaeesmärk 1, mõõdik: Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel 3. Alaeesmärk 1, mõõdik: Erinevus kodanikuühiskonna organisatsioonides osalemises eestlaste ja teistest rahvusest elanike vahel 4. Alaeesmärk 1, mõõdik: Avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel 5. Eesmärk 6, mõõdik: Eesti keelt emakeelena mitte rääkivate ühiskonnaliikmete enesehinnanguline aktiivne eesti keele oskus Üldeesmärk Indikaator Baastase Sihttase Sihttase Vastutaja Kaas- 2017 2020 vastutaja Tugeva ja keskmise 36% (tugev) 37% (tugev) 38% (tugev) KUM SIM, riigiidentiteediga isikute HTM, osakaalu indeks teistest 47% 49% 51% SOM, rahvustest isikute hulgast (keskmine) (keskmine) (keskmine) JUM Allikas: Baastase on mõõdetud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringuga 2015. Indeks koosneb kolmest komponendist, mis võtavad kokku teisest rahvusest inimeste hinnanguid kolmele väitele: a) kui mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eestimaa rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate?; b) Eesti riik kaitseb minu õigusi ja pakub avalikke hüvesid; c) tunnen uhkust nähes lehvimas Eesti lippu.1 Sagedus: mõõdetakse regulaarselt iga kolme aasta järel 1 Täpsemalt indikaatori arvutamise käigust vt Vetik, Raivo (2015) “Eesti riigiidentiteet: eestivenelaste kuuluvustunne ja eestlaste kaasamisvalmidus”. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015 lk. 24-35 Kättesaadav http://www.kul.ee/sites/default/files/2peatykk.pdf 1 Alaeesmärk 1 Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud Indikaator Baastase 2017 2020 Kontaktide tihedus eestlaste eestlased: 41%; eestlased: 45%; eestlased: 49%; ja teiste rahvuste esindajate vahel (osakaal, kellel on olnud teised rahvused: teised rahvused: teised rahvused: palju kontakte) 63% 66% 69% Allikas: Baastase on mõõdetud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringuga 2015 vastusena küsimusele: kas Te olete viimase nädala jooksul suhelnud eestlasega/venelasega jt vene keelt kõnelevate inimestega? Vastajate osakaal, kel on olnud neli ja enam kontakti viimasel nädalal. Sagedus: mõõdetakse regulaarselt iga kolme aasta järel Indikaator Baastase 2017 2020 Erinevus vabatahtlik töö: vabatahtlik töö: vabatahtlik töö: kodanikuühiskonna erinevus 9,2 erinevus 8,7 erinevus 8,4 organisatsioonides protsendipunkti; protsendipunkti; protsendipunkti; osalemises eestlaste ja ühenduse-seltsi ühenduse-seltsi ühenduse-seltsi teistest rahvusest elanike liige: erinevus 5,1 liige: erinevus liige: erinevus vahel protsendipunkti 4,8 protsendi- 4,5 protsendi- punkti punkti Allikas: Lõimumismonitooring, vastusena küsimustele: 1) mõeldes viimasele aastale, siis kas olete teinud vabatahtlikku tööd ja 2) kas olete mõne ühenduse või seltsi liige. Baastase on mõõdetud 2011. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringuga. Sagedus: mõõdetakse regulaarselt iga kolme aasta järel Indikaator Baastase 2017 2020 Avatud hoiakuga inimeste Eestlased: 35%; eestlased: 37%; eestlased: 40%; osakaal sallivuse teised rahvused: teised rahvused: teised rahvused: koondindeksi alusel 62% 65% 70% Allikas: Baastase on mõõdetud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringuga 2015. Indeksi alus on eestlaste ja teisest rahvusest inimeste osakaal, kes ei nõustunud väitega: (1) „Kui riigis on erinevad rahvused, on nendevahelised konfliktid paratamatud“ ja nõustusid väitega (2) „Isegi väga erinevad rahvused võivad samas riigis elades hästi läbi saada ja teha koostööd“. Sagedus: mõõdetakse regulaarselt iga kolme aasta järel 2 Eesmärk 6 Eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul Indikaator Baastase 2017 2020 Eesti keelt emakeelena 36% 38% 40% mitte rääkivate ühiskonnaliikmete enesehinnanguline aktiivne eesti keele oskus Allikas: Lõimumismonitooring, enesehinnanguliselt aktiivse keeleoskusega ja vabalt eesti keelt valdavate inimeste hulk. Baastase on mõõdetud 2011. aasta integratsiooni- monitooringuga. Sagedus: Mõõdetakse regulaarselt iga kolme aasta järel. RAKENDUSPLAANI 2016-2020 MÕÕDIKUD, MIDA SEIRATAKSE EESTI ÜHISKONNA INTEGRATSIOONI MONITOORINGU 2014-2015 METOODIKA PÕHJAL 1. Alaeesmärk 1, meede 1.1, mõõdik: Positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal eestlaste ja teiste rahvuste seas 2. Alaeesmärk 1, mõõdik, meede 1.1: Teisest rahvusest inimeste osakaal, kes peavad ERR- i tele- ja raadioprogramme oluliseks infoallikaks. 3. Alaeesmärk 1, meede 1.2, mõõdik: Püsikontaktide tiheduse kasv tegevustes osalenud eestlaste ja teistest rahvustest isikute vahel võrreldes tegevusteeelse perioodiga Indikaator Baastase 2017 2020 Positiivse kultuurihoiakuga eestlased - 61%; eestlased - 62%; eestlased - 63%; inimeste osakaal eestlaste teised rahvused - teised rahvused - teised rahvused - ja teiste rahvuste seas 82% 83% 84% Allikas: Baastase on mõõdetud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringuga 2015, eestlaste ja teisest rahvusest inimeste osakaal, kes nõustusid väitega „Erinevate kultuuride kokkupuude on Eesti ühiskonda rikastav, viib seda edasi“ Sagedus: Mõõdetakse regulaarselt iga kolme aasta järel. Indikaator Baastase 2017 2020 Teisest rahvusest inimeste 76% 79% 82% osakaal, kes peavad ERR-i peab oluliseks peab oluliseks peab oluliseks tele- ja raadioprogramme oluliseks infoallikaks Allikas: ERRi programmide baastase on mõõdetud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringuga 2015. aastal (sihtrühma osakaal, kes peavad ERRi infoallikana väga tähtsaks ja küllaltki tähtsaks). Mõõdetakse iga kolme aasta tagant. Sagedus: Mõõdetakse regulaarselt iga kolme aasta järel. 3 Indikaator Baastase 2017 2020 Püsikontaktide tiheduse eestlased – 3; eestlased – 3,2; eestlased – 3,5; kasv tegevustes osalenud eestlaste ja teistest teised rahvused – teised rahvused – teised rahvused – 4 rahvustest isikute vahel 3,36 (keskmine 3,4 (keskmine (keskmine võrreldes tegevusteeelse rahvustevaheliste rahvustevaheliste rahvustevaheliste perioodiga suhtlemis- suhtlemis- suhtlemis- võrgustike arv) võrgustike arv) võrgustike arv) Allikas: Baastase on mõõdetud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringuga 2015, keskmine rahvustevaheliste suhtlemisvõrgustike arv eestlaste ja muust rahvusest inimeste hulgas Sagedus: Mõõdetakse regulaarselt iga kolme aasta järel. 4  EIM2020 1. TAUST I.................................................................................................................................................. 2 2. TÖÖTAMINE JA TÖÖTURG...................................................................................................................... 3 3. VÕRDNE KOHTLEMINE JA LIGIPÄÄS TEENUSTELE ................................................................................... 6 4. KONTAKTID ............................................................................................................................................ 8 5. KEELEOSKUS JA KEELEKASUTUS ........................................................................................................... 12 6. ÜLDISED LÕIMUMISALASED HOIAKUD NING SEOS EESTIGA ................................................................. 14 7. MEEDIA ................................................................................................................................................ 17 8. HARIDUSSÜSTEEM ............................................................................................................................... 19 9. KODAKONDSUS JA POLIITILINE-ÜHISKONDLIK OSALUS ........................................................................ 21 10. TAUST II................................................................................................................................................ 26 PS! - venekeelset versiooni ei ole toimetatud (sõltub lõplikult kinnitatud e.k. versioonist) - uussisserändajate versiooni ei ole uuendatud (sõltub lõplikult kinnitatud e.k. versioonist) - paari küsimuse puhul on vaja võtta põhimõtteline seisukoha terminoloogia osas (vt kommentaarid alt) - paari küsimuse puhul on vaja võtta seisukoht küsimuste loogikate osas (vt kommentaarid alt)  INTEGRATSIOONI MONITOORING 2020 Küsitleja nimi ___________________________________, töötõendi nr _________ 5. Valimipiirkond _______ 1. Intervjuu toimumise koht: 3. Kui intervjuu toimub 1. Tallinn Tallinnas, siis linnaosa 2. Harjumaa nimetus: 6. Valimipunkti nr _______ 3. Hiiumaa 1. Põhja-Tallinn 4. Ida-Virumaa 2. Haabersti 5. Jõgevamaa 3. Kesklinn 7. Vastaja nr _______ 6. Järvamaa 4. Kristiine 7. Läänemaa 5. Lasnamäe 8. Lääne-Virumaa 6. Pirita 8. Intervjuu toimumise kuupäev: 9. Põlvamaa 7. Mustamäe 10. Pärnumaa 8. Nõmme ____________________ 11. Raplamaa 12. Saaremaa 13. Tartumaa 4. Kui maakond on Tartumaa 14. Valgamaa (K1=13) ja asulatüüp suur linn 9. Intervjuu alguse kellaaeg: 15. Viljandimaa (K2=2), siis Millises Tartu _____ tund ____ min 16. Võrumaa linnaosas (Te elate)? 1. Annelinn 2. Ihaste 3. Jaamamõisa 2. Asulatüüp: 4. Kesklinn 1. Pealinn 5. Karlova 2. Suur linn (Tartu, Narva, 6. Maarjamõisa Pärnu, Kohtla-Järve) 7. Raadi-Kruusamäe 3. Suure linna eeslinn või 8. Ropka ääreala 9. Ropka tööstusrajoon 4. Linn või väike linn 10. Ränilinn 5. Küla 11. Supilinn 6. Talu või kodu maakohas 12. Tammelinn 13. Tähtvere 14. Vaksali 15. Variku 16. Veeriku 17. Ülejõe 99. Ei oska öelda  1. TAUST I T1.1. Mis on Teie peamine suhtluskeel? 1. eesti keel 2. vene keel 2. Sugu: 3. muu keel 1 Mees 2 Naine KUI T1.1=3 3. Vanus: ______ täisaastat T1.2. Mis keeles Te eelistate intervjuud anda? 1 eesti keeles 2 vene keeles 3 inglise keeles 1A. Mis rahvuse või rahvuste esindajaks Te end peate? VÕIB MITU VASTUST 1B. Millist nimetatud rahvustest peate Te enda jaoks põhiliseks? 1A. Rahvused, mille 1B. Põhiline rahvus esindajaks end peab ÜKS VASTUS VÕIB MITU VASTUST Eestlane 1 1 Venelane 2 2 Ukrainlane 3 3 Valgevenelane 4 4 Soomlane 5 5 Sakslane 6 6 Lätlane 7 7 Poolakas 8 8 Leedulane 9 9 Muu rahvus, kirjutage: ____________ 10 10 Ei oska öelda 11 11 T11. Kus Te olete sündinud? 1. Eestis 2. Venemaal 3. Mujal, nimetage _____________ 2  2. TÖÖTAMINE JA TÖÖTURG 3A. Millised neist kirjeldustest vastavad kõige paremini Teie viimase nelja nädala tegevustele? KAART 1. VÕIB MITU VASTUST. 3B. Millist nimetatud tegevustest peate Te enda jaoks põhiliseks? AINULT ÜKS VASTUS 3A. Viimase 4 nädala 3B. Põhiline tegevus tegevused ÜKS VASTUS VÕIB MITU VASTUST Tasustatud tööl (või ajutiselt tööst eemal) (töövõtja, 1 1 eraettevõtja, töötate perefirmas) Õpite (tasustamata tööandja poolt) või õpingutest 2 2 ajutisel puhkusel Töötu ja otsite aktiivselt tööd 3 3 Töötu, kuid ei otsi aktiivselt tööd 4 4 Püsivalt töövõimetu või puudega 5 5 Pensionil 6 6 Kohustuslikus ajateenistuses või asendusteenistuses 7 7 Kodune, hoolitsete laste või kellegi teise eest 8 8 Muu, palun täpsustage: _____ 10 10 KÜSIDA AINULT TÖÖTAJATELT (K3A=1) 4D. Kellena Te praegu töötate? KUI TÖÖTAB/TÖÖTAS MITME KOHAGA, SIIS KÜSIDA PÕHITÖÖ KOHTA. PÕHITÖÖKS PEAME TÖÖKOHTA, KUS KULUB/KULUS PÕHILINE OSA KÜSITLETAVA TÖÖAJAST. KAART 2. ÜKS VASTUS. 1 Juhid (nt seadusandjad, kõrgemad ametnikud, põhitegevuse ja valdkondade juhid) 2 Tippspetsialistid (nt õpetajad, juristid, arstid) 3 Tehnikud ja keskastme spetsialistid (nt IT tehnikud, tervishoiutöötajad) 4 Kontoritöötajad ja klienditeenindajad (nt sekretärid, raamatupidajad, arvestajad) 5 Teenindus- ja müügitöötajad (nt müüjad, teenindajad, hooldajad, pääste-, politsei- ja turvatöötajad) 6 Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised (nt talupidajad, aretajad) 7 Oskus- ja käsitöölised (nt ehitustöölised, käsitöömeistrid, elektri- ja elektroonikatööstuse töölised, trükitöölised) 8 Seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad (nt mootorsõidukite, rongi- ja liikurmasinate juhid) 9 Lihttöölised (nt puhastustöölised ja abilised, toitlustuse abitöölised, jäätmekäitluse jm lihttöölised) 10 Sõjaväelased (nt ohvitserid, reakoosseis) 11 Muu, täpsustage __________________________ 5. Millises asutuses/ettevõttes Te töötate? KUI TÖÖTAB(S) MITME KOHAGA, SIIS KÜSIDA PÕHITÖÖ KOHTA. PÕHITÖÖKS PEAME TÖÖKOHTA, KUS KULUB(S) PÕHILINE OSA KÜSITLETAVA TÖÖAJAST. KAART 3. ÜKS VASTUS. 1 Riiklik asutus / ettevõtte 2 Kohalik omavalitsus 3 Muu avalik sektor (näiteks haridus, tervishoid, korrakaitse) 4 Eraettevõte 5 Olen ise endale tööandja 3  6 MTÜ, kolmas sektor 7 Muu, täpsustage __________________________ 7. Kas Teie ametikoht/viimane ametikoht ja Teie haridustase on/olid omavahel kooskõlas? KUI TÖÖTAB(S) MITME KOHAGA, SIIS KÜSIDA PÕHITÖÖ KOHTA. PÕHITÖÖKS PEAME TÖÖKOHTA, KUS KULUB(S) PÕHILINE OSA KÜSITLETAVA TÖÖAJAST. KÜSIDA AINULT TÖÖTAJATELT (K3A=1) 1 Jah 2 Ei, töö eeldab(s) kõrgemat haridustaset 3 Ei, töö eeldab(s) madalamat haridustaset 4 Ei oska öelda 11. Kui õiglane on/oli Teie töötasu? Küsimus ei ole selles, kui palju Te sooviksite teenida, vaid mis Teie arvates oleks Teie oskuste ja pingutuste juures õiglane tasu? KUI TÖÖTAB(S) MITME KOHAGA, SIIS KÜSIDA PÕHITÖÖ KOHTA. PÕHITÖÖKS PEAME TÖÖKOHTA, KUS KULUB(S) PÕHILINE OSA KÜSITLETAVA TÖÖAJAST. KAART 4. 1 Palju väiksem kui on õiglane 2 Mõnevõrra väiksem kui on õiglane 3 Umbes nii palju kui on õiglane 4 Mõnevõrra suurem kui on õiglane 5 Palju suurem kui on õiglane 6 Ei oska öelda KUI TÖÖTAB PRAEGU, KÜS.3A=1 13A. Kui kaotaksite oma praeguse töökoha, mida Te arvate, kas Teil õnnestuks leida oma ametioskustele ja kogemustele vastav töökoht? 1 Jah, kindlasti 2 Tõenäoliselt jah 3 Tõenäoliselt mitte 4 Kindlasti mitte 5 Ei oska öelda KUI EI TÖÖTA, KÜS.3B≠1 13B. Kui otsite või peaksite hakkama otsima endale töökohta, mida Te arvate, kas Teil õnnestuks leida oma ametioskustele ja kogemustele vastav töökoht? 1 Jah, kindlasti 2 Tõenäoliselt jah 3 Tõenäoliselt mitte 4 Kindlasti mitte 5 Ei oska öelda 15A. Kas olete paaril viimasel aastal Eestis kokku puutunud olukorraga, kus mõnda teie lähedast või teid ennast on teiste töötajatega võrreldes põhjendamatult ebavõrdselt koheldud? SIIN ON MÕELDUD OLUKORDA, KUS KANDIDAAT VASTAS OMA KEELEOSKUSEGA AMETIKOHA NÕUETELE, KUID TA JÄETI KÕRVALE, SAI VÄHEM PALKA VÕI SOODUSTUSI NÄITEKS TEMA RAHVUSE, EMAKEELE, NAHAVÄRVI VMT TÕTTU. Isiklik kokkupuude On kuulnud 4  Jah, olen Ei ole Jah, olen kursis Ei ole kursis isiklikult isiklikult selliste selliste kokku kokku konkreetsete juhtumitega puutunud puutunud juhtumitega Tööle kandideerimisel 1 2 3 4 Töö tasustamisel 1 2 3 4 Edutamisel, karjäärivõimalustes 1 2 3 4 Tööülesannete jagamisel 1 2 3 4 Tööalase info jagamisel ja kaasarääkimise 3 4 võimalustes 1 2 Kaastöötajate või juhtide suhtumises 1 2 3 4 Töö tunnustamisel 1 2 3 4 Muu, täpsustage___________________ 1 2 3 4 KUI K15 ON VÄHEMALT 1 VASTUS = 1 VÕI 3, SIIS KÜSDA 15B 15B. Kas ebavõrdse kohtlemise aluseks on olnud … Jah Ei Rahvus või etniline kuuluvus 1 2 Emakeel 1 2 Religioon või usulised tõekspidamised 1 2 Nahavärv või rass 1 2 Sugu 1 2 Vanus 1 2 Puue või pikaajaline terviseprobleem 1 2 Perekond, lapsed, rasedus 1 2 Seksuaalne orientatsioon 1 2 Muu, täpsustage___________________ 1 2 Ei oska öelda 1 2 Ei soovi vastata 1 2 5  3. VÕRDNE KOHTLEMINE JA LIGIPÄÄS TEENUSTELE 76. Kuidas hindate eestlaste ja teisest rahvusest inimeste võimalusi, olukorda järgnevates valdkondades? KAART 32 (SKAALA) Eestlastel Eestlastel Teisest Teisest Ei oska palju veidi Võrdne rahvusest rahvusest öelda parem parem veidi parem palju parem Sissetuleku suurus 1 2 3 4 5 9 Kultuurist osasaamise võimalused 1 2 3 4 5 9 Haridusvõimalused lastele 1 2 3 4 5 9 Poliitilise tegevuse võimalused 1 2 3 4 5 9 Kaasatus oma linna, valla elu mõjutavate otsuste tegemisse 1 2 3 4 5 9 Hea töö saamise võimalused 1 2 3 4 5 9 Võimalus saada juhtivale ametikohale riigi-ja 1 2 3 4 5 9 omavalitsusasutustes Võimalus saada juhtivale ametikohale erasektoris 1 2 3 4 5 9 Osalemine kodanikeühendustes 1 2 3 4 5 9 17. Kuivõrd Te nõustute alljärgnevate väidetega? Täiesti Pigem nõus Pigem ei Ei ole üldse Ei oska öelda nõus ole nõus nõus Mul on ebakindlus tuleviku suhtes 1 2 3 4 9 Ma suudan oma huve kaitsta 1 2 3 4 9 Mul ei ole võimalust mõjutada ühiskonda 1 2 3 4 9 Tunnen, et rahvuse tõttu suhtutakse minusse sageli sallimatult 1 2 3 4 9 X1. Eesti tööturu statistika näitab, et venekeelsed elanikud saavad eestlastega võrreldes umbes 10-20% vähem palka ja nende tööpuudus on oluliselt suurem kui eestlastel. Mis põhjustab venekeelsete inimeste halvema olukorra tööturul? Palun öelge mõlema väitepaari kohta, kumb põhjus on olulisem. ULATAGE KAART 5. ÜKS VASTUS MÕLEMA VÄITEPAARI KOHTA. Põhjus 1 Kindlasti Mõlemad Mõlemad Kindlasti Põhjus 2 EI põhjus 1 põhjused, põhjused, põhjus 2 OSKA kuid 1 on kuid 2 on ÖELDA olulisem olulisem A Tööturu ebavõrdsuse 1 2 3 4 Tööturu ebavõrdsuse 9 põhjused tulenevad põhjused tulenevad peamiselt riigi peamiselt poliitikast venekeelsetest inimestest endist B Paljudes ettevõtetes 1 2 3 4 Eestlased osutuvad 9 eelistatakse edutada venekeelsetest eestlasi, mistõttu inimestest 6  venekeelsed töötajad edukamaks ausas jäävad madalamatele konkurentsis positsioonidele X1-UUS. Erinevatel inimestel on erinev arvamus ülalpidamise eest vastutamise küsimuses. Kuhu Te oma vaated antud skaalal paigutaksite?1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Inimesed Riik peaks ei oska peaksid ise rohkem öelda rohkem vastutama, vastutama et oma kindlustada ülalpidamise igaühe eest ülalpidamine 32-UUS. Kui mõtlete Eesti peale, kui rahul olete … Väga rahul Pigem Ei ole Üldse ei Ei ole Ei oska rahul rahul ole rahul kokku öelda või ei puutunud ole oluline … ligipääsuga avalikele 1 2 3 4 9 99 teenustele? .. ligipääsuga arstiabile? 1 2 3 4 9 99 … e-riigi ja e-teenuste 1 2 3 4 9 99 kvaliteediga? … tervishoiu- ja 1 2 3 4 9 99 meditsiinisüsteemi kvaliteediga? … haridussüsteemi 1 2 3 4 9 99 kvaliteediga? … 1 2 3 4 9 99 majanduskeskkonnaga? … looduskeskkonnaga? 1 2 3 4 9 99 … õiguskorra ja 1 2 3 4 9 99 demokraatiaga? …võimalusega saada osa 1 2 3 4 9 99 kultuuritegevustest? …turvalisusega avalikus 1 2 3 4 9 99 ruumis? …võimalustega 1 2 3 4 9 99 eneseteostuseks? 1 Ettepanek asendada küsimus X1 mõlemad väited selle küsimusega (X1-UUS). Indiviidi vs riigi vastutus on asjakohane nii püsielanike kui uute tulijate lõikes. X1-UUS on pärit WVS ja EVS küsimustikest. 7  4. KONTAKTID 20A. Kui sageli olete viimase poole aasta jooksul suhelnud eesti keelt emakeelena2 kõnelevate elanikega Eestis? PALUN VASTAKSE IGA GRUPI KOHTA SUHTLEMISE SAGEDUST JÄRGMISELT: 5 (PEAAEGU IGA PÄEV), 4 (KORD VÕI ROHKEM NÄDALAS), 3 (KORD VÕI ROHKEM KUUS), 2 (HARVEMINI), 1 (EI OLE SUHELNUD), 9 (EI OSKA ÖELDA) Peaaegu Kord või Kord või Harvemini Ei ole Ei oska iga päev rohkem rohkem suhelnud öelda nädalas kuus Teie töö juures 5 4 3 2 1 9 Teie koolis 5 4 3 2 1 9 Teie naabritega 5 4 3 2 1 9 Internetis ja sotsiaalmeedias 5 4 3 2 1 9 Vaba aja tegevustes, näiteks 5 4 3 2 1 9 hobid, kultuuriüritused, sportimine Oma perekonnas, suguvõsas 5 4 3 2 1 9 Oma sõpruskonnas, lähedases 5 4 3 2 1 9 tutvuskonnas Romantilises lähisuhtes 5 4 3 2 1 9 20B. Kui sageli olete viimase poole aasta jooksul suhelnud venelaste ja teiste vene keelt kõnelevate3 elanikega Eestis? PALUN VASTAKSE IGA GRUPI KOHTA SUHTLEMISE SAGEDUST JÄRGMISELT: 5 (PEAAEGU IGA PÄEV), 4 (KORD VÕI ROHKEM NÄDALAS), 3 (KORD VÕI ROHKEM KUUS), 2 (HARVEMINI), 1 (EI OLE SUHELNUD), 9 (EI OSKA ÖELDA) Peaaegu Kord või Kord või Harvemini Ei ole Ei oska iga päev rohkem rohkem suhelnud öelda nädalas kuus Teie töö juures 5 4 3 2 1 9 Teie koolis 5 4 3 2 1 9 Teie naabritega 5 4 3 2 1 9 Internetis ja sotsiaalmeedias 5 4 3 2 1 9 Vaba aja tegevustes, nagu 5 4 3 2 1 9 hobid, kultuuriüritused, sportimine Oma perekonnas, suguvõsas 5 4 3 2 1 9 Oma sõpruskonnas, lähedases 5 4 3 2 1 9 tutvuskonnas Romantilises lähisuhtes 5 4 3 2 1 9 20C. Kui sageli olete viimase poole aasta jooksul suhelnud muud keelt4 kui eesti või vene keelt emakeelena kõnelevate elanikega Eestis (näiteks inglise või muu)? 2 Võimalik panna erinevad loogikad: nt mitte küsida kõikidelt gruppidelt suhtlemist kõikide gruppidega. Või kohandada sõnastust vastavalt vastajale – st lisada nö enda grupile küsimusse ’teiste’ (nt eestlaste puhul 20A – Kui sageli olete viimase poole aasta jooksul suhelnud teiste eesti keelt emakeelena kõnelevate elanikega Eestis? 3 PS! Väga vajalik arutelu kasutatava terminoloogia üle (vt metoodika paberit)! Näiteks, EIM2017 on kasutatud: venekeelsed elanikud venekeelsed inimesed, eri rahvusest inimesed, venelased ja teised venekeelsed inimesed, venelased ja teised vene keelt rääkivad, (eesti keel) pole emakeel või peamine kõnekeel, Eesti venelane, (eesti)venelane, mitte-eestlane, venelane mitte-eestlased kelle põhiline suhtluskeel on vene keel. 4 Küsimärgiga küsimus. Küsimuse mõte on teada saada kontakte näiteks uussisserändajatega. Vajab arutelu ja KuM/SiM seisukohavõttu. 8 PALUN VASTAKSE IGA GRUPI KOHTA SUHTLEMISE SAGEDUST JÄRGMISELT: 5 (PEAAEGU IGA PÄEV), 4 (KORD VÕI ROHKEM NÄDALAS), 3 (KORD VÕI ROHKEM KUUS), 2 (HARVEMINI), 1 (EI OLE SUHELNUD), 9 (EI OSKA ÖELDA) Peaaegu Kord või Kord või Harvemini Ei ole Ei oska iga päev rohkem rohkem suhelnud öelda nädalas kuus Teie töö juures 5 4 3 2 1 9 Teie koolis 5 4 3 2 1 9 Teie naabritega 5 4 3 2 1 9 Internetis ja sotsiaalmeedias 5 4 3 2 1 9 Vaba aja tegevustes, nagu 5 4 3 2 1 9 hobid, kultuuriüritused, sportimine Oma perekonnas, suguvõsas 5 4 3 2 1 9 Oma sõpruskonnas, lähedases 5 4 3 2 1 9 tutvuskonnas Romantilises lähisuhtes 5 4 3 2 1 9 21A. Palun mõelge oma eesti keelt emakeelena kõnelevatele kontaktidele sotsiaalmeedias, suhtlusrakenduses või telefoni aadressiraamatus. Kui mitmega neist olete viimase kuu aja jooksul vestelnud – kas rääkinud telefonis, suhelnud sõnumite teel või sotsiaalmeedias? 1. 0 inimest 2. 1 kuni 2 inimest 3. 3 kuni 6 inimest 4. 7 kuni 14 inimest 5. 15 või enamat inimest 21B. Palun mõelge oma venelaste ja teiste vene keelt kõnelevatele kontaktidele sotsiaalmeedias, suhtlusrakenduses või telefoni aadressiraamatus. Kui mitmega neist olete viimase kuu aja jooksul vestelnud – kas rääkinud telefonis, suhelnud sõnumite teel või sotsiaalmeedias? 1. 0 inimest 2. 1 kuni 2 inimest 3. 3 kuni 6 inimest 4. 7 kuni 14 inimest 5. 15 või enamat inimest 21C. Palun mõelge oma muud keelt emakeelena rääkivatele kontaktidele sotsiaalmeedias, suhtlusrakenduses või telefoni aadressiraamatus. Kui mitmega neist olete viimase kuu aja jooksul vestelnud – kas rääkinud telefonis, suhelnud sõnumite teel või sotsiaalmeedias? 1. 0 inimest 2. 1 kuni 2 inimest 3. 3 kuni 6 inimest 4. 7 kuni 14 inimest 5. 15 või enamat inimest KUI T1.1 = 15 22A. Kuidas Teie suhtuksite sellesse, kui ... Täiesti positiivselt, Pigem Mul on Pigem Täiesti negatiivselt, Ei see ei häiriks mind positiiv ükskõik negatiiv see häiriks mind oska sugugi selt selt väga öelda 5 Siin loogika peamise suhtluskeele alusel. 9  Teil tuleks olla paljude venekeelsete inimestega korteri- või majanaaber 5 4 3 2 1 9 Teil tuleks olla paljude ingliskeelsete inimestega korteri- või majanaaber 5 4 3 2 1 9 Teil tuleks töötada või õppida kollektiivis, kus enamuses on 5 4 3 2 1 9 venekeelsed inimesed Teil tuleks töötada või õppida kollektiivis, kus enamuses on 5 4 3 2 1 9 ingliskeelsed inimesed Teie lähedane sugulane, näiteks laps, lapselaps, õde või vend, abielluks 5 4 3 2 1 9 venekeelse inimesega Teie lähedane sugulane, näiteks laps, lapselaps, õde või vend, abielluks 5 4 3 2 1 9 ingliskeelse inimesega KUI T1.1 = 2 22B. Kuidas Teie suhtuksite sellesse, kui ... Täiesti positiivselt, Pigem Mul on Pigem Täiesti negatiivselt, Ei see ei häiriks mind positiiv ükskõik negatiiv see häiriks mind oska sugugi selt selt väga öelda Teil tuleks olla paljude eestikeelsete inimestega korteri- või majanaaber 5 4 3 2 1 9 Teil tuleks olla paljude ingliskeelsete inimestega korteri- või majanaaber 5 4 3 2 1 9 Teil tuleks töötada või õppida kollektiivis, kus enamuses on 5 4 3 2 1 9 eestikeelsed inimesed Teil tuleks töötada või õppida kollektiivis, kus enamuses on 5 4 3 2 1 9 ingliskeelsed inimesed Teie lähedane sugulane, näiteks laps, lapselaps, õde või vend, abielluks 5 4 3 2 1 9 eestikeelse inimesega Teie lähedane sugulane, näiteks laps, lapselaps, õde või vend, abielluks 5 4 3 2 1 9 ingliskeelse inimesega KUI T1.1 = 3 22C. Kuidas Teie suhtuksite sellesse, kui ... Täiesti positiivselt, Pigem Mul on Pigem Täiesti negatiivselt, Ei see ei häiriks mind positiiv ükskõik negatiiv see häiriks mind oska sugugi selt selt väga öelda Teil tuleks olla paljude venekeelsete inimestega korteri- või majanaaber 5 4 3 2 1 9 Teil tuleks olla paljude eestikeelsete inimestega korteri- või majanaaber 5 4 3 2 1 9 10 Teil tuleks olla paljude ingliskeelsete inimestega korteri- või majanaaber 5 4 3 2 1 9 Teil tuleks töötada või õppida kollektiivis, kus enamuses on 5 4 3 2 1 9 venekeelsed inimesed Teil tuleks töötada või õppida kollektiivis, kus enamuses on 5 4 3 2 1 9 eestikeelsed inimesed Teil tuleks töötada või õppida kollektiivis, kus enamuses on 5 4 3 2 1 9 ingliskeelsed inimesed Teie lähedane sugulane, näiteks laps, lapselaps, õde või vend, abielluks 5 4 3 2 1 9 venekeelse inimesega Teie lähedane sugulane, näiteks laps, lapselaps, õde või vend, abielluks 5 4 3 2 1 9 eestikeelse inimesega Teie lähedane sugulane, näiteks laps, lapselaps, õde või vend, abielluks 5 4 3 2 1 9 ingliskeelse inimesega 11  5. KEELEOSKUS JA KEELEKASUTUS 24. Milliseid keeli Te oskate ja kui hästi enda hinnangul? KAART 11 (skaala) Emakeel Valdan Saan Saan Saan Üldse ei vabalt aru, aru ja veidi oska räägin ja veidi aru, aga kirjutan räägin ei räägi Eesti keel 6 5 4 3 2 1 Vene keel 6 5 4 3 2 1 Inglise keel 6 5 4 3 2 1 Muu keel, täpsustage___________ 6 5 4 3 2 1 KÜSIDA KÕIKIDELT, KELLEL K24 EESTI KEEL EI OLE EMAKEEL (6) KÜSIDA AINULT EESTLASTELT, KES OSKAVAD VENE KEELT (K1B=1 JA K24 (VENE KEEL)=2-5): 25E. Palun täpsustage, kuivõrd Te valdate vene keelt? KAART 12 (SKAALA). Väga hästi Hästi Keskmiselt Veidi Üldse mitte Saate aru suulisest 5 kõnest 4 3 2 1 Oskate lugeda 5 4 3 2 1 Suudate suhelda 5 4 3 2 1 Oskate kirjutada 5 4 3 2 1 KÜSIDA AINULT MITTE-EESTLASTELT, KES OSKAVAD EESTI KEELT (K1B≠1 JA K24 (EESTI KEEL)=2-5): 25M. Kuivõrd Te valdate eesti keelt? KAART 12 (SKAALA). Väga hästi Hästi Keskmiselt Veidi Üldse mitte Saate aru suulisest 5 kõnest 4 3 2 1 Oskate lugeda 5 4 3 2 1 Suudate suhelda 5 4 3 2 1 Oskate kirjutada 5 4 3 2 1 KÕIK VASTAJAD: 30A. Milliseid keeli Te kasutate tööl ja/või koolis? 30B. Milliseid keeli Te kasutate vabal ajal, see tähendab sõpradega, tuttavatega, naabritega jm? 30C. Milliseid keeli Te kasutate kodus, see tähendab suhtlemisel perekonnas ja sugulastega? VÕIB MITU VASTUST 30A. Milliseid keeli 30B. Milliseid keeli 30C. Milliseid keeli kasutate tööl/koolis kasutate vabal ajal kasutate kodus Eesti 1 1 1 Vene 2 2 2 Inglise 3 3 3 Muu keel, täpsustage ___ 4 4 4 Ei tööta/õpi 9 12 31-UUS. Järgnevalt loen Teile ette erinevaid põhjusi, miks inimesed võivad eesti keelt väärtustada. Palun öelge 10-palli süsteemis, kuivõrd Te nõustute, et eesti keel on... ROTEERIDA VÄITEID 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 pole üldse täiesti ei oska nõus nõus öelda 1 … osa minust endast 2 … osa eestimaalaseks olemisest 3 … peamine suhtlusvahend teiste Eesti elanikega 4 … hea hariduse saamise eeldus Eestis 5 … eestikeelse kultuuri lahutamatu osa 6 … vajalik Eestis elamiseks 7 … vajalik hea töökoha saamiseks 8 … tulevikuperspektiiviga 13  6. ÜLDISED LÕIMUMISALASED HOIAKUD NING SEOS EESTIGA K22&K23_SÜNT. Kas nõustuste järgmiste seisukohtadega? ANDKE OMA HINNANG SKAALAL, KUS 10 TÄHENDAB TÄIELIKKU NÕUSTUMIST JA 0 TÄIELIKKU MITTENÕUSTUMIST. Täiesti 9 8 7 6 5 4 3 2 1 Üldse Ei nõus 10 mitte oska nõus 0 öelda Eesti majandusele mõjub hästi, kui 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 99 teistest riikidest inimesed tulevad siia elama Teistest riikidest inimeste Eestisse 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 99 elama asumine rikastab Eesti kultuurielu Kui riigis on erinevad rahvused, on 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 99 nendevahelised konfliktid paratamatud Isegi väga erinevad rahvused võivad 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 99 samas riigis elades hästi läbi saada ja teha koostööd 33A. Kui seotuna tunned ennast … Väga Tihedalt Mitte väga Üldse mitte Ei oska Ei soovi tihedalt seotuna tihedalt seotuna öelda vastata seotuna seotuna Oma linna, valla, maakohaga 1 2 3 4 9 88 Eestiga 1 2 3 4 9 88 Venemaaga 1 2 3 4 9 88 Päritoluriigiga 1 2 3 4 9 88 Euroopaga 1 2 3 4 9 88 Muu, täpsustage ___________ 1 2 3 4 9 88 KÜSIDA AINULT MITTE-EESTLASTELT (K1B≠1): 34M. Kuivõrd te nõustuste järgmiste väidetega? Täiesti Pigem Pigem ei Üldse ei Ei oska Ei soovi nõus nõus ole nõus ole nõus öelda vastata Eesti riik kaitseb minu õigusi ja 4 3 2 1 9 88 pakub avalikke hüvesid Väärtustan eesti kultuuri ja eesti 4 3 2 1 9 88 keelt Eestis on ruumi mitmesugustele 4 3 2 1 9 88 keeltele ja kultuuridele Ma ei tunne mingit survet oma 4 3 2 1 9 88 rahvuskultuurist loobumiseks ja eestistumiseks Minu rahvuskultuuri säilimine 4 3 2 1 9 88 Eestis on ohus Tunnen ennast Eestis hästi 4 3 2 1 9 88 14  Kõigil on Eestis ühesugused õigused 4 3 2 1 9 88 ja võimalused sõltumata rahvusest ja/või emakeelest KÕIK VASTAJAD 36. Eestis elab palju rahvusi, kes kõik kokku moodustavad Eesti rahva. Kui mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eesti rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate? KAART 18. 1 Ainult oma rahvuse ja mitte Eesti rahva hulka 2 Peamiselt oma rahvuse ja osaliselt Eesti rahva hulka 3 Samavõrra oma rahvuse kui Eesti rahva hulka 4 Peamiselt Eesti rahva ja osaliselt oma rahvuse hulka 5 Ainult Eesti rahva hulka ja mitte oma rahvuse hulka 6 Ei oska öelda 39. Kuivõrd Te nõustute järgmiste väidetega? Pigem Ei ole Ei Täiesti Pigem ei ole üldse oska nõus nõus nõus nõus öelda Tunnen end Eestis kodusemalt kui kusagil mujal maailmas 1 2 3 4 9 Tunnen uhkust nähes lehvimas Eesti lippu 1 2 3 4 9 Ma tunnen end Eesti ühiskonnas teisejärgulise inimesena 1 2 3 4 9 Ma armastan Eestimaad 1 2 3 4 9 Ma tunnen end osana Eesti ühiskonnast 1 2 3 4 9 Ma tunnen, et ma pole siin maal teretulnud 1 2 3 4 9 KÜSIDA AINULT MITTE-EESTLASTELT (K1B≠1): 1 2 3 4 9 Mul ei ole midagi ühist eestlastega KÕIK VASTAJAD: 40. Kuivõrd Te nõustute allpool toodud väitega?6 Pigem Ei ole Ei Täiesti Pigem ei ole üldse oska nõus nõus nõus nõus öelda Mitte-eestlaste kaasamine Eesti majanduse juhtimisse ja arendamisse on Eestile kasulik 1 2 3 4 9 Mitte-eestlaste kaasamine Eesti riigi juhtimisse on Eestile kasulik 1 2 3 4 9 Mitte-eestlaste arvamusi tuleks paremini tunda ja nendega senisest rohkem arvestada, sest nad on tähtis osa Eesti 1 2 3 4 9 ühiskonnast 42_UUS. Kuivõrd Te näete oma tulevikku seotuna Eestiga - kas Te tahaksite Eestist lahkuda, püsivalt mujale elama asuda? 1 Sooviksin lahkuda püsivalt 6 PS! Väited on Vetiku riigi-identiteedi osa. KUID – ainus koht ankeedis, kus on kasutatud mõistet „mitte-eestlased“ (mujal muu või teine rahvus). Arutelukoht – kas saab mitte-eestlased ära kaotada? 15 2 Sooviksin lahkuda ajutiselt, aga mitte püsivalt 3 Raske öelda, võib-olla kunagi 4 Kindlasti mitte 5 Muu, täpsustage _____________ 16  7. MEEDIA 43. Kui hästi Te olete informeeritud...? Väga Pigem Pigem Väga Ei oska öelda hästi hästi kehvasti kehvasti Oma kodukohas toimuvast 5 4 3 2 1 Eestis toimuvast 5 4 3 2 1 Venemaal toimuvast 5 4 3 2 1 Euroopa Liidus toimuvast 5 4 3 2 1 Mujal maailmast toimuvast 5 4 3 2 1 KÜSIDA AINULT KUI T11 ≠ 1 5 4 3 2 1 Oma päritoluriigis toimuvast 44. Kui olulised on Teile järgnevad kanalid infoallikana, uudiste ja teadmiste hankimise vahendina? PS! FOOKUS OLULISUSEL, MITTE JÄLGIMISEL VÕI TARBIMISEL! Ei ole Väga Küllaltki Vähe- üldse Ei oska öelda oluline oluline oluline oluline ETV eestikeelsed kanalid 4 3 2 1 9 Teised eestikeelsed telekanalid 4 3 2 1 9 ETV+ 4 3 2 1 9 Aktuaalne Kaamera vene keeles 4 3 2 1 9 Teised Eesti venekeelsed telekanalid 4 3 2 1 9 Venemaa telekanalid 4 3 2 1 9 Eestikeelsed raadiokanalid 4 3 2 1 9 Raadio 4 4 3 2 1 9 Teised Eesti venekeelsed raadiokanalid 4 3 2 1 9 Venemaa ajalehed (paberlehed ja 4 3 2 1 9 võrguväljaanded) Üleriigilised eestikeelsed ajalehed (paberlehed ja 4 3 2 1 9 võrguväljaanded) Üleriigilised Eesti venekeelsed ajalehed 4 3 2 1 9 (paberlehed ja võrguväljaanded) Kohalikud või piirkondlikud ajalehed 4 3 2 1 9 (paberlehed ja võrguväljaanded) Eestikeelsed uudisteportaalid, veebileheküljed 4 3 2 1 9 (näiteks delfi.ee, err.ee) Eesti venekeelsed uudisteportaalid, veebileheküljed (näiteks rus.delfi.ee, 4 3 2 1 9 novosti.err.ee) Venemaal tegutsevad uudisteportaalid, 4 3 2 1 9 veebileheküljed Sotsiaalmeedia 4 3 2 1 9 Globaalsed uudistekanalid (CNN, BBC, Al 4 3 2 1 9 Jazeera, Russia Today jt) Ajalehed inglise, saksa jm keeltes (paberlehed ja 4 3 2 1 9 võrguväljaanded) Suhtlemine sõprade, sugulaste või tuttavatega 4 3 2 1 9 17  Suhtlemine tööl või koolis kolleegide või 4 3 2 1 9 kaaslastega Muu, nimetage:_____________ 4 3 48. Milliseid sotsiaalmeedia kanaleid või infovahetusplatvorme Te kasutate? VÕIB MITU VASTUST 1 Facebook 2 Odnoklassniki 3 VKontakte 4 Twitter 5 Instagram, Snapchat jm pildi- ja videojagamiskeskkonnad 6 Eesti internetifoorumid või -keskkonnad 7 Välismaa internetifoorumid või -keskkonnad 8 Muu, nimetage:_________________________________ 9 Ei kasuta ühtegi → JÄTKAKE KÜSIMUSEGA K53 50A. Palun hinnake, kes peamiselt kuuluvad Teie kontaktide hulka sotsiaalmeedia kanalites? Mitte Ei tea, Vähem Rohkem Kõik, ükski, Ligikaudu ei kui kui valdav väga pooled oska pooled pooled enamus vähesed öelda Kohalikud eestlased 1 2 3 4 5 9 Kohalikud muust rahvusest Eesti 1 2 3 4 5 9 elanikud Väljaspool Eestit – Venemaal – elavad 1 2 3 4 5 9 inimesed Väljaspool Eestit – teistes riikides - 1 2 3 4 5 9 elavad inimesed 18  8. HARIDUSSÜSTEEM KÕIK VASTAJAD. KUI VASTAJAL EI OLE LAPSI EGA LAPSELAPSI, KES KÄIKSID MÕNES HARIDUSASUTUSES, VASTAKU NII, NAGU TALLE ENDALE TUNDUB. 53. Mida Te arvate, kas eestikeelne õpe peaks Eestis algama ... ? PS! EESTIKEELNE ÕPE, MITTE EESTI KEELE ÕPE! KAART 22. 1 Lasteaias 2 põhikooli 1.–3. klassist alates 3 põhikooli 4.–6. klassist alates 4 põhikooli 7.–9. klassist alates 5 keskkoolis, gümnaasiumis 6 kutsekoolis 7 kõrgkoolis 8 eestikeelset õpet ei peakski olema 9 Ei oska öelda 10 Muu, täpsustage _______ 55. Kas Teie meelest oleks pigem hea või halb, kui ühes rühmas/klassis õpiksid koos erinevast rahvusest või eri emakeelt kõnelevad lapsed? KAART 24. Ei oska Halb Hea öelda Üldhinnang 1 2 3 4 5 6 7 9 Kuidas hindaksite seda … … lapse õpitulemuste seisukohalt 1 2 3 4 5 6 7 9 … lapse üldise arengu seisukohalt … eesti keele ja kultuuri säilitamise seisukohalt 1 2 3 4 5 6 7 9 … teiste rahvuste keele ja kultuuri säilitamise seisukohalt 1 2 3 4 5 6 7 9 … ühiskonna sidususe seisukohalt 1 2 3 4 5 6 7 9 56. Millise õppekeega lasteaias Te kõige rohkem sooviksite, et Teie lapsed või lapselapsed käiksid? SELGITADA, ET SIIN KÜSIME SOOVI, MITTE SEDA, KUHU OMA LAPSE(D) ON PANNUD. KUI LAPSI POLE, VASTAKU NII NAGU TALLE ENDALE TUNDUB. FOOKUS ÕPPEKEELEL. 1 Eestikeelses lasteaias 2 Venekeelses lasteaias 3 Ingliskeelses lasteaias 4 Ühesuunalise keelekümblusega lasteaias (sihtkeel eesti keel) 5 Kahesuunalise keelekümblusega lasteaias (sihtkeeled eesti ja vene keel) 6 Muu, täpsustage _______ 7 Ei oska öelda 57. Millise õppekeelega põhikoolis Te kõige rohkem sooviksite, et Teie lapsed või lapselapsed õpiksid? SELGITADA, ET SIIN KÜSIME SOOVI, MITTE SEDA, KUHU OMA LAPSE(D) ON PANNUD. KUI LAPSI POLE, VASTAKU NII NAGU TALLE ENDALE TUNDUB. FOOKUS ÕPPEKEELEL. 1 Eesti õppekeelega koolis 19  2 Eesti õppekeelega, aga muu keele (näiteks vene, inglise või prantsuse) ja kultuuri süvaõppega koolis 3 Vene õppekeelega koolis, kus osa aineid õpetatakse eesti keeles 4 Täielikult vene õppekeelega koolis 5 Osalise või täielikult ingliskeelse aineõppega põhikoolis 6 Keelekümblusklassis 7 Muu, täpsustage _______ 8 Ei oska öelda 63. Järgnevalt on toodud mõned väited, mida inimesed kasutavad, kui räägivad muu emakeelega laste õppimisest eesti keeles. Kuivõrd Te nõustute järgmiste väidetega? Muu emakeelega lapse õppimine eesti keeles … Täiesti Pigem Pigem ei Üldse ei Ei oska nõus nõus ole nõus ole nõus öelda Parandab õpilaste eesti keele oskust 4 3 2 1 9 Ühtlustab eesti ja muu õppekeelega koolide 4 3 2 1 9 õpilaste teadmiste taset Arendab õpilaste mõtlemist ja loovust 4 3 2 1 9 Avardab õpilaste haridus- ja 4 3 2 1 9 edasiõppimisvõimalusi Tõstab lõpetajate konkurentsivõimet tööturul 4 3 2 1 9 Aitab kaasa kontaktide tekkimisele eestlaste ja 4 3 2 1 9 muukeelse elanikkonna vahel Suurendab kõikide Eestis elavate inimeste 4 3 2 1 9 ühtsustunnet Takistab lapsel ainealaste teadmiste omandamist 4 3 2 1 9 Tekitab õpilastel psühholoogilist stressi, pingeid 4 3 2 1 9 Ohustab lapse emakeele säilimist ja arenemist 4 3 2 1 9 Ohustab lapse kultuurilise identiteedi säilimist 4 3 2 1 9 ja arenemist Peaks algama oluliselt varem kui gümnaasiumis 4 3 2 1 9 20  9. KODAKONDSUS JA POLIITILINE-ÜHISKONDLIK OSALUS 68. Milline on Teie kodakondsus või kodakondsused? VÕIB MITU VASTUST! 1 Eesti 2 Venemaa 3 Mõne teise riigi, missuguse? ____________ 4 Määratlemata kodakondsus / kodakondsuseta KUI K68=1 X-KOD-1. Kas omandasite Eesti kodakondsuse sünniga või naturalisatsiooni korras? 1 Omandatud sünniga 2 Saadud naturalisatsiooni korras 3 Saadud eriliste teenete eest 4 Raske öelda, ei soovi vastata KUI K68=2,3,4 X-KOD-2. Millist kodakondsust Te endale sooviksite? VÕIMALIK MÄRKIDA MITU VASTUST 1 Praegune kodakondsus rahuldab 2 Eesti 3 Venemaa 4 Mõne teise riigi, palun täpsustage _____________________ 5 Ei soovi kodakondsust 6 Raske öelda, ei soovi vastata KUI X-KOD-2 = 2 X-KOD-3. Millised alljärgnevatest põhjustest võivad mõjutada Teie soovi omandada Eesti kodakondsust? See See pigem See kindlasti Ei oska Ka see kindlasti mitte mitte öelda Eesti kodakondsusega on lihtsam Eestis tööd leida 1 2 3 4 9 Eesti kodanikuna on suuremad võimalused 1 2 3 4 9 eneseteostuseks ja toimetulekuks maailmas, Euroopa Liidus ja Eestis Eesti kodakondsus annab võimaluse käia valimas ja 1 2 3 4 9 osaleda Eesti poliitilises ja ühiskondlikus elus Eesti kodakondsus annab ühtekuuluvustunde Eestiga 1 2 3 4 9 Eesti kodakondsus annab võimaluse reisida 1 2 3 4 9 riikidesse, millel on Eestiga viisavabadus Muu, palun täpsustage _____________ KUI X-KOD-2 ≠ 2 X-KOD-4. Millised alljärgnevatest põhjustest võivad mõjutada Teie soovi mitte-omandada Eesti kodakondsust? 21  See See pigem See kindlasti Ei oska Ka see kindlasti mitte mitte öelda Eesti kodakondsus ei ole mainekas 1 2 3 4 9 Ma ei suuda ära õppida eesti keelt 1 2 3 4 9 Kodakondsuseksami tegemine on liiga keeruline 1 2 3 4 9 Ma ei ole Eestis veel piisavalt kaua elanud 1 2 3 4 9 Eesti ei luba topeltkodakondsust, aga mul on juba 1 2 3 4 9 teise riigi kodakondsus Kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist 1 2 3 4 9 Ei ole piisavalt infot Eesti kodakondsuse saamise 1 2 3 4 9 võimaluste kohta Ei ole infot selle kohta, mis õigusi ja kohustusi Eesti 1 2 3 4 9 kodakondsus kaasa toob Eesti kodanike kohustuslik kaitseväeteenistus 1 2 3 4 9 Muu, palun täpsustage _____________ X7. Kas Teie arvates peaks Eesti kodanikel olema seaduslikult lubatud ka mõne teise riigi kodakondsuse omamine (nn topeltkodakondsus või mitmikkodakondsus)? KAART 31. AINULT ÜKS VALIK. 1. Jah, ilma piiranguteta 2. Jah, aga ainult alaealistele, kes täiskasvanuna peavad valima ühe riigi kodakondsuse 3. Jah, aga piirangutega vaid valitud riikide kodakondsus (näiteks ainult EL liikmesriikide või ainult NATO liikmesriikide kodakondsusega isikutele) 4. Mitte kellelegi, inimesel peab olema ainult ühe riigi kodakondsus 5. Ei oska öelda 77. Kas Te olete allpool nimetatud aastatel käinud valimas? Osalesin, Osalesin, Ei oska Ei Ei olnud hääletades hääletades öelda, ei osalenud valimisõiguslik valimisjaoskonnas elektrooniliselt mäleta 2019.a. Riigikogu valimised 1 2 3 4 5 2019.a. Euroopa Parlamendi valimised 1 2 3 4 5 79. Millist erakonda peate endale kõige lähedasemaks? KAART 33. VALIGE NIMEKIRJAST TEIE VAADETELE JA HUVIDELE KÕIGE LÄHEDASEM ERAKOND. KUI ÜHTE ON RASKE VALIDA, VÕITE LISADA KA TEISE TEILE VÕRDSELT LÄHEDASE ERAKONNA. VÕIB OLLA KUNI 2 VASTUST. 1 Eesti Iseseisvuspartei 2 Eesti Keskerakond 3 Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 4 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei 5 Eesti Reformierakond 6 Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu 7 Eesti Vabaerakond 8 Elurikkuse Erakond 9 Erakond Eesti 200 10 Erakond Eestimaa Rohelised 22  11 Erakond Rahva Tahe 12 Isamaa Erakond 13 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 14 Mitte ükski erakond 15 Ei oska öelda 16 Keeldumine 80. Mõeldes viimasele 12 kuule, siis kas Te olete vabatahtlikus tegevuses osalenud? VABATAHTLIK TEGEVUS ON OMA AJA, ENERGIA VÕI OSKUSTE PAKKUMINE VABAST TAHTEST JA RAHALIST TASU SAAMATA. VABATAHTLIKUD TEGUTSEVAD AVALIKES HUVIDES JA ÜHISKONNA HEAKS. OMA PERELIIKMETE ABISTAMIST EGA ANNETAMIST EI LOETA VABATAHTLIKUKS TEGEVUSEKS. 1. Jah 2. Ei 99. Ei oska öelda 81. Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul osalenud järgmiste ühenduste või seltside tegevuses? Märkige kõik ühendused, milles olete viimase 12 kuu jooksul osalenud. Korteri-, suvila, garaaži- ja tarbijaühistud 1 Taluliit, teised tootjate ühendused, omanike, üürnike ühendused 2 Spordiklubid, teised kehakultuuri organisatsioonid 3 Koorid, näite-, tantsu- ja kunstiringid, raamatuklubid, kultuuriseltsid 4 Hobidega seotud ühendused (aiandus, käsitöö, kalapüük, jahindus, moto jms) 5 Ametiühingud, eriala-, loome- ja kutseliidud 6 Poliitilised ühendused, parteid/erakonnad ja nende sõsarorganisatsioonid 7 Pensionäride ühendused, seenioride klubid 8 Heategevuslikud klubid ja sihtasutused (Rotary, Lions jt), fondid (lastefondid, toidupangad jms) 9 Usuühingud, kogudused 10 Töötute klubid, haigustega seotud ühendused, puuetega inimeste liidud 11 Pere- ja naiste ühendused, koolide ja lasteaedade hoolekogud 12 Laste ja noorte ühendused, skaudid, gaidid, noortekogud 13 Üliõpilasseltsid, korporatsioonid, organisatsioonid (sh AIESEC, YFU) 14 Haridus-, teadus- ja koolitusseltsid, akadeemilised seltsid 15 Kaitseliit, kodutütred, noorkotkad 16 Keskkonna- või muinsuskaitse, pärandkultuuri ühendused 17 Loomakaitse, lemmikloomadega seotud ühendused 18 Kodukandi elu edendamisega seotud ühendused, küla-, valla- ja linnaosa seltsid 19 Muud kodanikuühendused, vabakonnad, MTÜd, seltsingud 20 Ma ei osale üheski kodanikuühenduses 21 82. Kuivõrd Te usaldate allpool loetletud institutsioone ja rühmi Eestis? HINNAKE NENDE USALDUSVÄÄRSUST NELJAPALLISEL SKAALAL, KUS “4” TÄHENDAB “USALDAN TÄIESTI” JA “1” – “EI USALDA ÜLDSE”. Ei usalda üldse Pigem ei usalda Pigem usaldan Usaldan täiesti Ei oska öelda Valitsus 1 2 3 4 9 Riigikogu 1 2 3 4 9 President 1 2 3 4 9 Politsei 1 2 3 4 9 Pangad 1 2 3 4 9 Kohtusüsteem 1 2 3 4 9 23  Kaitsevägi 1 2 3 4 9 Kirik 1 2 3 4 9 Kohalikud omavalitsused 1 2 3 4 9 Haridussüsteem 1 2 3 4 9 Tervishoiusüsteem 1 2 3 4 9 Kodanikuühiskond 1 2 3 4 9 X-IPL12-Q31. Kui sageli Te olete viimase 12 kuu jooksul teiste inimestega arutanud olulisemaid Eestit puudutavaid poliitikateemasid? 1 Mitte kunagi 2 Kord aastas 3 Kord kuus 4 Kord nädalas 5 Peaaegu iga päev 84. Poliitiliselt aktiivne olemiseks on erinevaid viise. Kas Te olete viimastel aastatel teinud järgmist? Ei ole Olen seda Olen seda seda mõnikord, korduvalt Ei oska teinud harva teinud teinud öelda Osa võtnud avalikust koosolekust, kus arutatakse 1 2 3 4 poliitilisi või sotsiaalseid probleeme Osa võtnud meeleavaldusest, piketist 1 2 3 4 Andnud oma allkirja üleskutsele, protestiavaldusele, 1 2 3 4 petitsioonile Kandnud poliitilise sõnumiga märki või linti, 1 2 3 4 kasutanud poliitilise sõnumiga kleepsu Pöördunud ideede-ettepanekutega isiklikult mõne 1 2 3 4 poliitiku või kõrge ametniku poole Osalenud poliitilises arutelus internetis 1 2 3 4 (kirjutanud artikli, saatnud e-kirja, kommentaari) Liitunud mõne poliitilise sisuga pooldamise või protestikampaaniaga Facebookis vm 1 2 3 4 suhtlusvõrgustikus/sotsiaalmeedias Protesti märgiks mitte osalenud valimistel 1 2 3 4 Muu, palun täpsustage …. 1 2 3 4 86. Milline oleks Teie suhtumine, kui Eesti järgmiseks peaministriks saaks (eesti)venelane? 1 Ma ei pea rahvust selle ameti puhul üldse oluliseks 2 Pigem positiivne 3 Pigem negatiivne 4 Ei oska öelda 87. Millistel järgmistel kultuuri ja spordi suurüritustel Te olete viimastel aastatel osalenud (olgu siis esineja või pealtvaatajana) või jälginud neid meediakanalite vahendusel? Pole osalenud Osalenud Jälginud meedia ega jälginud ise vahendusel meedia vahendusel 24  Üldlaulu- ja tantsupidu 1 1 1 Maakondlikud laulu- ja tantsupeod 2 2 2 Eesti Vabariigi sünnipäeva üritused 3 3 3 Teised suured kultuuriüritused, vabaõhuetendused, 4 4 4 kontserdid jm Laadad, rahvapeod 5 5 5 Rahvaspordiüritused (linnamaratonid ja -jooksud, 6 rallid, suusamaratonid jms) 6 6 UUS-VAIM-TERV. Milliseid emotsioone ja käitumisviise Te tundsite või kogesite eelmise nädala jooksul? Kas … Üldse mitte Kogu aeg või Väikese osa Enamiku osa või peaaegu peaaegu Ei oska öelda ajast ajast üldse mitte koguaeg … olite masenduses? 1 2 3 4 9 … Teie uni oli rahutu? 1 2 3 4 9 … tundsite end üksildasena? 1 2 3 4 9 … tundsite elust rõõmu? 1 2 3 4 9 … olite kurb? 1 2 3 4 9 … Teil oli palju energiat? 1 2 3 4 9 … olite ärevil ja murelik? 1 2 3 4 9 … olite rahulik? 1 2 3 4 9 25  10. TAUST II T2. Mitu inimest kuulub Teie leibkonda, kui Teid Mitte eriti rahul Ei oska öelda kaasa arvata? Täiesti rahul Üldse mitte Üsna rahul _______ inimest rrahul Tööga 1 2 3 4 9 T3. Kui palju on Teie peres alla 16-aastasi lapsi? Isikliku turvalisusega 1 2 3 4 9 _______ last Eluasemega 1 2 3 4 9 Perekonnaeluga 1 2 3 4 9 KUI T3 ≥ 1 Perekonna majandusliku 1 2 3 4 9 olukorraga T4. Kui vana on pere noorim laps? Suhetega sõpradega/ ________ aastat 1 2 3 4 9 lähedastega Töötasuga 1 2 3 4 9 KÕIK VASTAJAD Tervisliku seisundiga 1 2 3 4 9 T5. Kas Te võiksite öelda, milline neist vahemikest sellel kaardil on Teie leibkonna eelmise kuu UUS-T.X Milline on Teie eluaseme tüüp? kogusissetulekule kõige lähemal, pärast maksude MÄRKIDA ÜKS VARIANT mahaarvestamist? KAART 36. 1. Ühepere- või paariselamu või korter ridaelamus 1. Kuni 400 eurot 2. Korter kuni 8 korteriga majas 2. 401-800 eurot 3. Korter rohkem kui 8 korteriga majas 3. 801-1000 eurot 4. Ühiselamutuba või muu majutusasutus 4. 1001-1400 eurot (külaliskorter, hostel, vms) 5. 1401-1800 eurot 5. Muu (nt vagunelamu, klooster, hooldekodu, 6. 1801-2200 eurot vangla, jaht, töökoht), palun täpsusta: 7. 2201-2600 eurot ________________ 8. 2601-3000 eurot 9. Üle 3000 euro 10. Ei oska öelda UUS-T.X1 Millised on Teie jaoks kõige olulisemad 11. Ei soovi vastata/ keeldumine tegurid elukoha/eluaseme valiku puhul? JÄRJESTAGE OLULISUSE JÄRJEKORRAS 3 KÕIGE TÄHTSAMAT TEGURIT. T6. Milline järgnevatest kirjeldustest vastab Teie (1- KÕIGE OLULISEM, 2 - OLULISUSELT TEINE, 3 - arvates kõige paremini Teie leibkonna praegusele OLULISUSELT KOLMAS) sissetulekute tasemele? KAART 37. 1. Eluaseme hind 2. Madalad hoolduskulud 1. Elan/ elame hästi praeguse sissetuleku juures 3. Lähedus keskusele (nt kesklinnale, linnale) 2. Saan/ saame hakkama praeguse sissetuleku juures 4. Turvaline ja rahulik elukeskkond 3. Praeguse sissetuleku juures on raske hakkama 5. Hea ühistranspordi ühendus saada 6. Roheluse/aia olemasolu 4. Praeguse sissetuleku juures on väga raske hakkama 7. Lasteaiad/koolid on lähedal saada 8. Sobiva õppekeelega lasteaiad/koolid on lähedal 5. Ei oska öelda 9. Sugulased/sõbrad/tuttavad elavad lähedal 10. Aktiivse kogukonna olemasolu T7. Palun öelge, kuivõrd rahul Te olete oma…? 11. Sissetuleku poolest sarnased naabrid 12. Omakeelsed naabrid 13. Muu ___________ 26 KÕIK VASTAJAD: T15. Mis keeles või keeltes olete õppinud üldhariduskoolis? T12. Millal Te kolisite Eestisse elama? ÜKS vastus 1. Enne 1991. aastat 1. Eesti 2. 1990-ndatel 2. Vene 3. 2000-ndatel 3. Eesti ja vene 4. 2010-ndatel 4. Eesti ja mõnes muus keeles 5. 2020. aastal 5. Muus keeles, täpsustage:______________ 6. Ei oska öelda KÕIK VASTAJAD: SUUR TÄNU TEILE VASTUSTE EEST! KUI T11=2-3: Küsitlustulemuste analüüsi käigus võib tekkida vajadus läbi viia täiendavaid intervjuusid vastanutega. T13. Kus on sündinud Teie vanemad? Kas olete nõus jätma meile oma kontakti (meiliaadressi VÕIB MITU VASTUST või telefoninumbri), et oleks võimalik Teiega ühendust 1. Eestis võtta? 2. Venemaal Need andmed jõuavad ainult uuringu töörühma 3. Mujal, nimetage ________________ käsutusse ning kindlasti ei tülita me Teid rohkem kui ühe korra. 4. Ei oska öelda T16. ____________________________/KIRJUTAGE T14. Teie haridus? KONTAKT/ KAART 40 1. Vähem kui põhiharidus (vähem kui 9, 8 või 7 klassi, olenevalt lõpetamise ajast) T17. Intervjuu lõpp: 2. Põhiharidus või lõpetamata keskharidus _____tund _____min 3. Kutseharidus (kutsekool, tööstuskool) 4. Keskeriharidus (tehnikum, kutsekeskkool) 5. Üldkeskharidus (keskkool, gümnaasium) 6. Rakenduslik kõrgharidus 7. Ülikooliharidus või teaduslik kraad 27  EIM 2017 uussisserändajate küsitlus Kontaktid ja keeleoskus ID: 6 1) Kui palju on Teil alljärgnevate gruppide hulgas eestlasi? Eestlaste all peame silmas inimesi, kelle emakeel on eesti keel. Puudub Kõik või Umbes Üldse Vähesed vastav enamus pooled ei ole kategooria Sugulased (sh () () () () () abikaasa/elukaaslase pere) Sõbrad, lähedased () () () () () tuttavad Õpingu- ja töökaaslased () () () () () Huvi- ja hobikaaslased () () () () () Sotsiaalmeedia () () () () () kontaktid ID: 13 Vastasite, et Teil puuduvad eestlastest kontaktid sugulaste seas. Palun täpsustage, millisest rahvusest inimesed moodustavad selles grupis enamuse? _________________________________________________ ID: 14 Vastasite, et Teil puuduvad eestlastest kontaktid sõprade ja lähedaste tuttavate seas. Palun täpsustage, millisest rahvusest inimesed moodustavad selles grupis enamuse? _________________________________________________ ID: 16 Vastasite, et Teil puuduvad eestlastest kontaktid õpingu- ja töökaaslaste seas. Palun täpsustage, millisest rahvusest inimesed moodustavad selles grupis enamuse? _________________________________________________ ID: 76 Vastasite, et Teil puuduvad eestlastest kontaktid huvi- ja hobikaaslaste seas. Palun täpsustage, millisest rahvusest inimesed moodustavad selles grupis enamuse? _________________________________________________ ID: 17 Vastasite, et Teil puuduvad eestlastest kontaktid sotsiaalmeedia kontaktide hulgas. Palun täpsustage, millisest rahvusest inimesed moodustavad selles grupis enamuse? _________________________________________________ ID: 18 2) Kui sageli olete viimase poole aasta jooksul suhelnud eestlastega? Mõnel Mõnel Ei ole Peaaegu korral korral Harvemini suhelnud iga päev nädalas kuus eestlastega Teie töö juures või () () () () () Teie koolis Teie kodu () () () () () ümbruses – majas, hoovis, tänaval jm Facebookis, () () () () () internetifoorumites, blogides Vaba aja () () () () () tegevustes, nagu hobid, kultuuriüritused, sportimine Oma sõpruskonnas, () () () () () tutvuskonnas ID: 24 3) Teie keeleoskus  Saan Saan aru ja Saan aru, Üldse ei veidi aru, Valdan veidi räägin ja oska aga ei vabalt räägin kirjutan räägi Eesti keel () () () () () Vene keel () () () () () Inglise keel () () () () () ID: 28 4) Milliseid keeli kasutate tööl ja/või koolis? [ ] Eesti [ ] Vene [ ] Inglise [ ] Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ [ ] Ei tööta ega õpi ID: 29 5) Milliseid keeli kasutate vabal ajal, see tähendab suhtlemisel perekonnas, sugulastega, tuttavatega jm? [ ] Eesti [ ] Vene [ ] Inglise [ ] Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ ID: 73 6) Järgnevad väited puudutavad keelte õppimist ja kasutamist tänases Eestis. Valige nende hulgast välja need, millistega Te nõustute, st millised sobivad Teie arvamusega. [ ] Eesti keelt on vaja mitte-eestlastel osata eelkõige selleks, et saada head töökohta [ ] Kui inimene oskab eesti keelt, pole mingit vahet, oled eestlane või mitte [ ] Kui oled hea spetsialist või omad tutvusi, saab hea töökoha ka eesti keelt oskamata [ ] Eesti keelt on vaja osata eelkõige selleks, et saada Eesti kodakondsus [ ] Eesti keelt pole perspektiivne õppida [ ] Vene keele tähtsus Eestis tõuseb tulevikus [ ] Eesti keele oskus peaks Eestis olema kohustuslik, keeleoskust tuleks mitte-eestlastelt rangelt nõuda [ ] Mitte ükski ei sobi minu arvamusega [ ] Ei oska öelda ID: 30 7) Kes või mis aitas Teid Eesti eluga kohanemisel kõige enam? Palun valige kuni 3 kõige sobivamat vastust. [ ] Eestlastest sõbrad [ ] Teistest rahvustest sõbrad [ ] Eestlasest abikaasa / elukaaslane [ ] Teisest rahvusest abikaasa / elukaaslane [ ] Tööandja (nt ülemus, personaliosakond) / ülikool [ ] Kolleegid [ ] Sotsiaalmeedia grupid / kontaktid [ ] Riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikud [ ] Kohanemisprogramm [ ] Mitte keegi [ ] Ma ei vajanud kellegi abi [ ] Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ Rahvus- ja kodakondsuspoliitika, ühiskondlik aktiivsus ja rahulolu ID: 32 8) Eestis elab palju rahvusi, kes kõik kokku moodustavad Eesti rahva. Mil määral tunnete ennast kuuluvat järgmistesse Eestis elavatesse gruppidesse? Väga Mitte väga Üldse mitte Lähedasena lähedasena lähedasena lähedasena Minuga sama () () () () etnilise või kultuurilise taustaga inimesed Rahvuselt () () () () eestlased Rahvuselt () () () () venelased ID: 56 9) Kui hästi Te olete informeeritud alljärgnevatest teemadest?  Väga Pigem Ei oska Pigem Väga hästi hästi öelda kehvasti kehvasti Oma elukohas () () () () () (linn või vald) toimuv Eestis toimuv () () () () () Oma () () () () () päritoluriigis toimuv Mujal maailmast () () () () () toimuv ID: 36 10) Kui olulised on Teile järgnevad kanalid infoallikana, uudiste ja teadmiste hankimise vahendina? Ei ole Väga Küllaltki Väheoluline üldse oluline oluline oluline Eestikeelne meedia () () () () (telekanalid, raadio ja ajalehed, sh veebiväljaanded) Venekeelne meedia () () () () Ingliskeelne meedia () () () () Päritoluriigi meedia () () () () Suhtlemine sõprade, () () () () sugulaste või tuttavatega Suhtlemine tööl või () () () () koolis kolleegide või kaaslastega Sotsiaalmeedia () () () () ID: 44 11) Kui kauaks plaanite jääda Eestisse? ( ) Soovin jääda Eestisse pikemalt (vähemalt järgnevaks viieks aastaks) ( ) Soovin mõneks ajaks Eestisse jääda (kuni viieks aastaks) ( ) Soovin jääda Eestisse, kuid vahepeal elada ka mõnes teises riigis ( ) Soovin esimesel võimalusel Eestist lahkuda ( ) Olen Eestist lahkunud, kuid soovin Eestisse tagasi tulla ( ) Olen Eestist lahkunud ja ei soovi tagasi tulla ( ) Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ ID: 45 12) Kas plaanite tulevikus omandada Eesti kodakondsust? ( ) Jah ( ) Ei ID: 46 13) Kas Teie arvates peaks teise riigi kodanikel olema lubatud ka Eesti kodakondsuse omamine (nn topeltkodakondsus)? ( ) Jah, ilma piiranguteta ( ) Jah, aga ainult alaealistel, kes täiskasvanuna peavad valima ühe kodakondsuse ( ) Jah, aga piirangutega vaid valitud riikide kodanikel (näiteks ainult EL riikide kodanikel) ( ) Mitte kellelegi, inimesel peab olema ainult ühe riigi kodakondsus ( ) Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ ID: 47 14) Millises koolis Te kõige rohkem sooviksite, et Teie lapsed või lapselapsed Eestis õpiksid? ( ) Ei ole lapsi ega lapselapsi ( ) Eesti õppekeelega koolis ( ) Osalise või täielikult ingliskeelse aineõppega koolis ( ) Osalise või täielikult venekeelse aineõppega koolis ( ) Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ ID: 48 15) Millised alljärgnevatest aspektidest Teile Eestis meeldivad? [ ] E-riik, kiire asjaajamine, vähene bürokraatia [ ] Inimeste võimalused mõjutada riigis tehtavaid otsuseid [ ] Ei ole rassilisi, etnilisi või religioosseid pingeid [ ] Siin kehtib õiguskord, isikuvabadused ja demokraatia [ ] Loodus / keskkonnakaitse [ ] Võimalus saavutada soovitud elukvaliteeti / elustiili [ ] Kvaliteetne haridus [ ] Kultuur, sotsiaalsed normid ja väärtused [ ] Sotsiaalsed suhted, võimalus leida kohalikke tuttavaid ja sõpru [ ] Mitte midagi ei meeldi [ ] Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ ID: 49 16) Millised alljärgnevatest aspektidest Teile Eestis ei meeldi? [ ] Füüsiline ja aeglane asjaajamine ametkondade ning riigiga, dokumentide paberkujul esitamine [ ] Inimestel ei ole võimalust mõjutada riigis tehtavaid otsuseid [ ] Palju rassilisi, etnilisi või religioosseid pingeid [ ] Siin on liiga palju vabadusi, mis ei lähe kokku mulle oluliste moraalinormidega [ ] Loodus [ ] Võimatus saavutada soovitud elukvaliteeti / elustiili [ ] Mitte-kvaliteetne haridus [ ] Kultuur, sotsiaalsed normid ja väärtused [ ] Kõik meeldib [ ] Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ ID: 50 17) Kuivõrd Te nõustute alljärgnevate väidetega? Ei ole Pigem ei ole Pigem nõus Täiesti nõus üldse nõus nõus Ma tunnen, et ma olen () () () () Eestis teretulnud Ma ei tunne mingit survet () () () () oma rahvuskultuurist loobumiseks ja eestistumiseks Eestis on ruumi () () () () mitmesugustele keeltele ja kultuuridele Tunnetan Eestis sageli () () () () sallimatust oma rahvuse tõttu Tunnen Eestis sageli () () () () sallimatust oma religiooni tõttu ID: 61 18) Kas Te osalete mõne Eesti kodanikuühenduse või seltsi tegevuses (nt kultuuriselts, noorteklubi, heategevusselts, ametiühing või poliitiline erakond)? ( ) Osalen ühe ühenduse tegevuses ( ) Osalen kahe ühenduse tegevuses ( ) Osalen kolme või enama ühenduse tegevuses ( ) Ei osale, kuid sooviksin osaleda ( ) Ei osale ega ei soovi osaleda ühegi ühenduse tegevuses ID: 62 19) Millistel järgmistel Eesti kultuuri ja spordi suurüritustel Te olete viimastel aastatel osalenud (olgu siis esineja või pealtvaatajana) või jälginud neid meediakanalite vahendusel? [ ] Laulu- ja Tantsupidu [ ] Eesti Vabariigi sünnipäeva üritused [ ] Teised suured kultuuriüritused, vabaõhu-etendused, kontserdid jm. [ ] Rahvapeod, kohalikud rahvaüritused [ ] Rahvaspordiüritused (linnamaratonid ja -jooksud, rallid, suusamaratonid jms) [ ] Mitte ühelgi nendest ID: 63 20) Mil määral ohustavad järgmised asjaolud Teie arvates Eesti arengut? Ei Suurel Mõningal Küllaltki Üldse oska määral määral vähe mitte öelda Sisserände suurenemine () () () () () teistest riikidest töötamise või õppimise eesmärgil Sisserände suurenemine () () () () () varjupaiga või rahvusvahelise kaitse eesmärgil Eesti ühiskonna () () () () () konservatiivne suhtumine multikultuursusse või mitmekultuurilisusesse Ühtsustunde vähesus kõigi () () () () () Eesti elanike seas Venemaa poliitika ja () () () () () tegevus Tööturg ID: 69 21) Milline on praegusel hetkel Teie põhitegevus? ( ) Palgatöötaja ( ) Üksikettevõtja (iseendale tööandja) ( ) Tööandja (ettevõtte omanik) ( ) Töötu rohkem kui aasta ( ) Töötu vähem kui aasta ( ) Kodune ( ) Vanemapuhkusel ( ) Vanaduspensionär ( ) Üliõpilane ( ) Õpilane ( ) Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ ID: 70 22) Kellena te praegu töötate? ( ) Abitööline, lihttööline ( ) Oskustööline (näiteks treial, tisler, õmbleja, autojuht jne) ( ) Põllumajanduse oskustööline ( ) Teenindaja, müügitöötaja (nt müüja, juuksur, kokk, kelner, stjuuard, tuletõrjuja, politseinik) ( ) Kontoritöötaja (näiteks sekretär, juhiabi, arvepidaja, piletimüüja, kassapidaja jne) ( ) Spetsialist ametil, mis eeldab keskeriharidust (tehnik, abispetsialist, meditsiiniõde, lasteasutuse õpetaja, kinnisvaramaakler, tolliinspektor, politseiinspektor jne) ( ) Spetsialist ametil, mis eeldab kõrgharidust (arst, õpetaja, insener) ( ) Asutuse või allüksuse juht (näiteks direktor, osakonnajuhataja) ( ) Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ ID: 71 23) Kas Teie arvates on Teie tehtav töö ja Teie haridustase omavahel kooskõlas? ( ) Jah ( ) Ei, töö eeldab kõrgemat haridustaset ( ) Ei, töö eeldab madalamat haridustaset ( ) Ei oska öelda ID: 78 24) Kui õiglane on Teie töötasu? Küsimus ei ole selles, kui palju Te sooviksite teenida, vaid mis Teie arvates oleks Teie oskuste ja pingutuste juures õiglane tasu. ( ) Palju vähem kui on õiglane ( ) Mõnevõrra vähem kui on õiglane ( ) Umbes niipalju kui on õiglane ( ) Mõnevõrra rohkem kui on õiglane ( ) Ei oska öelda ID: 79 25) Kas peate võimalikuks, et järgmise aasta jooksul kaotate oma praeguse põhitöökoha? ( ) Jah, kindlasti ( ) Tõenäoliselt jah ( ) Tõenäoliselt mitte ( ) Kindlasti mitte ( ) Ei oska öelda ID: 80 26) Oletagem, et peaksite praegu uut tööd otsima. Mis Te arvate, kas Teil oleks vajaduse korral Eestis võimalik saada Teile vastuvõetav töökoht? ( ) Kindlasti oleks ( ) Tõenäoliselt oleks ( ) Tõenäoliselt ei oleks ( ) Kindlasti ei oleks ( ) Ei oska öelda ID: 81 27) Kas olete Eestis olles kokku puutunud olukorraga, kus mõnda isikut on tööle võtmisel, palga määramisel, edutamisel, koolitusvõimaluste pakkumisel, teatud ametikohtade või lisatasu ja soodustuste andmisel eelistatud rahvuse või emakeele tõttu? ( ) Jah ( ) Ei ole ise kokku puutunud, kuid olen kuulnud sellistest konkreetsetest juhtumitest ( ) Ei ole ise kokku puutunud ega pole kuulnud sellistest konkreetsetest juhtumitest Taust ID: 82 28) Teie sugu ( ) Mees ( ) Naine ID: 83 29) Vanus täisaastates _________________________________________________ ID: 84 30) Eestisse elama asumise aeg (aasta) _________________________________________________ ID: 101 31) Eestist lahkumise aeg (aasta) _________________________________________________ ID: 85 32) Päritoluriik ID: 89 33) Eestisse elama asumise peamine põhjus. ( ) Töötamine ( ) Õppimine ( ) Ettevõtlus ( ) Perega ühinemine ( ) Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ ID: 90 34) Eestisse elama asumise peamine põhjus (elamisloa alus). ( ) Töötamine ( ) Õppimine ( ) Ettevõtlus ( ) Perega ühinemine ( ) Rahvusvaheline kaitse ( ) Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ ID: 91 35) Kui hästi olete enda hinnangul eluga Eestis üldises plaanis kohanenud? 0 ________________________[__]_____________________________ 10 ID: 92 36) Mitu inimest kuulub Teie leibkonda, kui Teid kaasa arvata? _________________________________________________ ID: 93 37) Kui palju on Teie peres alla 16-aastasi lapsi? _________________________________________________ ID: 94 38) Milline allolevatest vahemikest on Teie leibkonna eelmise kuu kogusissetulekule kõige lähemal, pärast maksude mahaarvestamist? ( ) Kuni 400 eurot ( ) 401-800 eurot ( ) 801-1000 eurot ( ) 1001-1400 eurot ( ) 1401-1800 eurot ( ) 1801-2200 eurot ( ) 2201-2600 eurot ( ) 2601-3000 eurot ( ) Üle 3000 euro ( ) Ei oska öelda ID: 95 39) Milline järgnevatest kirjeldustest vastab Teie arvates kõige paremini Teie leibkonna praegusele sissetulekute tasemele? ( ) Elan/ elame hästi praeguse sissetuleku juures ( ) Saan/ saame hakkama praeguse sissetuleku juures ( ) Praeguse sissetuleku juures on raske hakkama saada ( ) Praeguse sissetuleku juures on väga raske hakkama saada ( ) Ei oska öelda ID: 96 40) Teie haridus ( ) Vähem kui põhiharidus (vähem kui 7-9 klassi) ( ) Põhiharidus või lõpetamata keskharidus ( ) Kutseharidus (kutsekool, tööstuskool) ( ) Keskeriharidus (tehnikum, kutsekeskkool) ( ) Üldkeskharidus (tavaline keskkool, gümnaasium) ( ) Rakenduslik kõrgharidus ( ) Ülikooliharidus või teaduslik kraad ( ) Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ ID: 97 41) Elukoht (linn või vald) ( ) Tallinn ( ) Tartu ( ) Narva ( ) Valga ( ) Pärnu ( ) Muu (palun täpsustada): _________________________________________________ ID: 98 42) Kui soovite midagi lisada või täpsustada, siis palun tehke seda siin ____________________________________________ ____________________________________________ ____________________________________________ ____________________________________________ ID: 99 43) Kui soovite osaleda loosimises, siis palun kirjutage oma kontaktandmed (e-posti aadress või telefoni number) alljärgnevasse lahtrisse. Kinnitame, et kasutame jagatud kontaktandmeid vaid loosimise tulemusel võidust teavitamiseks ning ei jaga neid kolmandate osapooltega. _________________________________________________ ID: 103 44) Kas soovite tulevikus saada infot sarnaste uuringukutsete kohta oma e-postile? ( ) Jah, soovin ka edaspidi samale e-posti aadressile infot ( ) Jah, soovin ka edaspidi infot, kuid teisele e-posti aadressile: _________________________________________________ ( ) Ei, palun mitte rohkem selliseid uuringukutseid saata