Kiri

Lisa 1. Ülevaade arengukava 2019. a detailsest täitmisest EA 2019.a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase 2019.a tegelik eelarve konto eelarve Alaeesmärk 1 Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud 9 486 763 11 167 252 Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid demokraatlikke ja avatud Meede 1.1. Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine 6 337 066 8 088 306 väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti Kommunikatsioonitegevustesse hõlmatud inimeste arv x x 2014: 0 – 0 Positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal eestlaste 2015: eestlased - 61%; andmed kogutakse 2020. x x – ja teiste rahvuste seas teised rahvused - 82% aastal EIM-iga ERR-i tele- ja raadioprogrammide jälgitavus muu 8,8% (telekanalid); 43,7% 29% (telekanalid); 35,9% emakeelega inimeste hulgas. Teisest rahvusest (raadio-kanalid); 76% (peab (raadiokanalid); „-“ inimeste osakaal, kes peavad ERR-i tele- ja x x – oluliseks) (mõõdetakse 2020. aastal EIM- raadioprogramme oluliseks infoallikaks. iga) Kommunikatsioonitegevused ühiskonna väärtusorientatsioonide avatumaks muutmiseks ja ühise kvaliteetset infot sisaldava teabevälja tugevdamiseks (mh, Iga-aastaselt on kommunikatsioonitegevustesse hõlmatud 1.1.1. meediaprojektidele, mitmekultuurilisusest teadlikkuse tõstmiseks, sh rahvusvahelise 20 4/5 KuM 45 000 0 18 750 inimest kaitse saajatele suunatud projektid, ja info mitmekeelseks esitamiseks, ajakirjanike koolitused). Avaliku kommunikatsiooni korraldamine ühiskondlike hoiakute kujundamisel rände- ja 1.1.2. Korraldatud 1 avaliku kommunikatsiooni projekt 31/40 4 SiM 65 000 86 667 lõimumispoliitikaga seotud küsimustes Lõimumisvaldkonna sisuteemade avaldamine trüki-, tele-, raadio- ja interaktiivses 1 audiovisuaalmeedia- ning sotsiaalreklaamikampaania ellu 1.1.3. 31/40 4 KuM 0 0 meedias. viidud Ühiseid ühiskondlikke väärtusi, eri kultuurirühmade olemust, sh pagulastemaatikat läbiviidud teavitusprojektide arv 5; projektide tarbijate arv 1.1.4. ning praktilisi tegevusi kajastavate audio-visuaalsete, trükimeedia ja internetimeedia 31/40 4 SiM 100 000 0 sihtrühmas 20 000 aastas, kogu periood 100 000 in projektide toetamine 1.1.5. Rahvusvaheline lõimumisalane teadus- ja rakenduskonverents Iga-aastaselt on läbi viidud üks konverents 20 4 KuM 25 000 73 955 1.1.6. ERR-i venekeelse raadioprogrammi tootmine ja edastamine ERR-i poolt edastatakse venekeelseid raadiosaateid 20 4 KuM 0 1 503 981 Tagatud on ERR-i eesti-, vene- ning inglisekeelse 1.1.6. ERR-i eesti-, vene- ja ingliskeelse teabe edastamine veebis 20 4 KuM 998 444 1 058 635 veebiportaali töö 1.1.7. ETV+ telekanali programmi tootmine ja edastamine Telekanal ETV+ on iga-aastaselt eetris 20 4 KuM 5 103 622 5 365 069 1 (11) Lisa 1. Ülevaade arengukava 2019. a detailsest täitmisest EA 2019.a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase 2019.a tegelik eelarve konto eelarve Toetatud on eelkõige eri piirkondades elavate ja eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste omavahelisi Meede 1.2. Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas praktilisi kontakte, kaasatud on eri keelelis-kultuurilise 2 409 817 1 852 620 taustaga inimesi ning nende osalusel põhinevaid organisatsioone aktiivsesse ühiskonnaellu 13 109 inimest (kumulatiivne Projektidesse kaasatud inimeste arv x x 2014: 0 in – arvestus) 2015: eestlased - 1.8; teised Püsikontaktide tiheduse kasv tegevustes osalenud rahvused - 2.1 (keskmine andmed kogutakse eestlaste ja teistest rahvustest isikute vahel võrreldes x x – rahvustevaheliste 2020. aastal EIM-iga tegevusteeelse perioodiga suhtlemisvõrgustike arv) Kolmandate riikide kodanike kaasatust ja ühiskonna protsessides osalemist toetavad 1.2.1. tegevused (mh kodanikeühiskonnas osalemise võimalustest teabe vahendamine, Iga aastaselt on toetatud 2 koostööprojekti 31/40 4 SiM 95 000 0 kodanikeühiskonna organisatsioonide ja nende omavahelise koostöö toetamine) Ühise teabevälja edendamine läbi kultuuri- ja spordialaste koostöötegevuste ning 1.2.2. lõimumise häkatoni eri regioonidest või keelelis-kultuurilise taustaga inimeste Iga aastaselt on toetatud 4 kultuuri- ja spordialast projekti 20 4 KuM 79 577 77 851 osalusel. Välja töötatud ning korraldatud 1 programm. Programmi Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kultuuri- ja spordiprogrammi välja 1.2.3. tegevused on pakutud vähemalt 200 rahvusvahelise kaitse 31/40 4 SiM 100 000 119 983 töötamine ja pakkumine saajatele Eestis 1.2.4. Kohaliku tasandi teabe- ja ühisüritused rahvusvahelise kaitse valdkonnas Teabe- ja ühisüritustes osalejate arv on 1 500 inimest 31/40 4 SiM 50 000 84 907 Ühiskonna protsessides osalemist toetavad tegevused (sh kodanikeühiskonna 5 500 inimest on osalenud koostöötegevustes perioodil 1.2.5. 31/40 4 KuM 76 240 98 886 organisatsioonide ja nende omavahelise koostöö toetamine) 2015-2020 1.2.6. Lõimumisvaldkonna arenduspreemiad Iga aastaselt on välja antud 4 arendus- ja meediapreemiat. 20 4 KuM 9 000 10 126 2 (11) Lisa 1. Ülevaade arengukava 2019. a detailsest täitmisest EA 2019.a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase 2019.a tegelik eelarve konto eelarve 1.2.7. Eesti keele majade loomine ning töö korraldamine Loodud üks eesti keele maja Tallinna ja teine Narva linna. 20 4 KuM 2 000 000 1 460 866 Tagatud on Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri Meede 1.3. Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine rahvuskultuure esindavate organisatsioonide 739 880 1 226 326 jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine 2015: 16 katus-organisa- 17 katus-organisa- 18 katusorganisatsiooni ja Toetatud katusorganisatsioonide ja nende allliikmetest tsiooni ja 231 tsiooni ja 240 rahvus- x x 257 rahvusvähemuste rahvusvähemuste kultuuriseltside arv rahvusvähemuste kultuuri- vähemuste kultuuri- kultuuriseltsi seltsi seltsi 2016: Positiivne etniline positiivne etniline identiteet – Rahvuskultuuriseltside töös ja tegevustes osalemise identiteet - 79% liikmetel; 83% liikmetel; mõju liikmete etnilisele identiteedile (positiivne etniline emakeeleoskus vähemalt emakeeleoskus vähemalt B1- x x - identiteet; emakeeleoskus; huvi oma päritolukultuuri B1 tasemel - 60%; huvi tasemel – 75%; huvi vastu ning valmisolek seda rohkem tundma õppida) päritolukultuuri vastu päritolukultuuri vastu tõusnud 90% liikmetel. tõusnud 93% liikmetel Toetatud pühapäevakoolide arv x x 2013: 26 kooli 26 kooli 32 kooli 1.3.1. Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetusprogramm Iga-aastaselt on toetatud on 60 organisatsiooni 20 4 KuM 80 880 74 904 1.3.2. Rahvuskultuuriseltside tegevuse baasrahastamine Iga-aastaselt on toetatud orienteeruvalt 230 organisatsiooni 20 4 KuM 457 000 454 500 3 (11) Lisa 1. Ülevaade arengukava 2019. a detailsest täitmisest EA 2019.a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase 2019.a tegelik eelarve konto eelarve 1.3.3. Eesti mitmekultuurilisust tähistatavate ürituste läbiviimine Iga-aastaselt on läbi viidud 3 üritust 20 4 KuM 22 500 467 742 1.3.4. Pühapäevakoolide baasrahastamine Iga-aastaselt on toetust saanud 26 pühapäeva kooli. 20 4 HTM 136 000 209 180 Toimib pühapäevakoolide õpetajate liit, mis koordineerib 1.3.5. Pühapäevakoolide koostöövõrgustiku toimimise toetamine 20 4 HTM 20 000 20 000 pühapäevakoolide võrgustikku Iga-aastaselt on pühapäevakoolide õpetajate 1.3.6. Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitus 20 4 HTM 23500 0 täiendkoolitusel osalenud 30 õpetajat. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on Alaeesmärk 2 kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste 2 093 658 2 041 404 kaudu Koolitustel osalenud ning infot tarbinud püsielanikud Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike on omandanud naturaliseerumiseks ning Meede 2.1. 2 028 168 1 540 537 ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks avalikkussfääris, kodanikuühiskonnas ja tööturul osalemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv x x 2014: 0 – 2456 inimest 2016: Praktiline eesti keele oskus ja kasutus tõusnud – 70%. Kodakondsusmooduli läbinute praktiline praktiline eesti keele oskus ja Lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppe kursusi informeeritus ja teadmised kasutus tõusnud – 72%; aasta lõikes läbinute osakaal, kellel on paranenud tõusnud - 82%. kodakondsusmooduli praktiline eesti keele oskus ja selle kasutus ning Kultuurimoodul – läbinute informeeritus 36%; kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute osakaal, x x määratletakse 2018. a. kultuurimooduli läbinute kellel on suurenenud praktiline informeeritus ja teadmised kultuuri kohta on teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta tõusnud – 68% (vastavalt). Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv x x 2014: 0 – 3952 inimest Paindliku lõimumisprogrammi (1. naturaliseerumiseks ettevalmistumise koolitus; 2. rakendatud 3 koolitusmoodulit ja tegutsenud 150 eesti 2.1.1. mitteformaalne keeleõpe, 3. kultuurikümblus; 4. kultuurikoolitus) väljatöötamine ja 31/40 4 KuM 1 258 761 1 004 619 keele ja kultuuri klubi pakkumine 4 (11) Lisa 1. Ülevaade arengukava 2019. a detailsest täitmisest EA 2019.a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase 2019.a tegelik eelarve konto eelarve 1 nõustamis- ja infosüsteem on välja töötatud, 200 riigiasutuste, KOV-de ja kolmanda sektori asutuste töötajat 2.1.2. Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine 31/40 4 KuM 367 157 274 600 koolitusel osalenud, sh arvestatakse pagulaste nõustamisvajadustega. Programmis osaleb 50 noort aastas. Peale programmi 2.1.3. Ühiskondlikku sidusust toetavad programmid noortele lõpetamist leiavad 70% osalejatest, et neil on Eestis 31/40 4 KuM 0 0 võimalusi oma potentsiaali realiseerimiseks 2.1.4. Keeleõpe A1 tasemel vähelõimunud püsielanikele Keelekursusteks on pakutud 600 õppekohta. 20 4 KuM 0 0 Iga-aastaselt on toetatud 32 noore osalemist pereõppes ja/või keelelaagris; Iga-aastaselt on toetatud 165 noore 2.1.5. Keeleõpe noortelaagrites- ja peredes 20 4 KuM 45 000 35 104 osalemist noortelaagrite eesti keele programmilistes tegevustes. 2.1.6. Kinnipeetavate eesti keele õpe Iga-aastaselt pakutakse keeleõpet 640 isikule. 20 5 JuM 320 000 176 254 Lõimumisalased kultuuriüritused kinnipeetavate Iga-aastaselt korraldatakse 10 üritust (v.a 2018, mil toimub 2.1.7. viis üritust) 20 5 JuM 4 500 9 959 2.1.8. Euroopa kaasaegse ajaloo õppematerjalide loomine kinnipeetavatele Ettevalmistatud 18 õppematerjali 20 5 JuM 0 0 Tehnilised vahendid etendusasutustes ja muuseumides muukeelse info paremaks ja Hangitud tehniliste vahendite kasutajate arv - 30 000 2.1.9. 31/40 4 KuM 32 750 0 efektiivsemaks edastamiseks inimest perioodi lõpuks Kultuuriasutuste toetamine kolmandate riikide kodanike ja uussisserändajatele Valmis on üks programm, millega toetatakse kuni 10 2.1.10. 31/40 4 SIM 0 40 000 pakutavate tegevuste arendamiseks kultuuriasutust Tugevnenud on ühist riigiidentiteeti, demokraatlikke ja kodanikeväärtusi toetavad hoiakud vähelõimunud Eesti püsielanike seas ja suurenenud on nende Meede 2.2. Õiguslik-poliitilise lõimumise toetamine 51 000 483 367 õigusteadlikkus. Samuti on teiste riikide ja määratlemata kodakondsusega isikud teadlikud Eesti kodakondsuse saamise võimalustest Teavitust läbiviivate organisatsioonide arv x x 2013: 0 org 1 org 1 org Tegevustes osalenud määratlemata kodakondsusega inimeste ja teiste kolmandate riikide kodanike x x määratletakse 2018. a määratletakse 2018. a 0 inimest teadlikkus Eesti kodakondsuse omamisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest Toetatud organisatsioonide arv x x 2013: 2 org 2 org 0 org Määratlemata kodakondsusega inimestele ja kolmandate riikide kodanikele suunatud info levitamine kodakondsuse Määratlemata kodakondsusega inimestele ja kolmandate riikide kodanikele suunatud taotlemise võimaluste kohta. Sihtrühma teavitatakse 2.2.1. 31/40 4 KuM 0 0 info levitamine kodakondsuse taotlemise võimaluste kohta kirjalikult kui suuliselt INSA nõustamiskeskuste igapäevase töö raames. Töötab tasuta infotelefon ja veebileht www.integratsioon.ee/kodanik Määratlemata kodakondsusega isikuid teavitatakse suuliselt Eesti kodakondsuse Määratlemata kodakondsusega isikuid on teavitatud nii 2.2.2. 20 SiM 0 0 saamise võimalustest. kirjalikult kui suuliselt PPA igapäevase töö raames 5 (11) Lisa 1. Ülevaade arengukava 2019. a detailsest täitmisest EA 2019.a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase 2019.a tegelik eelarve konto eelarve Projektide läbiviimine Eesti kodakondsuse väärtustamise, inimõiguste tunnustamise ja 2.2.3. 2 organisatsiooni toetatud iga-aastaselt 20 4 KuM 21 000 0 ühise riigiidentiteedi tekkimise toetamiseks 52 õigusakti, mis on tõlgitud vene keelde, kaasajastatakse 2.2.4. Vene keelde tõlgitud õigusaktide kaasajastamine 20 5 JuM 5 000 5 532 2020. aastaks veebipõhist nõustamist on osutatud 1020 isikule aastas 2.2.5. Tasuta õigusabi pakkumine vene ja inglise keeles (www.juristaitab.ee) 20 5 JuM 25 000 (isikud võivad korduda) 16 200 Koostatud on keeleõppelepingu kontseptsioon, tegevus- ja ajakava koos eelarvega ning esitatud on RE taotlus Keeleõppelepingu väljatöötamine ja rakendamine võimaldamaks isikutele tasuta 2.2.6. tegevuse rahastamiseks võimaldamaks isikutele lepinguga 20 SiM 0 461 635 keeleõpet ning tasustatud õppepuhkust, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust. tasuta keeleõpet ja tasustatud õppepuhkust, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust Suurenenud on organisatsioonide teadlikkus tööturul Meede 2.3. Võrdse kohtlemise edendamine tööturul 14 490 17 500 rahvuspõhise eraldatuse vähendamise vajalikkusest Tegevustesse hõlmatud organisatsioonide arv x x 2014: 0 org 10 org 0 org Võrdse kohtlemise edendamisega töökollektiivides seotud projektide elluviimise 2.3.1. 1 projekt on ettevalmistatud ja rakendatud 20 4 KuM 14 490 0 kaasrahastamine Avaliku ja erasektori organisatsioonide nõustamine mitmekesise töökoha märgise Organisatsioonidele, kes taotlevad märgist või viivad 2.3.2. 20 4 SoM 17 500 17 500 taotlemisel ja sellega seotud tegevuse elluviimisel sellega seotud tegevusi, on pakutud nõustamisteenus Alaeesmärk 3 Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud 1 391 301 1 178 244 Kohanemisprogrammi läbinud uussisserändajatel on Meede 3.1. Kohanemiskoolituste pakkumine uussisserändajatele paranenud eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja 988 666 961 079 teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta Kohanemisprogrammi läbinute arv, kelle eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, x x 2014:0 - 85,5% ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud Kohanemisprogrammi läbinud uussisserändajatel on 3.1.1. Kohanemisprogrammi väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine paranenud eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja 31/40 4/5 SiM 888 666 811 079 teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta 3.1.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine ja pakkumine rahvusvahelise kaitse saajatele Kohanemisprogrammi rakendatakse aastast 2015 31/40 4/5 SiM 100 000 150 000 6 (11) Lisa 1. Ülevaade arengukava 2019. a detailsest täitmisest EA 2019.a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase 2019.a tegelik eelarve konto eelarve Era-, kolmanda ja avaliku sektori koostöös toimiva uussisserändajate kohanemist toetava tugisüsteemi kujundamisega on tagatud uussisserändajatele vajaliku info kättesaadavus, toetatud sihtrühmale vajalike Meede 3.2. Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste arendamine 402 635 217 165 teenuste arendamine ning organisatsioonide koostöö. Tagatud on uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonide ametnike teadlikkus sihtrühma õigustest ja neile suunatud teenustest Arendatud või väljatöötatud teenuste arv x x 2014:0 - 9 teenust 3.2.1. Infovärava kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine Infoväravat rakendatakse 2016.a 31/40 4/5 SiM 46 251 43 518 1 tugivõrgustike kontseptsioon välja töötatud 2017 ja selle 3.2.2. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine 31/40 4/5 SiM 356 384 173 647 sisu on rakendatud alates 2017 Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised Eesmärk 4 0* 0* ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks Eesti keelest erineva emakeelega üldhariduskoolides on loodud keskkond, kus pööratakse tähelepanu iga õppija arengule ja potentsiaali väljaarendamisele ning väärtustatakse isiksuse erinevusi; kutseõppes on tagatatudvene õppekeeles õppijaile täiendavad eesti Eesti keelest erineva emakeelega inimestele konkurentsivõimeliste keele õppe võimalused, et lõpetajad omandaksid Meede 4.1. 0* 0* haridusvõimaluste tagamine edasiõppimiseks ja tööalaseks toimetulekuks vajaliku eesti keele oskuse; kõrghariduses on aidatud vene emakeelega, Eestis keskhariduse omandanud üliõpilastel arendada akadeemiliseks õppeks ja hilisemaks töötamiseks vajalikku eesti keele ja erialase keele oskust Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate osakaal, kes valdavad eesti keelt vähemalt tasemel B1 x x 2014: 67% 82% 70,5% (%) Vene õppekeelega põhikooli lõpetajate osakaal, kes 62,5 (vene õppekeel)/ 67 (koos x x 2014: 63,2% 82% valdavad eesti keelt vähemalt tasemel B1 (%) keelekümblusega) Eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 60% tulemusega sooritanute osakaal eksamil käinud x x 2012: 70,3% – 77,4% gümnaasiumilõpetajate arvust Üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuse õpetajate ja koolijuhtide koolitussüsteemi kujundamine, mh LAK-õppe koolitused, eesti keelest erineva Eesti keelest erineva emakeelega haridusasutuste 4.1.1. emakeelega haridusasutuste töötajate väärtuskasvatuse koolitused, eesti keelest HTM 0* 0* töötajatele on läbiviidud erinevad koolitused erineva emakeelega koolide õpetajate ja koolijuhtide erialaste pädevuste arendamine (üldise koolitussüsteemi arendamise raames) 7 (11) Lisa 1. Ülevaade arengukava 2019. a detailsest täitmisest EA 2019.a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase 2019.a tegelik eelarve konto eelarve Välja on kujunenud õpikäsituse rakendamist soodustavad koostöövõrgustikud, kus osalevad aktiivselt ka vene 4.1.2. Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine õppekeelega koolid. Osapoolte vastutus õpikäsituse HTM 0* 0* rakendamise eest on selgemalt määratletud ja võimalused kaardistatud. Eesti keelest erineva emakeelega koolide õpilased on 4.1.3. Teadlike valikute kujundamiseks info- ja nõustamisteenuste pakkumine HTM 0* 0* saanud infot ja läbinud nõustamise Eesti keelest erineva emakeelega lastele ja noortele on tagatud kõigil haridustasemetel võimalused Eesti 4.1.4. Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamine eesti keele omandamisel. HTM 0* 0* ühiskonnas aktiivseks toimimiseks ja õpingute jätkamiseks võrdselt eesti keelt emakeelena rääkivate õppuritega. Eesti keele oskuse tagamine ning eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine eesti keelest erineva emakeelega üldhariduses läbi tegevuste, mis annavad 4.1.5. Eesti keele õppe arendamisel on toetatud haridusasutusi HTM 0* 0* võimaluse eesti keelest erineva emakeelega õpilastel koolis õpitud eesti keelt reaalelus kasutada. Kutsehariduse valdkonnas luuakse eesti keelest erineva emakeelega õppuritele Eesti keeles toimuva õppe osakaal (%) kutsekeskhariduse 4.1.6. HTM 0* 0* võimalused täiendavaks eesti keele õppeks õppekavadel (vastaval õppeaastal sisseastujatele). Välja töötatud üks kompetentsipõhise õpivalmiduse 4.1.7. Õpivalmiduse hindamise pädevuse tõstmine haridusasutustes HTM 0* 0* hindamise juhend õpetajatele Koostatakse õpetajakoolituse kursus täiskasvanute 4.1.8. Kirjaoskamatute täiskasvanute keeleõpe HTM 0* 0* kirjaoskamatute keeleõppe teemal Loodud haridusasutusi nõustavad meeskonnad; käivitatud 4.1.9. Võõraviha ennetustegevuste läbiviimine HTM 0* 0* üks teavituskampaania. Analüüs ja ettepanekud eesti keele kui teise keele õppe Analüüs ja ettepanekud koolieelsetes lasteasutustes eesti keele kui teise keele õppe 4.1.10. kvaliteedi parendamiseks koolieelsetes lasteasutustes on HTM 0* 0* kvaliteedi parendamiseks esitatud haridus- ja teadusministrile Programmis osalejad on iga-aastaselt tunnustatud üleriigiliselt või piirkondlikult; keelekümblusrühmade lapsed ja keelekümblusklasside õpilased on kaasatud aktiivset keeleõpet võimaldavatesse tunnivälistesse Eesti keelele ülemineku, keelekümbluse ja lõimitud aineõppe läbiviimise ja õppimisviisidesse; õpetajad kasutavad õppetöös Meede 4.2. 0* 0* rakendamise toetamine keelekümblusmetoodika põhimõtteid ja on rahul tööga, väljatöötatud juhendite ja materjalide kvaliteedi ning kättesaadavusega; keelekümblus on kajastatud programmiga liitunud kohalike omavalitsuste arengukavades Eestikeelses õppes ja keelekümblusklassides osalevate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste x x 2015: 28,7% suureneb 33,6%, suureneb osakaal (%) 8 (11) Lisa 1. Ülevaade arengukava 2019. a detailsest täitmisest EA 2019.a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase 2019.a tegelik eelarve konto eelarve Eestikeelsete tundide osakaal kõikidest tundidest eesti/vene ja vene õppekeelega koolide x x 2015: 17% suureneb 22% suureneb põhikooliastmes, kus ei toimu keelekümblust Suureneb eesti õppekeelega koolides ja 4.2.1. Keelekümblusprogrammi arendamine ja rakendamine keelekümblusprogrammis osalevate eesti keelest erineva HTM 0* 0* emakeelega õppijate arv Pilootprogrammi käivitamine, lubades pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites koos 4.2.2. Pilootprogramm on käivitatud kuni neljas koolis HTM 0* 0* süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid kuue aasta jooksul eesti keele C1-taseme Eesti keelest erineva emakeelega noored osalevad aktiivselt noorsootöös ja neil Eesmärk 5 0* 0* on tihedad kontaktid eestikeelsete eakaaslastega Noortel on avaramad võimalused arenguks ja eneseteostuseks; eesti keelest erineva emakeelega Meede 5.1. Võimaluste suurendamine noorte omaalgatuseks, ühistegevuseks ja osaluseks 0* 0* noored saavad osa noorsootöö võimalustest, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist Organiseeritud osalusvõimaluste arv x x 2013: 80 185 71 Noortel (sh eesti keelest erineva emakeelega) on rohkem 5.1.1. Noorte omaalgatuse ja ühistegevuse toetamine teadmisi, motivatsiooni ja võimalusi, et enda ja kogu HTM 0* 0* ühiskonna elu arendamiseks tegevusi ellu viia Noortel on rohkem organiseeritud osalusvõimalusi, sh 5.1.2. Mitmekesiste osalusvõimaluste arendamine nendes omavalitsustes, kus valdav elanikkond on eesti HTM 0* 0* keelest erineva emakeelega Eesti keelest erineva emakeelega noorsootöötajad omavad kättesaadavaid võimalusi enesetäienduseks. Läbi on viidud 5.1.3. Koolitatakse ja nõustatakse noorsootöötajaid eesti keelest erineva emakeelega noorsootöötajate osalusel HTM 0* 0* koolitused asjakohaste meetodite kasutamiseks noorsootöös ning tööks erinevate noortega. Eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele on tagatud võimalused Eesmärk 6 0* 0* täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul Toetatud on inimeste tööturule sisenemist läbi erinevate koolitus-, teavitus- ja nõustamisteenuste, lähenedes igale inimesele, sõltumata rahvusest või Meede 6.1. Teisest rahvusest elanike tööhõivevõime tõstmine 0* 0* keeleoskusest, individuaalselt, selgitades välja konkreetse töötu vajadused ning väljavaated tööturule sisenemiseks Tööturuteenustel osalejate osakaal registreeritud töötute hulgas, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti x x 2014: 30,9% 35% 41,3% keel (keskmiselt kuus) 6.1.1. Tööturuteenuste osutamine Teenuses osalenud isikute arv SoM 0* 0* Teenuse "Minu esimene töökoht" pakkumine - Noortele vanuses 17-29, kellel puudub või on vähene töökogemus ning puudub erialane haridus (st on alg-, -põhi- või 6.1.2. Teenuses osalenud isikute arv SoM 0* 0* keskharidusega), ja kes on olnud töötukassas 4 kuud töötuna arvel pakutakse teenust "Minu esimene töökoht". Mobiilsustoetuse pakkumine - Inimestele, kes on töötukassas vähemalt 6 kuud 6.1.3. töötuna arvel olnud ja võtavad vastu töökoha elukohast kaugemal, makstakse 4 kuu Teenuses osalenud isikute arv SoM 0* 0* jooksul mobiilsustoetust. 9 (11) Lisa 1. Ülevaade arengukava 2019. a detailsest täitmisest EA 2019.a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase 2019.a tegelik eelarve konto eelarve Täiendavate tööturuteenuste ja töökohta loomise toetuse pakkumine Ida-Virumaa suurkoondamistele reageerimiseks, et aidata 6.1.4. töölepiirkonnas töö kaotanud inimesi ja vähendada kõrget Teenuses osalenud isikute arv SoM 0* 0* regionaalset tööpuudust (tegemist on eritegevusega, mida osutatakse kuni 31.12.2017). Loodud on eesti keele õppe kvaliteedi tagamise süsteem, võimalused eesti keelt ebapiisavalt Meede 6.2. Eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeeleoskuse parendamine oskavatele inimestele õppes osalemiseks ning 0* 0* kaasaegsete eesti keele omandamiseks vajalikud digitaalsed õppevahendid Eesti keele tasemeeksami (tasemed A2-C1) sooritanute x x 2014: 51,5% 55% 57,4% osakaal eksamil käinutest (%) 1. Loodud on toimiv koolitajate ja koolitusasutuste Täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteeditagamise- ja järelvalvesüsteemi järelvalvesüsteem 6.2.1. HTM 0* 0* kujundamine 2. Perioodi lõpuks vastavad täiskasvanute eesti keele koolitajad ja koolitusasutused kehtestatud nõuetele Nõrgema konkurentsivõimega eesti keelt ebapiisavalt oskavatele inimestele õppes 1) 70 % eesti keele õppe lõpetanutest tõstab oma osalemiseks tingimuste loomine, kus sihtrühmadele pakutakse nende vajadustest keeleoskust vähemalt ühe taseme võrra 6.2.2. HTM 0* 0* lähtuvalt paindlikke eesti keele õppe võimalusi õpivalmiduse ning tööturul 2) 60 % toetatud eesti keele õppes osalenud konkurentsivõime suurendamiseks täiskasvanutest sooritab keeleeksami Tagatakse täiskasvanutele eesti keele kui teise keele õppimiseks vajaliku digitaalse 2020. aastaks on B1 ja B2 tasemed kaasaegse õppevaraga 6.2.3. HTM 0* 0* õppevara olemasolu kaetud. Materjal on välja töötatud 2017. aasta lõpuks ning 6.2.4. Eesti keele kui teise keele digitaalse õppevara väljatöötamine HTM 0* 0* piloteeritud ja valmis koolides kasutamiseks 2018./2019. õa Lõimumiskava arendamis- ja administreerimiskulud 838 930 1 053 616 7.1. Lõimumisvaldkonna uuringute ja arendusprojektide läbiviimine Keskmiselt 3 uuringut ja arendusprojekti aastas läbi viidud 20 5 KuM 20 000 74 493 7.2. INSA tegevuskulu Tegevustoetus eraldatud 20 4 KuM 641 179 767 255 7.3. ESF lõimumismeetme administreerimiskulud ESF progammi tegevused ellu viidud 31/40 4 KuM 177 751 211 868 KÕIK KOKKU: 13 828 152 15 440 516 Teistes Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud valdkondlikes või valitsemisalade arengukavades planeeritud tegevuste maksumused, mis panustavad lõimumise valdkonda, kuid teiste arengukavade raames, on rakendusplaanis märgitud „0*“-ga. Rakendusplaani tegevused, mida 2019. aastal ellu ei viidud, on märgitud „0“-ga. Lühendid: RÜ - rakendusüksus TS - toetuse saaja RE - riigieelarvelised vahendid, mis ei sisalda EL-i toetusi ega nende kaasfinantseeringut KF - EL-i fondide ja programmide vahendite Eesti-poolne kaasfinantseering ESF - Euroopa Sotsiaalfondi vahendid AMIF - EL Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendid HTM - Haridus- ja Teadusministeerium 10 (11) Lisa 1. Ülevaade arengukava 2019. a detailsest täitmisest EA 2019.a planeeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase 2019.a tegelik eelarve konto eelarve JuM - Justiitsministeerium KuM - Kultuuriministeerium RaM - Rahandusministeerium SiM - Siseministeerium SoM - Sotsiaalministeerium 11 (11)  ARUANNE LÕIMUMISVALDKONNA ARENGUKAVA „LÕIMUV EESTI 2020“ TÄITMISE KOHTA 2019. AASTAL Kultuuriministeerium 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 Valdkonna trendid ................................................................................................................ 4 1. ÜLEVAADE ARENGUKAVA JA SELLE RAKENDUSPLAANI TÄITMISEST ALAEESMÄRKIDE KAUPA 2019. AASTAL .................................................................... 8 1.1 Alaeesmärk 1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud ............................................................................................................................. 8 1.2 Alaeesmärk 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu .................................................................................................................................... 15 1.3 Alaeesmärk 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud…………………19 2. TEISTE ARENGUKAVADE KAUDU ELLUVIIDUD LÕIMUMISEESMÄRGID......... 23 2.1 Eesmärk 4. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks ............................................. 23 2.2 Eesmärk 5. Eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivne osalemine noorsootöös ja tihedate kontaktide loomine eestikeelsete eakaaslastega ................................................. 27 2.3 Eesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul. ............... 28 3. ARENGUKAVA JUHTIMINE, ELLUVIIMINE JA SEIRE……………………………...31 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS 2019. AASTAL…...…………………..33 5. ÜLEVAADE OLULISEMATEST ARENGUKAVA TEGEVUSTEST 2020. AASTAL .. 34 LISA 1. ARENGUKAVA RAKENDUSPLAANI TÄITMINE 2019. AASTAL 2 SISSEJUHATUS „Lõimuv Eesti 2020“ (edaspidi lõimumiskava) on valdkondlik arengukava, mis sätestab Eesti lõimumispoliitika alused ja eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud meetmed ja tegevused. Arengukava rakendusplaani aastateks 2018–2020 kiitis heaks Vabariigi Valitsus 17. mail 2018 korraldusega nr 125. Vastavalt lõimumiskavas sätestatule esitab kultuuriminister Vabariigi Valitsusele üks kord aastas lõimumiskava täitmise aruande arengukavas ja rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta. Lõimumiskava üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukavas seatud kolm alaeesmärki: 1) lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud (alaeesmärk 1), 2) vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu (alaeesmärk 2) ja 3) uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud (alaeesmärk 3)1. Lisaks viiakse lõimumiseesmärke ellu teiste arengukavade, sh „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, „Eesti keele arengukava 2011–2017“, „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“, „Heaolu arengukava 2016–2030“ ning konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ kaudu. Nimetatud arengukavade raames viiakse ellu kolme lõimumiskava eesmärki: 1) eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks (eesmärk 4), 2) eesti keelest erineva emakeelega noored osalevad aktiivselt noorsootöös ja neil on tihedad kontaktid eestikeelsete eakaaslastega (eesmärk 5) ja 3) eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul (eesmärk 6). Arengukava kolme alaeesmärgi saavutamist toetavad kaheksa meedet ja teiste arengukavade raames elluviidava kolme eesmärgi viis meedet. Nende saavutustaset kajastavad 2018.–2020. aastal seatud 15 meetmeindikaatorit arengukavas ja 25 indikaatorit detailses rakendusplaanis. Rakendusplaani täitmise aruande eelarvelised vahendid olid planeeritud 2019. aasta riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias 2019–2022. Rakendusplaani aruande koostas Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, SA Innove ja Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA) ning Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) esitatud andmete põhjal. Aruande lisa 1 annab ülevaate 2019. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. 1 Lõimumiskava uussisserändajatele, k.a rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud tegevused on kõige enam seotud siseturvalisuse arengukava 2015–2020 programmiga „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“, mille kohaselt lõimumispoliitika arvestab kodakondsus- ja rändepoliitika valdkondades toimuvaid arenguid ning tagab sihtgrupile paindlikke meetmeid ja lahendusi. 3 Valdkonna trendid Ühiskonna sidusus on olulistes võtmevaldkondades suurenenud: tööturulõhed eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel vähenesid 2019. aastal, paranenud on eesti keele tasemeeksamite sooritus ning suurenenud ETV+ vaadatavus venekeelse elanikkonna seas. Samas on rida väljakutseid, mis vajavad endiselt lahendamist: eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel ja Eesti kodakondsust taotletakse üha vähem. Rahvastikuregistri 01.03.2020 andmete kohaselt elab Eestis 1 337 837 elanikku, kellest 1 132 594 on Eesti Vabariigi kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, on 70 756 (5,3% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, on 134 487 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel (85 812), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (10 589)). Eesti rahvaarv on juba viiendat aastat järjest kasvanud, kuna sisseränne on olnud suurem kui väljaränne ja negatiivne loomulik iive. 2019. aastal sai tähtajalise elamisloa või -õiguse 11 453 inimest, neist 7435 kolmandate riikide kodanikku ja 4018 EL-i, EMP või Šveitsi kodanikku.2 Euroopa Liidust tuleb Eestisse elama enim Soome ja Läti kodanikke, kolmandatest riikidest saabujate hulgas on enim Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega inimesi. Kolmandatest riikidest pärit sisserände peamised põhjused 2019. aastal olid töötamine (3155), pereränne (2492) ja õppimine (1492). Võrreldes eelmiste aastatega on enim kasvanud pererändajate, aga ka töörändajate arv, õpirändajate arv on jäänud enam-vähem stabiilseks. Nagu 2018. aastal, täitus ka 2019. aastal sisserände piirarv juba aasta esimesel kuul. 2019. ja 2018. aastal naturaliseerus vastavalt 751 ja 760 inimest, 2017. aastal 878 inimest, 2016. aastal omandas Eesti kodakondsuse 1771 inimest3 ja 2015. aastal naturaliseerus 891 inimest. Määratlemata kodakondsusega isikute arv samuti vähenes. 2018. aasta lõpus omas kehtivat elamisluba või -õigust 77 876 määratlemata kodakondsusega isikut, 2019. aasta lõpuks oli neid 75 6074. 2019. aasta tööjõu-uuringu andmed näitavad teistest rahvustest elanike tööturu olukorra paranemist. Muu emakeelega hõivatute arv suurenes ja töötus vähenes. 15–74-aastaste teistest 2 Politsei- ja Piirivalveameti ja Rahvastikuregistri andmed seisuga 08.01.2020. Välismaalaste seaduse alusel tehtud tähtajalise elamisloa ja -õiguse otsused ja 2019. aastal registreeritud tähtajaliste elamisõiguste arv. Andmed ei sisalda püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajaliste elamislubade arvu. 3 Eesti kodakondsuse saanute arvu suurenemist mõjutasid 1. jaanuarist 2016. aastal jõustunud kodakondsuse seaduse muudatused. Selle kohaselt said alla 15-aastased alaealised, kes on Eestis sündinud või kes asuvad kohe pärast sündi koos vanematega Eestisse püsivalt elama, sünni hetkest alates naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Samuti said naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikute lapsed. Naturalisatsioonile aitas kaasa kodakondsuse omandamise menetluslike nõuete lihtsustamine: kaotati 6-kuuline ooteaeg ja loobuti nõudest, et taotleja peab püsivalt Eestis elama viis järjestikust aastat. 4 Politsei- ja Piirivalveameti andmed seisuga 07.01.2020 4 rahvustest elanike hõivemäär kasvas aastaga 64,3%-lt 66%-ni ning töötuse määr vähenes samal ajal 7,1%-lt 5,9%-ni. Teistest rahvustest elanike hõive kasvu põhjustas eelkõige naiste hõive suurenemine: 2018. aastal moodustas see 59,3%, 2019. aastal kasvas muukeelsete naiste hõivemäär 61,4%-ni. 2019. aastal oli erinevus töötuse määras eestlaste (3,8%) ja teistest rahvustest elanike vahel 1,55 korda, mis jäi võrreldes 2018. aastaga samale tasemele. Muu emakeelega hõivatute arv kerkis eelkõige keskmisest madalama palgaga teenindusettevõtetes, näiteks kaubanduses ja turismis. 2019. aastal töötas teenindus- ja müügitöötajatena 13,6% muukeelsetest ja 12,9% eestlastest, lihttöölistena 12% teistest rahvustest inimestest ja 6,8% eestlastest. Tippspetsialiste oli eestlaste hulgas 23,9% ja teistest rahvustest töötajate seas 16,2%, juhtidena töötas 11,8% eestlastest ja 7,8% muu emakeelega inimestest.5 Tööturu olukorda mõjutavad eesti keele oskus, haridustee valikud, kultuurist tulenevad hoiakud, vähene mobiilsus või soostereotüübid, samuti struktuursed tegurid, nagu näiteks töökollektiivide ja ametialane rahvuspõhine segregatsioon, regionaalsed eripärad ning erinev infoväli. ETV+ programmi vaadatavus on kasvanud ning tulemused kinnitavad, et enam vaatajaid on ETV+ kanali üles leidnud. 2019. aastal jätkus telekanali ETV+ avamisest alguse saanud ERR- i telekanalite vaatamise kasv – seda eelkõige muust rahvusest elanike arvelt. Kui 2016. aastal vaatas ETV+ kanalit vähemalt 15 minutit nädalas 14,3% venekeelsest elanikkonnast, siis 2019. aastal jälgis kanalit 22,5% muust rahvusest inimestest. ETV+ kanalit vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 148 000 inimest vanuses 4+. 2018. aastaga võrreldes on ETV+ kanali nädalane vaatajate arv kasvanud 5000 inimese võrra.6 Eesti õppekeelega koolide õpilaste tulemused lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes on endiselt paremad kui vene õppekeelega koolide tulemused. 2019. aastal avaldatud PISA 2018 uuringus olid eesti õppekeelega koolide õpilaste lugemise tulemused oluliselt paremad kui vene õppekeelega õpilaste tulemused, vastavalt 534 ja 492 punkti, matemaatikas 531 ja 502 punkti. Loodusteadustes oli eesti õppekeelega õpilaste keskmine sooritus 541 punkti ja vene õppekeelega koolide õpilaste sooritus 499 punkti.7 Põhikooli lõpuks oskas 70,5% eesti keelest erineva emakeelega õpilastest eesti keelt vähemalt tasemel B18. See on veidi enam kui viimastel aastatel keskmiselt. Ainult vene õppekeeles põhikooli lõpetajate9 hulgas on B1-tasemel eesti keelt oskajaid 62,5% (kui ka keelekümblust arvestada, siis 67%). See tulemus on pisut parem kui varasematel aastatel. 5 Allikas: Statistikaamet (2020). Tööturu aastastatistika. TT2149: Hõivatud rahvuse ja ametiala pearühma järgi. 6 Allikas: Kantar Emor (2020). „Teleauditooriumi Mõõdikuuring“. ETV+ vaatajate osakaal nädalas (% sihtrühmast, kes vaatas kanalit vähemalt 15 minutit nädalas). Sihtrühm: 4-aastased ja vanemad Eesti elanikud. Kui 2018. aastal vaatas ERR-i telekanaleid nädalas vähemalt 15 minutit 27,3% muust rahvusest inimestest (vanuses 4 eluaastat ja enam), siis 2019. aastal jälgis ERR-i telekanaleid juba 29% samast grupist. 7 Allikas: SA Innove (2019). PISA 2018. „Eesti tulemused. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes.“ 8 Kuna järjepidevalt on kasvanud nii keelekümbluses kui ka eesti õppekeeles õppivate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv, kellest osa teeb eesti keele kui esimese keele eksami, arvutati 2015. aastast eesti keele oskuse tase kõigi muu emakeelega õpilaste hulgas. 9 St põhikooli lõpetajate hulgas, kes teevad B1-tasemeeksamiga ühildatud eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami. 5 Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu siiski piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel ja sealt edasi kõrghariduses. Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus pole võrreldes 2018. aastaga muutunud – see jäi vastavalt 69 ja 75 punkti tasemele. Pärast gümnaasiumide eestikeelsele õppele üleminekut on gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus mõnevõrra paranenud. Eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 60% tulemusega sooritanute osakaal eksamil käinud gümnaasiumilõpetajate arvust on 2019. aastal 77,4% (2012. aastal 70,3%). Kasvanud on ka nende noorte osakaal, kes sooritavad B2-taseme eksami kõrgel tasemel (üle 75 punkti) ja võiksid teha gümnaasiumi lõpus C1-taseme eksami – viimastel aastatel on ligi 2/3 eesti keele kui teise keele riigieksami sooritanutest saanud nii kõrge tulemuse.10 Eesti keele tasemeeksamite sooritustulemus jäi võrreldes 2018. aastaga peaaegu samale tasemele. 2019. aastal sooritas SA Innove korraldatud eesti keele tasemeeksami kas A2, B1, B2 või C1 tasemel 57,4% eksamil käinutest, mis on 1 protsendipunkt kõrgem kui 2018. aastal. Madala haridustasemega mittetöötavate ja -õppivate 18−24-aastaste eesti emakeele ja eesti keelest erineva emakeelega noorte osakaalu (%) erinevus on võrreldes 2018. aastaga kasvanud just muu emakeelega noorte kasuks: kui 2018. aastal oli muukeelseid NEET- noori11 12,2% (eestlasi 11,2%), siis 2019. aastal vastavalt 9% ja 10,2%.12 Eesti suhtluskeelega inimeste hulgas vabatahtlikus tegevuses osalemise määr on endiselt oluliselt kõrgem (52% vs 44%) kui venekeelsetel13. Samuti on leitud, et kuigi suhteliselt suur hulk uussisserändajaid juba osaleb vabatahtlikuna mitmesugustes tegevustes, pole 45% uussisserändajatest seda teinud, kuid sooviks14. Kaudsemalt on probleemiga seotud ka see, et võrreldes eestikeelsete ühingutega, on venekeelsed passiivsemad – neil on vähem koostöösuhteid, vähem kogemusi ühiskonnale suunatud tegevustes; nad on passiivsemad toetuste taotlemisel ja nende seas on vähem omatuluteenijaid. 2019. aasta suvel valmis Kultuuriministeeriumi eestvedamisel analüüs „Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused“. Analüüsi üks järeldustest on see, et lõimumis- ja kohanemispoliitika peab muutuma koos ühiskonnaga.15 Eesti ühiskonna etniline, keeleline ja usuline mitmekesisus kasvab ning ühiskonna sidusus võib kahaneda tulenevalt välispoliitilisest pingestatusest ja majanduskriisist. 10 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium (2020). 11 Nimetus tuleneb ingliskeelsest väljendist youth neither in employment nor in education or training ehk mittetöötavad, mitteõppivad ja koolitustel mitteosalevad noored. 12 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium. 13 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 14 Eesti Integratsiooni Monitooring 2017. 15 Allikas: Kultuuriministeerium (2019). „Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused“, vt https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/analuus_eesti_riigi_kohanemis-_ja_loimumisteenused.pdf. 6 Vaatamata sellele, et enamik kohanemis- ja lõimumisteenuseid on suunatud teistest rahvustest inimestele, ei ole nende lõimumismustrid viimasel aastakümnel muutunud. Nende arengusuundade valguses tuleb läbi mõelda ja kavandada vajalikud tegevused.16 16 Allikas: Kultuuriministeerium (2019). „Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused“, vt https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/analuus_eesti_riigi_kohanemis-_ja_loimumisteenused.pdf. 7 1. ÜLEVAADE ARENGUKAVA JA SELLE RAKENDUSPLAANI TÄITMISEST ALAEESMÄRKIDE KAUPA 2019. AASTAL Alaeesmärk 1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud Tabel 1. Esimese alaeesmärgi indikaatorid Lõimumiskava indikaatorid Lõimumiskava Lõimumiskava indikaatorite täitmine indikaatorite sihid 2020 2019 Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute andmed kogutakse 38% (tugev); osakaalu indeks teistest rahvustest isikute hulgast 2020. aastal EIM-iga 51% (keskmine) Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste andmed kogutakse eestlased: 49%; esindajate vahel (osakaal, kellel on olnud palju 2020. aastal EIM-iga teised rahvused: 69% kontakte) Erinevus kodanikuühiskonna organisatsioonides andmed kogutakse vabatahtlik töö: osalemises eestlaste ja teistest rahvustest elanike 2020. aastal EIM-iga erinevus 8,4 vahel protsendipunkti; ühenduse-seltsi liige: erinevus 4,5 protsendipunkti Avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse andmed kogutakse eestlased: 40%; koondindeksi alusel 2020. aastal EIM-iga teised rahvused: 70% Tabel 2. Meede 1.1. Ühise inforuumi ja kultuurilise mitmekesisuse teadlikkuse toetamine Meetme 1.1 indikaatorid Meetme indikaatorite Meetme indikaatorite saavutustase 2019 sihid 2020 Kommunikatsioonitegevustesse hõlmatud 0 150 000 inimest inimeste arv Allikas: INSA Positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal andmed kogutakse eestlased – 63%; eestlaste ja teiste rahvuste seas 2020. aastal EIM-iga17 teised rahvused – 84% Allikas: EIM ERR-i tele- ja raadioprogrammide jälgitavus 29% (telekanalid); 11% (telekanalid); muu emakeelega inimeste hulgas. Teistest 35,9% (raadiokanalid); 47% (raadiokanalid); rahvustest inimeste osakaal, kes peavad ERR-i „-“ (mõõdetakse 2020. 82% (peab oluliseks) tele- ja raadioprogramme oluliseks infoallikaks aastal EIM-iga) Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuuring, EIM Meetme eesmärkide saavutamiseks viidi läbi ühiskondlikku sidusust toetavaid meediategevusi, mis aitasid kaasa ühiskonna avatusele ja vastastikusele mõistmisele: toetati ERR-i meediakanaleid, korraldati infoüritusi, toetati veebiplatvorme ning anti välja lõimumisvaldkonna uudiskirju. 17 2017. aastal oli positiivse kultuurihoiakuga 62% eestlasi ja 83% teistest rahvustest inimesi. 8 ERR-i toodetud ja vahendatud venekeelsed saated aitasid kaasa ja kujundasid hoiakuid, mis väärtustasid Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmist, suurendasid Eesti ühiskonna sidusust, aitasid kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele ning tagasid igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise. Eesti rahvusringhäälingut usaldas 2019. aasta IV kvartalis 67 protsenti 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. 2018. aasta sama perioodiga võrreldes on see näitaja langenud 4 protsendipunkti võrra.18 Eesti keelt peamise keelena kõnelejatest usaldas rahvusringhäälingut 75 protsenti, mis on samal tasemel varasema aastaga: 2018. aastal usaldas rahvusringhäälingut 76 protsenti eesti keelt peamise keelena kasutavatest inimestest vanuses 15+.19 Venekeelsel portaalil rus.err.ee oli 2019. aastal keskmiselt 81 000 unikaalset kasutajat nädalas ja ingliskeelsel news.err.ee ca 30 000. 2018. aastal oli mõlema portaali külastajate arv ligi kaks korda madalam, vastavalt 47 000 ja 17 000 unikaalset kasutajat nädalas.20 2019. aastal jätkus telekanali ETV+ avamisest alguse saanud ERR-i telekanalite vaatamise väike kasv, seda eelkõige muust rahvusest elanike arvelt. Kui 2018. aastal vaatas ERR-i telekanaleid nädalas vähemalt 15 minutit 27,3% muust rahvusest inimestest (vanuses 4 eluaastat ja enam), siis 2019. aastal jälgis ERR-i telekanaleid 29% samast grupist.21 Olulise panuse ETV+ kanali arendamisse on andnud koostöö ERR-i teiste üksustega, eelkõige Raadio 4-ga, portaaliga rus.err.ee ning ETV-ga. Kõik esimese poolaasta olulisemad telesündmused ETV+ ekraanil, nagu Eesti Laul, Eesti Vabariigi aastapäeva üritused, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised, Võidupüha ülekanded jt on loodud koordineeritult ja ühiseid ressursse kasutades. Tihenenud on ka muude telesaadete ristkasutus ETV ja ETV2-ga. ETV+ kanali omasaadete valik muutus mitmekesisemaks, populaarsete jätkusaadete „Insight“, „Nädala intervjuu“, „Kes keda?“, „Puudri show“, „Rahvale tähtis“ ja „Peegel“ kõrval alustasid uued saated – mälumäng „Eesti gloobus“, lemmikloomade pidamist käsitlev „Meie kõrval“ ja aiandussaade „Naturaalselt!“. Vaatajauuringud kinnitavad ka ETV+ ekraanil näidatavate sisseostetud telesarjade ja filmide populaarsuse kasvu. ETV+ kanali päevakajasaadetest jõudis eetrisse jutusaade „Oma tõde“, mis käsitles aktuaalseid poliitilisi ja muid ühiskondlikke teemasid. Narva stuudio saade „Rahvale tähtis“ pakkus nädalakokkuvõtet Ida-Virumaa sündmustest ja stuudioarutelu ühel tähtsamal regionaalteemal. Sügisel näitas kanal venekeelseid inimesi portreteerivat dokumentaalsarja „Edulood“. Raadio 4 on kuulatavaim venekeelne raadiojaam Eestis, mida kuulas nädalas ca 30% teistest rahvustest kuulajatest.22 Raadio 4 tähtsus infoallikana väheneb koos kuulajate vanuse 18 Allikas: ERR. Allikas: Kantar Emor (2020), „Teleauditooriumi Mõõdikuuring“. 19 Allikas: Turu-uuringute AS (2020). 20 Allikas: Gemius, 2020. 21 Allikas: ERR. Allikas: Kantar Emor (2020). „Teleauditooriumi Mõõdikuuring“. 22 Allikas: Kantar Emor, Raadiouuring. 2018. aasta algusest muutus Kantar Emori raadioauditooriumi uuringu metoodika. Varasema päeviku-uuringu asemel on nüüd kasutusel day-after-recall metoodika, mis kaardistab raadiojaamade kuulatavust eilse päeva kohta. Selleks kasutatakse telefoni- ja veebiintervjuusid. Sellest tulenevalt ei ole andmed enam võrreldavad varasemate aastatega. 9 kahanemisega. Kultuuriministeeriumi Kantar Emorilt tellitud uuringu „Meediakanalite kasutus rahvuse lõikes 2019“ järgi kuulavad Raadio 4 kõige rohkem kesk- ja vanemaealised inimesed: 35% vanuses 50–59 ja 52% vanuses 60–74. Vanuserühmas 12–19 ei kuulata raadiojaama üldse ja vanuses 20–29 kuulab seda vaid 1% muukeelsetest noortest, mis näitab, et noorema põlvkonnani jõudmiseks on peavoolumeedia kanalid ebatõhusad. Jaanuarist 2019 lasi Raadio 4 eetrisse saate „Keelekõdi“, mis aitas kuulajatel rikastada ja lihvida oma eesti keele oskust. Tunnid on pälvinud õppijate heakskiidu – iga saadet kuulas keskmiselt 20 000 inimest. Saade „Keelekõdi“ pälvis Kultuuriministeeriumi ja INSA lõimumisvaldkonna preemia. Raadio 4 kajastas nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimisi, NATO 70. aastapäeva, Lennart Meri 90. sünniaastapäeva, konkurssi Eesti Laul ning festivali Tallinn Music Week. Raadio 4 pakkus kuulajatele temaatilist rubriiki laulu- ja tantsupeo ajaloost ning parimat Eesti muusikat. Lisaks traditsioonilisele ja mitmekesisele raadioprogrammile loodi üha enam uuenduslikku ja originaalset sisu digitaalmeedia platvormidele. Keskkonnakuu raames tulid Raadio 4, telekanal ETV+ ja portaal rus.err.ee välja ühise ristmeediaprojektiga, mille fookus oli eelkõige Facebookis ja Instagramis. Projekti olid kaasatud Raadio 4 kuulajad, ETV+ vaatajad ja rus.err.ee lugejad. Nimetatud projekt on saanud väga positiivset tagasisidet. Esimese alaeesmärgi tegevuste raames levitas INSA lõimumisvaldkonna uudiseid erinevates meediakanalites. Korraldati rahvusvaheline lõimumiskonverents ja erinevaid infoüritusi, levitati uudiskirja kolmes keeles ja infomaterjale, ajakohastati INSA veebilehte, saadeti pressiteateid ja arvamuslugusid, avaldati artikleid, anti intervjuusid jpm. 2019. aastal ilmus ajakirjanduses kokku 1293 artiklit, kus olid mainitud INSA ja/või eesti keele majad.23 2018. aastal oli artiklite arv 1060. INSA Facebooki (FB) lehel oli 2019. aasta detsembri seisuga 2496 ning eesti keele maja Facebooki lehel 2535 jälgijat. Iga kuu lisandus mõlemale lehele mitukümmend uut jälgijat. 14.–15.11.2019 toimus rahvusvaheline lõimumiskonverents „Ühine keel: lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse“. Konverentsil osales 208 inimest, lisaks jälgiti otseülekannet konverentsi kodulehe www.integrationconference.ee ja meediaportaali www.err.ee kaudu. Kultuuriministeerium ja INSA tunnustasid 2018.–2019. aasta silmapaistvamaid lõimumisvaldkonna arendajaid. Lõimumisvaldkonna preemiad pälvisid Ida-Virumaa Tatari Kultuuri Ühing, Tartu Rahvusvaheline Maja, Raadio 4 saate „Keelekõdi“ autor ja toimetaja Andrei Hussainov ning Logistika Pluss OÜ. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) rahastati rändevaldkonda selgitavat ning välismaalaste Eestis kohanemist ja lõimumist toetavate väärtuste ja hoiakute teket toetavat 23 Eesti keele majad, mis loodi INSA juurde, pakkusid mitmekesiseid võimalusi suhelda eesti keeles ning saada paremat aimu Eesti kultuuri- ja komberuumist. Tegevusi viidi läbi peamiselt Tallinnas ja Narvas, kuid ka Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Maardus. 10 kommunikatsiooni. Kommunikatsioonibüroo Miltton JLP OÜ elluviidud projekti lõpuks jõuti vähemalt 1984 inimeseni veebilehe, kogukondlike arutelude sarja ja teemaseminaride kaudu. Tegevuste tulemusena tehti koostööd ministeeriumite kommunikatsioonijuhtide ja sisuspetsialistidega lõimumise ja rändega seotud kommunikatsiooni osas, loodi kogukondlike arutelude sari #kuidasmekestame, koondati neis osalenud inimeste ettepanekud ja arvamused ning pandi kokku rände-, rahvastiku- ja lõimumisteemaline sõnavara. Tabel 3. Meede 1.2. Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas Meetme 1.2 indikaatorid Meetme indikaatorite Meetme indikaatorite sihid saavutustase 2019 2020 Projektidesse kaasatud inimeste arv 13 109 inimest (kumulatiivne 7000 inimest (kumulatiivne Allikas: INSA arvestus) arvestus) Püsikontaktide tiheduse kasv tegevustes osalenud eestlaste ja teistest andmed kogutakse eestlased – 1,8; teised rahvused rahvustest isikute vahel võrreldes 2020. aastal EIM-iga24 – 2,1 (keskmine tegevuste-eelse perioodiga rahvustevaheliste Allikas: INSA suhtlemisvõrgustike arv) 2019. aastal viidi ellu traditsioonilisi tegevusi, kuid loodi ka uusi koostööplatvorme rahvusvähemuste organisatsioonide tegevuse laiendamiseks ning kultuurilise mitmekesisuse nähtavamaks muutmiseks. Eesti keele õppe mitmekesistamiseks ning soovijatele keeleõppele parema juurdepääsu tagamiseks pakkusid eesti keele majad Tallinnas ja Narvas erinevaid keeleõppe võimalusi ja avalikke üritusi. 2019. aastal toetati ESF-i koostöötegevuste raames eelkõige noortega töötavate organisatsioonide esindajatele (sh kohaliku omavalitsuse esindajad ning era- ja avaliku sektori organisatsioonide esindajad) ning ühistegevusi, mis suurendasid noorte osalust ühiskondlikes protsessides. Nendel üritustel osales kokku 2609 sihtrühma liiget. 2019. aastal toimusid noorte arutelud ja seminarid Ida-Virumaal olulistel teemadel: noortepoliitika, hariduse tulevik, linna arendamine, kaasav haridus, erivajadusega lapsed ja ühiskond, inimeste ja KOV-ide omavaheline koostöö, tervishoid, sport jm. Toimunud koostööüritused andsid lisaks sisulisele osale Ida-Virumaa regiooni elanikele võimaluse eesti keelt praktiseerida, tutvuda erinevate inimestega ja sellega suurendada oma osalust ühiskondlikes protsessides. INSA toetas üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste korraldamist Ida-Virumaal, mis on osa riigi regionaalarengu strateegia raames elluviidavast Ida-Virumaa programmist. Taotlusvooru tulemusena viidi 2019. aastal ellu kaheksa kultuuri- ja spordiprojekti. Nendest neli olid kultuuriüritused: balletifestival Jõhvis, muusikafestival „Mägede Hääl“ Eesti Kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel, Narva ooperipäevad ja etendus „Kremli ööbikud”“ Kreenholmi manufaktuuris Narvas. Ülejäänud neli projekti olid suvised spordisündmused: 24 Keskmine rahvustevaheliste suhtlemisvõrgustike arv eestlaste ja muust rahvusest inimeste hulgas. Mõõdiku alus- ja sihttasemeid määratleti 2015. aasta monitooringu andmete põhjal. 2017. aastal otsustati ümber vaadata ning täpsustada metoodikat, mis puudutab püsikontaktide tihedust. Indikaatori täpsustatud baastasemeks on 1,8 püsikontakti eestlastel ja 2,1 püsikontakti teistel rahvustel. 11 jooksude sari Narvas ja Narva-Jõesuus, Narva Energiajooks, Eesti ja Venemaa jalgpallitähtede sõpruskohtumine Narvas ja motokrossi nädalavahetus Kiviõli Seikluskeskuses. Kokku kaheksal üritusel osales 40 247 inimest. INSA toetas 11 koostööprojekti, mis kultuuri ja spordi vahendusel aitasid kaasa erineva kultuuritaustaga inimese igapäevasele suhtlusele ja edendasid seeläbi lõimumist. Tegevusi viisid ellu Eesti Jalgpalli Liit, MTÜ Elamussport, Eesti Võrkpalli Liit, MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Loodusainete Õpetajate Liit, Sihtasutus Vaba Lava, Äkke Suusaklubi, ShiftWorks OÜ, Ühendus Sport Kõigile, MTÜ IdaEvent, Eesti Rahvusraamatukogu. Nendes koostöötegevustes osales kokku ca 14 000 inimest. Uued algatused, kus keskenduti kultuurile ja spordile eri rahvusest inimeste koostöövõimalusena, olid järgmised: rahvusvahelise kaitse saajate kultuuri- ja spordiprogramm „Meie Eesti: inimesed, kohad, helid, maitsed“ ning „Kultuuriasutuste teenusedisaini koolitus- ja mentorprogramm“. Mõlemat projekti rahastati Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF). MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse poolt ellu viidud projektis „Meie Eesti: inimesed, kohad, helid, maitsed“ suurendati rahvusvahelise kaitse saajate motivatsiooni osaleda kogukonna kultuuri- ja spordielus ning teiselt poolt kultuuri- ja spordiorganisatsioonide motivatsiooni kaasata kaitse saajaid. Selleks pakuti kokku 165 rahvusvahelise kaitse saajale ning kohalikule kogukonnale võimalust luua omavahel suhteid ja arutada kultuure, lõimumist, rännet jm küsimusi toetavas keskkonnas. Viidi läbi ühisüritusi, mis toetasid sotsiaalsete võrgustike teket ning pakuti sihtrühmale muid, sh individuaalsemaid võimalusi osaleda kultuuri- ja sporditegevustes. DesignMinds OÜ poolt ellu viidud kultuuriasutuste teenusedisaini koolitus- ja mentorprogrammi tulemusena töötati välja ning pakuti Eesti kultuuriasutustele kultuuriteenuste teenusdisaini- ja mentorprogrammi. Programmi abil on Maanteemuuseumil, NUKU teatril, Eesti Instituudil, ERM-il ja Rahvusraamatukogul võimalus arendada ning pakkuda teenuseid Eestis elavatele kolmandate riikide kodanikele. Läbi on viidud kommunikatsioonikoolitus, asutused on alustanud teenuste piloteerimise ettevalmistust ning esimesed piloteerimised on läbi viidud. AMIF-ist toetati ka MTÜ Eesti Pagulasabi projekti „Saame tuttavaks“, mille raames viidi läbi 45 üritust kõigis Eesti maakondades (koduleht www.saametuttavaks.ee). Ürituste raames toodi kokku Eestis elavad uussisserändajad ja kohalikud inimesed, mille abil suurenes kogukondlik teadlikkus rändest ning kohanemisest, kohalike kogukondade ühtsustunne ja avatus ning uussisserändajate aktiivne osalus kogukonnaüritustes. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) projekti „Rahvusvahelise kaitse saanud isikute kohanemisprogramm II“ käigus viidi kokku 86 Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikule läbi kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse teemamooduli koolitused. Samuti uuendati ja kohandati kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse mooduli koolituste info-, koolitus- ja metoodilisi materjale ning teadmiste teste. 12 Tabel 4. Meede 1.3. Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine Meetme 1.3 indikaatorid Meetme indikaatorite Meetme indikaatorite saavutustase 2019 sihid 2020 Toetatud katusorganisatsioonide ja nende 18 katusorganisatsiooni 17 katusorganisatsiooni ja liikmesorganisatsioonidest rahvusvähemuste ja 257 240 rahvusvähemuste kultuuriseltside arv rahvusvähemuste kultuuriseltsi Allikas: INSA kultuuriseltsi Rahvuskultuuriseltside töös ja tegevustes osalemise positiivne etniline positiivne etniline mõju liikmete etnilisele identiteedile (positiivne identiteet – 83% identiteet – 81% liikmetel; etniline identiteet; emakeeleoskus; huvi oma liikmetel; emakeeleoskus vähemalt päritolukultuuri vastu ning valmisolek seda emakeeleoskus B1-tasemel – 60%; huvi rohkem tundma õppida) vähemalt B1-tasemel – päritolukultuuri vastu liikmetel 75%; huvi tõusnud 90% liikmetel Allikas: INSA päritolukultuuri vastu tõusnud 93% liikmetel Toetatud pühapäevakoolide arv 32 kooli 26 kooli Allikas: HTM Meetme eesmärkide saavutamiseks viidi ellu kuut tegevust, millest kõikidele on rakenduskavas ette nähtud riigieelarvelised vahendid. Toetati rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamist ning edendamist Eestis, suurendati katusorganisatsioonide ja rahvusvähemuste kultuuriseltside jätkusuutlikkust ning haldusvõimekust ja toetati nende arengut. Samuti suurendati rahvusvähemuste kultuuriseltside ja eesti kultuuriasutuste omavahelisi kontakte. Riigipoolset tegevustoetust said 18 katusorganisatsiooni, kuhu kuulub 257 kultuuriseltsi. 20 kultuuriseltsi said projektitoetust avalike ja kogukondlikult oluliste ürituste elluviimiseks, sh Ukraina kultuuri rahvusvaheline lastenoorte festival „Kvitõ Ukrainy“, rahvusvaheline Euroopa Tatari pärimuskultuuri festival „Sabantui“ ja vanausuliste „Naboika päev“ Peipsimaa Külastuskeskuses. Katusorganisatsioone ja kultuuriseltse toetatakse mittetulundussektori põhimõtetel ja rahastamisreeglite alustel, mida täpsustati ja kehtestati esimest korda terviktekstina toetuse andmise tingimustena25, et ühtlustada vahendite jagamist ja kasutamist ning muuta protsess läbipaistvaks ja taotlejatele selgeks. Toimusid rahvusvähemuste kultuurinõukoja ning Ida-Virumaa rahvuskultuuriseltside ümarlaua koosolekud. INSA korraldas katusorganisatsioonidele loomemajandust tutvustava õppereisi Viljandimaale ja koolituse kultuuriürituste turundusest. Õppereisil kohtuti Viljandimaa omatulu teenivate ja kultuuri valdkonnas tegutsevate eestikeelsete mittetulundusühingutega. Rahvusvähemuste kultuurinõukoda korraldas väljasõidu Helsingisse, kus tutvuti Soome rahvusvähemuste ümarlaua ja vähemusrahvuste kultuuriseltside tööga. Leedu vähemusrahvuste ümarlaud tutvus oktoobris toimunud õppevisiidil INSA ja Kultuuriministeeriumi rahvusvähemuste kultuurinõukoja tööga. 25 Kultuuriministri määrused 07.01.2019 „Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ ning 23.02.2019 „Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise tingimused ja kord“. 13 2019. aasta veebruaris toimunud Sillamäe kultuurifoorumil „Kultuur ja haridus järgmise kümnendi lävel“ toetati eri rahvusest seltside esindajate isiklike kontaktide loomist ning aidati neil käivitada ühisprojekte. Septembris toimus Mustpeade majas muuseumide ja etendusasutuste ning rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide esindajate koostööpäev, kus pakuti välja ühisprojektide ideed. INSA toetas kolme parimat ideed. Septembri jooksul toimusid Eesti eri paikades rahvuste päevale pühendatud kontserdid, näitused, loengud ja töötoad, kus tutvustati erinevate rahvuste kultuuripärandit. Rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvuste päeva üritustele telliti sotsiaalmeedia- ja online- reklaamikampaania. Lisaks telliti režissöör Aljona Suržikovalt rahvuste päeva video, mida näidati 24.09.2019 mitmetel väli- ja ostukeskuste ekraanidel üle Eesti. Viimasel viiel aastal on Eestis tähistatud mitmekesisuse päeva. 2019. aastal toimusid päeva raames rahvusvähemuste kultuuriseltside üritused Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Kultuuriministeeriumis, Sotsiaalministeeriumis, INSA-s ja SEB Pangas. Valmis mitmekesisuse päeva video, mida näidati suurtel avalikel ekraanidel ja levitati Facebookis. Kultuuriministeerium toetas vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusi vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusest tulenevate kultuuriomavalitsuse eesmärkide täitmiseks, milleks on rahvusvähemuse kultuuri edendamine ja emakeelse õppe korraldamine. 2019. aastal anti tegevustoetust Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutusele ja Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse SA-le. Olulisimatest tegevustest võib mainida 2019. aastal toimunud Rootsi vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu valimisi ja Rootsi päeva toimumist Vormsil, millega tähistati sealse Püha Olavi kiriku rajamise 800. aastapäeva. Ingerisoomlased korraldasid Harjumaal Kosel XXIX laulu- ja tantsupeo. Kultuuriministeerium toetas lisaks Fenno-Ugria Asutust, Ida-Virumaal tegutsevaid teatreid Tuuleveski ja Ilmarine, Narva Eesti Maja ja Eestimaa Rahvuste Ühendust ning Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma tegevust. ÜRO Peaassamblee kuulutas 2019. aasta põlisrahvaste keelte aastaks, mida tähistati ka Eestis. Viljandis ja Tallinnas toimusid koostöös Rahvakultuuri Keskusega, Välisministeeriumi ja UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoniga rahvusvahelisele põliskeelte aastale pühendatud infopäevad. Põliskeelte aastale pühendati ka koostöös Eesti Keele Instituudiga hõimupäevade rahvusvaheline konverents, mis keskendus mitmekeelsusele ja soome-ugri keelte digitaliseerimise küsimustele. Fenno-Ugria Asutuse eestvedamisel algasid ettevalmistustööd Tartus Eesti Rahva Muuseumis 17.–19. juunil 2020 toimuvaks VIII soome-ugri maailmakongressiks. Olulise edusammuna saab esile tõsta Euroopa Komisjoni rahastusega 12-kuulise romade lõimumist toetava projekti algatamise. Projekt pakub roma noortele individuaalseid ja rühmakoolitusi, et tõsta nende eneseusku ja motivatsiooni osaleda ühiskonna elus. Samuti jätkati 2017. aastal alustatud roma lastega töötavate õpetajate koolitamist, avalikkusele roma kultuuri ja traditsiooni tutvustavate ürituste korraldamist, toetatakse roma noorte Balti koostöö edendamist ning tugevdatakse Kultuuriministeeriumi juures tegutseva romade lõimumise nõukoja kontakte kohalike omavalitsustega, kus elab arvukamalt romasid. 14 Haridus- ja Teadusministeerium toetas 2019. aastal rahvuskultuuriseltside 32 pühapäevakooli tegevust, sh õpetajate arengut, omandati tööks vajalikke pedagoogika- ja metoodikaalaseid teadmisi ning pädevusi. Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel organiseeris Eesti Rahvusvähemuste Pühapäevakoolide Õpetajate Ühing rahvusvähemuste kultuuripäevi eesti õppekeelega koolides. Läbi viidi pühapäevakoolide õpetajate õppeseminar. 1.2. Alaeesmärk 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu Tabel 5. Teise alaeesmärgi indikaatorid Lõimumiskava indikaatorid Lõimumiskava Lõimumiskava indikaatorite saavutustase indikaatorite sihid 2020 2019 Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras suureneb suureneb omandanud inimeste arv 163 097 inimest Allikas: PPA Määratlemata kodakondsusega isikute arv Allikas: PPA 75 607 82 000 Määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneb aasta-aastalt, kuid nende soov omandada Eesti kodakondsus on langenud. Põhjuste seas on taandumas suutmatus õppida ära eesti keel ja sooritada kodakondsuseksam ning kasvamas asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist. Tabel 6. Meede 2.1. Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks Meetme 2.1 indikaatorid Meetme indikaatorite Meetme indikaatorite sihid saavutustase 2019 2020 Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv 2456 inimest26 5550 inimest Allikas: INSA Lõimumisprogrammi raames tasuta praktiline eesti keele oskus praktiline eesti keele oskus keeleõppe kursusi aasta lõikes läbinute ja kasutus tõusnud – 72%; ja kasutus tõusnud – 75%; osakaal, kellel on paranenud praktiline eesti kodakondsusmooduli kodakondsusmooduli keele oskus ja selle kasutus, ning läbinute informeeritus 36%; läbinute praktiline kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute kultuurimooduli läbinute informeeritus ja teadmised osakaal, kellel on suurenenud praktiline teadmised kultuuri kohta on tõusnud – 86%; informeeritus ja teadmised Eesti riigi, tõusnud – 68% kultuurimoodul – 49% ühiskonna ja kultuuri kohta (vastavalt) Allikas: INSA Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv 3952 inimest 5550 inimest Allikas: INSA Meetme tegevuste tulemusena on koolitustel osalenud ning infot saanud püsielanikud omandanud naturaliseerumiseks ning avalikus sfääris, kodanikuühiskonnas ja tööturul osalemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava 26 Lõimumisprogrammis osalenutest käis üldkeeleõppemoodulis 1169 inimest, kodakondsusmoodulis 197 inimest ja kultuurimoodulis 1090 inimest. 15 lõimumisprogrammi raames pakuti naturaliseerumiseks ettevalmistumise koolitusi, eesti keele koolitusi, eesti keele ja kultuurikümblust. 16. jaanuaril 2019 avati INSA koosseisus Tallinna eesti keele maja ning 1. oktoobril 2019 avati Narvas INSA uued tööruumid (sh Narva eesti keele maja). Eesti keele majade märgi all toimusid suhtluskeele kursused ja keele harjutamisele suunatud avalikud üritused, kus osales kokku 3855 inimest. Eesti keele majad pakkusid 2019. aasta jooksul 580 eesti keele õppekohta. 2019. aasta jaanuaris ja augustis korraldas INSA veebilehe kaudu avaliku registreerimise 142 eesti keele A1–C1 taseme kursusele. Keelekursusel osales 2940 inimest. ESF vahenditest toetatud keelekohvikud olid avatud iga nädal 28 kohas üle Eesti. Eesti keele ja kultuuri tundmise 20 klubis üle Eesti praktiseeris eesti keelt B2–C1 tasemel 320 klubi liiget. Kultuurimooduli keeleliste ja kultuuriliste tegevuste abil paranes 1090 eesti keelest erineva emakeelega inimese eesti keele oskus ja eesti kultuuri tundmine ning kultuurielus osalemine. Eesti keele majade eestvedamisel ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Elroniga viidi 24.–26. septembril ülemaailmse eesti keele nädala raames läbi projekt „Eesti keele rong“, mille käigus õpetati aktiivõppemeetodite abil Tallinna–Narva suunal sõitvas rongis reisijatele eesti keelt. Samuti toimus eesti keele mess „KU-ку“ Narvas ja Tallinnas, kus ühtekokku osales 1300 külastajat. Koostöös Tartu Ülikooliga jätkati eesti keele õpetajate koolitusi. Tegevused viidi ellu Kultuuriministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud lepingu raames. INSA nõustamisteenuses osales ligikaudu 3952 isikut. Peamised nõustamise teemad olid eesti keele õppe võimalused, elamisloa ja kodakondsuse taotlemine, teave lõimumisüritustest ja töö leidmise võimalused. ESF vahenditest hangitud etendusasutuste ja muuseumide tehnilised vahendid ja seadmed pakkusid eesti ja muu maailma kultuuriprogramme mitmes keeles, suurendades kultuuritarbimist vähelõimunud inimeste, sh uussisserändajate hulgas. 2019. aasta detsembris avas Kultuuriministeerium neljanda ettepanekute vooru ettepanekute kogumiseks muuseumidelt ja etendusasutustelt, kes soovisid soetada tehnilisi vahendeid muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamiseks. Lisaks kuulutas ministeerium välja ettepanekute vooru etendusasutustele, kes soovisid kasutusele võtta likvideerimisel Sihtasutus Teater NO99-le soetatud tehnilised vahendid. Tabel 7. Meede 2.2. Õiguslik-poliitilise lõimumise toetamine Meetme 2.2 indikaatorid Meetme indikaatorite Meetme indikaatorite saavutustase 2019 sihid 2020 Teavitust läbiviivate organisatsioonide arv 1 organisatsioon 1 organisatsioon Allikas: SiM Tegevustes osalenud määratlemata 0 inimest - kodakondsusega inimeste ja teiste kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eesti kodakondsusega kaasnevatest õigustest ja kohustustest 16 Allikas: INSA Toetatud organisatsioonide arv 027 2 organisatsiooni Allikas: INSA Meetme tegevuste tulemusena tugevnes ühine riigiidentiteet, demokraatlikke ja kodanikeväärtusi toetavad hoiakud vähelõimunud Eesti püsielanike seas ning suurenes nende õigusteadlikkus. Samuti olid teiste riikide ja määratlemata kodakondsusega isikud teadlikud Eesti kodakondsuse saamise võimalustest. Kodakondsusvaldkonna arengut mõjutas 2018. aastal kodakondsuse seaduse muudatus, mis jõustus 1. jaanuaril 2019. aastal. See käsitleb keeleõppe korraldamist vähemalt viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalastele, kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Keeleõpe on välismaalasele tasuta ning riik võimaldab talle hüvitist ajal, kui ta on tööandjaga kokkuleppel saanud keeleõppeks tasustamata õppepuhkust. Seadusmuudatuse ettevalmistamisel arvestati suutlikkusega pakkuda keeleõpet kuni 1000 inimesele aastas. Kodakondsuslepingu raames toimusid keelekoolitused Tallinnas ning Ida-Virumaal ja kursustel õppis 208 inimest. Õpingud on lõpetanud üks inimene. Kokku sai sõlmitud 461 keelelepingut, B1 eksamit sooritas 67 õppurit, nendest 27 on esitanud kodakondsuse saamise taotluse.28 2019. aastal jätkus kodakondsuse saamiseks ettevalmistava koolituse pakkumine. Koolitusel osales 197 inimest, kellele tutvustati kodakondsuse seadust ja Eesti Vabariigi põhiseadust ning valmistati Eesti kodakondsuse taotlemisest huvitatud isikuid ette nimetatud seaduste tundmise eksamiks. 2019. aasta sügisel viis Sisekaitseakadeemia läbi projekti „Siseturvalisus algab Sinust“, mida rahastas ÜRO pagulasamet. Tegevuste peaeesmärk oli julgustada määratlemata kodakondsusega isikuid osalema erinevatel koolitustel, olema oma elukohas aktiivsed kaasarääkijad ja panustajad turvalisuse küsimustes, omandama eesti keelt ning seeläbi saama Eesti Vabariigi kodanikuks. Projekti käigus korraldati kaks motivatsiooniüritust: Narva- Jõesuus ja Tallinnas, kus osales kokku 40 inimest. Politsei- ja Piirivalveamet teavitas määratlemata kodakondsusega isikuid Eesti kodakondsuse saamise võimalustest igapäevatöö käigus. Kõigi Eestis sündinud laste vanematele, kelle lapsed saavad automaatselt elamisloa, selgitati ka kodakondsuse saamise võimalust. Justiitsministeeriumi toel pakuti riigikeele õpinguid 2019.a 535 kinnipeetavale, kellest 168 lõpetas kursuse positiivse tasemeeksamiga ning 143 jätkas õpinguid 2020. a. Eesti keele õpetajate puuduse tõttu viidi Tartu Vanglas riigikeele õpet läbi tavapärasest märgatavalt väiksemas mahus. 27 Inimõiguste organisatsioonide projekte eraldi ei toetatud. 28 Allikas: Siseministeerium (seisuga 23.01.2020). 17 Portaalis www.juristaitab.ee ajakohastati 102 vene keelde tõlgitud õigusakti. 2019. aastal osutas Eesti Õigusbüroo õigusabi 3168 venekeelsele kliendile. Tabel 8. Meede 2.3. Võrdse kohtlemise edendamine tööturul Meetme 2.3 indikaator Meetme indikaatori Meetme indikaatori saavutustase 2019 siht 2020 Tegevustesse hõlmatud organisatsioonide arv 029 10 organisatsiooni Allikas: INSA Meetme tegevuste tulemusena suurendati organisatsioonide teadlikkust rahvuspõhise eraldatuse vähendamise vajalikkusest tööturul. Mitmekesise töökoha märgise mudel loodi 2016. aastal ning hangete korras on määratud mudeli rakendamistegevusi tegema SA Eesti Inimõiguste Keskus, kellest on saanud mitmekesise töökoha projekti eestvedaja Eesti. Märgise mudeli rakendamistegevuste hulka kuuluvad koolitused ja konsultatsioonid märgist saada soovivatele ettevõtjatele, mitmekesisuse plaanide koostamine koostöös märgist taotlevate tööandjatega, märgist taotlevate/taotlenud tööandjate võrgustiku tegevuste korraldamine heade praktikate vahetamiseks, turundus- ja kommunikatsioonitegevused ning elektroonilise infoplatvormi pidamine. Võrdse kohtlemise edendamisele tööturul pööratakse tähelepanu ka mitmekesisuse päeva raames. 2012. aastast on võimalik liituda mitmekesisuse kokkuleppega. See on vabatahtlik kokkulepe, millega liitudes kinnitab ettevõte, vabaühendus või avaliku sektori organisatsioon, et austab mitmekesisust ja väärtustab võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, partnerite kui ka klientide seas. Kokkuleppega oli liitunud 2019. aasta lõpuks 110 organisatsiooni või ettevõtet. 2019. aasta suvel kuulutas Sotsiaalministeerium välja hanke võrdse kohtlemise teavituskampaania tegemiseks, mis viidi ellu 2020. aasta jaanuaris ja veebruaris. Kampaania raames valmis viis videoklippi, mida näidati nii sotsiaalmeedias kui ka traditsioonilises meedias; raadioklipid; loodi fotopank; toimus tänavakampaania; ilmus artikleid võrdse kohtlemise teemal ning toimus muid PR-tegevusi meedias. Kampaania raames loodi ka teemaviide, kus igaühel oli võimalus oma lugu seoses võrdse kohtlemisega jagada. Kampaania järeluuring näitas, et 75% vastajatest ja 87% esmasest sihtgrupist pidas kampaaniat vajalikuks, rohkem oli nende seas naisi, mitte-eestlasi, noori ja suuremate linnade elanikke. Rahandusministeerium avalikustas 2019. aastal analüüsi „Avaliku sektori tööhõive võimaluste edastamine muukeelsele elanikkonnale“30, milles soovitab värvata avalikku teenistusse 29 Võrdse kohtlemise projekte eraldi ei toetatud. 6.02.2018 toimus piiriülese koostööprojekti CROSS CB525 raames mitmekesisuse juhtimise koolitus eesmärgiga suurendada teadlikkust mitmekesisest töökeskkonnast ja näidata võimalusi toimiva mitmekultuurilise ja mitmekesisust austava töökeskkonna loomiseks. Koolituse viisid läbi mitmekesisuse valdkonna eksperdid Eesti Inimõiguste Keskusest. 30 Analüüs koostati valitsuse tegevusprogrammi alusel, mis nägi ette analüüsi ja ettepanekute koostamist senisest aktiivsemalt avaliku sektori tööhõive võimaluste edastamiseks ka muukeelsele elanikkonnale. Vastutavaks 18 rohkem teistest rahvustest inimesi. Selleks koostati ettepanekud, kuidas tõsta muukeelse elanikkonna, eriti noorte teadlikkust avalikus sektoris töötamise võimaluste kohta. Koostatud ettepanekute kohaselt tuleb avalikul sektoril teha tihedamat koostööd gümnaasiumite ja ülikoolidega, mõelda läbi täiendusõppe võimalused, sh erialase eesti keele õpetamisel ning teavitada aktiivsemalt potentsiaalseid kandidaate töövõimalustest nende eelistatud kommunikatsioonikanalite kaudu. Toetavateks meetmeteks on näiteks erinevad mentorlus- ja praktikaprogrammid. 1.3 Alaeesmärk 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud Tabel 9. Kolmanda alaeesmärgi indikaator Lõimumiskava indikaator Lõimumiskava Lõimumiskava indikaatori indikaatori siht saavutustase 2020 2019 Kohanemiskoolituse31 läbinud uussisserändajate osakaal, kes 90,5% 70% hindavad, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud Allikas: SiM Koolituse läbinud uussisserändajad hindasid, et nende eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. Siiski vajavad keeleõpe, kohanemistugi ja kontaktide loomise toetamine eestlastega endiselt suurt tähelepanu. Tabel 10. Meede 3.1. Kohanemiskoolituste pakkumine uussisserändajatele Meetme indikaatori Meetme Meetme 3.1 indikaator saavutustase 2019 indikaatori siht 2020 Kohanemisprogrammi läbinute arv, kelle eesti keele 85,5% vastanutest 5575 inimest, oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, hindab, et nende kellest 90% hindab, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud teadmised on et nende teadmised Allikas: SiM paranenud32 on paranenud Valdkonna 2019. aasta olulisima mõjuga tegevused olid kohanemisprogrammi raames pakutud koolitused ja erinevate teenuste arendamine ja väljatöötamine. Meetme käigus pakuti Eestisse saabunud uussisserändajate vajadusi arvestavaid kohanemiskoolitusi, mis aitasid omandada igapäevaelu, ühiskonna ja riikluse kohta esmaseid praktilisi teadmisi ning algtasemel eesti keele oskust. ministriks on riigihalduse minister Jaak Aab, kes analüüsi ja ettepanekud heaks kiitis ning edastas riigisekretärile, rahvastikuministrile ja kultuuriministrile. 31 Kohanemisalaseid meetmetegevusi ja nende alategevusi rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 32 Siseministeerium seirab koolituskordi. 19 Kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajate osatähtsus, kes hindasid, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on kõrge, oli 2018. aastal 88,1% ja 2019. aastal 90,5%. Keskmine hinne kohanemiskoolitustele perioodil 2015–2019 oli baas-, töö- ja ettevõtlus-, pere-, õppimis- ja teadusmooduli ning keeleõppe lõikes 4,71 punkti 5- punktisel hindamisskaalal.33 Kohanemisprogrammi rakendamise perioodil (01.08.2015–31.12.2019) on programmi suunatud 37 043 uussisserändajat ning suunatutest osales seal 16,4%.34 2019. aastal toimus 2014 koolituskorda, millest 1036 moodustas A1-taseme keeleõpe. Baasmooduli koolituskordi oli 320 ning töö- ja ettevõtlusmooduli koolituskordi 325. Peremooduli koolitusel osaleti 185, õppimise moodulis 70, teaduse moodulis 31 ning laste ja noorte moodulis 47 korda. Selleks, et tagada uussisserändajate sujuv kohanemine Eesti eluoluga, on oluline tõsta Eestisse saabuvate uussisserändajate teadlikkust kohanemiskoolitustest ning koolitustel osalemise võimalustest. Selleks kasutati kommunikatsioonifirma teenust, mille tulemusena tõusis kohanemiskoolitustel osalemiste arv 2019. aastal 500 võrra. Professionaalse kommunikatsioonifirma teenuste kasutamist kohanemisprogrammi võimaluste tutvustamisel sihtrühmale on plaanis jätkata ka edaspidi.35 Tabel 11. Meede 3.2. Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste arendamine Meetme indikaatori Meetme indikaatori Meetme 3.2 indikaator saavutustase 2019 siht 2020 Arendatud või väljatöötatud teenuste arv 9 teenust 15 teenust Allikas: SiM 2019. aastal arendati ESF-i meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ vahenditest järgmisi teenuseid: 1) 2019. aastal jätkas PPA migratsiooninõustamisteenuse pakkumise ja arendamisega. 2019. aasta jooksul nõustati kliente 19 157 korral, mis on ligikaudu 5000 võrra enam kui 2018. aastal. 40% nõustamistest toimus eesti keeles, 25% inglise ja 35% vene keeles. Eestikeelsed pöördujad olid valdavalt välismaalaste kutsujad (tööandjad, õppeasutused, pereliikmed) või nende esindajad. Venekeelsete pöördumiste arv kasvas, kuna teenust on rohkem kasutama hakanud välismaalased ise, aga ka venekeelsed tööandjad (sh välismaalased, kes on Eestis ettevõtte asutanud), kes välismaalaste Eestis töötamise tingimuste kohta nõu ja infot soovivad. 2) 2019. aasta sügisel avati Rahvastikuregistri uus eesti, inglise ja venekeelne portaal. Portaalis on võimalik kolmes keeles registreerida elukohta ja lapse sündi. 33 Allikas: Siseministeerium (2020). 34 Projekti „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemiseks“ seirearuanded perioodil 01.08.2014– 31.12.2019. 35 Ibid. 20  3) Siseministeeriumi ja Terviseameti koostöös tehti ettevalmistusi uussisserändajate nõustamiseks Terviseameti haldusala teemadel ka vene ja inglise keeles. Lisaks hakkab Terviseamet partnerluslepingu raames hoidma ülevaadet muukeelsetest perearstidest Eestis. 4) Et teha vabatahtlike värav vabatahtlikud.ee kättesaadavaks ka vene ja inglise keeles ning suurendada vabaühenduste võimekust värvata muukeelseid vabatahtlikke, sõlmiti partnerlusleping MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant. 5) Laiemale avalikkusele kättesaadav info Eesti rändestatistikast toetab faktipõhist rände- ja kohanemisalast avalikku debatti. Rändestatistikakogumik 2015–2018 valmis 2019. aasta esimeses kvartalis ning seda uuendatakse jooksvalt. 6) Hankega leiti kaks partnerit, kes hakkavad arendama uussisserändajate suhtlusvõrgustikke ja korraldama sotsialiseerumisüritusi. Eesmärgiks on tugevdada ka eestlaste ja uussisserändajate omavahelist suhtlust. 7) Partnerluslepingu sõlmis Siseministeerium ka Tartu Linnavalitsusega, mille alusel hakkas linnavalitsus koordineerima uussisserändajate kohanemise toetamist Tartus ja Lõuna-Eestis. Avati välismaalaste teenuskeskus Tartus. 8) 2019. aastal alustati rände- ja kohanemisalase kommunikatsiooniplaani koostamist, mille eesmärgiks on faktipõhise rände- ja kohanemisteemalise info edastamine avalikkusele ja sihtrühmadele. 9) Kriisinõustamise ja ohvriabiteenuse kättesaadavuse parandamiseks uussisserändajatele tõlgiti, kujundati ja trükiti ingliskeelseid infomaterjale. 2019. aastal jätkati uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi www.settleinestonia.ee arendamist. Infovärav pakub muu hulgas teavet kohanemisprogrammi ja selles osalemise tingimuste kohta ning võimaldab registreeruda kohanemisprogrammi koolitustele. Siseministeerium rahastas AMIF-i vahendite toel IOM-i projekti AMIF2017-7 „Rahvusvahelise kaitse saanud isikute kohanemisprogramm II“, mille raames toimus 12 koolitust ja koolitati 57 sihtrühma liiget. Uuendati nii koolitus- kui ka infomaterjale ja täiendati koolitusmetoodikat. Koostöös sidusgrupi esindajatega koondati kogemuslood Eestisse saabunud rahvusvahelise kaitse saajatest, mida kasutatakse edaspidi koolitustel õppematerjalina. Lisaks eeltoodule on alates 2018. aasta novembrist tegutsenud Ülemiste linnakus Eesti Rahvusvaheline Maja (IHE), mille tegevusi rahastatakse riigieelarve vahenditest ning kus pakuvad täna ennekõike välisspetsialistidele ja nende peredele, aga ka neid värbavatele tööandjatele nõustamisteenuseid INSA, Töötukassa, Politsei- ja Piirivalveamet, Tallinna linn ja maja tegevusi juhtiv EAS-i välisinvesteeringute keskuse programm Work in Estonia (WIE). Lisaks pakuvad majas korrapäraselt grupinõustamisi Maksu- ja Tolliamet ning mitmed teised avaliku sektori organisatsioonid. 21 Eesti Rahvusvahelise Maja kaudu pakutav hõlbustab valdkonna asutuste omavahelist koostööd ja infovahetust, kuid annab Eestile ennekõike konkurentsieelise valdkonna tippude värbamisel. 2019. aastal nõustati IHE-s personaalselt üle 1300 inimese (1937 lõpetatud nõustamist). Grupinõustamiste käigus toetati seejuures lisaks umbes 600 inimest, kes on praegu juba osa Eesti tööjõuturust või kes on Eestisse tööle asunud välismaalaste kaaslased ja on tööturule sisenemas. WIE eestvõttel valmis ka põhjalik välisspetsialistide klienditeekonna ülevaade, mille eesmärk oli mõista, milliste teenusteni jõudmisel jäävad Eestisse saabujad praegu hätta ja mida on varasemate aastatega võrreldes oluliselt edasi arendatud. Samal põhimõttel valmis ka tööandjate vaadet esindav teekonnakaart. 22 2. TEISTE ARENGUKAVADE KAUDU ELLUVIIDUD LÕIMUMISEESMÄRGID 2.1. Eesmärk 4. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks Tabel 12. Neljanda eesmärgi indikaatorid Lõimumiskava indikaatorid Lõimumiskava indikaatorite Lõimumiskava indikaatorite sihid saavutustase 2019 2020 Eesti keel teise keelena põhikooli 69 punkti (põhikool); 75 punkti 75 punkti (põhikool); 75 punkti lõpueksami ja gümnaasiumi (gümnaasiumi kõik õppevormid) (gümnaasiumi kõik õppevormid) riigieksami keskmine sooritustulemus Allikas: HTM Eesti keele tasemeeksami (B2) 17,4% 32% sooritanute osakaal kõigist eesti keele tasemeeksami teinud kutseõppuritest Allikas: HTM Madala haridustasemega eesti emakeelega 10,2%; eesti erinevust ei ole mitteõppivate 18−24-aastaste keelest erineva emakeelega 9,0% eesti emakeele ja eesti keelest erineva emakeelega noorte osakaalu (%) erinevus Allikas: HTM Tipptasemel oskustega (PISA 5. 2019. a ei mõõdetud loodusteadused: eesti keelest ja 6. taseme saavutanud) õpilaste erineva õppekeelega kool 11,2%; osakaal eesti keelest erineva 2018. a tulemused: eestikeelne kool 18,5%; õppekeelega koolis võrreldes loodusteadused: eesti keelest lugemisoskus: eesti keelest erineva eestikeelse kooliga erineva õppekeelega kool 5,3% õppekeelega kool 4,4%; eestikeelne Allikas: HTM eestikeelne kool 14,6%; kool 13,7%. lugemisoskus: eesti keelest erineva õppekeelega kool 5,7% eestikeelne kool 16,7% Eesti keele oskus põhikooli lõpus on pisut suurenenud, kuid see ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Pärast gümnaasiumi eestikeelsele õppele üleminekut 2014. aastal on gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus samal tasemel. Madala haridustasemega mittetöötavate ja -õppivate 18–24-aastaste seas on natuke rohkem eesti emakeelega noori, vahe muukeelsete noortega on vähenenud. Tabel 13. Meede 4.1. Eesti keelest erineva emakeelega inimestele konkurentsivõimeliste haridusvõimaluste tagamine Meetme 4.1 indikaatorid Meetme indikaatorite Meetme indikaatorite saavutustase 2019 sihid 2020 Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate 70,5% 90% osakaal, kes valdavad eesti keelt vähemalt tasemel B1 (%) Allikas: HTM 23 Vene õppekeelega põhikooli lõpetajate osakaal, kes 62,5 (vene õppekeel)/ 90% valdavad eesti keelt vähemalt tasemel B1 (%) 67 (koos Allikas: HTM keelekümblusega) Eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 60% 77,4% 75% tulemusega sooritanute osakaal eksamil käinud gümnaasiumilõpetajate arvust Allikas: HTM Meetme käigus tagati kutseõppuritele täiendavad eesti keele õppe võimalused, tõhustati koostöövõrgustikke, korraldati koolitusprogramme ja toetati õpilasvahetusi. Endiselt toetati turvalisuse- ja väärtuskesksete programmide levikut haridusasutustes. Uues Kohtla-Järve riigigümnaasiumis pakuti vene emakeelega õpilastele eesti keele süvaõpet. Vene keeles statsionaarses õppes põhihariduse omandajate osakaal on viimase kümne aastaga langenud 20%-lt 17%-le. Vene keeles saab statsionaarses õppes põhiharidust omandada kaheksas maakonnas. Gümnaasiumiastme statsionaarses õppes õpib 99% õpilastest vähemalt 60% ainetest eesti keeles. Eesti keele kui teise keele lõpueksami tulemused põhikooli ja gümnaasiumi lõpus ei ole viimastel aastatel oluliselt paranenud. Kui 2014. aastal oli keskmine tulemus põhikooli lõpus 67 punkti ja gümnaasiumi lõpus 72 punkti, siis 2019. aastal on need näitajad 69 punkti ja 75 punkti. Gümnaasiumilõpetajate tulemus on jõudnud seatud sihini (75 punkti). Eesti keelest erineva emakeelega lastele ja noortele tagati võimalused Eesti ühiskonnas aktiivseks toimimiseks ja õpingute jätkamiseks võrdselt eestlastest õppuritega. Jätkusid õpilasvahetused – liitunud koole 2019. aasta lõpuks 182, neist 41 vene- või kakskeelse õppekeelega. Õpilasvahetuses osales 269 õpilast, neist 116 eesti-vene ja vene-eesti suunal. 2019. aasta septembris alustas õppetööd Kohtla-Järve riigigümnaasium, kus täiesti uude õppehoonesse mahub õppima ca 400 õpilast. Riigigümnaasiumis asusid õppima Kohtla-Järve gümnaasiumide senised õpilased ja põhikoolide lõpetajad. Vene emakeelega õpilastele pakutakse koolis eesti keele süvaõpet. Õppemooduleid pakutakse õpilastele inseneeria, digisüsteemide, reaal- ja loodusteaduste, etenduskunstide ning meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas. Kooli ambitsiooniks on saada kogu piirkonna elu edendamise keskuseks. Mitmekultuuriliste koolide koostöövõrgustik MUKK laiendas tegevusi ja keskendas tähelepanu koolikultuurile ja väärtuskasvatusele. Võrgustikku kuuluvad Sakala Eragümnaasium, Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium, Tartu Aleksander Puškini Kool, Valga Priimetsa Kool ja Pärnu Tammsaare Gümnaasium, kes kaasavad tegevustesse vajaduspõhiselt teisi mitte-eesti õppekeelega koole. Võrgustiku eesmärk on koosõpe ja kogemustevahetus kõigis koolielu valdkondades ning vene keelt õppekeelena kasutavate koolide võimestamine ühtses Eesti koolisüsteemis. Võrgustiku õpiteekonda aitavad disainida TÜ eetikakeskus ja Briti Nõukogu. 2019. aastal korraldati koolide vaatlus ja sellega kaasnevad koolitused väärtuspõhiste koolipraktikate teemal ning koostati mitmekultuurilistele koolidele suunatud õpetajakoolituste kava. Liikuma Kutsuva Kooli võrgustik on hästi edenenud ning toetatud on võrgustiku laienemist koolides. 2019. aasta lõpu seisuga kuulus sinna 78 kooli ning juurdekasv 2018. aastaga võrreldes on 30 kooli. Vene õppekeelega koolide osakaal liikuma kutsuvate koolide võrgustikust moodustas 10%. 24 HTM koostöös liikumisega Kiusamisvaba Haridustee Eest on seadnud eesmärgiks, et kiusamist ennetavad ja lahendavad programmid jõuaksid igasse kooli ja lasteaeda. 2019. aastal rakendas turvalisuse- ja väärtuskeskseid programme ligikaudu 60% üldhariduskoolidest ja 80% koolieelsetest lasteasutustest. Riik toetab endist viisi turvalisuse- ja väärtuskesksete programmide levikut haridusasutustesse ning on märgatavalt suurendanud partneritele eraldatavaid vahendeid. Kõrgendatud tähelepanu all on vene õppekeelega koolid ja kutseõppeasutused. Vene õppekeelega üldhariduskoolide kiusamisvaba koolikultuuri kujundamine on osa terviklikust väärtuskasvatusest. 2019/2020. õppeaastal omandas kutseharidust vene õppekeelega õppekavadel 4878 õpilast (s.o 20% õppurite üldarvust), neist 2731 õpilast õppis kutsekeskhariduse tasemel. Kutsekeskhariduses on koolid kohustatud minema üle eesti õppekeelele hiljemalt 2020. aasta 1. septembril.36 Eesti keele omandamine tööturul rakendumiseks ja edasiõppimiseks vajalikul tasemel tagab lõpetajate parema konkurentsivõime. Nii õppurite eesti keele õppe toetamiseks kui ka õpetajate täienduskoolituseks kasutatakse ESF-i vahendeid. Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamise (PRÕM) 2014–2020 raames toetatakse kutse- ja kõrghariduse õppurite akadeemilise ja erialase eesti keele ning võõrkeelte õpet. Tegevuse eesmärk on suurendada õppijate sujuvat liikumist haridustasemete vahel ning parandada õpingutejärgset toimetulekut, karjäärivõimalusi ja mobiilsust tööturul. Meetme „Täiendav eesti keele kui teise keele õpe kutse- ja kõrghariduses“ raames alustas 2019. aastal täiendavat eesti keele õpet 433, lõpetas 112 õppurit, katkestas 12 ja jätkas õpinguid 357 õppurit (andmed on kutse- ja kõrghariduses kokku). Kokku on 2015.–2019. aasta jooksul õppinud eesti keelt 1802 õppijat. MTÜ Eesti Pagulasabi ja Tartu Ülikooli eetikakeskus korraldasid koolitusprogrammi „Avatud algus: valik retsepte mitmekultuurilise lasteaia kujundamiseks“, kus osales 121 lasteaia õpetajat, juhti ja tugitöötajat. Koolituse käigus õpiti uusi meetodeid ja töövõtteid, mis abistasid õpetajaid ja juhte muu keele- ja kultuuritaustaga laste toetamisel ning mitmekultuurilise ja salliva rühmaruumi loomisel. Valmis käsiraamatu „Avatud algus: valik retsepte mitmekultuurilise lasteaia kujundamiseks“ kordustrükk. Tabel 14. Meede 4.2. Eesti keelele ülemineku, keelekümbluse ja lõimitud aineõppe läbiviimise ja rakendamise toetamine Meetme 4.2 indikaatorid Meetme Meetme indikaatorite indikaatorite sihid 2020 saavutustase 2019 Eestikeelses õppes ja keelekümblusklassides osalevate 33,6% suureneb eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osakaal (%) Allikas: HTM Eestikeelsete tundide osakaal kõikidest tundidest 22% suureneb eesti/vene ja vene õppekeelega koolide põhikooliastmes, kus ei toimu keelekümblust Allikas: HTM 36 Õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti kooli õppekavas sätestatud õppe mahust. 25 Meetme käigus pakuti koolitusi keelekümblusprogrammi kaasatud lasteaedadele ja koolidele, arendati lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) mudelit, toetati vene õppekeelega haridusasutusi keelekümbluse arendamisel ja eestikeelsele õppele üleminekul. Aasta-aastalt on vähenenud laste osakaal, kes osalevad alushariduses vene õppekeeles. Kui 2009/10. õppeaastal moodustasid venekeelsete rühmade lapsed 22%, siis 2019/20. õppeaastal on see näitaja 16%. Peamiselt on selle võrra suurenenud keelekümblejate osakaal koolieelsetes lasteasutustes. 2019/2020 osaleb keelekümblusrühmades ja -klassides ligi 11 000 last. Programmiga on liitunud 37 kooli ja 70 lasteaeda. Alates 2018/2019. õppeaastast on lasteaedadele lisandunud täiesti uus programm – „Professionaalne eestikeelne õpetaja igasse vene õppekeelega lasteaiarühma“, mille kaudu luuakse lasteaedadesse täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad, üks igasse venekeelsesse rühma, et tagada kõigile lastele alushariduses võrdsed võimalused. Teise emakeelega lapsed omandasid mängu kaudu eesti keelt ja eestikeelne tegevus hõlmas kogu õppe- kasvatustegevust, sealhulgas muusika-, liikumis- ning kunstitegevusi ja igapäevast suhtlemist ning toiminguid. Projekti eesmärk oli luua lastele lasteaias eesti keele omandamiseks kvaliteetne kasvukeskkond ja õpetajate varajase keeleõppe alase pädevuse tõstmine. Õpetajatele pakutav koolitus tugines teaduspõhisele lähenemisele laste keelelise arengu toetamisel koolieelses eas, koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale ja Euroopa alushariduse keeleõppe portfoolio materjalidele. 2019. aasta alguses avalikustati pilootuuringu aruanne, mis näitas, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad olid pilootprojektiga väga rahul. Projekt toetas koostöist õppimist ja varajast keeleõpet. Oluliseks lähtekohaks oli meeskonnakultuuri kujundamine, et kogu lasteaia meeskond toetaks eesti keele õppimist ja üksteise kultuuride mõistmist ning vastastikust suhtlemist. Projekt panustas samuti koostööle lapsevanematega ja nende motivatsiooni hoidmisele. 2018/19. õppeaastal valiti konkursiga pilootprojekti 10 Tallinna ja 11 Ida-Virumaa lasteaeda, kust osales programmis kokku 53 rühma. Kohalikud omavalitsused said riikliku toetuse abil tasuda 53 eestikeelse õpetaja tööjõu- ja koolituskulude ning õppevahendite eest. Alates 2019/2020 toetati koostöös Tallinna Ülikooliga 30 uue rühma osalemist projekti koolitustes. Eeluuring on näidanud koolide huvi programmi vastu. Lasteaiarühmade projekti edukas algus Tallinnas ja Ida-Virumaal on loonud positiivse hoiaku ja motivatsiooni ka põhikoolidel mitmekeelse õppe pilootprogrammi arendamise ja juurutamise tegevustes osaleda. Eesti keele õppe taseme parendamiseks vene õppekeelega koolides jätkati ka keelekümblusprogrammi tegevustega. Programmiga on liitunud 37 kooli. Õpetajatele pakuti metoodilist tuge, täienduskoolitusi ning lisatasu. Toimis Eesti-sisene õpilasvahetuse programm. Kõik koolid, kus asusid õppima uussisserändajad, sh rahvusvahelise kaitse saajad ja taotlejad, said SA Innove keelekümbluskeskusest ja piirkonna Rajaleidja keskusest vajaduspõhist tuge. Tallinna Ülikooli ja Vaasa Ülikooli koostöös on välja arendatud rahvusvaheline moodul keelekümbluse õppe tõhustamiseks ülikoolides. Täienduskoolitus on kavandatud teemal „Keelekümblus muu õppekeelega ja eesti keele kui teise keele tugiõpet võimaldavatele rühmadele“. 26 2.2. Eesmärk 5. Eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivne osalemine noorsootöös ja tihedate kontaktide loomine eestikeelsete eakaaslastega Tabel 15. Viienda eesmärgi indikaator Lõimumiskava indikaator Lõimumiskava Lõimumiskava indikaatori indikaatori siht 2020 saavutustase 2019 Noorte kaasatus noorsootöös omavalitsustes, mille 44,8% noorte kaasatus 45% elanikkond on enamuses eesti keelest erineva noorsootöös emakeelega, võrdluses Eesti keskmisega omavalitsustes, mille 60% (Eesti keskmine) Allikas: EHIS elanikkond on enamuses mitte- eestlased võrdluses Eesti keskmisega) 59,5% (noorte kaasatus noorsootöös, % noorte koguarvust) Tabel 16. Meede 5.1. Võimaluste suurendamine noorte omaalgatuseks, ühistegevuseks ja osaluseks Meetme indikaatori Meetme indikaatori Meetme 5.1 indikaator saavutustase 2019 siht 2020 Organiseeritud osalusvõimaluste arv 7137 200 Allikas: HTM Noortevaldkonnas viidi ellu tegevusi, mis toetasid noorte omaalgatust ja noorteprojektide korraldamist, sh tõrjutusriskis noorte kaasamist. Euroopa Sotsiaalfondi toel korraldati noorte omaalgatuslike ideede elluviimiseks projektikonkurss „Nopi üles“. 2019. aastal sai toetust 71 noorte omaalgatuslikku projekti. Lisaks viidi ellu programmi „Noortekohtumised“, mille eesmärk on suurendada Eestis elavate 11–19-aastaste eri emakeelega noorte omavahelist suhtlemist, üksteisemõistmist ja arengut, kasvatada osalejate kultuuriteadlikkust, avatust ning sallivust. Noortekohtumiste puhul on tegemist erineva kultuuritaustaga noortegruppide koostööprojektiga, kus projekti töötavad välja ja viivad ellu noored ise. Kokku toetati 38 erinevat noortekohtumise projekti, mille raames korraldati 60 kohtumist, kus osales kokku 1516 noort. Noortekohtumiste programmi mõju-uuring38 toob välja, et tegu on väärtusliku erineva kultuuritaustaga noorte koostööd ja ühistegevusi toetava programmiga, mis pöörab tähelepanu lõimumisele, erinevate kultuuride vahelisele õppimisele, noorte pädevuste arendamisele ja noortejuhtide arendamisele. Uuringust tuli esile programmi väärtus noorsootöö põhimõtete mõistmise paranemisel ja levikul, noorsootöö korraldamise kompetentsi arendamisel, formaalse ja mitteformaalse õppe paremal sidumisel ja praktikate vahetamisel ning võimalusel saada kogemus projektimaailmas. 37 Seoses KOV reformiga kahanes KOVide arv 79-le. Seetõttu ei ole algselt seatud sihttasemeid võimalik saavutada. Edaspidi (alates 2018. a) mõõdetakse eesmärgiks seatud noorte osalusvõimaluste taset osakaaluna omavalitsuste koguarvust. 38 https://noored.ee/noortekohtumiste-programmi-moju-uuring-2/ 27 18 noorteühingule eraldati noorteühingute aastatoetust ja toetati noorte osaluskogude tegevust. 2019. aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 46 noortevolikogu, omavalitsustes tegutses 26 noorte aktiivgruppi. Noortevaldkonna töötajatele, sh eesti keelest erineva emakeelega noorsootöötajatele, olid kättesaadavad erinevad koolitusvõimalused. Euroopa Sotsiaalfondi toel olid kättesaadavad pikaajalised arenguprogrammid, temaatilised koolitused (sh vaenukõne ennetuse teemaline koolitus), piirkondlikku arengut toetavad koolitustegevused ning koolitustegevused, mis tugevdavad noorsootöö praktikat rahvusvahelise teadmise ja oskusega. 2.3. Eesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul Tabel 17. Kuuenda eesmärgi indikaatorid Lõimumiskava indikaatorid Lõimumiskava Lõimumiskava indikaatorite saavutustase indikaatorite sihid 2019 2020 Töötuse määr eestlaste ja teistest rahvustest elanike erinevus 1,5 korda erinevus 1,5 korda seas Allikas: Statistikaamet Tööhõive määr eestlaste ja teistest rahvustest eestlased – 69,6%; eestlased – 66,9% elanike seas teistest rahvustest elanikud – teistest rahvustest Allikas: Statistikaamet 66% elanikud – 63,2% Eesti keelt emakeelena mitterääkivate andmed kogutakse 2020. 40% ühiskonnaliikmete enesehinnanguline aktiivne eesti aastal EIM-iga keele oskus Allikas: EIM Muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastatel paranenud ning vajadus eesti keele järele on suurenemas nii tööl kui ka vabal ajal. Teistest rahvustest elanike olukord tööturul on paranenud: hõivatute arv suurenes ja töötus vähenes. Tabel 18. Meede 6.1. Teistest rahvustest elanike tööhõivevõime tõstmine Meetme indikaatori Meetme Meetme 6.1 indikaator saavutustase 2019 indikaatori siht 2020 Tööturuteenustel osalejate osakaal registreeritud 41,3% 35% töötute hulgas, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel (keskmiselt kuus) Allikas: Töötukassa Inimeste tööturult väljalangemise ennetamiseks pakuti nii töötutele kui ka töötavatele inimestele Eesti Töötukassa toel täiendus- ja ümberõpet. Õppimiseks oli võimalik tuge saada neil töötavatel inimestel, kes on ammu omandanud hariduse, kelle terviseseisund on halvenenud või kelle eesti keele oskus ei vastanud tööturu nõudmistele. 28 2019. aastal osales tööturuteenustes 20 827 registreeritud töötut, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel. Kõige enam võeti osa tööturukoolitusest (28% osalemistest), karjäärinõustamisest (20% osalemistest) ja tööotsingu töötoast (14% osalemistest). 2019. aastal osales Töötukassa pakutud eesti keele kursustel 3693 registreeritud töötut, kelle peamine suhtluskeel ei ole eesti keel. Tööturuteenustel osalejate osakaal registreeritud töötute hulgas, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel, oli 2019. aastal 41,3% (keskmiselt kuus). WIE kaudu piloteeriti 2019. aastal koos Töötukassa, Move My Talenti ja Talent Mobilityga kuut neljanädalast kaaslaste programmi tsüklit (Spouse Career Programme), eesmärgiga aidata Eesti tööturule (tagasi) tuua Eestisse saabunud välisspetsialistide abikaasad ja elukaaslased. Tegemist on valdavalt mitmekordse kõrghariduse ja mitme võõrkeele oskusega inimestega, kes on jäänud tööelust ajutiselt kõrvale kas väikeste laste kasvatamise või veel vähese eesti keele oskuse tõttu. Vähemalt 65% programmi lõpetanutest on tänaseks siirdunud erialasele tööle, asunud omandama kas doktori- või magistrikraadi või asunud pere kõrvalt tegutsema vabatahtlikena / projektipõhistel töödel. Esimesel aastal osales programmis kokku 71 inimest, andes tegevusele soovitusindeksi 10 (NPS 10, maksimum). Programm jätkub 2020. aastal. Teenusel „Minu esimene töökoht“ osales 2019. aasta jooksul 1567 registreeritud töötut, sh 614 töötut, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel. Piirkondliku töökoha loomise toetusega asus 2019. aastal tööle kokku 84 registreeritud töötut, sh 55 töötut, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel. Kuigi teistest rahvustest inimeste osalemine elukestvas õppes on endiselt madalam kui eestlastel, on viimase aastaga võrreldes enam kasvanud just muu emakeelega inimeste elukestvas õppes osalemise määr – võrreldes 2018. aastaga 2 protsendipunkti (2018 – 14,1%; 2019 –16,1). Eestlaste elukestvas õppes osalemine on samal ajal langenud 0,3% võrra.39 Tabel 19. Meede 6.2. Eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeeleoskuse parendamine Meetme indikaatori Meetme indikaatori Meetme 6.2 indikaator saavutustase 2019 siht 2020 Eesti keele tasemeeksami (tasemed A2–C1) 57,4% 55% sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) Allikas: SA Innove Eesti keele õppevõimaluste mitmekesisus ja täiskasvanute kasvanud õpimotivatsioon avaldas mõju eesti keele tasemeeksamite sooritusele. 2019. aastal sooritas SA Innove korraldatud eesti keele tasemeeksami kas A2, B1, B2 või C1 tasemel 57,4% eksamil käinutest, mis on 1 protsendipunkt kõrgem kui 2018. aastal. 2019. aastal anti avalikuks kasutuseks eesti keele B1-taseme e-õppe keskkond „Keeletee“, mida kasutas ca 3300 keeleõppijat. „Keeletee“ võimaldab iseseisvalt eesti keelt õppida nii vene- kui ingliskeelsetel õppijatel, pakkudes selleks lugemise, kirjutamise ja teksti 39 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium (2020). 29 mõistmisega seotud harjutusi. E-kursus on tasuta ning e-kirja vahendusel saab nõu ja abi küsida ka eesti keele õpetajalt. „Keeletee“ on jätkuks populaarsele eesti keele e-kursusele „Keeleklikk“, mis võimaldab eesti keelt tasuta õppida A1 ja A2 tasemel. „Keeleklikil“ on umbes 67 000 kasutajat. „Keeleklikk“ põhineb autentsetel intervjuudel ja sisaldab lisaks üle saja grammatikavideo ja ligi tuhat keeleõppeülesannet. E-õppe keskkonna rikkalik harjutusvara pakub võimalust iseseisvaks eesti keele õppimiseks vene ja inglise keele baasil õppijatele. Eesti keel teise keelena digiõpikud (kirjastus Koolibri) on kogu põhikooli ulatuses tehtud tasuta kättesaadavaks õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele opiq.ee platvormil. 124-le Ida-Virumaa lasteaia- ja üldhariduskooli õpetajale pakuti tasuta B2 ja C1 taseme eesti keele koolitust, et sooritada nõutav tasemeeksam. Õppetöö mahtu suurendati 2019. aastal 250 tunnini kursuse kohta. Keeleõppegrupid moodustati Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla- Järvel. 2017–201840 osales õppetöös 196 haridustöötajat, kellest 48 on sooritanud eesti keele tasemeeksami B2 või C1 tasemele. 2019. aastal jätkas Keeleinspektsioon järelevalvet eesti keele kursuseid korraldavate koolitusasutuste tegevuse üle, hinnates esitatud õppekavade vastavust ning külastades keeletunde. 2019. aasta lõpuks on Haridus- ja Teadusministeeriumilt tegevusloa saanud 90 keelefirmat, kokku oli neis registreeritud 276 õppekava, neist kõige rohkem A2 ja B1 tasemel. Keelefirmades tegutseb 466 eesti keele õpetajat, kelle kvalifikatsioon vastab seaduses sätestatud nõuetele. 2019. aastal sai tegevusloa 22 uut keelefirmat.41 Paikvaatluste käigus avastasid Keeleinspektsiooni töötajad järgmised kõige sagedasemad puudused: õpperühmade moodustamisel ei ole alati piisavalt arvestatud õppijate keeleoskuse tasemega, tund ei vasta õppekavas esitatud teemale ega tasemele, metoodilised võtted on ühekülgsed, mis kokkuvõttes pärsib õpimotivatsiooni ja õppija soovi oma keeleoskust edendada.42 40 2019. aasta sügisel alustanud grupid õpivad veel ja lõpetavad mais 2020. 41 Allikas: Keeleinspektsioon (2020). Keeleinspektsiooni 2019. aasta tegevuste aruanne. 42 Ibid. 30 3. ARENGUKAVA JUHTIMINE, ELLUVIIMINE JA SEIRE Kohanemis- ja lõimumispoliitika koordineerimiseks jätkasid tööd „Lõimuv Eesti 2020“ juhtkomitee ja juhtrühm, mis kogunesid regulaarselt. Peamisteks teemadeks oli ESF-i uue perioodi ettevalmistamine, ülevaate andmine RE ja ESF-i vahehindamistest ning lõimumisvaldkonna jätkuarengukava kokkupanemine. 1.–2. aprillil toimus traditsiooniks saanud lõimumisakadeemia Koolimäel, mille eesmärk on kord aastas koondada ja koolitada lõimumise ja kohanemisega seotud erinevate ministeeriumite ametnikke. Seekordseks eestvedajaks oli Siseministeerium, muu hulgas keskenduti uussisserändajate lõimumisele. Kultuuriministeerium korraldas koostöös Kohtla-Järve linnavalitsusega 5.–6. septembril 2019 Kohtla-Järve foorumi. Kohtla-Järve foorumi eesmärk oli koostöös partnerministeeriumitega panustada linna arengusse ja leida lahendusi piirkonna valuküsimustele. Lisaks Kultuuriministeeriumile võtsid foorumist osa veel 11 riigiasutuse (sh 7 ministeeriumi) esindajad. Valdkondlike koostöövõrgustike tugevdamiseks korraldati 30. septembrist 1. oktoobrini Narvas LõimFest, kus osalesid riigi ja kohalike omavalitsuste ametnikud ning kohaliku elu eestvedajad. 2019. aastal jätkus lõimumisvaldkonna uue arengukava koostamine. Aasta alguses toimusid Tallinnas strateegiaprotsessi mõttehommikud erinevate sihtrühmadega.43 Sügisel toimus koostöös kultuuri valdkonna arengudokumendi „Kultuur 2030“ koostajatega kogu Eestit hõlmav maakonnatuur arengudokumentide põhimõtete tutvustamiseks ja sisendi kogumiseks. Kokku osales aruteludel ligi 270 inimest peaaegu kõigis maakondades. Seoses üleriigilise strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisega ning selle mõjul arengukavade ja tulemusvaldkondade arvu vähendamisega otsustati 2019. aasta lõpus, et lõimumise valdkonna eesmärgid kajastatakse „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavas“, mida koostatakse koostöös Siseministeeriumiga. Ühine arengukava seob paremini kohanemis- ja lõimumisteenused, tugevdab ministeeriumite koostööd ja valdkonna strateegilist juhtimist. Uuenduslike lahenduste leidmiseks, õppe paremaks korraldamiseks ja selle kvaliteedi tõstmiseks liitus Kultuuriministeerium Riigikantselei innovatsiooniprogrammiga, mille eesmärk on suurendada teistest rahvustest püsielanike ning uussisserändajate aktiivset suhtlemist eesti keeles: võimalusi omandada keelt sobivates õppevormides, seda igapäevaselt praktiseerida ja selle abil end Eestis teostada. Meeskonnas on esindatud lisaks Kultuuriministeeriumile INSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Töötukassa ja Siseministeerium.44 2019. aastal alustas Kultuuriministeeriumis tööd lõimumise valdkondliku läbirääkimiste töörühm45, kuhu kuuluvad kaheteistkümne kohaliku omavalitsuse esindajad, Haridus- ja 43 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/loimuv_eesti_2030_strateegiaprotsessi_mottehommikud_1_osa.pdf, https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/loimuv_eesti_2030_strateegiaprotsessi_mottehommikud_2_osa.pdf 44 https://www.riigikantselei.ee/et/innovatsioonitiim 45 Töörühm moodustati Kultuuriministri käskkirjaga nr 205 23.11.2018. 31 Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Töötukassa ja INSA esindajad. Töörühma eesmärk on kaasa aidata pikaajalise ning tulevikku vaatava kohaliku omavalitsuse tasandi lõimumispoliitika kujundamisele ning luua kõikidele omavalitsustele võimekus lõimumisalase tegevuse edukaks läbiviimiseks. Arvestades seda, et nii vähelõimunud püsielanikud kui ka uussisserändajad elavad eelkõige Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaa suurtes linnades, on töörühmal plaanis välja töötada elukohapõhiseid kohanemis- ja lõimumismeetmeid. Koostöö nii poliitikakujundajate kui ka integratsiooni reaalselt läbiviivate kohalike omavalitsuste ja partnerorganisatsioonide vahel aitab kaasa jagatud vastutuse kujunemisele, võimaldab seeläbi omavalitsuse arengut planeerida ja ka mitmete tegevuste kaudu seatud sihtide poole liikuda. 2019. aastal moodustas kultuuriminister käskkirjaga nr 136 24.07.2019 ka töörühma soome- ugri 8. maailmakongressi ettevalmistamiseks. Töörühma kuuluvad kongressi ettevalmistamisega seotud ministeeriumite ja ametkondade, Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei, Tartu Linnavalitsuse, Eesti Rahva Muuseumi, Fenno-Ugria Asutuse ja soome-ugri rahvaste maailmakongressi konsultatiivkomitee Eesti esindajad. Lisaks toimub ka rahvusvähemuste kultuurinõukoja töö koordineerimine ning Ida-Virumaa rahvusvähemuste ümarlaua tegevuses osalemine. Valmisid valdkondlikult olulised analüüsid:  „Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused“. Tallinn: Kultuuriministeerium, 2019;  Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne (2019);46  Gravitas Consult OÜ. Valdkondliku Arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaanides perioodil 2014–2018 riigieelarvest rahastatud tegevuste vahehindamine. Tallinn: Kultuuriministeerium, 2020;  Kaldur, Kristjan, Kivistik, Kats ja Pohla, Triin. „Integratsiooni monitooringu metoodika (re)kontseptualiseerimine“. Tallinn: Kultuuriministeerium, 2019;  Kaldur, Kristjan et al. „Uussisserändajate kohanemine Eestis“. Tallinn: Siseministeerium, 2019;  „Avaliku sektori tööhõive võimaluste edastamine muukeelsele elanikkonnale: analüüs ja ettepanekud“. Tallinn: Rahandusministeerium, 2019. 46 Valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaanides perioodil 2014–2018 riigieelarvest rahastatud tegevuste vahehindamine, vt siit https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/le2020_re_vh_02.04.19.pdf. Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne: https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/esf_kohanemis- _ja_loimumismeetme_vahehindamine_-_lopparuanne.pdf. 32 ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS 2019. AASTAL Lõimumiskava 2019. aasta rakendusplaani eelarve maht oli 15 440 516 eurot (planeeritud summa 13 828 152 eurot). 2019. aasta rakendusplaani finantsvahenditest moodustas 72% (11 167 252 eurot) alaeesmärk 1; 13% (2 041 404 eurot) alaeesmärk 2; 8% (1 178 244 eurot) alaeesmärk 3. Lõimumiskava arendus- ja administreerimiskulud moodustasid 7% (1 053 616 eurot). Lisaks riigieelarvelistele vahenditele viiakse lõimumiskava tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020 vahenditest, mis rakendusid 2015. aastal. Lõimumiskava 2019. aasta tegevusi rahastasid Kultuuriministeerium (13 014 454 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (229 180 eurot), Justiitsministeerium (207 945 eurot), Siseministeerium (1 971 436 eurot) ning Sotsiaalministeerium (17 500 eurot). Rakendusplaani kulud on kooskõlas riigieelarve strateegiaga 2019–2022 ning kaeti Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvetest. Aruande lisa 1 annab täpsema ülevaate 2019. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. 33 5. ÜLEVAADE OLULISEMATEST ARENGUKAVA TEGEVUSTEST 2020. AASTAL 2020. aastal jätkub „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna“ arengukava koostamine, mille eest vastutavad kultuuriminister ja rahvastikuminister. Arengukava eesmärkide saavutamiseks koostatakse esialgse kava kohaselt neli programmi. Praegu on kavandatud järgmised programmid: Eesti rahva kestlikkus ja järelkasv; sidus ühiskond (katab kohanemis- ja lõimumisvaldkonna); kodanikuühiskonna potentsiaali rakendamine; rahvuskaaslaste side Eestiga ning sujuv Eesisse tagasipöördumine. Programmide nimetusi ja nende ulatust ning eesmärkide sõnastust korrigeeritakse vajaduse korral nende väljatöötamise käigus. Teadmistepõhise ja tulemusliku poliitika kujundamiseks ja selle edukaks elluviimiseks suurendatakse eri organisatsioonide vahelist koostööd (avaliku- ja erasektori ning kodanikuühiskonna tasandil) ning seiratakse ühiskonnas toimuvaid lõimumisprotsesse. Selleks viiakse 2020. aastal läbi Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring, mille tulemusi kasutavad lõimumispoliitika kujundajad ja lõimumistegevusi ellu viivad ministeeriumid ja organisatsioonid, teadlased ning lõimumisvaldkonna eksperdid, kodanikuühenduste esindajad ja ajakirjanikud ning Eesti ühiskond laiemalt. Valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ strateegiliste ja valdkondlike eesmärkide, meetmete ja tegevuste täitmist ning kasutatud vahendeid hinnatakse arengukava lõpparuandes 2021. aastal. Jätkub eesti keele õppe pakkumine. 2020. aastal on planeeritud INSA vahendusel pakkuda 5500 õppekohta, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Lisaks koolitatakse koostöös Tartu Ülikooliga juurde kümme õpetajat, kellest viis asub INSA-sse tööle täiskoormusega. Väljatöötamisel on INSA täiskasvanute eesti keele õppe juhend, mis kirjeldab eesmärgid ja põhimõtted keeleõppe pakkumisel. HTM-i eestvedamisel koostatakse eesti keele arengukava, mis loob muu hulgas täiskasvanute eesti keele õppele ühtsema aluse. Selleks, et parandada eesti keele õppe võimalusi ja selle tulemuslikkust täiskasvanutele, tehakse Riigikantselei innotiimiga läbi teenusdisaini programm. Jätkatakse koostööd kohalike omavalitsustega, kes võiksid tulevikus veelgi enam panustada lõimumis- ja kohanemisteenuste elluviimisse. Ettevalmistamisel on kontseptsioon, mis kirjeldab võimalikud teenused, mida KOV-id võiksid pakkuda. Eelnimetatud ettepanekute läbiarutamine toimub aasta lõpul algaval maakonnatuuril koostöös Siseministeeriumiga. Kohanemisvaldkonnas jätkatakse uussisserändajatele suunatud teenuste arendamisega, sh ESF-ist rahastatud rändeportaali www.settleinestonia arendamine, kohanemiskoolituste ja tööandjatele suunatud infojagamise teenuse pakkumine, kultuurierinevuste ja -teadlikkuse koolitused uussisserändajatega kokkupuutuvatele asutustele/organisatsioonidele, alustava ettevõtja baaskoolituse arendamine jmt. 34  Eelnõu ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja ... . mai 2020 nr Päevakorrapunkt nr Aruanne lõimumisvaldkonna arengukava “Lõimuv Eesti 2020” täitmise kohta 2019. aastal 1. Võtta teadmiseks kultuuriministri esitatud aruanne lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020” täitmise kohta 2019. aastal. 2. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud aruanne ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Taimar Peterkop peaminister riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2019. aasta aruande juurde Sissejuhatus Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (edaspidi arengukava) üldeesmärk on lõimunud ja sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Arengukava lähtub Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusest, selle säilitamise väärtustamisest ning Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, igaühe õigus säilitada oma rahvuskuuluvus, ning mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Arengukava ja selle rakendusplaani aastateks 2018–2020 kiitis heaks Vabariigi Valitsus 17. mail 2018 korraldusega nr 125. Arengukava on riikliku programmi „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” ja valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013” jätkudokument. Arengukavas esitatakse Eesti lõimumispoliitika valdkondlikud tegevussuunad aastateks 2014–2020. Selle strateegiliste eesmärkide saavutamist toetavaid tegevusi ja nende rahastamist kajastatakse rakendusplaanides aastateks 2014–2017, 2016–2020, 2017–2020 ja 2018-2020. Alates 2020. aastast planeeritakse riigi eelarvestrateegia raames lõimumisvaldkonna Kultuuriministeeriumi elluviidavaid tegevusi riigi tegevuspõhisele eelarvestamisele ülemineku protsessis koostatava Lõimumisprogrammi alusel. Lõimumine on horisontaalne teema mitmes tulemusvaldkonnas, mis aitab säilitada eesti keelt ja kultuuri, suurendada majanduse konkurentsivõimet ning kindlustada Eesti riigi julgeolekut. Teised ministeeriumid kajastavad lõimumisvaldkonda panustavaid tegevusi enda juhitavates programmides. Lõimumisvaldkonna eesmärgid saavutatakse nende tegevuste koosmõjus. Seletuskirja koostas kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Artjom Tepljuk (tel 628 2666, e-post [email protected]). Ülevaade arengukava elluviimisest 2019. aastal Lõimumiskava 2019. aasta rakendusplaani eelarve maht oli 15 440 516 eurot (planeeritud summa 13 828 152 eurot). 2019. aasta rakendusplaani finantsvahenditest moodustas 72% (11 167 252 eurot) alaeesmärk 1; 13% (2 041 404 eurot) alaeesmärk 2; 8% (1 178 244 eurot) alaeesmärk 3. Lõimumiskava arendus- ja administreerimiskulud moodustasid 7% (1 053 616 eurot). Lisaks riigieelarvelistele vahenditele viiakse lõimumiskava tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020 vahenditest, mis rakendusid 2015. aastal. Lõimumiskava 2019. aasta tegevusi rahastasid Kultuuriministeerium (13 014 454 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (229 180 eurot), Justiitsministeerium (207 945 eurot), Siseministeerium (1 971 436 eurot) ning Sotsiaalministeerium (17 500 eurot). Rakendusplaani kulud on kooskõlas riigieelarve strateegiaga 2019–2022 ning kaeti Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvetest. Aruande lisa 1 annab täpsema ülevaate 2019. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. Vastavalt riigi strateegiliste planeerimise põhimõtetele kajastatakse rakendusplaanis ainult lõimumiskava kolme alaeesmärgi elluviimiseks planeeritud rahalisi vahendeid. Teiste arengukavade raames elluviidud arengukava eesmärkide elluviimist toetavad tegevused on rakendusplaanis märgitud „0*“ga. Rakendusplaani tegevused, mida 2019. aastal ellu ei viidud, on märgitud „0“ga. Aruanne saadeti tutvumiseks ja kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Riigikantseleile, samuti arengukava juhtkomitee ja juhtrühma liikmetele. Aruande koostaja on kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Artjom Tepljuk (tel 628 2666, e-post [email protected]).  Riigikantselei [email protected] Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-11/1109-1 Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2019. aasta aruande esitamine Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2019. aasta aruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Aruanne 34 lehel 2. Rakendusplaan 11 lehel 3. Protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel 4. Seletuskiri 2 lehel Artjom Tepljuk 628 2266 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941