Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-0632 - Ehitise auditile esitatavad nõuded, meetodid ning korralise ja erakorralise auditi juhud ja korralise auditi sagedus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.06.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/05efa90b-5fb0-47fd-b308-817cb34877e5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/05efa90b-5fb0-47fd-b308-817cb34877e5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Rahandusministeerium Meie 21.05.2020 nr 15-2/2020/3346-1 Siseministeerium Ehitise auditile esitatavad nõuded, meetodid ning korralise ja erakorralise auditi juhud ja korralise auditi sagedus Austatud minister, Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Ehitise auditile esitatavad nõuded, meetodid ning korralise ja erakorralise auditi juhud ja korralise auditi sagedus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Lisa 1 Määruse eelnõu Lisa 2 Eelnõu seletuskiri /*Lisaadressaadid: Eesti Arhitektide Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit MTÜ Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Eesti Geodeetide Ühing Eesti Soojustehnikainseneride Selts Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts Eesti Veeühing MTÜ Eesti Asfaldiliit Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Tehnikakõrgkool Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Eesti Maaülikool Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Omanike Keskliit Eesti Sisearhitektide Liit Maastikuarhitektide Liit MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Liisi Pajuste 6256399 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 20.05.2020 21.05.2020 nr ... Ehitise auditile esitatavad nõuded, meetodid ning korralise ja erakorralise auditi juhud ja korralise auditi sagedus Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 18 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrust ei kohaldata tee auditile. § 2. Ehitise auditi eesmärk ja meetodid (1) Ehitise auditi käigus kontrollitakse ehitist kui tervikut või ehitise osa või ehitamise nõuetele vastavust. Juhul kui ehitisel on kahjustused, siis hinnatakse ning kirjeldatakse nende ulatust ja rekonstrueerimise võimalust. (2) Ehitise audit hõlmab vähemalt järgmisi meetodeid: 1) visuaalkontroll, mille käigus kontrollitakse, kas ehitis vastab ehitise kohta koostatud dokumentatsioonile ja antakse hinnang ehitise tehnilisele seisukorrale; 2) kasutuskontroll, mille käigus kontrollitakse, kas ehitise kasutamine ettenähtud viisil on võimalik, ohutu ja vastab kasutamise otstarbele; 3) dokumentatsiooni kontroll, mille käigus kontrollitakse õigusaktides nõutud dokumentatsiooni olemasolu ja nõuetekohasust ja ehitise või ehitamise vastavust dokumentidele. (3) Kui ehitise auditit tegeval isikul (edaspidi auditeerija) tekib põhjendatud kahtlus ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse osas või ei ole võimalik seda lõikes 2 sätestatud meetodeid kasutades hinnata, teeb auditeerija täiendava kontrolli, mille käigus: 1) avatakse ehitise kandekonstruktsioon, piirdetarind või tehnosüsteem; 2) teostatakse ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrolliks vajalikke mõõtmisi; 3) edastatakse proov laborisse analüüsiks või 4) kasutatakse muid vajalikke meetmeid ehitise või ehitamise nõuetele vastavuses veendumiseks.  2 (4) Kui auditeerija ei pea vajalikuks täiendava kontrolli tegemist või auditi eesmärkide saavutamiseks vajalike kontrollide läbiviimine on takistatud, kajastab auditeerija seda selgesõnaliselt auditi aruande kokkuvõtlikus hinnangus. § 3. Ehitise auditi lähtealused (1) Ehitise auditi tegemisel lähtutakse eelkõige järgnevatest nõuetest, andmetest ja dokumentidest nende olemasolul: 1) ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded; 2) ehitusprojekt või selle ekspertiis; 3) ehitise ehitusdokumendid; 4) ehitusmaterjali, toote ja seadme kasutusjuhend või nõuded; 5) ehitusuuring; 6) varasem audit. (2) Auditi tegemisel arvestatakse lisaks muud dokumenti või allikat, mida auditeerija peab usaldusväärseks ning mis aitab ehitise hinnangu andmisele kaasa. § 4. Ehitise auditeerija kohustused (1) Auditeerija selgitab tellijale enne auditi tegemist auditi tegemise põhimõtteid, meetodeid, liike ning andmete ja dokumentide vajadust. (2) Enne auditi tegemist määrab auditeerija koos tellijaga auditi eesmärgi, meetodi, mahu ja liigi, arvestades ehitise seisukorda ja pädeva asutuse juhiseid nende olemasolul. § 5. Ehitise auditi tulemus (1) Auditeerija koostab auditi läbiviimise järel ehitise auditi aruande. (2) Aruandes esitatakse järgmises järjekorras: 1) paragrahvi 4 lõikes 2 toodud informatsioon; 2) auditeerija ja auditi tegemises osalenud pädeva isiku nimi ja kvalifikatsioon; 3) ehitamise oluliste kuupäevade ja ehitise tehniliste andmete kirjeldus; 4) andmete olemasolul ehitise projekteerinud ja ehitanud isiku nimi ja kvalifikatsioon; 5) teostatud visuaalkontrolli kuupäev; 6) auditi tegemisel kasutatud meetodid ja nende alusel antud põhjendatud hinnang ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse osas; 7) õigusaktis nõutud muud andmed; 8) kokkuvõtlik ja üheselt arusaadav hinnang ehitisele lähtuvalt auditi eesmärgist;  3 9) ehitise nõuetele mittevastavuse korral ettepanekud ehitise nõuetele vastavusse viimiseks; 10) dokumentide ja allikate, millele hinnangu andmisel tugineti, loetelu. (3) Kui auditeerija avastab auditi käigus ehitises või ehitamise dokumentides puuduse, mille väljaselgitamine ei olnud antud auditi esemeks, kajastab ta puuduse lõike 2 punktis 8 nimetatud aruande osas. (4) Ehitusprojekti asendava auditi korral lisatakse auditi aruandele eelprojekti mahus ehitise arhitektuuri vaated ja korruse plaanid. § 6. Auditi aruande vorminõuded ja allkirjastamine (1) Ehitise auditi aruanne koostatakse vastuoludeta, terviklikult ning üheselt mõistetavalt. (2) Ehitise auditi aruannet täiendatakse foto või graafilise materjaliga, kui see suurendab auditi terviklikkust ja üheselt mõistetavust. (3) Ehitise auditi aruande tiitellehel esitatakse: 1) auditi liik ja nimetus või number; 2) auditi objektiks oleva ehitise aadress; 3) ehitise auditi teinud isiku nimi, e-mail, kontaktnumber, isikukood ja kvalifikatsioon; 4) auditi teinud ettevõtja, tema pädev isik ning kaasatud isiku nimi ja kvalifikatsioon. (4) Auditi aruande iga lehekülg tuleb varustada järgmiste andmetega: 1) auditi liik ja nimetus või number; 2) auditi objektiks oleva ehitise aadress; 3) lehekülje number ja lehekülgede arv dokumendis. (5) Pädev isik allkirjastab auditi aruande või enda koostatud aruande osa. (6) Kui audit koosneb mitmest erineva pädeva isiku allkirjastatud osast, kajastab auditeerija nende osade olemasolu auditi aruandes ja auditi aruande esitamisel lisab need osad auditi aruandele lisadena. (7) Ehitise auditi aruanne vormistatakse digitaalselt ja § 9 lõikes 1 sätestatud juhul masinloetaval kujul. Aruande lisad või lähteallikad ei pea olema masinloetaval kujul. Ehitise auditi aruande digitaalsel vormistusel lähtutakse ehitusseadustiku § 15 lõike 5 punkti 1 alusel kehtestatud määruses esitatud nõuetest digitaalsele ehitusdokumendile. § 7. Ehitise korralise auditi juhud ja sagedus Ehitise korralise auditi juhud ja sagedus võivad tuleneda: 1) õigusaktist; 2) kasutusloa kõrvaltingimusest; 3) hooldusjuhendist;  4 4) eelnevast auditi aruandest. § 8. Ehitise erakorralise auditi juhud Ehitise erakorraline audit tehakse: 1) õnnetusjuhtumi, avarii, tehnosüsteemi rikke või muu ehitise või ehitise osa nõuetele mittevastavuse põhjuse tuvastamiseks; 2) ehitise või ehitise osa ohutuse hindamiseks või vajadusel enne ehitusprojekti koostamist olemasoleva ehitise kohta eelhinnangu saamiseks; 3) ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 lõikes 6 või § 29 lõikes 6 toodud ehitusprojekti asendamiseks; 4) ehitusdokumentide asendamiseks, kui ehitusdokumendid on puudulikud määral, mis takistab pädeval asutusel andmast hinnangut kasutusloa või kasutusteatise menetluses. § 9. Auditi üleandmine ja säilitamine (1) Ehitisregistrile antakse auditi aruanne elektroonselt. (2) Auditi aruannet, mida ehitisregistrile üle ei anta, säilitab ehitise omanik või auditi tellija vähemalt 7 aastat. § 10. Rakendussätted Auditile, mida alustati enne käesoleva määruse jõustumist, kohaldatakse auditi alustamise hetkel kehtinud auditile esitatavaid nõudeid, välja arvatud juhul, kui selle aruanne esitatakse ehitisregistrile pärast 2021. aasta 30. juunit. Kui käesolevas määruses on auditile esitatavad nõudeid sel ajal kehtinud õigusega võrreldes leevendatud, lähtutakse käesolevast määrusest. § 11. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja taristuministri 24. septembri 2015. a määrus nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler  20.05.2020 Ehitise auditile esitatavad nõuded, meetodid ning korralise ja erakorralise auditi juhud ja korralise auditi sagedus 1. Sissejuhatus Ehitusseadustik ja selle rakendusaktid on peatselt kehtinud viis aastat. Mõistlik on üle vaadata ja hinnata tekkinud praktikat ning muutmisvajadust. Ehitise auditile esitatavaid nõudeid reguleerib majandus- ja taristuministri määrus nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord“ (edaspidi määrus nr 116). Aja jooksul on ehitussektor muutunud järjest aktiivsemaks ning valmistutakse sektori digitaliseerimiseks. Sellega seonduvalt on aga suurenenud probleem andmetega. Paljud andmed ei ole huvitatud osapooltele kättesaadavad või on vananenud või ebaõigeid. Probleem on saanud alguse kahe registri liitmisest 2003. a. Täiendavalt süvendab kõnesolevat probleemi ka ehitamine ilma vastava ehitusloata ehk ebaseaduslik ehitamine. Juhul kui ehitatakse ilma vastava ehitusloata, siis ei toimu ehitusloa menetlust ja vajalikud uued andmed ei jõua ehitisregistrisse. Paljud ehitised on ka kasutusel ilma kasutusloata. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 26 lg 1 kohaselt tuli ehitisregistri andmed korrastada 2020. aasta 1. jaanuariks. See säte põhjustas massilise andmete uuendamise protsessi. Täiendavalt aitas kaasa ka pankade nõue, et laenu väljastamiseks peab olema ehitisel kasutusluba või kasutusteatis. Andmete parandamise ja ülevaatamise käigus selgus, et ebaseaduslikult ehitatud ehitiste puhul saab teatud juhul asendada ehitusprojekti auditiga, küll aga puudub seadusandlusest konkreetselt sellist auditit reguleerivad normid. Seega on tekkinud turul segadus, milline peaks olema ehitusprojekti asendav audit. Täiendavalt on toodud välja probleemid ehitusaegsete dokumentide puudumisega. Käesoleval hetkel puudub pädeval asutusel konkreetne juhis või norm olukorras, kus ehitusdokumente ei ole koostatud. Läbi auditi olemusliku tõlgenduse ja muude võimaluste puudumise nõutakse dokumentide asendamiseks auditi koostamist. Sellist võimalust ei ole sätestatud kehtivas määruses. Ka ei ole teada, mida selline audit peaks sisaldama ning millisel hetkel on võimalik pädeval asutusel sellist auditit nõuda. Küll aga on sellise audit vajalik, sest tagantjärele ehitusdokumentide koostamine ei ole mõttekas ning ei täida dokumenteerimise eesmärki. Määruse muutmise eesmärk ei ole ära kaotada eraisikute poolt tellitavaid auditeid ehitise seisukorra hindamiseks. Vastupidi, sellised auditid on endiselt võimalikud ja vajalikud, küll aga on seadusest tulenevatele kohustuslikele audititele määratud rangemad, mahukamad ja sisulised nõuded. Seevastu turul tellitavad auditid, näiteks ehitise seisukorra või kandevõime hindamiseks, peavad lähtuma käesoleva määruse üldistest põhimõtetest ning lepingu osapooled saavad seada täpsema auditeeritava ehitise osa ja auditi eesmärgi ning selles lepinguliselt kokku leppida. 2018 aasta lõpus viidi läbi uuring „Ehitise auditi ja ehitusprojekti ekspertiisi regulatsiooni analüüs“, mis kajastab sektori seisukohta esitatud audititele ja ekspertiisidele. Määruse koostamisel on võetud võimalusel arvesse uuringus toodud seisukohti. Selguse, sätete ülesehituse, loetavuse ning sisu täienemise huvides ei ole võimalik täiendada kehtivat määrust ja on tarvis kehtestada uus määrus (edaspidi käesolev eelnõu). Käesolevas eelnõus sätestatud nõuded on minimaalsed nõuded auditi koostamiseks. Eraõiguslikult on võimalik osapooltel leppida kokku täiendavad tingimused, nõuded, tegevused ning säilitamine. Iga audit on unikaalne ja sõltub ehitisest ning auditi eesmärgist. Seega on toodud määruses igale auditile kehtivad üldnõuded ning erakorraliste auditite puhul täiendavad lisanõuded. Tellija ja auditi koostaja lepivad omavahel kokku, millal ja kuidas aruanne tellijale esitatakse. Riigile esitatakse aruanne läbi ehitisregistri. Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (tel: 625 6399, e-post: [email protected]). Määruse koostamisel osales Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo (tel: 639 7638, e p ost: [email protected]), sama osakonna ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (tel: 625 6457, e-post: [email protected]) ning sama osakonna ehitisregistri talituse projektijuht Taavi Jakobson (tel: 625 6394, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7153403, e-post: [email protected]). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 11 paragrahvist. Käesoleva eelnõu sätete järjestus võrreldes määrusega nr 116 oluliselt ei muutu, kuid muutub numeratsioon. Muudatusi selgitatakse iga paragrahvi selgitustes. Käesolevas eelnõus ei sisaldu määruse nr 116 § 3 ja määruse numeratsioon on sellevõrra edaspidi muutunud. Määrus nr 116 §-s 3 olid kajastatud erinevad auditeerija kohustused. Näiteks tuli ehitise auditi tellijat (edaspidi tellija) teavitada, et auditeerija vastab seaduses toodud nõuetele ning edastada tellijale ettevõtte vastutava pädeva isiku nimi. Lisaks tuli teavitada asjaoludest, mis võisid mõjutada auditeerija sõltumatust ning olukorrast kui auditeerijal puudus pädevus teatud osa hinnata. Kõik eeltoodud sätted on seadusest tulenevalt kohustuslikud või on olemuslikult eraõiguslikud. Näiteks ei tohi auditeerija alustada oma tööd, kui tal puudub selle jaoks pädevus või ta ei ole sõltumatu. Need nõuded tulenevad ehitusseadustikust. Juhul kui sõltumatus muutub auditi koostamise ajal, siis saavad tellija ja auditeerija leppida kokku täiendavates meetmetes või saab auditeerija kaasata teise spetsialisti ehk siin ei piisa tellija teavitamisest, vaid auditeerija ei saa seadusest tulenevalt jätkata oma tööga varasemal moel. Kes on ettevõtte vastutav spetsialist ning kes täpsemalt auditeerib tellija objekti on omavahelise lepingu ning ettevõtte sisekorralduse küsimus. Kõik omavaheliste teavituste ajad ning täpsemad meetodid on samuti tellija ja auditeerija vahelise lepingu esemeks. Paragrahvis 1 määratakse määruse reguleerimisala Sättes on toodud välistus eelnõu reguleerimisalast. Käesoleva eelnõu nõudeid ei kohaldata tee auditile. Võrreldes määrusega nr 116 on eemaldatud välistuse viidet. Varasemalt oli viide EhS § 91 lõikele 1, mis viitas avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Eelnõus on välistus toodud teedele laiemalt. Tee mõistet selgitab pikemalt EhS § 92 lõikes 1 toodud tee definitsioon. EhS § 92 lg 1 tee definitsioon on laiem kui EhS § 91 lg 1 toodud teed, millel on avalik funktsioon. Ei ole põhjendatud erateedele eelnõus toodud nõuete kohustuslik rakendamine. Osapooltel on võimalus lepinguliselt vabatahtlikult kokku leppida määruses toodud nõuete täitmist. Teatud auditid on reguleeritud ka teistes õigusaktides. Käesolev eelnõu on üldine ja juhul kui muust õigusaktist tulenevad täpsemad nõuded auditile, näiteks elektripaigaldise auditile, siis tuleb rakendada eelkõige konkreetsele auditile koostatud nõudeid. Paragrahvis 2 on sätestatud auditi eesmärk ja kasutatavad meetodid. Lõikes 1 on toodud välja auditi eesmärk. Auditi eesmärk saab olla kogu ehitise või ehitise osa või ehitamise auditeerimine. Võrreldes määrusega nr 116 on lisatud auditi eesmärkide loetellu eraldiseisvana ka ehitise osa ning ehitise ehitamisele esitatavad nõuded. Erakorralise auditi käigus on võimalik teha hindamine ka üksiku ehitise osa ulatuses, näiteks kui on vaja hinnata tehnosüsteemi korrasolekut. Sellisel juhul ei pruugi alati olla vajalik hinnata ehitise teisi osasid ega nende omavahelisi mõjusid. Teatud juhtudel on vaja hinnata ka ehitamisele esitatavaid varem kehtinud nõudeid. Näiteks juhul kui tehakse audit ehitusprojekti asendamiseks ehitisele, mis on ehitatud enne ehituseaduse jõustumist, siis peab audit hindama ehitise ohutusele esitatavaid nõuded. Kui aga ehitis on ehitatud juba ehitusseaduse kehtivuse ajal, siis tuleb hinnata EhSi § 11 lõikes 2 ja §-s 12 kehtivaid nõudeid ehk lisaks ehitisele esitatavatele ohutusalastele nõuetele tuleb hinnata ka ehitamisele esitatavaid nõudeid, näiteks ehitise asukohas kehtivaid kitsendusi ja planeeringuid. Hinnang tuleb anda vastavalt ehitamise ajal kehtinud nõuetele. Juhul kui kavandatakse olemasolevale ehitisele korruste peale ehitamist, siis on asjakohane hinnata momendil kehtivatele nõuetele vastavust. Eelnõusse on lisatud, et kahjustuste tuvastamise korral tuleb need kajastada auditis ning anda omapoolne hinnang nende ulatuse osas. Tuleb pakkuda välja erinevad võimalused kahjustuste parandamiseks ehk näiteks ehitise rekonstrueerimiseks. Juhul kui tuvastatakse, et ehitis ei vasta nõuetele ja kahjustused on sellises ulatuses, et ei ole otstarbekas parandada, siis tuleb ka see auditis selgelt välja tuua. Auditi eesmärk ei ole täidetud üksnes väitega: „Rekonstrueerida ei ole võimalik“. Võrreldes määrusega nr 116 eemaldatakse hinnangu andmine vastavalt lähteülesandele. Auditeerija ei saa kitsalt piirduda vaid algselt paika pandud eesmärgiga. Juhul kui auditeerija tuvastab ehitise või ehitamise juures puudused (näiteks vamm seinas), mis ei olnud algselt kokkulepitud ülesandes, siis tuleb ka see puudus aruandes välja tuua. Täiendavalt on auditeerija kohustus viia läbi lisakontrolle juhul kui auditeerijal tekib põhjendatud kahtlus ehitise või ehitamise nõuetele vastavuses. Auditi eesmärgiks ei saa olla kasutusloa väljastamise võimalikkuse hindamine - see on pädeva asutuse ülesanne. Seega ei saa auditi järeldus olla, et väljastada võib kasutusloa. Audit peab üheselt andma hinnangu vastavalt oma eesmärgile: hinnata ehitise, ehitise osa, ehitise osa koosmõjus ehitise kui tervikuga või ehitise ehitamise nõuetele vastavust. Kasutusloa väljastamise võimalikkust hindab seejärel pädev asutus. Lõikes 2 on toodud kolm põhilist meetodit, mida auditeerija peab kasutama, et täita auditi eesmärk. Sõltuvalt auditi sisust ja mahust on iga meetodi osakaal erinev. Punktis 1 on meetodina toodud visuaalne kontroll. Iga auditi eelduseks on, et auditeerija on käinud auditeeritava objektiga tutvumas. Kohapeal saab auditeerija tuvastada kas on silmaga nähtavaid kahjustusi ehitisel, kas on vaja tellida analüüse, näiteks pragude põhjuste või hallituse tuvastamiseks. Ehitise tehnilise seisukorra hinnang eeldab, et välja on toodud ka kahjustuste hulk, liik ja ulatus ning seoses iga kahjustusega põhjendatud hinnang rekonstrueerimise võimalikkuse kohta. Visuaalse hinnangu all on jäetud kajastamata tehniliste andmete tuvastamine. Levinumad kasutatavad materjalid tunneb auditeerija visuaalselt ära, küll aga teatud tehnilisi andmeid, näiteks pikkus või laius, ei ole võimalik täpselt visuaalselt tuvastada. Auditeerija peab lähtuma andmetest, mis talle on vajalikud. Näiteks kui auditeerija hindab katuse kandevõimet, siis ei pruugi olla vundamendi soojustuse materjal asjakohane informatsioon. Seega ei kajasta visuaalne kontroll kõigi tehniliste andmete tuvastamist, vaid auditeerija tuvastab enda jaoks kõik vajalikud andmed, nii tehnilised, dokumentaalsed kui ka visuaalsed, mis on tal hinnangu andmiseks vajalikud. Punktis 2 toodud kasutuskontrolli käigus hindab auditeerija, kas ehitist on võimalik kasutada vastavalt määratud kasutusotstarbele. Võrreldes määrusega nr 116 on lisatud kontrollile ka hinnang, kas sellise kasutusotstarbele vastavalt on võimalik ehitist või ehitise osa kasutada ning kas selline kasutamine vastab nii ohutuse kui ka muudele nõuetele. Näiteks kui ehitises ei tööta küttesüsteem või ehitis ei vasta eluruumidele esitatavatele nõuetele, siis tuuakse see konkreetselt auditis välja ning antakse hinnang kas ehitist saab edaspidi kasutada vastavalt määratud kasutusotstarbele. Taoline kontroll on oluline, sest vastavalt kasutusotstarbele võivad ehitisele esitatavad nõuded olla erinevad. Seega ehitis võib mõnel juhul olla ohutu näiteks eluhoonena kasutamiseks, küll aga ei pruugi ehitis või selle osa olla sobilik kasutamiseks avaliku teenuse osutamiseks, kuna näiteks ligipääsetavuse nõuded ei ole piisavalt täidetud. Punkti 3 kohaselt tuleb teha ka dokumentatsiooni kontroll. Dokumentatsiooni on mõeldud laiemalt kui ehitamise protsessis koostavaid dokumente. Ehitamise dokumendid, varasemad uuringud, ajaloolised andmed või tuntud analoogsete ehitiste tüüpvead, koostatud aga kinnitamata ehitusprojekt ja muud asjakohased dokumendid annavad auditeerijale olulise informatsiooni hinnangu andmiseks. Näiteks ehitamise dokumentidest koos visuaalse kontrolliga võib auditeerija tuvastada avarii võimaliku põhjuse. Dokumentatsioon on indikatsiooniks ka ehitise ehitamise aja kohta. Auditeerija ei pea tegema kaudselt ehitisega seonduvate dokumentide kontrolli, näiteks üürilepingu nõuetele vastavust või ehitusmaksumuse analüüsi, vaid ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust väljendavate dokumentide kontrolli. Võrreldes määrusega nr 116 ei ole eelnõus piiratud kontrolli tegemist ohutu kasutamise ning ehitise korrahoiu jaoks vajalike nõuetega. Taoline piiramine ei olnud mõistlik ning pärsib auditi eesmärki, eriti ehitusprojekti või ehitusdokumente asendava auditi puhul. Ehitamist kajastavad dokumendid tuleb koostada ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Näiteks juhul kui täna ehitatakse ehitis ja ehituse käigus jäetakse koostamata nõutud dokumentatsioon, siis selliste ehitiste puhul peavad olema täidetud lisaks ohutule kasutamisele ka kõik muud nõuded. Sättele lisatakse juurde, et dokumentatsioon peab olema nõuetekohane ning hindama peab muuhulgas ehitise või ehitamise vastavust ehitusdokumentidele. Teatud dokumentide (näiteks korstnapühkimise akt) puhul on nõue, et dokumendi aluseks olevat tegevust tuleb perioodiliselt korrata. Tuginedes hinnangu andmisel sellistele dokumentidele, peab auditeerija kontrollima, et dokumendi aluseks olnud tegevused on tehtud või korratud nõutud perioodidel. Väga oluline on dokumentide puhul, et need vastavad ehitatud ehitisele või ehitamisele. Juhul kui ehitusdokumendid kirjeldavad plekk-katuse paigalduse ehitustöid aga ehitisel on tegelikult kivikatus, siis peaksid sellised dokumendid tekitama auditeerijas põhjendatud kahtlusi ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse osas. Lõikes 3 kirjeldatakse olukorda, kui auditeerija küll viib läbi lõikes 2 toodud kontrollid, kuid ei ole veendunud ehitise nõuetele vastavuses, esitatud dokumentide tõepärasuses või puudus võimalus teha lõikes 2 toodud kontroll, näiteks dokumentide täieliku puudumise korral. Juhtudel, kus auditeerijal jääb kahtlus ehitise nõuetele vastavuse osas, tuleb auditeerijal teha täiendav kontroll. Täiendava kontrolli toiminguid ei pea ta tegema ise, vaid võib tellida teenusena teiselt pädevalt isikult. Määruse nr 116 kohaselt on täiendavate toimingute tegemine jäetud vabatahtlikuks. Küll aga ei ole võimalik anda hinnangut ehitise nõuetele vastavuse osas, kui auditeerijal on tekkinud põhjendatud kahtlus, mida üldiste meetoditega kontrollida ei saa. Seega on eelnõu kohaselt sellise olukorra esinemisel kohustus viia läbi täiendav kontroll. Kontrollimise meetodid on sätestatud eraldi punktidena. Loetelu ei ole kinnine vaid arvestab tulevikus võimaliku tehnoloogilise ja auditeerimise parima praktika arenguga. Konkreetse meetodi kasutamise tingimuseks on, et see peab aitama veenduda ehitise või ehitamise nõuetele vastavuses. Näiteks radooniuuringu tellimine madala radoonileviku tõenäosusega piirkonnas, ei ole põhjendatud. Auditeerija peab ise oma tekkinud kahtlust põhjendama ning jõudma auditi tellijaga kokkuleppele lisameetodite kasutamise ja tegija. Punkti 1 kohaselt avatakse kandekonstruktsioon, piirdetarind või tehnosüsteem. Näiteks juhul kui ehitisel puuduvad dokumendid, siis võib olla mõistlik kaetud tööde aktid asendada teatud osas kandekonstruktsiooni avamisega. Auditeerija kui pädev spetsialist on kohustatud langetama otsuse, kas olemasolevad mittetäielikud ehitusdokumendid on piisavad, et ta saaks anda hinnangu ehitise nõuetele vastavuse osas või on selleks siiski nõuetele vastavuse tuvastamiseks vajalik teatud ulatuses ehitise osade avamine. Konstruktsioonide avamise ning varasema olukorra taastamise kulud lepivad tellija ja auditeerija omavahel eelnevalt kokku. Punkti 2 kohaselt saab auditeerija teha vajalikke mõõtmisi. Mõõtmised võivad osutuda vajalikuks kui näiteks ehitusprojektis esitatud ja valmis ehitatud ehitise kõrguste või muude tehniliste andmete vahel on erinevused. Mõõtmist võib olla tarvis ka näiteks kui tekib kahtlus radooniuuringu tulemustes või radoonikaitse ebapiisavas paigaldamises. Põhjendatud kahtlus võib esineda ka olukorras, kus teadaolevalt ja dokumenteeritult on varem korduvalt tuvastatud analoogseid vigu ehitise ehitanud ehitaja poolt eelmistel objektidel. Punktis 3 toodud meetodit võib vahel minna tarvis mõne kahtluse kinnitamiseks. Näiteks majas esineva vammi või hallituse tuvastamiseks. Punktis 4 on toodud veel lisaks muud vajalikud meetmed ehitise või ehitamise nõuetele vastavuses veendumiseks. Täna ei saa ette näha teaduse, tehnoloogia ja ehitusekspertide parima praktika võimalikku arengut. Lisaks on kõik ehitised ja nendes esinevad probleemid erinevad. Kõik kasutatavad meetodid peavad olema eesmärgipärased, et tuvastada ehitise nõuetele vastavus. Võrreldes määrusega nr 116 on eelnõu § 2 lõige 4 uus, mille eesmärk on kaitsta auditeerijat juhul, kui tema täielikuks hinnanguks vajalikud tegevused, näiteks ligipääs või tarindite avamine, on takistatud. Lõike 4 kohaselt kajastab auditeerija auditi aruandes olukorra, kui ta ei pea vajalikuks täiendavate ehk lõikes 3 toodud meetodite kasutamist või kui auditi läbiviimine on takistatud. Auditeerija ei pea kasutama lõikes 3 toodud täiendavat meetodit, kui ta saab anda hinnangu ehitise nõuetele vastavuse osas kasutades lõikes 2 toodud meetodeid. Täiendavalt võib tekkida olukord kui auditeerija ei saa teatud põhjustel tuvastada ehitise või ehitamise nõuetele vastavust. Näiteks võib auditeerijal olla takistatud ligipääs hinnatavale ehitisele. Taoline olukord võib tekkida näiteks korterelamus, kui ühistu tellitud auditi korral ei lase osad korteriomanikud auditeerijat oma korterisse. Eeltoodud otsused või olukorrad tuleb kindlasti märkida auditi aruandesse, et oleks vajadusel hiljem võimalik tuvastada auditi maht ning auditeerja võimalused ehitisega tutvumiseks. Aruandes tuleb see informatsioon kajastada kokkuvõtlikus hinnangus, mis on reguleeritud eelnõu § 5 lg 2 punktis 8. Eelnõust on välja jäetud määruse nr 116 § 2 lõige 2, mille kohaselt tellija tagab vajalikud tingimused ehitise auditi tegemiseks, sealhulgas teeb auditeerijale kättesaadavaks vajalikud dokumendid ja andmed ning tagab juurdepääsu ehitisele ja selle osadele. Dokumentide ja andmete üleandmine ning kättesaadavuse tagamine (näiteks linnavalitsusest ehitusprojekti toomine) on osapoolte vahel võimalik täpsemalt kokku leppida ning sellise kohustuse õigusaktiga sätestamine ühele osapoolele ei ole mõistlik. Määruse nr 116 § 2 lõiked 3, 4 ja 5, seoses lähteülesande koostamise ja auditeerija selgituskohutusega, viidi käesolevas eelnõus auditeerija kohustuse alla paragrahvi 4. sätestatakse, et auditi täpsema eesmärgi, mahu, meetodid ja liigi määrab auditeerija koos tellijaga. Määruses nr 116 on öeldud, et tellija koostab lähteülesande. Tellijal ei pruugi olla valdkonnapõhiseid vajalikke teadmisi, et otsustada milline võiks olla sobilik auditi liik ja maht. Praktikas on sageli lähteülesandeks kasutusloa saamiseks vajalike dokumentide koostamine, mis tegelikult ei ole auditi hinnangu sisuline eesmärk. Seega ei kajasta eelnõu lähteülesande koostamist ega isikut. § 4 lg 1 sätestab, et määrata tuleb eesmärk, maht, meetodid ning liik. Selle määramise eest vastutavad mõlemad osapooled. Auditeerija on kõrgemate erialaste teadmistega isik, seega eeldame tema juhtivat rolli. Küll aga võib tellija teada probleemi, selle põhjuseid või ehitise ajalugu ja seega on tellijal vähemalt osaline ettekujutus ja teadmised auditi vajalikkusest. Näiteks juhul kui audit on tellitud ehitusprojekti koostamiseks, siis on tellijal suurem teadmine selle kohta, mida soovitakse ehitisega edasi teha. Paragrahvis 3 sätestatakse ehitise auditi lähtealused. Lõikes 1 tuuakse välja, et peamiselt tuleb lähtuda sättes toodud dokumentidest ja andmetest. Sättes esitatakse loetelu peamistest ehitisele iseloomulikest ja asjakohastest dokumentidest, seega tegemist on lahtise loeteluga. Võrreldes määrusega nr 116 lisandusid sõnad „nende olemasolul“. Vastavatele andmetele saab tugineda kui need andmed on olemas. Seega sätte eesmärk ei ole nende dokumentide kohustuslik koostamine auditi läbi viimiseks. Näiteks ei ole mõistlik ehitusprojekti asendava auditi jaoks koostada lisaks uut ehitusprojekti. Sellisel juhul ei annaks auditi koostamine lisaväärtust. Muudetud on määruses nr 116 § 4 toodud auditi lähtealuste loetelu. Näiteks standardid viidi eelnõu § 3 lõikesse 2. Standardid on oma olemuselt vabatahtlikud dokumendid, mille järgimine ei ole kohustuslik. See tuleneb asjaolust, et täitmiseks kohustuslikud saavad olla vaid avaldatud õigusaktid, mis on vastu võetud ettenähtud protseduuri (vastava õigusliku menetluse) kohaselt selleks pädeva riigiorgani poolt. Standardeid ei avaldata sarnaselt õigusaktidele, need on autorikaitse objektid ning reeglina kättesaadavad vaid tasu eest. Mõistlik on anda auditeerijale võimalus lähtuda omal valikul standarditest vastavalt oma pädevusest tulenevale hinnangule auditi kvaliteetse koostamise huvides. Loetelu kohaselt lähtutakse järgmistest eeldustest: 1) Auditeerija peab auditi koostamisel kujundama hinnangu lähtudes konkreetsele ehitisele esitatavatest nõuetest. Näiteks erinevad omavahel oluliselt eramajale või koolile kehtestatud ehituslikud nõuded. Sõltuvalt auditi eesmärgist tuleb hinnangut andes jälgida ka ehitise ehitamise aega. Ehitis peab reeglina vastama ehitamise ajal kehtinud nõuetele, erandina võivad kehtida tagasiulatuvalt soodsamaks muutunud nõuded. Näiteks kui hinnatakse ebaseaduslikult ehitatud ehitist ning ei ole teada ehitamise aeg või see ei ole tõestatav, siis EhSRS § 27 lg 3 kohaselt tuleb eeldada, et ehitis on ehitatud peale ehitusseaduse jõustumist, so peale 2003 aastat. 2) Võrreldes ehitamisega võib auditeerimise korral olla ehitusprojektil erinev eesmärk. Näiteks juhul kui ehitist on ebaseaduslikult laiendatud või ümberehitatud, siis saab algsest heaks kiidetud ehitusprojektist andmed, mille abil võib tuvastada ebaseaduslike ehitustööde eelduslik maht. Teisest küljest, kui ehitis vastab ehitusprojektile aga ehitusdokumendid on koostamata, siis saab auditeerija hinnata ehitise vastavust koostatud ja kinnitatud ehitusprojektile. Juhul kui ehitis vastab pädeva isiku poolt koostatud ehitusprojektile, siis saab ehitusprojekt anda auditeerijale täiendava nõuetele vastavuse eelduse. Alati ei saa sellises olukorras vaid väline ehitusprojektile vastavus olla ainuke argument ehitise nõuetele vastavuse hindamiseks. Põhjendatud juhul saab täiendavaks hinnanguks kasutada näiteks teatud tarindite avamisi. Pädeva isiku poolt koostatud ehitusprojekti ekspertiis ja seal tooduga arvestamine ehitamisel annab auditeerijale ka täiendava nõuetele vastavuse eelduse hinnangu tegemisel. 3) Ehitusdokumendid annavad auditeerijale võimaluse tagasiulatuvalt ehitusprotsessiga tutvuda ning tuvastada võimalikud ehitusvead. 4) Ehitusmaterjali, toote või seadme kasutusjuhised ja nõuded annavad auditeerijale teadmised konkreetse materjali, toote või seadme omaduste ja kasutamisvõimaluste kohta. Auditeerijal on võimalus veenduda materjali või toote või seadme paigaldamise, kasutuse või hoolduse ohutuses ja nõuetekohasuses. 5) Ehitusuuringust võib tulla auditeerijale oluline informatsioon konkreetse ehitise või asukoha eripärade kontrollimiseks. Näiteks informatsioon varasemast pinnase reostusest või piirkonnas esinevast maapinna vajumisest või üleujutustest. Uuringu materjale kasutades saab auditeerija anda hinnangu vajalike täiendavate meetmete kohta, et tagada ka konkreetses piirkonnas või seal piirkonnas asuvas ehitises nõuetele vastavus. 6) Varem koostatud audit annab auditeerijale ülevaate juba täheldatud puudustest. Lõike 2 kohaselt on auditeerijal õigus arvestada veel muid dokumente või allikaid, mis aitavad hinnangu andmisele kaasa. Näiteks juhul kui puuduvad ehitusdokumendid ja omanikul on olemas eelprojekt, mis ei pruugi olla väga põhjalik, siis võib auditeerijal olla abi analoogsest tüüpprojektist, et anda hinnang teatud sõlmede võimalikele lahendustele. Täiendavalt aitavad ehitamise ajal kehtinud nõuetele sisu anda kohtulahendid, eriala spetsialistide varasemad hinnangud analoogsetes juhtumites, erialaliitude juhendmaterjalid ja kõik muu, mis tavapäraselt sisustab hea tava mõistet. Vahel võivad olla asjakohasteks lisaallikateks isegi fotod ehitustegevuse või ehitusaegade kohta. Võrreldes määrusega nr 116 on sätet oluliselt laiendatud. Võrreldes määrusega nr 116 on välja jäetud § 4 lõige 3, mis käsitles auditeerija nõudeõigust täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Dokumentide ja andmete tellimine ning üleandmine lepitakse tellija ja auditeerija vahel kokku. Auditeerija peab enne tööd tellijat teavitama vajalikest dokumentidest ning tellija saab anda omapoolse hinnangu olemasolevatest dokumentidest ja lisadokumentidest või andmetest, mida ta on valmis audteerijale esitama. See on lepinguline sisesuhe, mida ei ole mõistlik käesolevas avalikku õigust käsitlevas eelnõus reguleerida. Samuti saavad osapooled omavahel kokku leppida selles, kes otsib üles avalikult kättesaadavad allikad, nagu näiteks linnavalitsuse arhiivis asuvad ehitusprojektid. Paragrahvis 4 sätestatakse auditeerija kohustused. Lõike 1 kohaselt selgitab auditeerija tellijale enne auditi koostamist auditi tegemise põhimõtteid, meetodeid, liike ning andmete ja dokumentide vajadust auditi läbiviimiseks. Auditeerija ja tellija määravad täpsema isikute ringi, kellele on vaja konkreetse auditi läbiviimiseks vajalikku informatsiooni tutvustada. Lõike 2 kohaselt määrab auditeerija koos tellijaga enne auditi koostamist auditi eesmärgi, meetodid, mahu ja liigi arvestades ehitise seisukorda ja pädeva asutuse juhiseid nende olemasolul. Määruse nr 116 kohaselt pidi tellija koostama lähteülesande aga selle jaoks ei pruugi tellijal olla piisavalt teadmisi. Auditeerijal on kogemus ja pädevus, et määrata auditi eesmärk, meetodid, maht ja liik, hinnates ehitise seisukorda ja pädeva asutuse juhiseid. Lähtuda tuleb loomulikult tellija soovist ja võimalustest ning seetõttu tuleb eeltoodud nelja aspekti määrata auditeerijal koos tellijaga. Auditi liigi all peetakse silmas EhS § 18 lõikest 1 tulenevat auditite eristamise alajaotust: kasutuseelne, korraline ja erakorraline. Auditi liigist sõltub auditi sisu. Auditi eesmärk ei saa olla näiteks kasutusloa saamine ehk auditiga ei hinnata kasutusloa saamise võimalikkust. See on pädeva asutuse ülesanne. Audit annab pädevale asutusele hinnangu ehitisest või ehitamisest. Auditeerija võib otsustada esitatud informatsiooni baasilt, kas tuleks kasutada täiendavaid meetodeid. Mahu eelduslik paikapanek on mõeldud eelkõige tellija kaitsmise huvides. Teatud auditite puhul on auditeerijal juba ette teada, millised pädevad spetsialistid tuleb tal auditi koostamisse lisaks juurde kaasata. Selguse huvides tuleb märkida, et eelnõus peetakse ehitise auditit tegeva isiku all silmas juriidilist isikut. EhS § 18 lg 4 välistab omaniku võimaluse koostada iseenda ehitisele audit. EhS § 24 lõikes 2 on nimetatud tegevusalad, kus isik peab oma kvalifikatsiooni tõendama haridusel ja töökogemusel põhineva kutseseaduse kohase kutsega või muu õigusakti kohase pädevustunnistusega. EhS § 24 lõike 1 kohaselt kohaldub see nõue ettevõtjatele majandustegevuse korral. Ettevõtja kohustused on toodud EhS §-s 21. Ühe kohustusena on ettevõttel vaja tagada, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik. Kes pädevatest isikutest konkreetselt millise projektiga tegeleb või kes keda haigestumise korral asendab, on ettevõtte sisekorralduse küsimus. Tellija asub lepingulisse suhtesse ettevõttega. Küll aga peab meeles pidama, et tõendada tuleb kvalifikatsiooniga pädeva isiku osalust auditi koostamist tegevas, kontrollivas või juhtivas rollis. Paragrahvis 5 kehtestatakse nõuded auditeerimise tulemusele. Võrreldes määrusega nr 116 on muudetud auditi ülesehitus selgema ja mugavama lugemise huvides kohustuslikuks. Lisatud on ehitamise oluliste kuupäevade informatsiooninõue ning varasemad § 5 lõike 2 punktid 6, 7 ja 8 kajastatakse käesolevas eelnõus ühiselt punktis 6. Määruse nr 116 kohaselt pidi auditeerija esitama ettepanekud ehitise ohutuks või nõuetele vastavaks muutmise kohta vaid asjakohasel juhul. Juhul kui ehitis ei ole nõuetekohane, siis tuleb igal juhul koostada ka ettepanekud, kuidas ehitis nõuetele vastavaks viia. Lõike 1 kohaselt tuleb auditeerimise tulemus vormistada auditi aruandena. Lõike 2 kohaselt peab esitatav auditi aruanne olema sättes nimetatud järjekorras. Aruande järjekord on oluline, et parandada aruande loetavust. Praktikas pannakse kasutatud materjalide pikk nimekiri algusesse ning erinevad osad on tihti omavahel segamini. Kindla struktuuriga esitatud auditid hõlbustavad loetavust ka pädevatele asutustele. Punktis 1 sätestatakse, et tuleb kajastada eelnõu § 4 lõikes 2 toodud informatsioon. Selle info esikohal kajastamine võimaldab koheselt tuvastada auditi liigi, eesmärgi, meetodid ja mahu. See annab, näiteks pädevale asutusele, võimaluse koheselt aru saada, mis liiki dokumendiga on tegemist (näiteks dokumentide asendamiseks koostatud audit või ehitusprojekti asendav audit). Punkti 2 kohaselt tuleb tuua esile auditeerija ja auditi koostamises osalenud pädevad isikud. Teiste pädevate isikute kaasamine võib tulla kõne alla näiteks juhul, kui auditeerijal endal puudub teatud osade hindamiseks pädevus. Tihti on praktikas selleks elektri- või gaasipaigaldise auditi koostamise pädevusega isikud. Punkti 3 kohaselt tuleb esitada auditi käigus ehitamise olulised kuupäevad ja ehitise tehnilised andmed. Tegemist on olulise punktiga, sest auditi koostamisel tuleb võtta arvesse, milliseid ehitustöid on ehitisel kokku tehtud. Kui audit koostatakse ehitusprojekti asendamiseks, siis on oluline hinnangu andmiseks teada, millal mida ehitati. Kui ehitatud ehitise osad on ehitatud erinevatel aegadel, siis tuleb anda hinnang vastavalt ehitamise ajal kehtinud nõuetele. Näiteks kui katus vahetati 2005. aastal, ehitis soojustati 2009. aastal ning ehitist laiendati 2012. aastal, siis tuleb iga ehitustöö hindamisel arvesse võtta ehitamise ajal kehtinud nõudeid, milleks on 2005, 2009 ja 2012. Kindlasti ei ole sätte eesmärk, et kirjutatakse näiteks ehitis ehitati 2002 aastast kuni 2015 aastani ilma täpsustamata, millal mida täpsemalt tehti. Ka ei ole eesmärgiks tagantjärgi ehituspäeviku koostamine. Auditeerija, kui pädev isik, teeb proportsionaalse valiku kajastatavate kuupäevade mahu osas nii, et tal oleks võimalik anda korrektne hinnang ehitisele ja ehitamisele. Auditis tuleb kirjeldada ka ehitise tehnilisi andmeid. Sätte eesmärk ei ole terve ehitise kõigi andmete ülesloetlemine, vaid hindama ja kajastama peab auditi läbiviimiseks asjakohaseid andmeid. Näiteks kui auditeeritavaks osaks on ehitise juurdeehitus, siis tuleb kirjeldada juurdeehitatud ehitise osa tehnilisi andmeid mitte terve ehitatud ehitise andmeid. Punkti 4 kohaselt tuleb ehitise auditis kajastada ehitise projekteerinud ja ehitanud isiku nimi ja kvalifikatsioon. Need andmed tuleb kajastada, kui need andmed on teada. Juhul kui pole teada, kes on ehitanud ehitise, siis tuleb kajastada andmete osas, et isikud on teadmata. Samamoodi võib juhtuda, et ehitusprojekti koostanud isik on teadmata. Punkti 5 kohaselt on vaja kajastada visuaalkontrolli või kontrollide kuupäevad. Audit kajastab ehitatud olukorda, mis võib aja jooksul muutuda. Sellepärast on oluline teada, millisel hetkel oli auditeerija kohapeal olemasoleva olukorraga tutvumas. Punkt 6 kajastab auditeerija antavat hinnangut ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse osas. Välja tuleb tuua kasutatud meetodid ja nende alusel antud hinnang. Auditeerija peab hinnangut põhjendama. Auditeerija võib kajastada iga meetodi tulemuse eraldi ning anda hinnangu nende koosmõjul. Juhul kui auditeerija kasutab täiendavaid meetodeid, näiteks tellib lisauuringuid, siis tuleb ka need meetodid kajastada. Punktis 7 tuleb kajastada muud kohustuslikud andmed, mis võivad tuleneda teistest õigusaktidest. Punkti 8 kohaselt tuleb tuua välja üheselt arusaadav ja kokkuvõtlik hinnang ehitisele lähtuvalt eelnevalt püstitatud auditi eesmärgist. Kokkuvõttes ei pea dubleerima varem kajastatud iga meetodi kohta koostatud eraldiseisvat hinnangut või teiste pädevate isikute koostatud osasid, vaid tuleb tuua välja auditeerija koondhinnang eelnevalt koostatud osade ja dokumentide alusel. Hinnang peab olema selge ja ei tohi olla mitmeti mõistetav. Punkti 9 kohaselt tuleb lisada juurde ettepanekud ehitise nõuetele vastavusse viimiseks. Ei piisa auditeerija järeldusest tuleohutuse tagamise vajaduse kohta, vaid tuleb kirjeldada, kuidas seda teha. Kui kuuri tuleohutuskuja naaberhoonega ei ole piisav, siis peab auditeerija andma juhtnöörid, mida konkreetsel juhul tuleb kuuriga teha. Näiteks võib tuleohutuse tagamiseks pakkuda välja tulemüüri ehitamise võimaluse. Juhtnöörid peavad sisaldama ka hinnangut kas selliseks ehitustööks on vaja eelnevalt esitada ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Juhul kui ehitis vastab nõuetele, siis seda osa kajastama aruandes ei pea. Punkti 10 kohaselt tuleb lisada aruande lõppu loetelu dokumentidest või allikatest, mida auditeerimisel kasutati. Taoline loetelu annab võimaluse hinnata kasutatud allikaid juhul, kui hiljem ilmnevad uued asjaolud. Ka annab see auditi lugejale võimaluse veenduda, et auditeerija on võtnud arvesse kõik vajalikud nõuded ning allikad. Lõike 3 kohaselt peab auditeerija kirjutama auditi aruandesse ka puudused, mis ta on avastanud auditeerimise käigus, aga mis ei olnud otseselt auditeerimise eesmärgiks. Näiteks kui eesmärgiks oli hinnata ehitise fassaadi soojustamist, aga auditeerija avastab, et hoones on nõuetele mittevastavalt või ilma vajaliku loata muudetud kandvaid seinu, siis tuleb ka see muudatus auditis kajastada. Küll aga ei saa eeldada, et auditeerija avastab vammi varasemalt ehitatud hoone osas kui ta oli kutsutud hindama ehitise juurdeehitust või kuuri tuleohutust. Auditeerija ülesanne ei ole igal juhul ja alati kõik ehitisel esinevad puudused kirja panna, vaid tuleb lähtuda eelkõige seatud töö eesmärgist ja mahust. Kui tuvastatakse ilmselge puudus mujal (näiteks ebaseaduslik juurdeehitus kuigi hindama kutsuti katuse ehitustööd), siis on kohustus seda kajastada. Sõltuvalt audi eesmärgist ja tellijaga kokkuleppest saab vajadusel suurendada auditi algselt kokkulepitud mahtu. Võrreldes määrusega nr 116 on eelnõu § 5 lõige 4 uus säte. Juhul kui auditi eesmärk on asendada ehitusprojekti ehk koostatakse EhSRS § 28 või § 29 kohane audit, siis tuleb auditi koosseisu lisada lõikes 4 toodud dokumendid. Tavapärase ehitusprojekti koosseisus on ettenähtud arhitektuursed joonised ja ehitise plaanid oma detailsusastmes, seega tuleb need lisada ka ehitusprojekti asendava auditi koosseisu lisadena juurde. Kohustus on lisada vähemalt eelprojekti mahus. Määruse nr 116 § 5 lõige 3 on viidud vormistamise nõuete alla § 6 lõikesse 6. Uus säte annab võimaluse vormistada auditi lisadena need osad, milles auditeerijal pädevus puudub. Auditi kokkuvõttes või hinnangu andmisel saab auditeerija nendele lisadele viidata. Näiteks saab välja tuua, et tuleohutus vastab nõuetele ja on hinnatud spetsialisti „X“ poolt töös number „Y“ ja lisatud auditile kaasa lisana „Z“. Paragrahvis 6 on käsitletud auditi aruandele kehtivaid vormi- ja allkirjastamise nõudeid. Lõike 1 kohaselt ei tohi auditis olla vastuolusid. Audit peab olema terviklik ja üheselt mõistetav. Näiteks ei saa ehitusprojekti asendavas auditis kajastada tuleohutuse osas, et ehitis ei vasta nõuetele ja on ohtlik kui auditi aruande üldise järelduse kohaselt ehitis vastab nõuetele. Audit on terviklik ehk auditi osad moodustavad kokku ühe terviku, millest tuleneb hinnang vastavalt auditi eesmärgile. Audit ei tohi sisaldada informatsiooni, millest on võimalik saada mitmeti aru. Auditi aruanne peab olema selge ja antud hinnangutest peab olema võimalik tuvastada üheselt, kas ehitis vastab nõuetele või mitte ning millised on selle hinnangu põhjendused. Võrreldes määrusega nr 116 on välja jäänud loetavuse ja erialaspetsialistidele arusaadavuse nõuded. Audit peab igatahes olema loetav, seega puudub põhjus selle õigusaktis välja toomiseks. Lisaks ei pea audit olema arusaadav üksnes erialaspetsialistile. Auditi võivad tellida ka erialateadmisteta inimesed, kes soovivad teadmisi oma ehitise kohta, näiteks miks on tekkinud keldrisse niiskus või miks ventilatsioon ei tööta. Lõike 2 kohaselt täiendatakse auditit foto või graafilise materjaliga, kui see suurendab auditi terviklikkust ja üheselt mõistetavust. Asjakohased võivad olla sellised fotod, millest saab tuvastada teatud osade mõõtmeid, nõuetekohase materjali olemasolu või muid ehitise omadusi. Auditeeritava ehitisega mitteseotud fotodega auditi aruannet koormata ei tohi. Võrreldes määrusega nr 116 ei ole fotode lisamine igasse auditisse kohustuslik. See aitab vältida asjakohatute fotode lisamist. Foto lisatakse vaid siis, kui see on eelnõus nõutud või kui see aitab suurendada aruande terviklikkust või üheselt mõistetavust. Eelnõust on jäetud välja ka tellija andmete kajastamine auditis, sest selliste andmete avaldamine võib olla vastuolus andmekaitseseadusega. Allkirjastamise kuupäeva eraldi märkimine ei ole vajalik, sest auditid tuleb esitada digitaalsel ja masinloetaval kujul ja seega on allkirjastamise kuupäev nähtav läbi digiallkirja andmise. Lõikes 3 on käsitletud tiitellehel esitatavaid andmeid. Punkti 1 kohaselt tuleb tiitellehele kanda auditi liik ja nimetus või number. Auditi liigiks võib olla näiteks ehitise erakorraline audit ehitusdokumentide asendamiseks. Auditi liigid tulenevalt EhS-i § 18 lõikest 1 ja nendeks on korraline, erakorraline ja kasutuseelne. Nimetus või number sõltuvad suuresti auditeerija enda dokumenteerimise süsteemist. Punkti 2 kohaselt peab olema auditi tiitellehel kajastatud ka auditeeritava ehitise aadress või aadressid. Aadressi täpsus sõltub auditeeritava objekti mahust. Ainult korteri auditeerimisel tuleb märkida aadress korteri täpsusega. Punkti 3 kohaselt tuleb tuua tiitellehel välja auditeerinud isiku nimi, e-mail, kontaktnumber, isikukood ning kvalifikatsioon. Siinkohal ei ole isiku kontaktandmed kaitstud, sest tegemist on tema tööalaste andmetega. Punkti 4 kohaselt tuleb tiitellehel kajastada ka auditi koostanud ettevõtja nimi ning tema pädeva isiku nimi. EhS § 23 kohaselt pädev isik teeb, kontrollib või juhib oma pädevusega seonduval alal tööd. Seega on võimalik, et auditi aruande on koostanud valmis kolmas isik pädeva isiku juhendamisel ja kontrollil. Küll aga tuleb selline olukord kajastada auditi tiitellehel, sest auditi aruandest peab tulema selgelt välja, kes on auditi eest vastutav pädev isik ehk isik, kellel on kohustus oma kvalifikatsioon tõendada. Peab olema selgitatud, kuidas pädev isik osales auditi koostamises. Ainult märge „kontrollis“ ei ole piisav, sest sellisel juhul jääb arusaamatuks, kas pädev isik viis ise läbi ehitise nõuetele vastavuse kontrolli või kontrollis vaid auditi koostamist näiteks kirjavigade osas. Tiitellehelt peavad tulema välja ka teised kaasatud isikute nimed ning kvalifikatsioonid. Lõikes 4 on toodud informatsioon, mis peab olema igal leheküljel. Punti 1 kohaselt peab igal leheküljel olema märgitud auditi liik ja nimetus või number, punkti 2 kohaselt peab olema igal leheküljel objekti aadress ning punkti 3 kohaselt peab iga lehekülg olema varustatud numbriga ja lehekülgede arvuga dokumendis. Taolised lisaandmed auditi aruande lehekülgedel hõlbustavad lugemist, järje pidamist ning raskendavad lehekülgede protsessivälist väljavahetamist. Võrreldes määrusega nr 116 on välja jäetud auditeerija ja ettevõtte vastutava pädeva isiku nimi ning allkirjastamise kuupäev. Allkirjastamise kuupäevad saab teada digiallkirjast ning kuupäeva või auditeerija pädeva isiku nime igale leheküljele kandmine ei ole proportsionaalne ega vajalik. Lõikes 5 käsitletakse auditi aruande või auditi lisade allkirjastamist. Kuna auditi võib trükkida pädeva isiku juhendamisel ka näiteks assistent, siis peab auditi aruanne olema allkirjastatud pädeva isiku, mitte assistendi poolt. Juhul kui auditi koostamisse olid kaasatud ka teised isikud, siis allkirjastavad nad vastavalt oma pädevusele oma koostatud osa. Allkirjastamisega kinnitab pädev isik, et on jälginud asjatundlikkuse põhimõtet auditi läbi viimisel ja aruande koostamisel. Asjatundlikkuse põhimõte tuleneb EhS § 10. Lõikes 6 toodud olukord kohaldub siis, kui auditi koostajal endal puudub kvalifikatsioon hinnata kogu auditi lõikes olevaid ehitise osi või nõudeid. Sellisel juhul tuleb kaasata teine ekspert, kes koostab vastavalt oma pädevusele puudu oleva osa. Seejärel saab auditeerija kasutada pädeva isiku poolt kinnitatud ja allkirjastatud osa viidates sellele näiteks kokkuvõtlikus aruande osas. Osa koostanud isik ei pea hilisemalt allkirjastama tervet auditit, vaid auditeerija saab lisada osa koostanud isiku auditi, näiteks tuleohutuse auditi, lisana ehitise auditi lõppu. Teise pädeva isiku audit on käsitletav kui lisaallikas, millele auditeerija saab tugineda hinnangu andmisel. Lõikes 7 toodud tingimuste kohaselt võrreldes määrusega nr 116 peab audit olema digitaalne ja § 9 lõikes 1 sätestatud juhul masinloetaval kujul. Ehitise auditi aruande digitaalsel vormistusel lähtutakse analoogiast, mis sisaldub EhS § 15 lõike 5 punkti 1 alusel kehtestatud määruses esitatud nõuetes digitaalsele ehitusdokumendile. Silmas on peetud majandus- ja taristuministri määruse nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“ § 3 „Nõuded digitaalsele ehitusdokumendile“. Selle kohaselt peab digitaalne ehitusdokument olema loetav vabavaralise tarkvara abil ja ei sisalda muutuvaid osi ning on digitaalallkirjastatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud korras. Põhimõte on, et kasutataks vabavaralisi või rahvusvahelistele standarditele vastavaid vorminguid. Auditid peavad olema loetavad ka aastakümneid hiljem, kuid siis ei pruugi olla võimalik suletud või teadmata vorminguga dokumente avada või on see ülemäära kulukas. Seega on lubatud dokumendid esitada eelkõige üldlevinud lihtteksti (Txt), Portable Document Format (PDF), Open Document Format (ODF), MS Office Word Document (DOC), Office Open (XML), Document (DOCX), MS Office Excel Spreadsheet (XLS) või MS Office Excel workbook (XLSX) vormingus. Digitaalse dokumendi allkirjastamisel tuleb järgida e-identimise ja e- tehingute usaldusteenuste seaduse (edaspidi EUTS) nõudeid. Kuna EUTS-i jõustumisega loeti kehtetuks digitaalallkirjastamise seadus, siis juhindutakse ka EUTS-i üleminekusätetest, millega tagatakse allkirja kehtivus, mis on antud enne EUTS-i jõustumist kehtinud korra järgi registreeritud sertifitseerimisteenuse osutaja sertifikaati kasutades. Täiendavalt on määrusest nr 3 oluliseks sätteks § 13 lg 6, mille kohaselt, juhul kui paberkandjal allkirjastatud ehitusdokument on viidud digitaalsesse vormi, siis ehitusdokumenti täiendavalt digitaalselt allkirjastama ei pea. Masinloetavuse mõistet käsitletakse analoogselt avaliku teabe seaduse § 31 lõikega 4. Teave peab olema esitatud failivormingus, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri kergesti tuvastada, ära tunda ja välja lugeda. PDF on üldjuhul masinloetav, kui see on mõnest tarkvarasüsteemist eksporditud. Seevastu PDF failid, mis on loodud paberdokumente või pildimaterjali skaneerides, ei ole masinloetavad kuna neis esinevaid faktiväited ega nende sisemised struktuurid ei ole automaatsüsteemide poolt kergesti tuvastatavad, ära tuntavad ega välja loetavad. Näiteks saab üldjuhul lugeda masinloetavaks PDF faili, mis on saadud MS Wordist tekstfaili eksportimise/salvestamise teel, mitte aga PDF faili, mis on saadud esmalt faili välja trükkimise ja seejärel skaneerimise teel. Masinloetavalt esitatud andmed võimaldavad tõhustada avaliku võimu tööd avaandmete esitamisel ning menetluste läbiviimisel, mistõttu tuleb võimalusel ja asjakohasel juhul need andmed esitada masinloetaval kujul. Auditi lisad või lähteallikad ei pea olema masinloetaval kujul, sest see oleks üleliia koormav. Näiteks kui tuginetakse vanale ehitusprojektile, mis on kätte saadav vaid paberkujul ja arhiivist, siis sellise dokumendi lisamine aruandele saab toimuda vaid dokumendi skaneerimise või fotografeerimise teel. Uuesti arvutis vana ehitusprojekti koostamine oleks ilmaselgelt ebamõistlik. Paragrahvis 7 on toodud välja ehitise korralise auditi juhud ja sagedus. Ehitised on oma ülesehituselt, ehitusajalt, materjalidelt, kasutusotsatarbelt ning hooldusajaloost sõltuvalt väga erinevad, seega ei ole mõistlik kehtestada ühesugust korralist auditi koostamise kohustust kõigile ehitistele. Korralised auditi koostamise juhud saavad tuleneda erinevatest õigusaktidest, kasutusloa kõrvaltingimusest, hooldusjuhendist või eelnevast auditist. Näiteks majandus- ja taristuministri määruses nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ §-s 10 on reguleeritud korralise auditi sagedus sõltuvalt ehitise või tehnoseadme eripärast. Hooldusjuhendist ja eelnevatest auditi aruannetest võivad tuleneda konkreetsed tähtajad auditi kordamiseks. Sõltuvalt dokumentide sisust ja osapoolte kokkuleppest võivad auditi koostamise kohustuslikkus ja sealt tulenevad nõuded olla erinevad. Võrreldes määrusega nr 116 on lisandunud korralise auditi juhte. Paragrahvis 8 on sätestatud 4 erinevat erakorralise auditi juhtu. Võrreldes määrusega nr 116 on toodud erakorralise auditi juhtumeid juurde. Punktis 1 on käsitletud olukordi, kus tuleb peale õnnetust, avariid või tehnosüsteemiriket või muu ehitise või ehitise osa mittenõuetele vastavuse osas tuvastada põhjused. Näiteks kui keldrisse pääseb vesi, siis on vaja kindlaks teha, mis on põhjused vee sinna pääsemiseks ning millised on lahendused olukorra parandamiseks. Punkti 2 kohaselt tehakse erakorraline audit, kui on vaja hinnata ehitise ohutust. Teatud juhtudel võib ehitis kaotada näiteks oma stabiilsuse (torm, maavajumine, halb ehituskvaliteet jne), siis on vaja tuvastada, kas selline ehitis on hetkel ohutu. Lisaks võib tuleneda see vajadus ka enne ehitusprojekti koostamist, et anda hinnang kas kavandatud ehitise ehitamine on võimalik. Näiteks võib olla vaja tuvastada, kas ehitisel on piisav kandevõime, et ehitada hoonele 2 korrust juurde või kas ehitist annab rekonstrueerida või on ehitise konstruktsioonid selle jaoks liiga halvas seisus. Punkti 3 kohaselt tehakse erakorraline ehitise audit ehitusprojekti asendamiseks. Ehitusprojekti asendamine auditiga on EhSRS § 28 ja § 29 toodud võimalus. Seega ei peeta siinkohal silmas võimalust alati ehitusloamenetlusse esitada ehitusprojekti asemel audit vaid konkreetselt eeltoodud seadustikus § 28 ja § 29 toodud olukordi. EhSRS § 28 lõike 6 kohaselt ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ja EhSRS jõustumise ajal (01.07.2015) kasutatav ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt. EhSRS § 29 lg 6 kohaselt ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne EhSRS jõustumist ehitatud ehitis ja EhSRS ajal kasutatav ehitis peab vastama EhS-i § 11 lõikes 2 ja §-s 12 sätestatud nõuetele. Punkti 4 kohaselt on teatud juhtudel võimalik asendada ehitusdokumendid ehitise auditiga. Pädeval asutusel on õigus nõuda auditi esitamist vaid juhul, kui neil on takistatud hinnangu andmine kasutusloa või kasutusteatise menetluses. Seega peavad olema ehitusdokumentide puudused olulised ja menetluse läbiviimist takistava iseloomuga. Näiteks juhul kui ehitusdokumentidest on puudu vaid mõni üksik sertifikaat või mõni dokument ei ole korrektselt vormistatud, siis selle asendamist auditiga nõuda ei ole proportsionaalne. Käesolev lõige ei anna võimalust nõuda vaba ehitustegevuse korral auditit üksnes ehitusdokumentide puudumisel. Säte on suunatud eelkõige vanematele valmis ehitatud ehitistele, mille dokumentatsioon on kadunud. Näiteks viimase majanduskriisi järel läksid paljud ettevõtted pankrotti ja sellega seoses tõenäoliselt kadus suur hulk dokumente. Küll aga ei ole selline dokumentide asendamine auditiga kindlasti kergem ja odavam viis kui ehitusprotsessi nõuetekohane dokumenteerimine. Dokumentide puudumisel ei pruugi auditeerijal olla võimalik teha dokumentatsiooni kontrolli ja seega anda hinnangut ehitise nõuetele vastavuse kohta. Sellisel juhul tuleb auditeerijal kasutada täiendavaid lisameetodeid, et see hinnang anda. Näiteks radooniohuga piirkonnas võib kaaluda radoonimõõtmise tellimist, kui ei ole teada kas ehitamisel kasutati radooni tõkestavaid meetodeid ja nende kasutamine oli kohustuslik. Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded auditi aruande säilitamisele ja üleandmisele. Lõike 1 kohaselt antakse ehitisregistrile auditi aruanne elektroonselt. Pädevale asutusele ei pea alati auditit esitama. Näiteks võib ostja tellida enda huvides enne ostmist auditi, et teada saada ehitise seisukord. Sellise auditi esitamine ehitisregistrile ei ole vajalik. Täna saab kohustuslikud auditid esitada pädevale asutusele koos kasutusloa taotlusega või kasutusteatisega. Tulevikus võivad need võimalused laieneda. Eeltoodud nõuete kohaselt peab audit olema esitatud elektroonselt ja masinloetaval kujul. Kuigi mõned veel poolikud auditid võivad olla koostatud paberil, siis täna on ehitisregistri kaudu kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamine elektroonne, seega on see nõue mõistlik. Lõikes 2 sätestatakse andmete säilitamise kohustus ehitise omanikule. Täiendavalt on toodud juurde säilitajana ka tellija, sest auditi tellija ei pruugi olla alati ehitise omanik. Näiteks võib auditi tellida ehitise ostuhuviline, kellel ei ole hilisemat kohustust auditit omanikule edastada. TsÜS § 58 kohaselt on kinnisasjale ehitamise kohta käiv dokument asja päraldis. TsÜS § 58 lõike 3 kohaselt laienevad peaasjaga seotud õigused ja kohustused ka päraldisele, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Ei saa välistada, et lisaks käeolevas eelnõus sätestatule leidub veel dokumente, mis on ehitise omaniku jaoks olulised, kuid mida ei ole tingimata vajalik ehitisregistrisse esitada. Neid auditeid saab samuti lugeda ehitise päraldisteks ja nende säilitamise tagab omanik või auditi tellija. Kuna sellised dokumendid lähtuvad omaniku või tellija vajadustest, siis säilitamise viisi peaksid ka nemad määrama. Säilitama peab auditi aruannet vähemalt 7 aastat. Säilitamise tähtaja rikkumise eest on EhS § 137 lõikes 1 ette nähtud rahatrahvi võimalus. Võrreldes määrusega nr 116 on välja jäetud auditi üleandmise tähtaeg. Raske on määrata konkreetset valmimise tähtaega ning osapooltel võivad olla omavahelised vaidlused. Sellisel juhul ei saa kohustada auditeerijat esitama tööd konkreetseks kuupäevaks. See lepitakse omavahel lepinguliselt kokku. Paragrahvis 10 on esitatud rakendussätted. Sätte kohaselt auditile, mida alustati enne käesoleva määruse jõustumist, kohaldatakse auditi alustamise hetkel kehtinud auditile esitatavaid nõudeid, väljaarvatud juhul, kui selle aruanne esitatakse ehitisregistrile pärast 2021. aasta 30. juunit. Kui käesolevas määruses on auditile esitatavad nõudeid sel ajal kehtinud õigusega võrreldes leevendatud, lähtutakse käesolevast määrusest. Peamiselt on siin mõeldud selgemaid ja konkreetsemaid nõudeid teatud erakorralistele audititele ning vorminõudeid. Auditi koostamisega alustamise all peetakse siinkohal silmas § 2 lg 2 toodud kontrollide (visuaalkontroll, kasutuskontroll, dokumentatsiooni kontroll) läbiviimist ja aruande koostamisega alustamist. Ainult lepingu sõlmimine ei ole auditi koostamisega alustamine. Tegemist on üleminekusättega. Näiteks juhul kui auditeerija on alustanud oma tööd enne käesoleva eelnõu jõustumist ja ta ei saa kohe oma auditit lõpetada seoses teiste tööga seotud pädevate isikute haigestumisega, siis on antud mõistlik aeg auditi lõpetamiseks enne uute nõuete kohustuslikuks muutumist. Eelnõu koostaja peab maksimaalse aja määramist vajalikuks, sest ehitussektori dokumentide suund on masinloetavuse ja digitaalsuse suunas ja seega ei saa jääda võimalikuks olukord, kus auditeerija väitel alustati auditi koostamist enne käesoleva määruse jõustumist ja seega jätkatakse auditite esitamist, mis ei ole käesoleva eelnõu sisu ega vorminõuetega kooskõlas. Meie hinnangul on umbes 1 aasta pikkune periood piisav ülemineku aeg, et põhjendatud juhul lõpetamata jäänud auditid saaksid valmis. Seejuures ei ole tõenäoline, et üht auditit koostatakse mitme aasta vältel. Paragrahviga 11 tunnistatakse kehtetuks Majandus- ja taristuministri 24. septembri 2015. a määrus nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord”. 3. Määruse muutmise määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele. Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud. Määruse eesmärk on suurendada auditite kvaliteeti ja ühetaolisust. Täiendavalt toovad konkreetsed nõuded auditi sisule ja ülesehitusele kaasa selgema ja kiirema menetluse pädevate asutuste juures. Loodud on selge ülesehitus nii auditeerija töös kui ka auditi aruande sisus. Paraneb suhtlus nii omanike, ettevõtjate kui ka avaliku sektori asutuste vahel. Uue määrusega on reguleeritud ka auditi eriliigid, mis tulenevad teistest õigusaktidest ja mida osapooled on erinevalt sisustanud. Samuti on antud praktikas kasutatavale ehitusdokumente asendavale auditile õiguslik raamistik. Seega on eelnõus esitatud muudatustel oluline mõju auditi kvaliteedi tõusule ja sektoris valitseva võimaliku segaduse paranemisele. Majanduslike kulude suurenemist osapooltele määruse uued nõuded ette ei näe. Kulu võib suureneda ehitusdokumente asendava auditi koostamise korral tellijale, kui auditeerija peab vajalikuks konstruktsioone avada. Küll aga on seda kulu võimalik vältida täites ehitusdokumentide koostamise määruses toodud nõudeid. Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud. Määruse jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigile või kohaliku omavalitsuse üksustele. Määruse jõustumisega tulusid ei prognoosita. 6. Määruse jõustumine. Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse muutmise määruse eelnõu kooskõlastamine. Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks järgmistele huvigruppidele: Eesti Arhitektide Liit (EAL), Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL), Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL), Maanteeamet, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ), Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL), Eesti Geodeetide Ühing (EGU), Eesti Soojustehnikainseneride Selts (ESTIS), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts (EVKIS), Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL), Eesti Veeühing, Eesti Asfaldiliit, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond, Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) ja Eesti Omanike Keskliit (EOKL), Eesti Sisearhitektide Liit (ESL), Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL) ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit (EKKL).