Kiri

Jaak Aab Teie 20.04.2020 nr 14-6/2835-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 20.05.2020 nr 6-1/933-2 Kagu-Eesti tegevuskava pikendamise ettepanekud Kultuuriministeerium esitab ettepanekud kajastada uuendatud Kagu-Eesti tegevuskavas perioodil 2015–2030 olulisi kultuuri valdkonnaga seotud tegevusi. Ettepanekud koos selgitustega on kajastatud Lisas 1. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Eino Pedanik 6282227 [email protected] Merle Männik 6282255 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Lisa 1 Kagu-Eesti tegevuskava põhi- ja tegevussuundade uuendamise ettepanekud Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2030 Põhisuund/ Prioriteetsus 2020-2030/ Elluviimise aeg Tegevussuund Kultuuriministeeriumi kommentaar Põhisuund 1 Ettevõtluse ja tööhõive areng. Konkurentsivõime suurendamine ja töökohtade loomine 1.1 Jätkatakse sobivates kohtades ettevõtlus- ja tööstusalade rajamist ja edasiarendamist ning luuakse tööstusparkide arendamise sihtasutus Ida-Virumaa eeskujul. 1.2 Jälgitakse piirkonnas kutsehariduse andmise vastavust tegelikele tööhõive prognoosidele ja koolitusvajadusele. Toetatakse naaberpiirkondade keelte (läti, vene) õpet kui üht vajalikku oskust ettevõtluseks ja edukaks tegutsemiseks paljudel elualadel piiriäärses piirkonnas 1.3 Arendatakse Võru Kutsehariduskeskust, Valga Kutseõppekeskust ning Räpina Aianduskooli kui omal alal tugevaid piirkondlikke õppeasutusi, samuti riigigümnaasiume Võrus, Valgas ja Põlvas. Toetatakse sisekaitselise õppe võimaluse pakkumist Kagu-Eesti maakondades. 1.4 Toetatakse kaugtöö võimalusi, eelkõige arendades IT-taristut. 1.5 Olemasolevate ja kavandatavate üleriiklike meetmete rakendamisel kaalutakse võimalusi Kagu-Eesti projektidele eelistingimuste loomiseks. 1.6 Jätkatakse piirkonnaspetsiifiliste tugevuste rakendamist ja arendamist kompetentsi- ja kasvuvaldkondades. 1.7 Soodustatakse ettevõtlusega alustamist. Kaalutakse erinevaid võimalusi kohaliku mikroettevõtluse täiendavaks toetamiseks. Soodustatakse eakate ja erivajadustega inimeste tööhõivet 1.8 Elektri ülekande- ja jaotusvõrke arendatakse senisest suuremas kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega 1.9 Soodustatakse Kagu-Eestis riigile kuuluva kasutuseta maa võõrandamist KOV- idele ettevõtluse, elukohtade ja sotsiaalteenuste arendamiseks. 1.10 Muudetakse suurte üleriigiliste hangete nõudeid, et kohapealsed väiketootjad saaksid eduka osalemise võimaluse. 1.11 Arendatakse juhtumipõhiselt ettevõtluseks vajalikku taristut (teed, internet, elekter ja muu) piirkonnale oluliste tööandjate kitsaskohtade lahendamiseks. Põhisuund 2 Loodus ja eripära. Piirkonna loodusliku ja kultuuripärandi eripära parem kasutamine 2.1 Toetatakse pärandkultuurile tuginevat ettevõtlust. KUM peab oluliseks tegevuse Aastani 2030 jätkamist ettevõtlusvaldkonnas. 2.2 Lihtsustatakse omatoodetu müüki piirkonnas ja nõudeid väiketootjatele. 2.3 Riikliku turismiarengukava rakendamiseks Kagu-Eestis viiakse ellu regioonipõhised meetmed. 2.4 Eripära hoidmiseks tunnustatakse ja toetatakse Eesti piirkonnakeelte (võro, seto, Ettepanek jätta punkt antud Pidev tegevus mulgi) ja kultuuri hoidmist ning edendamist. sõnastuses uude tegevuskavasse aastani 2030 sisse. Ettepanek jätta punkt antud sõnastuses uude tegevuskavasse sisse. Väärtustamaks vaimset kultuuripärandit ning Kagu-Eesti piirkondlikke eripärasid jätkab KUM Vana Võrumaa, Setomaa ja Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmete rakendamist. 2.5 Võetakse kasutusele rohkem kohalikku taastuvat ressurssi (näiteks vee-, päikese- KUM ettepanek sõnastuse Pidev tegevus või tuuleenergia, biogaas, puit) energia tootmiseks, ehituseks ja muuks. muutmiseks: „Võetakse kasutusele aastani 2030 rohkem kohalikku ja taastuvat ressurssi (näiteks olemasolevad ehitised, vee-, päikese- või tuuleenergia, biogaas, puit) energia tootmiseks, ehituseks ja muuks.“ Muudatusettepanek põhineb vajadusel täpsustada sõnastust. Näiteks päikseenergia ei ole Kagu- Eesti kohalik ressurss ja ehituspärand ei ole jällegi taastuv ressurss. Leiame, et olemasoleva ressursi hulka tuleb kindlasti arvata kohalik ehituspärand, mis aitab sisustada põhisuunda (piirkonna kultuuripärandi eripära parem kasutamine) ja keskkonnasäästliku ehituse suunda konkreetses tegevuses. Olemasolevate ehitiste kasutamine on keskkonnasäästlikum kui uute ehitamine. 2.6 Arendatakse piirkonna mainekujundust. 2.7 Keskkonna- ja muinsuskaitseliste piirangute seadmisel arvestatakse senisest Uus sõnastusettepanek (KUM Pidev tegevus enam loodus- ja muinsusväärtuste kõrval ka kohalike elanike vajadustega. ettepanek, ei kata keskkonna poolt): aastani 2030 „Kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade säilimise ja arendamise toetamine ning kitsenduste hüvitamine.“  KUM leiab, et olemasoleva sõnastusega tegevus on seadustest tulenev põhimõte, millega arvestatakse igapäevatöös. Muudatusettepanekuga täpsustatakse tegevust. 2.8 Keskkonnaseisundi parandamiseks viiakse koostöös ellu projektid olulistes kokkulepitud keskkonnakaitse suundades (nt veevaldkonnas). Põhisuund 3 Paremad ühendused. Koostöö ülepiiri regioonidega 3.1 Otsitakse võimalusi suurendada märgatavalt tolmuvabade teede osakaalu Kagu- Eesti maakondades, sealhulgas jätkub eraldi tähelepanu osutamine piiriäärsete teede korrashoiule. 3.2 Vaadatakse transpordivõrku laiemalt koos Tartu kui piirkonna kõigi maakondade jaoks olulise sõlmkeskusega. Ka Tallinna-Tartu vahelise ühenduse jätkuv parandamine on Kagu-Eesti inimeste liikumisvõimaluste puhul oluline, et tagada ühistranspordiga KaguEesti maakonnakeskustest pääsetavus pealinna 3 tunniga, nagu määrab ühistranspordi teenusstandard. Kaalutakse piirkonna ühise ühistranspordikeskuse loomist. 3.3 Parandatakse liikumisvõimalusi, vähendatakse takistusi ja bürokraatiat Eesti- Läti piiriäärses suhtluses inimeste, ettevõtete ja avalike teenuste osutajate vahel. Parandatakse võimaluste piires Eesti-Vene piiriülest suhtlust. Põhisuund 4 Parem elukeskkond. Kaasaegne haldus. Turvalisus. 4.1 Kolme maakonna üleselt ühendatakse kompetents tegevusteks, mida on mõistlik teha koos või kogu piirkonna üleselt. 4.2 Kaalutakse kaugtöökohtade ja nende riigiasutuste või asutuste töökohtade toomise võimalust Kagu-Eestisse, mille töö ei sõltu kontori asukohast. Riigiasutuste struktuursete ümberkorralduste käigus säilitatakse Kagu-Eestis proportsionaalne hulk asutuse töökohti ja funktsioone. 4.3 Liigse omavalitsusliku killustatuse ületamiseks jätkatakse ja tugevdatakse tegevusi KOV-ide ühinemiste ja koostöö soodustamiseks Kagu-Eestis. 4.4 Maakondades luuakse teenuspunktid põhimõttel, et inimesele osutatakse kõiki vajalikke avalikke teenuseid ja ta saab riigiasutustega suhelda võimalikult ühes kohas. 4.5 Kaalutakse ja rakendatakse erinevaid meetmeid Kagu-Eestisse elama jäämise soodustamiseks ning Kagu-Eestisse elama asuda soovijate toetamiseks. 4.6 Luuakse toetusvõimalused mahajäetud hoonete ja tööstusalade lammutamiseks või taaskasutusse võtmiseks, mis tõstab kohtade mainet ja atraktiivsust potentsiaalsete ettevõtjate ning elanike silmis 4.7 Viiakse läbi tuleohtu vähendavaid ja tules hukkumisi ennetavaid, samuti veeohutusele suunatud ning uppumissurmasid ennetavaid tegevusi. 4.8 Toetatakse piirkonna elanike, eriti piiriäärsete alade inimeste kaasamist Eesti julgeoleku tagamisse ning kodukoha turvalisuse suurendamisse. 4.9 Arendatakse piirkonnas asuvaid lastekodusid. Uued ettepanekud KUM täpsema tegevuse sõnastusettepanek: „Arendatakse Kagu-Eesti KUM üldisema tegevuse sõnastuse Pidev tegevus raamatukogusid arvestades e-riigi ja kohalike elanike vajadusi, et tagada elanikele ettepanek: „Arendatakse aastani 2030 konkurentsivõimelisus.“ omavalitsuse piire ületavaid rahvaraamatukogu teenuseid, et pakkuda avalikus ruumis kaugtöökohti, omavalitsuse ja riigi e- teenuseid ning muuta inimesele lähimas teenuspunktis info- ja kultuuriressursi kasutus efektiivsemaks.“ Selgitus: Tegevuse võib liita punktiks 2.9, kuid võib võib sobituda ka punkti 4. Punktis 4.2, 4.3 ja 4.4 on elukeskkonna parandamise ja kaasaegse haldamise põhimõtted välja toodud. Lisatud punkt aitaks Kagu-Eestis teenuseid uuendada juba eksisteerivates asutustes. Tegemist oleks valdkonda reformiva algatusega. Muudatus tooks Kagu- Eestisse ka hooajalisi töötajaid, kes saaksid kasutada avalikku ruumi nt kaugtöö tegemiseks (arvutiprogrammid, WIFI, printimine, tööruum, inforessursid jms). Raamatukogude infospetsialistid vajavad kahtlemata täiendkoolitusi, ümberõpet ja koostööd teiste asutustega- omavalitsus, Töötukassa jt ametid. Kui ametiasutused on kinni, siis raamatukogude avamine ka töövälisel ajal pikendab omavalitsuste teenuste kasutamise võimalusi inimesele lähemal asuvates asutustes (lubade taotlemine, arvete maksmine jms). Raamatukogu peaks teadmistele ja kultuurisisule juurdepääsu ning lugemise edendamise kõrval pakkuma tänapäevaselt infoteenust, juhiseid ja tuge teabe omandamiseks