MUUDETUD (01.10.2020 nr 26) COVID- 19 puhangust tingitud erakorraline abi perioodiliste ajakirjandusväljaannete tellijatele edastamise toetamiseks

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 12 COVID- 19 puhangust tingitud erakorraline abi perioodiliste ajakirjandusväljaannete tellijatele edastamise toetamiseks Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse perioodiliste ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antava COVID- 19 puhangust tingitud erakorralise abi tingimused päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede tellijatele edastamise kulude, mille katmiseks planeeritud tulud on kirjastajatel oluliselt vähenenud, kompenseerimiseks. (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte. (3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. (4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikkel 3 lõige 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (5) Toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020.a määrusest nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“. (6) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud perioodiliste ajakirjandusväljaannete kirjastajate jätkusuutlikkuse tagamine. (2) Toetuse andmise tulemusena on tagatud käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud perioodiliste ajakirjandusväljaannete tellijateni toimetamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil. § 3. Vähese tähtsusega abi (1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes ja selle andmisel lähtutakse VTA määrusest ning konkurentsiseaduse § 33 sätestatust. (2) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot. (3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine § 4. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud riigi poolt asutatud sihtasutus, kes kirjastab päeva- ja/või nädalalehte, sealhulgas maakonnalehte, mis ilmub vähemalt kaks korda kuus. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 2) tal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse; 3) tal puuduvad seoses saadud toetustega varasemad täitmata kohustused. Juhul kui toetuse andja on teinud taotleja suhtes varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata. § 5. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) teave, kui taotleja on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tuleneva kriisi tõttu taotlenud või saanud lisaeelarve vahendite arvelt toetust teistest meetmetest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt;  3) andmed taotleja poolt välja antavate päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede 2020. a esimese kvartali kojukandekulude kohta kuude ja väljaannete lõikes; 4) taotleja poolt välja antavate päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede 2020. a teise kvartali kojukandekulude prognoos kuude ja väljaannete lõikes; 5) taotleja majandustegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud mõjude lühikirjeldus; 6) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 7) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu. § 6. Taotluse esitamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. (2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. (5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik kulu on vältimatu kulu, mis on otseselt seotud taotleja poolt välja antavate päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede tellijateni edastamisega, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, on kooskõlas õigusaktidega, on tõendatud algdokumentidega ja tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ning on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. (2) Mitteabikõlblik kulu on: 1) kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest; 2) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. § 8. Abikõlblikkuse periood Abikõlblikkuse periood on 1. aprill 2020 kuni 31. juuli 2020. § 9. Toetuse suurus (1) Toetuse maksimaalne suurus on 30% taotleja poolt välja antavate päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede 2020. a teise kvartali kojukandekulude prognoosist. (2) Juhul kui toetuste maksimaalsete suuruste kogusumma ületab taotlusvooru eelarvet, leitakse toetuse summa proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks arvutatakse toetuste maksimaalsete  suuruste kogusumma ja taotlusvooru eelarve vahe. Toetuse maksimaalset suurust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab nimetatud kogusumma taotlusvooru eelarvet nii, et taotlejatele eraldatav kogusumma oleks võrdne taotlusvooru eelarvega. 4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine § 10. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 3 lõikes 2 toodud asjaolude ilmnemisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 4 lõigetes 1 ja/või 2 toodud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse § 34 sätestatud korras. Taotluse esitamise tähtaega ei ennistata, kui see toob kaasa taotlusvooru eelarve ületamise, kui see riivab teiste taotlejate õigusi või kui toetuse abikõlblikkuse periood on lõppenud. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse § 4, 5 ja 7 sätestatud nõuded. § 11. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ning kord (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. Toetuse andja võib kaasata taotluste menetlemisse MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidu. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määrused nimetatud nõuetele. Kui nõuetele vastavate taotlustega taotletav kogusumma on suurem kui taotlusvooru eelarve, rahuldatakse taotlused lähtuvalt käesoleva määruse § 9 lõikes 2 sätestatust. (3) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruv taotletav toetus on suuremas summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani ning teeb taotluse osalise rahuldamise otsuse. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse § 4 ja 5 sätestatud tingimustele või taotletud toetuse summa ei vasta käesoleva määruse § 7 sätestatule või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;  3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. § 12. Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine § 13. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab toetuse sihipärase kasutamise kohta aruande toetuse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal. (2) Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu. (3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates. § 14. Toetuse tagasinõudmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 3) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet selle nõudmisel ja tähtajaks; 4) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus; 5) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. 6. peatükk Määruse rakendamine § 15. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse alates 1. aprillist 2020.a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „COVID- 19 puhangust tingitud erakorraline abi perioodiliste ajakirjandusväljaannete tellijatele edastamise toetamiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel. Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi andmist perioodiliste ajakirjandusväljaannete kirjastajatele, kelle tulud on oluliselt vähenenud. Toetust antakse kulude katmiseks, mis on otseselt seotud päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede tellijatele edastamisega. Vabariigi Valitsuse 16.04.2020 kabinetinõupidamisel otsustati toetada viiruse levikuga seotud meetmeteks ette nähtud vahenditest 450 000 euro eraldamist ajakirjandusväljaannete leviku toetamiseks. Kultuuriministril paluti teavitada sellest Eesti Meediaettevõtete Liitu, kellega koostöös on välja selgitatud potentsiaalsete abi saajate sihtgrupp, täpsustatud leviku toetust vajavate ajakirjandusväljaannete loetelu ning läbi arutatud toetuse andmise põhimõtted. Eesti meediajuhtide optimistliku prognoosi kohaselt on meediaettevõtted kaotamas oma reklaamituludest sel aastal 30-40 miljonit eurot, mis on umbes kolmandik Eesti 100 miljoni euro suurusest reklaamiturust. Samas tuleb ajakirjanikel oma tööd jätkata suuremas mahus kui tavaolukorras ning koondamised ja sundpuhkused on juba eelmise kriisi järelkajana töötajate miinimumini viidud toimetustes välistatud. Tulude kadumisel ähvardab väljaandeid sulgemine ning tulude vähenemisel ei ole kirjastused võimelised täitma oma kohustusi, sealhulgas tagama nende poolt välja antavate päeva- ja nädalalehtede kohale toimetamist tellijateni. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (e-post [email protected], telefon 628 2347) ja loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok (e-post [email protected], telefon 628 2234). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 15 paragrahvist. 1. peatükk Üldsätted Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga perioodiliste ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antava COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi tingimused. Toetatakse päeva- ja /või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede tellijatele edastamise kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on kirjastajatel oluliselt vähenenud. Lõike 2 kohaselt tuleb eelnõuga reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu vastavaid õigusakte, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, ja haldusmenetluse seadust. Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on muuhulgas mõeldud Eestile otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamises ja toetuse andmise ülesannete täitmises juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätted kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega. Lõike 3 kohaselt ei kohaldata eelnõud taotlejatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte. Lõige 4 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et kui antakse vähese tähtsusega abi, ei tohi seda kasutada näiteks tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning ka abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele riigieelarve seaduse § 81 1 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. Lõike 6 kohaselt on toetuse andja Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud kirjastajate jätkusuutlikkuse tagamine, kes annavad välja päeva- ja/või nädalalehti, sealhulgas maakonnalehti. Käesoleva eelnõu tähenduses on päevaleht regulaarselt välja antav ajaleht, mille ilmumissagedus on 5-6 korda nädalas ja nädalaleht regulaarselt välja antav eraldiseisev ajaleht või ajalehe lisaleht, mille ilmumissagedus on 1 kord nädalas kuni 2 korda kuus. Maakonnaleht on piirkondlik ajaleht, mille ilmumissagedus on 1 kuni 6 korda nädalas. Toetuse andmise tulemusena on tagatud päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede tellijateni toimetamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Paragrahviga 3 kehtestatakse vähese tähtsusega abi reeglite kohaldumine. Lõike 1 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab toetuse andja iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse vähese tähtsusega abiks või mitte. Lõikes 2 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu riigipoolset toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Lõike 3 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2 lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest: 1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; 2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht-, või järelevalveorgani liikmetest; 3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; 4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana. Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada 200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud. Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Punkti 1 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punktis 2 sätestatakse, et taotlejal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. Kui taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud ning taotleja ei ole taotluse esitamise ajaks esitanud nõuetekohaselt maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruandeid, ei ole nimetatud nõuded täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole tekkinud riigi ees rahalist võlga enne Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra välja kuulutamist. Punktis 3 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele ehk milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Taotlus peab kajastama taotleja üldandmeid ning sisaldama infot, kas ja millises summas ning mis eesmärgil on taotleja taotlenud või saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tuleneva kriisi tõttu lisaeelarve vahendite arvelt toetust teistest meetmetest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt. Taotlusele tuleb lisada andmed tema poolt välja antavate ehk kirjastatavate päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede 2020. a esimese kvartali kojukandekulude kohta kuude ja väljaannete lõikes ning vastavate kulude prognoos 2020. a teise kvartali kohta. Taotleja majandustegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud mõjude lühikirjelduses tuleb vabas vormis kirjeldada muutuseid tulude ja kulude osas. Taotleja kinnitab oma allkirjaga, et ta vastab eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Taotlusele tuleb lisada volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 6 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister. Toetuse taotlemine toimub vooruliselt. Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Lõigetes 3-5 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu. Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. 3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid. Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui ta on vältimatu, otseselt seotud taotleja poolt välja antavate päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede tellijateni toimetamisega, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, on kooskõlas õigusaktidega, on tõendatud algdokumentidega ja tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ning on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. Lisaks peab kulu olema kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka siseriikliku õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõtetega. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka Euroopa Liidu toetusi reguleerivate õigusaktidega. Euroopa Liidu õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et kui toetuse andmine tähendab ühtlasi vähese tähtsusega abi andmist, tuleb järgida VTA määruses sätestatud lisatingimusi kulu abikõlblikkusele. Riigisisese õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid kulude tegemisel. Lõikega 2 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Paragrahviga 8 kehtestatakse meetme abikõlblikkuse periood. Tulenevalt Riigikogus 15.04. 2020. a vastu võetud riigi 2020. a lisaeelarve seaduse § 5 lõikest 1 võib lisaeelarvega eraldatavaid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud meetmete vahendeid kasutada üksnes selles seaduses ette nähtud eesmärgil ja ulatuses. Lisaeelarve kehtib eelarveaastal ning seega võib vahendeid kasutada tekkepõhiselt kuni 2020. aasta 31. detsembrini. Arvestades Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanekut toetatakse käesoleva eelnõu alusel päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede tellijatele edastamise kulusid, mis on otseselt seotud nende väljaannete tellijatele kättetoimetamisega 2020. a teises kvartalis. Kuna väljaannete kättetoimetamise teenuse osutajad esitavad arveid vastava teenuse eest tagantjärele, on abikõlblikkuse periood, mille jooksul esitatavate arvete alusel tekkivaid kulusid kompenseeritakse, ühe kuu võrra pikem kui 2020. a teine kvartal. Paragrahviga 9 kehtestatakse toetuse suurus. Lõike 1 kohaselt on taotletava toetuse maksimaalne suurus maksimaalselt 30% taotleja poolt välja antavate päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede 2020. a teise kvartali kojukandekulude prognoosist. Nimetatud piirmäär on arvutatud erakorralist abi vajavate kirjastajate poolt välja antavate päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede 2020. a esimese kvartali tegelike kojukandekulude ja taotlusvooru kogueelarve põhjal. Lõige 2 sätestab, et olukorras, kus taotlejate maksimaalsete toetuste kogusumma ületab taotlusvooru eelarvet, leitakse toetuse summa proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks arvutatakse maksimaalsete toetuste kogusumma ja taotlusvooru eelarve vahe. Taotleja maksimaalset toetussummat vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab nimetatud maksimaalne kogusumma taotlusvooru eelarvet nii, et taotlejatele eraldatav kogusumma oleks võrdne taotlusvooru eelarvega. 4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine Paragrahviga 10 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus. Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud või määruse § 3 lõikes 2 toodud asjaolude ilmnemisel või kui taotlus ei vasta eelnõu § 4 lõigetes 1 ja/või 4 sätestatud tingimustele. Kui taotlust ei esitata tähtajaks, ei ole tehniliselt võimalik e-keskkonnas taotlust hiljem esitada. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Taotluse esitamise tähtaega ei ennistata, kui see toob kaasa taotlusvooru eelarve ületamise, kui see riivab teiste taotlejate õigusi või kui toetuse abikõlblikkuse periood on lõppenud. Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub eelnõu § 10 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 10 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates. Lõike 6 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu § 4, 5 ja 7 sätestatud nõuded. Juhul kui taotleja ja/või taotluse vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda ei kõrvaldata, tunnistab toetuse andja taotleja ja/või taotluse nõuetele mittevastavaks ning teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Paragrahvis 11 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord ning üldised alused. Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse. Toetuse andja võib taotluste menetlemise protsessi kaasata MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidu, mille esindajad konsulteerivad toetuse andjat vastavuskontrolli läbiviimisel. Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Taotluse osalise rahuldamise otsuses fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Osaline rahuldamine on põhjendatud ka eelnõu § 9 lõikes 2 toodud juhul. Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Lõike 5 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 12 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse välja toetuse saajale ühes osas kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine Paragrahviga 13 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale toetuse sihipärase kasutamise kohta aruande esitamise kohustus. Aruande esitamise tähtaeg sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Lõikes 2 sätestatakse, et aruanne tuleb toetuse andjale esitada e-keskkonna kaudu. Lõike 3 kohaselt menetleb toetuse andja aruannet kuni 30 tööpäeva selle esitamisest alates. Paragrahviga 14 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta. Lõike 2 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Erisus on ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega Lõike 3 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta haldusmenetluse seaduse kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. 6. peatükk Määruse rakendamine Paragrahviga 15 reguleeritakse eelnõu rakendamist. Eelnõu rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.04.2020. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina järgitakse VTA määruses toodud nõudeid. 4. Eelnõu mõju Eelnõu kavandamisel on arvestatud regionaalsuse põhimõtet nii, et abi saajate hulka kuuluksid abi vajavad organisatsioonid üle Eesti. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu rakendamisega ei kaasne toetuse andjale lisakulusid. Rakendamiseks vajalikud vahendid 450 000 eurot eraldatakse toetuse andjale riigieelarvest. Eelnõu rakendamisega seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saajate majandustulemustes ja jätkusuutlikkuses. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu ei ole ministeeriumidega kooskõlastatud. Eelnõu on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 14.05.2020. a istungil.