Kiri

SA Endla Teater p õhikirjaliste eesmärkide ja 2019 .a. tegevuseesmärkide saavutamine Sihtasutus Endla Teater (edaspidi Endla Teater) on etendusasutus, mille eesmärgiks on eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuse loomise ja esitamise kaudu. Endla Teater asub Pärnu linnas. Aasta 2019 oli Endla Teatrile eelkõige hea töörütmi saavutamise ja loominguliselt rikkaliku repertuaari aasta , mis lisas meie kavva väärtuslikke lavastusi erinevale maitse le. See aasta pakkus meie trupile ja tehnilisele meeskonnale ka mitmeid huvitavaid koostöövõimalusi . 2019.aastaks olime juba piisavalt harjunud uute lavatehniliste võimalustega , et nende toel pakkuda lavastuste tehnilistesse lahendustesse uusi värve. Üldine elatus taseme tõus on olnud jätkuvalt mõõdukas ja üha enam on märke sihtturu teadlikkuse kasvust, mis on heaks eelduseks sihtasutuse arenguvisioonide edukaks rakendamiseks. Teatrihuvi kasvutrend on iseloomulik kogu teatrimaastikule Eestis. Teatri põhi hooaeg kestab septembrist kuni maini, sellele järgneb suvehooaeg. Kõige tihedama tegevusega kuud on oktoober-detsember ja veebruar-aprill. September, jaanuar ja mai on pisut rahulikuma töörütmiga. Hooajalisust kajastav kõver peegeldab selgelt ka teatri külastatavust ja sellega seotud omatulu de mahte . S ihtasutuse nõukogu pidas aasta jooksul koosolekuid 4 korral , 7.veebruaril, 11.aprillil , 12.septembril ja 28.novembril ( eelnevalt 2012.a.- 5 korral ; 2013.a. – 6 korral ; 2014 – 5 korral ; 2015 – 4 korral , 2016 – 2 korral , 2017 – 4 korral , 2018 – 4 korral ). 2019 . aasta jooksul andis Endla T eater kokku 338 etend ust , mida käis vaatamas 93 440 külastajat , sealhulgas 1551 huvilist Teatrikinos ja teemaõhtutel. Aktiivne tegevus toimus aasta jooksul ka Teatrikinos , Jazzklubis ja Teatrigaleriis . Väärtf ilmiõhtuid toimus jaanuarist detsembrini 10 korral , teemaõhtuid 2-l korral . Näitusi oli aasta jooksul 20 ja neist oli võimalik osa saada enam kui 100 tuhandel külastajatel . Viisime oma lavastusi vaatamiseks ka Eesti teistesse saalidesse . Teatri s uvehooaeg toimus seekord eba traditsioonilisel moel, kus mängiti kahte vabaõhulavastust Koidula muuseumi aias - Kaili Viidase 2017.a. valminud suve lavastust „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ ja J.V.Janseni sünniaastapäevale pühendatud „Ihu paradiisi“ . Etendusi sai suvehooajal kokku 27 ja külastajaid kogunes vaatama 8 672 . Lisaks sihtasutuse enda tegemistele on teatrimaja avatud ka teiste le Eesti teatrite le ja ürituste korraldajatele . Kõigi väikeste aga oluliste asjaolude koosmõjul oleme 2019. aastal saavutanud märg atava hüppe külastajate arvus. Kõige publikurohkemateks lavastusteks kujunesid suure saali lavastused. Draamat „ Elu ja armastus “ (lavastaja Aare Toikka ) külastas 14 542 vaatajat . Muusikali „Oliver Twist “ külastas 8 500 vaatajat ja komöödiat „Windsori lõbusad naised“ külastas 8 429 vaatajat . Hoogsalt alustas oktoobri lõpus esietendunud ajalooline komöödia „ Pidusöök “ , mis esimese kahe kuu ja 11 etendusega tõi saali desse 6 161 külastajat. Endla väikese saali ehk Küüni kõige vaadatum lavastus 2019 . aasta l oli 2 906 külastusega abieluliste suhete lugu „ Me armastame ja ei tea midagi “ (lavastaja Enn Keerd), millele järgnesid 2 445 külastusega draama „Daamid “ (lavastaja Enn Keerd ) ja 2 181 külastusega romantiline komöödia „ Tantsutund “ (lavastaja Enn Keerd ). Uusl avastusi jõudis aasta jooksul publiku ette 9 . Neist suures saalis 4 , väikese s saalis 3, ärklisaalis 1 ja vaba s õhus 1 . Repertuaariplaan oli koostatud vastavalt teatri arengu- ja tegevuskavast lähtuva te le visiooni de le. Lisaks uutele lavastustele on repertuaaris väga hea valik juba olemasolevaid lavastusi . Neist Testosteroon (esietendus 2008 suurel laval ) on jõudnud aasta lõpuks juba 134 etenduskorrani ja Kõik naistest (esietendus 2015 Küünis ) 93 etenduskorrani. Aastat võib erili seks pidada seetõttu, et tegime lavastuse „Pidusöök“ protsessis koostööd Kinoteatri meeskonnaga (lavastaja rolli täideti meeskonnana kolmekesi). Saime mõlemapoolselt väga kasulikke ja huvitavaid kogemusi. Samuti oli erakordne, et teater mängis ühel suvel kahte suvelavastust samas mängupaigas – suve esimeses pooles uuslavastusena „Ihu paradiisi“ ja teises pooles kolmandat suve järjest „Säärast mulki“. Seoses Koidula muuseumi õueala suuremahuliste ümberehitustega ei saa me kahjuks „Ihu paradiisi“ 2020.a suvel enam mängida. Kohtade arv on Endla Teatri suures saalis 572 , Küüni saalis enamasti 150 (võib sõltuda lavastusest) , Ärkli saalis kuni 60 . Suure saali keskmine täituvus oli aasta lõikes 78 %, Küüni saali täituvus 79 %. Teatri Noortestuudio osalusel sündinud lavastust „ Elvis oli kapis “ mängiti Ärkli saalis 15 korral ( keskmine täituvus 75 % ). Teatris töötas kokku 99 inimest ( seisuga 31.detsember 2019 ) . Selle aasta kõige hõivatum naisnäitleja oli Carmen Mikiver 130 etendusega ning kõige hõiv atum meesnäitleja Ago Anderson 113 etendusega . Kogu omateenitud tulu oli 2019 .aastal 1 747 368 € , sh. piletitulu 1 114 847 €, ruumide renditulu 107 335 €, Teatrikohviku tulu 434 171 €, autotranspordil 41 579 €. Riigieelarveline toetus 2019.a oli 1 648 999 €. Omatulu/riigitoetuse suhe moodustas 51,4 % / 48,6 %. Finantssuhtarvud ja arvutamise metoodika : Omatulu kasv - 17 % (omatulu 2019/omatulu 2018 ) Sihtfinantseerimise kasv - 7 % (annetused ja to etused 2019/2018 ) Maksevalmiduse kordaja - 0,83 ( likviidne vara/lühiajalised kohustused) Maksevõime kordaja - 1,17 ( raha + nõuded /lühiajalised kohustused) Teatri loometegevust korraldas l oomingulise juhina Ingomar Vihmar . Otsuste tegemisel ja valikute juures oli talle toeks teatri loomenõukogu liikmed . Repertuaar kujunes 2019 .aastal järgnevalt. 20 . jaanuaril esietendus väikeses saalis stseenid kahest abielust „Me armastame ja ei tea midagi“. A utor Moritz Rinke , tõlkija Olev Mengel , lavastaja Enn Keerd , lavastuskunstnik Liina Unt , valguskunstnik Ivar Piterskihh , videokunstnik Argo Valdmaa, liikumisjuht Carolina Tagobert. Osades: Elina Reinold , Ago Anderson , Sten Karpov ja Külli Reinumägi. 22.veebruaril ärklisaalis „ Elvis oli kapis “ , teatri Noortestuudio lavastus. Autor Urmas Vadi , lavastaja Ingomar Vihmar , helikujundaja Grete Kivikas. Osades: Mairo Kasemaa, Kerlin Kiveste , Grete Kivikas, Sigre Kodasma , Alyssa Lõo, Emilie Olsen , Anna-Maria Pink, Jaanika Rohtla, Gerita Sein, Elina Soosaar, Silver Teearu , Rainis Vesik. 9 .märtsil suures saalis muusikal „ Oliver Twist “ Lavastaja Peep Maasik (TÜ VKA 12. lend), autorid Charles Dickens / Peep Maasik / Jarek Kasar / Olavi Ruitlane , dramatiseerija Peep Maasik , helilooja Jarek Kasar , laulusõnade autorid Jarek Kasar ja Olavi Ruitlane , alusteose autor Charles Dickens , alusteose tõlkija Koidu Reim , kunstnik Rosita Raud (NUKU), v alguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Argo Valdmaa, koreograafid Rauno Zubko ja Siim Praats , Lauluõpetaja Elo Kesküla Osades: Paul Samuel Vihmar, Jüri Vlassov, Fatme Helge Leevald, Meelis Rämmeld , Silver Kaljula, Ott Raidmets , Nils Mattias Steinberg , Ireen Kennik , Priit Loog, Carmen Mikiver, Lauri Kink, Tambet Seling , Carita Vaikjärv, Faustus Bolitšenko , Franko Mirjam, Henry Sarapuu, Jasper Keskpaik, Joosep Käär, Kaur Kesküla , Kert Johan Sommer , Märten Mägi, Reio Leinus , Robin Mittenbritt , Rudolf Harald Kivi, Hans-Martti Mägar , Lauri Allikas, Janek Lipponen , Jaan Laur, Ando Loosaar 4.mail suures saalis komöödia „ Windsori lõbusad naised “ - Lavastaja Ingomar Vihmar, autor William Shakespeare, tõlkija Georg Meri, kunstnik Jaanus Vahtra, valguskunstnik Margus Vaigur , muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar Osades: Peeter Tammearu, Carita Vaikjärv, Kleer Maibaum , Märt Avandi , Gert Raudsepp, Tambet Seling , Lauri Kink, Nils Mattias Steinberg , Karl-Andreas Kalmet, Sander Rebane, Fatme Helge Leevald, Carmen Mikiver, Jaana Rekkor, Ago Anderson , Meelis Rämmeld , Ingomar Vihmar. 5.juunil Koidula muuseumi aias kultuurilooline draama „ Ihu paradiis “ - Idee a utor Loone Ots , tekst LooneOts/ Kaili Viidas, kunstnik Arthur Arula, muusikaline kujundaja Feliks Kütt , lauluõpetaja Elo Keskküla, valguskujundaja Ivar Piterskihh , lavavõitluse seadja Hellar Bergmann Osades: Ott Raidmets , Priit Loog, Jane Napp, Sten Karpov, Triin Lepik, Indrek Taalma , Ingomar Vihmar, Ants Välimäe, Hellar Bergmann, Rauno Enne, Ando Loosaar ja meeskoor koosseisus: Tõnis Arukask, Ingmar Bräutigam , Rauno Enne, Richard Ester, Rasmus Ihermann , Margus Kivisik , Aivar Laud, Roland Leesment, Joosep Lippmaa, Ando Loosaar, Kaspar Ojasoo , Egert Pull, Mart Rebane, Siim Rohtväli, Mattias Andres Sooniste, Tõiv Tiits , Erik Viik ja Ants Välimäe 5.oktoobril teatri Küünis draama „ Daamid “ - Autor Justine Klava , lavastaja Ennd Keerd , kunstnik Liina Unt , valguskunstnik Kasper Jürimäe , muusikaline kujundaja Feliks Kütt . Mängivad Lii Tedre, Karin Tammaru, Jane Napp. 2 3.oktoobril suures saalis ajalooline komöödia „ Pidusöök “ - A utorid/lavastajad Kinoteater (Henrik Kalmet, Paavo Piik, Paul Piik), kunstnik Illimar Vihmar , kostüümikunstnik Marie Vinter , koreograaf Rauno Zubko, valguskunstnik Ivar Piterskihh , muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Osades: Sten Karpov, Märt Avandi , Ago Anderson , Meelis Rämmeld , Sander Rebane, Sepo Seeman ja Carmen Mikiver. 9 .novembril esietendus Küünis draama „ Kummitused “ - Autor Henrik Ibsen, tõlkija Henrik Sepamaa, l avastaja Ingomar Vihmar , kunstnik Jaanus Vahtra , muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres , koreograaf Marge Ehrenbusch , lavavõitluse seadja Tanel Saar, valguskunstnik Elerin Tammel (TÜ VKA) , muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar. Mängivad Kleer Maibaum , Nils Mattias Steinberg , Tambet Seling , Priit Loog ja Fatme Helge Leevald. 11 .detsembril suures saalis lastelavastus „ Onu Remuse jutte “ - Urmas Lennuki dramatiseering Joel Chandler Harrise teosest , alusteose tõlkija Valter Rummel , lavastaja Peep Maasik , k unstnik Jaanus Laagriküll , muusikaline kujundaja Kaarel Kuusk , valguskunstnik Ivar Piterskihh , koreograaf Egely Pruuli (TÜ VKA) Mängivad Meelis Rämmeld , Sten Karpov, Carmen Mikiver, Jane Napp, Ireen Kennik , Kadri Rämmeld , Ando Loosaar. Teatri juures tegutses hooaja jooksul ka N oortestuudio (Ingomar Vihmari ja Kleer Maibaum-Vihmari juhendamisel ). Koos stuudiotöö alustamisega 2018 .a. sügisel, alustati ka lavastuse „ Elvis oli kapis “ ettevalmistamist , mille esietendus toimus 22.veebruar il 2019 . Kooskõlas teatri arengukavaga jätkusid teatris mitmed lisategevused , mis andsid teatripublikule täiendavaid võimalusi huvitavalt ja kvaliteetselt oma vaba aega väärtustada ning kultuuri huvidele väärilist rakendust leida. Endla Teatrigaleriis toimus aastal 2019 kokku 20 näitust, millest 6 olid teatriteemalised näitused. Kuna Endla teatri maja külastajate arv aastas on üle 100 000, siis võib julgelt öelda, et ükski neist ei külastanud tõenäoliselt teatrit näitust nägemata, küll aga külastas mõni inimene näitust teatrit nägemata. Peame aastat 2019 väga kordaläinuks. A lgas see suurejoo n elise vitraazinäitus -oksjoniga, mille autoriks oli Ain Roost. Taaskord saime Sammassaalis näha Pärnumaa parimate fotokunstnike väljapanekut, imetleda vaid 18 aastase noore ja andeka Robert Puumeistri gigantseid ja mahlakaid kompositsioone. Võõrustada In Graafika kunstnike üle kogu maailma ning kaasa elada Diverse Uni verse rahvusvahelise performace - festivali esinemistele. Näha sai väga head fotot, maali ja graafikat. Vast kõige olulisemaks näituseks aastal 2019 pean vanameistri HERALD EELMA isikunäitust „AVATUD VÄRAV“. Eriti rõõmustas see, et Meister ise näituseavamist oma kohalolekuga kaunistas. Küüni koridorides jätkasime 2018 loodud traditsiooni – siin sai näha peamiselt kunsti-, disaini- ja arhitektuurimaailma tulevikutähti ehk Eesti kunstikõrgkoolides õppivate tudengite töid. Näituste ajad olid jagatud Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite vahel. Ka aastal 2020 plaanime hoida lippu kõrgel ja programmi põneva, et kõik teatrikülastajad leiaksid ühtlasi ka kunsti, mida imetleda ja millele kaasa mõelda. Endla Teatrikino Koostöös filmilevitajaga Must Käsi toome Endlasse väärtfilme kino Sõprus programmist. Samuti püüame teatrikino sõpradele esitleda uusi Eesti filme. Filmiõhtutel on t ihti kohal ka filmitegijad ise, et avada huvilistele filmi de tegemisega seonduvat ja vastata nende küsimustele. Filmiõhtuid oli kokku 10 ja neid käis vaatamas 1 404 külalist. 15 .jaanuar „ J.Pääsukese tõeline elu“ (Eesti 2019) 22.jaanuar „ Loojang“ (Ungari, Prantsusmaa 2018) 5.veebruar „ Poevargad“ (Jaapan 2018) 12 . märts „ Tõde ja õigus“ (Eesti 2019) 26.märts „ Kõigest maailma lõpp“ (Kanada, Prantsusmaa 2016) 9 .aprill „ Skandinaavia õppus“ (Eesti 2019) 7.mai „ Nuga südamesse“ Prantsusmaa, Mehhiko, Šveits 2018) 17.september „ Humorist“ Tsehhi, Läti, Venemaa 2019) 5 .november „ Aasta täis draamat“ (Eesti 2019) 10.detsember „ Parasiit“ Lõuna-Korea 2019) Teatrikohvik on teatri ise seisev majandusüksus . T ema väga oluliseks majanduslik u seisu mõjutajaks on etenduste külastatavus majas. K ohvik on suhtlus- ja söögikohaks kõigile maja s toimuvate etenduste/ sündmuste külastajaile , samuti oma töötajaile . Kohvik on leidnud teenuse tellijaid ka teatriväliste sündmus t e (tähtpäevad, asutus t e peod , seminarid, esitlus ed jms) läbiviimiseks. Jätkuvalt pakume oma väljakujune nud aktiivsetele püsikülastajatele Teatribussi teenust, mille kaudu pakume võimalust külastada teiste Eesti tea trite huvitava ma id lavastusi. S i htkohaks on olnud mitmel korral ka Läti Rahvusooper Riias. 2019 .aastal toimus erinevatesse etenduspaikadesse 75 väljasõitu , kokku ligikaudu 3750 külastajale. 2019 .a. sügisel algas Endla Jazzklubil juba 15 . hooaeg. 2019. aastaks oli Endla Jazzklubisse plaanitud 21 kontserti. Pooled neist toimusid koostöös Eesti Jazzliiduga. Koostegemine EJLga kestab Endla Jazzklubi algusaastatest (2006), võimaldades kutsuda väikelinna klubisse rahvusvahelise mastaabiga ning kodumaiseid väga hinnatud interpreete. Keskmiselt oli klubi külastajate arv 60-80 inimest, nimekamate artisti de/koosseisude puhul võimaldavad lisatoolid pakkuda mõnusat muusikalist elamust pea 110 inimesele Suvisel pe rioodil on publiku arv kasinam, sest suvituspealinn Pärnu pakub väga mitmekesist meelelahutust ja külastajad jagunevad paratamatult üle linna toimuvatele sündmustele. Endla Jazzklubi tegevust toetavad: Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp ja Pärnu linn. Ruumid, tehnika ja tehniline teenindus on teatri enda õlul. Endla Jazzklubi on algusaastatest peale vedanud kohalik kultuurikorraldaja-muusikaõpetaja Ülle Ots (endine Jantson ). Gulliveri teatri mäng on jätkuvalt pakkunud tegevust erinevas vanuserühmas koolinoortele ja seeläbi osalejaid teatriga seotud teemadega lähendanud. Ettevõtmise eestvedaja Jaak Känd on seda jätkamas ka 2020.aastal. Rendipinnad teatri paremas külgtiivas olid 2019. a. jätkuvalt püsirentnike poolt kasutuses . LVM Kinnisvara, OÜ Trinity -K (Köögimööbli salong), OÜ Lartim (Tervise kauplus) ja Livemix Media on oma bürood kenasti töös hoidnud . Vabasid ruume väljarentimiseks teatri l hetkel ei ole. 2020 .aastaks on planeeritud Endla repertuaari täiendama 9 uuslavastust : Sławomir Mrožek „ Tango “ ; Die Acht (Peter Godazgar , Kathrin Heinrichs , Carsten Sebastian Henn, Jürgen Kehrer , Tatjana Kruse , Ralf Kramp, Sandra Lüpkes , Sabine Trinkaus ) „ Hotell laibaga “; Richard Brautigan „ Abort “; Arthur Miller „ Vaade sillalt “; A. H. Tammsaare/Ott Kilusk „ Põrgupõhja uus Wanapagan “; Jez Butterworth „Jõgi“ ; Leea ja Klaus Klemola „Arktilised mängud“ ; Laura Ruohonen „Üksik“ ; D avid Almond „ Skellig “ . Endla Teater on 2019 .aastal laiendanud oma huvipakkuva t ja mitmekülgse t mängukava veelgi. Seda on võimaldanud tugev loominguline meeskond ja õnnestunud kunstilised valikud. K ülalisnäitlejate osalust oli vaja küll suurendada kuid see leidis positiivset vastukaja kasvanud publikuhuvis . Aasta jääbki annaalidesse kui väga tegus ja publikurohke teatriaasta . T eatri loominguline ja tehniline meeskond koos tugipersonaliga on suutnud luua väga erineva sisu ja vormiga lavateoseid . Mängukavasse on lisandunud 9 huvitavat ja eriilmelist lavastust . Samas on mängukavas olevad lavastused eelnevatest perioodidest pikemalt püsima jäänud . Järgnev , 2020 .aasta, saab olema uute loominguliste väljakutsete ja välismõjudest tingitud oluk orraga hakkama saamise aasta. 12 .märtsil 2020.a väljakuulut atud eriolukord seoses üleilmse koroona pandeemi a ga sunnib meid olema väga paindlikud ja sihikindlad. Kriisi tegelik ulatus ja selle järelmõjud on meile täna veel teadmata kuid valmis tuleb olla väga keerulisteks valikuteks. Peame olema paindlikud otsustes, hoid m a kainet ja kannatlikku meelt! Roland Leesment Juhatuse liige