Kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 25 muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 15 Kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 25 muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruses nr 25 „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse filmide arendamise, tootmise ja levitamise, TV-minisarjade arendamise, filmiürituste, väärtfilmikinode, väärtfilmiprogrammide edastamise, filmialase hariduse, filmialase teadus- ja uurimistegevuse, filmipärandi taastamise ja kaitsmise toetamise tingimused ja kord. 2) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.“; 3) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) vähemuskaastootmise toetus Eesti filmitootjale rahvusvahelise täispika mängufilmi, täispika dokumentaalfilmi, täispika animafilmi või lühianimafilmi projektis osalemiseks tingimusel, et projekti peatootja ei ole Eestis registreeritud juriidiline isik ja Eesti filmitootjale kuuluvad filmi varalised autoriõigused ühise omandina teiste projektis osalenud kaastootjatega. Rahvusvahelises vähemuskaastootmises valmiv film on eestikeelsete subtiitritega või eestikeelne ning linastub Eesti kinodes ühe aasta jooksul pärast filmi rahvusvahelist esilinastust;“; 4) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) väärtfilmikino toetus filmirepertuaari mitmekesistamiseks;“;  5) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetust ei anta harrastusliku filmiloomingu, tellimus-, õppe-, promotsiooni- ja reklaamfilmi, telesaate, ajaviitemängude, ilmselgelt pornograafilise sisuga või diskrimineerimist, viha või vägivalda propageerivale või avalikult inimväärikust solvavale projektile.“; 6) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) väärtfilmikino toetuse taotleja põhitegevusala on filmide linastamine ja levitamine;“; 7) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) tema aktsiad või osad ei kuulu meediateenuse osutajale, riigile või kohalikule omavalitsusele. Nõuet ei kohaldata väärtfilmikino toetuse taotlejale;“; 8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Väärtfilmikino toetuse taotleja peab olema tegutsenud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 21 nimetatud tegevusalal taotluse esitamise hetkeks vähemalt viimased kolm aastat ning ta peab olema Europa Cinemas võrgustiku liige.“; 9) paragrahvi 5 lõike 9 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) auditeerimise kulu, kui taotletav toetus on võrdne või suurem kui 100 000 eurot;“; 10) paragrahvi 5 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt: „(13) Vähemuskaastootmise toetuse taotlusele peavad olema lisatud kogu projekti eelarve ja rahastuse plaan, Eesti filmitootja eelarve ja rahastuse plaan ning kaastootjate vaheline koostööleping.“; 11) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „(15) Väärtfilmikino toetuse taotlusele peavad olema lisatud kalendriaasta tegevused ja ajakava, sealhulgas tegevuste eesmärk ja sisu ülevaade; kinnitus Europa Cinemas võrgustiku liikmelisuse kohta; taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta 30. septembri seisuga kinotegevuse päevade arv kui kino on olnud publikule avatud, sealhulgas festivalid, eriprogrammid- ja projektid ning muud kinosündmused, kinos näidatud seansside arv kokku, sealhulgas festivalid, eriprogrammid- ja projektid ning muud kinosündmused, tasulise ja tasuta piletiga vaatajate arv kinos, käibemaksuta piletimüügi tulu, sealhulgas festivalid, eriprogrammid- ja projektid ning muud kinosündmused; taotlusvooru väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta kinotegevuseks kasutatavate statsionaarsete saalide arv.“; 12) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse andja kehtestab järgmise kalendriaasta taotluste esitamise tähtajad hiljemalt 1. novembriks. Taotluste esitamise tähtaja muutmine toimub mitte hiljem kui 14 kalendripäeva enne eelnevalt väljakuulutatud tähtaega.“; 13) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Stsenaariumitoetuse, arendustoetuse, tootmistoetuse, vähemuskaastootmise toetuse, levitoetuse, Euroopa väärtfilmi levitoetuse ja väärtfilmikino toetuse taotlemine on vooruline.“; 14) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Taotlusvooru eelarvest, erakorralise taotlusvooru avamisest, sealhulgas selle eelarvest ja taotluse esitamise tähtajast, teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.“; 15) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 või 5 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.“; 16) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Sama projekti taotlusi saab esitada kuni kolm korda ühe käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuse kohta. Nõuet ei kohaldata väärtfilmikino toetuse taotlejale.“; 17) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Täispika mängufilmi tootmistoetuse taotlus tuleb esitada toetuse andjale vähemalt kaks kuud enne tootmisplaanis märgitud põhivõtete alguspäeva.“; 18) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Väärtfilmikino toetuse puhul on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud kuludele mitteabikõlblik personalikulu, toitlustuskulu ning ehituslike ja muude investeeringutega seotud kulu.“; 19) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Väärtfilmikino toetuse projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist ja ei või olla pikem kui taotlusvooru väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta 31. detsember. Käesoleva paragrahvi lõikes 2-6 toodud nõudeid väärtfilmikino toetuse saajale ei kohaldata.“; 20) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 1) stsenaariumitoetuse, arendustoetuse, tootmistoetuse, levitoetuse ja Euroopa väärtfilmide levitoetus puhul kuni 50%, keeruliste või väikese eelarvega filmide puhul kuni 70%; 2) vähemuskaastootmise toetuse puhul kuni 50%, keeruliste või väikese eelarvega filmide puhul kuni 70% Eesti filmitootja eelarvest; 3) subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse, üritustoetuse, täienduskoolitus- ja haridustoetuse, filmialase uurimistöö ja digiteerimise puhul kuni 70%; 4) väärtfilmikino toetuse puhul kuni 80%.“; 21) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) lühimängufilmi tootmistoetuse, levitoetuse ja Euroopa väärtfilmi levitoetuse, väärtfilmikino toetuse, subtiitrite ja kirjeldustõlke toetuse, üritustoetuse, täienduskoolituse ja haridustoetuse, filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetuse taotlusel kuni 30 kalendripäeva taotlusvooru sulgemisest. 22) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Väärtfilmikino toetuse taotluse puhul hinnatakse vastavust taotlusvooru eesmärgile, taotleja senist ja planeeritavat tegevust, haldusvõimekust ja tegevuste elluviijate professionaalsust ning eelnevat kogemust, eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust.“; 23) paragrahvi 19 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Väärtfilmikino toetuse saaja esitab ainult lõpparuande.“; 24) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 141 järgmises sõnastuses: „(141) Vähemuskaastootmise toetuse lõpparuanne peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodule kasumiaruannet, mis võrrelduna eelarve ja rahastuse plaaniga kajastab kogu projekti tulusid, kulusid, kasumit või kahjumit, valdusahelat, tehnilise ja kunstilise panuse lõplikku nimekirja ja kaastootjate vahelist koostöölepingut.“; 25) paragrahvi 19 lõige 18 sõnastatakse järgmiselt: „(18) Kui toetuste kogusumma projektile on võrdne või suurem kui 100 000 eurot, kuulub projekt auditeerimisele. Auditeerimist läbiviiva audiitorbüroo määrab toetuse andja.“; 26) paragrahvi 20 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Stsenaariumitoetus, dokumentaalfilmi arendustoetus, lühianimafilmi arendustoetus, levitoetus, Euroopa väärtfilmi levitoetus, subtiitrite ja kirjeldustõlke toetus, üritustoetus, täienduskoolitus- ja haridustoetus ning filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetus makstakse kahes osas 1) 95% ühe nädala jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 2) 5% kahe nädala jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist.“; 27) paragrahvi 20 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Täispika mängufilmi, täispika animafilmi ning TV-minisarja arendustoetus makstakse kolmes osas 1) 55% ühe nädala jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 2) 40% kahe nädala jooksul pärast vahearuande kinnitamist; 3) 5% kahe nädala jooksul pärast lõpparuande kinnitamist.“; 28) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Väärtfilmikino toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Seletuskiri kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 25 „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 25 „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord“ 07. jaanuaril 2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.01.2019, 25. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Eelnõuga kehtestatakse toetuse andmise tingimused väärtfilmikinode toetamiseks, viiakse toetuse andmise tingimused kooskõlla Euroopa Nõukogu filmialase koostöö uuendatud konventsiooniga (edaspidi konventsioon), mille Vabariigi Valitsus on heakskiitnud https://www.riigiteataja.ee/akt/203042020001 ning mis lähiajal allkirjastatakse ja Riigikogus ratifitseeritakse ning lisaks muudetakse tingimusi, mis varasemalt ei olnud määruse tasandil piisava selgusega sätestatud või mille täpsustamine on õigusselguse huvides oluline, et tagada meetme parem rakendatavus. Eelnõu ja seletuskirja koostasid EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins (e-post [email protected], telefon 627 6064) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 28 punktist, millega muudetakse kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määrust nr 25 „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord“. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 1 lõike 1 reguleerimisala ning lisatakse loetellu väärtfilmikinode toetamise võimalus eelnõu alusel. Enne eelnõu jõustumist toetas riik väärtfilmikinode tegevust kultuuriministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 11 „Väärtfilmikino toetamise tingimused ja kord“ alusel Kultuuriministeeriumi kaudu. 2020. a taotlusvoor on läbiviidud, taotlused menetletud ning toetused eraldatud. Alates 2021. a saab meetme rakendajaks EFI. Toetuse andmise tingimused ja sihtrühm ei muutu. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 1 lõike 4 sõnastust. Täiendus on seotud grupierandi määruse (EL) 2017/1084 muudatusega. Täienduse mõte seisneb selles, et määrust ei kohaldata üksnes nende taotlejate suhtes, kes on Eesti riigi poolt abi ebaseaduslikult saanud või seda abi väärkasutanud ja abi ei ole taotluse esitamise hetkeks tagasi makstud. Kui mõni teine liikmesriik peaks andma Eesti ettevõtjale abi, mille Euroopa Komisjon või kohus tagasi nõuab, ei saa määruses toodud piirangut kohaldada. Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõike 1 punkti 4 selliselt, et sõnastus oleks kooskõlas konventsiooniga. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse eelnõu § 3 lõiget 1 punktiga 71. Täiendusega lisatakse toetatavate tegevuste hulka väärtfilmikino toetus filmirepertuaari mitmekesistamiseks. Toetatakse väärtfilmide linastamisele keskendunud kinosid, kes pakuvad alternatiivset repertuaari peavoolukinodes linastuvale toodangule. Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 3 lõiget 4 selliselt, et sõnastus oleks kooskõlas konventsiooniga. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 4 lõiget 2 punktiga 21. Täiendus on seotud sihtgrupi määratlemisega väärtfilmikino toetuse puhul. Väärtfilmikino toetus suunatud nendele, kelle põhitegevusala on filmide linastamine ja levitamine. Eelnõu punktiga 7 lisatakse määruse § 4 lõike 2 punkti 9 lause, millega välistatakse nõude, et taotleja aktsiad või osad ei tohi kuuluda meediateenuse osutajale, riigile või kohalikule omavalitsusele, kohaldumine väärtfilmikino toetuse taotlejale. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määruse § 4 lõikega 5. Täiendus on seotud nõuete lisamisega väärtfilmikino toetuse taotlejale. Taotleja peab olema taotluse esitamise hetkes tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. Toetus on suunatud jätkusuutlikele kinodele, kes suudavad iga-aastaselt väärtfilmikino opereerida ning taotleja eelnevat tegevust võetakse toetuse eraldamisel arvesse. Toetus ei ole suunatud alustavale ettevõtjale. Lisaks sätestatakse nõue, et taotleja peab olema taotluse esitamise hetkes Europa Cinemas võrgustiku liige. Europa Cinemas võrgustik on Euroopa filmide levile keskendunud kinode võrgustik, mille eesmärk on pakkuda korralduslikku ja rahalist tuge kinodele, mis linastavad märkimisväärses osas selliseid Euroopa filme, mis ei pärine nende enda riigist. Alates Europa Cinemas võrgustiku loomisest aastal 1992 on see ühendanud enam kui 1000 kino rohkem kui neljakümnes riigis. Europa Cinemas võrgustikku kuulumine on ühelt poolt tunnustus ja kvaliteeditähis sinna kuuluvatele kinodele, kuid teiselt poolt tagab ka järjepidevuse Euroopa filmide näitamisel. Europa Cinemas võrgustikku kuulumine on vajalik, et soodustada Euroopa filmide levi Eestis ning teisalt, et tagada ja arendada filmimaastiku mitmekesisust Euroopa standarditele vastava väärtfilmileviga. Eelnõu punktiga 9 täpsustatakse määruse § 5 lõike 9 punktis 5 sätestatud sõnastust. Täpsustuse mõte seisneb selles, et abikõlblikuks saab lugeda auditeerimise kulu, mis on võrdne või suurem kui 100 000 eurot. Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 5 lõiget 13 lisades konventsioonist tuleneva nõude, et vähemuskaastootmise toetuse taotlusele tuleb lisada ka kaastootjate vaheline koostööleping. Eelnõu punktiga 11 täiendatakse määruse § 5 lõikega 15, kus sätestatakse üksikasjalikud nõuded väärtfilmikino toetuse taotlusele. Loend eelnõus ei ole lõplik, sest taotlus peab lisaks sisaldama toetuse andja poolt kinnitatud taotlusvormis nõutud informatsiooni. Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 6 lõikes 2 toodud toetuse andja teavitusaeg kahe kuu pealt 14 kalendripäevani. Muudatus on vajalik selleks, et vajadusel taotlusvoor kiiremini välja kuulutada ning kahe kuuline etteteatamise aeg on ebamõistlikult pikk. Eelnõu punktiga 13 muudetakse määruse § 6 lõiget 3 lisades informatsiooni, et väärtfilmikinode toetamine on vooruline. Eelnõu punktiga 14 muudetakse ja täiendatakse määruse § 6 lõiget 5. Eelarvest teavitamise aega vähendatakse 30 kalendripäevalt 14 kalendripäevale ning lisatakse lause osa, mis reguleerib erakorralise taotlusvooru avamisest, sealhulgas selle eelarvest ja taotluse esitamise tähtajast, teavitamist, mis peab olema tehtud 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Muudatus on tingitud näiteks mõne erakorralise meetme kehtestamise vajadusest, mis omakorda eeldab ka kiiremat reageerimist toetuse andja poolt. Selleks, et see oleks võimalik, tuleb tähtaegu lühendada. Eelnõu punktiga 15 muudetakse määruse § 7 lõiget 1. Täienduse vajadust on selgitatud seletuskirja eelmises punktis. Eelnõu punktiga 16 täiendatakse määruse § 7 lõiget 5 lausega, mis välistab nõude kohaldumise väärtfilmikino toetuse taotlejale. Eelnõu punktiga 17 muudetakse määruse § 7 lõiget 6. Muudatus on seotud mängufilmi võtteperioodile eelneva ettevalmistusetapi pikkusega, mis kaasaegses filmitööstuses on lühenenud. Eelnõu punktiga 18 täiendatakse määruse § 8 lõikega 4, millega lisatakse lõikes 3 toodud mitteabikõlblikele kuludele väärtfilmikino toetuse mitteabikõlblikke kulusid. Eelnõu punktiga 19 täiendatakse määruse § 9 lõikega 61 ning kehtestatakse väärtfilmikino toetuse projekti abikõlblikkuse perioodile eriregulatsiooni võrreldes teiste määruse alusel toetatavate projektidega. Nõude kohaselt ei saa väärtfilmikino toetuse abikõlblikkuse periood alata varem kui taotlusvooru väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist ning see ei või olla pikem kui taotlusvooru väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta 31. detsember. Abikõlblikkuse perioodi pikendada ei saa. Eelnõu punktiga 20 täiendatakse määruse § 10 lõiget 2 punktiga 4, kus sätestatakse väärtfilmikino toetuse osakaal abikõlblikest kuludest. Lubatud maksimaalne osakaal on 80% abikõlblikest kuludest ja see ülempiir tuleneb grupierandi määruse artiklist 53, mille alusel väärtfilmikinodele toetust riigiabina eraldatakse. Eelnõu punktiga 21 lisatakse määruse § 11 lõike 1 punkti 3 väärtfilmikino toetuse taotluse menetlemise tähtaeg. Eelnõu punktiga 22 täiendatakse määruse § 13 lõikega 41 tuues ära hindamiskriteeriumid, mille alusel väärtfilmikino toetuse taotlust hinnatakse. Kriteeriumite selge lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, milliseid toetatavaid tegevusi valimisel eelistatakse ja mida sealjuures hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Taotlusvooru eesmärkidele vastavuse hindamine aitab tagada, et taotlusvoorust eraldavaid vahendeid ei eraldada isikutele, kes teostavad nende eest tegevusi, mida taotlusvoorust ei rahastata. Taotleja senise tegevuse hindamine annab ülevaate taotleja võimekusest, tema poolt läbi viidud tegevustest ja visioonist väärtfilmide linastamisel. Taotleja planeeritavate tegevuste hindamisel võetakse arvesse planeeritavad eelarveaasta tegevused ja ajakava, sealhulgas tegevuste sisu ülevaade, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste lõikes, üldmaksumus, taotletava toetuse summa ja omafinantseeringu osakaal. Taotleja planeeritavate tegevuste hindamisel võtavad hindajad arvesse lisaks esitatud andmetele ka taotleja eelnevaid tegevusi ja varasemalt taotlusvooru vahendite eest teostatud tulemuste saavutamist. Taotleja haldusvõimekuse ja tegevuste elluviijate professionaalsuse ning eelneva kogemuse hindamisel võetakse arvesse taotleja poolt ette võetud projektide ja alategevuste hulka ning nende edukat lõpule viimist, majanduslikku võimekust oma tegevusi teostada ja muid asjaolusid, mis annavad alust taotleja haldusvõimekuse hindamiseks. Tegevuste elluviijate professionaalsuse hindamisel võetakse arvesse nende senist erialast kogemust ja mainet. Eelarve realistlikkuse juures võetakse arvesse väljavaadet planeeritavad tegevused teostada taotleja poolt esitatud eelarve raames. Kuluartiklite põhjendatuse juures hindavad eksperdid üldistatult, kas välja pakutud kuluartiklid on taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Eelnõu punktiga 23 täiendatakse määruse § 19 lõiget 1 lausega, mis vabastab väärtfilmikino toetuse saaja vahearuande esitamise kohustusest. Eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse § 19 lõikega 141. Täiendus seisneb selles, et lisatakse kooskõlas konventsiooniga nõuded vähemuskaastootmise toetuse lõpparuandele, mis kehtivas määruses ei kajastu. Eelnõu punktiga 25 täpsustatakse määruse § 19 lõiget 18 lisades lõikesse selleks, et oleks üheselt selge, et auditeerimisele kuulub ka summa 100 000 eurot, lause osa „võrdne või suurem kui“. Eelnõu punktiga 26 ja 27 muudetakse määruse § 20 lõikes 3 ja 4 toodud maksmist puudutavat korda. Eelnõu punktiga 28 täiendatakse määruse § 20 lõikega 8, mis reguleerib väärtfilmikino toetuse väljamakse tingimust. Erinevalt teistest toetustest, mida määrusega reguleeritakse, makstakse väärtfilmikino toetus välja ettemaksena. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud selle kooskõlla viimisega konventsiooniga, uue väärtfilmikino toetuse taotlusvooru lisamisega EFI rakendusalasse ning rakendamise käigus esile kerkinud kitsaskohtadega, mida on selgitatud seletuskirja punktis 2. Muudatused parandavad üleüldist õigusselgust ja aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. Eelnõu alusel väärtfilmikino toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja eelarve kinnitatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks MTÜle Eesti Kinoliit, Eesti Filmitööstuse Klaster MTÜle, Eesti Dokumentalistide Gild MTÜle ja Eesti Animatsiooni Liit MTÜle. Rahandusministeerium esitas kaks ettepanekut seletuskirja täpsustamiseks, millega on arvestatud.