Kultuuriministeerium 28.05.2020 nr KL-1/11
[email protected] Mälestiste ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord muutmise eelnõust Eesti Omanike Keskliit tänab ministeeriumi eelnõu seisuk oha avaldamiseks esitamise eest . T eeme oma ettepanekud eelnõu suhtes , kuid lisame ka ettepanekud muuta korra teisi punkte , kuna 2019.a enne seda omanike esindusühendusele arvamuse avaldamiseks ei esitatud . 1.§ 4 lg 1 p 3 On tervitatav suurem paindlikkus ja toetuse taotlemine jooksvalt . Selgitus ütleb , et tegevuskava alusel on võimalik teha väik e semahulisi töid . MKA kodulehel on info, et tegevuskava alusel võib kinnismälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist konserveerida , restaureerida , ehitada või teisaldada , mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet muuta juhul , kui seda võimaldab kavandatud töö iseloom , keerukus ja ulatus ning kui ehitusseadustiku kohaselt ei ole ehitusprojekti esitamine nõutav . Sisuliselt kõiki töid , milleks pole vaja ehitusprojekti . Kõik loetletud tööd ei tundu ilmtingimata väiksemahulised . Tekib küsi mus , kas MKA-l on kavas hakata kuidagi tegevuskava tööde loetelu piirama ? https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/tood-tegevuskava-alusel 2. § 5 p 1 Jooksvalt toetatavatele tegevustele palume lisada ka kaitsealuse ehitise oht EhS §8 tähenduses : " Ehitis , ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu . Ehitis , ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu , kui see ei põhjusta ohtu inimesele , varale või keskkonnale . Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus - ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist .” Peame oluliseks , et silmas ei peeta ainult ohtu ehitisele endale , vaid ka ohtu inimestele , mida halvas seisukorras mälestis võib põhjustada . 3. § 8 Teeme ettepaneku pikendada abikõlblikkuse periood 12 kuu asemel 24 kuuni . Sellist perioodi kasutatakse näiteks Soomes mälestisega seotud tegevuste toetamisel . Ehitustegevus võib olla pikajaline protsess ning pikem periood annab ka omanikule paindlikkust tagada omafin an tseerimine ning tööde korraldamine . Lisaks võib §8 p 2 sõnastuse osas tekkida ebarealistlik olukord , kus toetus otsustatakse näiteks novembris ja tööd peavad olema tehtud juba sama kalendriaasta lõpuks , st ka korralise taotlusvooru puhul peab olema abikõlblikkuse periood minimaalselt 12 kuud ( meie ettepanekul 24 kuud ). 4. §10 lg 2 Kuna riigieelarvelised toetusvahendid on piiratud , siis peaks olema tagatud nende jõudmine eelkõige eraomanikele , kelle puhul omandiriive on suurim ja mitte tagasi avalikule sektorile , kes nagunii majandab maksurahaga . Teeme ettepaneku , et ka kohalike omavalitsuste toetuse maksmimaalne määr on 50% taotlusest ning sama määra kohaldatakse ka kov asutatud sihtasutuste suhtes . Eraomanike suuremat toetamist on arutanud ja pooldanud ka Muinsuskaitse Nõukogu . 5. § 9 lg 3 Leiame , et jooksva taotlusvooru maht ei tohi oluliselt mõjutada tähtajalise taotlusvooru suurust , mistõttu peaks olema sätestatud ka jooksva taotlusvooru lagi . Õigem oleks sõnastada , et kasutamata jäänud toetused suunatakse jooksvasse taotlusvooru . 6. §14 Leiame , et neljakuuline hindamisperiood on liiga pikk ja venitab plaanitud tööde algust , mistõttu võivad muutuda ka hinnasisendid . Riik peab suutma taotlused läbi vaadata max kolme kuu jooksul . Neljakuuline menetlusperiood ei ole kooskõlas haldusmentluse seaduse põhimõtetega . 7. §15 Märgime hindamiskomisjoni moodustamise osas , et komisjoni peavad olema kaasatud ka omanike esindajad , mis peab olema elementaarne riigi kaasamispoliitika . Seni pole seda tehtud ja EOKL on valmis osalema . Kui vaadata näiteks võrdlevalt Kultuurkapitali sihtkapitale , siis nende vahendite jagamisel on kaasatud iga sihtrgrupi eksperdid ( arhitektid , heliloojad jne ). 8. § 16 Muinsuskaitse Nõukogu on arutanud toetuste hindamiskriteeriume ja leidnud , et eraomanike toetamine pea b olema eelistatud ja MKA ei peaks tõstma avalikku raha ühest taskust teise . Seetõttu pea b ka määruses olema see oluline hindamiskriteerium välja toodud , st kas taotluse esitas eraomanik või avaliku sektori asutus või isik . Vastasel juhul võib tekkida hindamismetoodika vaidlustamise küsimus , kui see ei rajane määruse kriteeriumitel . Lisaks leiame , et §16 lg 1 p4 „ taotluse kvaliteet “ hindamiskriteeriumina on liiga subjektiivne ja mitmetähenduslik ning on arusaamatu , kuidas saab seda kvaliteeti hinnata . Lg 1 p 7 osas leiame , et taotleja varasema tegevuse hindamine on väga subjektiivne ning omanike jaotamine headeks ja halbadeks pole demokraatlikus riigis kohane ( vt 2014. aasta nn omanike klassifikaatorit pahatahtlik omanik , probleemne omanik jne " Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine ” lk 123). Kuidas hinnata hoolsuskohustuste eeskujulikku täitmist , kui tööd mälestisel on riigi kehte statud nõuete tõttu kohati mitmekordse hinnaga , samas kui leibkonnaliikme remondi - ja hoolduse mediaankulu on statistikaameti andmetel 40 eurot aastas . Taotleja hindamiskriteeriumid peavad olema selged ja ühesed , näiteks võlgnevuste puudumine ja nõuetele vastavate dokumentide ja lubade olemasolu . Palume meie ettepanekuid arvestada . Lugupidamisega Priidu Pärna Eesti Omanike Keskliidu esim ees