MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 14
COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi
spordiobjektide valdajate toetamiseks
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle
valduses on spordiobjekt, mis oli 12. märtsil 2020. aastal väljakuulutud eriolukorra piirangute
tõttu osaliselt või täielikult suletud.
(2) Määrust ei kohaldata taotlejale, kes vastab vähemalt ühele järgnevatest kriteeriumidest:
1) sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutajaks või rohkem kui pool asutajatest on riik,
kohaliku omavalitsuse üksus ja/või muu avalik õiguslik juriidiline isik;
2) riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja/või muule avalik õiguslikule juriidilisele
isikule kuulub rohkem kui 50% äriühingu aktsia- või osakapitalist.
(3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kes on saanud toetust COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate
rendimaksete toetusmeetmest.
(4) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse
alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või
väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi
maksta.
(5) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse
andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.
(6) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikkel 3 lõige 2 mõistes, ei
kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(7) Toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse 28. aprilli
2020. a määrusest nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja
sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“.
(8) Määrust rakendab Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutus (edaspidi toetuse andja).
§ 2. Spordiobjekt
(1) Käesolevas määruses loetakse spordiobjektiks kultuuriministri 27. veebruari 2020. a
määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” lisa 2 „Eesti spordiregistri spordiehitiste
alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitus“ punktides 1-6 nimetatud
spordiobjekte.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud spordiobjekt peab olema kantud Eesti
spordiregistrisse hiljemalt 11. märtsil 2020. aastal ja selle andmed on 2020. aastal uuendatud.
(3) Spordiobjekt ja tema sportimispaigad peavad olema Eesti spordiregistri andmete kohaselt
spordialases kasutuses.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine spordiobjektide valdajast
eraõiguslikule juriidilisele isikule COVID-19 haigust põhjustava viiruse puhangust tulenenud
kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks.
(2) Toetuse andmise oodatav tulemus on toetust saavate eraõiguslike juriidiliste isikute valduses
olevate spordiobjektide taasavamine ja tegevuse jätkumine eriolukorra lõppemise järel.
§ 4. Vähese tähtsusega abi
(1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks
konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes ja selle andmisel lähtutakse VTA määrusest ning
konkurentsiseaduse § 33 sätestatust.
(2) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks
taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos
taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.
(3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on
omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi
andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese
tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
2. peatükk
Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine
§ 5. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva
määruse § 1 lõigetes 2-4 nimetatud isik, kelle valduses on käesoleva määruse §-s 2 sätestatud
nõuetele vastav spordiobjekt.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ta on kantud Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogusse spordiobjekti valdajana;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist
kustutamise hoiatust;
3) ta ei ole saanud toetust COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt
mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetusmeetmest;
4) tal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse
esitamise ajaks tasutud või ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks
maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse;
5) tal puuduvad seoses saadud toetustega varasemad täitmata kohustused. Juhul kui toetuse andja
on teinud taotleja suhtes varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt
tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata.
§ 6. Nõuded taotlusele
Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta (nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti- ja postiaadress,
arveldusarve number ning kontaktisiku nimi;
2) spordiobjekti või spordiobjektide andmed (nimetus, asukoha aadress, liik, spordiobjekti
sportimispaikade pindala ruutmeetrites, kui need andmed ei ole kantud Eesti spordiregistrisse),
mille kohta toetust taotletakse;
3) teave, kui taotleja on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tuleneva kriisi
tõttu taotlenud või saanud lisaeelarve vahendite arvelt toetust teistest meetmetest, muudest
riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt;
4) taotleja majandustegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud
mõjude lühikirjeldus;
5) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse § 5 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 2–4
sätestatud nõuetele;
6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse
andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
§ 7. Taotluse esitamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.
(2) Taotluste esitamine toimub vooruliselt. Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest
teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise
päeva.
(3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab
taotluse kättesaamist.
(5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
3. peatükk
Toetuse suurus ja abikõlblikkus
§ 8. Toetuse suurus
(1) Toetusmeetme eelarve jaotatakse taotlejate poolt esitatud ruutmeetrite vahel.
(2) Toetusmeetme eelarve ja taotlejate esitatud ruutmeetrite kogusumma (siseujulate ja jäähallide
pindala kogusumma korrutatakse eelnevalt koefitsiendiga kaks) jagamisel saadakse ühe
ruutmeetri maksumus.
(3) Toetuse andmise aluseks võetakse spordiobjekti sportimispaiga või sportimispaikade pindala
kogusumma (siseujulate ja jäähallide puhul korrutatuna koefitsiendiga kaks), mis korrutatakse
ühe ruutmeetri maksumusega.
§ 9. Toetuse abikõlblikkuse periood
Toetuse abikõlblikkuse periood on 12.03.2020 kuni 31.12.2020. a.
4. peatükk
Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
§ 10. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 4 lõikes 2 toodud
asjaolude ilmnemisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja/või 2 toodud
nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma
algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse § 34 sätestatud
korras. Taotluse esitamise tähtaega ei ennistata, kui see toob kaasa taotlusvooru eelarve
ületamise, kui see riivab teiste taotlejate õigusi või kui toetuse abikõlblikkuse periood on
lõppenud.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni,
taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad
puudused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda
taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse
läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest
taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja
saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse §-des 2 ja 5–7 sätestatud nõuded.
§ 11. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ning
kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas
määrused nimetatud nõuetele.
(3) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruv taotletav toetus on suuremas summas kui taotleja
on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja toetuse summat vähese
tähtsusega abi ülemmäärani ning teeb taotluse osalise rahuldamise otsuse.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 5 ja 6 sätestatud
tingimustele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.
(5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 12. Toetuse maksmine
Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise
otsuse tegemist.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine
§ 13. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt toetuse sihipärase kasutamise kohta aruannet.
§ 14. Toetuse tagasinõudmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse
kohaselt järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
3) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet selle nõudmisel ja tähtajaks;
4) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
5) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist
tuleneb teisiti.
(3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse
kehtima hakkamise päevast alates.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas Tarvi Sits
minister kantsler
Kultuuriministri määruse „COVID- 19 puhangust tingitud erakorraline abi
spordiobjektide valdajate toetamiseks“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga luuakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi
leevendamiseks toetusmeede, mida rakendatakse riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel
eraldatavate vahendite arvel. Toetusmeede on mõeldud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle
valduses sisetingimustes olev spordiobjekt sportimispaikadega, mis olid 12. märtsil 2020. aastal
välja kuulutatud eriolukorra piirangute tõttu suletud. Määrus ei kohaldu spordiobjektile, mille
valdajaks on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev eraõiguslik isik.
Meetmest saab abi taotleda umbes 187 erinevat taotlejat (nende valduses on 240 spordiobjekti).
Määruse toetust puudutavad sätted jõustuvad üldises korras ja toetus on abikõlblik 2020. aasta
lõpuni.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel
Nestor (
[email protected], 628 2260), õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri
Pelisaar (
[email protected], 628 2225) ning õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle
Põld (
[email protected], 628 2347). Eelnõu ei ole keeleliselt toimetatud.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga luuakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi
leevendamiseks toetusmeede, mida rakendatakse riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel
eraldatavate vahendite arvel. Tegemist on Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31
„COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva
eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 9 lõike 1
tähenduses toetusmeetmega, mille lõplik kasusaaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust
ettevõtja.
Eelnõu koosneb 5 peatükist ja 14 paragrahvist.
1. peatükk
Üldsätted
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt on täiendav toetus ette nähtud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle otseses
valduses on spordiobjekt, mis oli 12. märtsil 2020. aastal väljakuulutud eriolukorra piirangute
tõttu suletud.
Lõike 2 kohaselt ei kohalda määrust taotlejale, kes vastab vähemalt ühele järgnevatest
kriteeriumidest:
1) sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutajaks või rohkem kui pool asutajatest on riik,
kohaliku omavalitsuse üksus ja/või muu avalik õiguslik juriidiline isik;
2) riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja/või muule avalik õiguslikule juriidilisele
isikule kuulub rohkem kui 50% äriühingu aktsia- või osakapitalist.
Lõike 3 kohaselt ei saa toetust taotleda isikud, kes on saanud toetust COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate
1
rendimaksete toetusmeetmest. Mõlemast meetmest toetuse saamisel on oht toetada samade
kulude katmist.
Lõike 4 kohaselt ei kohaldata määrust taotlejatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa
Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja
ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui
tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda.
Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi
maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte.
Lõike 5 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu
vastavaid õigusakte, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, ja haldusmenetluse seadust.
Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on muuhulgas mõeldud Eestile otsekohalduvaid
õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamises ja toetuse andmise ülesannete täitmises
juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse
sätted kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega.
Lõige 6 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et kui antakse vähese tähtsusega abi, ei tohi
seda kasutada näiteks tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või
liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,
turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega,
ning ka abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.
Lõikes 7 sätestatakse, et toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele riigieelarve
seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest.
Lõike 8 kohaselt on toetuse andja Spordikoolituse ja –teabe SA (edaspidi toetuse andja), kes
on Kultuuriministeeriumiga 26.06.2019 sõlmitud halduslepingu nr 3-4.1/339-1 alusel volitatud
täitma haldusülesannet, milleks on spordiseaduse § 6¹ lõike 1 alusel asutatud spordi andmekogu
„Eesti spordiregister” (edaspidi spordiregister) volitatud töötleja ülesannete täitmine,
sealhulgas spordiregistri pidamine, haldamine ja andmete töötlemine õigusaktides, lepingus ja
selle lisades sätestatud tingimustel. Antud lepingu eesmärk on tagada sporditegevuse
korraldamine ja juhtimine ning sporditegevuses osalemise tõhustamine spordiregistri kaudu,
millega peetakse arvestust Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja
treenerite üle. Sellest lähtuvalt on Spordikoolituse ja –teabe SA-l sisuline võimekus
toetusmeedet tõhusalt rakendada, kuna spordiregister sisaldab meetme rakendamiseks vajalikke
andmeid ja ka vajalikku menetluskeskkonda. Valitsuskabineti 24.04.2020 nõupidamisel, kus
toetati toetusmeedet 400 000 euroga, on nimetatud Eesti Olümpiakomiteed toetuse rakendajana.
Meetme välja töötamise käigus, kuhu oli kaasatud ka EOK, jõuti järeldusele, et otstarbekas on
viia toetusmeede ellu läbi Spordikoolituse ja –teabe SA, kellel on sisuline ja menetluslik
võimekus.
Paragrahviga 2 defineeritakse mõiste spordiobjekt antud määrus kontekstis.
Lõike 1 alusel loetakse käesolevas määruses spordiobjektiks kultuuriministri 27. veebruari
2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” lisa 2 „Eesti spordiregistri spordiehitiste
alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitus“ punktides 1-6 nimetatud
spordiobjekte1. Eesti spordiregistri põhimääruse lisa 2 punktides 7-24 välja toodud
sportimispaigad on välisrajatised või seotud välispordialadega. 12. märtsil 2020. aastal välja
1
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/2202/0001/KUM_m4_lisa2.pdf#
2
kuulutatud eriolukorra piirangute tõttu suleti ka välisrajatised või välispordialadega seotud
rajatised, kuid arvestades piirangute kehtimis kuupäevi, siis antud rajatised kas ei olnud enam
või ei olnud veel laialdaselt kasutusel. Samuti on antud rajatiste igapäevased
ülalpidamiskulutused, kui nad ei ole kasutuses, võrreldes muude hoones asuvate
spordiobjektidega madalamad.
Lõike 2 kohaselt kohaldatakse toetust ainult spordiobjektidele, mis on kantud Eesti
spordiregistrisse hiljemalt 11. märtsil 2020. aastal ja selle andmed on 2020. aastal uuendatud.
Eesti spordiregistri põhimääruse § 9 lõige 1 alusel on spordiehitiste alamandmekogu asutamise
ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust spordiobjektide andmete üle. Eesti
spordiregistri põhimääruse § 25 lõige 1 alusel on spordiobjekti omanikul kohustus algatada
temale kuuluva spordiobjekti andmete esitamine andmekogusse kandmiseks 30 päeva jooksul
alates spordiobjekti kasutusele võtmisest või spordiobjekti omandiõiguse omandamisest, kui
temale kuuluv spordiobjekt ei ole andmekogusse kantud. Eesti spordiregistri põhimääruse § 29
lõige 5 alusel on spordiobjekti omanikul on kohustus uuendada temale kuuluva spordiobjekti
kohta andmekogusse kantud andmeid vähemalt üks kord kalendriaastas, 1. märtsiks.
Lõike 3 kohaselt peavad spordiobjekt ja tema sportimispaigad olema Eesti spordiregistri
andmete kohaselt spordialases kasutuses.
Paragrahviga 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine spordiobjektide valdajast
eraõiguslikule juriidilisele isikule COVID-19 haigust põhjustava viiruse puhangust tulenenud
kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks.
Toetuse andmise oodatav tulemus on toetust saavate eraõiguslike juriidiliste isikute valduses
olevate spordiobjektide taasavamine ja tegevuse jätkumine eriolukorra lõppemise järel.
Paragrahviga 4 kehtestatakse vähese tähtsusega abi reeglite kohaldumine.
Lõike 1 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks
konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et
riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi
konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi
on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis
kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud
kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide
vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi.
Kõikide taotluste puhul hindab toetuse andja iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse
riigiabiks, vähese tähtsusega abiks või mitte.
Lõikes 2 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele
ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme
eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu
riigipoolset toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse
suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul
toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
Lõike 3 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik
sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2
3
lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest
tunnustest:
1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-,
juht-, või järelevalveorgani liikmetest;
3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega
sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste
aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes
ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra
väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe
ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on
ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist
ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult
või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.
Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks
eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise,
põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada
200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud
ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui
palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud.
Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale.
Punkti 1 kohaselt peab taotleja olema kantud Eesti spordiregistri spordiehitiste
alamandmekogusse spordiobjekti valdajana.
Punkti 2 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole
likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise
menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Punkti 3 kohaselt ei saa toetust taotleda isikud, kes on saanud toetust COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate
rendimaksete toetusmeetmest2.
Punktis 4 sätestatakse, et taotlejal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude
maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud ning taotleja on täitnud
2
Vastu võetud rahandusministri 13.05.2020 määrusega nr 18 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetus“,
https://www.riigiteataja.ee/akt/115052020011
4
taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise
kohustuse. Kui taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole taotluse esitamise ajaks tasutud
või ajatatud ning taotleja ei ole taotluse esitamise ajaks esitanud nõuetekohaselt
maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruandeid, ei ole nimetatud nõuded täidetud. Maksu- ja
maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole tekkinud riigi
ees rahalist võlga enne Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra välja kuulutamist.
Punktis 5 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne
varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus
tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud
tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus
tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust
tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat
toetust maksma tagasi tähtajaks.
Paragrahv 6 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele ehk milliseid andmeid ja dokumente
peab taotlus sisaldama.
Taotlus peab kajastama taotleja üldandmeid ja spordiobjekti või spordiobjektide andmeid, mille
kohta toetust taotletakse. Lisaks peab taotlus sisaldama infot, kas ja millises summas ning mis
eesmärgil on taotleja taotlenud või saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikust tuleneva kriisi tõttu lisaeelarve vahendite arvelt toetust teistest meetmetest, muudest
riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt.
Taotleja majandustegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud
mõjude lühikirjelduses tuleb vabas vormis kirjeldada muutuseid tulude ja kulude osas.
Taotleja kinnitab oma allkirjaga, et ta vastab eelnõu § 5 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud
nõuetele. Taotlusele tuleb lisada volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse
alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister. Vabariigi Valitsuse
kabinetiistungil 24.04. 2020. aastal otsustati toetada COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga seotud meetmeteks ette nähtud vahenditest käesolevat meedet 400 000
euroga. Nimetatud summa moodustab käesoleva meetme eelarve.
Lõike 2 kohaselt toimub toetuse taotlemine vooruliselt. Toetuse andja teavitab taotlusvooru
avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt kolm
kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
Lõigetes 3-5 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja
jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud
taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine
toimub toetuse andja e-keskkonna kaudu.
Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust
tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale
saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.
3. peatükk
5
Kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus
Paragrahviga 8 kehtestatakse toetuse suurus.
Toetusmeetme eelarve jaotatakse taotlejate poolt esitatud ruutmeetrite vahel. Toetusmeetme
eelarve ja taotlejate esitatud ruutmeetrite kogusumma (siseujulate ja jäähallide pindala
kogusumma korrutatakse koefitsiendiga 2) jagamisel saadakse ühe ruutmeetri maksumus.
Toetuse andmise aluseks võetakse spordiobjekti sportimispaiga või sportimispaikade pindala
kogusumma (siseujulate ja jäähallide pindala kogusumma korrutatuna koefitsiendiga 2), mis
korrutatakse ühe ruutmeetri maksumusega.
Siseujulate ja jäähallide pindala kogusumma korrutatakse koefitsient 2, kuna nende
ülalpidamiskulud on üldjuhul kõrgemad kui teistel hoones asuvatel spordiobjektidel.
Paragrahviga 9 kehtestatakse meetme abikõlblikkuse periood.
Tulenevalt Riigikogus 15.04. 2020. a vastu võetud riigi 2020. a lisaeelarve seaduse § 5 lõikest
1 võib lisaeelarvega eraldatavaid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga
seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud meetmete vahendeid kasutada üksnes selles seaduses
ette nähtud eesmärgil ja ulatuses. Abikõlbulikkus periood algab 12. märtsiga 2020, kui
Vabariigi Valitsuse välja kuulutatud eriolukorra piirangute tõttu suleti ka spordiobjektid.
Lisaeelarve kehtib eelarveaastal ning seega võib vahendeid kasutada tekkepõhiselt kuni 2020.
aasta 31. detsembrini.
4. peatükk
Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
Paragrahviga 10 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotlusvooru
sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole
võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta
teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.
Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud või määruse
§ 4 lõikes 2 toodud asjaolude ilmnemisel või kui taotlus ei vasta eelnõu § 5 lõigetes 1 ja/või 2
sätestatud tingimustele. Kui taotlust ei esitata tähtajaks, ei ole tehniliselt võimalik e-keskkonnas
taotlust hiljem esitada.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib
ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab
ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Taotluse esitamise tähtaega ei ennistata, kui see toob kaasa
taotlusvooru eelarve ületamise, kui see riivab teiste taotlejate õigusi või kui toetuse
abikõlblikkuse periood on lõppenud.
Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et
taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist.
Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud,
mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva,
6
mil peatub eelnõu § 10 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse,
loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 10 lõikes 4 sätestatud
tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave
ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu
kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates.
Lõike 6 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult
juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 2 ja 5 -7 sätestatud nõuded. Juhul kui taotleja ja/või
taotluse vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda
ei kõrvaldata, tunnistab toetuse andja taotleja ja/või taotluse nõuetele mittevastavaks ning teeb
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Paragrahvis 11 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise
tingimused ja kord ning üldised alused.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise
otsuse.
Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud
nõuetele.
Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Taotluse osalise rahuldamise otsuses
fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse.
Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta
kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse
kontrolli.
Lõike 5 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 12 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse välja toetuse
saajale ühes osas kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine
Paragrahviga 13 kehtestatakse toetuse andjale õigus nõuda toetuse saajalt toetuse sihipärase
kasutamise kohta aruannet lähtudes eelnõu § 3 väljatoodud toetuse andmise eesmärgist ja
tulemusest.
Paragrahviga 14 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse
tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise
tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi.
Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta.
Lõike 2 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks
jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta
jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Erisus on ebaseadusliku,
7
väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse
tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.
Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega
kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108
kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f
nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli
1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi
reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise
tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.
Lõike 3 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise
päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt
hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle kättetoimetamisest
koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt
teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse
kehtetuks või seda muudetakse.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk ta haldusmenetluse seaduse kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse
saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada
olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina
järgitakse VTA määruses toodud nõudeid.
4. Eelnõu mõjud
Eelnõu kavandamisel on arvestatud, et abi saajate hulka kuuluksid abi vajavad organisatsioonid
üle Eesti. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu rakendamisega kaasnevad lisakulud kaetakse olemasolevast toetuse andja riigipoolsest
tegevustoetusest.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu ei ole kooskõlastatud eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidega. Vabariigi
Valitsus kiitis määruse eelnõu heaks 21.05.2020 istungil.
Spordikoolituse ja –teabe SA kooskõlastas eelnõu märkusteta.
8