Kiri

Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Meie 26.05.2020 nr 15-2/2020/3434-1 Rahandusministeerium Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ muutmine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1. määruse eelnõu 2. määruse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: MTÜ Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) Eesti Arhitektide Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Soojustehnikainseneride Selts Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Veeühing Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut Tallinna Tehnikakõrgkool Eesti Omanike Keskliit Eesti Sisearhitektide Liit MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Eesti Maaülikool Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Tallinna Tehnikaülikool Liisi Pajuste 6256399 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 21.05.2020 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS 2020 nr … Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõnad „käesolevas määruses sätestatud nõuetega“ sõnadega „käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuetega“; 3) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler  21.05.2020 Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (edaspidi: määrus 85) säte, mis eeldab, et kui standardit on jälgitud, siis on § 1 nõuded täidetud. On tulnud välja, et osa pädevatest asutustest nõuavad, et ehitusprojekt vastaks standarditele, mis aga ei ole sätte eesmärk ega ehitusseadustiku ainsaks võimaluseks. Kehtetuks tunnistatav lõige tekitab praktikas segadust ning piirab ehitusseadustikust (edaspidi EhS) tulenevat hea tava põhimõtet, mis on oluliselt laiem kui vaid Eesti, Euroopa või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standard. Lisaks muudetakse määruse nr 85 rakendussätteid selliselt, et enne 7. veebruari 1999. aastat püstitatud hoones asuvate eluruumide ümberehitamisel ei pea eluruume kooskõlla viima sätetega, mis seavad reeglid eluruumi mõõtudele. Samuti tunnistatakse kehtetuks säte, mille järgi enne 1940. aastat ehitatud hoones asuv eluruum võib pärast olulist rekonstrueerimist erineda käesoleva määruse §-des 2 ja 3 sätestatud nõuetest kuni 10 protsendi võrra, kuna enne 1940 aastat ehitatud eluruum on hõlmatud enne 1999. a. Ehitatud eluruumide regulatsiooniga. Määruse koostas ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (tel: 625 6399, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e- post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest punktist. Eelnõu punkti 1 kohaselt tunnistatakse määruse nr 85 § 1 lõige 4 kehtetuks. Paragrahvi 1 lõike 4 kohaselt eeldatakse, et paragrahvis sätestatud nõuded eluruumile on täidetud, kui eluruum vastab Eesti, Euroopa või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni vastavale kehtivale standardile. EhS §-s 7 sätestatakse, et ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus seadustikuga reguleeritud tegevuses. EhS-i seletuskirja kohaselt on hea tava üldtunnustatud käitumisreeglite kogum. Need käitumisreeglid võivad, aga ei pruugi olla õigusnormidest tulenevad. Hea tava on ajas pidevas muutumises ning vastab mingil hetkel kehtivatele üldistele arusaamadele. Kui üritada head tava täpsemalt määratleda, siis kõige üldistatumalt tähendab hea ehitustava selles valdkonnas üldiselt aktsepteeritud teadmiste ja oskuste mõistlikku ja hoolikat rakendamist. Ka oleks võimalik head ehitustava määratleda saavutatava eesmärgi kirjelduse kaudu. Hea ehitustava kohaselt valminud ehitis või selle osa on tavapäraseks kasutamiseks ohutu ja vastab nõuetele ning sobib kasutamiseks ja ümbritseva keskkonnaga. Riigikohus (RKKK 17.03.2010, 3-1-1-7-10) on hea ehitustava kohta märkinud: „Sellises tehnilises valdkonnas nagu ehitus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole nende rohkuse tõttu 1 mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätestada. Seetõttu on vaid üksikud nõuded toodud EhS ja muudes õigusaktides. Ülejäänud ehitusnõuded ei tulene õigusaktidest, vaid on kehtestatud eelkõige standarditega, sh Eesti standarditega. […] Head ehitustava on võimalik sisustada ka selliste ehitusnõuetega, mis ei tulene standarditest, vaid näiteks teaduskirjanduses avaldatud seisukohtadest, kutseorganisatsioonide reeglistikust või on tuletatavad loodusseadustest. Nii on isikul võimalik hea ehitustava rikkumise etteheitele vastu väita, et ta ei järginud küll standardis sätestatud nõudeid, vaid lähtus muudest talle teadaolevatest ehitusnõuetest. Sellisel juhul on kohtul võimalik omakorda hinnata, kas isik on järginud head ehitustava või mitte.“ Tulenevalt eeltoodust on näha, et hea tava põhimõte sisaldab rohkem allikaid kui määruse nr 85 § 1 lõikes 4 toodud loetelus. Praktikas on tekkinud olukord, kus nõutakse standardite ja määruse nõuete täitmist, seega kitsendab lõikes toodud loetelu EhS-i § 7 toodud hea tava mõistet. Hea tava ajas muutuvast iseloomust tulenevalt ei ole mõistlik lõiget täiendada. Standardile vastava ehitusprojekti koostamise eeliseks on niinimetatud vastavuse eeldus ehk standardi jälgimisel ei pea isik hakkama tõendama valitud lahenduse sobivust, piisavust ega õigsust. Juhul, kui standardi nõudeid ei ole täidetud, siis ka vastavuse eeldus ei kehti ning tuleb tõendada, et ehitisele esitatavad nõuded on siiski täidetud. Küll aga võivad olla eeldused täidetud jälgides teisi hea tava põhimõtet sisustavaid allikaid nagu näiteks kutseorganisatsioonide juhiseid. Täna kehtivas määruses nr 85 kitsalt sisustatud hea tava on mugav nii avalikule sektorile kui ka erasektorile, sest standardeid on vähe. Hea tava sisaldab endas palju enamat kui vaid standardid ja seega võib selline laiem ring tuua alguses endaga kaasa segaduse või vaidluseid, et millele tuginedes saab öelda, et nõuded on täidetud. Praktikas samas annab selline lähenemine mõlemale osapoolele rohkem võimalusi valikute tegemiseks ja põhjendamiseks. Isegi kui on jälgitud standardis toodud nõudeid ei pruugi olla standardile vastav lahendus subjektiivseid kriteeriume täitev. Subjektiivse kriteeriumi puhul peabki kohalik omavalitsus kaaluma, kas standardile ehk objektiivsele kriteeriumile vastav lahendus kaalub üles subjektiivsed õigused, näiteks kas insolatsiooni vähenemine kaalub üle naaberkinnistu omaniku õiguse ehitada elamu, mille tõttu väheneb insolatsioon. Eelnõu punktides 2 ja 3 muudetakse määruse nr 85 § 6 lõiget 1 ja tunnistatakse § 6 lõige 2 kehtetuks. Määruse nr 85 § 2 kehtestab nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale ja kõrgusele (korterelamu puhul vähemalt 2,5 meetrit) ning § 3 nõuded uste mõõtmetele ja akendele. Määruse nr 85 § 6 lõike 1 kohaselt tuleb enne 7. veebruari 1999. aastat püstitatud hoones asuv eluruum viia hoone olulise rekonstrueerimise korral vastavusse käesolevas määruse nõuetega. Tänapäeval on hoonete oluline rekonstrueerimine nende energiatõhusamaks muutmisel tavapärane tegevus. Hoone olulisel rekonstrueerimisel tuleks määruse nr 85 kohaselt ka eluruumide mõõtmed viia vastavusse määruses toodud suurusele. Kuigi määruse nr 85 § 2, mis kehtestab nõuded eluruumide mõõtmetele ja pinnale, sätestab, et nimetatud nõudeid rakendatakse üldjuhul, see siiski alati praktikas ei toimi. Ministeeriumi poole on mitmel korral pöördutud küsimusega, kus enne 1999. a hoonetes asuvad eluruumide, eriti uste ja ruumi kõrguse mõõtmed ei vasta määruse nr 85 nõuetele ning olulisel rekonstrueerimisel nõutakse eluruumide kooskõlla viimist määruse nõuetega. 2 Eluruumide nõuetega vastavusse viimine tähendaks omaniku jaoks ebamõistlikult suuri kulutusi, kuna vastavate mõõtmetega eluruumide saavutamiseks tuleks muuta kogu elamus asuvate korterite planeeringut või lõigata seinu, et muuta ukseavasid suuremaks. Lagede tõstmine kortermajas määruses nr 85 nõutavale kõrgusele ei pruugi olla ka ehituslikult võimalik. Eeltoodust tulenevalt on § 6 sätestatud, et enne 7. veebruari 1999 püstitatud hoone olulisel rekonstrueerimisel tuleb järgida üksnes nõudeid sisekliimale ja nõudeid tualetile ja veevarustusele, mitte enam nõudeid eluruumide mõõtmetele. Taolise muudatuse korral muutub sisutuks määruse nr 85 § 6 lõige 2, mille kehtiva redaktsiooni kohaselt võib enne 1940. aastat ehitatud hoones asuv eluruum pärast olulist rekonstrueerimist erineda käesoleva määruse §-des 2 ja 3 sätestatud nõuetest kuni 10 protsendi võrra. Eeltoodust tulenevalt tunnistatakse määruse nr 85 § 6 lõige 2 kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse muutmisel puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatusega ei kao võimalus tugineda standarditele. Kehtima jääb endiselt ehitusseadustiku §-7 sätestatud hea tava põhimõte. Määruse eesmärk on muuta kehtetuks määruse säte, mis liigselt piirab ehitusseadustikus sätestatud hea tava mõiste kasutamist. Määruse nr 85 rakendussätete muutmine tagab suurema õigusselguse ja sätestab kindla reegli, et enne 7. veebruari 1999. aastat püstitatud hoones asuvate eluruumide ümberehitamisel ei pea eluruume viima kooskõlla määruses toodud eluruumi mõõtudega. See omakorda aitab kaasa eluruumide ümberehitamisele energiatõhususe nõuetega vastavusse viimiseks. Ümberehitamise kavandamisel tekib eluruumi omanikule õiguskindlus, et ümberehitamise käigus ei pea alustama eluruumide ulatuslikku ümberplaneerimist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamisega eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile kulutusi ega täiendavaid tegevusi või tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks järgnevatele: Eesti Arhitektide Liit (EAL), Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL), Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL), Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ), Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL), Eesti Soojustehnikainseneride Selts (ESTIS), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts (EVKIS), Eesti Vee-ettevõtete Liit 3 (EVEL), Eesti Veeühing, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond, Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL), Eesti Omanike Keskliit (EOKL), Eesti Sisearhitektide Liit (ESL) ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit (EKKL). 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-0655 - Majandus ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded “ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.06.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/de98582d-fd84-4f5c-ae26-d290c4bdb648 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/de98582d-fd84-4f5c-ae26-d290c4bdb648?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main