Kiri

Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 26.05.2020 nr 1.2-2/66-1 Rahandusministeerium Kultuuriministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 28. mai 2015. a käskkirja nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ muutmise käskkirja eelnõu. Muudetakse perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.2 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine asendushoolduse vormide mitmekesistamise, tugiteenuste ja järelhoolduse arendamise kaudu“ raames koostatud toetuse andmise tingimusi „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. KK eelnõu 2. TAT muutmise seletuskiri 3. Lisa 1 vorm A 4. Lisa 1 vorm B 5. Mitteametlik terviktekst Ingrid Mangulson 626 9208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ 2020. aasta eelarve seletuskiri Käesolev seletuskiri kirjeldab TAT tegevuste eelarvestamist aastaks 2020. Seletuskiri moodustab terviku tegevuste 2020. aasta tegevuskavaga. Numeratsioon seletuskirjas on kooskõlas numeratsiooniga eelarves. Kõik põhitegevuste alategevuste kulud on planeeritud orienteeruvalt ning võivad tegevuste elluviimise käigus teatud määral muutuda. 1. TAT otsesed kulud TAT otseste kulude kogusumma 2020. aastaks on 1 521 257,37 eurot. See hõlmab TAT juhtimiskulusid (10 368,16 eurot), tegevuse 1 „Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning tugitegevused“ kulusid (1 272 408,77 eurot) ja tegevuse 2 „Järelhoolduse arendamine“ kulusid (238 480,44 eurot). Tabel 1. TAT otsesed kulud 2019 Kulurida TAT otsesed kulud (SOM + SKA + TAI) 2020 1. Kokku 1 521 257,37 1.1 TAT juhtimiskulud 10 368,16 Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning 1.2 tugitegevused 1 272 408,77 1.3 Järelhoolduse arendamine 238 480,44 1.1. TAT juhtimiskulud 1.1.1. TAT juhi töötasu TAT juhtimiskulud koosnevad TAT juhi töötasu kuludest (0,3 ametikohta), mis on 2020. aastal kokku 10 368,16 eurot. Tabel 2. TAT juhtimiskulud 2020 TAT juhtimiskulud Kulurida (SOM) 2020 Selgitus Töötasu ühes kuus on 822,87 eurot koos tööandja maksudega 0,3 ametikoha eest. 10 368,16 Palgakuludesse on arvestatud võimalik 1.1.1 Kokku 5%-line palgatõus. 1.2. Tegevuse 1 „Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning tugitegevused“ kulud 1.2.1. Sisutegevuste personalikulu Personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu Sotsiaalkindlustusametis ja Tervise Arengu Instituudis. Personalikulu kokku on 243 108,72 eurot 2020. aastal. 1 Tabel 3. Sisutegevuste personalikulu 2020 Sisutegevuste personalikulu (SKA + Kulurida TAI) 2020 Selgitused 1.2.1 Kokku 243 108,72 Sisutegevuste personalikulu (SKA) 170 263,56 Tööandja kulu kuus palgakuludele on 5423 eurot ühe 0,25 kohaga projektijuhi, ühe nõuniku ja ühe peaspetsialisti eest. Projektijuht, nõunik ja Kuludesse on arvestatud võimalik 5%- peaspetsialist 65 075,9 line palgatõus. Tööandja palgakulu kuus kõikide koordinaatorite (0,75 kohaga) kohta on Piirkondlikud 77 887,66 6490,64 eurot. Kuludesse on arvestatud koordinaatorid (4) võimalik 5%-line palgatõus. Tööandja palgafond kuus on 2275 eurot Teavitusspetsialist 27 300 ühe teavitusspetsialisti eest. Sisutegevuste personalikulu (TAI) 72 845, 16 Tööandja kulu ühes kuus palgakuludele on 4140,99 eurot projektijuhi ja Projektijuht ja analüütik 49 691,88 analüütiku eest. Tööandja palgakulu ühes kuus Koolitusspetsialist 23 153,28 koolitusspetsialisti eest on 1929,44 eurot 2020. aastal tehakse asendushoolduse mitmekesistamise ja tugitegevuste raames erinevaid tegevusi. Pakutakse asendushoolduse koolitusi ja tugiteenuseid, arendatakse kutselise erihoolduspere teenust, tõhustatakse asendushoolduse järelevalvet, tehakse teavitus- ja arendustegevusi, korraldatakse tugiteenuste ja koolituste mõjuhindamine. Tabel 4. Asendushoolduse vormide mitmekesistamise ning tugitegevuste kulud 2020 Asendushoolduse vormide mitmekesistamise ning tugitegevuste kulud Kulurida (SKA + TAI + SOM) 2020 1.2.2– 1.2.6 Kokku 959 100,05 Asendushoolduse koolitused ja analüüsid (TAI, SOM) 350 000,00 Asendushoolduse tugiteenuste pakkumine ning kutselise erihoolduspere teenuse katsetamine (SKA) 460 100,05 Asendushoolduse kvaliteedi parandamine järelevalve tõhustamise kaudu (SKA) 00,00 Teavitustegevused (SKA, TAI) 209 200,00 Arendustegevused (SKA) 10 000,00 1.3. Tegevuse 2 „Järelhoolduse arendamine“ kulud 2 1.3.1. Sisutegevuste personalikulu Personalikulude all on arvestatud TAT elluviimiseks vajalike töötajate personalikulu Sotsiaalkindlustusametis, kelleks on 0,75 kohaga projektijuht ning 0,25 kohaga neli piirkondlikku koordinaatorit. Palgakuludeks on planeeritud 48 480,44 eurot. 1.3.2. Järelhoolduse arendamine Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks on järelhoolduse arendamine ja tugiisikuteenuse pakkumine asendushoolduselt elluastujatele. Tegevuse kogukulud on 130 000,00 eurot. Sotsiaalministeeriumi ülesandeks on teha elluastuvate noorte kordusuuring eelarvega 60 000 eurot. Tabel 5. Järelhoolduse arendamise kulud 2020 Järelhoolduse arendamise kulud Kulurida (SKA + SOM) 2020 Selgitused 1.3 Kokku 238 480,44 Sisutegevuse 1.3.1 personalikulu (SKA) 48 480,44 Tööandja kulu kuus 0,75 kohaga Projektijuht 23 136,34 projektijuhi eest on 1928,03 eurot. Tööandja palgakulu kuus nelja 0,25 Piirkondlikud 25 344,1 kohaga koordinaatori kohta on koordinaatorid (4) 2112,01 eurot. Järelhoolduse arendamise tegevuskulud (SKA + 1.3.2 SOM) 190 000,00 2. Kaudsed kulud Kaudsed kulud TAT elluviimise tagamiseks toetuse saaja juures moodustavad 15% otsestest personalikuludest. 3. Kokku (rida 1 + rida 2) Kogu TAT kulu 2020. aastal on 1 566 550,97 eurot, sh otsesed kulud 1 521 257,37 eurot ning kaudsed kulud 45 293,60 eurot. 4. Otsesed personalikulud kokku Otsesed personalikulud on 301 957,32 eurot, mis hõlmab TAT juhtimiskulusid (10 368,16 eurot), tegevuse 1 „Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning tugitegevused“ personalikulu (243 108,72 eurot) ja tegevuse 2 „Järelhoolduse arendamine“ personalikulu (48 480,44 eurot). 3  Sotsiaalkaitseministri 28.05.2015 käskkirjaga nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.–31.12.2020 1. Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning tugitegevuste arendamine ja osutamine Tegevus koosneb mitmest tegevussuunast, milleks on asendushoolduse koolituste ja tugiteenuste pakkumine, kutselise erihoolduspere teenuse väljatöötamine, asendushoolduse kvaliteedi parandamine järelevalve tõhustamise kaudu, toetavad teavitus- ja arendustegevused ning tegevuste mõjuhindamine. Asendushoolduse koolitused ja tugiteenused on tugevalt seotud ning peavad teineteist toetama. Koolituste ja tugiteenuste ühtlustamiseks tehakse asutuste vahel tihedat koostööd. Kõikide tugitegevuste arendustegevuste elluviimisel korraldatakse vajaduse korral töögruppe ja koosolekuid ning kaasatakse sihtrühmi ja eksperte (sh väliseksperte). Selleks, et luua sihtrühma toetavad parimad võimalikud tugitegevused, osaletakse vajaduse korral teemaga seotud koolitustel ja kohtumistel nii Eestis kui väljaspool Eestit (sh väliskogemuse saamiseks). Tegevuste tulemuslikkuse väljaselgitamiseks ning tegevuste jätkamise planeerimiseks peale TAT perioodi lõppu tehakse asendushoolduse valdkonna kvaliteeti parandavate tegevuste mõjuhindamine. 1.1. Asendushoolduse koolitused Koolituste korraldamine hõlmab koolituste arendamist, koolitusvajaduse väljaselgitamist, koolituste läbiviimist, koolitajate leidmist ning koolituse mõju jälgimist koolitatavate ja koolitajate antava tagasiside kaudu. Koolitused on suunatud perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele, asenduskoduteenuse osutajatele ja võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele. Täienduskoolitused perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele PRIDE eelkoolituse arendustegevused valmisid 2019. aastal. 2020. aasta alguses viiakse lõpule venekeelsete materjalide kujundamine ja trükkimine. Vajaduse korral lõpetatakse venekeelsete PRIDE materjalide kujundamise protsess. Välja on töötatud PRIDE põhikoolituse teemad ning põhikoolitusi pakutakse vastavalt sihtrühma vajadustele. Põhikoolituse teemad vaadatakse perioodiliselt üle ning vastavalt sihtrühma vajadustele tehakse muudatusi. Aasta jooksul korraldatakse eel- ja põhikoolitusi, supervisioone, PRIDE koolitajate supervisioone (vajaduse korral täienduskoolitusi) ja vajaduse korral koolitajate koolitust. Teisel poolaastal tehakse tegevuse lõpphindamine. Täienduskoolitused asendushooldus- ja turvakoduteenuse osutajatele ning teenuseid osutavate asutuste juhtidele Perevanema ja kasvataja täienduskoolituse koolituskava on valminud. Selles on kokku kaheksa teemamoodulit. Lisakoolituste teemad on välja selgitatud ning lisakoolitusi pakutakse sihtrühmale vastavalt vajadusele. Perioodiliselt vaadatakse üle nii täiendus- kui lisakoolituse teemad ning vastavalt sihtrühma vajadustele tehakse teemades muudatusi. Aasta jooksul korraldatakse täiendus- ja lisakoolitusi ning vajaduse korral koolitajate koolitusi ja supervisioone. Teisel poolaastal tehakse tegevuse lõpphindamine. Täienduskoolitused asendushooldusteenuse osutajatele ja võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealiste ning inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega 2019. aasta detsembris lõppenud katsekoolituse tulemusena koostatakse täienduskoolituse koolituskava asendushoolduse pakkujatele ja võrgustikus töötavatele spetsialistidele, kes tegelevad inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega. Koolitusvajaduse analüüs asendushoolduse pakkujatele ja võrgustikus töötavatele spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealistega, koostatakse 2020. aastal. Koolitusi korraldatakse sihtrühmadele vastavalt vajadusele ning hinnatakse koolituste tagasisidet. Lisaks korraldatakse koolituste raames vajaduse korral koolitajate koolitusi ja supervisioone. Kõikide koolituste arendamisel ja läbiviimisel kogutakse andmeid mõjude hindamiseks ning analüüsitakse neid koolituste parandamise eesmärgil. Vajaduse korral tehakse vastavalt ilmnevatele puudustele koolituste raames edasiarendusi (materjalidesse, kavadesse jm). Tabel 1. Asendushoolduse koolitused ja analüüsid Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus ja lõpp üldajaraam kirjeldatud perioodil 1.1 Asendushoolduse koolitused 2015–2022 Täienduskoolitused perepõhise 1.1.1 2015–2022 01.01.2020–31.12.2020 asendushooldusteenuse osutajatele (hoolduspered, eestkostjad, lapsendajad) 1.1.1.1 Vajaduse korral koolituse 2015–2022 . edasiarendamine 1.1.1.2 Koolituste korraldamine 2016–2022 1.1.1.3 Koolituse mõjude hindamiseks 2016–2022 andmete kogumine ja analüüsimine Täienduskoolitused 1.1.2 2015–2022 01.01.2020–31.12.2020 asendushooldus- ja turvakoduteenuse osutajatele ning teenuseid osutavate asutuste 2  juhtidele (asenduskodude kasvatajad ja perevanemad) 1.1.2.1 Vajaduse korral koolituse 2015–2022 edasiarendamine 1.1.2.2 Koolituste korraldamine 2016–2022 1.1.2.3 Koolituse mõjude hindamiseks 2016–2022 andmete kogumine ja analüüsimine Täienduskoolitused 1.1.3 2015–2022 01.01.2020–31.12.2020 asendushooldusteenuse osutajatele ja võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealiste ning inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega 1.1.3.1 Vajaduse korral koolituse 2018–2022 edasiarendamine 1.1.3.2 Koolituste korraldamine 2019–2022 1.1.3.3 Koolituse mõjude hindamiseks 2019–2022 andmete kogumine ja analüüsimine 1.2. Asendushoolduse tugiteenuste osutamine ja kutselise erihooldusepere teenuse katsetamine Tugiteenused perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele Tugiteenuste pakkumine hõlmab teenuse arendamist, teenusevajaduse väljaselgitamist, teenuse korraldamist, teenuseosutajate leidmist ning teenuse korralduse, protsessi ja mõju jälgimist nii enne kui pärast tegevuste toimumist ja hindamist. Tugiteenused on suunatud kahele sihtrühmale: perepõhise asendushooldusteenuse osutajad ning asendus- ja perekoduteenuse osutajad. Perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele suunatud tugiteenused Jätkatakse eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedele nõustamisteenuste ja mentorluse pakkumist. Samuti pakutakse nõustamisteenust peredega seotud võrgustikutöötajatele ning peredega lähedalt seotud isikutele (vanavanemad ja lähisugulased). Tugiteenuste arendamisel ja osutamisel kogutakse andmeid mõjude hindamiseks ning analüüsitakse neid tugiteenuste parandamise eesmärgil. Jätkatakse asendushoolduse telefoni- ja internetinõustamisteenuse pakkumist Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse piirkondlike koordinaatorite poolt. Mõlemad teenused on lisaks sihtrühma peredele suunatud kõigile, kellel tekib küsimusi asendushoolduse valdkonnas. Lisaks aitavad piirkondlikud asendushoolduse koordinaatorid jätkuvalt koordineerida perepõhiseid tugiteenuseid piirkondades. 2020. aasta II poolaastal tehakse tegevuse lõpphindamine. 3 Asendus- ja perekodu töötajatele suunatud tugiteenused Aastateks 2019–2020 on korraldatud asendus- ja perekodude nõustamisteenuste hange ning jätkatakse järgmiste teenuste pakkumisega: individuaalne ja grupisupervisioon asendus- ja perekodu töötajatele (kasvatusalaga seotud töötajad ja asenduskodu juhid), kovisiooni koolitused ja koviisorite supervisioonid, tööjuhendamise koolitused ja juhtide grupisupervisioonid. Teenuseid pakutakse vajaduspõhiselt kõigile Eesti asendus- ja perekodudele. Teenuste vajadus ja maht on välja selgitatud 2016.–2018. aasta hankes „Tugiteenused asenduskoduteenuse osutajatele“ ning see on teenuste jätkamise aluseks 2019.–2020. aasta hankes. Tugiteenuste arendamisel ja osutamisel kogutakse andmeid mõjude hindamiseks ning neid analüüsitakse tugiteenuste parandamise eesmärgil. 2020. aasta II poolaastal tehakse tegevuse lõpphindamine. Kutselise erihoolduspere ja kriisihoolduspere teenuse katsetamine Asendushoolduse vormide mitmekesistamiseks on planeeritud kutselise erihoolduspere teenuse väljatöötamine ja katsetamine. Kutselise erihoolduspere teenuse vajadus tuleneb asjaolust, et praegu puudub võimalus pakkuda perepõhist asendushooldust spetsiifilisema ja suurema hooldusvajadusega vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele. Samuti on oluliseks sihtrühmaks perekonnast eraldatud lapsed. Sedalaadi probleemidega ja sellises olukorras lapsed vajavad institutsionaalse grupihoolduse asemel pigem perepõhist ja sageli ka terapeutilist hooldust, individualiseeritud lähenemist ja tuge. Sellise teenuse osutajad vajavad perekonnast eraldatud ja erihooldust vajavatele lastele teenuse osutamiseks spetsiaalset ettevalmistust ja väljaõpet. Tegevuse raames on hanke teel leitud lepingupartner (II kvartalis), kelle ülesanne on kirjeldada ja katsetada kutselise erihoolduspere teenuse kaht võimalikku mudelit. Esiteks töötatakse välja erihoolduspere teenus, mis on suunatud lastele, kes on just perekonnast eraldatud ning vajavad kriisiolukorras erihooldusperesse paigutamist. Teisena töötatakse välja perepõhise hoolduse mudel sellistele lastele, kes praegu ei saa oma vajadustest lähtuvalt sobivat teenust ega tuge ning vajavad spetsiifilisemat lähenemist. Teenusemudelite koostamist alustati 2019. aastal ning tegevus jätkub 2020. aastal (sh teenuste katsetamine). Tegevuse tulemusena valmib mõlema teenuse katsetamise põhjal konkreetsete ettepanekute kogum teenuste edaspidiseks korralduseks (sh rahastus, koostöö, korraldus jm detailid). Täiendavalt arendatakse perepõhisele hooldusele paigutamise järgset seiresüsteemi. 4 Tabel 2. Asendushoolduse tugiteenuste osutamise ja kutselise erihoolduspere teenuse katsetamise ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 1.2 Asendushoolduse 2015–2022 tugiteenuste osutamine ja kutselise erihoolduspere teenuse katsetamine 1.2.1 Tugiteenused perepõhise 2015–2022 01.01.2020–31.12.2020 asendushooldusteenuse osutajatele 1.2.1.1 Tugiteenuste osutamine 2016–2022 1.2.1.2 Tugiteenustega seotud 2016–2022 teavitustegevused ja teenuste järelevalve 1.2.1.3 Tugiteenuste osutamise 2016–2022 mõjude hindamiseks andmete kogumine ja analüüsimine 1.2.2 Tugiteenused 2016–2022 01.01.2020–31.12.2020 asendushooldusteenuse osutajatele asendus- ja perekodus 1.2.2.1 Tugiteenuste osutamine 2016–2022 1.2.2.2 Tugiteenustega seotud 2016–2022 teavitustegevused ja teenuste järelevalve 5  1.2.2.3 Tugiteenuste osutamise 2016–2022 mõjude hindamiseks andmete kogumine ja analüüsimine 1.2.3 Kutselise erihoolduspere ja 2017–2022 01.01.2019–31.12.2020 kriisihoolduspere teenuse katsetamine 1.2.3.2 Kutselise erihoolduspere 2018–2022 teenuse võimaliku mudeli kirjeldamine ja katsetamine 1.2.3.3 Perepõhise seiresüsteemi 2019–2022 arendamine Tabel 3. Asendushoolduse koolitus- ja tugiteenuste osutamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus (2020) (2023) Väljundi- Perepõhise 1000 1200 Perepõhise asendushoolduse näitaja asendushoolduse pakkujatena arvestatakse nii pakkujate arv uusi kui olemasolevaid pakkujaid. Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse. Väljundi- Koolitusel osalenud või 500 500 Asenduskoduteenuse osutajate näitaja tugiteenust saanud täienduskoolitusel osalejate ja asenduskoduteenuse tugiteenust saajate arv. osutajate ja järelevalve tegijate arv 1.3. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu Võrreldes TAT väljatöötamise ajaga on järelevalve korraldamise olukord oluliselt muutnud. Kuna varem tegid järelevalvet maavalitsused, planeeris riik keskselt metoodika arendamist ja koolitusi, sest muud koordineerivat üksust selleks tegevuseks ei olnud. Praeguseks on järelevalve koondunud Sotsiaalkindlustusameti ühte osakonda, kus tegeletakse süsteemselt järelevalve metoodika, protsesside, süsteemide arendamisega, koolitusvajaduse väljaselgitamisega ja koolituste planeerimisega. Tegevuse raames toetab Sotsiaalkindlustusamet TAT raames tööle võetud meeskond (projektijuht, peaspetsialist, nõunik, koordinaatorid) järelevalveüksust 6 asendushoolduse valdkonna spetsiifiliste teadmistega järelevalve planeerimisel ja tulemuste analüüsimisel ning vajaduse korral sekkumiste planeerimisel. Samuti panustatakse asendushooldusteenuse, laste turvakoduteenuse ja järelhooldusteenuse kvaliteedijuhiste väljatöötamisse (kokku neli juhist), mis on edaspidi aluseks asendushoolduse kvaliteedi hindamisel ning järelevalve tegemisel. Tegevuskulud kajastuvad tööjõukuludes. Tabel 4. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu. Ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 1.3 Asendushoolduse kvaliteedi 2018–2022 01.01.2020–31.12.2020 parandamine järelevalve tõhustamise kaudu 1.3.1 Koolitajate/nõustajate leidmine, 2018–2022 koolituste läbiviimine, materjalide koostamine 1.3.2 Tegevustega seonduvad 2018–2022 teavitustegevused ja tegevuste järelevalve 1.3.3 Mõju hindamiseks andmete 2018–2022 kogumine ja analüüsimine Tabel 5. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2020) Väljundi- Koolitusel osalenud 45 45 Indikaatoris kajastatakse näitaja või tugiteenust järelevalvekoolitustel saanud osalejate arvu asenduskoduteenuse osutajate ja järelevalve tegijate arv 1.4. Teavitustegevused 2018. aastal alustati teavitustegevuste elluviimist. Teavituskampaania keskmes oli dokumentaallavastus „Südames sündinud”, mis põhineb 2018. aasta suvel korraldatud 7 intervjuudel peredega, kus kasvavad teistest vanematest sündinud lapsed. Lavastus on formaat, mis võimaldab elust enesest pärit lugude abil rääkida kasuvanemlust puudutavatel teemadel: probleemidest, rõõmudest ja asendushoolduse tänapäevastest võimalustest. Muud kommunikatsiooni- ja suhtekorralduslikud tegevused on põimitud lavastuse ümber (print, online, TV, raadio). Loodud on lapsevanematele suunatud veebilehe tarkvanem.ee kasuvanemate alamleht, kust kasuvanemad saavad olulist informatsiooni. 2019. aastal jätkus teavituskampaania etendustega ja muude toetavate teavitustegevustega, sh täiendati veebilehte tarkvanem.ee. Uuriti kampaania mõju ning täiendati tegevusplaani, et jätkata teavitustegevustega. 2020. aastal keskendub tegevus laiema teadlikkuse suurendamiselt konkreetsemalt hooldusperede leidmisele ning teavitusstrateegia juurde luuakse eri tasandeid (nii kohalikku kui riigi tasandit) hõlmav hooldusperede värbamisplaan ja tegevuskava, mille alusel jätkatakse tegevusi ka peale TAT perioodi lõppemist. Kuna TAT loomise ajast on muutunud asendushoolduse korraldussüsteem, viiakse tegevus alates 2020. aastast Tervise Arengu Instituudist üle Sotsiaalkindlustusametisse, kes tegeleb seadusest tulenevalt hooldusperede ettevalmistamise ja hindamisega ning jätkab peale TAT perioodi lõppemist riigi tasandil hooldusperede värbamise koordineerimisega. Aasta esimestel kuudel on tegevuse elluviijaks veel ka Tervise Arengu Instituut, kes lõpetab 2019. aasta detsembri teavituskampaaniat (kampaania eeldatav kestus 23.12.19–12.01.2020). Tabel 6. Teavitustegevuste ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 1.4 Teavitustegevused 2017–2022 01.01.2020–31.12.2020 1.4.1 Uue tegevusplaani koostamine 2019–2022 1.4.2 Teavitustegevuste elluviimine 2018–2022 1.4.3 Hooldusperede värbamisplaani 2020 koostamine 1.4.3 Mõju hindamine 2019–2022 1.5. Arendustegevused Toetamaks asendushoolduse meeskonna jätkusuutlikku toimimist vajalike muudatuste elluviimisel ja seatud eesmärkide saavutamisel korraldatakse jätkuvalt asendushoolduse meeskonnale arendustegevuste raames temaatilisi koolitusi ja supervisioone. Tegevuste oodatavaks tulemuseks on perepõhise asendushoolduse rakendamise toetamine, asendushooldusspetsialistide kompetentsuse suurendamine, tegevuste ühtne alus ja põhimõtted, asendushooldussüsteemi kui terviku arendamine. Samuti on kavas jätkata 8 asendushooldusteenuse soovituslike toetavate juhiste väljatöötamisega ja sihtrühmade nõustamisega. Plaanis on korraldada vajaduspõhiseid temaatilisi täienduskoolitusi ja seminare KOV-ide ja SKA spetsialistidele ning asendushooldusteenuse pakkujatele. Koolitusi ja seminare korraldatakse nii üle Eesti kui piirkonnapõhiselt ning tegevuse eesmärk on perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurendamine, KOV-i ja SKA koostöö tõhustamine, võrgustiku loomine ja hoidmine, võrgustikku kuuluvate spetsialistide teadlikkuse suurendamine, ühise infovälja hoidmine ning süsteemi kui terviku arendamine. Kavas on tellida ja uuendada valdkonna trükiseid ja teavitusmaterjale. Nimetatud tegevused aitavad kaasa ESF-i perioodi ajal alustatud tegevuste jätkusuutlikule jätkamisele ka projekti lõppemise järel. Tabel 7. Arendustegevuste ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 1.5 Arendustegevused 2018–2022 01.01.2020–31.12.2020 1.5.1 Temaatilised koolitused ja 2018–2022 supervisioonid asendushoolduse meeskonnale 1.5.2 Temaatilised koolitused ja seminarid 2018–2022 KOV-ide spetsialistidele 1.5.3 Juhiste ja infomaterjalide 2018–2022 uuendamine ning täiendamine 9  2. Järelhoolduse arendamine Asendushoolduselt elluastuvatele noortele professionaalse tugiisikuteenuse pakkumine Jätkatakse asendushoolduselt elluastuvatele noortele tugiisikuteenuse pakkumisega. 2018. aastal töötati välja asendushooldusel või eestkostel kasvavate noorte koolitusprogrammi kava, mis toetaks neid iseseisvaks eluks valmistumisel. 2019. aastal alustati programmi elluviimist ning sellega jätkatakse 2020. aastal. Jätkatakse 2019. aastal valminud järelhoolduse juhendmaterjalide tutvustamist kohalikele omavalitsustele, asendushooldusteenuse osutajatele ja asendushooldusel kasvavatele noortele. Piirkondlikud perepõhise asendushoolduse tugiteenuste koordinaatorid tegelevad järelhoolduse arendamisega seotud tegevustega oma piirkonnas koostöös ja kokkuleppel järelhoolduse projektijuhiga. Nende töö panustab asendushoolduselt elluastuvate noorte toetamisse ja noortele suunatud tugiisikuteenuse pakkumise ja kättesaadavuse tõhustamisse. Tegevuste elluviimiseks korraldatakse vajaduse korral töögruppe ja kasutatakse eksperdinõustamist, tellitakse uuringuid või analüüse tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks, osaletakse koolitustel, temaatilistes töögruppides ja kogemuskohtumistel nii Eestis kui väljaspool. 2020. aastal tehakse asendushoolduselt elluastuvate noorte kohta kordusuuring, mis ühtlasi hindab ka järelhoolduse raames pakutud tugiisikuteenuse mõju sihtrühmale. Tabel 8. Järelhoolduse arendamine Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2. Järelhoolduse arendamine 2015–2022 2.1 Tugiteenuste arendamine ja 2016–2022 01.01.2020–31.12.2020 osutamine asendushoolduselt elluastujatele 2.1.1 Tugiisikuteenuse osutamine 2016–2022 Noorte koolitusprogrammi elluviimine 2019-2022 2.1.2 Teenustega seonduvad 2016–2022 2.1.3 teavitustegevused ja teenuste järelevalve Vajaduse korral täiendavate 2016–2022 2.1.4 tugiteenuste valimine ning teenuste osutamise ettevalmistamine ja pakkumine Asendushoolduselt elluastuvate 2020 2.1.5 noorte kohta kordusuuringu tegemine 10  Mõju hindamiseks andmete kogumine 2016–2022 2.1.6 ja analüüsimine Tabel 9. Järelhoolduse arendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava aastal (2023) (2020) Tugiteenuseid saanud Väljundi- 200 200 asendushoolduselt ellu astuvate näitaja noorte arv 11  Sotsiaalkaitseministri 28. mai 2015. a käskkirja nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Muudatusega kinnitatakse sotsiaalkaitseministri 28. mai 2015. a käskkirjaga nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ kinnitatud (sotsiaalkaitseministri 31.03.2016 käskkirjaga nr 33, sotsiaalkaitseministri 11.02.2017 käskkirjaga nr 20, sotsiaalkaitseministri 30.10.2018 käskkirjaga nr 82 ja sotsiaalkaitseministri 02.04.2019 käskkirjaga nr 29 muudetud) toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) uus terviktekst. Uue tervikteksti kinnitamise vajadus tuleneb asjaolust, et TAT-d on korduvalt muudetud ning uus terviktekst tagab selguse TAT tegevustes. 1.2. Muudatuse ettevalmistaja TAT muudatuse on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna peaspetsialist Alice Juurik (tel 626 9229, [email protected]), Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna nõunik Helen Jõks (tel 715 3472, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). TAT muudatuse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel: 626 9333, e-post: [email protected]). TAT muudatuse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Muudatusel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II. TAT muudatuse sisu Käskkirjaga kinnitatakse uus TAT terviktekst koos lisadega (lisa 1 vorm A ehk tegevuste kirjeldus ning lisa 1 vorm B ehk eelarve ja finantsplaan). Allpool on esitatud selgitused TAT tervikteksti muudetud ja lisatud punktide kohta. TAT abikõlblikkuse perioodi pikendatakse kuni 31.12.2023 seoses tegevuste jätkamise vajadusega. Abikõlblikkuse perioodi pikenemise tõttu muudetakse TAT terviktekstis järgmiste tegevuste üldajaraami järgmiselt: - 2.1.1. Asendushoolduse koolituste uus üldajaraam on 2015–2022. - 2.1.2. Asendushoolduse tugiteenuste osutamise ja kutselise erihoolduspere teenuse katsetamise uus üldajaraam on 2015–2022. - 2.1.4. Teavitustegevuste uus üldajaraam on 2017–2022. - 2.1.5. Arendustegevuste uus üldajaraam on 2018–2022. - 2.2. Järelhoolduse arendamise uus üldajaraam on 2015–2022. TAT mõistetes tehakse järgmised muudatused: - Muudetakse mõistet „asendushooldus“. Muudatus on vajalik, sest alates 01.01.2018 on sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) muutunud asendushoolduse valdkonna terminid ja teenused. Perepõhise asendushooldusteenuse osutaja puhul asendatakse varasem termin „perekonnas hooldaja“ terminiga „hoolduspere“. Hoolduspere alla mahuvad ka perekonnas hooldajad, kellega SHS-i muudatuste jõustumisel jätkati seadusest tulenevalt perekonnas hooldamise lepinguid. Asutusepõhise asendushooldusteenuse osutajad on asenduskodu ja  perekodu. Kuna koolitustegevusi laiendatakse ka turvakoduteenuse osutajatele, kes pakuvad ajutist lühiajalist kriisihooldust asendushoolduse sihtrühmale (perekonnast eraldatud või vanemlikust hoolest ilma jäänud lapsed), eemaldatakse definitsioonist sõna „turvakodu“ sihtrühma välistuse osas. Samuti eemaldatakse definitsioonist sõna „varjupaik“, kuna alates 01.01.2016 ei pakuta SHS-i kohaselt varjupaigateenust lastele. Nimetatud sihtrühmadele laienevad käesolevas dokumendis planeeritud tegevused ja sisulist muudatust mõistete muutmine kaasa ei too. - Mõistes „perepõhine asendushooldus“ asendatakse sõnad „perekonnas hooldamine“ sõnaga „hoolduspere“. Sisulist muudatust sihtrümade puhul mõiste täiendamine kaasa ei too. - Täiendatakse mõistet „Eestkoste määramine“ ning viiakse see kooskõlla perekonnaseaduses sätestatud terminoloogiaga. - Jäetakse välja mõisted „perekonnas hooldamine“ ja „asenduskoduteenus“ seoses valdkonna muutunud terminoloogiaga SHS-is. - Jäetakse välja mõiste „toimetulek“ allviide ja muudetakse järgnevate allviidete numeratsiooni. - Lisatakse uus mõiste „turvakoduteenus“, kuna turvakoduteenuse osutajatele pakutakse edaspidi TAT alapunktis 2.1.1 loetletud täienduskoolitusi. - TAT tekstis ja pealkirjades asendatakse läbivalt varasemad asendushoolduse valdkonna mõisted uue terminoloogiaga. - Teksti ühetaoliseks mõistmiseks asendatakse TAT tekstis läbivalt samatähenduslikult kasutatav sõna „pakkuja“ sõnaga „osutaja“ sobivas käändes. Muutus ei too kaasa sisulist muudatust. TAT alapunkti 1.2.3 täiendatakse ajakohaste asendushoolduse arvandmetega. Uuendatakse ka sisulist informatsiooni seoses valdkonnas toimunud arengu ja muutustega, nt on lisatud 01.01.2018 jõustunud SHS-i muudatustega seotud informatsioon, mis puudutab asendushoolduse valdkonda ja TAT eesmärke. TAT punktis 1.2.4 muudetakse toetuse ja riikliku kaasfinantseerimise summasid. Muudatuse põhjuseks on TAT eelarve kooskõlla viimine Vabariigi Valitsuse 19.03.2020 korraldusega nr 83 kinnitatud uue meetmete nimekirjaga. TAT punktis 2.1.5 täiendatakse sihtrühma loetelu ning lisatakse juurde turvakoduteenuse osutajad, asendushooldusteenust osutavate asendus- ja perekodude juhid ning perepõhise asendushooldusteenuse osutajate võrgustiku liikmed. Muudatus on vajalik, kuna tegemist on sihtrühmadega, kes panustavad samuti otseselt asendushooldust vajavate laste hoolduse kvaliteeti. Teenuse kvaliteeti on võimalik arendada vaid siis, kui lisaks last vahetult kasvatavatele isikutele kaasatakse koolitustesse ka juhid, kes oma asutuse teenust kujundavad ja arendavad. Turvakodu pakub perest eraldatud lastele ajutist esialgset hoolitsust kuni püsiva asendushoolduse vormi ja paigutuse selgumiseni ning seetõttu on oluline tagada ka turvakoduteenuse osutajate asjakohane ettevalmistus tööks perest eraldatud ja asendushooldusele suunduvate lastega. Turvakoduteenuse osutajate lisamine TAT-sse rakendub tagasiulatuvalt alates 18.07.2017. Perepõhise hooldusteenuse osutajate võrgustiku liikmete lisamine sihtrühmana on oluline, kuna võrgustiku liikmetel on oluline roll perede toetamisel. Võrgustiku liikmeteks võivad olla näiteks lastekaitsetöötajad, õpetajad, arstid, psühholoogid, terapeudid, vanavanemad jne. Võrgustiku liikmete lisamine TAT-sse rakendub tagasiulatuvalt alates 01.06.2016. TAT punkti 2.1 on täiendatud asendushoolduse reformi mõjuhindamist puudutava tegevusega. Muudatus on vajalik, kuna TAT eesmärkide saavutamine on seotud ka 2018. aastal jõustunud asendus- ja järelhooldusteenuse muudatustega sotsiaalhoolekande seaduses ning tegevusi tuleb hinnata koosmõjus. Tekstist on eemaldatud tegevuse 2.1 viimane tegevuste hindamist puudutav lõik. Tegevuste vahe- ja lõpphindamist puudutavad ülesanded viiakse konkreetsete tegevuste juurde, mille raames tegevusi hinnatakse. Projekti lõppemisel hinnatakse koolitus- ja tugiteenuste mõju sihtrühmadele ning elluastuvatele noortele osutatavat tugiisikuteenust: 2 - punkti 2.1.1 sõnastust täiendatakse ning lisatakse, et kõikide suundade puhul toimub tegevus varasema kolme etapi asemel neljas etapis. Sihtrühma vajaduste analüüsile, koolitusprogrammide väljatöötamisele või edasiarendamisele ja koolituste korraldamisele järgneb koolituste mõju hindamine; - punkti 2.1.2 „Tugiteenused perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele“ täiendatakse ning lisatakse, et perioodi lõpus hinnatakse tegevuse mõju ja eesmärkide saavutamist. Samas punktis muudetakse alapunkti „Tugiteenused asendushooldusteenuse osutajatele asendus- ja perekodus“ esimese lõigu viimast lauset, mis sõnastatakse järgmiselt: „Tegevused hõlmavad teenusevajaduse väljaselgitamist, teenuseosutajate leidmist ning teenuse korralduse ja tulemuslikkuse hindamist perioodi lõpus“; - punkti 2.2 „Järelhoolduse arendamine“ täiendatakse ning lisatakse, et TAT perioodi lõpus tehakse uus uuring järelhoolduse arendustegevuste hindamiseks. TAT alapunkti 2.1.1 täiendatakse järgmiselt: - lisatakse sihtrühmana turvakoduteenuse osutajad ning asendus- ja perekodus asendushooldusteenust osutavate asutuste juhid; - täiendatakse perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele suunatud täienduskoolituste osa nii, et lisaks PRIDE (USA-st pärit koolitusmudel perepõhise hoolduse pakkujatele, mille nimetus tuleneb inglise keelest (Parent`s Resource for Information, Development and Education) ning tähendab ressursse vanematele informatsiooni, arengu ja hariduse omandamiseks) koolitusele on võimalik edaspidi vajaduse ilmnemisel arendada ja pakkuda ka teisi sihtrühma vajadustest lähtuvaid koolitusi, mis toetavad perepõhise hooldusteenuse osutajaid asendushoolduse pakkumisel; - täiendatakse perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele suunatud täienduskoolituste osa nii, et lisaks koolitustele koolitatakse juurde ka PRIDE koolitajaid, et tagada spetsialistide olemasolu kõigis Eesti piirkondades ja nii eesti kui vene keeles; - muudetakse alapealkirja „Täienduskoolitused asenduskoduteenuse osutajatele“, mis sõnastatakse järgmiselt: „Täienduskoolitused asendushooldus- ja turvakoduteenuse osutajatele ning teenuseid osutavate asutuste juhtidele“. Punktis 2.1.2 tehakse järgmised muudatused: - täiendatakse punkt 2.1.2 esimest lauset ning koondatakse kokku sama punkti alapunktides välja toodud sihtrühmad; - täiendatakse punkti 2.1.2 alategevuse „Tugiteenused perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele“ sihtrühma loetelu ning lisatakse, et peale perepõhise asendushooldusteenuse osutajate pakutakse tugiteenuseid ka perepõhise asendushooldusteenuse osutajate võrgustiku liikmetele; - täiendatakse alategevust „Kutselise erihoolduspere teenuse katsetamine“ (alates 2017. aastast) ning lisatakse, et perepõhist kutselise erihoolduspere teenust arendatakse ka neile lastele, kes vajavad hooldust lühikest aega ootamatus olukorras ning kes praegu perepõhiste hooldusvõimaluste puudumise tõttu paigutatakse turvakodusse. Punktis 2.1.3 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu“ tehakse järgmised muudatused: - täiendatakse teise lõigu teksti ning lisatakse, et lisaks asutusepõhisele järelevalvele on oluline ühtlustada ka perepõhise asendushooldusteenuse osutajate teenuse kvaliteedikriteeriume või seire ja järelevalve põhimõtteid; - täiendatakse sihtrühma loetelu perepõhise asendushooldusteenuse osutajatega, kuna lisaks institutsionaalsele asendushooldusele on oluline regulaarselt jälgida ka perepõhiselt pakutava hoolduse vastavust nõuetele ja laste vajadustele. Punktis 2.1.4 „Teavitustegevused“ tehakse järgmised muudatused: - täiendatakse tegevuse kirjeldust ning tuuakse välja, et lisaks perepõhise asendushoolduse teavitustegevustele keskendutakse 2020. aastal konkreetsemalt hooldusperede värbamissüsteemi loomisele, et lisaks teadlikkuse suurendamisele anda osapooltele teadmisi ja oskusi, mis tooks süsteemi piisaval hulgal uusi hooldusperesid; 3 - tegevuse elluviimine viiakse Tervise Arengu Instituudist üle Sotsiaalkindlustusametisse, kes tegeleb alates 1. jaanuarist 2018 hooldusperede hindamise, ettevalmistamise ja riigiülese registri pidamisega, samuti kohaliku omavalituse üksuste nõustamisega ning kelle seotus ka peale TAT perioodi lõppemist jääb hooldusperede värbamisel riigiasutustest kõige suuremaks. Punktis 2.2 „Järelhoolduse arendamine“ tehakse järgmised muudatused: - täiendatakse tegevuste kirjeldust ning lisatakse, et noortele pakutakse ka grupipõhiseid nõustamistegevusi, mis aitavad paremini iseseisvaks eluks valmistuda. Grupinõustamiste sisu, vorm ja tingimused töötatakse välja koostöös sidusrühmadega. Punktis 3 „Näitajad“ on muudetud TAT-spetsiifiliste väljundinäitajate puhul tegevuse 2 „Järelhoolduse arendamine“ (näitaja nimetus: tugiteenuseid saanud asendushoolduselt elluastuvate noorte arv) sihttaset (2023). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 200 asendushoolduselt elluastuvat noort, kes on saanud tugiteenuseid. Seoses muudatustega TAT-s täiendatakse perioodi 01.01.2020–31.12.2020 tegevuste kirjeldust (lisa 1 vorm A) ja TAT eelarvet kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) ning tehakse neis muudatused vastavalt TAT-le, kuna TAT-s kajastuvad muudatused peavad olema kooskõlas 2020. aastal elluviidavate tegevustega. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) jõustunud muudatuste tõttu on tehtud muudatused ka TAT- s, kuna on vajadus jätkata tegevusi asendushoolduse kvaliteedi parandamiseks. Muudatused võimaldavad tegevusi ellu viia kooskõlas 01.01.2018 jõustunud SHS-i muudatustega, mis puudutavad asendushoolduse valdkonna ja TAT eesmärke. Üks sisuline TAT muudatus on turvakoduteenust osutavate isikute lisamine sihtrühma loetellu. Kuna asendushooldusteenust ja turvakoduteenust osutatakse samale sihtrühmale ehk lastele, kes mingil põhjusel on kas perest eraldatud või ei saa muul põhjusel koos oma sünniperega kasvada, aitab muudatus pakkuda sihtrühmale kvaliteetsemat teenust tänu koolitatud ja toetatud personalile. Muudatused, mis on seotud perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele koolituste korraldamisega asendushoolduse valdkonnas, võimaldavad pakkuda täiendavalt koolitusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning koolitada juurde PRIDE koolitajaid, et tagada spetsialistide olemasolu kõigis Eesti piirkondades ja nii eesti kui vene keeles. Kutselise erihoolduspere teenuse katsetamist puudutav muudatus võimaldab kaasata ka lapsed, kes vajavad hooldust lühiajaliselt ootamatus olukorras ning kes praegu paigutatakse perepõhiste hooldusvõimaluste puudumise korral turvakodusse. 4 Teavitustegevusi puudutavad muudatused võimaldavad valdkonnas terviklikult tegeleda nii hoolduspere värbamissüsteemi loomisega kui ka osapoolte teadlikkuse suurendamisega, mis omakorda loob paremad võimalused selleks, et tuua süsteemi suuremal hulgal uusi hooldusperesid ning tagab värbamisprotsessi jätkusuutlikkuse ka peale TAT lõppu. Muudatus järelhoolduse arendamises mõjutab asendushoolduselt elluastuvate noorte iseseisvaks eluks valmistumist nii individuaalsete kui grupipõhiste tegevuste kaudu. Lisaks on TAT muutmine seotud toetuse ja riikliku kaasfinantseerimise summade muutmisega, et tagada vajalike tegevuste elluviimine pikendatud abikõlblikkuse perioodil aastani 2023. V. TAT muudatuste kinnitamine TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena, Kultuuriministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. 5  KINNITATUD sotsiaalministri …..06.2020 käskkirjaga nr ….. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine Abikõlblikkuse periood 01.01.2015–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut 1 SISUKORD 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ...................................................................................... 4 1.1. Seos rakenduskavaga .................................................................................................................................. 4 1.1.1. Prioriteetne suund ............................................................................................................................................ 4 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk ......................................................................................................................... 4 1.1.3. Meetme nimetus .............................................................................................................................................. 4 1.1.4. Meetme eesmärk ............................................................................................................................................. 4 1.2. Toetuse andmise tingimused ....................................................................................................................... 4 1.2.1. Eesmärk ............................................................................................................................................................ 4 1.2.2. Tulemus ............................................................................................................................................................ 4 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus ...................................................................................................................................... 4 1.2.4. Eelarve .............................................................................................................................................................. 8 1.2.5. Sihtrühmad ....................................................................................................................................................... 8 2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ................................................................................... 9 2.1. Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning tugitegevuste arendamine ja pakkumine ................... 9 2.1.1. Asendushoolduse koolitused .................................................................................................................... 9 2.1.2. Asendushoolduse tugiteenuste osutamine ja kutselise erihoolduspere teenuse katsetamine ...................... 10 2.1.3. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu .......................................................... 12 2.1.4. Teavitustegevused .......................................................................................................................................... 13 2.1.5. Arendustegevused .......................................................................................................................................... 14 2.2. Järelhoolduse arendamine ........................................................................................................................ 15 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................... 16 4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .............................................................. 17 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ................................................................................................................................... 19 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................. 20 7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE....................................................................................... 21 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused ........................................................................................................ 21 7.2. Kulude abikõlblikkus .................................................................................................................................. 21 7.3. Toetuse maksmine ..................................................................................................................................... 22 7.4. TAT muutmine ........................................................................................................................................... 23 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine ........................................................... 24 7.6. Finantskorrektsioonid ................................................................................................................................ 25 7.7. Vaiete menetlemine .................................................................................................................................. 25 7.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi .............................................................................................................. 25 8. RISKIDE HINDAMINE................................................................................................................................... 26 9. LISAD .......................................................................................................................................................... 26 2 Mõisted Asendushooldus – sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaline lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldus jaguneb perepõhiseks ja asutusepõhiseks asendushoolduseks. SHS-ist lähtuvalt on asendushooldusteenuse perepõhine osutaja hoolduspere ning asendushooldusteenuse asutusepõhised osutajad on perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes (varem perekonnas hooldamine), perekodus ja asenduskodus on avatud SHS §-des 456–458. Lisaks SHS-is sätestatule loetakse asendushooldusteenuse perepõhiseks osutamiseks käesoleva TAT tähenduses muud lapse hooldamist väljaspool tema enda perekonda, sealhulgas lapsele eestkoste määramist ja lapsendamist. Asendushooldusena ei käsitata käesolevas dokumendis lapse ajutist või pikaajalist viibimist ravi- või rehabilitatsiooniasutuses, tugiperes, kasvatuslike erivajadustega laste koolis või vanglas. Perepõhine asendushooldus – lühi- või pikaajalise hoolduse korraldus, mille puhul on laps paigutatud peresse, mille vanem(ad) on valitud ja ette valmistatud asjakohast hooldusteenust osutama. Perepõhise asendushoolduse vormid on hoolduspere, eestkoste seadmine ja lapsendamine. Eestkoste määramine – kohtu poolt eestkostja määramine lapsele, kelle kummalgi vanemal ei ole esindusõigust või lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Eestkostja ülesanne on eestkostetava seaduslik esindamine ning eestkostetava isiku ja vara eest hoolitsemine oma ülesannete piirides. Lapsendamine – perekonnaseaduse alusel kohtuotsusega tehtav toiming. Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel samad õigused ja kohustused, mis bioloogilise lapse sünni korral. Professionaalse tugiisiku teenus asendushoolduselt elluastujale – isiku iseseisvat sotsiaalmajanduslikku toimetulekut soodustav teenus, mis seisneb juhendamises, julgustamises ja motiveerimises ning iseseisvuse ja vastutusvõime arendamises. Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. Toimetulekuraskus – isiku või perekonna toimetulekut raskendav ajutine või püsiv asjaolu, mille tulemusena ei ole igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas isikule või perekonnale jõukohane. Turvakoduteenus – SHS-is sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi, sh kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, samuti teavitamine teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. Kohaliku omavalitsuse üksus tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse muu hulgas lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut. 3 Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2023 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Rakenduskava Perepõhiste asendushoolduse vormide pakkujate arv väljundinäitaja 1.1.3. Meetme nimetus Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused. 1.1.4. Meetme eesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud.1 1.2. Toetuse andmise tingimused 1.2.1. Eesmärk Suurendada perepõhise asendushooldusteenuse osutajate hulka. Parandada asendushoolduse kvaliteeti ning arendada asendushoolduse tugi- ja järelhooldusteenuseid. 1.2.2. Tulemus Perepõhise asendushooldusteenuse osutajate arv on suurenenud. Asendushoolduse kvaliteet on paranenud ning asendushoolduse tugi- ja järelhooldusteenused on välja arendatud. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus 2014. aasta lõpus Sotsiaalministeeriumis valminud vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitikasoovituste roheline raamat (edaspidi asendushoolduse roheline 1 Vastavalt Eesti Keele Instituudi soovitusele on käesolevas TATs sõna ”toimetulekuraskustega” asemel kasutatud sõna ”toimetulekuraskustes”. 4 raamat) seab asendushoolduse strateegilisteks eesmärkideks perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemise, asendushoolduse kvaliteedi paranemise, tõhusama asendushoolduselt elluastumise ettevalmistuse ning järelhoolduse arendamise. Seatud eesmärgid aitavad tagada, et asendushooldusele paigutatud laste õigused ja heaolu on tagatud ning asendushoolduselt elluastuvad noored on täiskasvanuna iseseisvalt toimetulevad.2 Enne strateegiliste eesmärkide püstitamist tegi Sotsiaalministeerium 2013. aastal asendushoolduse kontseptsiooni alusanalüüsi, millest selgus, et Eestis domineerib asendushoolduse vormide seas jätkuvalt institutsionaalne asendushooldus ehk asenduskoduteenus. Selle põhjused olid ühelt poolt ajaloolised, teisalt aga seotud asendushoolduse institutsionaalse ja organisatsioonilise korralduse ning rahastamisega. Seega oli asendushoolduse deinstitutsionaliseerimise ja perepõhise asendushoolduse arendamise keskseks eelduseks Eesti asendushoolduse süsteemi institutsionaalne ja organisatsiooniline ümberkorraldamine ning rahastamispõhimõtete muutmine viisil, mis looks tingimused perepõhise asendushoolduse vormide arendamiseks võimalikult ühtsetel alustel. Üldreeglina tagab perepõhine hooldus noortele võrreldes institutsionaalse hooldusega parema ettevalmistuse iseseisvaks toimetulekuks täiskasvanuna ja toetab enam nende sidumist kogukonnaga. Eestis 2011. aastal asenduskodus kasvavate noorte seas tehtud uuringust3 selgus, et nende ettevalmistus elluastumiseks ja iseseisvaks eluks ei ole piisav. Asenduskodus ehk institutsionaalsel hooldusel kasvanud noortel on hilisemas elus vähem võimalusi tulla edukalt toime hariduse omandamisega ja tööturul, samuti on suurem tõenäosus olla sotsiaalselt isoleeritud ning vajada riigi abi vähese sissetuleku tõttu. Riigikontrolli 2009. aasta audit näitas, et kohaliku omavalitsuse esindajate hinnang asenduskodust elluastujate hilisemale toimetulekule on skeptiline: vaid 29% hindas, et asenduskodus viibinud noored saavad elus hakkama, 17% arvates on nende toimetulek rahuldav ning 45% leidis, et nad ei saa hakkama.4 1600 61% 62% 63% 70% 60% 61% 59% 1400 60% 1200 50% 40% 39% 41% 39% 1000 38% 37% 40% 800 1332 1331 1395 1391 1429 30% 600 1281 1026 1009 1031 1002 968 400 906 20% 226 216 205 191 161 133 200 10% 0 0% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 asenduskodus-perekodus hooldusperes eestkosteperes Asutustes laste osakaal Asendus-peredes laste osakaal 2 Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitikasoovituste roheline raamat, http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Asendushooldus/ah_rr_dets_2014.pdf 3 Asenduskodudes kasvanud noorte valmisolek iseseisvaks eluks. Pirjo Turk. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Tellija: SOS Lasteküla Eesti Ühing http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Too-ja_Sotsiaalpoliitika/Asenduskodude_uuring.pdf 4 Hooldusperedest elluastunute hilisema toimetuleku kohta anti samas positiivsemaid vastuseid. Siinjuures tuleb aga arvestada, et hooldusperes kasvavad enamasti lapsed, kellel ei ole puuet ega raskeid käitumishäireid, millest tulenevalt on neil juba eelduslikult suurem tõenäosus edasises elus paremini hakkama saada. 5 Asendushooldusel viibis 2018. aasta lõpu seisuga kokku 2468 last, neist oli asenduskodus või perekodus 906 last, hooldusperes 133 last ning 1429 last kasvas eeskostja perekonnas. Asendushooldusel viibivate laste arv on järjepidevalt vähenenud, kuid kõige enam on vähenenud nende laste arv, kes on paigutatud hooldusperre. Kui 2003. aastal oli perekonnas hooldamisel (enne 2018. aastat teenuse nimetus) 1081 last, siis 2013. aasta lõpus oli selliseid lapsi vaid 226 ning 2018. aasta lõpuks kõigest 133. Hooldusperes laste arvu vähenemine on tingitud nii asendushooldusel olevate laste arvu vähenemisest kui ka enamate laste paigutamisest eestkosteperre. Samal ajal on institutsionaalsele asendushooldusele (asutustes) paigutatud laste osakaal vähenenud vähesel määral. 2013. aastal oli asendushooldusel olevatest lastest asutustes 40% ja perepõhisel asendushooldusel 60% lastest, 2018. aastal oli asutustes olevate laste osakaal 37% ja perepõhisel asendushooldusel olevate laste osakaal 63%. Perepõhise asendushoolduse osakaalu suurendamiseks nähti 2014. aasta asendushoolduse rohelises raamatus vajadust parandada hooldusperede ettevalmistuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning arendada ja osutada peredele lapse perekonda paigutamise järel tugiteenuseid. Võttes arvesse nii TAT raames tehtavaid tegevusi kui ka riigieelarvest finantseeritavaid tegevusi, võib prognoosida, et aastaks 2020 on perepõhisel asendushooldusel 65% asendushooldusele paigutatud lastest. Eestis on seni puudunud võimalus osutada perepõhist asendushooldusteenust spetsiifilisema ja suurema hooldusvajadusega vanemliku hoolitsuseta lastele. Seetõttu on täiendavalt vajadus ka kutseliste erihooldusperede järele, kes on saanud spetsiaalse ettevalmistuse ja väljaõppe just erihooldust vajavatele lastele ja noortele hoolduse pakkumiseks. Perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurenemiseks on vajalik süsteemne lähenemine, mis ühelt poolt tegeleb perepõhise hoolduse võimaluste mitmekesistamisega ning teiselt poolt hooldusperesse paigutamise soodustamisega. Perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurenemise üldiseks eelduseks võib pidada nii laiema üldsuse, võrgustikku kuuluvate spetsialistide kui ka võimalike uute asendushooldusteenust osutavate perekondade teadlikkuse paranemist perepõhise asendushoolduse vajalikkusest ja võimalustest.5 Hoolimata suundumusest perepõhisele asendushooldusele tuleb arvestada, et 2018. aasta lõpu seisuga oli asutusepõhisel hooldusel asendus- ja perekodus 37% kõigist asendushooldusel olevatest lastest. Suur hulk nendest lastest (ligikaudu 40%) on puudega. Puudega lastest omakorda enamik on raske ja sügava puudega lapsed, kellest suurem osa vajab ka edaspidi kompleksset ööpäevaringset hooldusteenust ning seetõttu ei ole nende paigutamine perepõhisele asendushooldusele alati võimalik. Seega on samal ajal vajadus panustada asutusepõhise asendushoolduse kvaliteedi parandamisse, pakkudes eelkõige töötajatele vajalikku ettevalmistust ning tuge teenuse osutamise ajal. Samuti on vajalik arendada asendushoolduse üle tehtavat järelevalvet, et tagada teenust saavate laste õigused ja heaolu ning pakkuda teenuseosutajatele nõu ja tuge vajalike muutuste elluviimisel. Järelevalve tegemist asenduskoduteenuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse üle on analüüsinud õiguskantsler 2013. aastal valminud asenduskoduteenuse analüüsi raames6, mis põhines kontrollkäikudel pooltesse asenduskodudesse (35-st 18-sse) üle Eesti. Analüüsis on välja toodud, et järelevalve toimib, kuid see erineb maakonniti nii teenusele kehtestatud nõuete tõlgendamise, järelevalve regulaarsuse, eel- ja järelkontrolli tegemise kui ka järelevalvemeetodite poolest. Võrreldes TAT kehtestamise ajaga on järelevalve korraldus oluliselt muutunud – alates 01.01.2018 väljastab asendushooldusteenuse osutajatele 5 Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitikasoovituste roheline raamat, http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Asendushooldus/ah_rr_dets_2014.pdf 6 http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/asenduskoduteenuse_analuus_0.pdf 6 asendus- ja perekodudes tegevuslubasid ning teeb nende üle järelevalvet Sotsiaalkindlustusamet. Kuna varem tegid järelevalvet maavalitsused, planeeris riik keskselt metoodika arendamist ja koolitusi, sest muud koordineerivat üksust selleks tegevuseks ei olnud. Praeguseks on järelevalve koondunud Sotsiaalkindlustusameti ühte osakonda, kus tegeletakse süsteemselt järelevalve metoodika, protsesside, süsteemide arendamisega, koolitusvajaduse väljaselgitamisega ja koolituste planeerimisega. TAT vahenditest on varem toetatud koolituste pakkumist, kuid 2020. aastal järelevalves suuremaid arendustegevusi ei planeerita. Tegevuse raames toetatakse järelevalveüksust asendushoolduse valdkonna spetsiifiliste teadmistega järelevalve planeerimisel ja tulemuste analüüsimisel ning vajaduse korral sekkumiste planeerimisel. Samuti panustatakse asendushooldusteenuse ja laste turvakoduteenuse kvaliteedijuhiste väljatöötamisse, mis on edaspidi aluseks asendushoolduse kvaliteedi hindamisel ja järelevalve tegemisel. Eelnevalt kirjeldatud vajadustest lähtuvalt alustati 2015. aastal asendushoolduse rohelises raamatus välja toodud eesmärkide täitmiseks tegevuste elluviimist Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Planeeritud tegevused aitavad suurendada perepõhise asendushoolduse osakaalu, parandada asendushoolduse kvaliteeti ning aidata kaasa sellele, et asendushooldusel viibivad noored on tulevikus võimalikult hästi ette valmistatud iseseisvasse ellu astumiseks. Eesmärkide saavutamiseks jõustusid 01.01.2018 ka SHS-i muudatused, millega kujundati ümber nii asendushoolduse valdkonna senised teenused kui ka asendushooldusteenuste korraldus ja rahastamine. Varem kehtinud asenduskoduteenuse ja perekonnas hooldamise asemel loodi kaks eraldi teenust – asendushooldusteenus lapseealistele ja järelhooldusteenus täisealistele asendushoolduselt lahkuvatele noortele. Asendushooldusteenust osutatakse kolmel viisil – hooldusperes, perekodus ja asenduskodus. Asendushoolduse korralduse ja rahastamise ülesanne liikus kohalikesse omavalitsustesse. Samas liikus hooldusperede ühetaoline ettevalmistamine ja hindamine ning hooldusperede registri pidamine kohalikest omavalitsustest Sotsiaalkindlustusametisse. Aastas lahkub asendushoolduselt täiskasvanuikka jõudmise või muudel põhjustel iseseisvasse ellu astumise tõttu ca 230 noort. Erinevalt peres kasvamisest ei toimu asendushoolduselt elluastumine järk-järgult, vaid on seotud kas täisealiseks saamisega või õpingute lõpetamisega ning iseseisev toimetulek tuleb saavutada kohe pärast asendushoolduselt lahkumist. Eestis on asendushoolduselt lahkumine ja järelhooldus üha enam tähelepanu pälvinud. Varem on näiteks Euroopa Sotsiaalfondi 2007–2013 perioodi vahenditest juhtprojektina pakutud asendushoolduselt lahkunud noortele tugiisikuteenust. Alates 01.01.2018 on järelhooldus eraldi teenusena reguleeritud SHS-is. Siiski vajab asendushoolduselt lahkumine ja järelhoolduse käigus pakutav tugi täiendavat arendamist. Üheks väiksemaks sihtrühmaks asendushooldusel viibivatest lastest on saatjata lapsed, alaealised inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvrid. Euroopa Liit peab inimkaubanduse tõkestamist ja ennetamist ning ohvrite kaitset väga tähtsaks. On oluline suurendada nende asendushooldusteenuse osutajate ja võrgustikku kuuluvate spetsialistide valdkondlikku teadlikkust, kes tegelevad saatjata alaealiste ning inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega. 2013. aastal Sotsiaalministeeriumis valminud asendushoolduse kontseptsiooni alusanalüüs selgitab, et asendushoolduselt lahkumise ettevalmistamise ja järelhoolduse korralduse parandamiseks tuleb kavandada seiretegevusi ja uuringuid, et selgitada välja asendushoolduselt lahkuvate ja lahkunud noorte edasine toimetulek iseseisvas elus ning 7 kogetavad probleemid ja riskid.7 Samuti on oluline pöörata senisest enam tähelepanu asendushoolduselt lahkuvate noorte elluastumise protsessi toetamisele ja järelhoolduse arendamisele, et aidata kaasa noorte tööturule suundumisele ja seal püsimisele, mis on omakorda eelduseks võimalikult iseseisvale sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.2 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja asendushoolduse vormide mitmekesistamine tugiteenuste ja järelhoolduse arendamise kaudu“ raames kavandatavate tegevuste abil toetatakse nii asendushoolduselt lahkujate kui tööturul vähem soodsas olukorras oleva sihtrühma paremat toimetulekut, soodustades nende sotsiaalset lõimitust kogukonnaga ja osalemist tööturul. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 5 848 847 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 1 032 150 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Eelarve kokku 6 880 997 100% 1.2.5. Sihtrühmad Asendushoolduselt lahkuvad ja lahkunud noored. Asendushooldusteenuse osutajad (hoolduspere vanemad, eestkostjad, lapsendajad, asendushooldusteenuse osutajad asendus- ja perekodus, sh asutuse juhid) ja muud ööpäevaringse asutusepõhise teenuse osutajad (nt rehabilitatsiooniasutused, käitumisprobleemidega lastele mõeldud kinnise iseloomuga lasteasutused jne, kus asendushooldusel olevad lapsed võivad viibida), turvakoduteenuse osutajad, asendushooldusel viibivad lapsed ja noored ning perepõhise asendushooldusteenuse osutajate võrgustiku liikmed (nt lastekaitsetöötajad, õpetajad, arstid, laiendatud perekond jne). Asendus- ja järelhoolduse valdkonna spetsialistid kohalikul ja riiklikul tasandil. 7 Asendushoolduse kontseptsiooni alusanalüüs, Sotsiaalministeerium 2013, http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/ahk_alusanalyys_dets_2013.pdf 8 2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning tugitegevuste arendamine ja pakkumine Tegevuse raames tagatakse vajalik ettevalmistus ja tugiteenused asendushooldusteenuse osutajatele ning arendatakse asendushoolduseteenuse üle tehtavat järelevalvet. Lisaks arendatakse ja katsetatakse kutselise erihoolduspere teenust ning viiakse ellu teavitustegevused, et suurendada perepõhise asendushoolduse osakaalu. Kõikide tugitegevuste arendustegevuste elluviimisel korraldatakse vajaduse korral töögruppe ja koosolekuid ning kaasatakse vajaduse korral sihtrühmi ja eksperte (sh väliseksperte). Selleks, et luua sihtrühma toetavad parimad võimalikud tugitegevused, osaletakse vajaduse korral teemaga seotud koolitustel ja kohtumistel nii Eestis kui väljaspool Eestit. Samuti tehakse tegevuse raames mõjuanalüüs 2018. aastal jõustunud SHS-i muudatuste kohta, mis puudutavad otseselt TAT-s seatud eesmärke ning mille rakendumise toetamisel on TAT tegevustel oluline roll. 2.1.1. Asendushoolduse koolitused Asendushoolduse koolitustegevused viiakse ellu kolmel suunal:  koolitused perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele;  täienduskoolitused pere- ja asenduskodus asendushooldus- ja turvakoduteenuse osutajatele (sh asutuse juhtidele);  täienduskoolitused asendushooldusteenuse osutajatele ja võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealiste ning inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega. Kõikide suundade puhul toimub tegevus neljas etapis: sihtrühma vajaduste analüüs, analüüsil põhinevate koolitusprogrammide väljatöötamine või edasiarendamine, koolituste korraldamine ja koolituse tulemuslikkuse hindamine. Täienduskoolitused perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele Perepõhise asendushoolduse koolituste suunal arendatakse peamiselt edasi Ameerika Ühendriikide ja Rootsi päritolu PRIDE koolitust, mida Eestis on hooldusperede ja lapsendajate koolitamiseks kasutatud alates 2002. aastast. PRIDE koolitus on tõenduspõhine programm, mis koosneb moodulitest. Eestis korraldati koolitusi enne TAT perioodi osaliselt – toimusid peamiselt eelkoolitused ning väiksemas mahus põhikoolitused. Samuti olid ette valmistatud mõned koolitajate grupid. PRIDE koolituste järjepidevat arendustegevust, sealhulgas materjalide kaasajastamist ja õpetajate täiendusõpet ning koolituste tulemuslikkuse hindamist ei toimunud. Probleeme valmistas ka koolituste kättesaadavus, muu hulgas piirkondlike vajaduste arvestamine. Tegevuse käigus on analüüsitud PRIDE koolituse sisu ja vastavust Eesti spetsiifikale, samuti osaliselt rakendatud koolituse vastavust sihtrühma vajadustele, koolituste kättesaadavust ja ligipääsetavust ning koolitajate täiendusõppega seotud vajadusi. Analüüsi eesmärk oli välja tuua kitsaskohad ning esitada järeldused ja ettepanekud perepõhise hoolduse koolitusvaldkonna süsteemseks arendamiseks. Kaasates valdkonna eksperte ja huvirühmi, on esmalt tehtud analüüs ja vajalikud arendustegevused ning seejärel alustatud uuendatud kujul koolituste pakkumist. Vajaduse korral arendatakse ja pakutakse perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele lisaks PRIDE koolitusele täiendavaid sihtrühma vajadustest lähtuvaid koolitusi. Koolitatakse 9 juurde PRIDE koolitajaid, et tagada spetsialistide olemasolu kõigis Eesti piirkondades ja nii eesti kui vene keeles. Täienduskoolitused asendushooldus- ja turvakoduteenuse osutajatele ning teenuseid osutavate asutuste juhtidele Täienduskoolituse sihtrühmaks on asendushooldusteenust osutavate asenduskodude kasvatusalatöötajad, perekodude perevanemad, turvakoduteenuse osutajad ning teenuseid osutavate asutuste juhid. Tegevus keskendub esmalt olemasoleva süsteemi ja õppekavade analüüsile, mille raames vaadatakse muu hulgas üle asenduskodu kasvatajatele, perevanematele ja turvakoduteenuse osutajatele vajalikud teadmised ja oskused, nende vastavus kehtivatele täienduskoolitusprogrammidele ning eelnevast tulenevad muutmisvajadused. Analüüs tehti 2016. aastal ning seejärel planeeriti vajalikud muudatused asendushooldusteenuse osutajate kvalifikatsiooninõuetele8, pakutavate koolituste sisule ja kättesaadavusele. Koolituste pakkumist alustati 2016. aasta lõpus peale vajalike arendustegevuste elluviimist. Asendushooldus- ja turvakoduteenuse osutajate täienduskoolituste suurema mõju tagamiseks selgitatakse välja ka asendushooldus- ja turvakodukoduteenuse osutajate juhtide koolitusvajadus ning alustatakse koolituse pakkumisega. Täienduskoolitused asendushooldusteenuse osutajatele ja võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealiste ning inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega Kolmandal suunal pakutakse koolitusi asendushooldusteenuse osutajatele ja võrgustikus töötavatele spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealistega, inimkaubanduse ohvritega ja seksuaalselt väärkoheldud lastega. Tegevuse vajadus tuleneb asjaolust, et nimetatud sihtrühmadel on õigus saada asendushooldusteenust alates 2013. aastast ning nendele lastele teenuste osutamise kompetents on alles välja kujunemas. Samas on tegemist sihtrühmaga, kellel on võrreldes teiste lastega mõnevõrra erinevad vajadused ning seetõttu tuleb spetsialistidele, kes selle sihtrühmaga töötavad, tagada tavapärasest erinev ettevalmistus. Koolitusvajaduse analüüs ja täienduskoolituse koolituskava asendushooldusteenuse osutajatele ja võrgustikus töötavatele spetsialistidele, kes tegelevad inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega, on aastatel 2018–2019 valminud ning aastal 2019. on korraldatud katsekoolitus. Koolitusvajaduse analüüs asendushoolduse pakkujatele ja võrgustikus töötavatele spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealistega, koostatakse 2020. aastal. Sihtrühm: perepõhise asendushooldusteenuse osutajad, asendushooldus- ja turvakoduteenuse osutajad ja juhid, asendushoolduse valdkonna spetsialistid. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut Tegevuste üldajaraam: 2015–2023 2.1.2. Asendushoolduse tugiteenuste osutamine ja kutselise erihoolduspere teenuse katsetamine Asendushoolduse tugiteenuseid pakutakse perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele, pere- ja asenduskodus asendushooldusteenuse osutajatele ja asutuse juhtidele, perepõhise 8 Sotsiaalhoolekande seaduse § 159 (kuni 31.12.2017 redaktsioonis) 10 asendushooldusteenuse osutajate võrgustiku liikmetele ja asendushoolduse valdkonna spetsialistidele. Tugiteenused perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele Peredele pakutakse mitmesuguseid nõustamisteenuseid ja mentorlust. Perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele tugiteenuste arendamine toimub juhtprojektina ning selle raames pakutakse peredele nõustamisteenuseid (nt telefoni- ja internetinõustamine, grupinõustamine, individuaalne psühholoogiline nõustamine) ja mentorlust ning teenuste osutamise käigus selgunud perede vajadustele vastavaid teisi tugiteenuseid. Tegevus on vajalik, et toetada asendushooldusteenust osutavaid perekondi ajal, kui valmistutakse lapse perre võtmiseks, samuti siis, kui laps on perekonda jõudnud ja tekivad raskused, millega perel üksi on keeruline toime tulla. Vajalik on kaasata ka perepõhise asendushooldusteenuse osutajate võrgustiku liikmeid, kellel on oluline roll perede toetamisel. Tegevuse tulemusel paraneb perepõhise asendushoolduse kvaliteet ning väheneb asendushoolduse teistele vormidele ümberpaigutatud laste arv. Tegevuse aluseks võetakse Sotsiaalministeeriumi rahastatud ja MTÜ Oma Pere poolt alates 2013. aastast katsetatud tugiteenused lapsendajaperedele. Tegevuse mõju hinnatakse perioodi lõpus. Sihtrühm: perepõhise asendushooldusteenuse osutajad ja nende võrgustiku liikmed Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium Tegevuste üldajaraam: 2015–2022 Tugiteenused asendushooldusteenuse osutajatele asendus- ja perekodus Asendus- ja perekodu kasvatajatele, perevanematele ja juhtidele pakutakse nõustamis- ja juhendamisteenuseid ning teenuste osutamise käigus selgunud teenuseosutajate vajadustele vastavaid teisi tugiteenuseid (sh supervisioonid ja kovisioonid). Tegevus aitab vältida asendushooldusteenuse osutajate professionaalset läbipõlemist ja sellest tingitud personali voolavust. See omakorda tähendab asendushooldusel viibivate laste jaoks püsivamat ja stabiilsemat elukorraldust. Samuti aitavad tugiteenused töötajatel leida lahendusi keerulistes olukordades ning kokkuvõttes parandada asendushoolduse kvaliteeti. Tegevused hõlmavad teenusevajaduse väljaselgitamist, teenuseosutajate leidmist ning teenuse korralduse ja mõju hindamist. Sihtrühm: asendushooldusteenuse osutajad, asendushoolduse valdkonna spetsialistid Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium Tegevuste üldajaraam: 2015–2022 Kutselise erihoolduspere ja kriisihoolduspere teenuse katsetamine Asendushoolduse vormide mitmekesistamiseks on planeeritud kutselise erihoolduspere teenuse katsetamine. Kuna asendushooldust vajavad lapsed on järjest keerulisemate erivajadustega, millega toimetulekuks on vaja nii spetsiaalset ettevalmistust kui rohkem aega lapsega tegelemiseks, edendatakse vabatahtliku hoolduspere kõrval ka muid perepõhise asendushooldusteenuse osutamise erivorme. Kutseline erihoolduspere on 2014. aasta asendushoolduse rohelise raamatu kohaselt perekond, kes tagab lapse hooldamise ja kasvatamise ööpäev läbi, saades oma tegevuse eest ka tasu. Kutselise erihoolduspere vajadus tuleneb asjaolust, et praegu puudub võimalus osutada perepõhist 11 asendushooldusteenust spetsiifilisema ja suurema hooldusvajadusega vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele (nt käitumis- ja sõltuvusprobleemidega või suure hooldusvajadusega lapsed ja alaealised õigusrikkujad) ning need lapsed suunatakse peamiselt asenduskodusse. Samas vajavad sedalaadi probleemidega lapsed institutsionaalse grupihoolduse asemel tihti pigem individualiseeritud lähenemist ja terapeutilist hooldust perepõhise asendushooldusteenuse osutaja peres. Kutselise erihoolduspere teenuse osutajad vajavad erihooldust vajavatele lastele teenuse osutamiseks spetsiaalset ettevalmistust ja väljaõpet. Samuti tuleb arendada perepõhist teenust (kriisihoolduspere) nendele lastele, kes vajavad hooldust lühikest aega ootamatus olukorras ning kes praegu paigutatakse perepõhiste hooldusvõimaluste puudumise tõttu turvakodusse. Ettevalmistused tegevuse elluviimiseks algasid 2017. aastal ning teenuse kirjeldamine ja katsetamine toimub aastatel 2019–2022. Ettevalmistuste raames töötatakse välja kutselise erihoolduspere ja kriisihoolduspere teenuse kirjeldus ning korraldatakse hange teenuste katsetamiseks. Põhitegevusena katsetatakse teenuseid ja koostatakse katseperioodi kokkuvõtlik analüüs, mille põhjal esitatakse ettepanekud teenuse edasiseks arendamiseks ja rakendamiseks. Sihtrühm: asendushooldusteenuse osutajad9, asendushooldusel viibivad lapsed Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium Tegevuste üldajaraam: 2017–2021 2.1.3. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu Senise pigem tehnilise teenusele kehtestatud nõuete üle järelevalve tegemise asemel on vaja keskenduda teenuse kvaliteedile lähtuvalt lapse õigustest ja huvidest. Selleks tuleb pakkuda järelevalve tegijatele täiendavaid järelevalvemeetodeid ja juhiseid nende kasutamiseks. Tegevuse tulemusel tagatakse järelevalvetöötajate ühtne väljaõpe ning ühtlustatakse järelevalvemeetodeid ja praktikat, et arendada käesoleval ajal pigem sanktsioneeriva iseloomuga järelevalvesüsteemi sisulist poolt ning pakkuda seeläbi ka teenuseosutajatele tuge järelevalve käigus väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks. Asutusepõhisele asendushooldusele õigustatud lastest on osa lapsi paigutatud teisi asutusepõhiseid teenuseid saama, mistõttu on järelevalve kaasajastamine ja tõhustamine põhjendatud ka nendes lasteasutustes, kus lapsed viibivad pikema perioodi jooksul ööpäev läbi, sh turvakodud, rehabilitatsiooniasutused ja käitumisprobleemidega lastele mõeldud kinnise iseloomuga lasteasutused. Nimetatud teenuste puhul on sihtrühm osaliselt kattuv ning oluline on tagada laste õigused ja huvid kvaliteetse teenuse osutamise kaudu, mida aitab luua ka juhendav ja suunav kaasaegne järelevalve. Seega on tegevuse raames eesmärk parandada ka teiste ööpäevaringset asutusepõhist teenust osutavate lasteasutuste üle tehtava järelevalve kvaliteeti. Oluline on ühtlustada ka perepõhise asendushooldusteenuse kvaliteedikriteeriume ja/või seire ja järelevalve põhimõtteid. Tegevuse elluviimist alustati 2018. aastal, kui esmalt selgitati välja arendus- ja koolitusvajadused ning seejärel korraldati järelevalve tegijatele täienduskoolitused. 9 Lisaks perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele võivad teenuse katsetamise perioodil osaleda ka need asutusepõhised asendushooldusteenuse osutajad, kes osutavad teenust perekodus. Seda juhul, kui teenust osutatakse ühe perevanema poolt tema enda kodus. 12 Võrreldes ESFi rahastusperioodi algusega on järelevalve korraldamise olukord oluliselt muutnud. Kuna varem tegid järelevalvet maavalitsused, planeeris riik keskselt metoodika arendamist ja koolitusi, sest muud koordineerivat üksust selleks tegevuseks ei olnud. Aastaks 2020 on järelevalve koondunud Sotsiaalkindlustusameti ühte osakonda, kus tegeletakse süsteemselt järelevalve metoodika, protsesside, süsteemide arendamisega, koolitusvajaduse väljaselgitamisega ja koolituste planeerimisega. Alates 2020. aastast toetatakse järelevalveüksust asendushoolduse valdkonna spetsiifiliste teadmistega järelevalve planeerimisel ja tulemuste analüüsimisel ning vajaduse korral sekkumiste planeerimisel. Samuti panustatakse asendushooldusteenuse ja laste turvakoduteenuse kvaliteedijuhiste väljatöötamisse, mis on edaspidi aluseks asendushoolduse kvaliteedi hindamisel ja järelevalve tegemisel. Viiakse ellu tegevused, et ühtlustada asendushooldusteenuse kvaliteedikriteeriume või seire/järelevalve põhimõtteid. Sihtrühm: asendushoolduse valdkonna spetsialistid kohalikul ja riiklikul tasandil, asendushooldusteenuse osutajad ja muud ööpäevaringse teenuse osutajad asutustes, kus asendushooldusel olevad lapsed võivad viibida (nt turvakodud, rehabilitatsiooniasutused, käitumisprobleemidega lastele mõeldud kinnise iseloomuga lasteasutused jne), perepõhise asendushooldusteenuse osutajad Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium Tegevuste üldajaraam: 2018–2022 2.1.4. Teavitustegevused Nimetatud tegevuse raames on koostatud teavitusstrateegia ning seejärel ellu viidud teavitustegevused. Esmalt selgitati välja probleemkohad ja teavitusvajadused, millest tulenevalt koostati teavitusstrateegia ja tegevusplaan, mis aitab kõige efektiivsemalt kaasa perepõhise asendushoolduse kvaliteedi parandamise eesmärkide saavutamisele. Teavitusstrateegia koostamist ja teavitustegevuste elluviimist alustati 2017. aastal. Täpsed tegevused, sealhulgas sihtrühmaspetsiifilised teavitustegevused ja meetodid määrati kindlaks strateegia ettevalmistamisel. 2020. aastal keskendutakse lisaks teavitustegevustele ka sihitatult enam hooldusperede värbamisplaani loomisele ja värbamisele. Tegevuse tulemusel paraneb nii asendushooldusega seotud võrgustikku kuuluvate spetsialistide kui kogu ühiskonna teadlikkus perepõhise asendushoolduse võimalustest ning vanemliku hoolitsuseta laste õigustest ja vajadustest. Samuti aitab tegevus kaasa uute perepõhise asendushooldusteenuse osutajate leidmisele. Sihtrühm: perepõhise asendushooldusteenuse osutajad, asendushoolduse valdkonna spetsialistid, Eesti ühiskond tervikuna Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Tegevuste üldajaraam: 2017–2022 13 2.1.5. Arendustegevused Asendushoolduse tugitegevuste, sh asendus- ja perekodude töönõustamise, perepõhise asendushooldusteenuse osutajate tugiteenuste ja elluastuvate noorte tugiisikuteenuse arendamine ja kättesaadavuse suurendamine on läbiv tegevus kõikide TAT tegevuste puhul. Samuti on oluline sihtrühma teavitada, nõustada ja toetada tugitegevuste kasutamisel. Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on tugitegevuste kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine ning arendus- ja koostöötegevuste jätkamine. Arendustegevustesse kaasatakse ka vastavaid siht- ja sidusrühmi ning organisatsioone, vajaduse korral valdkonna eksperte nii Eestist kui välisriikidest. Viiakse ellu asendushoolduse arendustegevusi, mis tulenevad seadusandlikest muudatustest ja aitavad kaasa ESFi perioodi järel alustatud tegevuste jätkusuutlikkuse tagamisele. Sotsiaalkindlustusamet koostab asendushoolduse seadusandlikest muudatustest lähtuvalt vajaduse korral tööprotsesside kirjeldusi, juhendmaterjale ja soovitusi asendushooldusel olevate laste heaolu ja teenuste kvaliteedi tagamiseks ning tegeleb siht- ja sidusrühmade nõustamisega. Arendustegevuste eesmärk on asendushoolduse tugitegevuste kaudu tagada asendushoolduse üle-eestiline ühetaoline kvaliteet ja areng ning nende korraldamise ja osutamise ühtlane kvaliteet tegevuste tarbijate jaoks. Arendustegevuste elluviimisel kaasatakse seotud osapooli ning siht- ja sidusrühmi. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Tegevuste üldajaraam: 2018–2022 14 2.2. Järelhoolduse arendamine Asendushoolduselt lahkunud noorte hilisema iseseisva elu tegeliku toimetuleku ja vajaduste väljaselgitamiseks ning elluastumise tugisüsteemi arendamiseks tehti 2015. aastal uuring, mille eesmärk oli elluastumise ettevalmistuse tõhususe ning järelhoolduse raames rakendatavate tugimeetmete otstarbekuse ja tulemuslikkuse hindamine, samuti elluastumise ettevalmistuse ja järelhoolduse edasiste arenguvajaduste väljaselgitamine. Uuring korraldati noorte hulgas, kes on asendushoolduselt lahkunud ja iseseisvasse ellu astunud. Uuringu täpne valim töötati välja uuringu lähteülesande koostamisel koostöös huvigruppide ja ekspertidega. Uuring oli osaliselt eelanalüüsiks järgnevatele järelhoolduse tugiteenuse arendustele, mille viib ellu Sotsiaalkindlustusamet alates 2015. aasta lõpust. Uuringu tulemusi arvestatakse laiemalt täisealistele noortele asendushooldus- ja järelhooldusteenuste arendamisel. TAT perioodi lõpus tehakse uus uuring järelhoolduse arendustegevuste hindamiseks. Peale uuringu tegemist ja täpsemate vajaduste selgumist arendati alates 2015. aasta teisest poolest ning osutatakse alates 2016. aastast asendushoolduselt elluastuvatele noortele iseseisvumist toetavaid tugiteenuseid. Tegevuste eesmärk on asendushoolduselt lahkuvate noorte elluastumise toetamine, sotsiaalsete ja eluoskuste arendamine ning võimalikult iseseisva toimetuleku tagamine, sealhulgas tööturule suundumise hõlbustamine ja seal püsimise toetamine. Asendushoolduselt lahkub igal aastal täisealiseks saamise või õpingute lõpetamise tõttu kokku ca 200–300 noort, kes kogevad iseseisva elu alustamisel mitmesuguseid raskusi, näiteks eluaseme leidmisel, tööle saamisel, endale elatise teenimisel, õpingute jätkamisel jne. Ühe toetava tegevusena kavandatakse asendushoolduselt lahkuvatele ja lahkunud noortele professionaalse tugiisiku teenuse arendamist, et tagada asendushoolduselt elluastuvate noorte iseseisev toimetulek peale asendushoolduselt lahkumist. Teenus erineb varem Eestis väljaarendatud mitteformaalsest tugiisikuteenusest nii teenuse osutajate kui teenuse korralduse poolest. Asendushoolduselt lahkumine toimub erinevas vanuses ning on tihti seotud asendushoolduse erinevate vormide ja noore õpingutega. Selleks, et tagada toetus noortele, kes iseseisvasse ellu astumisel tuge vajavad, kirjeldatakse enne teenuse osutamist teenuse kriteeriumeid, muu hulgas tuuakse välja elluastumisele eelnev ja järgnev ajaperiood, millal noorel on õigus teenust saada. Siinjuures tuleb arvestada, et tugiisiku vajadus võib tekkida juba elluastumise planeerimise etapis, mistõttu tuleb tugiisikuteenust võimaldada ka nendele noortele, kes lähiajal iseseisvasse ellu astumist planeerivad. Lisaks pakutakse noortele grupina nõustamistegevusi, mis aitavad paremini iseseisvaks eluks valmistuda. Grupinõustamiste sisu, vorm ja tingimused töötatakse välja koostöös sidusrühmadega. Sihtrühm: asendushoolduselt lahkuvad ja lahkunud noored Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium Tegevuste üldajaraam: 2015–2022 15  3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus (2013) (2018) (2023) Rakenduskava väljundinäitaja Perepõhiste asendushoolduse 0 750 1200 Panustab rakenduskava vormide osutajate arv väljundnäitajasse. TAT-spetsiifilised väljundinäitajad Perepõhiste asendushoolduse 0 750 1200 Panustab otseselt rakenduskava vormide osutajate arv väljundnäitajasse. Tegevus 1. Asendushoolduse mitmekesistamine ja tugitegevused Koolitusel osalenud või 0 250 500 Asenduskoduteenuse osutajate tugiteenust saanud täienduskoolitused, tugiteenused asenduskoduteenuse osutajate asenduskoduteenuse osutajatele ja järelevalve tegijate arv ning järelevalve tegijate täienduskoolitused Tugiteenuseid saanud Tegevus 2. Järelhoolduse 0 245 200 asendushoolduselt arendamine elluastuvate noorte arv 16  4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Regionaalareng jah ei TAT edukas elluviimine tasakaalustab asendushooldusteenuste levimust eri piirkondades. See on eelduseks kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalseks ärakasutamiseks ja ühtlasemaks regionaalseks arenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head teenused, töökohad ja mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond. TAT tegevused aitavad kaasa: 1) perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemisele asendushoolduses ja selle kvaliteedi paranemisele, 2) asendushoolduselt lahkuvate noorte paremini toetatud elluastumisele ning seeläbi noorte võimalikult iseseisvale toimetulekule, sealhulgas tööturule suundumisele ja seal püsimisele. Toetades perepõhise asendushooldusteenuse osutajaid nõustamiste ja koolitustega, ärgitatakse teenuseosutajate leidmist üle Eesti, mis omab mõju teenuse võimalikult kodu lähedasele ja paremale kättesaadavusele (piirkondades paraneb teenuse kättesaadavus ja kvaliteet). Ühtlasi on eri piirkondades perepõhise asendushoolduse arendamisel väike mõju ka piirkondliku inimressursi paremale kasutamisele. Arvestades, et asendushoolduselt lahkuvad noored pärinevad eri piirkondadest ja nende elluastumisel soodustatakse nende naasmist kodukohta, võimaldab programmi tegevus noortel paremini leida töö ja elukoht regionaalselt erinevates piirkondades, omades seeläbi mõõdukat mõju ka piirkondlikule majandusarengule. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile.10 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel. Infoühiskond jah ei TAT toetab mitmete tegevuste kaudu (veebinõustamine, teavitusmaterjalide ülespanek veebi) infotehnoloogia potentsiaali nutikat kasutamist hoolekandevaldkonnas ja selle kaudu Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Ka Eesti infoühiskonna arengukava 2020 näeb võimaliku tulevikusuunana mitmeid kaugteenuseid. Programmi tegevuste elluviimisel kasutatakse infotehnoloogilisi vahendeid ja kanaleid (telefoni- ja veebinõustamised, materjalide veebipõhine levitamine jne) ning luuakse seeläbi parem teadlikkus infoühiskonna võimalustest perepõhise asendushooldusteenuse osutajate seas. Riigivalitsemine jah ei 10 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne 17 TAT edendab terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist, toetades teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu riigis. Kavandatud teenuseuuringud aitavad edendada avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist. Võrdsed võimalused11 Sooline võrdsus jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei TAT tegevuste raames edendatakse perepõhise asendushooldusteenuse osutamist ja asendushoolduselt lahkuvate noorte paremat iseseisvat toimetulekut. Sealjuures lähtutakse asendushooldust saavate laste ja noorte toetamisel nende individuaalsetest vajadustest ning tagatakse läbivalt mõlemast soost lapsele ja noorele võrdsed võimalused. Ühtlasi jälgitakse, et tegevused toetaks nii poiste kui tüdrukute iseseisvat toimetulekut ning et haridus- ja karjäärivalikute toetamisel lähtutaks noore kutsumusest ja individuaalsetest võimetest, mitte soolisest kuuluvusest. TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega12 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Võrdne kohtlemine jah ei Programmi tegevuste elluviimine edendab perepõhise asendushooldusteenuse osutamist ja asendushoolduselt lahkuvate noorte paremat iseseisvat toimetulekut. Seeläbi aidatakse kaasa ka keerulisemate asendushooldust vajavate laste parematele kasvutingimustele ja elus toimetulemisele. Ühelt poolt pakub arendatav tugisüsteem asendushooldusteenuse osutajatele enam julgust ja teadmisi, kuidas toime tulla ning aidata ja arendada puudega või käitumishäirega last. Teisalt tagavad elluastumist toetavad tegevused (nt professionaalne tugiisik) muu hulgas noore erivajadusest sõltuva iseseisvat toimetulekut toetava individuaalse lähenemise. Seega aitavad programmi tegevused kaasa asendushooldust vajavate laste ja noorte, sealhulgas erivajadusega ja puudega noorte võrdsemate võimaluste tagamisele ja ühiskonnaelus osalemisele. TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused hõlmavad eri soost ja rahvusest ning eri vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 12 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 18 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega Meetme „Tööturul osalmist toetavad hoolekandeteenused“ eesmärk on sotsiaalteenuste kättesaadavuse, mitmekesistamise ja kvaliteedi parandamise kaudu soodustada erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemist tööturul. Kuna asendushoolduselt lahkuvad noored võivad niisamuti nagu hoolduskoormusega isikud või erivajadusega inimesed jääda tööturult eemale ning sattuda seeläbi toimetulekuraskustesse, võib öelda, et käesolev TAT taotleb lähedasi eesmärke meetmete „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ ning „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ TAT-de ja avatud taotlusvoorudega. TAT „Asendushoolduse kvaliteedi parandamine“ eesmärk on ühelt poolt asendushoolduse kvaliteedi arendamine, et pakutavad asendushooldusvõimalused tagaksid lapse kasvuperioodil järjepideva protsessina parima ettevalmistuse iseseisvaks toimetuleks ning teiselt poolt järelhooldusteenuste arendamine, et pakkuda tuge iseseisvasse ellu astumise planeerimiseks ja iseseisvas elus toimetulekuks. Prioriteetse suuna tulemuslikkus saavutatakse eri meetmete raames tehtavate tegevuste elluviimisega. 19 6. Seos valdkondlike arengukavadega Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017 näeb ette tegeleda hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajadustepõhise kättesaadavuse, hoolekandeteenuste kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamise ning hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja efektiivsusega.13 TAT on seotud laste ja perede arengukavaga perioodiks 2012–2020, mille eesmärk on riigis ühtsete arengusuundade tagamine laste ja perede heaolu ning toimetuleku toetamiseks, et kõigil lastel oleks võimalus kasvada ja elada turvalises ning inimsõbralikus elukeskkonnas. Laste ja perede arengukavas on peaeesmärgi saavutamiseks püstitatud viis strateegilist eesmärki: 1. Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, et toetada ühiskonna jätkusuutlikkust. 2. Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid. 3. Lapse õigused on tagatud ning loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda. 4. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, et pakkuda perele püsivat kindlustunnet. 5. Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, et soodustada kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu. TAT „Asendushoolduse kvaliteedi parandamine“ omab seost kõigi laste ja perede arengukavas nimetatud peamiste strateegiliste eesmärkidega, kuid asendushoolduse arendamise tegevused on välja toodud strateegilise eesmärgi nr 3 meetmes 3.3, millest lähtuvalt on eesmärk inimeste vajadustest lähtuvate efektiivsete sekkumiste pakkumine ja arendamine. Vanemliku hoolitsuseta laste puhul on peamisteks tegevussuundadeks peresarnase ja igakülgset arengut soodustava elukeskkonna võimaldamine, sealhulgas hooldus-, eeskoste- ja lapsendajaperdele eel- ja järelteenuseid hõlmava tugisüsteemi väljatöötamine. Nimetatud meetmega seonduvalt valmis 2014. aasta lõpus Sotsiaalministeeriumis asendushoolduse roheline raamat, mis sätestab põhimõtted asendushoolduse kvaliteedi parandamiseks, perepõhise asendushoolduse arendamiseks ning asendushoolduselt elluastumise toetamiseks. Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid kasutatakse osaliselt asendushoolduse rohelises raamatus seatud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Konkurentsivõime kava Eesti 2020 kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Suurimas vaesusriskis on läbi aastate olnud töötud ning üksi elavad üle 65-aastased inimesed.14 Kuna asendushoolduselt lahkunud noored, eelkõige institutsionaalselt asendushoolduselt lahkunud noored, on iseseisvasse ellu astumisel ning tööturule suundumisel ja seal püsimisel võrreldes bioloogilises peres kasvavate noortega ohustatud, on vaja neid tööturule suundumisel ja tööturul püsimisel abistada. Selleks on TAT-s planeeritud tegevused muu hulgas asendushoolduse kvaliteedi parandamiseks, perepõhise asendushoolduse arendamiseks ning asendushoolduselt elluastumise ja järelhoolduse arendamiseks (nt professionaalse tugiisiku teenuse osutamine asendushoolduselt lahkujatele). 13 http://www.sm.ee/meie/eesmargid-ja-nende-taitmine/ministeeriumi-arengukava.html 14 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020 20 7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist; 7.1.1.8 pidama arvestust projekti tulude üle vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel. 7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 7.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.1.2.2 esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.1.2.3 esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest; 7.1.2.4 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse RÜ-le esitamise tähtaega; 7.1.2.5 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks; 7.1.2.6 esitama toetuse saajale iga kvartali lõppedes hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks tegevustes osalejate andmed; 7.1.2.7 esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks; 7.1.2.8 esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi 21 ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.3 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist; 7.2.4.4 väliskoolitus- ja välislähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab RÜ. 7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 22 7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia TAT-d ettenähtud ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. TAT muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 23 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastati tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab need punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11. Tegevuste kirjelduses ja/või eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui registri vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, esitatakse vahearuanne elektroonselt digiallkirjastatult. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole võimalik lõpparuannet esitada, esitatakse lõpparuanne elektroonselt digiallkirjastatult. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 24 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 7.5.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.9. 7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.10.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.5.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.5.10.5 TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimisse on kaasatud partner). 7.5.11. TAT elluviija esitab RÜ-le vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. RÜ teeb finantskorrektsioone vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.7. Vaiete menetlemine 7.7.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. 7.7.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 7.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 25  8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Hankemenetluses ei leita Riski maandamiseks on vajalik omada ülevaadet käimasolevatest ja kvalifitseeruvaid uuringute planeeritavatest uuringutest ning planeerida tegevusi, arvestades, et ja analüüside tegijaid. pakkujate hulk on piiratud. Uuringutes ei ole vastanute Hangete lähteülesannetes nähakse ette sihipärane tegevus arv piisav kogu sihtrühma valimisse sattunute vastamiseks kättesaamiseks (nt küsitleja kohta käivate üldistuste korduvkülastus) ja selleks vajalikud finantsvahendid. tegemiseks. Hangetega ei leita sobivaid Asjakohane ja piisav teavitustöö võimalike pakkujate hulgas, koostöö koostööpartnereid teenuse soodustamine, sh ühispakkumise võimaluste selgitamine, üleriigiliseks tagamiseks. arvestades, et teenuse ühtlane kvaliteet oleks samal ajal tagatud. Teenuse osutamise Üle riigi ühtlase kvaliteedi tagamiseks on vajalik teenuste ebaühtlane kvaliteet. kirjeldamine. Teenuseosutajatega seonduvate riskide maandamiseks on vajalik kehtestada riske maandavad nõuded teenuseosutajate suhtes. Teenuseosutajad ei suuda Nõutud mahud fikseeritakse teenuseosutajatega sõlmitavates tagada piisavas mahus lepingutes. Pidev teenuseosutamisega seonduvate näitajate täitmise teenuste osutamist. jälgimine võimaldab välja selgitada probleeme ning leida lahendusi. Sihtrühma väike huvi Risk on minimaalne, kuna tugiteenused on sihtrühma poolt oodatud. teenuste vastu ja vähene Risk võib olla piirkondlik ning seda tuleb maandada piisava osalemine teenuste teavitustegevusega sihtrühmale usaldusväärsete isikute kaudu. saamises. Asendushoolduse Riskide maandamiseks on vajalik Sotsiaalministeeriumi strateegiliste eesmärkide ja koordineeritav koostöö eri osapoolte vahel, et saavutada nii TAT pikaajaliste tulemuste näitajaid kui ka asendushoolduse pikemaajalisi strateegilisi saavutamine olukorras, kus eesmärke. erinevate tegevuste eest vastutavad erinevad partnerid. Teenuste jätkusuutlikkuse Eelarvevahendite õigeaegne planeerimine riigieelarvesse ning tagamine peale vajalikkuse põhjendamiseks tegevuste mõjususe hindamine. rahastamisperioodi lõppemist. 9. Lisad TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 26  EELNÕU 19.05.2020 MINISTRI KÄSKKIRI nr Sotsiaalkaitseministri 28. mai 2015. a käskkirja nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 kehtestan sotsiaalkaitseministri 28. mai 2015. a käskkirjaga nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste uue tervikteksti koos lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/20-0652 - Sotsiaalkaitseministri 28. mai 2015. a käskkirja nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.06.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a941ffe2-3643-4c96-8748-df80ccd13c71 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a941ffe2-3643-4c96-8748-df80ccd13c71?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main