Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 6 Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel. Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ § 20 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Spordialaliitudele, spordiklubidele ja spordikoolidele 2020. aastaks määratud toetust alates eriolukorra väljakuulutamisest 12. märtsil kuni 30. juunini ei vähendata. Kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool vähendab selles ajavahemikus töölepingu seaduse § 37 alusel eriolukorrast põhjustatud majanduslikest asjaoludest tulenevalt toetuse saamisega seotud treeneri töötasu, võib seda teha käesoleva määruse § 3 lõigetes 4–6 sätestatud omaosaluse arvelt. Selles ajavahemikus tekkinud toetuse jääki võib spordialaliit, spordiklubi või spordikool kasutada lapsi ja kuni 24-aastaseid noori juhendavate toetuse saamisega mitteseotud, sealhulgas 5. kutsetasemest madalama kutsetasemega treenerite tööjõukulude katmiseks.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eesti Vabariigis käesoleva aasta 12. märtsist kehtivast eriolukorrast tuleneva negatiivse majandusliku mõju leevendamiseks spordivaldkonnas täiendatakse kultuuriministri 26. novembri 2014. a määrust nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ meetmetega, mis võimaldavad eriolukorra väljakuulutamisest 12. märtsil kuni 30. juunini kasutada kõnealuse määruse alusel makstavat toetust tavapärasest paindlikumalt. Kavandatava muudatusega võimaldatakse toetuse saajatel kalduda kõrvale muudetavas määruses kehtestatud nõuetest, ilma et sellega kaasneks toetuse vähendamine, leevendatakse toetuse maksmisega kaasnevat omaosaluse nõuet ning lubatakse kasutada ajavahemikus 12. märtsist kuni 30. juunini tekkivat toetuse jääki lapsi ja kuni 24-aastaseid noori juhendavate toetuse saamisega mitteseotud, sealhulgas 5. kutsetasemest madalama kutsetasemega treenerite tööjõukulude katmiseks. Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor ([email protected], 628 2260) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Määrusega muudetakse kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ (edaspidi treeneri toetuse kord) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.09.2019, 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Treeneri toetuse korra § 20 ehk rakendussätteid täiendatakse seitsmenda lõikega, mis näeb ette järgmist: - spordialaliitudele, spordiklubidele ja spordikoolidele 2020. aastaks määratud toetust alates eriolukorra väljakuulutamisest 12. märtsil kuni 30. juunini ei vähendata; - kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool vähendab selles ajavahemikus töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 37 alusel eriolukorrast põhjustatud majanduslikest asjaoludest tulenevalt toetuse saamisega seotud treeneri töötasu, võib seda teha treeneri toetuse korra § 3 lõigetes 4–6 sätestatud omaosaluse arvelt; - selles ajavahemikus tekkinud toetuse jääki võib spordialaliit, spordiklubi või spordikool kasutada lapsi ja kuni 24-aastaseid noori juhendavate toetuse saamisega mitteseotud, sealhulgas 5. kutsetasemest madalama kutsetasemega treenerite tööjõukulude katmiseks. 1 Muudatus on vajalik, et leevendada spordiorganisatsioonidele ja -koolidele riigis kehtiva eriolukorra meetmete rakendamisest tulenevat kahju. Eriolukord kuulutati Eesti Vabariigis välja Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 ning see kehtib käesoleva aasta 12. märtsist kuni 1. maini, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. Vabariigi Valitsuse 13. märtsi 2020. a korralduse nr 77 „Eriolukorra meetmete rakendamine“ punkti 1 alapunkti 4 kohaselt on eriolukorra ajaks peatatud huvitegevus ja huvihariduse andmine, välja arvatud juhul, kui see on võimalik kaugõppel. See on pannud spordiorganisatsioonid ja -koolid väga raskesse seisu, kuna oluliselt on vähenenud nende tulud. Kavandatav muudatus näeb ette, et 2020. aastal toetust saavate spordialaliitude, spordiklubide ja spordikoolide toetust eriolukorra väljakuulutamisest 12. märtsil kuni 30. juunini ei vähendata. See tähendab, et kui sellel perioodil esineb asjaolusid, millega muidu kaasneks treeneri toetuse korra kohaselt toetuse vähendamine ja osaline tagasinõudmine, siis kõnealusel perioodil neid asjaolusid ei arvestata ja toetus säilib. Näiteks ei saa eriolukorra ajal arusaadavalt nõuda ja kontrollida treeningtöö reaalset toimumist, kuna tavapärane treeningtöö läbiviimine on keelatud. Samuti võib langeda treeningrühma suurus alla treeneri toetuse korras nõutud piiri või ilmneda muid treeneri toetuse korras sätestatud nõuetele mittevastavusi. Toetuse suurust see ei mõjuta. Seniste nõuete leevendamine on kavandatud eriolukorra teadaolevast kestusest pikemaks ajaks (1. mai asemel kuni 30. juunini), kuna spordiorganisatsioonide ja -koolide tavapärane tegutsemisrütm ei taastu tõenäoliselt ka kohe pärast eriolukorra lõppemist. Lisaks vabastatakse toetuse saajad, kes on sunnitud vähendama treenerite töötasu, ajavahemikus 12. märtsist kuni 30. juunini tavapärases mahus toetusega kaasnevast omaosaluse tasumise kohustusest. 2020. aastal on täiskoormusega (24 treeningtundi nädalas) töötava treeneri kohta toetus 630 eurot kuus. Vastavalt treeneri toetuse korra § 3 lõikele 6 ja § 7 lõikele 2 kujunenud spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli omaosaosaluse suurus on 734,76 eurot kuus. Kokku tagab see treenerile 1020 euro suuruse brutotöötasu kuus. TLS § 37 lõige 1 võimaldab juhul, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. 2020. aastal on töötasu alammäär 584 eurot kuus (bruto). Tööandjale tähendab töötasu alammäära maksmine 781,39 euro suurust kulu kuus. Selle maksmiseks võib kasutada treeneri tööjõukulu toetust täies ulatuses, olgugi et toetuse saaja poolseks omaosaluseks jääb siis kõigest 151,39 eurot tavaolukorras nõutava 734,76 euro asemel. TLS §-s 37 sätestatud tingimustel võib toetuse saamisega seotud treeneri töötasu vähendada seega spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli omaosaluse arvelt. Ajavahemikus 12. märtsist kuni 30. juunini tekkivat toetuse jääki toetuse saajatelt tagasi ei nõuta. Seda võib kasutada lapsi ja kuni 24-aastaseid noori juhendavate toetuse saamisega mitteseotud, sealhulgas 5. kutsetasemest madalama kutsetasemega treenerite tööjõukulude katmiseks, mida treeneri toetuse kord tavaolukorras ei võimalda. Toetuse jääki ei ole lubatud kasutada sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute tööjõukulude ega muude kulude (näiteks halduskulud jms) katmiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 2 4. Määruse mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Muudatus võib puudutada kõiki toetust saavaid spordialaliite, spordiklubisid ja spordikoole. 2020. aastal tunnistati treeneri toetuse korras sätestatud nõuetele vastavaks 412 spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli toetuse taotlus. Kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritutest, keda oli käesoleva aasta 1. märtsi seisuga 270 085, moodustab selline hulk juriidilisi isikuid ja asutusi 0,15%. Spordiregistris on andmed kokku 3 119 spordiorganisatsiooni ja -kooli kohta, millest 412 organisatsiooni ja kooli moodustavad 13,21%. Toetuse saajate näol on seega tegemist pigem väikese sihtrühmaga. Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse muudatusega, mis võimaldab pisut leevendada eriolukorraga kaasnevat negatiivset majanduslikku mõju ja aitab loodetavasi kaasa sellele, et toetuse saajad on võimelised pärast eriolukorra lõppemist oma senist tegevust vähehaaval jätkama. Mõju valdkond: sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Mõju alavaldkond: töösuhe Muudatus mõjutab ennekõike toetuse saamisega seotud treenereid, keda on käesoleval aastal 1328. Kõigist treenerikutsega treeneritest (Eesti spordiregistri andmetel 3448) moodustab sihtrühm 38,52%. Lisaks võivad vähesel määral mõjutatud olla ka toetuse saajate juures töötavad ning lapsi ja kuni 24-aastaseid noori juhendavad, ent toetuse saamisega mitteseotud treenerid, kelle tööjõukulude katteks tavaolukorras toetust kasutada ei lubata, kuid eriolukorra perioodil tekkiva toetuse jäägi arvelt võimaldatakse. Kokkuvõttes on tegemist keskmise suurusega sihtrühmaga. Sihtrühmaga jaoks on tegemist pigem positiivse muudatusega. Kuigi toetust saava spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli omaosaluse nõude leevendamine vabastab tööandja kohustusest toetuse saamisega seotud treenerile teatud kindla suurusega töötasu maksta, kaitseb treenerit sellises olukorras tööleping ja TLS. Küll aga aitab endises mahus toetuse maksmise jätkamine loodetavasti vähendada koondamissituatsioone ja tagab treeneritele töökohtade säilimise. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi, samuti ei kaasne eelnõuga kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 3 Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele, kes toetavad kavandatavat muudatust. 4