Kiri

Ministeeriumid Meie 07.04.2020 nr 1.2-2/45-1 Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused“ ja määruse seletuskirja. Palume määruse eelnõule kooskõlastust 08.04.2020 jooksul, kuna eelnõu on planeeritud esitada Vabariigi Valitsuse 09.04.2020 istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisa: 1. Määruse eelnõu.pdf 2. Määruse seletuskiri.pdf Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Eesti Töötukassa Eesti Haigekassa Andmekaitse Inspektsioon Õiguskantsleri Kantselei Eesti Puuetega Inimeste Koda Hanna Vseviov 6269 257 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 07.04.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala ja toetuse eesmärk (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse erivajadusega lapse vanema toetuse (edaspidi toetus) saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused Vabariigi Valitsuse 12. märtsil 2020. a välja kuulutatud eriolukorra ajaks. (2) Toetuse eesmärk on tagada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal. (3) Toetuse määrab ja maksab Sotsiaalkindlustusamet. § 2. Erivajadusega laps (1) Erivajadusega lapseks käesoleva määruse mõttes loetakse 12. märts 2020. a seisuga: 1) alla 18-aastane laps, kellel on raske või sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 11 punktide 1 ja 2 või lõike 21 punktide 1 ja 2 mõttes; 2) alla 18-aastane laps, kellel on keskmine puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 11 punkti 3 või lõike 21 punkti 3 mõttes ja käesoleva määruse lisas 1 nimetatud diagnoos; 3) alla 18-aastane haridusliku erivajadusega laps, kellele rakendatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 48 lõike 1 alusel erituge; 4) alla 16-aastane haridusliku erivajadusega laps, kellele rakendatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 48 lõike 1 alusel tõhustatud tuge ja kellel esineb käesoleva määruse lisas 2 nimetatud seisund. (2) Kui erivajadusega lapsel ei ole käesoleva määruse lisades nimetatud seisundit või diagnoosi, määratud puude raskusastet või tuvastatud hariduslikku erivajadust, kuid lapsel on samaväärne põhjendatud erivajadus, mis eeldab pidevat kodust järelevalvet ja tavapärasest oluliselt suuremat tuge õppimisel ning selle tõttu peab vanem tulenevalt eriolukorrast olema erivajadusega lapse kasvatamise tõttu ajutiselt töölt eemal, on Sotsiaalkindlustusametil õigus määrata sellele vanemale toetus. § 3. Erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isik (1) Toetuse saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, füüsilisest isikust eestkostjal või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses hoolduspere vanemal (edaspidi vanem) käesolevas määruses sätestatud tingimustel. (2) Toetuse saamise õigus on vanemal, kes: 1) töötab töölepingu alusel või teeb tööd võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja 2) viibib tasustamata puhkusel või kelle võlaõigusliku lepingu täitmine on peatatud ning selle kohta on maksukorralduse seaduse § 251 nimetatud töötamise registris tehtud vastav kanne. (3) Tasustamata puhkuse ja võlaõigusliku lepingu täitmise peatamise alguskuupäev peab langema eriolukorra kehtimise ajale. (4) Toetuse saamise õigust ei ole vanemal: 1) kelle lapsele osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1301 lõikes 1 sätestatud kinnise lasteasutuse teenust või kelle laps on paigutatud kinnipidamisasutusse; 2) kelle laps on sotsiaalhoolekande seaduse § 455 lõike 3 alusel paigutatud asendushooldusele; 3) kellelt on lapse isikuhooldusõigus ära võetud või piiratud; 4) kes ei osale lapse kasvatamises eriolukorra ajal, sealhulgas viibib aja- või asendusteenistuses, kinnipidamisasutuses või on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks; 5) kellel on elatisvõlgnevus selle lapse ees; 6) kellele rakendatakse teist eriolukorra tõttu kehtestatud rahalise toetamise meedet või kes saab teist asendussissetulekut, sealhulgas vanemahüvitist või ajutise töövõimetuse hüvitist. (5) Toetust ei maksta vanemale, kui teine vanem saab erivajadusega lapse eest juba asendussissetulekut või ajutise töövõimetuse hüvitist, välja arvatud haigushüvitis. (6) Vanemale, kellel tekib õigus toetusele mitme lapse eest, makstakse toetust ühe lapse eest. § 4. Toetuse suurus ja arvutamise alused (1) Vanemale makstava toetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 70 protsenti käesoleva paragrahvi alusel arvutatud vanema ühe kalendripäeva keskmisest tasust. (2) Ühe kalendripäeva keskmine tasu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendripäeva keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. (3) Ühe kalendripäeva keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood on eelmine kalendriaasta. Ühe kalendripäeva keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus võrdub kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu ja 365 jagatisega. Isikustatud sotsiaalmaksu hulka ei arvata töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt ja sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel, välja arvatud lõike 1 punktide 5 ja 14 alusel, arvutatud sotsiaalmaksu. (4) Toetuse alammäär on 18 eurot ning ülempiir 35 eurot ühe kalendripäeva kohta. (5) Kui vanem ei saanud eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ühe kalendripäeva eest arvutatud keskmine tulu on väiksem kui toetuse alammäär, makstakse toetust alammääras. (6) Toetuse suuruse arvutamisel ümardatakse välja makstav summa euro täpsusega. § 5. Toetuse määramine ja maksmine (1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib Eesti hariduse infosüsteemi, Haigekassa infosüsteemi, töötuskindlustuse andmekogu, sotsiaalkaitse infosüsteemi ja töötamise registrisse kantud andmete alusel isikute vastavust käesoleva määruse §-des 2 ja 3 nimetatud tingimustele ja teavitab erivajadusega lapse vanemat toetuse õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet edastab hüvitise õiguse tekkimise kohta teate erivajadusega lapse vanema e-posti aadressile või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud viisil. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise õiguse tingimustele vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel: 1) vanema üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed perekonnaseisu, eestkoste seadmise või hoolduspere vanemaks olemise kohta, andmed isikuhooldusõiguse äravõtmise või piiramise kohta ja andmed elamisloa või -õiguse kohta; 2) andmed aja- või asendusteenistuse, kinnipidamisasutuses viibimise või tagaotsitavaks või teadmata kadunuks tunnistamise kohta; 3) andmed lapse puude, haridusliku erivajaduse, eri- ja tõhustatud toe ning käesolevas määruse lisas nimetatud seisundite ja diagnooside kohta; 4) andmed vanema töötamise, eriolukorra tõttu kehtestatud rahalise toetamise meetme rakendamise, asendussissetuleku ja ajutise töövõimetuse hüvitise saamise kohta; 5) andmed lapse viibimise kohta kinnises lasteasutuses või kinnipidamisasutuses. (3) Toetuse saamiseks peab vanem esitama Sotsiaalkindlustusametile kinnituse, et ta on toetuse maksmise tingimustest teadlik ja vastab tingimustele. (4) Sotsiaalkindlustusametil on õigus nõuda vanemalt toetuse määramiseks vajalikke lisaandmeid ja neid tõendavaid dokumente, kui see on vajalik määruse §-des 2 ja 3 sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimiseks. (5) Kui mõlemad vanemad vastavad toetuse saamise tingimustele, lepivad vanemad kokku, kes õigust toetusele kasutab. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, määrab Sotsiaalkindlustusamet toetuse vanemale, kellele makstakse selle lapse eest lapsetoetust. (6) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud töötamise registri kandeid sellele kalendrikuule, mille eest toetus arvestatakse, järgneva kalendrikuu viimase päevani. (7) Toetuse arvestamise kalendrikuu eest kaotab vanem õiguse toetuse saamiseks arvestamise kuule järgneva kalendrikuu viimase päeva möödumisel. (8) Toetus määratakse vanemale toiminguga iga kalendrikuu kohta ühekordse maksena alates vanema tasustamata puhkuse või võlaõigusliku lepingu täitmise peatamise päevast. (9) Toetus makstakse välja eelmise kalendrikuu eest hiljemalt järgmise kalendrikuu kümnendal kuupäeval Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses märgitud või vanema poolt edastatud arveldusarvele. Toetust ei maksta posti teel kojukandega. (10) Pärast kalendrikuu seitsmendat kuupäeva määratud toetus makstakse välja viie tööpäeva jooksul pärast Sotsiaalkindlustusameti poolt käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavuse kontrolli. (11) Toetust arvestatakse eriolukorra lõppemise kuupäevani, kuid mitte kauem kui 31. maini 2020. a. § 6. Määruse rakendamine (1) Kui käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud erivajadustega laps saab toetuse arvestamise perioodil 18-aastaseks ning käesoleva määrusega kehtestatud toetuse saamise tingimused on jätkuvalt täidetud, jätkatakse vanemale toetuse maksmist. (2) Kui käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud erivajadustega laps saab toetuse arvestamise perioodil 16-aastaseks ning käesoleva määrusega kehtestatud toetuse saamise tingimused on jätkuvalt täidetud, jätkatakse vanemale toetuse maksmist. (3) Vanemal, kes leiab, et ta on õigustatud erivajadusega lapse vanema toetust saama, on õigus pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole tingimustele vastamise kontrollimiseks. § 7. Määruse jõustumine Määrus rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist 2020. a. Jüri Ratas Peaminister Tanel Kiik Sotsiaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1 Põhidiagnoos või kaasuv diagnoos, mille alusel on lapsel tuvastatud puude raskusaste Lisa 2 Erivajadusega lapse seisundid  Vabariigi Valitsuse määruse lisa 1 Põhidiagnoos või kaasuv diagnoos, mille alusel lapsel on tuvastatud puude raskusaste Immuunpuudulikkuse diagnoosid, mis võivad olla nii põhidiagnoosiks kui ka kaasuvaks diagnoosiks: Insuliinisõltuv suhkurtõbi (E10.x) Astma (J45.x) Lümfoidne leukeemia e lümfoidleukeemia (C91.x) Peaaju pahaloomuline kasvaja (C71.x) Silma ja silmamanuste pahaloomuline kasvaja (C69.x) Muu sidekoe ja pehmete kudede pahaloomuline kasvaja (C49.x) Muude haigusseisunditena avalduv HIV-tõbi (B23.x) Neeru (v.a neeruvaagna) pahaloomuline kasvaja (C64.x) Perifeersete närvide ja autonoomse närvisüsteemi pahaloomuline kasvaja (C47.x) Müeloidne leukeemia e müeloidleukeemia (C92.x) Lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede muud ning täpsustamata pahaloomulised kasvajad (C96.x) Maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja (C22.x) Seljaaju, kraniaalnärvide ja kesknärvisüsteemi muude osade pahaloomuline kasvaja (C72.x) Hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite muude ning ebaselgete paikmete pahaloomuline kasvaja (C39.x) Jäsemete luude ja liigesekõhre pahaloomuline kasvaja (C40.x) Difuusne mitte-Hodgkini tüüpi lümfoom (C83.x) Kõri pahaloomuline kasvaja (C32.x) Muude ja täpsustamata paikmete luude ning liigesekõhre pahaloomuline kasvaja (C41.x) Munasarja pahaloomuline kasvaja (C56.x) Neeruvaagna pahaloomuline kasvaja (C65.x) Muude ja täpsustamata kuseelundite pahaloomuline kasvaja (C68.x) Kilpnäärme pahaloomuline kasvaja (C73.x) Muude ja ebaselgete paikmete pahaloomuline kasvaja (C76.x) Hodgkini tõbi (C81.x) Muud ja täpsustamata mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid (C85.x) Monotsüütne leukeemia e monotsüütleukeemia (C93.x) Täpsustatud rakutüüpi muud leukeemiad (C94.x)  Lisa 2 Erivajadusega lapse seisundid Erivajadusega lapseks loetakse haridusliku erivajadusega laps, kellele rakendatakse tõhustatud tuge ja kellel on üks alljärgnevatest seisunditest: 1) raske, krooniline või püsiv psüühikahäire; 2) tundeelu- ja käitumishäire; 3) sõltuvushäire; 4) aktiivsus- ja tähelepanuhäire; 5) püsiv õpiraskus; 6) intellektipuue; 7) liitpuue.  Vabariigi valitsuse määruse „Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega luuakse erivajadusega last kasvatava vanema toetus (edaspidi toetus), mille eesmärk on tagada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal. Valitsus kuulutas seoses COVID-19 haiguse levikuga 12. märtsil 2020. a välja eriolukorra ja otsustas sulgeda kõik Eesti haridusasutused alates 16. märtsil 2020. a, suunates lapsed distantsõppele. Lasteaiad ja lapsehoiud jäeti avatuks, ent kõigil lastevanematel, kellel see on vähegi võimalik, soovitatakse jätta lapsed koju. Haridusasutuste sulgemine tähendab oluliselt suuremat koormust erivajadusega laste vanematele, kelle lapse erivajadus eeldab täiendavat järelevalvet ja tuge nii õppimisel kui isikuhooldustoimingutel, mistõttu peavad vanemad ajutiselt töölt ära tulema ning millest tulenevalt väheneb ka nende sissetulek. Erivajadusega lapse vanema toetusele on õigus vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, füüsilisest isikust eestkostjal või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses hoolduspere vanemal (edaspidi vanem), kes kasvatab keskmise puudega ja immuunpuudulikkusega, raske või sügava puudega või teatud haridusliku erivajadusega last ning kes on töötamise registri andmetel tasustamata (nn palgata) puhkusel või kelle võlaõiguslik leping on peatatud. Toetuse suurus on 70% vanema eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Toetust arvestatakse eriolukorra ajal tasustamata puhkuse või võlaõigusliku lepingu peatamise perioodi eest, kuid mitte kauem kui 31.05.2020. Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1402 lõike 1 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna juhataja Hanna Vseviov ([email protected], 626 9257), sama osakonna nõunik Joanna Karu ([email protected], 626 9329), töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar, Sotsiaalkindlustusameti finants- ja arendusosakonna juhataja Ruth Paade ([email protected]), Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna arendusnõunik Pirjo Künnapuu (pirjo.kü[email protected]), Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna juhataja Liina Nagel ([email protected], 626 9282), Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Ethel Bubõr (ethel.bubõ[email protected], 626 9738) ja Merilin Oldekop ([email protected], 626 9165). Eelnõu keeletoimetatakse peale kooskõlastamisele esitamist eelnõude infosüsteemis. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud menetluses oleva eelnõuga 171 SE. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ja toetuse eesmärk. Lõige 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused. Tegemist on SHS 1402 lõike 1 alusel  2 erakorralises olukorras rakendatava rahalise toetamise meetmega erakorralisest olukorrast tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks, mistõttu on toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused vaja eraldiseisvalt kehtestada. Lõige 2 sätestab erivajadusega laste vanema toetuse eesmärgi. Toetuse eesmärk on tagada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal. Erivajadusega laste vanemate sissetuleku kaotuse osaline kompenseerimine on õigustatud tulenevalt haridusasutuste sulgemisest ja vajadusest tagada erivajadustega laste igapäevane kodune järelevalve, tugi õppimisel ja isikuhooldustoimingute teostamine. Samuti on mõnedel erivajadusega lastel nõrgenenud immuunsus, mis asetab nad COVID-19 riskirühma. Seetõttu on mõistetav ja soovitatav, et olukorras, kus kodutöö jm lahendused pole võimalikud, jäävad vanemad ajutiselt töölt eemale ning neile tagatakse riigi toetus. Lõige 3 sätestab, et toetuse määrab ja maksab Sotsiaalkindlustusamet. Erivajadusega lapse vanema toetuse näol on tegemist sotsiaaltoetusega, mille arvutamise, määramise ja maksmise loogika tugineb paljuski teistele Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavatele toetustele ja hüvitistele. Eelnõu §-ga 2 määratletakse, kes on määruse tähenduses erivajadusega laps, kelle vanemal on toetusele. Lõike 1 kohaselt loetakse erivajadusega lapseks l määruse tähenduses neli erinevat sihtgruppi, kes vastavad antud tingimustele 12.03.2020 seisuga. Lapse vanust kontrollitakse samuti 12.03.2020 seisuga ning toetuse maksmist jätkatakse ka juhul, kui punktides 1-3 määratletud laps saab toetuse maksmise perioodil 18-aastaseks ning punktis 4 määratletud laps 16-aastaseks. Punkti 1 kohaselt on erivajadusega laps alla 18-aastane laps, kellel on raske või sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lõike 11 punktide 1 ja 2 või lõike 21 punktide 1 ja 2 mõttes. Tegemist on sihtgrupiga, kelle abivajadus on varasemalt tuvastatud ning kes vajavad oma anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu igapäevast kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Erinevalt PISTS-is sätestatud puudega lapse toetusest, mida makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni, tagatakse erivajadusega lapse vanema toetus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Kõrgema vanusepiiri kehtestamine on seotud sooviga tagada toetuse saamise õigus kõigile alaealist kasvatavatele vanematele. Seejuures on arvestatud, et vaid väga vähesed raske ja sügava puudega lapsed siirduvad peale põhikooli lõpetamist tööle. Samuti on eesmärk vähendada väga detailse sihtgrupi määratlemisega seotud täiendavat andmevahetust, et võimaldada toetuse võimalikult kiire väljamaksmine. Punkti 2 kohaselt on erivajadusega laps alla 18-aastane laps, kellel on keskmine puue PISTS § 2 lõike 11 punkti 3 või lõike 21 punkti 3 mõttes ja määruse lisas 1 nimetatud diagnoos. Keskmise puudega laste näol on tegemist sihtgrupiga, kelle igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi. Lapse keskmise puude olemasolu ei tähenda vanemale automaatset vajadust jääda töölt eemale, sest need lapsed ei vaja oma erivajadusest tulenevalt pidevat tuge ja järelevalvet. Seetõttu on antud sihtgruppi piiritletud immuunpuudulikkuse diagnoosiga lastega. Immuunpuudulikkuse diagnoosid, mis võivad olla nii põhidiagnoosiks kui ka kaasuvaks diagnoosiks, on välja toodud määruse lisas 1. Tegemist on lastega, kelle vanema töölt eemale jäämise vajadus ei pruugi olla seotud niivõrd haridusasutuste sulgemisega, vaid asjaoluga, et need lapsed kuuluvad COVID-19 riskirühma (eeskätt põhjustatud kasvajalistest haigustest) ega saa seetõttu käia lasteaias või -hoius või saada muid kontaktseid tugiteenuseid, mis omakorda suurendab nende vanemate hoolduskoormust. Punkti 3 kohaselt on erivajadusega laps alla 18-aastane haridusliku erivajadusega laps, kellele rakendatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 48 lõike 1 alusel erituge. PGS § 49 lõike 2 kohaselt rakendatakse erituge õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -  3 metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga; ning kes vajab osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis. Tegemist on seega sihtgrupiga, kelle hariduslik erivajadus on varasemalt tuvastatud ning kes vajab olukorras, kus kontaktõpe ja paljud kontaktsed tugiteenused on katkenud, vanematelt täiendavat tuge. Tegemist on lastega, kes on vajanud lisatähelepanu ka tavalises klassi- ja õppetöös, mistõttu vajavad need lapsed ka distantsõppel õppetööga tegelemiseks tavapärasest rohkem juhendamist, toetust ja tähelepanu hoidmist, et muuhulgas ennetada õppetöö poolelijätmist ja kodunt väljumist ning seeläbi enda ja teiste ohtu seadmist. Punkti 4 kohaselt on erivajadusega laps alla 16-aastane haridusliku erivajadusega laps, kellele rakendatakse PGS § 48 lõike 1 alusel tõhustatud tuge ja kellel esineb määruse lisas 2 nimetatud seisund. PGS § 49 lõike 1 kohaselt rakendatakse tõhustatud tuge õpilasele, kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajab vähemalt üht järgmistest teenustest: 1) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes; 2) pidevat tugispetsialistide teenust ja osaajaga õpet individuaalselt või rühmas; 3) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal; 4) õpet eriklassis. Tegemist on seega sihtgrupiga, kelle hariduslik erivajadus on samuti varasemalt tuvastatud ning kes vajavad konkatõppe ja tugiteenuste puudumise tõttu vanematelt täiendavat tuge. Tõhustatud toega laste hariduslikust erivajadusest tingitud abivajadus on väiksem kui eritoega laste puhul, mistõttu on antud sihtgruppi täiendavalt piiritletud. Sihtgrupi hulgast on välja jäetud need lapsed, kes võivad küll koolikeskkonnas vajada lisatähelepanu, ent kelle erivajadus ei eelda vanemalt märkimisväärset lisatuge ja seega ka vajadust töölt eemale jääda. Samal põhjusel on tõhustatud toe laste sihtgrupist välja jäetud 16-aastased ja vanemad lapsed. Määruse kontekstis tagatakse toetus neile vanematele, kelle tõhustatud toega lapsel on üks alljärgnevatest seisunditest: 1) raske, krooniline või püsiv psüühikahäire; 2) tundeelu- ja käitumishäire; 3) sõltuvushäire; 4) aktiivsus- ja tähelepanuhäire; 5) püsiv õpiraskus; 6) intellektipuue; 7) liitpuue. Tegemist on seisunditega, mis eeldavad kas tavapärasest suuremat järelevalvet või tuge õppimisel ja isikuhooldustoimingutel. Näiteks on püsiva õpiraskusega ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste tähelepanu- ja keskendumisvõime väga lühiajaline, mistõttu on neid vaja pidevalt toetada ja motiveerida. Samuti on nende laste õpetamisel vaja kasutada erinevaid metoodikaid, mille kasutamine videovahendusel on kas oluliselt raskendatud või võimatu ning mis tähendab seega vanematele lisakoormust. Psüühikahäirega lastele võib stressirohke olukord põhjustada haigushoogude ägenemist, mistõttu on vajalik vanemate pidev tugi, juhendamine ja stressi maandamine. Käitumis- ja sõltuvushäiretega laste puhul on lisaks täiendavale toele õppetöös oluline tagada ka pidev järelevalve, et hoida last kodus ning ennetada viiruse levikut vm last või teisi kahjustavat käitumist. Suur osa intellektipuudega lastest vajavad lisaks järelevalvele ja toetamisele õppetöös ka juhendamist isikuhooldustoimingutes. Liitpuudega lapsel on enamasti füüsiline- või meelepuue (sh nt keskmine puue) kombineeritud haridusliku erivajadusega, mis samuti võimendab täiendava koduse toe vajadust. Lõikega 2 antakse Sotsiaalkindlustusametile kaalutlusõigus toetuse määramiseks nendele vanematele, kelle erivajadusega lapsel ei ole määruse lisades nimetatud seisundit või diagnoosi, määratud puude raskusastet või tuvastatud hariduslikku erivajadust, kuid lapsel on samaväärne põhjendatud erivajadus, mis eeldab pidevat kodust järelevalvet ja tavapärasest oluliselt suuremat  4 tuge õppimisel ning selle tõttu peab vanem tulenevalt eriolukorrast olema erivajadusega lapse kasvatamise tõttu ajutiselt töölt eemal. Haldusmenetluse seadustiku § 38 lõike 3 kohaselt menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Seega, kui vanem leiab, et tema on õigustatud saama erivajadusega lapse vanema toetust, tuleb toetust soovival vanemal esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus toetuse saamiseks koos tõenditega, mis tõendavad toetuse saamise õigustatust. Seejärel hindab Sotsiaalkindlustusamet kaalutlusõiguse alusel taotluse põhjendatust. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isik. Lõige 1 sätestab, et toetuse saamise õigus on last Eestis kasvataval vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, füüsilisest isikust eestkostjal või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses hoolduspere vanemal määruses sätestatud tingimustel. Lõige 2 sätestab, et toetus tagatakse vanemale, kes töötab töölepingu alusel või teeb tööd võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja viibib tasustamata puhkusel või kelle võlaõigusliku lepingu täitmine on peatatud ning selle kohta on maksukorralduse seaduse (MKS) § 251 nimetatud töötamise registris tehtud vastav kanne. Töötamise registri andmetel on sihtgruppi kuuluvatest erivajadusega last kasvatavatest vanematest 2020. aasta märtsikuu seisuga töösuhe ca 12 000 isikul. Toetuse saamise eelduseks on tasustamata puhkusel viibimine või võlaõigusliku lepingu täitmise peatamine, mis tähendab, et töötaja ja tööandja peavad puhkusele jäämises või lepingu pooled peavad töötamise peatamises kokkuleppele jõudma ning see tuleb töö- või käsundiandjal fikseerida töötamise registris. Toetuse saamiseks on oluline, et vanem taotleks tööandjalt (võlaõigusliku lepingu puhul tööd võimaldavalt isikult) kande tegemist töötamise registrisse. Üldjuhul tuleb tasustamata puhkus märkida töötamise registrisse juhul, kui see kestab terve kalendrikuu või kauem ning seda põhjusel, et selle perioodi eest ei maksta isiku eest töötuskindlustusmakset ja seda perioodi ei arvestata edaspidi ka töötuskindlustusstaaži hulka. Kui aga vanem soovib saada erivajadusega lapse vanema toetust, siis tuleb vanema tööandjal märkida töötamise registrisse ka tasustamata puhkus, mis on antud lühemaks ajaks kui üks kalendrikuu. Töötamise register võimaldab sellist kannet teha. Lõige 3 sätestab, et tasustamata puhkuse ja võlaõigusliku lepingu täitmise peatamise alguskuupäev peab langema eriolukorra kehtimise ajale. Toetuse eesmärk on tagada asendussissetulek eriolukorrast tingitud riskide maandamiseks, mistõttu on ka toetuse saamise alused seotud eriolukorra kestusega. Lõige 4 sätestab olukorrad, kus vanemal toetuse saamise õigus puudub. Punktide 1-4 puhul on eesmärk välistada toetuse saamine juhul, kui vanem last faktiliselt ei kasvata ning seega puudub ka vajadus töölt eemale jäämiseks ja asendussissetuleku saamiseks. Sellisteks olukordadeks on lapse paigutamine kinnise lasteasutuse teenusele, kinnipidamisasutusse (s.o laps on kas kinnipeetav, arestialune või vahistatu) või asendushooldusteenusele. Samuti olukorrad, kus vanemalt on lapse isikuhooldusõigus ära võetud või piiratud, kui vanem viibib aja- või asendusteenistuses, kinnipidamisasutuses või on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks. Punktis 5 välistatakse toetuse maksmine vanemale, kellel on selle lapse ees elatisvõlgnevus. Elatisvõlglaste tuvastamisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet elatisabi maksmise andmetest. Punktis 6 välistatakse toetuse maksmine juhul, kui vanemale rakendatakse teist eriolukorra tõttu kehtestatud rahalise toetamise meedet või kes saab teist asendussissetulekut, sealhulgas vanemahüvitist või ajutise töövõimetuse hüvitist.  5 Lõikes 5 sätestatakse, et toetust ei maksta vanemale, kui teine vanem saab erivajadusega lapse eest juba asendussissetulekut või ajutise töövõimetuse hüvitist, välja arvatud haigushüvitis. Sellega välistatakse samaeesmärgiliste hüvitiste samaaegne maksmine olukorras, kus ühe vanema töölt eemalviibimine on juba kompenseeritud ja seega ka lapse hooldamine ja järelevalve tagatud. Kuna haigushüvitis on seotud vanema endaga, ei kaota vanem erivajadusega lapse vanema toetuse saamise õigust, kui vanem on töövõimetuslehel ja saab haigushüvitist. Lõige 6 sätestab, et vanemale, kellel tekib õigus toetusele mitme lapse eest, makstakse toetust ühe lapse eest. Antud erisus tugineb vanemahüvitise jt asendussissetuleku tagamise eesmärgil makstavate toetuste ja hüvitiste maksmise loogikale. Toetuse maksmisega kompenseeritakse seega töise sissetuleku puudumist või vähenemist, arvestades, et ka tavaolukorras ei sõltu vanema töise sissetuleku suurus laste arvust. Kui vanem teeb tööd mitme töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, piisab, kui vanem ei tee ajutiselt tööd ühe nimetatud lepingu alusel – see tähendab, et vanem on vähemalt ühe töölepingu alusel tasustamata puhkusel või üks võlaõiguslik leping on peatatud. Sellisel juhul tekib vanemal õigus saada erivajadusega lapse vanema toetust. Kui aga vanema vähemalt ühe nimetatud lepingu osas rakendatakse teist eriolukorra rahalist meedet (nt Töötukassa poolt), ei ole vanemal õigust saada erivajadusega lapse vanema toetust. Sellisel juhul peab vanem valima, kumba toetust ta soovib. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse toetuse suurus ja arvutamise alused. Lõige 1 sätestab, et vanemale makstava toetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 70% vanema eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Toetusele kohaldatava asendusmäära otsustamisel võeti aluseks Töötukassa poolt eriolukorra ajaks kehtestatud hüvitise piirmäär (kuni 70% isiku sissetulekust), samuti haigushüvitise puhul rakenduv asendusmäär (samuti 70% isiku sissetulekust). Käesoleva toetuse puhul ei rakendu toetusele tulu- ega sotsiaalmaksukohustus. Lõike 2 kohaselt on ühe kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Lõike 3 kohaselt on ühe kalendripäeva keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood eelmine kalendriaasta. Ühe kalendripäeva keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus võrdub arvutamise perioodi isikustatud sotsiaalmaksu ja 365 jagatisega. Isikustatud sotsiaalmaksu hulka ei arvata töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt ja sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel, välja arvatud lõike 1 punktide 5 ja 14 alusel, arvestatud sotsiaalmaksu. Lõigete 1-3 kohaselt arvutatud toetuse arvutuskäik on järgmine: arvestusperioodiks on eelmise kalendriaasta brutotulu, mis jagatakse arvuga 365, mille tulemusena leitakse isiku sissetuleku nn päevamäär. Leitud päevamäärast arvutatakse 70% ehk isiku sissetuleku päevamäär korrutatakse 0,7-ga. Seejärel korrutatakse saadud päevamäär vastavalt päevade arvuga, mille eest on isikul ühes kuus õigus toetust saada. Näiteks oli isiku eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu 13 149 eurot (bruto). Järelikult oli isiku sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmine tulu 36,02 eurot (13 149 /365). 70% isiku keskmisest kalendripäeva tulust on seega 25,22 eurot (36 x 0,7). Isikul tekkis toetusele õigus näiteks 1. aprillil 2020.a ja ta on tasustamata puhkusel terve kuu Järelikult on aprillikuu toetuse suurus netosummas 757 eurot (25,22 eurot x 30 päeva=756,6). Lõige 4 sätestab toetuse alammäära ja ülempiiri ühe kalendripäeva kohta. Toetuse alammäär on 18 eurot ühe kalendripäeva kohta, tehes toetuse ühe kuu miinimumsummaks 540 eurot (neto) kui ühes kalendrikuus on 30 päeva. Toetuse ülempiir on 35 eurot ühe kalendripäeva kohta, tehes toetuse ühe kuu maksimumsummaks 1050 eurot (neto) kui kuus on 30 päeva. Toetuse alammäära seadmisel võeti aluseks 2019. a töötasu alammäär (540 eurot). Toetuse ülempiiriks võeti analoogiks Töötukassa eriolukorra hüvitis. Töötukassa hüvitist makstakse brutosummas ja selle ülempiir on 1000 eurot, millele lisandub tööandja poolt makstav töötuasu vähemalt 150 eurot.  6 Ühtlustamise huvides otsustati päevamäära ülempiiriks täisarvuna seada 35 eurot ühe kalendripäeva kohta. Kui isiku kalendripäeva määr on näiteks 40 eurot, kohaldub toetuse ülempiir 35 eurot ühe kalendripäeva kohta. Lõige 5 sätestab, et kui vanem ei saanud eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ühe kalendripäeva eest arvutatud keskmine tulu on väiksem kui toetuse alammäär, makstakse toetust alammääras. Järelikult kui vanema eelmise kalendriaasta keskmine sotsiaalmaksuga maksusatud kalendripäeva tulu oli näiteks 10 eurot, arvutatakse ja määratakse isikule toetus vastavalt toetuse alammäärale, mis on 18 eurot kalendripäevas. Regulatsioon on soodne eeskätt madalapalgalistele ning osaajaga töötavatele vanematele. Lõike 6 kohaselt ümardatakse toetuse suuruse arvutamisel välja makstav summa euro täpsusega. Summa ümardamisel kasutatakse matemaatilist ümardamist. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetuse määramine ja maksmine. Lõike 1 kohaselt kontrollib Eesti hariduse infosüsteemi, Haigekassa infosüsteemi, töötuskindlustuse andmekogu, sotsiaalkaitse infosüsteemi ja töötamise registrisse kantud andmete alusel isikute vastavust määruse §-des 2 ja 3 nimetatud tingimustele ja teavitab erivajadusega lapse vanemaid toetuse õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet edastab hüvitise õiguse tekkimise kohta teate erivajadusega laste vanemate e-posti aadressidele või elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 27 lõike 1 punkt 2) või muul viisil (SÜS § 27 lõike 1 punkt 5), nt võtab telefoniteel ühendust vanemaga, kelle e-posti aadressi Sotsiaalkindlustusametil ei ole. Sotsiaalkindlustusamet koondab andmed laste kohta, kelle vanematel on õigus erivajadusega lapse toetusele. Samuti on Sotsiaalkindlustusametil võimekus teostada eelkontroll ka muude toetuse saamise eelduseks olevate tingimuste kohta. Sätte eesmärk on, et Sotsiaalkindlustusamet teostab ise vastavad päringud ning teavitab proaktiivselt lapsevanemaid toetuse saamise võimalusest. Teavituses on kirjas ka tingimus, et toetuse saamiseks peab vanem olema töötamise registris märgitud tasustamata puhkusele või võlaõigusliku lepingu täitmine on peatatud. See võimaldab töötajal ja tööandjal esimesel võimalusel tasustamata puhkuse või lepingu peatamise osas kokkuleppele jõuda ning vastav märge töötamise registrisse sisestada. Teavitus saadetakse mõlemale õigustatud vanemale ning vanemad peavad toetuse saajas kokku leppima. Lõige 2 sätestab tingimused, millele vastavust Sotsiaalkindlustusamet toetuse saamisel kontrollib. Punkti 1 kohaselt kontrollib Sotsiaalkindlustusamet vanema üldandmeid. Vanemal peab olema lapse eest hoolitsemiseks seaduslik alus, samuti peab vanemal olema Eestis elamiseks kehtiv elamisluba või -õigus. Õigust toetusele ei ole vanemal, kellel on lapse osas isikuhooldusõigus piiratud või ära võetud. Punkti 2 kohaselt kontrollitakse andmeid aja- või asendusteenistuse, kinnipidamisasutuses viibimise või tagaotsitavaks või teadmata kadunuks tunnistamise kohta. Kui vanem vastab vähemalt ühele eeltoodud tingimustest, siis vanemal toetusele õigust ei ole. Tegemist on olukordadega, kus vanem ei saa objektiivselt lapse eest kodus hoolitseda, mistõttu ei ole eesmärgipärane ka temale toetuse maksmine. Punkti 3 kohaselt kontrollitakse andmeid lapse puude, haridusliku erivajaduse, eri- ja tõhustatud toe ning määruse lisas nimetatud seisundite ja diagnooside kohta. Tegemist on määruse mõistes lapse erivajaduse kontrolliga. Raske ja sügava puudega laste ning teatud immuunpuudulikkust põhjustavate seisundite ja diagnoosidega laste andmed on Sotsiaalkindlustusametil olemas. Määruse § 2 lõikes 3 sätestatud eritoe laste ning määruse § 2 lõikes 4 sätestatud tõhustatud toe laste andmed on Haridus- ja Teadusministeeriumil, kes vastava eelkontrolli laste sihtgrupi osas teostab ning sihtgruppi kuuluvate laste andmed Sotsiaalkindlustusametile edastab.  7 Punkti 4 kohaselt kontrollitakse andmeid vanema töötamise, eriolukorra tõttu kehtestatud rahalise toetamise meetme rakendamise, asendussissetuleku ja ajutise töövõimetuse hüvitise saamise kohta. Toetuse saamise tingimuseks on, et vanemal on kehtiv töösuhe ja ta on jäänud eriolukorra ajal tasustamata puhkusele või võlaõigusliku lepingu korral on selle täitmine peatatud. Juhul, kui vanem saab juba eriolukorra tõttu kehtestatud rahalise toetamise meedet (näiteks Töötukassa eriolukorra ajaks rakendatavat hüvitist), asendussissetulekut (nt vanemahüvitist) või ajutise töövõimetuse hüvitist (nt haigus- või hooldushüvitist), siis täiendavalt ei ole vanemal erivajadusega lapse toetusele õigust. Toetuse eesmärk on tagada erivajadusega last kasvatavale vanemale asendussissetulek ajal, mil vanem ei saa tulenevalt lapse seisundist tööl käia ja sissetulekut teenida, järelikult ei ole eesmärgipärane käesoleva toetuse erinevate hüvitistega samaaegne maksmine. Punkti 5 kohaselt kontrollitakse andmeid lapse viibimise kohta kinnises lasteasutuses, kinnipidamisasutuses või asendushooldusteenusel. Kui laps vastab vähemalt ühele sätestatud tingimustele, siis tema vanemal toetusele õigust ei ole. Tegemist on olukordadega, kus laps on juba riigi ülalpidamisel. Lõige 3 sätestab, et toetuse saamiseks peab vanem esitama Sotsiaalkindlustusametile kinnituse, et ta on toetuse maksmise tingimustest teadlik ja vastab tingimustele. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 on sätestatud, et Sotsiaalkindlustusamet teeb toetusele õigustatud vanemale ettepaneku toetuse saamiseks. Teavituse tegemise hetkel on võimallik, et vanem veel ei vasta kõigile toetuse saamise tingimustele, näiteks ei ole vanem veel tasustamata puhkusel. Sellisel juhul on vanemal pärast teavituse saamist võimalus tööandjaga tasustamata puhkuses kokku leppida. Vanem ei pea toetuse saamiseks esitama eraldi avaldust, vaid toetuse saamine on vanemale tehtud võimalikult lihtsaks. Lõike 4 kohaselt on Sotsiaalkindlustusametil õigus nõuda vanemalt toetuse määramiseks vajalikke lisaandmeid ja neid tõendavaid dokumente. Tegemist on Sotsiaalkindlustusametile üldiselt antud uurimisprintsiibiga ning kontrollikohustusega erinevate hüvitiste või toetuste määramisel. Lõige 5 sätestab, et kui mõlemad vanemad vastavad toetuse saamise tingimustele, lepivad vanemad kokku, kes õigust toetusele kasutab. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, määrab Sotsiaalkindlustusamet toetuse vanemale, kellele makstakse selle lapse eest lapsetoetust. Võib eeldada, et vanem, kellele makstakse lapsetoetust, on ühtlasi ka vanem, kes last kasvatab. Kuivõrd toetuse määramine ning sellega perele sissetuleku tagamine on ajakriitiline, ei ole mõistlik hakata täiendavalt kontrollima, kas ja kumma vanema juures laps tegelikult rohkem viibib. Lõike 6 kohaselt kontrollib Sotsiaalkindlustusamet töötamise registri kandeid sellele kuule, mille eest toetus arvestatakse, järgneva kalendrikuu viimase päevani. See tähendab, et märtsikuus tehtud kandeid kontrollib Sotsiaalkindlustusamet kuni 30. aprillini. Sätte eesmärk on, et enne väljamakse tegemist eelneva kuu eest kontrollib Sotsiaalkindlustusamet töötamise registrist, kas ja mitu päeva on isik toetuse väljamaksmisele eelneval kuul tasustamata puhkusel olnud või kui kaua on võlaõigusliku lepingu täitmine olnud peatatud. Sotsiaalkindlustusamet lähtub töötamise registri andmetest ega oma pädevust ja õigust lahendada töötaja ja tööandja vahelisi erimeelsusi töötamise registri kannete osas. Lõige 7 sätestab, et toetuse arvestamise kuu eest kaotab vanem õiguse toetuse saamiseks arvestamise kuule järgneva kalendrikuu viimase päeva möödumisel. Näiteks kui maikuus on töötamise registrisse lisatud tasustamata puhkuse või võlaõigusliku lepingu peatamise kanne alates 15. märtsist, siis makstakse vanemale toetust alates 1. aprillist. Lõike 8 kohaselt määratakse vanemale toetus toiminguga iga kalendrikuu kohta ühekordse maksena alates vanema tasustamata puhkuse või võlaõigusliku lepingu täitmise peatamise päevast. Kui vanem jäi tasustamata puhkusele või võlaõigusliku lepingu täitmine peatus näiteks 15. märtsil 2020. a, määratakse toetus märtsikuu eest ühekordse maksena vastavalt perioodile 15. märts kuni 31. märts 2020.  8 Lõike 9 kohaselt makstakse toetus välja eelmise kalendrikuu eest hiljemalt iga kalendrikuu kümnendal kuupäeval Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses märgitud või vanema poolt edastatud arveldusarvele. Seega näiteks aprillikuu toetus makstakse vastavalt vanema poolt iseteeninduses märgitud või vanema poolt esitatud arvelduskontole välja hiljemalt 10. mail. Samuti sätestatakse lõikega, et toetust ei maksta posti teel kojukandega. Kojukannet ei teostata viiruse leviku tõkestamise eesmärgil, samuti on tegemist sihtgrupiga, kellel on Sotsiaalkindlustusametile arvelduskonto number üldjuhul esitatud. Lõige 10 sätestab, et pärast kalendrikuu seitsmendat kuupäeva määratud toetus makstakse välja viie tööpäeva jooksul pärast Sotsiaalkindlustusameti poolt määruses sätestatud tingimustele vastavuse kontrolli. Kui üldreeglina makstakse toetus välja iga eelneva kuu eest järgneva kuu 10. kuupäevaks, siis juhul, kui vanem vastab kõikidele toetuse saamise tingimustele ning on märtsi toetuse saamiseks kinnituse või teavituse esitanud näiteks 20. aprillil, siis ei teosta Sotsiaalkindlustusamet makset mitte 10. mail, vaid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Selliselt on tagatud toetuse laekumine võimalikult kiiresti. Lõike 11 kohaselt arvestatakse toetust eriolukorra lõppemise kuupäevani, kuid mitte kauem kui 31. maini 2020. a. Käesoleval hetkel on eriolukord kehtestatud kuni 1. maini 2020. s, kuid kui eriolukorda pikendatakse, on võimalik toetust maksta kuni eriolukorra lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 31. maini 2020. a. Eelnõu §-s 6 sätestatakse määruse rakendamise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse rakendussäte selle kohta, kui määruse § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud erivajadusega laps saab toetuse arvestamise perioodil 18-aastaseks. Kui määrusega kehtestatud toetuse saamise tingimused on lapse 18-aastaseks saamisel jätkuvalt täidetud, siis jätkatakse sellisel juhul vanemale toetuse maksmist. Lõikes 2 sätestatakse rakendussäte selle kohta, kui määruse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud erivajadusega laps saab toetuse arvestamise perioodil 16-aastaseks. Kui määrusega kehtestatud toetuse saamise tingimused on lapse 16-aastaseks saamisel jätkuvalt täidetud, jätkatakse sellisel juhul vanemale toetuse maksmist. Lõikes 3 sätestatakse võimalus vanemale, kes leiab, et ta on õigustatud erivajadusega lapse vanema toetust saama, pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole tingimustele vastamise kontrollimiseks. Eelnõu §-s 7 sätestatakse, et määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist 2020. a, kui Vabariigi Valitsus kuulutas välja Eestis eriolukorra. Eelnõu lisas 1 on esitatud põhidiagnooside või kaasuvate diagnooside nimekiri, mille alusel on lapsel tuvastatud puude raskusaste, ja mille esinemisel on puudega lapse vanemal õigus saada erivajadusega lapse vanema toetust. Eelnõu lisas 2 on esitatud erivajadusega lapse seisundite loetelu, mille esinemisel on haridusliku erivajadusega lapse vanemal õigus saada erivajadusega lapse vanema toetust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Eelnõu eesmärk on eriolukorra ajaks sätestada erivajadusega last kasvatava vanema toetus, et vähendada COVID-19 koroonaviiruse levikust tingitud mõju erivajadusega laste tervisele ja heaolule ning nende perede majanduslikule toimetulekule olukorras, kus lapse vanem ei saa tulenevalt lapse terviseseisundist töökohustusi täita ning mille tõttu langeb ära vanema sissetulek. Eelnõu aluseks on 25.03.20 toimunud eriolukorra valituskomisjoni otsus ning sellest tulenevalt ei käsitleta mõjuanalüüsis võimalikke alternatiivseid ettepanekuid. Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna eelnõu menetlus on kiireloomuline (HÕNTE § 1 lg 2 p 1). Muudatuse kohaselt maksab Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega last kasvatavale vanemale eriolukorra ajal 70% tema eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Toetuse saamiseks on sätestatud mitmeid tingimusi, mis lähtuvad üldistest sotsiaaltoetuste- ja hüvitiste määramise ja maksmise loogikast. Peamine tingimus toetuse saamiseks on vanema töötamise registri kande alusel palgata puhkusel viibimine või võlaõigusliku lepingu alusel lepingu täitmise peatamine. Eelnõus esitatud peamistest muudatustest mõjutatud sihtrühmadeks on seega avaliku (avaliku teenistuse lepingu alusel) ja erasektori (töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel) töötajad. Peamine mõju ilmneb erivajadusega laste tervise, heaolu ning sotsiaalsete õiguste tagamises ning erivajadusega laste perede majandusliku toimetuleku tagamises. Oluliste mõjude ilmnemisel on vaja lisada HÕNTE § 46 nõuetele vastavalt põhjalikum mõjuanalüüsi aruanne. Sotsiaalministeerium on põhjalikuma mõjuanalüüsi koostanud ning see sisaldub seletuskirja mõjude osas. Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Maksu- ja Tolliameti (edaspidi EMTA) ning Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmeid. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju majandusele, ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töökorraldusele. Mõju vanemate sissetulekutele ja majanduslikele otsustele käsitletakse sotsiaalse, sh demograafilise mõju all. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega avalda mõju välissuhetele ja julgeolekule, samuti ei avalda mõju regionaalarengule (muudatus ei mõjuta ühte kindlat piirkonda) ning seetõttu ei ole mõju olulisust nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju ulatus ja muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus Toetuse peamine sotsiaalne mõju seisneb selles, et see aitab tagada erivajadusega laste tervise ja heaolu kaitse. Haridusasutuste sulgemine tähendab oluliselt suuremat koormust erivajadusega laste vanematele, kelle lapse erivajadus eeldab täiendavat järelevalvet ja tuge nii õppimisel kui isikuhooldustoimingutel, mistõttu peavad vanemad ajutiselt töölt ära tulema. Lasteaiad ja lapsehoiud jäeti avatuks, ent kõigil lastel ei ole tulenevalt nende nõrgenenud immuunsusest ning COVID-19 viirusele suuremale vastuvõtlikkusele võimalik lasteaias või lapsehoius käia. Erivajadusega lapse vanema toetusele on õigus isikul, kes kasvatab immuunpuudulikkusega, raske või sügava puudega või teatud haridusliku erivajadusega last. Erivajadusega laste sihtgrupi määratlemisel on lähtutud kriteeriumist, et toetust saavad üksnes nende laste vanemad, kelle lapsed vajavad tõesti kodus olles pidevat järelevalvet, hoolt ja tuge. Sotsiaalkindlustusameti ning EHIS-e andmete alusel on käesoleva määruse tähenduses erivajadusega lapsi 9014. Raske puudega lapsi 4830 Sügava puudega lapsed 480  10 Immuunpuudulikkusega lapsed 290 Eritoega lapsed 1053 Tõhustatud toega lapsed 2361 EMTA töötamise registri kohaselt on märts 2020 seisuga toetuse saamise tingimustele vastavaid töötavaid vanemaid 12 447 vanemat. Kui ühes peres on rohkem kui üks puudega laps, siis toetust makstakse kõikide laste eest ühele vanemale, mistõttu väheneb toetusele õigustatud vanemate arv, tehes maksimaalselt arvuks 8417 vanemat. Tegemist on maksimaalse arvuga, sest tõenäoliselt ei ole kõigil vanematel põhjust palgata puhkusele suunduda, lapse hooldamiseks on leitud muud võimalused jne. Mõju sissetuleku tagamisele on märkimisväärne, sest neid vanemaid, kelle eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva tulu oli alla 18 euro päevas on 2405 vanemat. Need vanemad saavad toetust miinimummääras. Tegemist on sihtgrupiga, kes suure tõenäosusega toetust saada soovivad, sest toetus tagab neile suurema sissetuleku, kui nende palk seda oli. Neid vanemaid, kelle eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmine tulu jäi 18 ja 35 euro vahele, on 3216 vanemat. Need vanemad saavad toetusena 70% eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva sissetulekust (sh on arvestatud, et kui tulust 70% jääb alla 18 euro päevas, siis makstakse 18 eurot ühe kalendripäeva eest). Neid vanemaid, kelle eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmine tulu oli üle 35 euro, on 2976 vanemat. Need vanemad saaksid toetust väiksemas summas, kui nende eelmise kalendriaasta keskmine päevatulu oli. Mõju majandusele Mõju majandusele saab hinnata ulatuses, et sihtrühma kuuluvad (maksimaalselt 8417 isikut) vanemad võivad ajutiselt eemalduda tööturult tekitades probleeme tööandjatele, kes võivad tööjõudu vajada. Samas eriolukorras võib see olla leibkondade toimetulekut parandav meede ning pikemas perspektiivis ei kao töötajad ära, vaid eemalduvad vaid ajutiselt. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töökorraldusele Kohalike omavalitsuste töökorraldusele mõju ei esine. Vähene mõju esineb Sotsiaalkindlustusameti töökorraldusele, kuivõrd eeldab uue toetuse loomine IT-arendusi ning mõningal määral ka manuaalset tööd. Andmekaitsealane mõjuhinnang Uue toetuse rakendamisega tekib Sotsiaalkindlustusametil uus toetuse liik ja andmekoosseis, võimaldamaks toetuse menetlemist ja välja maksmist. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusameti alla kuulub mitmete sotsiaaltoetuste ja sotsiaalsete hüvitiste välja maksmine, ei too määruse rakendamine kaasa vajadust uute andmeandjate järele. Andmeid on tarvis järgmistelt andmeandjatelt järgnevalt nimetatud andmekogudest: Eesti Töötukassa – töötuskindlustuse andmekogu; Eesti Maksu ja Tolliamet – töötamise register; Eesti Haigekassa - Haigekassa infosüsteem; Haridus- ja Teadusministeerium - Eesti hariduse infosüsteem. Lisaks kasutab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmeid. Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse muudatused esitatakse kooskõlastamisele ning on kavandatud eraldi muudatustena, kuivõrd tegemist on Sotsiaalkaitseministri määrusega. Toetuse määramiseks ja menetlemiseks vajaminevad muudatused andmekoosseisudes ning säilitamistähtaegades tehakse sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse muudatuste raames. Toetuse osas kehtivad kõik sotsiaalseadustiku üldosa seaduses toodud põhimõtted, sh SKAIS andmekoosseisude ja säilitamistähtaegade osas. Samuti on tagatud samad infoturbe nõuded ja konfidentsiaalsus, mida Sotsiaalkindlustusamet juba täna rakendab. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulu Määruse rakendamine toob kaasa lisakulu 2020. aasta riigieelarvele. Prognoositav toetuse kulu Eelduslikult ei vaja ega taotle toetust kõik sihtgrupi vanemad. Mõned vanemad saavad jätkata töötamist (sh kaugtööna) ja lapse toetamine-hooldamine on korraldatud teisti. Samuti ei kuulu täiendava toetuse saajate ringi sihtrühmast vanemad, kes juba saavad hüvitist olles ajutisel töövõimetusel (haigus- ja hoolduslehel). Seega võib hinnata maksimaalseks toetuse taotlejateks 60-80% sihtrühmast, mis tähendab, et arvestuslikult on kulud kokku 7,5-10 miljonit eurot. Alus: 2019 vanema sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, suurema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu saava vanema Esialgne eelarve TöR info prognoos 2019 põhjal kulud kokku kulud kokku sotsiaalmaksu vaadatud 60% 80% andmetel vanemad 1 päeva kulu 260 000 256 000 13.03-01.05 periood (49 p) 12 740 000 12 544 000 01.04.2020-01.05.2020 periood 10 035 200 8 060 000 7 936 000 7 526 400 € € (31 päeva) 06.04.2020-01.05.2020 periood 6 760 000 6 656 000 (26 päeva) Täiendava kuluga (10 miljonit eurot) on 2020. aasta riigieelarve lisaeelarves arvestatud. Lisakulu tekib Sotsiaalkindlustusameti arvestuslike kulude eelarvele. Määruse rakendamisega kaasneb IKT arendusvajadus ca 108 000 eurot, mille teostaja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Lisavahendeid arenduskuludeks on plaanis taotleda Vabariigi Valitsuse reservist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist 2020. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Andmekaitse Inspektsioonile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/20-0396 - Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 08.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25acafa6-c87f-49eb-81d0-4ae21881f165 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25acafa6-c87f-49eb-81d0-4ae21881f165?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main