Kiri

EESTI FILMITÖÖSTUSE KLASTER Hr Tõnis Lukas Eesti Vabariigi kultuuriminister Hr Martin Helme Eesti Vabariigi rahandusminister Hr Kaimar Karu Eesti Vabariigi väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister 6. aprill 2020 Eesti Filmitööstuse Klastri ettepanekud filmitootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks COVID-19 eriolukorras Esmalt soovime Teid tunnustada operatiivse tegutsemise eest kriisiolukorras ning soovime tugevat tervist ja jätkuvat toimekust! Eesti Filmitööstuse Klaster esindab 18 erinevat filmitööstuse ettevõtet sh nii mängu-, anima- kui dokumentaalfilmide tootjaid, regiooni suurimat filmifestivali PÖFF ja filmitööstuse platvormi Industry@Tallinn & Baltic Event. Klaster on ka üks planeeritava filmistuudio Tallinn Film Wonderland osanikest. Soovime teha kõik meist oleneva, et aidata kaasa filmivaldkonna ​edukale kriisist väljumisele. Film on üks populaarsemaid, universaalsemaid ja ekspordivõimelisemaid kultuurivorme, mis suudab ühendada väga erinevaid inimesi - meenutame kasvõi meie viimase aja filme “Tõde ja õigus”, “Seltsimees laps” või hiljaaegu linastunud dokumentaalfilmi “Fred Jüssi. Olemise ilu”. PÖFF tõi aastal 2019 kinodesse üle 90 000 vaataja. Filmitööstusesse investeeritud summad liiguvad kiiresti edasi teistesse filmivõtteid teenindavatesse sektoritesse, elavdades nii kogu majandust. Filmitootmise majanduslik käigushoidmine toimib järgmistel viisidel: - Tootmine peatootja staatuses Omatoodang, milles Eesti produtsent panustab nii loominguliselt kui rahaliselt enim ning säilitab suurima protsentuaalse osaluse filmis. - Tootmine vähemuskaastootja staatuses Eesti osaleb teise riigi tootmises kaastootjana vastavalt Euroopa filmialase koostöö konventsioonile või mõnes muus kokkulepitud vormis, minimaalse osalusega 10%. - Tootmisteenus välisprojektidele  EESTI FILMITÖÖSTUSE KLASTER Majanduslikult kõige kiirema raharinglusega tootmisvõimalus, kus Eesti tootja osaleb teenusepakkujana välisriigile, kaasates sageli ka Eesti talente väga mitmetest valdkondadest (lisaks võttemeeskonnale näitlejad, heliloojad, interpreedid, kirjanikud). Nii kodumaiste kui rahvusvaheliste filmiprojektide tootmise üheks oluliseks alustalaks on küll riiklik finantseerimine läbi Eesti Filmi Instituudi (EFI) ja Kultuurkapitali (KK), ent keskmiselt moodustab riigi toetus filmidele umbes 40-45% ning harvad pole juhud, kus filmide riigieelarveline toetus on sellest väiksem, nt. “November” (35%), “Supilinna Salaselts” (35%) jt. Nii on kümne 2020. aastal erinevas tootmisfaasis oleva mängufilmi kogueelarve 15,2 miljonit eurot, millest EFI toetus moodustas 4,3 miljonit eurot (28,3%). Ülejäänud rahastusallikateks on levitaja poolt osaliselt ette makstav kinotulu, ettemüük telekanalitele, välismaise kaastootja ja välisfondide panus, erainvestorite investeeringud ning suures mahus ka filmitootmisettevõtete omapanus, mida teenitakse rahvusvahelist filmiteenust pakkudes. Kodumaiste filmide tootmise kombineerimine filmiteenuse pakkumisega välisprojektidele on aidanud balansseerida tööhõivet, arendanud loomingulise ja tehnilise meeskonna professionaalsust ning võimaldanud investeeringuid rahvusvahelistele normidele vastava tehnika soetamiseks. Neid oskusi ja võimalusi ühendades on loodud kõrgetasemelisi filme, mis tõid 2019. aastal ​Eesti kinolevisse 28 uut kodumaist linateost, kogudes rekordarvu vaatajaid (643 640). Eesti rahvuslik filmilooming ei saa kvaliteetsel tasandil eksisteerida ilma Eesti produktsioonifirmade teenuste ekspordita. Rahvusvahelist tootmisteenust pakkuvate ettevõtete seas (13 ettevõtte tulemused) läbiviidud küsitluse kohaselt on pandeemia mõju järgmine: 2018. a. turumaht: 8 252 350 eurot 2019. a. turumaht: 26 982 851 eurot 2020. a. I kvartali turumaht: 5 863 74 eurot 2020. a. prognoositud turumaht enne Covid-19 kriisi: 16 627 686 eurot Eriolukorra tulemusena juba tühistatud tööde maht märts kuni mai: - 3 195 000 eurot Eriolukorra negatiivne mõjuprognoos 2020. turumahule (kokku): - 10 764 512 eurot 60% ettevõtetest usub, et sektori taastumine saab alata 2020. a. IV kvartalis. 50% ettevõtetest arvab, et turumahu taastumine COVID-19 eelsele tasemele võtab aega 3-5 aastat. Eesti filmitööstus on kaasaegse filmistuudio puudumise tõttu sesoonne, projektide võtteperioodid jäävad valdavalt ajavahemikku juuni-september. Lisaks peatunud filmivõtetele on peatatud ka filmide kinolevi, mis on valminud filmide ja kinode üheks tuluallikaks. ​Perioodil märts-mai 2020 on realistlik Eesti filmide vaatajate puudujääk ca 200 000 ehk üle 1 miljoni euro kassatulu. Ä​ärmiselt keeruline on hinnata, millal võiks taastuda rahvusvaheliste projektide tootmine (nii kaastootmine kui teenuste pakkumine), sest see sõltub teiste riikide viiruse käsitlemisest,  EESTI FILMITÖÖSTUSE KLASTER riigipiiride avanemisest, lennuliikluse taastumisest ning filmitootjate kriisitaluvusest. ​Oleme seisukohal, et sel aastal on rahvusvahelised projektid pigem välistatud - seda tulenevalt nii võtete ettevalmistusperioodi pikkusest (keskmiselt 3-6 kuud) kui ka tööstuse sesoonsest natuurist.​ ​Realistlikult peame välisprojektide naasmist Eestisse võimalikuks alles 2021. aastal. Peame vajalikuks veel kord rõhutada, et filmivaldkond ei paku tööd mitte ainult valdkonnas tegutsevatele erialafirmadele (filmitootjad ja järeltootjad, võttetehnika rendifirmad jt) ning spetsiifiliste loominguliste- ja tehniliste oskustega vabakutselistele erialaspetsialistidele nagu režissöörid, kunstnikud, operaatorid jt, vaid see on kogu ühiskonda ühendav süsteem, kaasates lisaks nii näitlejaid, muusikuid, kirjanikke kui ka heliloojaid, aga ka selliseid sektoreid nagu ehitus, majutusasutused, restoranid, cateringi- ja transporditeenused, võttekohtade omanikud jne. Filmitööstuse tegevuse peatumine mõjutab vähemal või suuremal määral kõiki neid valdkondi. Filmitootmise taaskäivitamisega saame aidata ka neid. Täna seisavad kõik filmitootjad küsimuse ees, kuidas säilitada Eesti filmitööstus ning viimaste aastate jooksul omandatud tippspetsialistide kompetents ja valdkonda jäämine, kui 50-70% filmide finantseerimisallikatest (välismaalt tulev lisaressurss) on teadmata ajaks ära langenud. Kahjuks oleme olukorras, kus Eesti filmivaldkonna baasrahastus on kriitilise massi omatoodangu saavutamiseks ebapiisav, mistõttu varasematel läbirääkimistel on ühiselt arutletud vajaduse üle tõsta EFI baaseelarvet alates 2021. aastast 3 miljoni euro võrra, mida Eesti Filmitööstuse Klaster kindlasti toetab. Massilise tööpuuduse, kompetentsi kadumise ning filmitööstuse hävimise vältimiseks on vajalik säilitada tööhõive ja loominguline tegevus sektoris. Praeguses olukorras on see võimalik vaid siseriikliku tootmise abil, sest seda saame kõige kiiremini uuesti käivitada ja välistest mõjutajatest sõltumata kontrollida. 2. aprillil väljakuulutatud kultuuri- ja spordivaldkonna kriisiabi paketist 600 000 euro eraldamine filmitootmiseks on väga tänuväärne, ent ei võimalda kriisist välja tulemist eelpool kirjeldatud valdkonna toimimise printsiibist tulenevalt, sest meil on puudu suur osa filmide täiendavatest finantseerimisallikatest. Eesti Filmitööstuse Klastri ettepanekud: 1. Toetame Film Estonia varasemate perioodide kasutamata vahendite (summas 629 000 euro) suunamist Kultuuriministeeriumi eelarvesse, samuti Eesti Filmi Instituudi maikuise tootmistoetuste vooru taastamist. Arvestades, et teadmata ajaks on seiskunud välisraha toomise võimalus ning filmiteenuse osutamisest tulenev tulu, ​teeme ettepaneku lisavahendite leidmiseks summas 2 miljonit eurot, mis suunataks kodumaiste filmitootmise eri etappide toetamisse sel aastal,​ ​kindlustamaks filmitööstuse püsimajäämist.  EESTI FILMITÖÖSTUSE KLASTER 2. Film Estonia tagasimaksesüsteemi (cash rebate) avamine kodumaistele filmidele ja erainvesteeringutele. Üheks oluliseks leevenduseks oleks tagasimaksesüsteemi võimaldamine riigisiseselt tehtud erainvesteeringutele. See annaks tootjatele võimaluse katta ära langenud rahastusallikad, kaasates varasemast rohkem erainvestoreid Eestist. ​Lisaks peame oluliseks tagasimakse määra tõstmist 35-40 protsendile, et rahvusvahelise koostöö taastudes oleks Eesti tootmisteenuse sihtriigina teistest atraktiivsem. 3. Eraldada telekanalitele (ERR) vahendid sõltumatutelt tootjatelt vanemate filmide litsentside uuesti omandamiseks konkurentsivõimelisema summa eest, mis eriti lähiperioodil võib olla tootjatele üks väheseid sissetulekuallikaid. 4. PÖFFi toetuse muutmine alates aastast 2015 kehtivast Kultuurkapitali toetusskeemist (50% toetust audiovisuaalsest sihtkapitalist, 50% valdkondadevahelisest sihtkapitalist ehk nõukogust) tagasi varasemalt kehtinud 20%-80% skeemile (20% AV sihtkapital, 80% valdkondadevaheline), vabastamaks audiovisuaalse sihtkapitali summad filmide tootmise toetamiseks. Valdkonna abistamiseks ja ressursside efektiivsemaks kasutamiseks oleme algatanud Interreg projekti ​North Star Film Alliance (NSFA) viimise EFI haldusalasse​, et eesmärgipärasemalt ja laiapõhjalisemalt turundada Eesti, Läti ja Soome regiooni tootmisteenuse sihtriigina pandeemiajärgses konkurentsis. Eesti filmitegijad on õppinud looma ja tootma väga efektiivselt ja piiratud tingimustes, ent täna vajame riigi toetust rohkem kui kunagi varem. Oleme seda meelt, et ka meie rahvas vajab filme, kuna film on oluline hetke jäädvustaja ja meelsuse kandja, meelelahutaja ja lohutaja, nii headel kui keerulistel aegadel. Eesti Filmitööstuse Klastri juhatus Diana Mikita Marge Liiske Marianne Ostrat Kristel Tõldsepp