Kiri

Rahandusministeerium Meie: 06.04.2020 nr 7-5.13/20-00603-7 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud EVEA pöördumise enim kannatanud ettevõtlussektorite toetusmeetmete kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Austatud Riigikogu liikmed Austatud Valitsuse kriisikomisjoni liikmed 6. aprillil 2020 . a EVEA pöördumine enim kannatanud ettevõtlus sektorite toetusmeetmete rahastamiseks läbi lisaeelarve Taustainformatsioon Riigikogule esitatud lisaeelarve eelnõu sisaldab olu lis i COVID-19 kriisi leevendamise meetme i d ettevõtlussektorile, paljud neist vastavad suuremal või väiksemal määral EVEA poolt Kriisikomisjonile e sitatud väike- ja keskmiste ettevõtjate ettepanekutele ja ootustele. Peame siiski juhtima Kriisikomisjoni ja Riigikogu tähelepanu, et lisaeelarves ettenähtud majandusmeetmete paketis on jätkuvalt väga suur „ valge laik “ . See puudutab ettevõtete ellujäämise toetamist, kes olid sunnitud eriolukorras oma tegevuse ajutiselt peatama, samuti kõige väiksemate toetamist, kes ei kvalifitseeru Töötukassa töötasu hüvitisele ja suurema tõenäosusega ei kvalifitseeru ka pangalaenu või Kredexi otselaenu saamiseks (FIE-d ja muus töövormis kui töölepingu alusel töötajad ning juhatuse liikmed) . See on väga suur hulk – kümned tuhanded mikro- ja väikeettevõtted, ilma kelleta meie normaalne elu ei ole mõeldav: meie lähipoed, lemmikkohvikud ja -restoranid, juuksurid ja pesumajad, õmblusateljeed ja remonditöökojad, spordisaalid, muud vabaaja veetmise kohad ja paljud teised „elustiili ettevõtted“, keda on harva näha leheveergudel ning keda poliitikaotsustajad kipuvad unustama. Lisaeelarves on ette nähtud 10 miljoni t eurot Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile mikro – ja väikeettevõtete toetusmeetme avamiseks. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et toetusmeede on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad oma äri vastavalt kriisimõjutustele ümber kujundada, uutele toodetele ja teenustele fokus s eerida, katkenud tarneahelat uuesti üles ehitada ja tootmiskorraldust ümber kujundada. See on kahtlemata vajalik tugi kriisist väljumise etapil ning kindlasti osa ettevõtteid peavad kriisi lõppedes end ümberprofileerima või oma ärimudelit muutma. Kuid enne uue innovatiivse äriprojekti algatamist peavad nad kriisi üle elama ning vältima pankrotti , mis on juba täna paljudele reaalsus . Lisaks, täna on hädas ka need ettevõtted, kelle traditsiooniline ärimudel töötab suurepäraselt edasi ka pärast kriisi lõppu, kuid tulu kadudes ei suuda nad oma jooksvaid kohustusi täita ja vaagivad hinge. Riik võib paari kuuga kaotada väga suure osa oma ligi 130 000-st mikro- ja väikeettevõt te st, kui kriisipaketis ei tehta kiireid parandusi. Sektorites, kus tulubaas on seoses koroona kriisiga kadunud, vajavad ettevõtted kiireloomulist riigipoolset otsetoetust oma vältimatute jooksvate kulude katmiseks (eelkõige üüri kulud, nende inimeste töötasud, kes ei kvalifitseeru Töötukassa toetusele, kommunaal-ja sidekulud, valveteenused jms). See ei ole „raha külvamine helikopterilt“, vaid hädavajaliku hingamisaparaadi ulatamine koroona-haigele osale majandusest. Eelmainitud mikro- ja väikeettevõtete toetusmeede ei lahenda seda pakilist probleemi, nagu seda ei lahenda ka Kred E xi käendus või otselaen, eriti juhul, kui viimastega seotud intressimäära si d ja lepingutasu si d ei vähendata kordades kriisiabile kohasele tasemele. Kuna kriisist taastumine võib võtta pikemat aega, ei ole laenu võtmine püsikulude katmiseks paljude sektorite puhul jätkusuutlik ning võib vaid suurendada ettevõtjate makseraskusi esimestel kriisijärgsetel kuudel. Ettepanekud kriisipaketi täiendamiseks olemasoleva eelarve raames EVEA, olles konsulteerinud ja saanud tagasisidet paljudelt erialaliitudelt (s.h. iluteenuste, turismi, loomemajanduse, terviseteenuste sektorites) ja arvukatelt ettevõtjatelt, palub Riigikogul eraldada käesolevas lisaeelarves minimaalselt 75 miljonit eurot erakorralise tagastamatu abi andmiseks ettevõtjatele, kelle tegevus on koroonakriisi mõjul seiskunud (kas klientuuri kadumise, valitsusepoolse keelu või vabatahtliku ettevõtte sulgemise tõttu). See meede on eriti vajalik ja kiireloomuline , et ära hoida ettevõtjatevahelist ringv õlgnevust ja sellega kaasnevaid vältimatuid ulatuslik k e makseraskusi ja pankrotte. Toonitame, et sarnased toetusmeetmed on juba rakendamisel üle pooltes EL liikmesriikides. Meetme sihtgrupiks on FIE-d, mikro- ja väikeettevõtjad, kelle tegevus on oluliselt kannatanud koroonakriisi tõttu (müügitulu langus üle 50% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga). Toetus võiks katta konkreetse ettevõtte tõendatud normaalsed püsikulud 70% ulatuses kolme kuu jooksul alates tegevuse seiskumisest. Toetus ei dubleeri turismiettevõtjatele, loomeettevõtjatele või Töötukassa poolt pakutavaid toetusi, mis võib küll täiendada seda osa, mida ei kata teised toetused. Meetme vajaliku rahastuse arvestus lähtub eeldusest, et keskmine toetuse suurus ettevõtte kohta oleks 5 000 eur ot nin g toetatud saaks minimaalselt 15 000 ettevõtet. Meetme rahaline ressurss tuleks võtta KredExile planeeritud käenduste mahu arvelt. Täiendav mikrolaenu meede mahus 100 miljonit eurot . Peame vajalikuks tekitada KredExi paketi raames täiendavalt mikrolaenu meede laenusumma ülempiiriga 50 000 eur ot , mis oleks laenatav kiirkorras, otse ettevõtjale, intressiga mitte üle 1 . 5%, hõlmaks kõiki kriisis kannatanud tegevusvaldkondi (minimaalsete kitsendustega, lähtuvalt riigiabi meetmete ajutisest raamistikust) ning ei eeldaks äriplaani ja pikaajaliste finantsprognooside esitamist. Meetme sihtgrupp võiks olla vaid mikroettevõtted ning otstarve – käibevahendid ja väikeinvesteeringud kriisist väljumiseks. Eeldatav keskmine laenusumma on 20 000 eur ot ning minimaalne laenusaajate arv 5 000 ettevõtet. Meetme eelarve võiks kujuneda käibelaenu planeeritud mahu arvelt. Peame ebapiisavaks majutus-, toitlustus- ja sündmuskorraldussektori ettevõtjate toetamiseks eraldatud 25 miljonit eurot , mis tähendaks keskmiselt ca 6 000 eur ot ettevõtte kohta . Arvestades, et nendes valdkondades taastumine on väga aeglane ning 2020. a turismi kõrghooaeg jääb tõenäoliselt ära, on vajalik seda summat kahekordistada, kasutades struktuurifondide vahendite ümberjagamiseks lubatud paindlikkust. Peame samuti loomeettevõtluse kontekstis ebapiisavaks Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatud 4,8 m iljonit eur ot , mille saajateks on loomeinimesed füüsiliste isikute na ja rahvakultuurikollektiivid . See on täiendavaks argumendiks, miks peame väga vajalikuks punktis 1. nimetatud meetme rakendamist . EVEA eesmärk on anda valitsusele ja seadusandjatele otsest ja tõest informatsiooni Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate olukorrast ja vajadustest ning teha konstruktiivset koostööd, et riigi poolt kavandatav kriisiabi jõuaks nendeni, kes seda enim vajavad. Väikeettevõtjad on majanduse mootor, ärge laske sellel seiskuda! EVEA juhtkond on Teie käsutuses lisaselgituste andmiseks. Lugupidamisega EVEA nimel Heiki Rits, president E-post: [email protected] Mob 56 355 424 [email protected] https://evea.ee From: "[email protected]" <[email protected]> Date: 6. April 2020 at 12:56:44 EEST To: Jüri Ratas <[email protected]>, Johannes Merilai <johannes.merilai @riigikantselei.ee> Cc: "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <signe.soome @mkm.ee>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "rasmus.sinivee @sm.ee" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> Subject: EVEA pöördumise enim kannatanud ettevõtlussektorite toetusmeetmete rahastamiseks EVEA pöördumine Riigikogu poole 6.04.2020.asice