Aruanne

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Ugala Teater registrikood: 90008005 tänava/talu nimi, Vaksali tn 7 maja ja korteri number: linn: Viljandi linn maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71020 telefon: +372 4330775 faks: +372 4330780 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.ugala.ee Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 12 Bilanss 12 Tulemiaruanne 13 Rahavoogude aruanne 14 Netovara muutuste aruanne 15 Raamatupidamise aastaaruande lisad 16 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16 Lisa 2 Raha 18 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 20 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 21 Lisa 7 Annetused ja toetused 21 Lisa 8 Tulu ettevõtlusest 22 Lisa 9 Muud tulud 22 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 23 Lisa 11 Tööjõukulud 23 Lisa 12 Muud kulud 23 Lisa 13 Seotud osapooled 24 Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 TEGEVUSARUANNE 2019 2019. aasta oli Ugala teatri jaoks mitmes valdkonnas eriline. Eelmisel majandusaastal repertuaarist maha kantud 12 lavastuse asemele toodi välja kokku 10 uuslavastust, millest menukaimaks osutus jaanuaris esietendus muusikal „ONCE“. Ugala 100. hooaja algust tähistati suurlavastusega „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ ning novembris esietendus muuhulgas Ugala ajalool põhinev lavastus „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“. Ugala Teatrikohvik on saavutanud stabiilsuse ja lõpetas aasta kasumlikult. Kõige olulisemaks on etenduste külastajate teenindamine, väga aktiivselt kasutatakse vaheajatellimuste ette broneerimist. Kohvikupinna väiksuse tõttu on oluline leida lisa võimalusi teenindamiseks, näiteks pop-up kohvikute näol. Jätkuvalt on kohvik populaarne koht lõunaajal ning järjest enam renditakse kohvikut kõikvõimalike tähtpäevade tähistamiseks, konverentsideks kui ka firmapidudeks. 2019. aastal vahetus teatri juhtkond – alates 1. juulist asus teatrit juhtima Garmen Tabor, loomingulise juhina asus 1. septembrist ametisse Tanel Joonas. Kokkuvõttes oli pingeline ja edukas aasta. Publiku arv ületas kolmandat aastat järjest 80 000 piiri ning piletitulu teeniti esmakordselt üle miljoni euro. Kokku anti 311 etendust, neist väljasõiduetendustena 80. Jätkuvad haridusürituste programmid, hoogustunud on näitusetegevus teatrigaleriis. Edukalt on käima läinud Ugala teatri 100. hooaeg. REPERTUAAR Esietendunud uuslavastused Enda Walsh „ONCE“ (lavastaja Taago Tubin) – esietendus 26.01.2019 suures saalis Andrew Bovell „Surmkindlad asjad siin elus“ (lavastaja Andres Noormets) – esietendus 16.02.2019 väikeses saalis Ott Aardam „Toru. Krossides läbi elu“ (lavastaja Ott Aardam) – esietendus 22.03.2019 suures saalis Eno Raud „Etturid“ (lavastaja Taago Tubin) – esietendus 28.04.2019 väikeses saalis Esko Salervo, Andres Noormets „Ruth“ (lavastaja Andres Noormets) – esietendus 27.06.2019 suures saalis Jonas Jonasson „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ (lavastaja Ringo Ramul) – esietendus 14.09.2019 suures saalis Hapkomah, Jim Ashilevi, Vallo Kirs, Kaur Kender koostöös TÜ VKA EKO teatrikunsti 13. lennu üliõpilastega (diplomitöö) „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ (lavastaja Vallo Kirs) – esietendus 16.10.2019 väikeses saalis Andres Noormets „Lotomiljonär“ (lavastaja Andres Noormets) – esietendus 09.11.2019 suures saalis 1 Liis Aedmaa, Laura Kalle „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“ (lavastaja Liis Aedmaa, Laura Kalle) – esietendus 30.11.2019 väikeses saalis Charles Perrault, Silvia Soro „Tuhkatriinu“ (lavastaja Oleg Titov) – esietendus 5.12.2019 suures saalis Aasta suurimaks väljakutseks oli muusikali „ONCE“ väljatoomine. Väljakutse seepärast, et kogu näitetrupp toimib ühtlasi ka bändina ning kogu muusika esitatakse lavalt elavas ettekandes. Näidendi autor on Enda Walsh, muusika ja laulusõnade autorid Glen Hansard ja Markéta Irglová. John Carney mängufilmil põhinev muusikal “Once” on isemoodi lugu üksindusest, kirest ja lootustest ning muusika rollist meie elus. Muusikali tõi lavale Taago Tubin, muusikajuhid olid Peeter Konovalov ja bändijuht Andre Maaker. „Once“ esietendus muusikalina 2011. aastal Off- Broadwayl ning on pälvinud mitmeid auhindu. Kodumaist dramaturgiat lisandus teatri repertuaari 2019. aastal rohkelt. Ott Aardami kirjutatud ja lavastatud tragikomöödia „Toru. Krossides läbi elu“ on motokrossist läbiimbunud perekonnalugu, kelle elu keerab pea peale euroametnike ja vallajuhtide ühisotsus rajada krossirajale toru. Eno Raua 1967 aastal ilmunud romaani “Ettruid“ põhjal valminud ajalooline metsavennadraama (lavastaja Taago Tubin, kunstnik Kaspar Jancis) on ka tänastes oludes ootamatult aktuaalne. „Etturid“ esietendus väikeses saalis, juunis ja augustis mängiti lavastust kokku kümnel korral Albu vallas Kukenoosi küünis. Andres Noormetsa kirjutatud ja lavastatud ülevõllikomöödia „Lotomiljonärid“ on lugu ebahariliku elukorraldusega õnnelikust ja eluga rahulolevast vanapaarist, kelle elukorralduse kokkuvarisemise põhjuseks on uhke lotovõit. Lavastuse erilisust rõhutas tegelikult keerlev loosiratas, kust publikule loositi reaalseid auhindu. Peamiseks partneriks lavastusele on United Motors, kes hoolitseb Ugalas igal „Lotomiljonäride“ etendusel peavõiduna lavale ilmuva reaalse auto eest. Ugala 100. hooaja vääriliseks tähistamiseks vaadatakse tagasi ajalukku – teatritrupi 1936 -1937 aastate majaraamatu sissekannetele tuginedes kirjutasid ja lavastasid Liis Aedmaa ja Laura Kalle lavaloo „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“ Ugala väiksesse saali. Kuna Ugala teater rentis oma tegevuseks Seasaare kõrtsi teist korrust, käidi sel ajaperioodil ringreisidel mööda kitsarööpmelist raudteed ning vagunis tuli ööbida kahe nädala jooksul pead-jalad koos. Lavastuse aluseks on küll reaalselt Ugala töötanud inimesed, kuid nende põhjal on loodud siiski uued tegelaskujud. Nad ilmuvad vaataja ette kõigi oma väikeste ja suurte rõõmude ja muredega, mõtete ja tunnetega, mõjudes ootamatult äratuntava ning lähedasena läbi kummalise kõverpeegli. Lavastaja Vallo Kirsi käe all valmis koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 13. lennu teatrikunsti üliõpilastega eelkõige noortele suunatud lavastus „Kuidas minust sai HAPKOMAH“. Lavastus põhineb samanimelisel raamatul, heidab pilgu varimaailma, kus valitseb sõltuvus ja kogu elu käib fentanüülu ümber – ühesõnaga räägitakse narkosõltuvusest ausalt, kartmatult ja ilustamata. Igale etendusele järgneb vestlusring koos spetsialistidega Viljandi haiglast ja politseist. 2 Lastelavastusena esietendus detsembris maailma ühe vanima muinasjutu ainetel Silvia Soro poolt loodud näidend „Tuhkatriinu“, mille lavastas Oleg Titov. Charles Perrault muinasjutu „Tuhkatriinu“ tegevusse on sisse toodud pisut kaasaegset liini ning tegelastele on lisatud nii iseloomu ja inimlikkust, kui ka isetegemise ja iseotsustamise julgust. Muinasjutule kohase kauni lavakujunduse on loonud Yana Khanikova. Välismaise dramaturgia hulka võib arvata nii „Surmkindlad asjad siin elus“ kui ka „Ruth“ Austraalia näitekirjaniku Andrew Bovelli „Surmkindlad asjad siin elus“ tõid lavale Andres Noormets lavastajana ning Maarja Viiding kunstnikuna. Lugu keerleb ümber perekonna – ümber ühe vähestest surmkindlatest asjadest; kuid lavale astuvad täiskasvanud lapsed ja armastavad vanemad hoopis olukorras, kus kahtluse alla seatakse nii senine surmkindlus kui ka tingimusteta armastus. Nii publik kui ka kriitikud on lavastuse soojalt vastu võtnud, nentides, et surmkindlaid asju pole elus just palju, samuti sellist teemat osavalt lahkavaid lavastusi. Andres Noormetsa lavastuses esietendus ka müstiline lavalugu „Ruth“. Loo autor Soome näitekirjanik ja filmistsenarist Esko Salervo on kirjutanud mitmekihilise tekstiga kummitusloo, kus saavad kokku minevik ja olevik. Lavaloos põimuvad nii psühholoogiline draama, kummitusloožanr ja mittepühholoogiline improvisatsioon. Lavastuses lõi külalisena kaasa Ameerika Ühendriikides elav sealse teatriskeene grand old lady Ruth Zaporah. Lavastuse teeb erakordseks asjaolu, et esmakordselt teatriajaloos saavad laval kokku kaks teatrimaailma eri poolustel asetsevat etendamissuunda – Stanislavski koolkonnast välja kasvanud Eesti psühholoogiline teater ja Ruth Zaporah loodud tegevusliku improvisatsiooni meetod. Lisaks lavastusse kaastatud rahvusvahelistele jõududele osales koostööpartnerina Viljandis aastaid tegutsenud rahvusvaheline kaasaegse etenduskunsti festival NoTa Fe. Lavastust mängiti suvalavastusena viiel korral. Ugala teatri 100. hooaja avalavastus „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ põhineb Rootsi kirjaniku Jónas Jonassoni 2009. aastal ilmunud esikromaanil. Lavastuse dramatiseering on Priit Põldmalt, lavastaja Ringo Ramul. Tegu on musta huumori ja elava muusikaga vürtsitatud looga 100 aastasest väikesest inimesest (Allan Karlsson kehastab Aarne Soro), kes suudab suurte sündmuste keskel jääda iseendaks ja uskuda kõige kiuste inimlikku headusesse. Tegevus algab Allani 100. juubelisünnipäeva ettevalmistuste ja põgenemisega ning kulgeb seiklusliku teekonnana läbi peategelase saja eluaasta. Püromaanist „pommiehitaja“ tõestab, et „õigel ajal ja õiges kohas“ olemisest piisab, et elada täisväärtuslikku ja seiklusrikast elu. Jätkuvalt mängukavas vanast repertuaarist Eelmistel hooaegadel esietendunud lavastustest jätkasid mängukavas “Emadepäev”, “Krdi loll lind”, “Mäng on alanud”, “Vai vai vaene Vargamäe”, „Tuul kuu pealt“; „Meistrite liiga“; . Viimased etendused andsid “Elav laip”, “Kohtume kell 8 Noa laeval”, “Sätendav pimedus”, “Tähtede seis”, “Toru. Krossides läbi elu”, “Naine merelt” ja “Vanaema ja Issand Jumal”. Külmutatud on seoses lapsehoolduspuhkusega “Lovesong. Ühe armastuse lugu” ja “Moraal”. 3 Aasta jooksul toimunud muud üritused Kirjeldustõlkega etendused 2019. aastal eraldati toetus erivajadustega inimestele kirjeldustõlkeks ja viipekeele võimaldamiseks – projekti raames on vaegnägijatel ja vaegkuuljatel võimaldatud osa saada etendustest "Mäng on alanud", "Meistrite liiga" ja "Ruth" Kõige uuema tõlkena tehti kirjeldustõlge ja subtiitrid Ugala 100. hooaja raames teatri ajalool põhinevale lavastusele "Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi". Kuna muusikali „Once“ vastu oli huvi tundnud sihtgrupp juba varem, oli muuhulgas võimalik tagada kirjeldustõlge ja subtiitrid ka muusikalile "Once" Ugala kodusaalis Viljandis. Tagamaks ligipääs etendusele võimalikult suurele huvigrupile, kelle majanduslik olukord poleks muul juhul võimaldanud väljaspoole kodulinna sõita, hüvitasime osaliselt ka bussitranspordi kulud. Vaegkuuljate ja vaegnägijatele mõeldud etenduste tehniliseks valmisolekuks ja edastamiseks viidi projekti käigus vastavusse ka tehniline park - teostati lõplik tõlkesüsteemi ruumide vaheline kommunikatsioonide ehitus ning kaasajastati ka tõlketöö kvaliteedi parandamiseks vajaminevad kõrvaklapid. Projekti raames on teater saanud asuda laiaulatuslikumasse ja tihedamasse kontakti sihtgruppidega ning tihenenud koostöö käigus on selgemaks saanud ka sihtgrupiootused ja vajadused. Osalemine klassikalise teatri festivalil Juulis toimus Hispaanias Almagro rahvusvaheline klassikalise teatri festival, kus kahel õhtul esineti lavastusega „Nähtamatu daam“. Mängupaigaks oli 17. sajandist pärinev ainulaadne mängupaik Corral de comedias de Almagro; etendused said publikult sooja vastuvõtu ning kogu trupile jagati rohkesti positiivset tagasisidet. Eesti teater ja kultuur tervikuna sai positiivse kajastuse festivalil, kus suuremas osas astusid üles hispaania keelt kõnelevad trupid. „Nähtamatu daami“ trupile mõjus motiveerivalt osalemine maailmaklassi kuuluval festivalil, saades ühtlasi ainulaadse kogemuse võrra rikkamaks – mängiti ju hispaanlaste seas laialt tuntud ja armastatud näitekirjaniku Pedro Calderon de la Barca üht kuulsaimat näidendit eesti keeles. Osalemine sai võimalikuks tänu programmile „Eesti kultuur maailmas“ Traditsioonilised eriüritused Traditsiooniliselt lõpetas hooaja kevadpidu „Ciao Kristiina! Ciao Ott!“, kus üllatuste osaliseks said lahkuvad juhid; jagati publikupreemiad - Kuldõunad ning pidutseti Siim Aimla Bändi ja ENNU RATAS DJ-de saatel. Uus, teatri 100. hooaeg algas hooaja avalavastusele „Saja aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ järgneva avapeoga. Esinesid nii UGALA NAISTE MEESTE BÄND kui ka ELUÕIED2, Kohal oli ansambel MAHAVOK, rahvast tantsitas TANTSULAAGER ning oma osa andsid Ugala legendaarsed DJ-d läbi aegade. Hilissügisel alustas teatrikohvikus vestlussari „Kolleg kohtub kolleegiga“ – novembris kohtusid Peeter Jürgens ja Ilo-Ann Saarepera; detsembris Kadri Lepp ja Vilma Luik. Ugala haridusprogramm ja ekskursioonid 4 Viie haridusprogrammiga alustati aastal 2018. aastal ning töötubade läbiviimisega jätkati ka 2019 aastal – soovijail on võimalik valida osalemine valguskujunduse-, helikujunduse- ja näitleja töötoas ning töötubades „Kuidas sünnib teatritekst“ ja „Butafoorne toit“. Kokku toimus 21 töötuba 328 huvilisele; populaarseimateks osutusid “Näitleja töötuba” ning „Butafoorne toit“. Jätkuvalt on põnevad ekskursioonid teatri lavatagusesse „maailma“ - 2019 aastal viidi läbi kokku 129 ekskursiooni 2592 huvilisele. Ugala teatrigalerii ja näitused Majakunstniku eestvedamisel on hoo sisse saanud näitused teatrigaleriis. Kokku oli huvilistel võimalik vaadata 12 näitust: 9. jaanuar – 6. veebruar 2019 - Ain Roosti vitraažinäitus „Sada aastat teispool klaasi“ ajahambast puretud aknaraamidesse, loodud kümne eesti kunstniku kavandite järgi. Keraamik Eddi Leeti, moe-ja kostüümikunstnik Reet Ausi, joonisfilmikunstnik Valter Uusbergi, skulptor Mati Karmini, nahakunstnik Ruuda Maarandi, teatrikunstnik Ervin Õunapuu, maalikunstnik Ilmar Kruusamäe, graafik Toomas Kuusingu, arhitekt Ra Luhse, raamatuillustraator ja maalikunstnik Piret Bergmanni ja tekstiilikunstnik Anu Raua kavandite järgi valminud vitraažid kujutavad Eesti Vabariigi elukümnendeid. Mööda teatreid rännanud näitus on nagu 22 teatri lavale toodud Eesti Vabariigi sajandi lood kingituseks saja-aastasele Eesti vabariigile. 8. veebruar – 4. märts 2019 - Niina Freibergi tušimaalide näitus “Olla naine” Tartus tegutseva kunstniku ja kunstiõpetaja Niina Freibergi suureformaadilised sumi-e-st inspireeritud tušš- ja akvarellmaalid paberil. Motiivide ring avas naist erinevas elueas ja väikeste tundehetkede poeesiat. 5. märts – 21. märts 2019 - Fotonäitus „Metafüüsilised portreed“ (korraldaja: Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas) Väljapaneku moodustasid poola kunstniku ja kirjaniku Witkacy (Stanisław Ignacy Witkiewicz, 1885–1939) 40 fotot, mis praeguseks on osa fotograafia ajaloost. Need dokumenteerivad tema poolt loodud teatraalseid “kujutluspiltide stseene” ja sõprade ning lähedaste ringis loodud müstifikatsioonist, absurdist ja groteskist kantud performance’isid, samuti eksperimentaalseid portreefotosid kunstnikust endast ning tema sõpradest ning lähedastest. 22. märts – 31. märts 2019 - Etenduse „Toru“ esietenduse juurde kümneks päevaks loodud teaser-näitus Viljandi ja Eesti motokrossi radadel. Koostaja Viljandi motoklubi president ja noorte motospordi koordineerija Eestis Martin Arumäe. Väljapanekus olid mootorrattad, varustus, motokrosside käsilaos trükitud plakatid ja sportlaste auhinnad ning see tutvustas kolme tuntud motosportlast, kes on pärit Viljandist ja kelle sportlasekarjäär on alguse saanud Viljandi motoklubist. 6. aprill – 6. mai 2019 - Viljandi Kunstikooli kevadnäitus „Ulgandi Ugalas“. Näitusel on eksponeeritud kunstikooli õpilaste tööd. Näituseks teatrimajas valmistuti õppeaasta algusest saadik. Õpilased külastasid ekskursioonidel teatri lavatagust ja vaatasid etendusi. Koolitundides antud õppeülesanded esitati teatrimaagia ja kunstiloome ühisosa leidmiseks. Joonistustel leidus kostüümikavandeid, nukkude kavandeid ning teatriinimeste portreesid, 5 fotodel oli ruumikujundusi, skulptuuride ja maskidega lavastatud stseene ning ekspositsioonis oli ka väljamõeldud tegelasi kujutavaid ruumilisi nukke, butafooriat ning mängulise vormiga keraamikat. 9. mai – 6. juuni 2019 - Teatrite loovtehniliste töötajate tegevust tutvustav posternäitus. Koostaja Eve Komissarov, kujundaja Silver Vahtre. Näitusel on fookusesse on asetatud see osa teatritöötajatest, kes reeglina etenduse publikule nähtamatuna lava taga-all-kõrval-kohal askeldavad, muutes nähtavaks lavastuse loomingulise meeskonna poolt väljamõeldud maailma ja hoides seda igaõhtuselt toimimas. Iga poster tutvustab ühe EV100 lavastuste ettevalmistamise protsessi erinevates eesti teatrites, nimetatud on tehniline meeskond ja nende ülesanded, illustratsioonideks kavandid ning fotod tööprotsessist. 14. september – 18. oktoober 2019 - Mara Ljutjuki maalide näitus “Keegi veel” Teatrist inspireeritud näitusel olid kaksteist ainult selle näituse jaoks valminud figuratiivset maali, mis mõtestasid lahti kunstniku jaoks olulisi teatriga seotud inimesi, kogemusi ja tundmusi. Näituse “Keegi veel” lõi Mara Ljutjuk just teatri jaoks. Tema maalidel toimetavad lavatagused jõud, kes teatrikülastaja pilgu eest varjus – õmbleja masina alt voogab taevasinine lõpmatu kangas, ilmutavad end lavamaailma elusaks loovad valguskunstnikud ja dekoraatorid, ehk nagu ütleb ühe teose pealkiri – “Hallid kardinalid”. Lakoonilise kujundikeelega maalides on tundlikult talletatud viivu kestvaid hetki, argiseid fragmente elust, mis mõtestavad lahti inimsuhteid ning juhivad tähelepanu elu nüansirikkusele. 14. september – 9. november 2019 - Keldrikohviku fuajees Kustav-Agu Püümani ja Tiiu Tepandi posternäitus „Eesti lavastuskunsti grand old man Voldemar Haas 120“ Näituse kuraator lavastuskunstnik Kustav-Agu Püüman, idee autor ning koostaja-kujundaja on lavastuskunstnik Tiiu Tepandi. Voldemar Haasi 120. sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitus esitleb 14 postril Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi Fondidest ja Tiiu Tepandi erakogust pärit Voldemar Haasi lavakujunduste originaalkavandeid. Esmakordselt on publiku ees 1941. loodud lavakujunduse kavandid Eugen Kapi balletile „Kalevipoeg“, mis sündisid võistlustööna ning mis lavastati „Estonia“ teatris pärast teist maailmasõda. Suure saali fuajees 15. oktoober – 9. november 2019 - TÜ VKA visuaaltehnoloogia õppekava dekoraator-butafoori eriala üliõpilaste näitus „Butafoorsed meisterdused“. Eksponeeritud olid sirminukud, maskid ja ajalooliste artefaktide eeskujul valminud butafoorsed skulptuurid, mille autorid on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia dekoraator-butafoori ja lavastuskorralduse eriala üliõpilased, samuti visuaaltehnoloogia üliõpilaste värvuskompositsioonid. Näituse eesmärgiks oli anda teatrivaatajale põgus ülevaade butafooria tundides läbitud teemadest, mille eesmärgiks on läbi proovida põhilised butafoorsete esemete valmistamiseks kasutatavad materjalid ja olulisemad tehnikad. 11. november – 4. detsember 2019 - Suure saali fuajees ja keldrikohviku fuajees Tartu kunstniku ja kunstiõpetaja Marina Aleksejeva topeltnäitus „Kord ja kaos“. Suure saali fuajees viis suureformaadilist abstraktset tihedalt läbitöötatud markerijoonistust läbipaistval plastikulehel, mille motiividena võis ära tunda kaudselt loodusest inspireeritud vormid. Keldrikohviku fuajees on assamblaaž-pildipindadeks vormistatud ning kollaažidega täidetud erinevad tuntud märgid ning võimatud kujundid, mille kokkukõlas võis vaataja leida vihjeid inimese tegutsemise tühi- või täiskäigule. 6 Novembri keskpaigast jaanuari keskpaigani rippus teatrikohvikus Viljandi Kunstikooli õpilaste väljapanek „Ulgandi Ugalas vol 2“ teatriinimeste portreedest, mis aastanäitusele ei jõudnud või sealt terviku huvides välja jäid. 5. detsember – 22. detsember 2019 - Oleg Titovi kudumite näitus „Kahe proovi vahel“ Näitusel oli eksponeeritud Ugalas loomingulise ala assistendi, lavastaja ja näitleja Oleg Titovi seitse erinevat kootud kampsunit. Väljapanekut täiendas näituse autoriga tehtud intervjuu, mis oli silmapaistvalt kujundatud tekstina väljas näituse kõrval (küsitles dramaturg Liis Aedmaa). Tunnustused Rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil 2019.a. tunnustati 2018. aasta loominguliste saavutuste silmapaistva teatritöö eest: Haldus- ja administratiivtöötaja auhind Mari Nurk , kelle osa toimiva turundusosakonna moodustamises, selle juhtimises ja uuenenud teatri avaliku kuvandi loomises on olnud hindamatu; Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind Martin Mill osatäitmised: Thore – „Nii nagu taevas“ (2009), Kusta – „Põrgupõhja uus vanapagan“ (2010, Emajõe Suveteater); Rasmus – „Hulkur Rasmus“ (2010, Emajõe Suveteater), Kaval-Ants jt – „Jürka“ (2010), eri rollid – „Mee hind“ (2011), Max – „Postmodernsed leibkonnad“ (2011), Mozart – „Amadeus“ (2011), Mees – „Klapp“ (2011), Jaan Feldmann (Õnnesaar) – „Sajand“ (2013), Pantalone – „Kahe isanda teener“ (2014), Billy noorena – „Lovesong“ (2014), Unistaja – „Valged ööd“ (2014), Simon Bright – „Mäng on alanud“ (2016), Toomas – „Soo“ (2016), Cosme – „Nähtamatu daam“ (2017), Koss – „Krdi loll lind“ (2017), Fedja – „Elav laip“ (2018); Nominatsioonid Eesti teatri auhinnale 2019. aasta loomingu eest: lavastajaauhind - Taago Tubin - lavastus „Etturid“ ja „Minu haukuv koer“ (Karlova Teater); meeskõrvalosatäitja auhind - Martin Mill osatäitmised lavastustes „Once“, „Etturid“, „Saja- aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ ning „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“; lavastust ettevalmistava töötaja auhind - Villu Konrad –valgusmeister, kelle töö lavastustes „Once“, „Surmkindlad asjad siin elus“, „Ruth“, „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ ja „Lotomiljonärid“ on andnud avara pildi tema loomingulisest paletist ja täpsest atmosfääritajust; haldus- ja administratiivtöötaja auhind - Karl Kena –trupijuht, kelle peenekoeline ja oskuslik planeerimistöö on aidanud siduda teatri masinavärgi ühtseks logistiliseks tervikuks. Viljandi linna preemiad Elutööpreemia aastatepikkuse töö eest Ugala teatri näitlejana pälvis Peeter Jürgens. Teatripreemia kauaaegse südamega tehtud töö eest näitlejana pälvis Vilma Luik 7 ETENDUSTEGEVUSE STATISTILISED NÄITAJAD 2019 2018 2017 2016 2015 Külastajate arv kokku, s.h. 88 534 80 907 88 860 61 292 51 794 väljasõiduetendused 25 269 22 833 15 545 22 367 19 204 suveetendused 2 050 5 765 7 349 8 844 3 895 Esitluskordi kokku 311 279 293 278 278 Piletitulu kokku 1 128 852 872 444 930 994 590 097 464 608 Esitluskorra tulu 3 630 3 127 3 124 2 123 1 671 Keskmine piletihind 12,75 10,78 10,30 9,62 8,97 Keskmiselt külastajaid 285 290 303 220 186 esitluskorra kohta Publiku arv koos eriüritustel 90 050 81 115 90 258 63 028 53 821 osalejatega 2019 aasta oli etendustegevuse statistiliste näitajate poolest viimase viie aasta parim – külastajate arv küündis samale tasemele 2017. aastaga ning võrreldes eelmise aastaga suurenes 9% võrra. Esitluskordi oli 2019. aastal kokku 32 võrra rohkem kui 2018. aastal ning ületas 2017. aasta sama näitajat 6% võrra (enam 18 esitluskorda). Statsionaaris mängiti kokku 221 etendust (2018 oli 202 etendust), neist 118 suures saalis (2018 oli 108), keskmine täituvus 85%. Väljasõidus käidi võrreldes eelmise aastaga 14 korra rohkem ehk 80 korda, moodustades kogu etenduste arvust 26%, mis on 2% rohkem võrreldes 2018. aastaga. Väljasõiduetenduste keskmine täituvus tõusis 1% võrra võrreldes eelmise aastaga, jäädes 74% juurde. Kuna 2019. aasta uuslavastused toodi välja teatrimajas, mängiti Albu vallas Kukenoosi küünis suvelavastusena aprillis esietendunud Eno Raua „Etturid“. Nii mängupaik kui ka lavastus „leiti üles“ ja võeti publiku poolt soojalt vastu – keskmine täituvus 82%. Käesoleva aasta tähtsaimaks lavastuseks kujunes 26. jaanuaril esietendunud Enda Walshi muusikal „ONCE“. Aasta jooksul anti kokku 35 etendust, keskmise täituvusega 95%. Külastajate arvult teiseks lavastuseks osutus Urmas Lennuki „Meistrite liiga“. 2018 aasta novembris esietendunud lavastust külastas kokku 9711 vaatajat. Menukaks osutus ka Charles Perrault muinasjutu ainetel ja Silvia Soro dramatiseeringus esietendunud „Tuhkatriinu“. 15 etendust külastas kokku 8062 väikest külastajat (täituvus 100%). Jätkuvalt on publiku hulgas menukas kolmandat hooaega mängukavas olev „Emadepäev“ (antud 26 etendust keskmise täituvusega 90%). Aasta jooksul esietendus kokku 10 uuslavastust ning repertuaarist arvati välja või külmutati 7 lavastust. 8 PEAMISED FINANTSSUHTARVUD 2019 2018 2017 2016 2015 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,15 1,17 1,23 1,03 1,01 Maksevalmidus 0,85 0,81 0,91 0,99 1,00 Likviidsuskordaja 1,11 1,11 1,16 1,02 1,01 Omakapitali rentaablus ROE -0,04 -0,02 0,5 0,8 -4,8 Koguvara puhasrentaablus ROA -4,3 -2,9 30,9 22,7 -2,0 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaradega. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustised. Maksevalmidus näitab, kui suure osa lühiajalistest kohustistest on ettevõte võimeline tasuma koheselt. Maksevalmidus = raha / lühiajalised kohustised. Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab likviidse käibevara maksumus lühiajaliste kohustiste summat. Likviidsuskordaja = raha + nõuded / lühiajalised kohustised. Omakapitali rentaablus on asutajate investeeringute kasvu (tasuvuse) näitaja. ROE = puhaskasum / perioodi alguse omakapitaliga. Koguvara puhasrentaablus (%) näitab, kui palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud raha. ROA = puhaskasum / varad kokku TÖÖJÕUD SA Ugala Teater koosseisus oli 2019.a. keskmiselt 92 koosseisulist töötajat ning neile makstud palkade ja lisatasude kogusumma oli 1 445 184 €. Töövõtulepinguga töötajatele maksti töötasu 90 844 €. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale maksti kokku 53 140 €. INVESTEERINGUD Allkirjastati akt pöördlava rekonstrueerimise lõpetamise kohta, mille alusel klassifitseeriti bilansis ümber viimane osa lõpetamata ehitiste arvelt. Soetati uus server täiendava andmemahu suurendamiseks, mis võimaldab korrastada ja digitaliseerida arhiveerimist vajavaid salvestisi ning tagaks võimaluse kasvavate andmemahtude paigutamiseks. 9 Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 302 755 295 063 2 Nõuded ja ettemaksed 91 522 106 786 3,4 Varud 13 688 23 028 Kokku käibevarad 407 965 424 877 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 12 632 600 13 184 543 5 Kokku põhivarad 12 632 600 13 184 543 Kokku varad 13 040 565 13 609 420 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 356 276 362 232 4,6 Kokku lühiajalised kohustised 356 276 362 232 Kokku kohustised 356 276 362 232 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 4 952 522 4 952 522 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 8 294 666 8 689 522 Aruandeaasta tulem -562 899 -394 856 Kokku netovara 12 684 289 13 247 188 Kokku kohustised ja netovara 13 040 565 13 609 420 12 Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 643 137 1 620 634 7 Tulu ettevõtlusest 1 642 301 1 323 847 8 Muud tulud 1 012 0 9 Kokku tulud 3 286 450 2 944 481 Kulud Jagatud annetused ja toetused -2 911 -2 363 Mitmesugused tegevuskulud -1 161 389 -929 995 10 Tööjõukulud -2 119 466 -1 940 311 11 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -564 163 -464 783 5 Muud kulud -1 420 -1 885 12 Kokku kulud -3 849 349 -3 339 337 Põhitegevuse tulem -562 899 -394 856 Aruandeaasta tulem -562 899 -394 856 13 Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -562 899 -394 856 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 564 163 464 783 5 Muud korrigeerimised 0 -72 000 Kokku korrigeerimised 564 163 392 783 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 15 264 -10 540 3 Varude muutus 9 339 4 442 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -5 955 38 885 6 Kokku rahavood põhitegevusest 19 912 30 714 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -12 220 -96 460 5 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest -12 220 -96 460 Kokku rahavood 7 692 -65 746 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 295 063 360 809 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 7 692 -65 746 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 302 755 295 063 2 14 Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 4 952 522 8 689 522 13 642 044 Korrigeeritud saldo 4 952 522 8 689 522 13 642 044 31.12.2017 Aruandeaasta tulem -394 856 -394 856 31.12.2018 4 952 522 8 294 666 13 247 188 Korrigeeritud saldo 4 952 522 8 294 666 13 247 188 31.12.2018 Aruandeaasta tulem -562 899 -562 899 31.12.2019 4 952 522 7 731 767 12 684 289 15 Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardiga. Arvestuspõhimõtete põhinõuded on kehtestatud "Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis" ja "Raamatupidamise seaduses", mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Finantsvarad Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääki. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakurss. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks; lootusetuks hinnatud nõuded kantakse bilansist välja. Ettemakstud tulevaste perioodide kuluna kajastatakse teistele osapooltele ettemakstud summad, mis kajastatakse tekkepõhiselt kuluna järgmisel aruandeperioodil. Samas grupis arvestatakse ka lepingujärgseid töötasu ettemakseid. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro,kantakse vara kasutuselevõtmise hetkel kulusse ning nende varade kohta peetakse bilansivälist arvestust. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitali-seeritakse bilansis põhivarana. Põhivara parendusega kaasnenud vara olulise osa väljavahetamisel kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) 16 Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised kuni 50 aastat Masinad ja seadmed 5 - 10 aastat Muu materiaalne põhivara 3 - 6 aastat Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse "Avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhendist". Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis tuluna sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Tulud Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Kulud Kulud kajastatakse samas perioodis, mil kajastatakse nendega seotud tulusid. Kui kuluga seotud tulud ei ole otseselt fikseeritavad, kasutatakse kulude kajastamisel ligikaudseid meetodeid(amortisatsioonikulu). Tulude teenimist kaudselt toetavad kulud kajastatakse kuluna nende toimumise hetkel. Maksustamine Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud on kajastatud soetamishetkel kuluna, neid ei kapitaliseerita ega kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Seotud osapooled Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole majanduslikele otsustele. SA Ugala Teater seotud osapoolteks on: a) tegev- ja kõrgem juhtkond; b) eelmises punktis kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. 17 Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Sularaha kassas 1 717 2 385 Raha Riigikassas 301 038 292 678 Kokku raha 302 755 295 063 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 67 483 67 483 Ostjatelt laekumata 72 763 72 763 arved Ebatõenäoliselt -5 280 -5 280 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 1 701 1 701 tagasinõuded Ettemaksed 1 201 1 201 Muud makstud 1 201 1 201 ettemaksed Autoritasude ettemaks 1 500 1 500 Lavastuskulude ettemaks 6 931 6 931 Projektikulude ettemaks 12 706 12 706 Kokku nõuded ja 91 522 91 522 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 71 865 71 865 Ostjatelt laekumata 71 865 71 865 arved Maksude ettemaksed ja 5 467 5 467 tagasinõuded Ettemaksed 1 211 1 211 Tulevaste perioodide 611 611 kulud Muud makstud 600 600 ettemaksed Autoritasude ettemaks 5 999 5 999 Lavastuskulude ettemaks 22 244 22 244 Kokku nõuded ja 106 786 106 786 ettemaksed 18 Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 10 401 8 406 Üksikisiku tulumaks 27 186 21 566 Erisoodustuse tulumaks 31 21 Sotsiaalmaks 48 574 41 418 Kohustuslik kogumispension 2 435 2 131 Töötuskindlustusmaksed 3 215 2 809 Ettemaksukonto jääk 1 701 5 467 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 701 91 842 5 467 76 351 19 Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Muud materiaalsed Muud Lõpetamata põhivarad masinad ja projektid seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 14 060 10 271 879 1 303 856 407 086 2 373 080 14 369 961 Akumuleeritud kulum -437 344 -350 157 -29 594 -817 095 Jääkmaksumus 14 060 9 834 535 953 699 377 492 2 373 080 13 552 866 Ostud ja parendused 96 460 96 460 Amortisatsioonikulu -256 973 -166 494 -41 316 -464 783 Ümberliigitamised 27 460 -27 460 Ümberliigitamised lõpetamata 27 460 -27 460 projektidest 31.12.2018 Soetusmaksumus 14 060 10 271 879 1 303 856 434 546 2 442 080 14 466 421 Akumuleeritud kulum -694 317 -516 651 -70 910 -1 281 878 Jääkmaksumus 14 060 9 577 562 787 205 363 636 2 442 080 13 184 543 Ostud ja parendused 12 220 12 220 Muud ostud ja parendused 12 220 12 220 Amortisatsioonikulu -256 973 -261 298 -45 892 -564 163 Ümberliigitamised 2 442 080 -2 442 080 0 Ümberliigitamised lõpetamata 2 442 080 -2 442 080 0 projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 14 060 10 271 879 3 758 156 434 546 0 14 478 641 Akumuleeritud kulum -951 290 -777 949 -116 802 -1 846 041 Jääkmaksumus 14 060 9 320 589 2 980 207 317 744 0 12 632 600 20 Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 57 818 57 818 Võlad töövõtjatele 27 435 27 435 Maksuvõlad 91 842 91 842 Saadud ettemaksed 179 181 179 181 Muud saadud ettemaksed 179 181 179 181 Kokku võlad ja ettemaksed 356 276 356 276 31.12.2018 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 74 153 74 153 Võlad töövõtjatele 27 457 27 457 Maksuvõlad 76 351 76 351 Saadud ettemaksed 184 271 184 271 Muud saadud ettemaksed 184 271 184 271 Kokku võlad ja ettemaksed 362 232 362 232 Lisa 7 Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 643 137 1 547 634 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 0 72 000 Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused 0 1 000 Kokku annetused ja toetused 1 643 137 1 620 634 sh eraldis riigieelarvest 1 622 520 1 455 289 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 1 000 23 500 Projekt Teater maal 10 647 11 624 Infotehnoloogia soetamiseks 0 12 075 Etendustegevuse lisatoetus 8 013 39 000 Kultuurkapitali projektitoetused 367 6 005 Muud toetused 591 141 21 Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Tulu etendustegevusest 1 128 852 886 171 Kohviku tulud 355 188 314 576 Renditulud 69 079 50 948 Muu etendustegevusega seotud tulu 28 468 20 828 Kavade müügitulu 20 213 14 877 Reklaamitulu 13 000 16 001 Tulu transpordi kasutamisest 7 676 3 725 Tulu kostüümilaenutusest 5 464 1 901 Etendustegevusega seotud kauba müügitulu 4 654 4 508 Tulu haridusürituste korraldamisest 4 483 1 459 Tulu piletite vahendamisest 3 094 2 472 Kommunaalmaksete vahendamine 1 610 2 896 Muud tulud 520 3 485 Kokku tulu ettevõtlusest 1 642 301 1 323 847 Lisa 9 Muud tulud (eurodes) 2019 2018 Trahvid, viivised ja hüvitised 700 0 Muud 312 0 Kokku muud tulud 1 012 0 22 Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Mitmesugused bürookulud -15 500 -14 582 Lähetuskulud -14 029 -14 691 Koolituskulud -6 823 -13 131 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -5 280 0 Kinnistute, hoonete, ruumide kulud -160 495 -152 225 Sõidukite majandamiskulud -43 998 -38 814 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -32 444 -50 964 Inventari majandamiskulud -30 405 -32 039 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -19 527 -16 874 Meditsiini- ja hügieenikulud -1 149 -2 860 Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -679 610 -467 737 Eri- ja vormiriietus -2 191 -1 771 Kohviku toidukulud -149 938 -124 307 Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 161 389 -929 995 Lisa 11 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu -1 589 168 -1 457 101 Sotsiaalmaksud -529 064 -480 686 Erisoodustused -1 234 -2 524 Kokku tööjõukulud -2 119 466 -1 940 311 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 93 92 Lisa 12 Muud kulud (eurodes) 2019 2018 Maksukulud -1 406 -1 667 Riigilõivud -14 0 Muud 0 -218 Kokku muud kulud -1 420 -1 885 23 Sihtasutus Ugala Teater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2019 31.12.2018 Juriidilisest isikust liikmete arv 1 1 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 53 140 42 032 Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis 2 010 3 929 Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva Seoses 13.03.2020 Eestis välja kuulutatud eriolukorraga on samast päevast alates ka teatrimaja etendustegevuseks suletud. Hetkel ei ole võimalik hinnata sellega kaasnevat tulude vähenemist 2020 aastal. Juhtkonna hinnangul ei mõjuta see SA Ugala Teater jätkuvust. 24  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Ugala Teater nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Ugala Teater (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Lya Pähnapuu Vandeaudiitori number 399 Audius AB osaühing Audiitorettevõtja tegevusloa number 101 J. Köleri tn 5-3, Viljandi linn, Viljandi maakond, 71013 19.03.2020