Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Draamateater registrikood: 90008264 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 5 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10148 telefon: +372 6831400 faks: +372 6831401 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.draamateater.ee Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 14 Bilanss 14 Tulemiaruanne 15 Rahavoogude aruanne 16 Netovara muutuste aruanne 17 Raamatupidamise aastaaruande lisad 18 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 18 Lisa 2 Raha 19 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 20 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 21 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 22 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 23 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 24 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 24 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 24 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 26 Lisa 11 Muud tulud 26 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 26 Lisa 13 Tööjõukulud 27 Lisa 14 Intressitulud 27 Lisa 15 Seotud osapooled 27 Aruande allkirjad 28 Vandeaudiitori aruanne 29 2 TEGEVUSARUANNE 2019 SA Eesti Draamateater tõi 2019. aastal välja 8 lavastust, mille hulgas 1 oli koostöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Uued lavastused: Patrick Süskindi „Kontrabass“ (lav Rein Oja), Henrik Ibseni „Rahvavaenlane“ (lav Kertu Moppel), Sławomir Mrożeki „Armastus Krimmis“ (lav Hendrik Toompere), Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ (lav Priit Pedajas), Lee Halli „Võrk“ (lav Hendrik Toompere jr), Lucas Hnathi „Nukumaja, osa 2“ (lav Mehis Pihla), Kai Aareleidi „Linnade põletamine“ (lav Priit Pedajas, koostöös Nargenfestivaliga), Maksim Gorki „Päikese lapsed“ (lav Uku Uusberg, koostöös EMTA lavakunstikooliga), REPERTUAAR 2019. aasta repertuaaris paistavad silma mitmekesised klassikalavastused, sh klassika tänapäevased töötlused ja klassikast tõukuv uus looming. ED kui järjepidevalt eesti dramaturgiaga tegeleva teatri jaoks on tähtis, et lisandusid head tänapäeva eesti autorid. Järjepidevuse ja teatri uuenemise mõttes on oluline suur koostöölavastus Lavakunstikooliga. Heas tasakaalus on noorema ja vanema generatsiooni lavastajate tööd. Uute lavastuste üldarv oli pisut väiksem kui viimastel aastatel, selle põhjuseks oli esiteks hästi püsiv repertuaar – pole põhjust kiirustada mängukavast kustutama heas loomingulises vormis ja piisava publikuhuviga lavastusi; teiseks soov pakkuda lavastuste ettevalmistamisel viimatistest hooaegadest pisut suuremat töörahu nii loomingulisele kui ka tehnilisele koosseisule. Eesti Draamateater annab aastas üle 500 etenduse oma maja kolmes saalis ning mängukohtades väljaspool maja – ollakse oma võimaluste piiri lähedal ning ülimalt intensiivse töökava juures on loominguliselt ja töökorralduslikult mõistlik võtta uute lavastuste väljatoomisel rahulikum töörütm. Eesti dramaturgia. Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse näidendi „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ jõudmine ED lavale on mitmeti oluline. Madis Kõivu perekonnalool põhinev võrukeelne näidend kujutab Lõuna-Eesti külakogukonda ja ühte hariduspüüdlikku peret I maailmasõja puhkemise päevil. Priit Pedajas jätkas oma Kõivu- teekonda Eesti Draamateatris, ta on siin lavale toonud üle kümne Madis Kõivu teatriteksti. Näidendi mitmekihilisus toob intiimse perekonnaloo kaudu esile murranguaja, kus oli korraga mitu kultuurikihistust, paganlikust pärimuskultuurist ja uskumustest moodsa mitmekeelse hariduseni, oma kogukonnast sõltuv agraarühiskonna eluviis ja üle-Euroopalisse sõtta haaratus, kiiresti muuva maailmaga kohanemise ja oma säilitamise vahel tasakaalu otsimine. Võrukeelse teksti lavaletoomine on tähelepanuväärne keeletegu, see väärtustab eesti keele mitmekesisust, esitab professionaalse väljakutse näitlejatele – tunnustada tuleb suure trupi hoolsat ja tulemuslikku tööd võru keele õppimisel ja esitamisel. Lavastusega tähistasime ka Madis Kõivu 90. sünniaastapäeva. Kai Aareleidi „Linnade põletamine“ oli ED tellimus. Tegu on eesti dramaturgias üpris erandliku nähtusega, varem ilmunud romaani autori poolt oma teose põhjal kirjutatud näidendiga. See kujutab sõjajärgset varemetes Tartut ja sel taustal sõlmuvat perekonnalugu, sümboolselt siis varemetes linna ja perekonda ning rusudest hoolimata taastärkavat elu, uut linna, uut armastust, ideoloogilisest vaenust mürgitatud rahvussuhetest hoolimata võimalikku kahe noore inimlikku kokkusaamist ja lähedust. Autor, lavastaja ja trupp tegid näidendi teksti 1 arendamisel tulemusrikast koostööd. Eesti teatris on rikas proosa dramatiseerimise traditsioon, seda väärtuslikku allikat tasuks kasutada rohkem ka tänapäeval. Eri kultuurivaldkondade koostööst võidab kultuurielu tervikuna. Prosaistidest autorid toovad teatrisse kaasa suure sidusa loo jutustamise oskust, head stiilitunnetust, ajalist panoraamsust. Tänapäeva maailma dramaturgia. Lucas Hnathi „Nukumaja, osa2“ (tlk Triin Tael) on tänapäeval populaarne näidendivorm: fiktsioon fiktsiooni teemal ehk aluseks on võetud varasem kirjandusteos ning selle karakterite saatust n-ö edasi kirjutatud. Henrik Ibseni „Nukumaja“ neli tegelast on uuesti kokku toodud 15 aastat pärast seda, kui Ibseni näidendis oli Nora oma koduukse selja taga kinni löönud. Näidendi fiktsionaalne aeg on küll 19. sajandi lõpp, kuid see esitab erakordselt olulisi ja tänapäevaseid küsimusi ka tänapäevaste, õieti ajatult oluliste inimsuhete kohta, keskendudes empaatiale, eneseteostusele, valikuvabadusele, vastustusele. Täpne, pingeline, hästi kontsentreeritud näidend ei võta pooli ega jaga lõplikke hinnanguid, vaid kutsub delikaatselt kaasa mõtlema lähisuhete põhiküsimuste üle. Lee Hall on Eesti Draamateatris varemgi lavale jõudnud tänapäeva autor. Tema seekordne teos „Võrk“ (tlk Kairi Kruus) põhineb Paddy Chayefsky samanimelisel filmil 1976. aastast. Peategelaseks on mõjuka telekanali uudisteankur, kes lastakse madala reitingu tõttu lahti. Järgnevad sündmused – meeleheitest ajendatud viha ja tõe välja ütlemine ning televisiooni kõike-kommertsialiseeriv masinavärk – kujutavad läbinägelikult ja teravmeelselt tänapäeva massikommunikatsiooni mehhanisme, kus ärilised eesmärgid võivad rohkem või vähem märkamatult pärssida tegijate ja ka tarbijate kriitikameelt ja eetilisi valikuid. Suure koosseisuga ja rohkete tegevuspaikadega näidendi lavaleseadmine pakkus nii lavastajale, näitetrupile kui ka kujundajatele tõelise väljakutse. Patrick Süskindi „Kontrabass“ (tlk Helgi Loik) jõudis lavale näitleja Guido Kanguri initsiatiivil – näitlejate algatus ja materjali pakkumine on alati olnud Draamateatris teretulnud. Meisterlik monoloog annab sõna suure orkestri kontrabassistile, kes pihib oma tunnetest instrumendi vastu, oma mõtetest orkestritöö kohta, ka oma salaarmastusest kauni soprani vastu. Lisaks sõnalisele rollile on seekord laval ka monoloogi esitaja muusikaline partner, kontrabassimängija Mingo Rajandi. Tekib sõna ja muusika haruldane dialoog, ühine jutustus. Guido Kangur kui tunnustatud džässmuusika kontsertide produtsent ning Mingo Rajandi kui Eesti silmapaistvaim džässkontrabassist koos tõlgendamas laval muusikat ja muusiku sisekõnet on kaunis kultuurivaldkondade koostöö. Sławomir Mrożeki „Armastus Krimmis“ (tlk Hendrik Lindepuu) tegevusajaks on valitud kolm märgilist perioodi, mille muutuste ning pööretega peavad tegelased hakkama saama. Ilmekaks kokkuvõtteks võiks olla ühe tegelase katse kõnetada võõrast: „Izvinite, gaspadin… Izvinite, tavarištš… Do you speak english?“. „Armastus Krimmis“ valmis Mrożekil 1990. aastate alguses, selle kirjutamise ajaks oli tal seljataga juba pikk ning viljakas loometee, mille tähtteosed nagu „Tango“ ning „Emigrandid“ on tuttavad ka eesti publikule. „Armastus Krimmis“ on poola absurdikirjaniku panoraamne vaade oma kodumaa müstilisele naabrile, Venemaale. Mrożek põimib osavalt kultuuriloost tuntud motiive ning teemasid, pastiššist kasvab aga valus grotesk. Näidend on tulvil kirjanduslikke, kultuuriloolisi ja ajaloolisi viiteid, kuid üldistus püsiva inimloomuse kohta on mõistetav ka laiale publikule. Klassika. Maksim Gorki „Päikese lapsed“ (tlk Hans Luik) valis lavastaja Uku Uusberg Lavakunstikooli bakalaureuselavastuse jaoks välja, sest ühelt poolt pakub suure ja kireva tegelaskonnaga näidend rolle kogu kursusele, teisalt sobib ajaloolisi murranguaastaid kajastav tekst hästi ka tänaste muutuste üle mõtisklemiseks. 1905. aastast tänaseni on küll palju muutunud, aga kuhugi pole kadunud ühiskondi polariseerivad erimeelsused, kahjuks on 2 jätkuvalt aktuaalsed teemas lähisuhtevägivald ja ühiskonna vägivallatu muutmise võimalikkus. Suuri moraalseid valikuid tuleb teha igal ajal. 36-aastase Gorki kirjutatud tegelaste peened psühholoogilised portreed pakuvad noortele näitlejatele palju mänguvõimalusi ning resonants kaasaegse ühiskonnaga on pannud lavastuse väga tänapäevaselt kajama. Koostöö lavakunstikooliga on olnud Draamateatrile alati sedavõrd tähtis, et harva on mõnel lennul jäänud siin teatris tegemata üks oma diplomilavastustest. Henrik Ibseni „Rahvavaenlane“ (tlk Ülev Aaloe) on tekstikohenduste ja lavastuse esteetika abil toodud kirjutamise ajast, 1882. aastast tänapäeva. Henrik Ibsen kritiseeris selle näidendi kaudu ühiskonna silmakirjalikkust ja kiire käegakatsutava kasu eelistamist suuremale üldisele hüvele, vaikivat endastmõistetavust, millega keskkond ohverdatakse näilise hetkeheaolu nimel. Kertu Moppel koos oma loomingule trupiga esitab Ibseni tegelaste ja sõnade abil terava süüdistuse 21. sajandi inimestele, kes on Ibseni ajast saadik suutnud keskkonda kahjustada tolle aja inimestele ilmselt kujuteldamatul määral. Kertu Moppeli materjalivalik ja lavastuslaad on mõtteline jätk „Väikekodanlastele“, mille puhul samuti kaasajastati sajandivanune tekst ning sotsiaalne teravik sihiti täpselt tänastele valupunktidele. Materjali päritolu põhjal on uute lavastuste jaotus selline: 2 eesti, 1 vene, 1 poola, 1 norra, 1 austria, 1 inglise, 1 ameerika. Nii kultuuriliselt mitmekesist aastat pole Draamateatris kaua olnud. Nagu paljudel eelmistelgi aastatel, tuleb rõhutada, et repertuaariteatritele ette heidetavat angloameerika materjali domineerimist ED-s pole. Draamateater on sihipäraselt teinud koostööd väga heade tõlkijatega. Avalikul ja kunstilisel keelekasutusel on suur mõju keelekogukonnale, seetõttu on aastas rohkem kui 100 000 vaatajaga teatril vastustus lasta oma lavadel kõlada rikkal eesti keelel. 2019. a lavastatud tekstide eestindused tegid Triin Tael ja tõlkedebüüdina Kairi Kruus inglise keelest. Varem valminud tõlgete autorid on Helgi Loik saksa keelest, Hans Luik vene keelest, Ülev Aaloe norra keelest, Hendrik Lindepuu poola keelest. Oluline keelesündmus oli võrukeelse täispika näidendi lavastamine, võru keele konsultandiks oli Sulev Iva Tartu Ülikoolist. Lavastuskunstnike puhul jätkus koostöö Draamateatrile hästi tuntud ja oma ala tippu kuuluvate kolleegidega: Pille Jänes kujundas 3 lavastust („Armastus Krimmis“, „Linnade põletamine“, „Põud ja vihm“), Kristjan Suits 2 lavastust („Nukumaja, osa 2“ ja „Võrk“), 1 lavastuse kunstnikuks olid Arthur Arula („Rahvavaenlane“), Jaanus Vahtra („Kontrabass“), Laura Pählapuu („Päikese lapsed“). Repertuaaripilt tervikuna kujuneb uutest ja juba mängukavas olevatest lavastustest ning see on jätkuvalt hästi tasakaalus. 2019. aastal oli repertuaaris 30 lavastust, mille hulgas on raskuskese Eesti dramaturgial ja selle valik on mitmekesine, moodustab repertuaarist stabiilselt umbes kolmandiku („Eesti matus“ püsib vankumatult 2002. aastast). Pidevalt on repertuaaris 1-2 lastelavastust, needki juba aastaid algupärandid (2019. a „Lohe needus“). Maailma tänapäevadramaturgia kultuuriline spekter on lai ja valik kunstiväärtuslik. Meelelahutuslikuma repertuaari osakaal on piisav. 2019. aasta jooksul anti 496 etendust ja korraldati lisaks 4 muud üritust (Antsude pidu, kaks esimest lugemist, Link: Jüri Järvet 100). Statsionaaris anti 459 etendust ja väljaspool teatrimaja külalisetendustena 37 etendust. Piletiga külastajaid oli 100 804, muude ürituste külastajatega kokku 101 697 inimest. Saalide keskmine täituvus oli 92 % ja keskmine piletihind 13,17 € (ilma käibemaksuta). 3 Kõige enam mängiti aasta jooksul lavastusi „Mõnus maatükk“ (44 etendust), „Pangalaen“ (39 etendust) ja „Päikesetriip“ (38 etendust). Suurim publikuarv oli suures saalis lavastustel „Lohe needus“ (8615 inimest), „Ivanov“ (6776 inimest) ja „Tunnike rahu“ (6065 inimest),). Suurim publikuarv väikeses saalis oli lavastustel „Mõnus maatükk“ (5929 inimest), „Pangalaen“ (4646 inimest) ja „Nukumaja, osa 2“ (2214 inimest) ning Maalisaalis lavastusel „Päikesetriip“ (2651 inimest). Külalisetendusi anti Eestis 10 – märtsikuus Pärnu Endla Teatri Suures saalis „Pangalaen“ (1 etendus) ja Endla Küünis „Mõnus maatükk“ (1 etendus), maikuus toimus „Isamaa pääsukesed“ gastroll Võru Kultuurimajas Kannel (1 etendus), Jõgeva Kultuurikeskuses (1 etendus), Hiiumaal Käina Huvi- ja Kultuurikeskuses (2 etendust), Saaremaal Kihelkonna rahvamajas (2 etendust), juunikuus toimusid „Kontrabassi“ kaks etendust Sõru Jazzi raames Hiiumaal Käina Huvi- ja Kultuurikeskuses. Lisaks mängiti teist suve „Isamaa pääsukesi“ Keila Kultuurikeskuses (23 etendust). Kadriorus A. H. Tammsaare muuseumis mängiti „Vaimude tund Koidula tänavas“ (2 etendust). Külalisetendusi anti välismaal 2 – „Vaimude tund Koidula tänavas“ Ameerika Ühendriikides Washingtoni Eesti Seltsis (1 etendus, 70 inimest) ja New Yorgi Eesti majas (1 etendus, 160 inimest). Uut eesti dramaturgiat tutvustava Esimese lugemise sarjas esitati aprillis Tiit Aleksejevi „Kuningad. Näidend 1343. aastast“ ja novembris Juhan Peegli „Ma langesin esimesel sõjasuvel“ põhjal Mati Undi kirjutatud dramatiseering – viimane toimus koostöös Vanalinna hariduskolleegiumi teatriklassiga. 2019. aastal algas (ja jõudis lõpule 2020. aastal) visuaalse identiteedi uuendamine. Disainifirma Platvorm ja disainer Margus Tamme juhtimisel uuendati teatri visuaalne identiteet, sh plakatid, trükised, koduleht. Aastat hinnates võib tunnistada, et nii statistilised kui ka kunstilised tulemused on head. Vaatajate ja etenduste arv püsivad samas suurusjärgus juba aastaid ning on ka Eesti Draamateatri praeguse trupi ja maja eduka tegevuse optimaalne piir. TRUPP, TUNNUSTUS Koosseisuliste lavastajatena töötasid 2019. a teatris Priit Pedajas, Hendrik Toompere, Uku Uusberg ning kunstiline juht Hendrik Toompere jr. Koosseisulistest lavastajatest tõi Priit Pedajas välja kaks uut lavastust, kõik teised ühe lavastuse. Ühe lavastuse tegi teatrijuht Rein Oja ja üle lavastuse dramaturg Mehis Pihla, ühe ka külalislavastaja Kertu Moppel. 2019. lõpus oli trupis 38 näitlejat, aasta jooksul liitus trupiga Marian Heinat. Paljudes lavastustes kasutati taas külalisnäitlejaid (ka muusikuid), mis kindlasti rikastas kunstilist koostööd, kuid tegi kohati keeruliseks mängukava planeerimise. 4 2019. aastal asusid tööle muusikaala juhatajana Lauri Kaldoja ja majakunstnikuna Laura Pählapuu. Riikliku kultuuripreemia pälvis Kristjan Suits 2018. aastal tehtud tööde eest, mis hõlmavad lava-, kostüümi-, valgus- ja videokujundusi, näituse- ning kontserdikujundusi, sh ka tööd Eesti Draamateatris. Eesti teatri aastaauhindade laureaadid 2019 (2018. aasta loomingu eest): Kunstnikuauhind: Arthur Arula – kujundused lavastustele „Väikekodanlased“ (Eesti Draamateater), „Tsaar Saltaan. Üleküpsenud muinasjutt“ (Emajõe Suveteater) ja „Elokäük“. Tehnilise töötaja auhind: Helga Aliis Saarlen – Eesti Draamateatri jumestusosakonna juhataja, kelle käe all tegutseb grimmituba eriti ladusalt ja professionaalselt. Valmis mistahes erialaseks katsumuseks, on ta igal hetkel ka usaldusväärne teatritark partner. Kristallkingakese auhind: Ester Kuntu (noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest). Lisaks olid teatri aastaauhindade nominendid 2019. aastal (2018. a loomingu eest): Salme Reegi nimeline auhind: Kersti Heinloo – lavastus „Lohe needus“ (Eesti Draamateater). Salme Reegi nimeline auhind: Liisa Saaremäel – Juta lavastuses „Kas kalad magavad?“ (VAT Teater) ning Sissi, Shakra ja Famagott lavastuses „Lohe needus“ (Eesti Draamateater). Naiskõrvalosa auhind: Maria Klenskaja – Sveta lavastuses „Isamaa pääsukesed“ (Eesti Draamateater ja Nargenfestival). Naiskõrvalosa auhind: Ester Pajusoo – osatäitmised lavastuses „Jaanipäev“ (Eesti Draamateater) ning Anu lavastuses „Isamaa pääsukesed“ (Eesti Draamateater ja Nargenfestival). Meeskõrvalosa auhind: Markus Luik – osatäitmised lavastustes „Jaanipäev“ (Eesti Draamateater) ning „Kostja ja hiiglane“ (R.A.A.A.M.), Serge Haulupa lavastuses „Monument“ (Kinoteater ja Von Krahli Teater). Meeskõrvalosa auhind: Indrek Sammul – Vassili Vassiljevitš Bessemjonov lavastuses „Väikekodanlased“ (Eesti Draamateater). Kunstniku auhind: Martin Mikson – kujundused lavastustele „Põhjas“ (Tallinna Linnateater), „Jaanipäev“ (Eesti Draamateater) ning „Miljoni vaade“ (Tallinna Linnateater ja Vana Baskini Teater). Kunstniku auhind: Kristjan Suits – kujundused lavastustele „Öö lõpp“ (Vaba Lava), „Väike jumalanna“ (EMTA ja Eesti Draamateater), „Kalevipoeg“ (Teater Vanemuine), „Metsa forte“ (Eesti Draamateater ja Nargenfestival), „Väike prints“ (Tallinna Linnateater ja EMTA lavakunstikool) ning „Leek“ (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum). Lavastajaauhind: Kertu Moppel – „Väikekodanlased“ (Eesti Draamateater). Kolleegipreemiad Antsud 2019: • Käsu-Ants (lavastajapreemia) – Priit Pedajas (lavastuste "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ja "Linnade põletamine" eest) • Naispeaosa Suur Ants – Teele Pärn (Tiina lavastuses "Linnade põletamine") • Meespeaosa Suur Ants – Hendrik Toompere ( Howard Beale´i rolli eest lavastuses "Võrk") • Naiskõrvalosa Väike Ants – Mari Lill (Anne Marie osatäitmiste eest lavastuses "Nukumaja, osa 2") • Meeskõrvalosa Väike Ants – Christopher Rajaveer (Vova lavastuses "Linnade põletamine" ja Billing lavastuses "Rahvavaenlane") 5  • Ilu-Antsu preemia vääriliseks hinnati Pille Jänese kujundused lavastustele "Armastus Krimmis", "Linnade põletamine" ja "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl". • Parimaks tehniliseks töötajaks ehk Asi-Antsuks hääletati lavastust ettevalmistava teenistuse juht Andres Bergström, Abi-Antsuks ehk parimaks teenindavaks töötajaks valisid kolleegid teenindusjuht Kristin Viljamaa. • Kaval-Antsu tiitli sai teatri juhtkonnalt massöör Svea Üksküla kogu kollektiivi suurepärase suunamudimise eest. Töömesilase löögastus-majutuspaketi sai enda kasutada autojuht-varustaja Urmas Jõgi. • Aasta hõivatuima näitlejate tunnustuse ja loomingulise enesetäiendamise reisi pälvis meesnäitlejate seast Christoher Rajaveer (mängis 145 etendust) ja naisnäitlejate hulgast Harriet Toompere (mängis 106 etendust). Rahvusvahelisel teatrifestivalil NAKS 2019 valisid noored vaatajad Eesti Draamateatri lavastuse „Lohe needus“ kolme enim kordaläinud lavastuse hulka. HARIDUS- JA TEAVITUSTÖÖ Koostöös koolidega on meie peamisteks partneriteks eesti keele ja kirjanduse õpetajad ja gümnaasiumiõpilased. 18. oktoobril toimunud traditsioonilise õpetajate teabepäeva keskmes oli lavastus „Rahva vaenlane“. Lavastuse juhatas sisse intervjuu lavastaja Kertu Moppeliga, järgnes elav ja osalejaterohke etenduse arutelu. Õpetajate infopäeval osales üle saja õpetaja Eesti eri paigust. Töötubades (nii etenduse-eelsetes sissejuhatustes kui ka lavastuste aruteludes) osales 249 õpilast. Etenduse-eelsed töötoad eelnevad tavaliselt näitekirjanduse klassika põhjal sündinud lavastustele - nii tutvustasime ajastut ning autorit näiteks Gorki „Väikekodanlaste“ puhul, käsitleti Uku Uusbergi lavastust „Ivanov“ jt. Kirjandustoimetaja Kairi Kruusi ja NUKU Teatri kirjandusala juhataja Priit Põldma juhtimisel alustas tööd noorte teatrikriitikute Üle Rambi laboratoorium, kus teatrihuvilised gümnasistid saavad etenduse analüüsi alast koolitust. Koos NUKU Teatri ja Teatri- ja muusikamuuseumiga korraldati gümnasistidele teatriloo teemaline mälumäng. Kolmandale gümnaasiumiõpilaste teatriuurimuste võistlusele laekus 17 uurimust. Preemiad: Kaur Magnus Männik „Hendrik Toompere jr lavastuste „Väljaheitmine“ ja „Kaks vaest rumeenlast“ analüüs ja võrdlus“ (Tallinna Prantsuse Lütseum, juhendaja Külli Semjonov) Renar Kihho „Teatriarvustuste kogumik“ (Hugo Treffneri Gümnaasium, juhendaja Karin Soodla; kogumik sisaldab kõik ühel hooajal Tartus Sadamateatris mängitud Vanemuise sõnalavastuste arvustused.) Liisamari Viik „Kostüümikunst teatris Eesti Draamateatri 1992. ja 2017. aasta „Ivanovi“ näitel“ (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, juhendajad Liina Unt, Heidi Taal) 5. detsembril toimus Madis Kõivu monoloogide esitamise võistluse finaal. 10 finalisti seast valis žürii välja kolm parimat esitust – Kärt Kokkota (Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. 6 klass), Aksel Ojari (Tallinna Saksa Gümnaasium, 9. klass), Doris Vahtra (Tallinna Reaalkool, 12. klass). Võistlus oli pühendatud kirjaniku 90. sünniaastapäevale. Traditsiooniliselt osales Eesti Draamateater kevadel üleriigilisel koolinoorte teatripäeval, mis 2019 toimus Vanemuises. Töötoad viisid läbi kirjandusala juhataja Ene Paaver, muusikaline kujundaja Malle Maltis, butafoor Lea Ojam, teenindusjuht Kristin Viljamaa. Jätkus eesti dramaturgia edendamiseks mõeldud pikaajaline kirjastamisprojekt. Näidendiraamatu sarjas avaldame Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid koos lavastuse fotodega. 2019. aastal ilmus Kai Aareleidi „Linnade põletamine“. Täname toetuse eest Kultuurkapitali näitekunsti ja kirjanduse sihtkapitali. Publikuleht Eesti Draamateater ilmus aprillis. Leht ilmub 8-leheküljelisena ja on publikule tasuta kättesaadav ED kassas ning jõuab Põhja-Eestis Postimehe tellijateni koos põhilehega. Järgmised numbrid ilmuvad ED uueneva visuaalse identiteedi kohases kujunduses 2020. aastal. ED kasutas aktiivselt oma Facebooki ja Instagrami kontot, sotsiaalmeedia on jätkuvalt oluline infokanal teatud sihtgruppideni jõudmiseks. ED tähistas Jüri Järveti 100. sünniaastapäeva mininäituse, meenutuste- ja filmiõhtuga ning suure maleturniiriga ED, Tallinna Linnateatri, Tallinna Maleklubi ja Järveti kunagise mänguseltskonna Hõbelusikaklubi osavõtul. Septembris osales Eesti Draamateater Tallinna kolmandal Kirjandustänava festivalil Koidula tänavas. Jätkusid populaarsed ringkäigud lava taga. MUUD SÜNDMUSED Detsembris peeti traditsioonilist Jõulusahvri-nimelist jõululaata. Osalejate hulk ja huvi oli endiselt suur. Müüjate osalustasuks oli oma kauba näidise annetus heategevuslikku loteriisse. 2019. aastal õnneloosi ja heategeva kohviku tulust kogunenud 3200 eurot annetasime Eesti laste ja noorte diabeediühingule. Eesti Draamateater osaleb Eesti teatrite heategevusprogrammis Aitan lapsi (vähekindlustatud perede lastele teatrikülastuste võimaldamine). Eesti Suurperede Liidu liikmetel on võimalik osta ED etendustele sooduspileteid. Eesti Draamateater osales teatrite spartakiaadil ja Nukuteatri korraldatud ülelinnalises mängumängus. Juba kolmandat aastat järjest korraldas Draamateater teatritevahelise bridžiturniiri. 7 INVESTEERINGUD JA REMONT 2019. aasta ehitus ja remontööde investeeringute plaanid sõltusid suuresti töödeks planeeritavatest rahadest, teostatud sai nii pikalt etteplaneeritud tegevused kui ka avariilise iseloomuga tööd. Aasta kandvamaks teostatud projektiks oli aastaid kavandatud Suure saali lavatehnika juhtimisautomaatika uuendamine ja täiendamine, mis kulges plaanitult ja valmis isegi ennetähtaegselt. Samas sai tellitud ka erapooletu kontrollinstitutsiooni poolt lava tõsteseadmete staatilised ja dünaamilised katsetused maksimaalsete koormuste juures (+25%). Katsetuste käigus üks ploki sõlm andis järgi millele järgnes metalli mõlkimist ja raua väändumist. Tänu katsetustele projekteeriti ohtlik sõlm ümber ja asendati uue lahendusega, sama tehti kõigi süsteemis olevate analoogsete sõlmedega. Suuremate investeeringute kõrval teostati järgnevad olulised tööd: - Telliti eriprojektina valmistatud teatri dekoratsiooni hoiustuskäru, eesmärgiga hoiustada ruumi puuduse tõttu dekoratsioone kärus, et jääks ära kaks etappi, dekoratsioonide ladustamine lattu ja nende ladustamine kärusse teatrisse vedamiseks. - Renoveeriti suure saali lavaramp koos küljetreppidega, mis said nüüd uue kujunduse ja väljanägemise ning integreerub sujuvamalt lavaga. - Vahetati välja amortiseerunud välisuksed. Pidevaks tööks lähiaastatel on ventilatsioonisõlmede remont ja uuendamised. Möödunud aastal sai teostatud Suure saali ja maalisaali ventilatsiooniautomaatika kilpide ja seadmete renoveerimine, mis olid tingitud vanade süsteemide füüsilisest ja moraalses vananemisest. Olulisi purunenud ja amortiseerunud komponente ei toodeta enam ning kilpe ja seadmeid ei ole võimalik remontida ning need vajavad komplektset väljavahetamist. Sama saatus ootab ees kõiki üle 10 aasta vanuseid sõlmi, süsteeme. Põhjalikku uuendamist vajavad heli- ja videosüsteemid ning teatri kahe saali valguspark, millised tööd on planeeritud lähiaastatel. PILETIMAAILM Aastal 2019 liitus Piletimaailmaga 4 uut litsentsiaati: Tapa Kultuurikoda, Rapla Kino, SA Vanalinna Teatrimaja ning Tartu Mänguasjamuuseumi Teatrikodu ning 40 uut korraldajat, kes oma ürituse pileteid läbi Piletimaailma müüvad. Aasta jooksul on müüdud Piletimaailmas 989 203 piletit. Teostati järnevad arendused: • Sündmuste infovoo API täiendused (vastuste puhverdamine, saaliplaanide järgi sorteerimine) 8  • Piletimaailma programmi rakenduste viimine Docker platvormile: Rakendusserveri dockeriseerimine (passenger, nginx, openads, production, config). • Deploy protseduuride testimine ja viimistlemine, logide seadistamine ning e-maili saatmise seadistamine. • Mailpump probleemi tehniline uurimine ja lahendamine. • Projekti seadistamine arenduseks, Admin: kliendihalduse "vali kõik" nupp. • Admin: kliendihalduse CSV eksport. • Andmebaasiversiooni uuendus (8.4 -> 9.5) testimine. • Admin: kliendihalduse filtrid. • Kasutaja-andmete eemaldamine, Registreeringu märge klientide nimekirjale. • Piletite saatmine e-postile müügitarkvaras tehingu lõpetamise järel. • Piletimaailma kinkekaart netipoes (disain, arendus, testimine ja programmi üleslaadmine). Piletimaailma programmi arendajaga on lähiajaks kooskõlastatud järgmised arendused: • Uurime tehnilisi võimalusi arendustöö teostamiseks korraldaja oma kinkekaartide müümiseks ja vahetamiseks Piletimaailma netipoes. • Jätkame Piletimaailma programmiosade uuendamist kaasaegsematele versioonidele. • Uurime võimalust kustutada kliendikaardid, kus puudub täisnimi ning võimaluse korral suunata kliendid üle vaatama/korrastama oma Piletimaailma kontosid. Kliendiotsing (myyk, admin) peab suutma rakendada andmebaasi unaccent reeglit, kus diaktriitilised tähed loetakse võrdseks mittediakriitlistega (ö -> o, õ -> o, ü -> u, jne). Klientide sidekriipsuga eraldatud nimed: Süsteem ei peaks teist nimeosa muutma väikese algustähega. Olemasolevad nimed peaks teisendama korrektseks (näiteks Eva- maria -> Eva-Maria). • Adminprogrammi lisada võimalus filtreerida kogu teatud ajaperioodil kulutatud summa ja piletite arvu järgi ning žanri põhiselt. • Müügiprogrammi esitlusele lisada nupp, mis võimaldaks infot saata kõikidele netipileti ostjatele (etenduse ärajäämine/muudatused jne). • Müügiprogrammi lisada manuaal süsteemi kasutajatele Abi/Help lisana. • Ribakoodilugejaga kontrollitud pileti saalis paiknemise näitamine. Kontrollitud piletitega klientide näitamine müügiinfos peab jääma alles. 9  • Etenduste automaatne arhiveerimine: kui etendus on toimunud, võiks see minna toimumisajast arvestades ühe kuu järel automaatselt arhiveerituks ning mitte esinema otsingute vastustes. • Lisada lavastuste koondaruanne. • Arendada netipoodi kliendile võimalus osta koos piletitega ka lisateenuseid (bussipilet, meened jne). • Wallet-App iPhone’i ja Androidi jaoks, samuti iCali või Google’i kalendrisse lisamise võimalus – saab pileti endale alla laadida. • Vaadata üle ning muuta e-pileti disaini. • Adminprogrammis: kampaaniate juurde lisada võimalus minimaalseks piletite koguseks st kampaaniahind kehtib alates teatud/sisestatud piletite arvust. • Sündmuspaiga saalide automaatne arhiveerimine. • Lisaväli: kommentaar (sisemiseks kasutamiseks infojagamine) • Kliendihaldusse poolele lisada kliendikaardi kood. Soodustuse saab teha koodi alusel, isegi, kui kaarti pole kaasas. Igale teatrile oma kliendikoodid; et klient oleks koodiga leitav ning paistaks aruandluses. Teine teater ei saa näha teiste aruandeid. • Kommunikatsiooni trackimine: Kõik teadetesaatmine fikseerida, klientide juures näidata viimast toimunud kommunikatsiooni ning lisada filter “viimane kommunikatsioon toiminud". • Emailisaatmise fakt salvestada sündmusena, mis paistab istekoha ajaloos. • Aruandluses lisada hindade kaupa lahtivõtmise juures täpsustav eristamine sooduste teksti järgi. MUU INFO Sihtasutusele Eesti Draamateater eraldati Kultuuriministeeriumi poolt 2 812 682 eurot, sellest hooldusremondi toetuseks 31 700 eurot, remondifondi toetuseks 15 000 eurot ja lavatehnika renoveerimiseks 380 000 eurot. SA Eesti Draamateater juhatus on üheliikmeline. Juhatuse liikmena jätkab Rein Oja, kellega on sõlmitud juhatuse liikme leping perioodiks 2018-2021. SA Eesti Draamateater nõukogu on neljaliikmeline, muutusi juhatuse koosseisus 2019 aastal ei olnud. Juhatusele maksti aruandeaastal koos maksudega 61 466 eurot. Nõukogu liikmetele maksti koos maksudega 13 965 eurot. 10 Olulisi kohustusi ega tingimuslikke kohustisi aruandeaastal ei olnud, tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega ning nendega seotud osapooltega on avalikustatud vastavas lisas. Koosseisulistele töötajatele arvestati aruandeaastal tasusid koos maksudega 2 617 192 eurot, mittekoosseisulistele 122 125 eurot. Kokku olid tööjõukulud 2 820 737 eurot. Keskmiselt oli aruandeperioodil 133,5 töötajat, aasta lõpul töötas teatris 134 inimest. PEAMISED FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarvude arvutamise metoodika: Puhaskasumi marginaal = tulem / müügitulu Ärikasumi marginaal = põhitegevuse tulem / müügitulu Netovara puhastootlus = tulem / netovara Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused Netovara määr = netovara / aktiva 31.12.2019 31.12.2018 Puhaskasumi marginaal -0,22% -9,8% Ärikasumi marginaal -0,29% -9,8% Netovara puhastootlus -0,06% -2,5% Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,23 1,13 Netovara määr 83,5% 82,5% 11 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 270 247 1 245 556 2 Nõuded ja ettemaksed 332 145 336 040 3,4 Kokku käibevarad 1 602 392 1 581 596 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 6 256 966 6 399 925 5 Immateriaalsed põhivarad 28 431 3 869 6 Kokku põhivarad 6 285 397 6 403 794 Kokku varad 7 887 789 7 985 390 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 299 760 1 393 542 7,8 Kokku lühiajalised kohustised 1 299 760 1 393 542 Kokku kohustised 1 299 760 1 393 542 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 7 103 591 7 103 591 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -511 743 -337 940 Aruandeaasta tulem -3 819 -173 803 Kokku netovara 6 588 029 6 591 848 Kokku kohustised ja netovara 7 887 789 7 985 390 14 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 816 835 2 405 450 9 Tulu ettevõtlusest 1 760 355 1 775 710 10 Muud tulud 23 637 10 032 11 Kokku tulud 4 600 827 4 191 192 Kulud Jagatud annetused ja toetused -4 381 -4 499 Mitmesugused tegevuskulud -1 273 161 -1 356 481 12 Tööjõukulud -2 820 737 -2 558 971 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -507 611 -445 066 5,6 Muud kulud -13 0 Kokku kulud -4 605 903 -4 365 017 Põhitegevuse tulem -5 076 -173 825 Intressitulud 1 257 22 14 Aruandeaasta tulem -3 819 -173 803 15 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -5 076 -173 825 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 507 611 445 066 5,6 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -5 671 Muud korrigeerimised -380 000 0 9 Kokku korrigeerimised 127 611 439 395 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 490 -14 206 3 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -93 782 323 273 7 Kokku rahavood põhitegevusest 32 243 574 637 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -9 214 -217 067 5,6 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 5 671 müügist Antud laenude tagasimaksed 405 1 816 Laekunud intressid 1 257 22 14 Kokku rahavood investeerimistegevusest -7 552 -209 558 Kokku rahavood 24 691 365 079 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 245 556 880 477 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 24 691 365 079 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 270 247 1 245 556 2 16 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 7 103 591 -337 940 6 765 651 Aruandeaasta tulem -173 803 -173 803 31.12.2018 7 103 591 -511 743 6 591 848 Aruandeaasta tulem -3 819 -3 819 31.12.2019 7 103 591 -515 562 6 588 029 17 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardi, Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi ja Riigieelarve seadusega. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist eurodes. Varade ja kohustuste jaotus. Varad ja kohustused on jaotatud lühi – ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha,raha teel, arvelduskontode jääke ( v.a. arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse soetatud varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurot. Soetusmaksumuses ei kajastu käibemaks. Varad, mille soetusmaksumus oli alla 5000euro, on bilansipäeva seisuga jääkmaksumuses kuluks kantud. Parendused Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele. Juhul kui parendustega kaasneb vara oluline väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa esialgne soetusmaksumus ja kulum põhivara arvelt välja. Laenukasutuse kulud Hoonete ehitamiseks võetud pika-ajalise laenuga seonduvaid kulusid (laenu teenustasud ning intressid kuni hoone valmimiseni) ei kapitaliseerita ning neid kajastatakse tekkepõhiselt tulemiaruandes kuluna. Kinnistutel asuvad hooned on kajastatud soetusmaksumuses, maa maksustamishinnas. Muud materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses. Kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil. Kulumi norm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi,sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised 5-50 aastat Transpordivahendid 5 aastat Arvutid ja arvutustehnika 3-4 aastat Masinad ja seadmed 5 aastat Muud materiaalsed põhivarad 3-20 aastat Kunstiväärtused amortisatsiooni ei arvestata Immateriaalne põhivara 5-10 aastat 18 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Rendid Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Tulud Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastmemeetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtub sihtasutus Eesti Draamateater Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi paragrahvidest 25-30. Seotud osapooled Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooltena käsitletakse: • tegev- ja kõrgem juhtkond • eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed ja nendega seotud äriühingud. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Sularaha kassas 7 167 8 075 Raha arvelduskontodel 1 256 904 1 232 769 Raha teel 6 176 4 712 Kokku raha 1 270 247 1 245 556 19 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 170 600 170 600 Ostjatelt laekumata 170 600 170 600 arved Ebatõenäoliselt 0 laekuvad nõuded Nõuded seotud osapoolte 0 vastu Maksude ettemaksed ja 125 062 125 062 tagasinõuded Ettemaksed 36 350 36 350 Tulevaste perioodide 35 909 35 909 kulud Muud makstud 441 441 ettemaksed Kinnipidamised töötasudest 133 133 Kokku nõuded ja 332 145 332 145 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 190 048 190 048 Ostjatelt laekumata 190 048 190 048 arved Maksude ettemaksed ja 116 760 116 760 tagasinõuded Muud nõuded 405 405 Laenunõuded 405 405 Ettemaksed 28 571 28 571 Tulevaste perioodide 28 571 28 571 kulud Kinnipidamised töötasudest 256 256 Kokku nõuded ja 336 040 336 040 ettemaksed 20 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 144 757 Käibemaks 28 134 20 901 Üksikisiku tulumaks 40 555 37 414 Sotsiaalmaks 76 199 71 004 Kohustuslik kogumispension 3 571 3 272 Töötuskindlustusmaksed 4 881 4 532 Ettemaksukonto jääk 125 062 116 760 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 125 062 153 484 116 760 137 880 21 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed arvutisüsteemid masinad ja projektid seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 101 477 13 314 24 703 139 494 3 127 566 12 777 601 Akumuleeritud kulum -3 524 701 -15 733 -11 308 -24 703 -51 744 -2 581 244 -6 157 689 Jääkmaksumus 308 457 5 677 383 85 744 2 006 0 87 750 546 322 6 619 912 Ostud ja parendused 0 0 27 994 0 0 27 994 32 924 0 156 149 156 149 217 067 Amortisatsioonikulu 0 -304 084 -18 374 -1 992 0 -20 366 -103 384 0 0 0 -427 834 Müügid (jääkmaksumuses) 0 0 -6 375 0 0 -6 375 0 0 0 0 -6 375 Ümberliigitamised 0 0 0 0 0 0 -2 845 0 0 0 -2 845 Muud ümberliigitamised 0 0 0 0 0 0 -2 845 0 0 0 -2 845 31.12.2018 Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 123 096 13 314 24 703 161 113 3 157 645 0 156 149 156 149 12 985 448 Akumuleeritud kulum 0 -3 828 785 -34 107 -13 300 -24 703 -72 110 -2 684 628 0 0 0 -6 585 523 Jääkmaksumus 308 457 5 373 299 88 989 14 0 89 003 473 017 0 156 149 156 149 6 399 925 Ostud ja parendused 15 000 15 000 346 211 346 211 361 211 Muud ostud ja parendused 15 000 15 000 346 211 346 211 361 211 Amortisatsioonikulu -286 638 -24 114 -14 0 -24 128 -121 061 -431 827 Ümberliigitamised 502 360 -502 360 -502 360 0 Ümberliigitamised 502 360 -502 360 -502 360 0 ettemaksetest Muud muutused -72 343 -72 343 31.12.2019 Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 138 096 13 314 24 703 176 113 3 332 928 0 0 13 019 582 Akumuleeritud kulum 0 -4 115 423 -58 221 -13 314 -24 703 -96 238 -2 550 955 0 0 -6 762 616 Jääkmaksumus 308 457 5 086 661 79 875 0 0 79 875 781 973 0 0 6 256 966 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2019 2018 Masinad ja seadmed 0 5 671 Transpordivahendid 5 671 Kokku 0 5 671 Kahjum põhivara mahakandmisest 72343 eurot. 22 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Lõpetamata projektid ja ettemaksed 31.12.2017 Soetusmaksumus 205 629 205 629 Akumuleeritud kulum -193 749 -193 749 Jääkmaksumus 11 880 11 880 Amortisatsioonikulu -8 011 -8 011 31.12.2018 Soetusmaksumus 205 629 205 629 Akumuleeritud kulum -201 760 -201 760 Jääkmaksumus 3 869 3 869 Ostud ja parendused 28 003 28 003 Amortisatsioonikulu -3 441 -3 441 Ümberliigitamised 28 003 -28 003 31.12.2019 Soetusmaksumus 183 632 0 183 632 Akumuleeritud kulum -155 201 -155 201 Jääkmaksumus 28 431 0 28 431 23 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 723 188 723 188 Võlad töövõtjatele 94 456 94 456 Maksuvõlad 153 484 153 484 Muud võlad 7 852 7 852 Muud viitvõlad 7 852 7 852 Saadud ettemaksed 319 050 319 050 Muud saadud ettemaksed 319 050 319 050 Muud kohustised 1 730 1 730 Kokku võlad ja ettemaksed 1 299 760 1 299 760 31.12.2018 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 881 278 881 278 Võlad töövõtjatele 77 971 77 971 Maksuvõlad 137 880 137 880 Muud võlad 7 771 7 771 Muud viitvõlad 7 771 7 771 Saadud ettemaksed 286 952 286 952 Muud saadud ettemaksed 286 952 286 952 Muud kohustised 1 690 1 690 Kokku võlad ja ettemaksed 1 393 542 1 393 542 Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Puhkusetasude kohustis 94 456 77 971 Muud võlad 0 0 Kokku võlad töövõtjatele 94 456 77 971 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 24 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne 31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 155 000 -155 000 0 Kokku sihtfinantseerimine 155 000 -155 000 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 2 202 988 -2 202 988 Eesti Kultuurkapital 10 200 -8 462 1 738 EV100 programm 39 000 -39 000 Kokku sihtfinantseerimine 2 252 188 -2 250 450 1 738 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 2 407 188 -2 405 450 1 738 toetused 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 380 000 -380 000 0 Kokku sihtfinantseerimine 380 000 -380 000 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 2 385 982 -2 385 982 0 Eesti Kultuurkapital 1 738 -88 -1 650 0 Teater Maal 2 503 -2 503 0 Kultuuriministeerium 46 700 -46 700 0 Kokku sihtfinantseerimine 1 738 2 435 097 -2 436 835 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 1 738 2 815 097 -2 816 835 0 toetused 25 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Kunsti ja kirjandusalane loometegevus (9231) 1 372 950 1 441 439 Tulud Piletimaailma teenustest (5119) 308 820 266 488 Enda mittteeluruumide rendileandmine (7020) 36 308 28 238 Reklaamindus (7440) 24 660 19 774 Kirjastamistegevus (2214) 1 633 2 004 Muud tulud (9232) 15 984 17 767 Kokku tulu ettevõtlusest 1 760 355 1 775 710 Lisa 11 Muud tulud (eurodes) 2019 2018 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 5 671 Muud 23 637 4 361 Kokku muud tulud 23 637 10 032 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent -16 700 -16 450 Energia -120 431 -127 372 Elektrienergia -55 973 -58 484 Soojusenergia -57 919 -61 266 Kütus -6 539 -7 622 Veevarustusteenused -5 489 -6 460 Mitmesugused bürookulud -173 066 -147 370 Lähetuskulud -13 655 -14 769 Koolituskulud -4 280 -3 345 Riiklikud ja kohalikud maksud -8 215 -8 211 Uuslavastuste kulud -263 152 -319 018 Etendustegevuse kulud -386 585 -440 006 Muud -281 588 -273 480 Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 273 161 -1 356 481 26 Sihtasutus Eesti Draamateater 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu -2 110 726 -1 911 549 Sotsiaalmaksud -704 023 -637 837 Erisoodustused -5 988 -9 585 Kokku tööjõukulud -2 820 737 -2 558 971 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 134 133 Lisa 14 Intressitulud (eurodes) 2019 2018 Intressitulu hoiustelt 1 254 0 Intressitulu laenudelt 3 22 Kokku intressitulud 1 257 22 Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2019 31.12.2018 Nõuded Nõuded Asutajad ja liikmed 70 70 Kaupade ja teenuste ostud ja müügid 2019 2018 Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja teenuste ostud teenuste müügid teenuste ostud teenuste müügid Asutajad ja liikmed 900 700 Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed 7 350 1 800 ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 56 715 51 910 27  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Draamateater nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Draamateater (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Arvo Lepik Vandeaudiitori number 280 HLB Expertus KLF OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 241 Narva mnt 7a, Tallinn, Harju maakond, 10117 23.03.2020