Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus registrikood: 90007715 i küla: Nüpli küla vald: Otepää vald maakond: Valga maakond postisihtnumber: 67408 telefon: +372 7669500 faks: +372 7669503 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.tehvandi.ee Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 17 Bilanss 17 Tulemiaruanne 18 Rahavoogude aruanne 19 Netovara muutuste aruanne 20 Raamatupidamise aastaaruande lisad 21 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 21 Lisa 2 Raha 23 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 23 Lisa 4 Varud 24 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 24 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 25 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 26 Lisa 8 Kasutusrent 26 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 27 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 27 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 28 Lisa 12 Annetused ja toetused 29 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 29 Lisa 14 Muud tulud 29 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 30 Lisa 16 Tööjõukulud 30 Lisa 17 Muud kulud 31 Lisa 18 Seotud osapooled 31 Lisa 19 Sündmused pärast aruandekuupäeva 31 Lisa 20 Bilansivälised nõuded ja kohustused 31 Aruande allkirjad 33 Vandeaudiitori aruanne 34 2  LÜHIÜLEVAADE SA TEHVANDI SPORDIKESKUSEST Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus asutati 2005 aastal Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Suusaliidu ja Otepää Valla poolt riigiasutuse „Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus Tehvandi“ varade baasil. Sihtasutuse halduses on 2019 aasta seisuga ca. 177 ha maad sporditegevuse arendamiseks. SIHTASUTUS TEHVANDI SPORDIKESKUS SIHTKAPITAL 4 544 472 EUR EESTI VABARIIK EESTI SUUSALIIT OTEPÄÄ VALD KULTUURIMINISTEERIUM 105 454 EUR 45 377 EUR 4 393 641 EUR 2% 1% 97 % Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus haldab 2019 aasta seisuga kolme Lõuna-Eesti spordikeskust, milleks on: • Tehvandi Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Otepää, Valga mnt.12; • Kääriku Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Kääriku küla. Alates 2012 aastast Tartu Ülikooliga sõlmitud Asjaõigus- ja kasutusvaldusleping tähtajaga 50 aastaks. Kuni 31.12.2021 on kasutusvaldus tasuta, alates 01.01.2022 on Tartu Ülikoolil õigus nõuda kasutusvalduse tasu. Kasutajal (Tehvandi Spordikeskusel) on tulenevalt lepingust kohustus arendada Kääriku Spordikeskust. Kui kasutusvalduse leping lõpetatakse lasub Tartu Ülikoolil kohustus tasuda Tehvandi Spordikeskuse poolt tehtud investeeringute eest. • Tartumaa Tervisespordikeskus, asukohaga Rõngu vald, Uderna küla (alates 2014 aastast ühinemislepingu alusel). Keskustel on erinevad suunitlused:  Tehvandi Spordikeskus - tippspordi treening- ja võistluskeskus,  Kääriku Spordikeskuse - treening – ja spordilaagrikeskus  Tartumaa Tervisespordikeskuse - laskespordi- ning harrastusspordikeskus. Sihtasutuse eesmärkideks on:  rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplektsete spordikeskuste (sh olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja vastavate teenuste pakkumine;  puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE Sihtasutuse kõrgeimaks juhtimisorganiks on nõukogu. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus, mis on 2 liikmeline Vastavalt 18.detsembril 2016 allkirjastatud asutajate otsusele põhikirja muudatuste kohta on sihtasutuse nõukogu kuni 7-liikmeline. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, Eesti Vabariik määrab kuni viis liiget ning Otepää vald ja MTÜ Eesti Suusaliit kumbki ühe liikme. Juhatuse ja nõukogu liikmetele maksti 2019.a. tasu 107 933 eurot ilma sotsiaalmaksuta, millest 10 657 eurot preemiana. 2019.a. maksti töötajatele tasudena 946 991 eurot ilma sotsiaal – ja töötuskindlustusmakseta, millest 77 308 eurot preemiana ja 3 962 eurot hüvitisena. Keskmine töötajate arv 2019. aastal oli 77 keskmine kuutasu 2019.aastal 874 eurot. Töötajate keskmine vanus ettevõttes 49, kõrgharidusega töötajate osakaal 15 %. Kuna sihtasutusel on alates 2014.a. hallata kolm keskust, siis on 2014.a. sihtasutus struktureeritud eristamaks üldjuhtimise segment ning laiendatud on turundustegevust kõigi kolme keskuse peale. Üldjuhtimise all on struktuuris personali, üldhalduse, toitlustuse, raamatupidamise- ja finantsjuhtimise ning turundusega seotud tegevusi. Asutuse siseselt peetakse arvestust erinevate keskuste tulude ja kulude osas eraldi. Põhieesmärk on tekitada nii töötajates kui ka väljapoole suunatuna situatsioon, kus kõik kolm keskust on tugevalt nii struktuurselt kui ka imagoloogilistelt funktsioneerimas ühtse egiidi all. SISEKONTROLL Ettevõttes on toimiv sisekontrolli süsteem, selleks on nõukogu poolt palgatud siseaudiitor. 2019.a. hinnati: sihtasutuses isikuandmete kaitse korralduse vastavust isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele; sularaha arvestuse korraldust, vastavust raamatupidamise sise-eeskirja nõuetele; SA TSK ametiautode kasutamise korraldust, vastavust ametisõidukite kasutamise korrale. NÕUKOGU TÖÖ ÜLEVAADE Lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus põhikirjast, esitatakse käesolevaga ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude summa. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 5 ja 6-liikmeline (sihtasutuse põhikiri lubab nõukogusse kuuluda kuni 7 liikmel), aasta jooksul määrati üks uus nõukogu liige ja kaks nõukogu liiget määrati uueks kolmeaastaseks tähtajaks seoses nende volituste tähtaja lõppemisega. 2019 aasta lõpu seisuga oli sihtasutuse nõukogu koosseis alljärgnev: Tarvi Pürn, nõukogu esimees Meelis Karro Siim Sukles Kaido Tamberg Tõnu Seil Raigo Uukkivi 2019. a toimus 7 nõukogu koosolekut, sh 4 korralist koosolekut ning 3 e-koosolekut. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused: Töödokumentide kinnitamine – siseauditi 2018.a tööplaani täitmise aruande ja 2019.a tööplaani kinnitamine; majandusaasta aruande kinnitamine; SA TSK Arengukava ja investeeringute prioriteetide kinnitamine; sihtasutuse struktuuri kinnitamine; riigihangete korraldamise plaani kinnitamine; sihtasutuse juhenddokumentide kinnitamine ja tühistamine vastavalt siseaudiitori ettepanekutele, turundusplaanide ja eelarve kinnitamine. SA TSK investeerimisprojektide jälgimine – Kääriku Spordikeskuse II ja III etapp; Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise IV etapp; Kääriku Spordikeskuse Ideekonkurss; Tartumaa Tervisespordikeskuse kommunikatsioonide ja laskeseadmete soetamine; Tehvandi Spordikeskuse staadionite ning võistlusradade valgustuse rekonstrueerimine; Tehvandi Spordikeskuse rullsuusaraja asfaltkatte uuendamine ja lasketiirustaadioni vastavusse viimine IBU nõuetega. SA TSK investeerimisprojektide algatamine – Kääriku Spordikeskuse väljaehitamine V etapp. SA TSK investeerimisprojektide lõpparuannete kinnitamine – Tehvandi Spordikeskuse kunstlume tootmissüsteemi IV rakendusjärgu väljaehitamine; Kääriku Spordikeskuse väljaehitamine II/III etapp. Sihtasutuse asutajate otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuustasu suuruseks 210 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 140 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Ametiisiku nimi Nõukogu / juhatus Summa kokku (EUR) Perioodi alg- ja lõppkuupäev Tarvi Pürn Nõukogu esimees 2 520,00 01.01.2019 31.12.2019 Meelis Karro Nõukogu liige 1 680,00 01.01.2019 31.12.2019 Tõnu Seil Nõukogu liige 1 680,00 01.01.2019 31.12.2019 Siim Sukles Nõukogu liige 1 680,00 01.01.2019 31.12.2019 Kaido Tamberg Nõukogu liige 1 680,00 01.01.2019 31.12.2019 Raigo Uukkivi Nõukogu liige 1 635,46 11.01.2019 31.12.2019 Kristjan Karis Juhatuse liige 48 100,00 01.01.2019 31.12.2019 Jaak Mae Juhatuse liige 45 500,00 01.01.2019 31.12.2019 KLIENDISEGMENDID Suuremateks kasutajagruppideks on treeninglaagrite läbiviijad (spordirajatiste kasutamine + majutus + toitlustus), spordiürituste korraldajad (spordirajatiste kasutamine), sportlike ettevõtteürituste läbiviijad (suve- ja talvepäevade korraldajad, seminaride- konverentside läbiviimine), koostööpartnerid (edasimüüjad), äripindade rentijad (Otepää Vallavalitsus, Telia Eesti AS, Otepää Seikluspark OÜ), samuti spordiklubide kasutajad-harrastajad, kes kasutavad ainult spordirajatisi. TREENINGLAAGRITE LÄBIVIIJAD: Siia alla kuuluvad välisriikide koondised ja -klubid, Eesti koondised ja Eesti spordiklubid. Tehvandi Spordikeskus pakub treeninglaagreid nii tali- kui suvehooajaks tervikliku spordikeskuse tegevuste osas. Tähelepanu pööratakse lisaks Ida-Euroopa klubidele ka põhjamaade ja Balti riikide koondistele: Soome, Läti, Leedu klubid. Kääriku Spordikeskuse peamisteks laagrite läbiviijateks on erinevate spordialade klubide laagrid. Peamisteks spordialadeks on ujumine, tennis, jalgpall, kergejõustik ja judo. Tartumaa TSK on koondanud erinevad laskespordialad, pakkudes eelkõige laskespordiklubidele treeninglaagrite läbiviimiseks võimalusi. Elva männimets on suurepärasek treeningpaigaks pikamaa jooksjatele ja jalgratturitele. SPORDIÜRITUSTE KORRALDAJAD: Teiseks suuremaks kliendirühmaks on Eestis tegutsevad spordialaliidud ja spordiklubid, kes tegelevad suurürituste korraldamisega. Rahvusvahelisi murdmaasuusa ning kahevõistluse MK etappi ja teisi FIS võistlusi korraldab Eesti Suusaliit, Laskesuusavõistlusi (IBU cup, IBU noorte ja juunioride MM, Euroopa MV) korraldab ELSF, Orienteerumise suurvõistlusi korraldab Eesti Orienteerumisliit, Tehvandi Spordikeskus on Rally Estonia võistluskeskuseks. Samuti algavad ja lõppevad Tartu Maratoni kuubiküritusest kolm Tehvandi Spordikeskustes, Eesti Firmaspordi Liit korraldab siin talimänge ja Tartumaa TSK toimuvad Eesti Laskurliidu poolt korraldatavad üritused. KOOSTÖÖPARTNERID (EDASIMÜÜJAD): Siia alla kuuluvad ettevõtted, organisatsioonid, kes vahendavad Tehvandi Spordikeskuse spordirajatisi kasutavaid kliente. Need on eelkõige majutusasutused, kes pakuvad majutus- ja toitlustusteenust klientidele, kelle sihteesmärk Otepääl on sportimine kasutades eelkõige Tehvandi Spordikeskuse rajatisi. Suurimaks vahendajaks hetkel Tehvandi Spordikeskuses on Karupesa Hotell OÜ, Kääriku Spordirajatisi kasutavad Piiri Spordibaasis, Margusel ja Madsa Spordibaasis spordilaagrites viibijad. Tartumaa Tervisespordikeskuse peamisteks koostööpartneriteks on Elva linna laskespordiga seotud klubid ning erinevad rahvusvahelisi noortelaagreid läbiviivad organisatsioonid. HARRASTAJAD, KLUBILISED KASUTAJAD: Kohalikud spordiklubid ja harrastajad on Tehvandile olulised kasutajad mastaabiefekti tekitajatena. Olulist müügikäibe efekti nad hetkel ei anna, küll aga on nad heaks turunduskommunikatsioonikanaliks keskusele kasumlike klientide tekkimisel. Tehvandi keskust kasutavad Otepää kohalikud spordiklubid, samuti on aastaringseks kasutajaks Audentese Koolide AS ning läbi ESL -i ja ELSF -i toetuse ESL -i ja ELSF -i kuuluvad talispordiklubid. Sarnaselt Tehvandile on ka Tartumaa Tervisespordikeskuse kasutajateks Elva kohalikud spordiklubid ja Elva linna elanikud. Kohalikest klubidest kasutab rajatisi enim Elva laskespordiklubi, Elva suusaklubi, Elva rattaklubi ja kohalikud tervisesportlased. Käärikul kasutavad kõige rohkem spordisaali Otepää Võrkpalliklubi mängijad ja piirkonnas suvitajate poolt on populaarseimaks objektiks tenniseväljakuid, kergejõustiku- ja jalgpallistaadion ning Kääriku järv. TEENUSTE KASUTAJATE PROFIILID Teenus 2018 2019 Muutus Tehvandi Spordikeskus Siseturist 49% 46% Välisturist 51% 54% Kääriku Spordikeskus Siseturist 88% 84% Välisturist 12% 16% Tartumaa Tervisespordikeskus Siseturist 76% 70% Välisturist 24% 30% KLIENDISEGMENDID SIHTGRUPID Teenus 2018 2019 Muutus Tehvandi Spordikeskus Saavutussport (professionaalne sporditegevus) 75% 75% - Harrastussport 20% 22% Muu klient (äri, konverents jne.) 5% 3% Kääriku Spordikeskus Saavutussport (professionaalne sporditegevus) 84% 80% Harrastussport 8% 8% - Muu klient (äri, konverents jne.) 8% 12% Tartumaa Tervisespordikeskus  Saavutussport (professionaalne sporditegevus) 46% 42% Harrastussport 48% 54% Muu klient (äri, konverents jne.) 6% 4% SA TEHVANDI SPORDIKESKUSE TEENUSTE KASUTAMISSTATISTIKA. TEHVANDI SPORDIKESKUS Tehvandi Spordikeskuse spordirajatiste kasutamine 2018 ja 2019 2018 2019 Muutus Tehvandi spordirajatised 27 124 26 444 *ei sisalda suurürituste kliente (rahvusvahelised suurüritused nt. Rally Estonia, Jooksumaraton jne.) Tehvandi Spordikeskuse konverentsiruumide ja saunade kasutamine 2018 ja 2019 2018 2019 Muutus Tehvandi konverents ja saunad 1 105 3 713 Tehvandi Spordikeskuse majutusstatistika aastatel 2018-2019 Teenus 2018 2019 Muutus Tehvandi Hotell 9 872 12 608 Tehvandi Puhkemaja 1 335 1 953 Kokku majutus 11 207 14 561 KÄÄRIKU SPORDIKESKUS Kääriku Spordikeskuse spordirajatiste kasutamine 2018 ja 2019 2018 2019 Muutus Kääriku Spordirajatised 26 367 46 767 Kääriku konverentsiruumide ja saunade kasutamine 2018 ja 2019 2018 2019 Muutus Kääriku konverents ja saunad 17 971 20 043 Kääriku majutusstatistika 2018 ja 2019 Teenus 2018 2019 Muutus Kääriku Hotell 9 789 11 625 Kääriku Sportlasmajutus 11 401 15 045  Kääriku Spordihoone 561 485 Kokku majutus 21 751 27 155 TARTUMAA TERVISESPORDIKESKUS Tartumaa Tervisespordikeskuse spordirajatiste* kasutamine 2018 ja 2019 2018 2019 Muutus TTSK Spordirajatised 3 165 3 931 *ei sisalda suurürituste kliente Tartumaa Tervisespordikeskuse konverentsiruumide* ja saunade kasutamine 2018 ja 2019 Teenus 2018 2019 Muutus TTSK Konverents ja saunad 9 671 10 236 *konverentsiruumid on kasutusel ka spordisaalidena Tartumaa Tervisespordikeskuse majutusstatistika 2018 ja 2019 Teenus 2018 2019 Muutus TTSK Hostel 1 983 2 375 TTSK Kämpingud 4 379 4 823 Kokku majutus 6 362 7 198 SA Tehvandi Spordikeskuse konkurentsieeliseks võib pidada väga hästi välja arendatud spordiinfrastruktuuri ja sinna juurde kuuluvaid toetavaid teenuseid. Rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamisel Tehvandil Eestis otsene konkurent puudub samuti nagu tippsportlaste treeninglaagrite läbiviimisel. Eesti konkurendid võistlevad Tehvandiga harrastus- ja rahvaspordiga tegelevate klientide eest, samuti aktiivsetele puhkajatele ja peredele teenuste pakkumise osas ning noorte ja laste spordilaagrite korraldamisel. Arvestades riikliku sihtasutuse eripära, võib kiire suuremahulise turuosa võitmisel osaliselt takistuseks saada vähene paindlikkus osade sihtgruppide teenindamise osas (konverentsikliendid, aktiivse puhkuse nautijad, lastega pered, kohalikud ettevõtted/organisatsioonid/omavalitsused). SA Tehvandi Spordikeskuse arengukavas 2020-2024 on välja toodud organisatsiooni arendamine, mille indikaatorite hulgas on ka müügitöö ja turundustegevuse edasi arendamine, laiendamine uutele eksportturgudele ning spordialadele. Samuti sihtasutuse personali koolitamise ja motiveerimise vajadus. Sihtasutuse erinevad struktuuriüksused ning keskused toimivad ühtsena. Konkurentsipositsioon lubab erinevaid kliendisegmente rahuldada maksimaalselt. Oluline on panus turunduse ning teenuspakettide väljaarendamisse, mis peavad tagama Tehvandi konkurentsieeliste maksimaalse ärakasutamise. Võtmeteguriks on klientides positiivse hoiaku loomine ja nende teadlikkuse arendamine. SA Tehvandi Spordikeskuse tegevust suunavad järgmised konkreetsed strateegilised valikud:  Läbi spordimajutuse täituvuse ja spordirajatiste kasutuse suurendamise tuleb käivet kasvatada nii olemasolevate klientide hulgas kui laiendada kliendibaasi uutel veel kasutamata turgudel;  Klientidega tegelemise intensiivistamine (tõhusam turundus, täislahenduste pakkumine);  Koostööpartneritega (edasimüüjate ja vahendajatega) tihedam koostöö Sihtasutuse tegevuse finantseerimine RIIGIABI VS.SPORDITEGEVUSE KULU 1 400 000 1 200 000 Sporditegevuse kulu 1 304 294 1 000 000 800 000 Riigiabi tulud spordile 1 011 085 600 000 400 000 200 000 0 1 Äritegevuse kulud -200 000 spordile -293 209 -400 000 SA TEHVANDI SPORDIKESKUS TULUD – JA KULUD 2019 2019 aastal jätkas sihtasutus oma põhitegevust s.t. pakuti spordirajatiste, konverentsi- ja võistluskeskuse, majutus- ja toitlustusteenust. Sihtasutus teenis 2019 aasta tulusid summas 9 454 149 eurot, millest majandustegevus 1 894 494 eurot, muud tulud 516 eurot, sihtfinantseerimine tegevuskuludeks (põhivara soetusega kaasnevad tegevuskulud, omavalitsuste toetused ja remondifondi toetused) 503 595 eurot ja sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on 6 088 459 eurot. Tegevuskulude toetus riigieelarvest 967 085 eurot. Raamatupidamises kajastatakse sihtfinantseerimisena aruandeaastal tehtud kulude või soetatud põhivara katteks saadavaid toetusi olenemata investeeringu finantseerimise perioodist riigieelarvest. Tegevuskulude sihtfinantseerimist ettevõttes on toetanud ka teised organisatsioonid, Otepää vald on toetanud spordirajatiste halduskulude katmist.  0% 10% 20% 5% 65% Sihtasutuse keskused pakuvad majandustegevuse raames erinevaid teenuseid (majutus, toitlustus, spordirajatiste kasutamine, konverentsi korraldamise võimalused jne.), mille tulemusena saadakse majandustegevuse tulu. Alljärgnev jaotus näitab sihtasutuse müügitulu keskuste lõikes. 0% 10% 49% 41% SIHTASUTUSE ÄRIKULUDEST OLULISE OSA MOODUSTAB PÕHIVARA AMORTISATSIOONIGA SEOTUD KULUD (KUNA PÕHIVARA MOODUSTAB BILANSIMAHUST 95%). 0% 35% 28% 37% 0% Finantssuhtarvud 2019 2018 tulu ettevõtlusest 2019 - tulu Käibe kasv/kahanemine ettevõtlusest 2018 399 323 154 468 tegevustulud - tegevuskulud + Tegevustulem ( EBITDA põhivara kulum 6 188 948 4 747 138 Tegevustulemi puudujäägi ulatus põhitegevuse tulem/ kogu tulu 47% 42 % Tegevustulemi puudujäägi kate akumuleeritud tulem + akumul. tulemiga aruandeperioodi tulem 20 338 763 15 879 189 (võlakohustis - likviidsed varad) / Neto võlakoormus tegevustulud 3% 2% 20% Netokäibe osakaal kogu tulust tulu ettevõtlusest / kogu tuluga 20% Saadud toetuste osakaal tulust saadud toetused / kogu tuluga 80% 80% käibevara - varud / lühiajalised Maksevõime kordaja kohustised 1% 1% Võlakordaja Kohustised / varade maksumus 3% 5% Omakapitali osakaal passivast netovara / kohustised ja netovara 97% 94% Põhivara osakaal aktivast põhivara / kokku varad 96% 94% SIHTASUTUS TEHVANDI SPORDIKESKUS 2019 AASTA TEGEVUSKAVA TÄITMINE PÕHITEGEVUSED 2019 1. VÕISTLUSTE KORRALDUS 2019 AASTAL. 2019. aastal korraldati Sihtasutuse keskustes üle 40 erineva mastaabiga võistluse, millest olulisemad olid esmakordselt Eestis toimunud FIS kahevõistluse MK etapp; FIS murdmaasuusatamise MK etapp; Põhjamaade MV murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes; IBU karika etapp laskesuusatamises; koolinoorte MM orienteerumises; Rally Estonia; Tartu Kuubiku erinevad võistlused; Eesti MV murdmaasuusatamises, suusahüpetes, kahevõistluses ja laskesuusatamises; Kekkose raja võistlused; EMV II liiga võistlused; Firmaspordi talispartakiaad; Üliõpilaste talve- ja suvepäevad; erinevad laskespordivõistlused (liikuv märk, Heli Rass, EMV jne). 2. INVESTEERINGUTE KAVA TÄITMINE 2019 AASTAL. TEHVANDI SPORDIKESKUS SPORDIRAJATISTE JA TERRITOORIUMI HOOLDETEHNIKA SOETAMINE.  2019 aastal jätkati tarbesõidukite Ford Ranger rentimist BIATHLONI STAADIONI JA ROLLERIRAJA REKONSTRUEERIMINE.  2019 aastal teostati rolleriraja asfaltkatte uuendamine ja laskesuusastaadioni rekonstrueerimine koos meediatunneli ning abihoonete ehitustega. VALGUSTUSE REKONSTRUEERIMINE.  Teostati Tehvandi staadionite ja suusaradade valgustuse rekonstrueerimine ja vastavusse viimine rahvusvaheliste alaliitude ja televisiooni nõuetele.  28.11 toimus esimene kütmine Otepää linna kaugkütte süsteemist ja detsembris liitumine. KÄÄRIKU SPORDIKESKUS SPORDIRAJATISTE JA TERRITOORIUMI HOOLDETEHNIKA SOETAMINE.  2019 aastal jätkati tarbesõiduki Ford Ranger rentimist.  2019 aastal soetati väliväljakute, sh. kunstmuru jalgpalliväljaku hoolduseks väiketraktor Avant.  2019 aastal täiendati Ratastraktori John Deere lisaseadmeid tänavapuhastusharja näol. KÄÄRIKU SPORDIKESKUSE VÄLJAEHITAMISE EHITUSHANGETE ELLUVIIMINE.  2019 aastal toimus peamine ehitustegevus Kääriku Spordikeskuse II ja III etapi elluviimiseks. Kasutusload on väljastatud kõigile etappide osistele.  2019 aastal kuulutati välja ehitushange Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise IV etapi elluviimiseks ning alustati töödega.  2019 aastal kuulutati välja ehitushange Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise V etapi elluviimiseks ning alustati töödega (põhiprojekti koostamine). TARTUMAA TERVISESPORDIKESKUS SPORDIRAJATISTE JA TERRITOORIUMI HOOLDETEHNIKA SOETAMINE.  2019 aastal soetati murutraktor keskuse hooldamiseks TARTUMAA TERVISESPORDIKESKUSE PARENDUSTE ELLUVIIMINE.  2019 aastal korraldati AS Emajõe Veevärk kaudu hange Elva valla veevärgi ning kanalisatsiooniga liitumiseks ning viidi ellu ehitustööd.  2019 aastal renoveeriti lasketiirude kuulipüüdeseinad ning vahetati välja keskuse katlamaja tuletõkkeuksed.  2019 aastal teostati tavaremonti keskuse peahoone tubades. 3. ORGANISATSIOONI TEGEVUSE TÕHUSTAMINE  2019 aastal toimus kõigile töötajatele palgatõus. Üksikutele töötajatele on tasustatud lisatöid.  2019 aastal teostati sihtasutuse pakutavate teenuste arendamine ja uute teenuste loomine ning müügitöö arendamine uuenenud rajatistel parema kasutuse saamiseks koostöös erasektoriga (koostöö teiste piirkonna spordikeskustega, Kääriku innovaatilised spordisüsteemid jne.).  2019 aastal mindi uuele koostöövormile seoses Tehvandi Spordikeskuses asuva Talispordimuuseumiga. Muuseumi haldajaks on saanud Otepää vald ning ruumide üürileping ning teenuste leping on sihtasutuse poolt sõlmitud Otepää vallaga.  2019 aastal on läbi viidud töötajate tervisekontroll vastavalt tervishoiuarsti poolt määratud tähtaegadele, esmaabikoolitused ning tuleohutusõppused. Eesmärgiks oli võetud viia läbi meeskonnakoolitusi ning töötajaskonna moraali tõstmiseks suunatud ühiseid väljasõite sihtasutuse üleselt. Spetsiifilistele koolitustele ning veebipõhistele koolitustele suunati spordirajatiste juhid, finantsjuhid, haldusjuht, juhatuse liikmed, toitlustusetöötajad, turundusjuht ning personalijuht.  2019 aastal jätkati SA Tehvandi Spordikeskuse erinevate keskuste töökeskkonna ühildamist. Personali liikumine keskuste vahel ning igapäevatöö standardiseerimine, s.h. on ühildatud hinnastamislähenemised samadele standarditele erinevates keskustes.  Alates 2019 aastast toetatakse sihtasutuse töötajate tervisekäitumist läbi rakendatud sporditoetuse. 4. FORMAALJURIIDILINE TEGEVUS, S.H.  2019 aastal jätkati finantsauditi teenuse osutamist E-Audit OÜ poolt 2018 aastal sõlmitud lepingu alusel.  2019 aastal jätkati Kaire Premsiga sõlmitud käsunduslepingu alusel siseaudiitori teenuse sisse ostmist.  2019 aastal tegeleti planeeritud eraomanike maadel paiknevatele radadele reaalservituutide seadmisega vastavalt detailplaneeringule, kuid servituudid on eraomanikega erinevatel põhjustel jätkuvalt põhiosas seadmata. Servituudi leping on sõlmitud Kääriku Spordikeskuse ühe raja, sissesõidutee ja kommunikatsioonide osas keskuse naaberkinnistu ja keskuse kasuks. Kehtivad lepingud on sõlmitud RMK-ga.  2019 aastal jätkati koostöölepingute elluviimist erasektori (reklaamlepingud, rendilepingud ning innovatsioonilepingud) akadeemiliste spordi, spordimeditsiini ning rekreatsiooniõppega seotud asutustega. Teostamisel on agendilepingud välismaiste klientide laagrite toomiseks keskustesse.  2019 aastal viidi läbi teenuste ja ehitusele suunatud riigihanked vastavalt sihtasutuse riigihangete plaanile.  2019 aastal jätkati koostööd Julianus Inkassoga probleemsete klientidega suhtlemisel ABITEGEVUSED 1. INFORMATSIOONI - KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA  2019 aastal pikendati SA Tehvandi Spordikeskuse nimele olemasolevate domeenide (tehvandi.ee, tehvandi.eu, tehvandi.com, kaariku.ee, kaariku.eu, 2020kaariku.ee alamdomeen, kaariku.com, tehvandisa.ee) registreeringut.  2019 aastal jätkati koostööd elektripaigaldise käidukorraldaja Electrum AS-iga, valveseadmete (ATS) hooldaja Alarmnet AS-i ja Selko Security AS-iga, valveteenuse osutaja G4S Lõuna Eesti AS-iga, videovalveseadmete hooldaja Selko Security AS-iga. Jätkati hoolduslepinguid ventilatsiooni süsteemide ja automaatika hoolduseks AS Ehitusfirma Rand ja Tuulbergiga. Tarkvara ja riistvara haldajateks on Telia Eesti AS.  Kaugjälgimiseseadmed ning automaatikasüsteemide haldajana jätkasime lepingut Emajõe Veevärgiga.  2019 aastal oli planeeritud täiustada hotellitarkvara kasutamist pakkumuste edastamiseks ning vajadusel viia sisse tegevused puuduste kõrvaldamiseks. Juurde on soetatud täiendavad töökohad. Puudulikud on müügiprogrammiga seotud lisaarendused, mis puudutavad koristajate moodulit ning pangaülekannete automaatset kajastamist.  Kääriku Spordikeskuse on üles seatud keskuse põhine tulemüüri struktuur ning eraldatud erinevad alamvõrgud (kaamerad, automaatika, wifi, sisevõrk) üksteisest.  2019 aastal jätkati DHS-i Amphora kasutamist sihtasutuse keskustes ja omavahelistes tegevustes ning jätkati Omniva E-arvekeskuse teenuste kasutamist. 2. REKLAAM, KESKUSE TUTVUSTAMINE  2019 aastal on teostatud tegevused vastavalt turundusplaanile 2019 (tegevuskava lisa), on koostatud Tehvandi seinakalender. Koostati reklaammaterjalide brošüür kolme keskuse kohta erinevates keeltes.  2019 aastal suurendati oluliselt sotsiaalmeediakanalite (Facebook, Instagram, Delovoi, Google ine.) kasutust reklaami- ning teavituste väljundina – reklaamtegevusetega sotsiaalmeedias suunati esmane tähelepanu Läti ja Vene turule, Tartumaa Tervisespordikeskuse osas koolidele ning huviharidusele.  2019 aastal on kaasatud erinevaid majutusteenust ja aktiivsete tegevuste korraldamist pakkuvate firmade, teenuse pakkujate ning veebiportaalide poolt pakutavates võimalustes (püsilepingud).  2019 aastal on teostatud e-maili ning muude e-teenuste kaudu turunduse tõhustamine läbi uudiskirjade ning pakkumiste erinevatele sihtgruppidele (MailChimp).  2019 aastal on teostatud tervikliku Tehvandi keskuse rajatiste tutvustamine ja kasutamiseks pakettide müük välisriikide ja Eesti spordiklubidele ja koondistele läbi keskuses aset leidnud ürituste ning viimaste külastuste. Otseturunduse lähenemist on peamisele kasutatud Kääriku Spordikeskuse uute rajatiste ning Tartumaa Tervisespordikeskuse laskespordi võimaluste tutvustamiseks.  Brändireklaamiks on koostatud erinevate keskuste ülelennuvideod ning tõhustatud koostööd üleriiklike meediakanalitega (delfi, postimees, äripäev). Kõigil kolmel keskusel on olemas videokaadrid. Puuduvad talviste tegevuste reklaamklipid Kääriku ning Tartumaa Tervisespordikeskuse kohta. 3. TEENUSTÖÖD KESKUSEST VÄLJAS  2019 aastal jätkati keskuse tehnikaga teenuste osutamist erasektorile ja Otepää vallale ning keskuse atribuutika rentimist erinevatele spordiürituste korraldajatele. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 487 140 1 116 167 2 Nõuded ja ettemaksed 529 741 231 599 3 Varud 42 133 36 498 4 Kokku käibevarad 1 059 014 1 384 264 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 24 636 007 20 277 270 6 Immateriaalsed põhivarad 0 687 7 Kokku põhivarad 24 636 007 20 277 957 Kokku varad 25 695 021 21 662 221 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 752 533 803 248 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 59 252 435 311 11 Kokku lühiajalised kohustised 811 785 1 238 559 Kokku kohustised 811 785 1 238 559 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 4 544 472 4 544 472 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 15 879 190 12 718 257 Aruandeaasta tulem 4 459 574 3 160 933 Kokku netovara 24 883 236 20 423 662 Kokku kohustised ja netovara 25 695 021 21 662 221 17 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 7 559 140 5 969 594 12 Tulu ettevõtlusest 1 894 494 1 495 171 13 Muud tulud 515 8 098 14 Kokku tulud 9 454 149 7 472 863 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 847 849 -1 507 310 15 Tööjõukulud -1 410 050 -1 211 813 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 730 593 -1 583 067 6 Muud kulud -7 301 -8 764 17 Kokku kulud -4 995 793 -4 310 954 Põhitegevuse tulem 4 458 356 3 161 909 Intressitulud 2 229 22 Intressikulud -991 -1 106 Muud finantstulud ja -kulud -20 108 Aruandeaasta tulem 4 459 574 3 160 933 18 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 4 458 356 3 161 909 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 730 593 1 583 067 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -1 896 Muud korrigeerimised -6 088 460 -4 756 415 Kokku korrigeerimised -4 357 867 -3 175 244 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -298 120 -97 838 Varude muutus -5 636 3 581 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 67 195 22 489 Kokku rahavood põhitegevusest -136 072 -85 103 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -6 206 552 -4 208 183 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 5 250 müügist Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 5 712 401 5 192 808 toetustest Laekunud intressid 2 207 19 Kokku rahavood investeerimistegevusest -491 944 989 894 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 0 -2 157 Makstud intressid -991 -1 106 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -20 108 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -1 011 -3 155 Kokku rahavood -629 027 901 636 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 116 167 214 531 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -629 027 901 636 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 487 140 1 116 167 2 19 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 4 544 472 12 718 257 17 262 729 Aruandeaasta tulem 3 160 933 3 160 933 31.12.2018 4 544 472 15 879 190 20 423 662 Aruandeaasta tulem 4 459 574 4 459 574 31.12.2019 4 544 472 20 338 764 24 883 236 20 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Tehvandi Spordikeskuse 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Juhendiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti Finantsaruandluse Juhendi põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega, Avalikus sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend ja Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhenditega. Majandusaasta algas 01.jaanuaril 2019.a. ja lõppes 31.detsembril 2019.a. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud eurodes. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused 2019.a. muudeti kulude kajastamist lisades. Lisarea nimetus 31.12.2018 Muutus 31.12.2018 Mitmesugused 1 515 975 -8 665 1 507 310 tegevuskulud Muud kulud 99 8 665 8 764 Raha Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit. Varud kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Materjalid ja lõpetamata toodang hinnatakse alla juhul, kui nendest valmistatavate valmistoodete hinnanguline soetusmaksumus ületab samade valmistoodete neto realiseerimismaksumuse. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kuluna. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 21 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 5 000 eurot ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on üldjuhul määratud järgmised kasulikud eluead: Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 10-50 aastat Rajatised 10-40 aastat Maisnad ja seadmed 5 -10 aastat Inventar 2-10 aastat Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määrataks talle sobiv amortisatsiooniperiood. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine; amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna ja tulevasteperioodide kulud näidatakse bilansivlise kohustusena. Annetused ja toetused Ettevõte on lähtunud sihtfinantseerimiste kajastamisel brutomeetodist – s.t. sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil. Kui sihtfinantseerimine ei toimu samal perioodil kui põhivara soetus, siis kajastatakse sihtfinantseerimine nõudena või kohustusena Kultuuriministeeriumi vastu. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse üldjuhul tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse tuluna, kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse kasumiaruandes tuluna. Tulud Tulu teenuste müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes, valmidusastme meetodist, teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. 22 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Sularaha kassa 9 000 13 239 Arvelduskontod 478 140 1 102 928 Kokku raha 487 140 1 116 167 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 92 902 92 902 Ostjatelt laekumata 92 902 92 902 arved Maksude ettemaksed ja 432 200 432 200 5 tagasinõuded Muud nõuded 4 059 4 059 Intressinõuded 42 42 Viitlaekumised 4 017 4 017 Ettemaksed 580 580 Tulevaste perioodide 580 580 kulud Kokku nõuded ja 529 741 529 741 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 98 866 98 866 Ostjatelt laekumata 98 866 98 866 arved Maksude ettemaksed ja 131 882 131 882 5 tagasinõuded Muud nõuded 849 849 Intressinõuded 19 19 Viitlaekumised 830 830 Ettemaksed 2 2 Tulevaste perioodide 2 2 kulud Kokku nõuded ja 231 599 231 599 ettemaksed 23 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tooraine ja materjal 31 458 26 237 Toitlustuse lao varud 13 548 11 848 Kütuse lao varud 17 910 14 389 Müügiks ostetud kaubad 10 675 10 261 Müügileti lao varud 10 675 10 261 Kokku varud 42 133 36 498 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 532 0 365 Käibemaks 133 991 108 265 Üksikisiku tulumaks 0 19 791 0 7 464 Sotsiaalmaks 0 40 576 0 22 508 Kohustuslik kogumispension 0 2 193 0 1 201 Töötuskindlustusmaksed 0 2 655 0 1 375 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 0 13 0 Ettemaksukonto jääk 298 196 23 604 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 432 200 65 747 131 882 32 913 24 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordivahendid Muud põhivarad Lõpetamata masinad ja projektid seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 194 051 27 851 938 857 611 514 035 1 371 646 372 748 256 082 30 046 465 Akumuleeritud kulum -11 776 210 -439 929 -436 443 -876 372 -293 418 -12 946 000 Jääkmaksumus 194 051 16 075 728 417 682 77 592 495 274 79 330 256 082 17 100 465 Ostud ja parendused 0 0 4 750 0 4 750 0 4 756 415 4 761 165 Amortisatsioonikulu 0 -1 438 454 -72 486 -31 608 -104 094 -38 458 0 -1 581 006 Müügid 0 0 -3 354 0 -3 354 0 0 -3 354 (jääkmaksumuses) Ümberliigitamised 0 591 776 29 396 141 619 171 015 13 454 -776 245 0 31.12.2018 Soetusmaksumus 194 051 28 443 714 870 414 655 654 1 526 068 120 463 4 236 252 34 520 548 Akumuleeritud kulum 0 -13 214 664 -494 426 -468 051 -962 477 -66 137 0 -14 243 278 Jääkmaksumus 194 051 15 229 050 375 988 187 603 563 591 54 326 4 236 252 20 277 270 Ostud ja parendused 6 088 642 6 088 642 Amortisatsioonikulu 0 -1 546 498 -76 151 -43 979 -120 130 -15 027 0 -1 681 655 Allahindlused väärtuse 0 0 0 0 0 0 -48 250 -48 250 languse tõttu Ümberliigitamised 0 6 536 654 0 21 073 21 073 52 073 -6 609 800 0 31.12.2019 Soetusmaksumus 194 051 34 980 368 870 414 669 423 1 539 837 172 536 3 666 844 40 553 636 Akumuleeritud kulum -14 761 162 -570 577 -504 726 -1 075 303 -81 164 0 -15 917 629 Jääkmaksumus 194 051 20 219 206 299 837 164 697 464 534 91 372 3 666 844 24 636 007 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2019 2018 Masinad ja seadmed 0 5 250 Kokku 0 5 250 Mahakantud põhivara summas 48 250 eurot on seotud Tehvandi Spordikeskuse lõpetamata ehitise " Ubiversaalhall" mahakandmisega. Tegemist oli universaalhalli projekteerimistöödega 2015.aastal. Hetkel on halli ehitus Tehvandi Spordikeskuse arengukavast eemaldatud ja 2015.aasta projekteerimistööd polnud enam ajakohased. 25 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2017 Soetusmaksumus 10 304 10 304 Akumuleeritud kulum -7 556 -7 556 Jääkmaksumus 2 748 2 748 Amortisatsioonikulu -2 061 -2 061 31.12.2018 Soetusmaksumus 10 304 10 304 Akumuleeritud kulum -9 617 -9 617 Jääkmaksumus 687 687 Amortisatsioonikulu -687 -687 31.12.2019 Soetusmaksumus 10 304 10 304 Akumuleeritud kulum -10 304 -10 304 Jääkmaksumus 0 0 Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2019 2018 Kasutusrenditulu 31 349 27 614 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 12 kuu jooksul 11 866 12 273 Kasutusrendi tuluna kajastatakse ruumide renditulu tulenevalt lepingutest. Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Kasutusrendikulu 120 619 84 542 26 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 12 kuu jooksul 21 131 21 184 1-5 aasta jooksul 43 487 64 018 Üle 5 aasta 700 700 Kasutusrendi kuluna kajastatakse maa ja sõidukite rendikulu. Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 554 421 554 421 Võlad töövõtjatele 123 009 123 009 10 Maksuvõlad 65 747 65 747 5 Muud võlad 435 435 Saadud ettemaksed 8 921 8 921 Tulevaste perioodide tulud 3 193 3 193 Muud saadud ettemaksed 5 728 5 728 Kokku võlad ja ettemaksed 752 533 752 533 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 647 109 647 109 Võlad töövõtjatele 118 769 118 769 10 Maksuvõlad 32 913 32 913 5 Muud võlad 788 788 Muud viitvõlad 788 788 Saadud ettemaksed 3 669 3 669 Tulevaste perioodide tulud 3 488 3 488 Muud saadud ettemaksed 181 181 Kokku võlad ja ettemaksed 803 248 803 248 Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustis 70 151 71 409 Puhkusetasude kohustis 3 301 2 419 Deklareerimata maksukohustised 39 363 39 822 Võlad maj. kulude eest/ Boonustasud 10 194 5 119 Kokku võlad töövõtjatele 123 009 118 769 27 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 31.12.2017 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2018 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine -1 082 5 192 808 0 -4 756 414 435 311 põhivara soetuseks Kokku sihtfinantseerimine -1 082 5 192 808 0 -4 756 414 435 311 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine -340 275 813 -340 -275 813 0 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine -340 275 813 -340 -275 813 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja -1 422 5 468 621 -340 -5 032 227 435 311 toetused 31.12.2018 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2019 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 0 435 311 5 712 401 0 -6 088 460 59 252 põhivara soetuseks Kokku sihtfinantseerimine 0 435 311 5 712 401 0 -6 088 460 59 252 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 0 0 503 595 0 -501 868 0 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 0 503 595 0 -501 868 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 0 435 311 6 215 996 0 -6 590 328 59 252 toetused 28 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 503 595 275 813 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 6 088 460 4 756 415 Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused 967 085 937 366 Kokku annetused ja toetused 7 559 140 5 969 594 sh eraldis riigieelarvest 7 524 177 5 949 979 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 28 830 18 465 Muud toetused 6 133 1 150 Rahalised ja mitterahalised annetused 2019 2018 Rahaline annetus 7 557 413 5 969 594 Kokku annetused ja toetused 7 557 413 5 969 594 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Majutus teenus 559 723 440 217 Toitlustus ja lobby teenus 887 615 629 896 Spordirajatiste teenus 257 862 251 080 Spordirajatistega seotud ruumide müük 130 454 113 386 Muud teenused ( ruumid, reklaam jne) 58 840 60 592 Kokku tulu ettevõtlusest 1 894 494 1 495 171 Lisa 14 Muud tulud (eurodes) 2019 2018 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 1 896 Muud 515 6 202 Kokku muud tulud 515 8 098 29 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Maarent -902 -902 Üür ja rent -35 080 -33 199 Energia -370 327 -381 471 Elektrienergia -180 687 -181 775 Soojusenergia -142 104 -155 196 Kütus -47 536 -44 500 Mitmesugused bürookulud -13 225 -12 637 Uurimis- ja arengukulud -300 -25 279 Lähetuskulud -673 -1 400 Koolituskulud -10 120 -8 834 Administreerimiskulud -40 544 -46 933 Hoonete majandamiskulud -223 342 -218 875 Rajatiste majandamiskulud -150 417 -109 682 Sõidukite ülalpidamiskulud -31 018 -35 257 Info - ja kommunikatsioonitehnoloogia kulu -127 287 -90 180 Inventari majandamiskulud -365 264 -139 950 Toiduianed ja toitlustusteenused -403 008 -340 801 Meditsiini - ja hügieenikulu -2 816 -2 817 Spordiürituste korraldamine -8 780 -4 944 Reklaamikulud -60 960 -50 767 Muud -3 786 -3 382 Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 847 849 -1 507 310 Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu -1 054 924 -904 722 Sotsiaalmaksud -347 233 -293 021 Muud -7 892 -14 070 Kokku tööjõukulud -1 410 049 -1 211 813 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 79 78 30 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Muud kulud (eurodes) 2019 2018 Kahjum valuutakursi muutustest -22 -99 Trahvid, viivised ja hüvitised -1 040 0 Ettevõtte tulumkas -77 0 Riigilõivud -1 083 -624 Loodusressursside kasutus- ja saastetasud -1 998 -2 410 Kulu ebatõenäoliselt laekunud arvetest -2 762 -5 454 Ettevõtlusega mitteseotud kulud -144 0 Maamaks -175 -177 Kokku muud kulud -7 301 -8 764 Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 107 933 103 120 Lisa 19 Sündmused pärast aruandekuupäeva 2020.aasta eelarve koostamisel võeti baasiks 2019.a. tulud ja kulud ja arvestati Tehvandi Spordikeskuses toimuvate suurvõistlustega 2020.aastal ( MK etapp kahevõistluses; Laskesuusatamise Euroopa mestrivõistlused ). Erakordselt sooja talve tõttu pole looduslikku lund ja pole olnud võimalik toota ka piisavalt kunstlund, et pakkuda kvaliteetse teenust talispordialadele. Tulenevalt sihtasutust mõjutavatest välisteguritest ( erakordselt soe talv) on sihtasutuse majandustegevuse tulud perioodil jaanuar- veebruar langenud võrreldes 2019.aastaga 49% võrra. Lisa 20 Bilansivälised nõuded ja kohustused Nõuded SA Tehvandi Spordikeskusel on bilansiväliseid nõudeid seisuga 31.12.2019 summas 7 889 833 EUR. Bilansivälised nõuded on seotud Tartu Ülikooliga sõlmitud kasutusvalduse lepinguga. Tartu Ülikool on andnudKääriku Spordikeskuse kasutusvalduse SA Tehvandi Spordikeskusele 50 aastaks. Kasutusvaldus on kuni 31.12.2021 tasuta ja alates 01.1.2020 on omanikul õigus nõuda kasutusvalduse tasu.Lepingu eesmärgiks on sporditegevuseks ja sellega seotud tegevuseks vajaliku infrastruktuuri jätkusuutlik majandamine ja arendamine vastavalt investeerimiskavale.Vastavalt kokkuleppele uued investeeringud kajastatakse sihtasutuse bilansis ja bilansivälise nõudena Tartu Ülikooli vastu kajastatkse tehtud investeeringute arvelt soetatud varade jääkmaksumust, sest vastvalt kokkuleppele,kui Tartu Ülikool katkestab kasutusvalduse lepingu lasub tal kohustus tehtud investeeringute eest soetatud varad sihtasutuselt välja osta. Kohustused Bilansiväliste kohustustena kajsatatakse sõlmitud ehituse- ja töövõtulepinguid aruandeaastal, aga mis tulenevad tööde teostamisest kajastatakse bilansis järgmisel aruandeaastal. 2019 bilansivälised kohustused on seotud Kääriku arenduse IV ja V etapi töödega. - Inseneribüroo Telora OÜ summas 36 828 EUR - Valmap Grupp OÜ summas 927 055 EUR 31 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne 32  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Ellen Tohvri Vandeaudiitori number 293 E-Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 41 Sõbra 61, 50106 Tartu 16.03.2020