Leping

Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-5/2990-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2020. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 06.01.2020 käskkirja nr 6 alusel, kooskõlas 2020. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1. Lisa 1 - arengukava; 1.4.2. Lisa 2 - tekkepõhine tulude-kulude eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2020 kuni 31.12.2020 toetust summas 208 000 eurot, millest: 2.1.1. tegevuskuludeks 200 000 eurot; 2.1.2. investeeringutoetus remondifondi toetuseks 8000 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja: 2.2.1. 10.04.2020 – 108 000 eurot; 2.2.2. 10.09.2020 – 100 000 eurot. 2.3. Punktis 2.1.2. toodud remondifondi vahendid on ette nähtud kanalisatsioonitööde teostamiseks. 2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andjale auditeeritud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruande 10 tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist nõukogu poolt, kuid mitte hiljem kui 30.04.2021. Kui aruandest ei nähtu toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust, kohustub toetuse saaja esitama seda kajastava seletuskirja koos aruandega (toetusest tehtud kulud peavad aruande esitamise hetkeks olema tasutud). 3.2. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande punktis 2.1.2. sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse saajat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva. 3.3. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.4. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.4. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult 2/3 Allkirjastatud digitaalselt põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Katre Väli, [email protected], 6282212; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Jaan Schmidt, [email protected], 5217344. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja Registrikood: 70000941 Registrikood: 90000618 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE8910102200347960011 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Jaan Schmidt kantsler juhatuse liige 3/3  SIHTASUTUS VANALINNA TEATRIMAJA ARENGUKAVA 2019-2022 EELLUGU Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja loodi 1997. a Kultuuriministeeriumi, Tallinna linna ning SEB Panga poolt eesmärgiga ehitada ühiselt kümme aastat tegutsenud teatrile „Vanalinnastuudio“ oma hoone. 1999. a anti osa Sakala tn 3 asuvast kinnistust tasuta hoonestusõiguse seadmiseks Sihtasutuse käsutusse. Nimetatud hoone osa renoveeriti 2000. a jooksul kaasaja nõuetele vastavaks teatrimajaks. VISIOON Sakala 3 hoone vastab tänapäeva standarditele ning etenduskunstide valdkonna eripäradele. HETKEOLUKORD Tugevused • Hoone on multifunktsionaalne – lisaks teatrisaalidele tegutseb ruumides restoran. • Ruumid võimaldavad kuni 600 inimese korraga võõrustamist. • Hoone asukoht kesklinnas on teinud sellest populaarse ürituste korraldamise koha, mis loob võimalused täiendava omatulu teenimiseks. • Hoone on varustatud teatritegemiseks vajaliku kaasaegse tehnikaga (etenduste teenindamiseks ja lavastuste väljatoomiseks). Väljakutsed • Hoone ei ole rajatud teatrimajaks - lava, töökojad ning näitlejate ruumid asuvad erinevatel korrustel. • Maja on kahasse Kaitseministeeriumiga ning üle tee Eesti Pangast, mis seab erinõuded turvalisusele, liikumisele, parkimisele, mürale jmt. • Hoonet remonditi kapitaalselt viimati 18 aastat tagasi. Vajalik oleks parandada hoone soojuspidavust ja uuendada kommunikatsioone. EESMÄRGID NING TEGEVUSED EESMÄRK 1: Sakala 3 hoone vastab tänapäeva standarditele ning on heas seisukorras. Tegevused: • Hooldame ning remondime ruume. • Hoiame hoonet vastavuses Päästeameti jt regulatiivsete asutuste nõuetega. EESMÄRK 2: Tagatud on hoone vastavus etenduskunstide spetsiifikale. Tegevused: • Hooldame ning uuendame etenduste väljatoomiseks vajalikku tehnikat. • Kohandame ruume vastavalt etenduskunstide vajadustele. EESMÄRK 3: Hoone on välja renditud • Etenduskunstide jaoks kohandatud ruume rendime etenduskunstidega tegelevatele kollektiividele. • Restorani osas tegutseb püsirentnik. • Jätkub leping AS Eesti Telekom’iga, kes rendib ruume oma sidesõlme majutamiseks. • Teatritegemisest vabal ajal renditakse ruume ürituste korraldamiseks.  SA Vanalinna Teatrimaja 2020 eelarve TULUD tegevustoetus 208 000 ruumide rent 45 000 kohviku renditulu 13 000 Telia AS 14 160 KOKKU 280 160 KULUD halduskulud 83 000 sisse ostetavad teenused 23 000 jooksev remont 15 000 administratiivsed kulud 7 000 infotehnoloogia 2 500 transport 3 000 remondifondi toetus (kanalisatsioon) 8 000 Töötasu kulud koosseisulised s.h. juhataja 28 020 korraldusjuht 18 000 lavamees 15 600 valgustaja 7 800 helimees 7 800 koristajad (2 inimest) 12 960 hoovikoristaja 4 200 sotsiaalmaksud koosseisulistelt töötasudelt 31 900 mittekoosseisulised töötasud - piletöörid 5 979 sotsiaalmaksud mittekoosseisulistelt töötasudelt 2 021 reserv 4 000 KOKKU 279 780 TULEM 380