dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 6. aprill 2020
Viit
10-8/812-1
Registreeritud
6. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-8 Kirjavahetus arhitektuuri ja disaini valdkonda puudutavates küsimustes
Toimik
10-8/2020 Kirjavahetus arhitektuuri ja disaini valdkonda puudutavates küsimustes
Vastutaja
Veronika Valk-Siska
Lahendamise tähtaeg
6. mai 2020

Failid

  • 📎15-42459-1 03.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc420 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 03.04.2020 nr 15-4/2459-1 Ruumilise planeerija haridusest Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ettepanekul toimusid 31.10.2018 ning 19.02.2019 arutelud ruumilise planeerija hariduse teemal. Aruteludel tõdeti muu hulgas, et ruumilise planeerimise alast koolitust antakse mitmes Eesti kõrgkooli ja eri õppekavade raames; samuti, et tänases kõrgharidussüsteemis puuduvad ülikoolidel motiivid omavahelise koostöö tihendamiseks näiteks ühiste õppekavade näol. Samal ajal olid arutelud väärtuslikud saamaks ülevaadet planeerijahariduse valdkonnas toimuvast. Oleme tänulikud, et arutelul osalesid kõigi teemasse puutuvate kõrgkoolide esindajad. Nagu kirjeldatud ka ruumilise planeerimise rohelises raamatus1, on planeerija pädevus üks olulistest teguritest, mis mõjutab meid ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti. Samas on tõdetud, et kuna ruumis kohtuvad väga erinevate valdkondade soovid ja vajadused, on iga planeering meeskonnatöö. Üks ekspert ei oma piisavat pädevust, et lahendada planeeringus näiteks nii kaasaegsetele põhimõtetele tuginev sademeveekäitlus, töötada välja kliimamuutustega arvestavad haljastuse põhimõtted ning näha samas ette avalike ja äriteenuste vajadust toimepiirkonnas. Ka viimasel ajal meedias kajastust leidnud planeeringuprotsessid kirjeldavad, et keeruliste ruumiotsuste sisulise arutelu võimaldamiseks on vaja juba varajases faasis kaasata võimalikult mitmekesist tehnilist, majandusalast kui ka kommunikatsiooniteooriate oskusteavet. Käimasolevad protsessid kirjeldavad vajadust ruumipädevusega spetsialistide järele tööturul. Esialgsed haldusreformi järgsed andmed näitavad, et kohalikes omavalitsustes tähtsustatakse ruumipädevusega spetsialistide olemasolu, värvates valla- ja linnavalitsustesse nii arhitekte, maastikuarhitekte kui ka geograafe. Riigi tasandil on analüüsimisel maa- ja regionaalvaldkonna ühendameti loomine, mille üheks eesmärgiks on riigi ruumivaldkonna pädevuse koondamine ja seeläbi võimendamine. Tegevus aitab ellu viia valitsuskabineti 07.02.2019 protokollilist otsust, mille kohaselt tuleb leida võimalused ruumikaalutluse arvestamise suurendamiseks otsustusprotsessides ning organisatsioonide ruumiloomega seotud tegevuste parendamiseks. Eelkirjeldatut arvesse võttes rõhutame, et Rahandusministeerium planeeringute valdkonna suunajana Eestis peab oluliseks planeerijahariduse jätkuvat edendamist. Ruumilise planeerimisega seotud valdkondades on Eesti ülikoolidel kujunenud välja fookusvaldkonnad, kuhu on koondunud oluline osa valdkonna oskusteabest. Loomulikult näeksime ruumilise planeerimise valdkonna arengu seisukohalt soodsana, et valdkondade vahelist dubleerimist 1 Leitav veebilehel planeerimine.ee/prr Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ülikoolides poleks. Samal ajal toetab valdkonna arengut ka tihe koostöö ruumilise planeerimisega seotud õppekavade vahel. Näiteks võiksid õppekavad ja õppekorraldus soodustada õppemoodulite läbimist mõnes teises ülikoolis, juhul kui tudeng seda eelistab. Seda peaksid toetama ka juba välja kujunenud fookusvaldkonnad, mis omakorda toetab vastava akadeemilise suuna arengut konkreetses ülikoolis. Nagu eespool kirjeldatud, vajab planeeringu koostamine eriteadmisi väga erinevates valdkondades. Seetõttu ei pruugi valdkonnale tulla kahjuks see, et ruumilise planeerimise vastutavate spetsialistide hariduslik taust varieerub – eeldusel, et seotud õppekavades sisalduvad tugevad baasteadmised ka ruumilises planeerimises. Samuti on oluline planeerimisega seotud õppekavade pidev arendamine. Järjest olulisemaks muutuvad ruumilises planeerimises digiteemad, mistõttu peaks iga planeerija kursis olema tänapäevaste digilahendustega, mida valdkonnas kasutatakse. Kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse peavad panustama targad ruumiotsused. Eestis pööratakse nii kohalike omavalitsuste kui ka valitsusasutuste tasandil enam tähelepanu kvaliteetse ruumi loomisele. Ka õppekavade arendamisel on oluline koostöö nii kõrgkoolide erinevate teaduskondade, osakondade ja instituutide vahel, aga ka erinevate kõrgkoolide vahel. Ruumilise planeerimise rohelises raamatus on rõhutatud ruumilise planeerimise alase teadustöö tähtsust, et analüüsida valdkonnas toimuvaid arenguid ning lisanduvaid teadmisi sünteesida. Rahandusministeerium on ruumilist planeerimist ja ruumilist arengut puudutavates teemades ülikoolidega ja ülikoolides töötavate ekspertidega koostööd teinud läbi aastate. Loodame seda jätkata ka tulevikus. Eesti on astunud Driving Urban Transitions to a Sustainable Future partnerluse (endine JPI Urban Europe) vaatlejaliikmeks hindamaks teaduskoostöö võimalusi antud võrgustiku raames. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonnal on oluline roll Euroopa territoriaalse koostöö programmide (sh nt ESPON, Interreg) riigisisesel korraldamisel. Töötame selle nimel, et uuel rahastusperioodil oleks võimalusi ruumilise planeerimise alaste teadusprojektide rahastamiseks. Lisaks tasemeõppele ja teadustegevusele on planeerijate ja teiste planeeringute koostamises osalejate pädevuse tõstmises kriitiline roll ka järjepideval täiendõppel. Eespool viidatud rohelises raamatus toodud andmed kirjeldavad, et kohalikes omavalitsustes ruumilise planeerimise valdkonnas töötavate spetsialistide hariduslik taust varieerub oluliselt, mistõttu puuduvate või osaliselt vananenud erialateadmiste uuendamine täiendõppe vormis on valdkonnas äärmiselt oluline. Täiendõppe olulisust on rõhutanud ka valdkonnas tegutsevad vabaühendused-erialaliidud. Rahandusministeerium peab ruumilise planeerimise hariduse edendamisel oluliseks järgmist. 1. Eesti kõrgkoolides jätkuvalt ruumilise planeerimise valdkonnas pädevate spetsialiste koolitamine nii avaliku sektor kui ka ettevõtluse kasvavate vajaduste katmiseks. 2. Fookusvaldkondade tugevdamine ruumilise planeerimisega seotud valdkondades haridust andvates kõrgkoolides ning kõrgkoolide vahelise ja rahvusvahelise koostöö soodustamine ühiste teadusprojektide ja õppekavade kaudu. 3. Õppekavade pidev täiendamine ruumilise planeerimise baasteadmiste ja tänapäevaste arengusuundadega. 4. Üksteist täiendavatele ruumilise planeerimise õppemoodulitele tugineva kõrgkoolide vahelise tasemeõppe korralduse soodustamine. 5. Fookusvaldkondade, õppemoodulite ja õppekavade alusel ruumilise planeerimise täiendõppekursuste korraldamine. 2 6. Koostöö valitsusasutuste ja kõrgkoolide vahel ruumilise planeerimise valdkonna arendamiseks. Teadmistepõhine poliitikakujundus ning sisukam koostöö ülikoolidega on Rahandusministeeriumi jaoks järgnevatel aastatel oluline prioriteet ning oleme avanud arutelud ülikoolidega, kuidas seda ühiselt ja kõige paremini saavutada. Rahandusministeeriumi planeeringute osakond on valmis ka tulevikus korraldama arutelusid ruumilise planeerimise alase hariduse edendamiseks, et leida hästi toimivaid lahendusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali kantsler Lisaadressaadid: Eesti Planeerijate Ühing Eesti Arhitektide Liit Eesti Maastikuarhitektide Liit Tartu Ülikool Eesti Kunstiakadeemia Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tallinna Tehnikakõrgkool Eesti Maaülikool Tiit Oidjärv 611 3151 [email protected] 3
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel