Kiri

Martin Helme Rahandusministeerium [email protected] 14.04.2020 nr 1-11/891-1 Eelnõu esitamine raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Vastavalt 1. mail 2019 jõustunud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muudatusele esitame eelnõu vahendite eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 5 lehel 3. Seletuskirja lisa 4 lehel Liina Jänes 628 2381 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ seletuskirja Lisa 1. Hindamismetoodika kehtestatakse kultuuriministri 09.05.2019 määruse nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ § 16 lõike 2 alusel. 2. Toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon hindab eelnevalt nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid. 3. Hindamine toimub taotlusdokumentide põhjal, toetuse andjal on õigus hindamiste käigus teostada paikvaatlusi ja kasutada mälestiste registris olevaid andmeid. 4. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks antavate toetuste taotlusvooru taotlusi hinnatakse üheksa kriteeriumi alusel: 1. mälestise või selle osa tehniline seisukord; 2. mälestise või selle osa suhteline kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus; 3. kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju mälestise säilimisele; 4. taotluse ja eelarve kvaliteet; 5. mälestise kasutuse jätkusuutlikkus; 6. mälestise või selle osa ligipääsetavus; 7. taotleja varasem tegevus mälestise või selle osa säilimise tagamisel ja seisukorra parandamisel; 8. oma- ja kaasfinantseeringu määr; 9. toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule viimine (nn jätkutööd). 5. Taotluse koondhinne on hindamissüsteemi alusel antud punktide summa. 6. Taotluse koondhinne kujuneb nii, et hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul hindab taotlust kolm hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid liidetakse, hindamiskriteeriumi 4, 6 ja 7 puhul hindab taotlust kaks hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid liidetakse ning 8 ja 9 kriteeriumite osas märgib punktid üks hindamiskomisjoni liige. 7. Hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul on võimalik saada 0–15 punkti, hindamiskriteerium 4, 6 ja 7 puhul 0–10 punkti, hindamiskriteeriumite 8 ja 9 puhul 0–5 punkti. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti. 8. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. 9. Hindamiskomisjon vaatab märgitud punktid ning kujunenud pingerea üle ning põhjendatud juhtudel korrigeerib neid. 10. Juhul kui hindamise tulemusena saavutavad taotlused võrdse tulemuse, siis eelistatakse taotlust, millel on esimesena kõrgem hindamiskriteeriumi 9 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana hindamiskriteeriumi 5 hinne. 11. Rahuldamisele kuuluvad pingerea eesotsas olevad taotlused kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. 12. Hinded antakse kriteeriumile vastavuse suhtes järgnevalt: 5 – vastab täielikult 4 – vastab valdavas osas 3 – üldiselt vastab 2 – vastab vähesel määral 1 – valdavas osas ei vasta 0 – üldse ei vasta / puudub 1/4  13. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste toetuste taotlusvooru hindamiskriteeriumid ja neile vastavad hindepunktid ja osakaalud: Nr Hindamiskriteerium Osakaal % 1 15 Mälestise või selle osa tehniline seisukord.  mälestis või selle osa seisukord on suures osas halb ja avariiline; Hinnatakse mälestise või selle osa ehitustehnilist  olulised konstruktsioonid on suurte kahjustustega seisukorda.  on oht mälestise või selle osa säilimisele. 2 15 Mälestise või selle osa suhteline kultuuriline,  mälestis on mitme erineva väärtuse koosmõjul väga väärtuslik; arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus.  mälestis on ainulaadne, haruldane; Mälestis võib mitme erinevad väärtuse (kultuurilise,  mälestis on autentselt säilinud, oluliste ümberehitusteta; ajaloolise, arhitektuurilise, kunstilise) kumuleeruval  mälestis on kogu Eesti kontekstis sümbolina käsitletav. koosmõjul olla kogu Eesti kontekstis võrdluses teiste mälestistega olulisem või väärtuslikum. Hindamisel väärtustatakse Eesti kultuuripärandi mitmekesisuse säilimise olulisust. 3 15 1. Kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju  kavandatavad tööd on esmase tähtsusega mälestise säilimise tagamiseks; mälestise säilimisele.  likvideeritakse ohustatust põhjustavad tegurid; Hinnatakse mälestise säilimiseks otseselt vajalike  hooldustööd, mis lükkavad edasi suuremate restaureerimistööde vajaduse. tööde edasilükkamatust (nt avariilised  tööde hulgas ei ole toretsevaid või ülemääraseid töid. konstruktsioonid, avariiline katus). Samuti arvestatakse töödega, mis ennetavad suuremate kahjude teket ja tööde loogilist järjekorda. 4 10 Taotluse ja eelarve kvaliteet.  kavandatava töö tegemiseks on olemas vajalik dokumentatsioon, tegevustega on Hindamisel arvestatakse tööde loa saamiseks vajaliku võimalik alustada abikõlbulikkuse perioodi alguses; dokumentatsiooni olemasolu. Arvestatakse tegevuste  tegevused on realistlikud, teostatavad, asjakohased ja põhjendatud; ning maksumuste asjakohasust, läbimõeldust ja  tööde maksumus on põhjendatud; põhjendatust. Hinnatakse eelarve selgust, detailsust ja  planeeritud eelarve on tegevuste elluviimiseks realistlik, optimaalne; hinnapakkumiste võrreldavust. Arvestatakse  arvestatud on riskidega (nt võimaliku lisarahastamise vajadusega). kavandatava töö realistlikkust võrdluses teiste taotlustega. Arvestatakse projekti teostatavust abikõlbulikkuse perioodi jooksul. 5 15 Mälestise kasutuse jätkusuutlikkus.  mälestis on kasutuses või kavatsetakse pärast toetuse abiga korrastamist kasutusele Hindamisel arvestatakse mälestise kasutuses olemist ja võtta; tema kasutuspotentsiaali. Arvestatakse, kas toetuse  omanikul/valdajal on selge ja läbimõeldud ning realistlik plaan mälestise abiga on võimalik mälestise kasutusele võtmiseks leida võimalikust kasutusviisist; uusi võimalusi. Hinnatakse, kuidas on tagatud hoone 2/4  kasutuses hoidmine (finantseerimine) projekti  mälestise kasutus või kasutuselevõtt aitab kaasa elu- ja töökohtade loomisele lõpetamise järel. Hinnatakse mälestise kasutuse regioonides; sotsiaal-majanduslikku regionaalset mõju.  mälestis on pärast toetuse abiga korrastamist kasutatav regionaalse tähtsusega kultuuri- või turismiobjektina 6 10 Mälestise ligipääsetavus.  mälestis on avalikkusele avatud nii seest kui väljast ja aastaringselt; Arvestatakse mälestise ligipääsetavust, avatust ja  mälestisega on lihtsalt võimalik tutvuda; mälestisega tutvumise võimalusi laiemale avalikkusele.  informatsioon on külastajale lihtsalt leitav, nähtav; Arvestatakse ka infotahvlite ja ka eraldi tutvustava  mälestis on kasutatav kultuuri- või turismiobjektina. veebilehe vms olemasolu. Toetuse abil tagatakse ligipääs mälestisele või selle avamine külastajatele. 7 10 Taotleja varasem tegevus mälestise säilimise  taotleja on aktiivselt ja järjepidavalt panustanud mälestise säilimise tagamisse; tagamisel ja seisukorra parandamisel.  taotleja on täitnud eeskujulikult hoolsuskohustust; Hinnatakse taotleja (omanik/valdaja) aktiivsust ja  taotlejal puuduvad toetuse andja ees aruandevõlad; järjepidevat tegutsemist mälestise korrashoidmisel ja  varasemad tööd on teostatud nõuetele vastavate dokumentide ja lubade kohaselt; selle ümbruse hooldamisel ning erinevate võimaluste  toetuse andjal puuduvad pretensioonid varasematele töödele ja toetustele. otsimisel mälestise seisukorra parandamiseks. Hinnatakse taotleja korrektsust muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete kinnipidamisel (kooskõlastused, teavitus- ja loakohustus). Hinnatakse taotleja varasemat tegevust aruandluskohustusest kinnipidamisel ja ettekirjutuste täitmisel. Arvestatakse varasemate toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 8 5 Oma- ja kaasfinantseeringu määr.* 5 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on vähemalt 41% kõrgem minimaalselt Hinnatakse taotleja maksimaalset panust projekti nõutavast; abikõlbulikest kuludest. 4 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 40% kõrgem minimaalselt Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest nõutavast; kuludest: 3 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 30% kõrgem minimaalselt 1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud nõutavast; sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline 2 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 20% kõrgem minimaalselt isik; nõutavast; 2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus; 1 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 10% kõrgem minimaalselt 3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik nõutavast; juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike 0 punkti: oma- ja kaasfinantseering on minimaalne nõutav või mälestis asub punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik Tallinnas, Tartus või Harjumaal 4) 50 %, kui toetust taotletakse Tallinnas,Tartus või Harjumaal asuvale mälestisele sõltumata taotlejast. 9 5 Toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule  Toetuse andja toetusega varem alustatud tööde jätkamine; viimine (nn jätkutööd).  Töö (sama hoone osaga seotud) lõpule viimine. 3/4  Hindamisel arvestatakse, kas toetuse andja varasema toetuse raames on alustatud töödega ja see on eelarveliste vahendite nappuse või tööde korraga teostatavuse võimatuse tõttu jagatud etappideks. Arvesse ei lähe ühe mälestise juures tehtavad erinevate hooneosade tööd, kui varasema toetuse eesmärgiks ei ole olnud mälestise terviklik restaureerimine. Jätkutöödena ei arvestata omaniku poolt iseseisvalt või muude kaasfinantseeringu vahenditega alustatud töid. * Selgitus: iga 10% oma- ja kaasfinantseeringut annab juurde 1 punkti. Tallinn-Tartu-Harjumaa lisapunkte ei saa. OF/KF määr Punktid Riik KOV ERA 5 ≥91% ≥61% ≥51% 4 81 - 90% 51 - 60% 41 - 50% 3 71 - 80% 41 - 50% 31 - 40% 2 61 - 70% 31 - 40% 21 - 30% 1 51 - 60% 21 - 30% 11 - 20% 0 (miinimum) 50% 20% 10% 4/4  Eelnõu VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS 2020 Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktiga 21 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 1 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ Käesoleva korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 1 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2021, kuna raha hakatakse kasutama 2021. aastal. Raha eraldatakse Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunkti 21 alusel õigusvastaselt võõrandatud ehitismälestiste, mida omanikel ei olnud võimalik Nõukogude võimu perioodil heaperemehelikult hooldada, seisukorra parandamiseks. Nimetatud alapunkt viidi valitsuse määrusesse erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse 1. maist 2019. a jõustunud muudatuse alusel. Määruse seletuskirjas toodud andmetel on nimetatud otstarvetel omandireformi reservfondist võimalik eraldada perioodil 2020–2024 kuni üks miljon eurot aastas. Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940ndatel omanikelt rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte (kirikuid, talusid, seltsimaju jm), mis olid juba sel ajal muinsuskaitse all või tunnistati ehitismälestiseks nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis. Õigusvastaselt võõrandatud ehitised tagastati omandireformi käigus endistele omanikele või nende õigusjärglastele. Omanikud ei ole saanud neid hooneid järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult hooldada, mistõttu nõuab nende objektide taastamine omanikelt täna märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Praegu on vahendite suunamine ehitussektorisse põhjendatud ka majandusolukorra tõttu. Kui tavaolukorras tehakse ehitussektoris kuni 40% ehitus- ja hooldustöödest olemasolevates hoonetes ja rajatistes (sh kaitsealustes hoonetes), siis majanduskriisi ajal on see protsent veel suurem. Arvutused näitavad, et hoonefondi rekonstrueerimisel tehtud koguinvesteeringust laekub riigile maksutuluna tagasi kolmandik. Restaureerimine on tavaehitusest tööjõumahukam ning restaureerimistoetus aitab hoida töökohti ehitussektoris. Ehitismälestiste arv, seisukord ja omandivormid Eestis on ehitismälestisena kaitse alla võetud 5273 ehitist. Mälestiseks võib tunnistada hoone või rajatise, mille kultuuriväärtust hinnatakse piisavalt suureks, et arvata see Eesti kultuuripärandi esinduslikuma osa hulka. Kultuurimälestised on Eesti ajaloo erinevate perioodide väljendused ehituskunstis. Ehituspärand moodustab olulise osa meie kultuurilisest identiteedist. Ehitismälestiste hulka kuuluvad mõisad, kirikud, ühiskondlikud hooned nagu teatrid, kooli- või vallamajad, läbilõige Eesti elamuarhitektuurist rehielamust kortermajani, tööstusarhitektuuri näited vesiveskist tootmiskompleksini. Kultuurimälestiste nimekiri on läbilõige Eesti ajaloost ja asustuse kujunemisest. Tabel 1. Ehitismälestiste seisukorra mõõdikud Mõõdik Aasta Näit Heas ja rahuldavas seisukorras olevate 2019 63,9% ehitismälestiste osakaal Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal 2019 74,7% („Säästev Eesti 21“ mõõdik) Allikas: kultuurimälestiste register (register.muinas.ee) Rohkem kui kolmandik (36,1%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud ja senine toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut mõjutada. Hoonete seisukorra ja kasutamise vahel on otsene seos. Pärand säilib kõige paremini siis kui see on kasutuses. Kasutuseta hoone laguneb üsna kiiresti avariiliseks. Muinsuskaitse valdkonna eesmärk on saada võimalikult palju hooneid kasutusse, mis tagaks nende pikaajalise säilimise. See tähendab aga just mahukamate tööde tegemist ühekorraga, mitte tööde jagamist mitme aasta peale, mis teeb need kokkuvõttes kallimaks. Toetus suurendab motivatsiooni ehitismälestiste kasutuses hoidmiseks ja kasutusse võtmiseks. Ehitismälestistest kuulub u 80% eraomanikele (juriidilised ja füüsilised isikud), u 10% omavalitsustele ja u 10% riigile. 2020. aastaks eraldatud toetuse kasutamine Kultuuriministeerium taotles ja Vabariigi Valitsus eraldas omandireformi reservfondist samal otstarbel 1 miljon eurot 2019. aastal, kasutamiseks 2020. aastal. Taotlusvooru viis läbi Muinsuskaitseamet. See oli avatud 10.–31. oktoobrini 2019 ja sinna laekus 39 taotlust kogusummas 3,85 miljonit eurot. Väikseim taotletud summa oli võrdne minimaalse piirmääraga ehk 50 tuhat eurot, maksimaalne taotletud summa oli võrdne maksimaalse piirmääraga ehk 200 tuhat eurot. Taotlejaid oli kõigist 15 maakonnast. Toetus eraldati 11 ehitismälestisele, mis asuvad Viljandi maakonnas (3), Saare maakonnas (2) ning Jõgeva, Põlva, Pärnu, Tartu, Valga ja Lääne-Viru maakonnas (kõigis 1). Üldine tendents näitab, et maapiirkondades, kus elanikkond kahaneb ja paljud hooned jäävad kasutusest välja, on ehitismälestiste olukord halvem. Seega aitavad täiendavad vahendid lisaks okupatsioonikahjude hüvitamisele toetada just maapiirkondi (ORF määruse seletuskirjas toodud ootus). Toetuse saanutest üheksa on kirikud, 1 pastoraadi ait ja üks elumaja. Tabel 2. 2020. aastal toetust saanud tagastatud ehitismälestised. Nr Maakond Mälestise nimi Taotletud Toetuse summa summa 1 Tartu maakond Puhja kirik 15.-16. saj 113 000,00 € 113 000 € Viljandi Kolga-Jaani õigeusu kirik, 2 maakond 1871.-1873. a 68 904,00 € 68 904 € Viljandi 3 maakond Viljandi Pauluse kirik, 1866. a 117 000,00 € 117 000 € 4 Valga maakond Laatre kirik 89 241,30 € 89 241 € Lääne-Viru 5 maakond Haljala kirik 50 436,00 € 50 436 € Viljandi Suure-Jaani õigeusu kirik, 6 maakond 1906.-1908. a 113 018,75 € 113 018 € 7 Saare maakond Kihelkonna kirik 195 000,00 € 195 000 € 8 Põlva maakond Põlva kirik 155 600,00 € 82 020 € 9 Saare maakond Kaarma pastoraadi ait 49 842,00 € 49 842 €1 10 Jõgeva maakond Elamu Jõgeval Suur t. 17 50 000,00 € 50 000 € 11 Pärnu maakond Audru kirik 179 031,60 € 71 539 € 1 Muinsuskaitseameti komisjon tegi erisuse ja otsustas võtta menetlusse taotluse nr 2667 (taotluse objekt: Kaarma pastoraadi ait, reg-nr 20800) taotletava summaga 49 842 eurot, mis on väiksem Muinsuskaitseameti peadirektori 07.10.2019 käskkirjaga nr 48-A kehtestatud taotletava toetuse minimaalsest summast 50 000 eurot, sest taotleja valis kahest võrreldavast hinnapakkumisest märgatavalt odavama. Tööde kogumaksumus on 55 380 eurot, taotlusele esitatud 10% omafinantseeringu nõue on taotleja poolt täidetud ning taotlus, vaatamata väiksemale taotletavale summale kui on kehtestatud, vastab taotlusvooru eesmärgile. Komisjon peab erinevust kehtestatud piirmääraga marginaalseks. Toetuse abikõlblikkuse periood on 12 kuud alates otsuse tegemisest, seega toimuvad ehitustööd 2020. aasta ehitushooajal ja toetuse kasutamise aruanded laekuvad 2021. aasta I kvartalis. Lisavahendid panustavad programmi Kultuur, meetme „Kultuurpärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“ (KU0102) teenusesse „Toetuste ja hüvitiste rakendamine (muinsuskaitse)“ (KU01020206-01). Lisavajaduse arvestuse alused Erastamisest laekuva raha kasutamist reguleeriva Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 22 kohaselt juhul, kui toetusena eraldatavat summat ei ole võimalik või otstarbekas eelnevalt täpselt kindlaks määrata, võib valitsus eraldada ministeeriumile orienteeriva summa, millest kultuuriminister eraldab oma käskkirjadega raha konkreetsete kulude katmiseks. Toetuse eraldamise läbipaistvuse tagamiseks on põhjendatud korraldada avatud taotlusvoor. Lisavajaduse arvestus põhineb 2019. aastal toimunud taotlusvooru andmetel, tagastatud ehitismälestiste hinnangulisel hulgal, nende tehnilise seisukorra hinnangul, aga samuti iga- aastasesse restaureerimistoetuste taotlusvooru laekunud taotluste arvu ja küsitud toetuse mahu võrdlusel. 2019. aastal taotlusvoorus sai toetust iga neljas taotleja. Taotluste kogusumma oli ligi neli korda suurem kui toetuse eelarve. Kuna spetsiaalselt tagastatud ehitismälestistele mõeldud taotlusvoor toimus esimest korda ja toetuse piirmäärad olid tavapärasest suuremad, ei olnud arvatavasti kõik potentsiaalsed taotlejad sellisest võimalusest veel teadlikud või ei jõudnud suuremaid ehitustöid nii kiiresti planeerida. Taotlejate hulgas torkavad silma taotlejad, kes on ka varem Muinsuskaitseameti restaureerimistoetusi taotlenud (mitmed kirikud, mõisad). Seega võib eeldada, et potentsiaalseid taotlejaid on palju rohkem ja vajadus suurem kui esimene taotlusvoor näitas. Võrdlusena võib silmas pidada Muinsuskaitseameti iga-aastast restaureerimistoetuste taotlusvooru. Sinna laekub igal aastal u 300 taotlust, mille kogusumma on aastate lõikes kasvanud, olles 2020. aastaks tõusnud 9 mln euroni. Vajaduste ja võimaluste vahe on ligi kuuekordne. Tabel 3. Kultuurimälestiste toetused aastate lõikes (ei sisalda ORF taotlusvooru). Tagastatud ehitismälestiste täpne statistika puudub. Riigiarhiivis säilitatakse omandireformi käigus loodud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise registrit (TKVR), kus leiduvad andmed kõigi õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste kohta, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud seaduslikke nõudeid. Lisaks on Rahandusministeerium koostanud uurimisotstarbelise andmekogu, milles on andmed tagastatud elamute aadresside kohta. Selles andmekogus on 5143 tagastatud elamu aadressi, ent tagastatud hoonete hulgas ka muid hooneliike nagu kirikud, tootmis- ja ühiskondlikud hooned jm, mistõttu ulatub tagastatud ehitiste koguarv ligi 12 tuhandeni. Hindamaks, kui suur osa tagastatud ehitistest kuulub ehitismälestiste hulka, oleks vaja omavahel siduda TKVR ja ehitismälestuste registri aadressandmed, ent arhiveeritud omandireformi registrite iseärasuste tõttu nõuaks registriandmete sidumine ulatuslikku andmetöötlust. Eeldatavalt ei ole ehitismälestiste osakaal siiski suur – näiteks on Saare maakonnas tagastatud 144 elamust ehitismälestiseks tunnistatud vaid kolm. Võimaliku taotlejate arvu hindamisel saame eelkõige lähtuda ehitismälestiste koguarvust. Ehitismälestiste koguarv on 5273, millest valdav enamus ehk 5106 on ehitatud enne 1940. aastat ja seega olnud potentsiaalne võõrandamise/tagastamise objekt. Ehitismälestistest 2816 ehk veidi rohkem kui poolte omanikuks või valdajaks on tänase seisuga füüsiline või juriidiline eraõiguslik isik. Tagastatud ja seejärel omanikku vahetanud hoone võib tänase seisuga kuuluda ka riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, kuid selliste näidete hulk on marginaalne. Taotlusvooru korraldamine, tingimused ja ajakava Taotlusvooru korraldab ja toetused maksab välja Muinsuskaitseamet. Kultuuriministri 09.05.2019. a määrus nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi toetuste määrus) sätestab võimaluse lisaks korralisele taotlusvoorule korraldada täiendav taotlusvoor toetuste saamiseks muudest allikatest – sh erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist, juhul kui tegemist on omandireformi käigus tagastatud ehitismälestisega (toetuste määruse § 2 p 2). Kultuuriministeeriumi ettepanek on korraldada uus taotlusvoor eelmisega samadel tingimustel. Vastavalt toetuste määruse § 10 lg 4 määrab täiendava tähtajalise taotlusvooru puhul toetuse minimaalse ja maksimaalse summa ning maksimaalse osakaalu abikõlbulikest kuludest väljakuulutamisel toetuse andja. Kultuuriministeeriumi hinnangul on põhjendatud jätkata tavavoorust suuremate piirmääradega (tavavoorus 200 €–100 000 €) ehk määrata uuesti omandireformi reservfondist eraldatud vahendite kasutamisel toetuse piirsummadeks minimaalselt 50 000 € ja maksimaalselt 200 000 €. Selline lahendus aitab teha suuremaid töid, milleks n-ö tavavoorust vahendeid ei jätku ning oleks kooskõlas eespool kirjeldatud remondivõlast väljumise vajadusega. Pühakodade programm on näidanud, et suuremate investeeringute tegemine ühekorraga on otstarbekam, kui töid mitmete aastate peale jagada (ainuüksi tellingute mahavõtmine ja uuesti ülespanek on suurel objektil suur lisakulu). Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse järgi antakse toetust omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks (§ 7 lg 11 p 7). See läheb kokku toetuste määrusega, mille järgi on ehitismälestise puhul toetatavad tegevused järgmised: 1) ehitise konserveerimine ja restaureerimine; 2) ehitusdetaili konserveerimine ja restaureerimine; 3) ehitusprojekti või tegevuskava koostamine; 4) hooldamine ja remontimine, sealhulgas valve- ja tulekaitse signalisatsioonisüsteemi rajamine; 5) taastamine. Ka toetuse osakaalu ettepanek on sama: 1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus; 3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik. 4) 50 %, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või Harjumaal asuvale mälestisele sõltumata taotlejast. Tegevuste ajakava Lähtuvalt eelarvestamise tingimustest planeeritakse raha kasutamine 2021. aastaks. Reservist eraldatavad vahendid on ülekantavad (erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lg 2). Tegevuste ajakava on järgmine: - Taotlusvooru taotluste esitamine 01.08.–30.09.2020. (ühel ajal n-ö tavavooruga) - Taotluste hindamine 2020. aasta IV kvartal. - Otsuste tegemine 2021. aasta I kvartal. - Tööde tegemine 2021. aasta II–IV kvartal. - Aruandlus 2022. aasta I kvartal (abikõlblikkuse periood on toetuste määruse järgi 12 kuud otsuse tegemisest). Taotlejaks saab olla tagastatud ehitismälestise omanik või valdaja (ei pea olema omanik, kellele vara tagastati). Tagastamise fakti peab tõendama taotleja, Muinsuskaitseamet vajadusel seda kontrollib. Toetuste määruse § 16 lg1 sätestab taotluste hindamiseks üheksa kriteeriumi, mis kirjutatakse täpsemalt lahti hindamismetoodikas ja mis võimaldab võtta mh arvesse ka tagastatud ehitismälestise tähtsust kultuuri- ja turismiobjektina ning selle asukohta, eelistades regionaalset arengut soodustavaid valikuid. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kohaselt peab omandireformi reservfondist eraldatava raha kasutamise üle arvestust ja teostab järelevalvet Rahandusministeerium, kes toetuse saaja esitatavate aruannete põhjal hindab eraldatud vahendite kasutamise sihtotstarbelisust. Eraldatud raha kasutamata jäägid ja mittesihtotstarbeliselt kasutatud raha tagastatakse reservfondi. Reservfondist eraldatud vahendid on ülekantavad järgmisse eelarveaastasse. Käesoleva eelnõu ja seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Liina Jänes (tel 628 2381, [email protected]), õigusekspertiisi on teinud Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (tel 628 2347, [email protected]).