Kiri

Jaak Aab Teie 27.03.2020 nr 1.1-10/2247-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 14.04.2020 nr 1-12/747-2 Riigihalduse ministri määruse eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab riigihalduse ministri määruse „Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste oskuste mitmekesistamiseks toetuse eraldamise tingimused ja kord“ eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel: 1) Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 lõike 1 sõnastuse kohaselt kehtestatakse Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarves toetuse andmise tingimused ja kord. Teeme ettepaneku sõnastada lõige järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarves olevate vahendite kasutamiseks toetuse andmise tingimused Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste oskuste mitmekesistamiseks“. 2) Juhime tähelepanu, et eelnõu § 2 punktis 6 defineeritakse „väikeettevõtja“, kuid eelnõus seda ei kasutata. Kasutatakse väljendeid „väikese suurusega ettevõtja“, „väike- ja keskmise suurusega ettevõtja“ ning „väikese ja keskmise suurusega ettevõtja“. Teeme ettepaneku kasutada termineid läbivalt ühetaoliselt. Lisaks jääb arusaamatuks, miks ei ole terminite paragrahvis toodud „mikroettevõtja“ definitsiooni. Enamik Eestis tegutsevatest MTÜdest vastavad oma suuruselt Euroopa õiguse kohaselt just mikroettevõtja määratlusele. 3) Juhime tähelepanu, et eelnõu § 6 lõige 3 räägib tulumaksuseaduse tähenduses seotud isikutest. Tulumaksuseadus reguleerib maksuküsimusi. Mitteabikõlblik saab tulumaksuseaduse tähenduses olla seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks. Kui eelnõus soovitakse mitteabikõlblikuks lugeda teatud isikute vahelised tehingud ning kasutada tulumaksuseaduses toodud loendit, soovitame öelda, et tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud isikute vahelised tehingud ei ole abikõlblikud. 4) Palume eelnõu § 6 lõikes 9 ja § 15 lõikes 1 täpsustada, kas mõeldakse kalendri- või tööpäevi. 5) Juhime tähelepanu, et eelnõu § 6 lõige 11 sätestab, et kui toetus loetakse riigiabiks, tuleb abikõlblike kulude loendit vaadata grupierandi määrusest. Leiame, et taotleja peab taotluse koostamiseks olulise informatsiooni saama eelnõust. Lisaks ei pruugi taotleja enne taotluse esitamist teada, et tema projekt loetakse riigiabiks. Kohustuslikku eelnõustamist eelnõu ette ei näe. Teeme ettepaneku tuua eelnõus välja ammendav loend abikõlblikest kuludest nii riigiabina kui ka vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi puhul tuleks viidata, et abikõlblikuks loetakse lõigetes 5–7 nimetatud kulud. 6) Palume eelnõu § 8 lõikes 1 täpsustada, et tegemist ei ole meetme mahuga, vaid suurustega taotleja kohta. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  7) Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab, et toetuse taotlejaks võib olla sihtasutus, mittetulundusühing või avalik-õiguslik isik, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus või riik. Toetus ei ole otse ettevõtjatele suunatud abi, vaid teenusepakkujate investeeringute ja tegevuskulude toetamine. Eelnõu § 10 lõikes 1 on taotlejale esitatava nõudena nimetatud, et taotleja põhikirjaline tegevus, varasem kogemus või ellu viidud ühekordsed projektid peavad toetama §-s 5 nimetatud projekti rakendamist. Selline sõnastus jätab toetuse kasutajate sihtgrupi määratluse väga üldiseks ning võib tekitada olukorra, kus ühes taotlusvoorus toetust taotlevad taotlejad ja nende taotlused ei ole võrdväärsetena hinnatavad. Palume täpsustada, millist sihtgruppi soovitakse uuenduslike teenuste või lahenduse kaudu täpsemalt adresseerida ehk milliste ettevõtete kaudu peaks avalduma toetuse kasutamise mõju, milles see seisneb ja kuidas seda mõõdetakse või hinnatakse. Leiame, et eelnõu on ebaselge nii toetatavate tegevuste kohta, mida eelnõu üldse ei kajasta, kui ka tegelike kasusaajate kohta. Kui soovitakse toetada klastreid, inkubaatoreid ja ühislaboreid, tuleb meedet ka sobivalt kirjeldada. 8) Palume eelnõu § 10 lõikes 3 täpsustada, kas nõue puudutab Rahandusministeeriumi meetmeid, seda konkreetset meedet või kõiki avaliku sektori meetmeid. 9) Juhime tähelepanu, et eelnõu §-s 10 peaks kindlasti olema nõue, et taotleja ei tohi olla raskustes grupierandi määruse mõistes. 10) Juhime tähelepanu, et eelnõu § 10 lõikes 6 toodud nõuet on rakendatud läbivalt ka mitte riigiabi projektide suhtes, mis on kirjas eelnõu § 7 lõikes 2. Seega, kui nõue kehtib kõikide projektide suhtes, ei pea seda uuesti kajastama. 11) Eelnõu § 12 kirjeldab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamist ning taotluse sisulist hindamist. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 10 ja § 11 loetletud andmete põhjal ei ole võimalik kvaliteetselt hinnata taotluse sisulisi aspekte ehk hinnata eelnõu § 12 lõikes 6 kirjeldatud asjaolusid. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas ja kes annab taotlustele lõplikud koondhinded, mille alusel moodustatakse taotlustest pingerida. Eelnõu § 12 lõike 5 kohaselt teeb hindamiskomisjon esmase hindamise, mille käigus taotlusele hindeid ei panda. Hindamiskomisjoni ettepanekute ja soovituste järgi korrigeeritud taotlust hinnatakse lõikes 6 nimetatud hindamiskriteeriumide järgi. 12) Eelnõu § 12 lõike 3 puhul juhime tähelepanu, et haldusmenetluse seaduse § 15 lõigete 2 ja 3 kohaselt jäetakse sättes toodud olukorras taotlus läbi vaatamata ja selle kohta ei tehta taotluse rahuldamata jätmise otsust. Nimetatud käsitlust toetab ka haldusmenetluse käsiraamat. 13) Juhime tähelepanu, et § 22 lõikes 2 viidatakse valele aktile. Vaide regulatsioon on toodud haldusmenetluse seaduse 5. peatükis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Kadri Kilvet 628 2224 [email protected]