Kiri

Ministeeriumid 14.04.2020 nr 5-5/20/1289 Riigikantselei Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu maksmise ulatus ja kord" eelnõu. Eelnõu on seotud eriolukorra lahendamisega ning kavas esitada Vabariigi Valitsuse 23.04.2020 istungile, mistõttu palume Teie kooskõlastust hiljemalt 17.04.2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: 20200413_EN VVm KL tasu.docx 20200413_SK VVm KL tasu.docx Arvamuse andmiseks: Kaitseliit Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 13 .04.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja erakorralise s eisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu maksmise ulatus ja kord Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 67 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrus reguleerib Kaitseliidu liikmele , kes osaleb Kaitseliidu koosseisus eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel hädaolukorra seaduse § 34 lõike 1 või korrakaitseseaduse § 16 1 lõike 1 või erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise seisukorra seaduse § 15 lõike 1 alusel tasu maksmist . (2) Tasu võib maksta Kaitseliidu liikmele, kes täidab teenistuskohustusi Kaitseliidu üksuse koosseisus , mis on kaasatud hädaolukorra väljakuulutatud eriolukorra lahendamisse või erakorralise seisukorra lahendamisse (edaspidi kaasamisel osalemine ) . ( 3 ) Tasu ei maksta , kui tööandja säilitab Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuste täitmise ajaks tema senise töötasu või palga. § 2 . Tasu ulatus e arvestus (1) Kaitseliidu liikmele makstakse tasu iga kaasamisel osalemise tunni eest. (2) Kaitseliidu liikme kaasamisel osalemise aja arvestamine algab Kaitselii t u kaasava haldusorgani poolt ülesande täitmise korralduse andmisest ja lõp p eb ülesande täitmise lõp etamise korraldusega . (3) Kaasamisel o salemise aja hulka ei arvestata puhkeaega. ( 4 ) Kaitseliidu liikme kaasamisel osalemise aja arvestust peab Kaitseliitu kaasa v haldusorgan . ( 5 ) Kaitseliidu liikmele makstava tasu suurus arvutatakse tasu arvestamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud aasta keskmise bruto tunni palga määra korrutamisel kaasamisel osale mise tundide arvuga . § 3 . Tasu taotlemine Tasu saamiseks esitab Kaitseliidu liige Kaitseliidule kirjaliku taotluse koos kinnitusega, et tal puuduvad tasu maksmist välistavad asjaolud . § 4 . T asu maksmise kord (1) Kaitseliitu kaasanud valitusasutus edastab osalemise aja arvestuse Kaitseliidule kokkulepitud tähtajaks. ( 2 ) Tasu makstakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates . ( 3 ) Tasu makstakse Kaitseliidu liikme määratud arvelduskontole. § 5 . Nõudeõiguse tekkimine (1) Sellise asjaolu ilmnemisel, mis välistab käesoleva määruse alusel tasu maksmise , tekib Kaitseliidul nõudeõigus väljamakstud summa ulatuses. (2) Kaitseliidu liikmelt t agasi nõutud summa või Kaitseliidu poolt ekslikult välja makstud summa kantakse riigieelarvesse. § 6. Määruse rakendamine (1) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 12. märtsist . (2) Enne 2020. aasta 01. maid on tunnitasu suurus 10,20 eurot. ( allkirjastatud digitaalset ) Jüri Ratas Peaminister ( allkirjastatud digitaalselt ) Jüri Luik Kaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär 13 .04.2020 Vabariigi Valitsuse määruse „ Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu maksmise ulatus ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 67 lõike 6 alusel . Määruse eelnõu on Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS ) § 67 muutmise seaduse eelnõu rakendusakt . S eaduseelnõu on esitatud 2. aprilli 2020 Vabariigi Valitsuse istungile kiire loomulise e elnõuna seoses 12. märtsil 2020 välja kuulutatud eriolukorra lahendamise meetmete rakendamisega . Määrusega kehtestatakse tasu maksmise võimalus eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal Kaitseliidu liikmele , kes osaleb Kaitseliidu koosseisus eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel hädaolukorra seaduse § 34 lõike 1, avaliku korra tagamisel korrakaitseseaduse § 16 1 lõike 1 või erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise seisukorra seaduse § 15 lõike 1 alusel. Tegemist on erakorraliste sündmustega, mis vajavad lahendamiseks või ohuolukorra kiireks likvideerimiseks täiendavat inimressurssi lisaks vastutava valitsusasutuse isikkoosseisule. Suurendamaks Kaitseliidu liikmete huvi Kaitseliidu tegvustes osaleda ning aidata seeläbi kaasa eriolukorra või erakorralise seisukorra lahendamisele on seadusega neile ettenähtud selle aja eest tasu maksmise võimalus. Kaitseliit on Eesti suurim vabatahtlikke koondav organisatsioon, kelle liikmed on saanud erinevat väljaõpet, mistõttu nende kaasamine täidesaatva riigivõimu asutuste ülesannete täitmise l abistamisse on mõistlik. Kuivõrd Kaitseliidu liikmed osalevad Kaitseliidu tegevuses vabatahtlikult , võib neil Kaitseliidu kaasamise korral Kaitseliidu koosseisus teenistuskohustuse täitmise ajal jääda saamata oma töösuhtest tulenev sissetulek. Määrusega tasu kehtestamise eesmär k on vältida Kaitseliidu liikme sissetuleku kaotus t ajal, mil ta osaleb eriolukorra või erakorralise seisukorra lahendamisel , ja tagada talle tasu maksmisega vähemalt osaline sissetulek. Eelnõu ja seletuskirja koosta s Kaitseministeerium , koostamist koordineeris Guido Pääsuke ([email protected]) . Eelnõu ja seletuskirja kavandi esi mese versiooni toimetas keeleliselt Keeletoimetus OÜ . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Paragrahviga 1 on sätestatud määruse üldsätted . Määrust kohaldatakse Kaitseliidu liikmele eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel hädaolukorra seaduse ( edaspidi HOS ) § 34 lõike 1, avaliku korra tagamisel korrakaitseseaduse ( edaspidi KoRS ) § 16 1 lõike 1 või erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise seisukorra seaduse ( edaspidi ErSS ) § 15 lõike 1 alusel tasu maksmisel . HOS § 34 lõike 1 alusel võib kaasata Kaitseliitu eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel järgmiste ülesannete täitmisse: 1) eriolukorra tööde tegemine; 2) liikluse korraldamine eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamine eriolukorra piirkonnas. H O S § 34 lõike 1 punkti s 2 nimetatud ülesande täitmisse võib Kaitseliitu kaasata kuni eriolukorra lõpetamiseni. KoRS § 16 1 lõike 1 alusel võib Kaitseliitu avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata järgmiste ülesannete täitmisse: 1) karistusseadustiku §-des 237, 246 ja 266 nimetatud kuritegude ennetamine või tõkestamine; 2) riigikaitseobjektivastase ründe ennetamine või tõkestamine; 3) riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas riigipiiri ületamise ajutise piiramise või peatamise korral riigipiiri seaduse §-s 17 nimetatud juhul ning sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamise korral riigipiiri seaduse §-s 113 nimetatud juhul. KoRS § 16 1 lõike 4 alusel võib lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse Kaitseliitu kaasata kõige kauem 30 päevaks otsuse tegemise päevast arvates. Vabariigi Valitsus ei või käesolevas lõikes sätestatud juhul otsustada Kaitseväe või Kaitseliidu uut kaasamist sama juhtumi lahendamiseks. ErSS § 15 lõike 1 alusel võib Kaitseliitu erakorralise seisukorra lahendamise eesmärgil kaasata järgmiste ülesannete täitmisse: 1) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine; 2) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppide vahelisest konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 3) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 4) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine. ErSS § 15 lõike 4 alusel ei või Vabariigi Valitsus otsustada Kaitseliitu kaasata kauem kui erakorralise seisukorra lõppemiseni. Kaitseliidu k aasamise otsustamisel erakorralise seisukorra ajal korrakaitseseaduse alusel ei kohaldata korrakaitseseaduse § 16 1 lõikes 4 sätestatud piirangut. Eelpool toodud selgituses t on näha, et H O S i alusel võib Kaitseliitu kaasata kas eriolukorra tööde tegemise ajaks või kuni eriolukorra lõpetamiseni või KoRS i alusel kõige kauem 30 päevaks avaliku korra tagamisel sama juhtumi lahendamiseks või ErSSi alusel erakorralise seisukorra lõppemiseni. Seega on loetletud kaasamise d väga erineva ajalise kestusega ja kui kaasamine on pikem kui 30 päeva, ei ole Kaitseliidu seaduses alust maksta Kaitsel iidu kaasamise korral Kaitseliidu koosseisus teenistuskohustust täitvale Kaitseliidu liikmele hüvitist või tasu. KaLS § 57 alusel on Kaitseliidu tegev lii kmel ja KaLS § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel valitud auliikmel õigus struktuuriüksuse juhi kirjalikul taotlusel saada ühe aasta jooksul kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande , lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3 1 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib Kaitseliit maksta isiku kirjalikul taotlusel ja struktuuriüksuse juhi nõusolekul antud lisapuhkuse eest hüvitist kuni 30 kalendripäeva ulatuses. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk. Tavaolukorras püütakse Kaitseliidu väljaõpe ajata da päevadele, mi l Kaitseliidu liikmel on võimalik osaleda töö- või teenistussuhet peatamata. Samas on ka palju tegevusi, mis kattuvad Kaitseliidu lii k me tööajaga, mistõttu on Kaitseliidu seaduses Kaitseliidu liikmel e ette nähtud võimalus võtta tööandjalt palgata puhkus, mille ajal tasustab teda Kaitseliit. Seega , Kaitseliidu seaduse § 57 regulatsioon ei ole mõeldud olukordadeks, mis kestavad pikaajaliselt. Nimetatud säte on seega eelkõige seotud vajadusega innustada töö- või teenistussuhtes olevaid Kaitseliidu liikmeid osalema eelkõige Kaitseliidu enda ülesannete täitmis es, sh sõjaväelises väljaõppes. Samuti ei hõlma KaLS § 57 isikuid, kellel puudub püsiv töösuhe, füüsilisest isikust ettevõtjaid j t . Arvestades eriolukorra ja erakorralise seisukorra võimalikku kestust ning töö- ja teenistussuhete muutumist nimetatud kordade ajal (nt k augtö ö , töölepinguga mittehõlmatud tööde vähenemine, töösuhte peatamine jne), loobutakse KaLS § 67 lõikega 5 tasu maksmisel ajalisest piirangu (30 päeva) seadmisest . Seega , eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise tasu saamise eelduseks ei ole edaspi di vaid palgata puhkuse võtmine, samuti ei ole tasu maksmine piiratud 30 päevaga. Tasu makstakse kõigile Kaitseliidu liikmetele, kes osalevad vabatahtlikult Kaitseliidu koosseisus HOSi , KoRSi või ErSSi alusel eriolukorra või erakorralise seisukorraga kaasnenud ülesannete täitmisel ja kes sama aja eest ei saa muud töötasu või palka . Küll tasub tähele panna, et jätkuvalt on Kaitseliidu liikme osalemine eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal vabatahtlik ning liikmel on võimalik ise otsustada, millal ja kui kaua ta osaleb Kaitseliidu koosseisus eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamiseks vajalike ülesannete täitmisel. 2020 . aasta praktika : 12. märtsil 2020 kuulutas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 76 (RT III, 13.03.2020, 1) Eesti Vabariigi haldusterritooriumil välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga ning vajadusega rakendada hädaolukorra seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatud juhtimiskorraldust ning anda võimalus rakendada vajaduse korral samas peatükis sätestatud meetmeid. Eriolukord kehtib kuni 1. maini 2020, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. 12. märtsi l 2020 välja kuulutatud e r iolukorra lahendamiseks on Vabariigi Valitsuse korraldusega kaasatud Kaitseliitu järgmiselt: 1) Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2020 korraldus nr 79 „Kaitseliidu kaasamine avaliku korra kaitsesse eriolukorra ajal “ (RT III, 17.03.2020, 5). K orraldusega on lubatud KoRS § 16 1 lõike 2 alusel kaasata kuni 150 Kaitseliidu tegevliiget ja Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olevat tegevväelast riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. a korralduse nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“ täitmiseks. Korraldus kehtib kuni Kaitseliidu kaasamise vajaduse ära langemiseni, kuid mitte kauem kui 15. aprillini 2020. Korralduse alusel makstakse Kaitseliidu tegevliikmele käesoleval ajal hüvitist KaLS § 57 alusel Kaitseliidu ülema käskkirja 23. märts 2020 käskkiri nr K-0.2-2.1/20/7189U alusel tunnis 10,20 eurot ja päevas 81,63 eurot . 2) Vabariigi Valitsuse 29 . märtsi 2020 korraldus nr 97 „Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse Saaremaa valla ja Muhu valla territooriumil“ (RT III, 29.03.2020, 2) . Korraldusega on lubatud HOS § 34 lõike 2 alusel kaasata kuni 40 Kaitseliidu tegevliiget ja Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olevat tegevväelast ööpäevas Vabariigi Valitsuse ja eriolukorra juhi kehtestatud viibimiskeeldude ja muude liikumisvabaduse piirangute jõustamisse Saaremaa valla ja Muhu valla territooriumil. Korraldus kehtib kuni Kaitseliidu kaasamise vajaduse ära langemiseni , kuid mitte kauem kui eriolukorra lõppemiseni. Korralduse alusel makstakse Kaitseliidu tegevliikmele hüvitist KaLS § 57 alusel (vt eelmine punkt) . 3) Kaitseliitu on erinevad valit s usasutused kaasanud HOS § 34 l õike 1 p unkt 1 alusel Kaitseliitu tegevustesse eriolukorra lahendamisel. Näiteks Terviseamet on kaasanud Kaitseliidu liikmeid liikuvate testimispunktide töösse, Häirekeskus infotelefonidele vastamise teenuse osutamisse jne (tasu vt punkt 1) . Arvestades eriolukorra kulgu ning teistes riikides viiruse levikuga kaasnevat, on tõenäoline vajadus kaasata eriolukorra lahendamisega seotud avaliku sektori ülesannetesse Kaitselii du liikmeid pikemalt kui 30 päeva . N äiteks juhul , kui eriolukord ei lõppe 1. mail ja jätkuvalt on vajadus kaasata vabatahtlikke turvalisuse tagamisse , liikumispiirangutest kinnipidamise kontrolli ja teiste vajalike ülesannete täitmisesse. T asu makstakse Kaitseliidu liikmele sel juhul, kui Kaitseliit on kaasatud korrakaitseseaduses, hädaolukorra seaduses või erakorralise seisukorra seaduses või nende alusel antud õigusaktides sätestatud korras erinevate valitsusasutuste ülesannete täitmisesse ning Kaitseliidu liige täidab teenistuskohustusi Kaitseliidu üksuse koosseisus . Kuivõrd Kaitseliidu liikmed osalevad Kaitseliidu tegevuses vabatahtlikult , võib neil kaas atuse ajal saamata jääda töösuhtest tulenev sissetulek. Arvestades ülal viidatud olukordade erakorralisust, on vaja Kaitseliidu vabatahtlikele liikmetele maksta suurema ja püsivama isikkoosseisu kokkusaamiseks tasu. (Käesoleval ajal makstakse tunnis 10,20 eurot ja päevas 81,63 eurot ). M ääruses on sätestatud, et t asu võib maksta vabatahtlikult osalejatele vaid eriolukorra või erakorralise seisukorraga kaasnenud teenistuskohustuste täitmise eest, mis tähendab, et selle määruse alusel ei või maksta Kaitseliidu liikmele tasu juhtudel , kui ta täidab teenistuskohustusi , mis ei ole seotud eriolukorra lahendamise ülesannetega või erakorralise seisukorra lahendamise ülesannetega . Näiteks , kui on vajadus kaasata Kaitseliitu appi suure põlengu kustutamisele ehk päästesündmuse lahendamisele ja see ei ole seotud eriolukorra lahendamisega, siis selle määruse alusel ei saa maksta Kaitseliidu liikmele tasu teenistuskohustuse täitmis e eest põlengu kustutamis e l . K ui tööandja säilitab vabatahtlikult Kaitseliidu koosseisus osaleda soovivate Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuste täitmise ajak s tema senise töötasu või palga, siis sellisel juhul K aitseliit liikmele tasu ei maksa. Kuna selle määruse alusel tasu maksmine ei ole seotud Kaitseliidu liikme palgata puhkuse võtmisega, siis võivad tekkida olukorrad, kus tööandja säilitab töötajale töötasu või ametnikule palga , ent Kaitseliidu liige taotleb ka sama aja eest tasu saamist. Kuigi Kaitseliidu liige ei pruugi täita tööandja juures tavapäras eid tööülesannetega, ei ole eriolukorra s või er akorralises seisukorras ka põhjendatud, et Kaitseliidu tegevustes vabatahtlikult osalev liige võiks saada sama aja eest nii töötasu või palka kui ka riigieelarvelist est vahenditest täiendavat tasu. Samuti ei maksta ettenähtud tasu, kui liige töötab Kaitseliidus ja Kaitseliit vabastab isiku küll tööülesannete täitmisest, kuid jätkab töötasu maksmist. Kui tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga või näiteks käsunduslepingu alusel töötava isikuga, on isikul õigus saada Kaitseliidu kaasamise korral Kaitseliidu koosseisus teenistuskohustuste täitmise korral tasu, sest tal puudub kindel töö- või teenistussuhe ja sellest tulenev töötasu või palk. Tasu on õigus saada ka Kaitseliidu liikmetel, kes on palgata puhkusel või töötud. Eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamine toob kaasa täiendavad kulud olukorda lahendavatele asutustele ning kaasnevalt riigieelarvele, mistõttu ei ole mõistlik lubada tasustamist sama aja või tegevuse eest kahe- või enam a kordselt. KaLS i § 67 muutmise seaduse eelnõu ga (169 SE) täiendatakse § 67 lõikega 8, mis sätestab, et tasu väljamaksmisega seotud kulu hüvitatakse Kaitseliidule kaasamist taotlenud valitsusasutuse eelarvest või Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel. Seega on Kaitseliidul kohustus enne kaasamise otsuse tegemist veenduda, et vajalikud eelarvevahendid on kaasamist taotleval asutusel olemas või ta kinnitab kulu, mis tekib tema kasuks tööle rakendatud Kaitseliidu liikmetele makstava tasu hüvitami se st. Tähelepanu tasub pöörata, et seadusest tuleneva tasu maksmiseks ei piisa vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamisest. Lisaks tuleb jä l gida , et sellel ajal toimunud kaasamine on seotud eriolukorra või erakorralise seisukorra lahendamisega. Nii võib Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ § 3 lõike 3 kohasel t eriolukorra töödesse Kaitseliitu kaasat a vaid eriolukorra tööde juhi taotluse alusel. Seega kaas a mis i , mille taotlust ei ole esitatud eriolukorra tööde juhi kaudu, ei loeta eriolukorra töödel osalemiseks ja sel juhul puudub ka Kaitseliidu liikmel tasu saamise õigus. Korrakaitse seaduse ja erakorralise seisukorra ajal avaliku korra kaitsmisesse või eriolukorra ülesannetesse täitmisesse kaas a mise korral on eelduseks Vabariigi Valitsuse korraldus. T egevused , mis ei ole korralduseha hõlmatud või mis toimuvad korralduse ga määratud tähtaja st erineval aja l ei ole KaLS § 67 lõike 5 alusel tasustatavad. Paragrahv 2 sätestab tasu ulatuse arvestamise põhimõtted . Kuna tasu arvestamise aluseks on muutuv suurus, siis kirjeldatakse määruses tasu ulatuse kujunemise metoodikat. Tasu arvestatakse tundides. Tasu arvestatakse iga alanud tunni kohta. Tunniarvestus algab kaasava asutuse poolt Kaitseliidu liikmele ülesande täitmise korralduse andmise ajast. Näiteks kui on kokkulepitud, et Kaitseliidu liikmed asuvad ülesandeid täitma kell 9.30, kaasumises osalemise aja arvestus algab ka sellest hetkest ning siis 10.30 alg ab uus tund j ne . Kaasamisel osalemise aja arvestus lõppeb hetkel, mil isik lõpetab kaasava asutuse korraldusel talle anud ülesande või ülesannete täitmise. Näiteks kui kaasava asutuse kontaktisik ütleb, et Kaitseliidu liige võib ülesande täitmiselt lahkuda, loetakse see hetk ka ülesande täitmise lõppemiseks. Kaasumisel osalemise aja arvestamise juures on lähtu tu d üldises põhimõttest, et töö aja arvestus algab ülesande täitmisele asumise hetkest, mitte hetkest kui ollakse sinna teel ja lõppeb ülesande täitmise lõppemisega, mitte koju jõudmisega. Tasu hulka ei arvestata Kaitseliidu liikmele võimaldatud puhkeaega, kui selle kestus on vähemalt üks tund või pikem. Nii näiteks kui Kaitseliidu liikmele võimaldatakse 1 tunni kestel 5 minutit pausi, siis see aeg arvestatakse kaasamisel osalemise aja sisse. Riigikogu menetluses oleva riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) (169 SE) § 3 punktiga 2 lis a tava KaLS § 67 lõike 8 kohaselt hüvitatakse Kaitseliidule tasu maksmisega seotud ku l u kaasamist taotlenud valit s usasutuse eelarvest või Vabariigi Valit s use reservist riigieelarve seaduse § 58 sätete alusel. Seega on sisuliselt tegemist kaasava asutuse poolt tasu maksmisega Kaitseliidu vahendusel, mistõttu pannakse kaasavale asutusele ka kohustus pidada arvestust kaasatud Kaitseliidu liikmete osalemise aja kohta. Siinjuures võivad Kaitselii t ja kaasav haldusorgan kokku lep pida kuidas toimub täpsem arvestus (nt osalevatest liikmetest teavitamine, liikmete isikusamasuse kontroll jne). Küll aga on kaasaval haldusorganil kohustus kinnitada kaasamisel osalem ise aja arve s tus. Kaasava haldusorgani kinnitus kaasatud K aitseliidu liikme osalemisest ja osalemise kestusest on aluseks Kaitseliidu liikmele väljamakstava tasu suuruse arvestamisel. Tasu ulatuse arvestuse süsteemi välja töötamise l võeti eeskujuks Vabariigi Valitsuse 09. septembri 2010 määruse nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ põhimõtte d , sealhulgas vabatahtlikule tasu ulatuse arvestami ne . Erinevalt nimetatud määrusest , ei ole Kaitseliidu liikmete makstava tasu suuruse aluseks võimalik võtta erinevate teenistuste palku või töötasusid, sest sellega tekiks vajadus erinevate arvestussüsteemide rakendamiseks , lähtuvalt kaasanud haldusorgani tööd reguleerivates t aktidest . Eelnõu kohaselt võetakse t asu arvestamise aluseks ta su arvestamise hetkel viimane S tatistikaameti avalda tud aasta keskmine bruto tunnipalk. 2019. aastal oli see 8,13 eurot. Statistikaameti aasta keskmine bruto tunnipalk võeti arvestuse aluseks , sest see on ajas vähe muutuv ning kui väljamakseid ei tehta üks kord kuus vaid taotluse alusel võib muu algsuuruse pidev muutumine olla segadust tekitav ning mõjutada oluliselt tasu suurust arvestades taotluse esitamise aega. Statistikaamet aasta keskmine bruto tunni alk korrutatakse kaasamisel osaletud tundide arvuga. Tunde arvestatakse täistunnina ja arvesse läheb iga alustatud tund. Näiteks kui Kaitseliidu liige osales kaasumise ülesannete täitmisel alates kella 10.30 kuni kella 15.45, siis on osalemise kestuseks 6 tundi. Kui kaasumise aja sisse jääb puhkeaeg, m ille kestus on pikem kui üks tund, siis seda ei arvestata kaasumise aja hulka. Näiteks Kaitseliidu liige osales kaasumisel kella 8.30 kuni 22.15 ja selle aja sisse jäi puhkeaeg 15.35- 18.35, siis loetakse kaasumise ajaks 12 tundi ning tasu suuruseks on käesoleval ajal 97,56 eurot. Makstavalt tasult peab K aitseliit kinni tulumaksu tulumaksuseaduse alusel. Sätte eesmärgist tulenevalt on kaasumise osapooltel kohustus pidada täpset arvestust liikmete kaas atuse ning selle kohta, milliste ülesannete täitmisesse kaasuti. Sealhulgas tuleb ära märkida, kas kaasumine t oim u s eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamiseks või oli seotud muude tegevus t ega , sõltumata hetkel kehtivast erikorrast. Paragrahv 3 sätestab tasu saamiseks taotluse esitamise kohustuse. Kaitseliidu liige peab tasu saamiseks esitama Kaitseliidule kirjaliku taotluse koos kinnitusega, et tal puuduvad tasu maksmist välistavad asjaolud. Kirjalikus taotluses esitab Kaitseliidu liige vähemalt oma kontaktandmed ja oma arvelduskonto numbri ning teenistuskohustuse täitmise koha ja aja . Kaitseliit teavitab oma liikmeid sellest , kui taotluses on vaja esitada täiendavaid andmeid. Samuti kinnitab Kaitseliidu liige taotluses , et ta ei saa sama aja eest tööandjalt töötasu või palka , näidates ära ka senise tööandja või tööandjad . Paragrahviga 4 sätestatakse tasu maksmise kord. Selleks, et Kaitseliit saaks tasu välja arvestada peab Kaitseliitu kaasanud haldusorgan eelnevalt kinnitama Kaitseliidu liikme kaasamisel osalemise ja osalemise kestuse. Kuidas Kaitseliit ja kaasanud asutus teavet Kaitseliidu liikme kaasamisel osalemise kohta vahetavad lepivad asutuse d omavahel kokku. Küll peavad osapooled arvestama, et Kaitseliidu liikmel on õigus saada tasu 10 tööpäeva jooksul tasu saamise taotluse esitamisest, mis minimaalselt on 10 tööpäeva kaasumises osalemise lõppemisest. Kaasanud haldusorgan kinnitab kaasumisel osalemise aja ning kinnitab , et Kaitseliidu liige kaasus seoses eriolukorra või erakorralise seisukorra ülesannete lahendamise ga , mitte muudel alustel. Kui Kaitseliidu liige kaasub eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal muude l alustel, siis ei ole kaasaval haldusorganil ka kohustust käesoleva määruse alusel kaasumise aja arvestus pidada, kuivõrd Kaitselii du liikmel ei ole siis ka õigust tasule KaLS § 67 lõike 5 alusel (nt päästetöö, kadunud isikute otsimine jms) . Kaitseliit maksab tasu välja Kaitseliidu liikme poolt esitatud taotluse alusel tasu 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. Tasu makstakse Kaitseliidu liikme taotluses esitatud arvelduskontole. Tasu väljamaksmise kohustus pannakse eelnõuga Kaitseliidule, kuivõrd Kaitseliidu liige tegutseb Kaitseliidu koosseisus. Kaitseliidu kaasumise otsustab Kaitseliit ning liige võib olla kaasatud mitme haldusorgani ülesannete täitmisesse. Seega vältimaks Kaitseliidu liikme võimalikku asjaajamist mitme haldusorgani vahel, pannakse see kohustus Kaitseliidule, kui isiku kaasumises osalemise vahendajale. Isiku ja Kaitseliitu kaasanud haldusorgani vahelised võimalikud erimeelsused kaasumise ajaarvestuse , osalemise aluse ja põhjendatuse ning sellest tulenevalt tasu suuruse osas lahendab Kaitseliit. Paragrahviga 5 sätest atakse Kaitseliidu nõudeõiguse tekkimine. Kui Kaitseliidu lii k mele on tasu välja makstud ja hiljem ilmnevad s ellise d asjaolud , mis välistavad eelnõu alusel tasu maksmise , tekib Kaitseliidul nõudeõigus väljamakstud summa ulatuses. N ä i teks , kui selgub, et Kaitseliidu liige on saanud sama aja eest ka töötasu või palka või kaasumine ei olnud seotud eriolukorra või erakorralise sündmuse lahendamisega tekib Kaitseliidul nõudeõigus väljamakstud tasu summa ulatuses. Kaitseliidu tagasi nõutud summa või Kaitseliidu poolt enammakstus summa kantakse riigieelarvesse , sest tekkinud kulu ei ol nud seotud Kaitseliidule riigi eelarvest tema ülesannete täitmiseks eraldatud summaga , vaid sihtotstarbelise eraldisega . Nii näiteks võib Kaitseliidul endal tekkida tagasimakse kohustus, kui ta on maksnud tasu välja kaasumise eest, mille maksmise õigust ei ole KaLS § 67 lõike 5 alusel. Seega näiteks olukorras, kus isikul on õigus saada tasu KaLS § 57 lõike 4 alusel, kuid Kaitseliit on maksnud raha välja § 67 lõike 5 sätestatu alusel ja saanud ka selleks riigieelarvest raha, siis isikult tasu tagasi ei nõuta, kuid Kaitseliit peab kandma talle alusetult eraldatu d raha tagasi riigieelarvesse või eraldise teinud haldusorganile. Paragrahviga 6 sätestatakse määruse rakendamine. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 12. märtsist. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik, et tagada Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 väljakuulutatud eriolukorra lahendamiseks kaasatud Kaitseliidu liikmetele tasu väljamaksmine. Kaitseliidu liikmeid on valitsusasutuste poolt kaasatud alates 15. märtsist ja märtsis toimunud kaasamisega seotud tasud on välja makstud Kaitseliidu ülema määratud suuruse ulatuses. Sellest lähtuvalt nähakse ette tasu suurus ajavahemiku l 15. märts – 3 0. aprill toimunud kaasumiste jaoks. Sellel ajal toimunud kaasumise korral võib Kaitseliidu liikmele maksta 10,20 euro suurust tunnitasu . Alates 01. maist 2020 toimuvate kaasumiste korral lähtutakse tasu suuruse arvestamisel käesolevast korrast. Rakendussäte kohaldub Kaitseliidu liikmetele, kellel ei ole õigus t samaväärse hüvitise saamiseks KaLS § 57 lõike 5 alusel. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020 korralduse nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ punkti 3 kohaselt kehtib eriolukord kuni 1. maini 2020. a, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamisega saab eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu koosseisus eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel hädaolukorra seaduse § 34 lõike 1, avaliku korra kaitsemisel korrakaitseseaduse § 16 1 lõike 1 j a erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise seisukorra seaduse § 15 lõike 1 alusel, maksta teenistuskohustuse täitmise eest tasu. Täiendavad mõjud on hinnatud Kaitseliidu seaduse § 67 muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otsest tulu. Kulud olenevad olukorra lahendamise ja Kaitseliidu kaasamise vajadusest. 12. märtsil 2020 välja kuulutatud ja kehtiva eriolukorra lahendamise ks käigus toimuvate kaasamiste tegelik kulu sõltub kaasamise lõplikust vajadusest ehk lahendamisel osalevate asutuste suutlikkusest oma isikkoosseisuga täita neile pandud ülesandeid või muude alternatiivide kasutusele võtmisest (nt abipolitseinikud ja teised vabatahtlikud). Samuti sõltub kulu eriolukorra või erakorralise seisukorra kestusest ja selle ajal Kaitseliidu osalemisest erinevates tegevustes. 12. märtsil 2020 välja kuulutatud eriolukorra ajal on Kaitseliidu enda kulu eriolukorra lahendamise ülesannetesse kaasumisel olnud 60 000 - 76 5 00 eurot nädalas . See summa jaguneb erinevate valit s usasutuste vahel, kes on taotlenud eriolukorra tööde juhi kaudu Kaitseliidu kaas a mist või kelle ülesannete täitmisesse on Kaitseliit kaasunud Vabariigi Valitsuse otsuse alusel. Kaitseliitu kaasav asutus peab arvestama kaasamise kulude kandmisega oma eelarvest või taotlema lisaraha Vabariigi Valitsuse reservist. 6. Määruse jõustumine M äärus jõustub üldises korras. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist 2020.a. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik, et tagada Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 väljakuulutatud eriolukorra lahendamiseks kaasatud Kaitseliidu liikmetele tasu väljamaksmine. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Kaitseliidule . EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: KAM/20-0426 - Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu maksmise ulatus ja kord Kooskõlastamine algatati 14.04.2020 16:15 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium; Riigikantselei Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dc6fe10b-7ce2-49db-bc30-f97fe001f833 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dc6fe10b-7ce2-49db-bc30-f97fe001f833?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KAM/20-0426 - Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu maksmise ulatus ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dc6fe10b-7ce2-49db-bc30-f97fe001f833 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dc6fe10b-7ce2-49db-bc30-f97fe001f833?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main