Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei 13.04.2020 nr 1-13/137-1 Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 esitamine kooskõlastamiseks Austatud ministrid ja riigisekretär Esitan arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks Kodanikuühiskonna programmi 2021– 2024. Palun teie tagasisidet ja kooskõlastust 14 kalendripäeva jooksul. Programm on koostatud kümneaastase perspektiiviga, kuid selles täpsustatakse nelja-aastast eelarvevaadet, mis vastab tegevuspõhise riigieelarve põhimõtetele ning mis on seotud pakutavate teenustega. Kodanikuühiskonna programm on jätkuks hetkel kehtivale valdkondlikule „Kodanikuühiskonna arengukavale 2015–2020“ ja varasematele strateegilistele dokumentidele. Programmi saatmise arvamuse avaldamiseks on heaks kiitnud valitsuse ja vabaühenduste ühiskomisjon. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Teadmiseks: Vabaühenduste Liit SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Eesti Külaliikumine Kodukant Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik Eesti Kirikute Nõukogu Lisa: Kodanikuühiskonna programm 2021–2024, 19 lk Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Marten Lauri 6125203 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Programmi eelnõu 09.03.2020 Kodanikuühiskonna programm „Tugev kodanikuühiskond“ 2021–2024 Siseministeerium jätkab 2002. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) eesmärkide ja põhimõtete elluviimist. Selleks koostati kodanikuühiskonna programm aastateks 2021–2024, mis on jätkuks hetkel kehtivale Kodanikuühiskonna arengukavale 2015–2020 ja varasematele arengukavadele. Programmis täpsustatakse nelja-aastast eelarvevaadet, mis vastab tegevuspõhise riigieelarve põhimõtetele ning mis seotakse pakutavate teenustega. Programmi, meetmete ja programmi tegevuste üldosa on koostatud 2030. aastani. Programmi üldeesmärk on tugev kodanikuühiskond ning see lähtub riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidest „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ning „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“. Eesmärgi täitmiseks on kavandatud üks meede ja viis programmi tegevust. Programmis keskendutakse kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja arengu toetamisele, et aastaks 2030: ● osalevad eri vanuses Eesti elanikud ühiskondlikus elus ja kodanikuhariduses ● on kogukonnad võimekad ja hoolivad ● on vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted oma eesmärkide saavutamisel võimekad ja jätkusuutlikud ● on poliitika kujundamine läbipaistev ja kaasav ● on usuvabadus kehtiva õiguskorra raames tagatud. Programmi peamine erinevus eelmiste valdkonna arengudokumentidega on poliitika kujundamises osalemise asemel keskendumine inimeste ja kogukondade aktiivsusele. Joonis 1. Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024 ülesehitus. PROGRAMM Tugev kodanikuühiskond MEEDE Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine PROGRAMMI PROGRAMMI PROGRAMMI PROGRAMMI PROGRAMMI TEGEVUS 1.1 TEGEVUS 1.2 TEGEVUS 1.3 TEGEVUS 1.4 TEGEVUS 1.5 Teadlikud ja Võimekad ja Võimekad Läbipaistev ja kaasav Usuvabadus on aktiivsed elanikud hoolivad kogukonnad vabaühendused ja poliitika kehtiva õiguskorra sotsiaalsed ettevõtted kujundamine raames tagatud Lisainfo programmist ja selle koostamisest www.siseministeerium.ee/kodar2030. Programmi visioon aastaks 2030 Programmi visioon: Eestis on aktiivsed, avatud, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade ja vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna eest ning võtavad vastutust ja panustavad riigi kestlikkusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad kodanikualgatuse toetamise võimalused ja toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning võimaldatakse kogukondadel otsuste tegemisel kaasa rääkida. lk 1/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Tugev kodanikuühiskond Programmi üldmõõdikud: Algtase Sihttase Sihttase Mõõdiku nimi Allikas (2018) 2024 2030 Uuring „Kodanikualgatuse Poliitika kujundamise kvaliteet täpsustub institutsionaliseerumine“ Osakaal elanikkonnast, kes on Uuring „Vabatahtlikus tegevuses viimase 12 kuu jooksul osalenud 49% 50% 50% osalemine“ vabatahtlikus tegevuses Eesti kodanikuühenduste üldine Ameerika Ühendriikide elujõulisus 7-palli skaalal 2.1 2.0 1.9 arengukoostöö agentuur (USAID) (1 - kõrgeim, 7 - madalaim) Siseministeeriumi partnerite rahulolu täpsustub 100% 100% Siseministeerium poliitika kujundamisega Poliitika kujundamise kvaliteedi mõõdik on välja töötamisel ja täpsustamisel. Osakaalu elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses uuriti viimati 2019. aastal. Uuringust selgus, et 2013. aastaga võrreldes on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal tõusnud 18% võrra ning tänane tase on Eesti puhul väga hea. Kuna tulemusi mõjutas elanikke aktiviseerinud Eesti Vabariik 100 sündmused ja haldusreform, on programmis sihiks taseme hoidmine – iga teise Eesti inimese osalemine vabatahtlikus tegevuses. Eesti kodanikuühenduste üldine elujõulisus on Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) välja töötatud indeks, mille aluseks on seitse mõõdet: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, eestkoste ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Eesti tase on püsinud aastaid samal 2.0-2.1 punkti tasemel, mistõttu on programmis sihiks elujõulisuse märkimisväärne parandamine aastaks 2030. Siseministeeriumi partnerite rahulolu poliitika kujundamisega mõõdetakse Siseministeeriumis kord kahe aasta jooksul läbiviidava rahuloluküsitlusega. Siht on partnerite sajaprotsendiline rahulolu poliitika kujundamisega. Kodanikuühiskonnana mõistetakse riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatut ühiskonnasfääri, kus üksikisikud ja rühmad teevad oma huvide ja väärtuste edendamiseks koostööd. Kodanikuühiskonna osadeks loetakse peale mittetulundussektori ka ajakirjandust, erakondi, usulisi ühendusi, ametiühinguid jne. Meede: Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine Meede on suunatud vabatahtlikus tegevuses osalevate elanike osakaalu säilitamisele, kogukondlike algatuste toetamisele, vabaühenduste tegutsemisvõimekuse tõstmisele ning Eesti kodanikuühiskonna üldise elujõulisuse parandamisele. Selleks pööratakse rõhku kodanikuhariduse pakkumisele, vabatahtliku tegevuse ja annetamise edendamisele. Täiendavalt tegeletakse kogukondades ühiskondlikus elus osalemisega, et luua kodanikualgatusele lai kandepind ja panustada riigi kestlikkuse. Vabaühendustele pakutakse toetusi ja tugiteenuseid ning tegeletakse keskkonna loomisega, et võimaldada vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel osutada (avalikke) teenuseid. Lisaks tegeletakse kaasamise, riigi ja vabaühenduste strateegilise partnerluse edendamisega ning vabaühenduste rahastamise korrastamisega. Meede panustab „Eesti 2035“ reformi „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ elluviimisesse, võimestades Eesti inimesi ja kodanikuühendusi ning toetades neid valitsemises osalemisel. lk 2/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 Eestis umbes 22 500 mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA)1. Neist umbes 800 on sihtasutused ning üle 500 usulised ühendused. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse. MTÜ-de arv muutus 2018. aastal, kui korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega sai ligikaudu 10 000 korteriühistut omaette eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks ega sisaldu enam MTÜ-de ja SA-de registris. Samal ajal on iga teine Eesti elanik osalenud viimase aasta jooksul vabatahtlikus tegevuses2 ning 2018. aastal oli MTÜ-de ja SA-de deklareeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetuste maht 23,3 miljonit eurot3. Koos anonüümsete ja välismaiste annetustega ulatub 2018. aasta summa 41 miljonit euroni4 ning jätkab kasvu. Meetme mõõdikud: Algtase Sihttase Mõõdiku nimi 2021 2022 2023 Allikas (2018) (2024) Osakaal MTÜ-dest, kellel on Uuring 33% „Kodanikualgatuse rohkem kui kolm 33% 33% 33% 33% (2017) institutsionaliseerumi rahastamisallikat ne“ Tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja Maksu- ja Tolliamet, 41 mln € 46 mln € 48 mln € 50 mln € 52 mln € INF 9 kuulujatele tehtud annetuste kogusumma Palgaliste töötajatega MTÜ- Majandusaasta 36% 37% 38% 39% 40% de osakaal aruanded Osakaal Eesti elanikest, kes 14% European Values väljendavad postmaterialistlikke täpsustub (2017) Survey väärtusi Programmi tegevus 1.1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud Demokraatliku riigina on Eestis oluline inimeste võimestamine kodanikuna toimimise teadmistest ja oskustest. Inimeste võimestamine kodanikena algab nn kodanikusubjektsusest – kuidas on inimestel võimalik oma elu kujundada, poliitikat mõjutada ning kuidas on täidetud selle eeldused ja praktikas kasutamise võimalused.5 Mida rohkem inimesi oma kodanikurolli pädevalt täidab, seda tugevam on demokraatia rohujuuretasandil. Hea kodanik on ka patrioot, kes on valmis oma riigi ja kaaskodanike nimel panustama, piisav teadmiste pagas ja silmaring aitab seda teha mõjusalt, osates arvestada rahvusvahelist konteksti ja huvide mitmekesisust. Oluline teema on Eesti inimeste riigiidentiteet ja kodanikuteadmised ning neid edendav kodanikuharidus6, mis aitab kaasa kodanike paremale osalemisele poliitikas ja oluliste otsuste langetamises. Väljaspool kooli ja koolidega koostöös pakutakse teatud võimalusi kodanikuhariduse omandamiseks – nii toimib näiteks Kogukonnapraktika algatus, Ettevõtlik kool ja Junior Achievementi ettevõtlusõpe. Samuti tegeleb kodanikuharidusega oma valdkonnas Kaitseministeerium koos Kaitseliiduga „Isamaalise hariduse programmis“. Samal ajal on paljud koolivälised programmid killustunud, poliitilise kodanikuosaluse teemad vähe kaetud ning kodanikuhariduse pakkumine pole seotud kooli igapäevaeluga. Oma roll on ka kauni kodu, aasta küla jt konkurssidel, mis toovad esile kogukondade rolli väärtuskasvatuses ja hoiakute kujundamisel. 1 Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register 1. jaanuari 2020 seisuga. 2 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 3 Tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste kogusumma (INF 4). 4 Kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise deklaratsiooni (INF 9) märgitud kingitused ja annetused. 5 „Kodanikusubjektsus inimeste võimestamisel“, Leif Kalev 2018. 6 Kodanikuharidus on oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kujunemise protsess, mis toetab aktiivset ja vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. Kodanikuks haritud inimene soovib, saab ja oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida ning on seeläbi otseselt seotud vabatahtliku tegevusega. Teisisõnu on tal nii tahe, võimalused kui ka pädevus teostada end täieõigusliku kogukonnaliikmena. Kodanikuharidus ei võrdu kodakondsusharidusega, vaid selle eesmärk on toetada kogu riigi elanikkonna valmisolekut õppimiseks, elamiseks ja töötamiseks demokraatliku ühiskonna liikmena. Kodanikuhariduse kaudu taastoodetakse kodanikuühiskonda, tagades keskkonna, kus aktiivseks kodanikuks olemist väärtustatakse. Avatud Eesti Fond, 2008. Ülevaade kodanikuhariduse hetkeseisust ja arengusuundadest. lk 3/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 Eesti elanike kodanikuaktiivsuse peamine probleem on vanemaealiste ja noorte ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali vähene kasutamine. Nii on Eesti noored vabatahtlikus tegevuses osalemisel teiste Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidega keskmisest passiivsemad (27% võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 31%).7 Samal ajal moodustavad Eesti elanikest suurima vanuserühma 50-aastased ja vanemad, kuid 55-aastaste ja vanemate kaasatus vabatahtlikku tegevusse on Eestis üks väiksemaid. Viimase 12 kuu jooksul oli vabatahtliku tegevusega seotud 4% vanuserühmast.8 Just ühiskondlikus elus osalemisel on Eesti vanemaealised vähemaktiivsed võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Eestist madalam on näitaja veel Poolas ja Bulgaarias.9 Positiivse algatusena viib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant aastatel 2018-2020 Sotsiaalministeeriumi tellimusel ellu projekti „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüsteemis ja üle-eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine“, kus koolitatakse vabatahtlikke, jagatakse häid kogemusi ning pakutakse abivajajatele tuge. Projekti tulemusena valmivad ettepanekud vabatahtlike töö korraldamiseks hoolekandes.10. Jätkuvalt on oluline tegeleda eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. Kuigi noortest on vene keelt kõnelevad noored rohkemgi kodanikuühiskonda kaasatud kui eesti keelt kõnelevad, jäädes siiski rahvusvahelises võrdluses teistele riikidele alla, teeb edasine elu korrektuure. Nii on eesti suhtluskeelega inimeste hulgas vabatahtlikus tegevuses osalemise määr jätkuvalt oluliselt kõrgem (52% vs. 44%) kui venekeelsetel11. Samuti on leitud, et kuigi suhteliselt suur hulk uussisserändajaid juba osaleb vabatahtlikuna mitmesugustes tegevustes, pole 45% uussisserändajatest seda teinud, kuid sooviks.12 Kaudsemalt on probleemiga seotud ka see, et võrreldes eestikeelsete ühingutega on venekeelsed passiivsemad - neil on vähem koostöösuhteid, vähem kogemusi ühiskonnale suunatud tegevustes; nad on passiivsemad toetuste taotlemisel ning nende seas on vähem omatuluteenijaid. Vabaühendustes tegutsevad eestvedajad väsivad ning uute järelkasv ei ole piisav. Piirkondlikelt mõttetalgutelt jooksis mustrina läbi kodanikuühiskonna liidrite väsimine ning vajadus tegeleda järelkasvuga. Seda toetab ka „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“, kust selgus, et need, kes osalevad, teevad seda paljudes tegevustes, kuid teised mitte kuskil. Kuigi eestvedajate väsimine on sarnaselt hoiakute ja käitumise erinevusele paratamatu, saab programmiga võtta fookuse juhtimise järjepidevuse tagamiseks ning järelkasvu arendamiseks. Vajadus on tugevamalt lõimida koolivälised ja kooli tegevused ning tähelepanu tuleb pöörata demokraatlike jt kodanikupädevuste terviklikule arendamisele ühiskonnaõpetuse, õppekava üldpädevuste, läbivate teemade ning praktikavõimaluste koostoimes. Teisisõnu, koolid peaksid aine- ja õppekavade kaudu praktiseerima kodanikuharidust ja osalemist ühiskonnas teadliku ja aktiivse kodanikuna. Poliitilist osalust toetava kodanikuhariduse võimalused peaksid ulatuma ka tänase keskealise ja vanema põlvkonnani. Kodanikuhariduse teadmiste levitamisse ja õppematerjalide arendamisse kaasatakse ülikoolide panus. Aktiivne osalemine ühiskonnas puudutab ka annetamist. Püsiannetajate osakaal elanikkonnast on 12%13, kuid raha on valmis annetama üheksa inimest kümnest 18-60aastastest14. Sama uuringu andmetel on iga teine Eesti elanik teinud kampaaniate käigus ühekordseid annetusi ning 40% on teinud viimase aasta jooksul mõne heategevusliku annetuse15. Viimase kuu jooksul on Eestis heategevuseks raha andnud 27% inimestest, jäädes sellega siiski maha Soomele (39%) ja Rootsile (57%)16. 7 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017. 8 Tambaum, T. (2016), 55+ rahvastiku internetikasutus ja sotsiaalne aktiivsus. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks, Tallinna Ülikool. 9 Active Ageing Index 2018. 10 Lisainfo https://vabatahtlikud.ee/sotsiaal/ 11 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 12 Eesti Integratsiooni Monitooring 2017. 13 “Heategevusalaste hoiakute uuring 2013”, TNS Emor. 14 “Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2017”, Kantar Emor. 15 Saar Polli, 2016. 16 CAF World Giving Index 2018. lk 4/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 Annetamise soodustamine aitab ühelt poolt kaasa elanike osalemisele, kuid pakub ka vabaühendustele täiendavat tuluallikat. Annetused aitavad vabaühendustel tõsta huvikaitsesuutlikkust, sest eraldi huvikaitsetegevustele on rahastust pigem keeruline leida. Annetuste hulk, mis vabaühendused koguvad, kasvab pidevalt ning mitmed annetusi koguvad organisatsioonid on liitunud annetuste kogumise hea tavaga. Lisaks tegutseb temaatiline võrgustik, mis toetab annetuste kogujaid heade praktikate jagamisel. Hea näitena annetuskultuuri edendamiseks käivitusid 2019. a üle-eestilised annetamistalgud, kus koguti ühe päevaga ligi 130 000 eurot. Annetamist aitavad lihtsustada mitmed keskkonnad nagu armastanaidata.ee ja hooandja.ee, mis on kogunud kokku üle 5 miljoni euro. Positiivne areng on ka uute filantroopiafondide teke– 2018. aastal pandi alus Heateo Mõjufondile, esimesele strateegilise filantroopia fondile Eestis17, mida haldab Heateo Sihtasutus. Annetuste kogumise propageerimiseks on aga vaja enam tegeleda annetamise populariseerimisega ehk nii ühekordsete annetajate kui ka püsiannetajate arvu suurendamisega nii eraisikute, ettevõtjate kui ettevõtete seas. Viie aastaga on lisandunud vabatahtlikus tegevuses osalevaid Eesti elanikke, kuid üha enam otsitakse nn tööampse. See eeldab Eesti vabaühendustelt ja kogukondadelt kohanemist. Vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal on samal perioodil küll 31%-lt kasvanud 49%-ni, kuid samal ajal on regulaarsete vabatahtlike osakaal 34%-lt langenud 26%-ni18. Ka trendid mujal maailmas näitavad, et nõudlus lühiajaliste panustamisvõimaluste järele kasvab. Seega on vabaühendustel ja teistel vabatahtlike kaasajatel vaja kohaneda nn mikrovabatahtlikkusega. Samal ajal ei saa aga unustada püsivabatahtlikke, kes on organisatsioonidele ja kogukondadele väärtuslikuks ressursiks. Eelnevaga seonduvalt on jätkuvalt vaja tegeleda, et vabaühendused mõtestaksid lahti vabatahtlike kaasamise vajaduse ning oleksid suutelised neid mistahes hetkel kaasama, kui vaja. Samuti on vaja, et vabaühendused hoiaksid oma sisedemokraatia tervise ja juhtimise korras. Sellele võib näiteks kaasa aidata vabaühenduste rahastamise korrastatumaks muutumine, kui rahastustingimused või nõuded aruandlusele leevenevad ning jätavad nii vabaühenduste juhtidele rohkem aega juhtimiseks. Samal ajal on kasutamata tööandjate potentsiaal tutvustada töötajatele vabatahtlikku tegevust ja annetuskampaaniates osalemist tööajal tööandja toetusel või väljaspool tööaega. Kuna inimesed veedavad suure osa oma päevast töökohal, on oluline pöörata tähelepanu töötajate kaasamisse tööandjate juures ning pakkuda töötajatele osalusdemokraatia kogemust. Vabatahtlike kaasamise puhul on oluline järgmisel perioodil leida ka lahendus vabatahtlike kindlustamisele õnnetusjuhtumite vastu, kui nad ei tegutse vabatahtlike päästjate, abipolitseinike või vabatahtlike merepäästjatena. Programmi tegevuse oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (ei planeeri teenuste raha selles alaprogrammis): Haridus- ja Teadusministeerium, Teadlikud ja aktiivsed elanikud Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas 2019 Uuring „Vabatahtli Püsivabatahtlike 26% N/A N/A N/A N/A 33% kus osakaal elanikkonnast tegevuses osalemine“ Annetamish Püsiannetajate 12% X X X X 20% oiakute osakaal elanikkonnast uuring 17 Heateo Mõjufond 18 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. lk 5/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 Mitte-eestlaste osalemine täpsustub täpsustub vabatahtlikus tegevuses Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid väljundeesmärke või ellu viia täiendavaid olulisi arendustegevusi. Olulised alatulemused perioodiks Seosed teiste Vastutaja Seotud osapooled 2021–2024 programmidega19 Analüüsitud ja uuendatud on Haridus- ja sotsiaalainete õppekavasid demokraatia Teadusministeerium ja kodanikupädevustega Koostatud on analüüs ja ettepanekud Siseministeerium Haridus- ja tervikliku kodanikuhariduse Teadusministeerium, väljaarendamiseks Kultuuriministeerium Sidustatud on noorsootöö, Haridus- ja vabaühenduste, koolide ja ülikoolide Teadusministeerium tegevusi kodanikuhariduses Kogukonnapraktika programmi on Haridus- ja levitatud Teadusministeerium Erinevaid töötajate vabatahtlikku Siseministeerium tegevust soodustavaid meetmeid on tutvustatud ja levitatud Silmapaistvad kodanikud on Siseministeerium tunnustatud kodanikupäeva aumärgiga Aasta Kodaniku aunimetus on välja Kultuuriministeerium antud Vabatahtlikke on tunnustatud Siseministeerium üleriigiliselt ja maakondlikult Vabatahtlikku tegevust ja annetamist Siseministeerium on mängustatud20, sh arendatud vabatahtliku tegevuse infoportaali Suurendatud on vabaühenduste Siseministeerium Kultuuriministeerium valmisolekut muukeelsete elanike kaasamiseks vabatahtlikena Loodud on võimalused vabatahtliku Siseministeerium Kaitseministeerium, tegevuse arvestamiseks Sotsiaalministeerium asendusteenistuses Vabaühenduste püsivabatahtlike ja Siseministeerium liikmete kaasamise mudeleid on uuendatud ning levitatud Vabatahtlikus tegevuses ja Siseministeerium annetamiskampaaniates osalemist kui meeskonnatöö formaati on levitatud Vabatahtliku tegevuse õiguslike Siseministeerium Rahandus-ministeerium, takistuste (sh kindlustamist puudutav) Sotsiaalministeerium analüüs ja ettepanekud on koostatud Annetamise kogemusi on jagatud ja Siseministeerium annetuste kogumise oskusi arendatud 19 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 20 Mängustamine on mänguelementide kasutamine mittemängulises keskkonnas. Enamasti on mängustamise eesmärgiks suurendada osalejate motivatsiooni ja aktiivsust. lk 6/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 Ettevõtete ja investorite annetuste Siseministeerium Rahandus- soodustamiseks on läbi viidud ministeerium maksupoliitika muutmise analüüs ja sõnastatud ettepanekud Annetuste kogujate võrgustiku Siseministeerium liikmetele on pakutud tuge ja nõustamist Lisaks eelmises tabelis kirjeldatud alatulemustele perioodiks 2021-2024 on oluline, et: ● kohalikud omavalitsused toetaksid oma piirkonna vabaühendusi, et aidata neil kaasata vabatahtlikke ja kohalikke elanikke ● ministeeriumid mõtleksid läbi ja kaardistaksid võimalused vabatahtlike kaasamiseks riigi pakutavate teenuste osutamisse, et vältida olukorda, kus vabatahtlikele nähakse ette ülesandeid ilma, et vastav võimekus kodanikuühiskonnas olemas on ● Eesti elanikud mõtleksid, kuidas nende ühekordne või regulaarne panustamine vabatahtliku või annetajana aitab lahendada ühiskondlikke probleeme. Programmi tegevus 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse välja probleeme ja leitakse neile lahendus koos enim puudutatud rühmadega (kogukondadega21). Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine oluliste osalistena, nende võimestamine aktiivselt osalema ning elu- ja toimekeskkonda kujundama ning erinevate osapoolte võrgustamine ja koostöö. Paljud kodanikualgatused toimuvad kogukondades, st sõprus-, tutvus- ja naabruskondades. Kogukonnad hõlmavad ka suurt osa inimestevahelistest sidemetest, vabast arutelust ja ühistegevustest. Selline tegutsemine panustab kodanikusubjektsusse, elukvaliteeti, demokraatiasse, sotsiaalsesse ja paikkondlikku sidususse, turvalisusesse jm. Kogukondadesse panustamise lisandväärtus on hea elukeskkonna kujundamine selliseks, et Eestis soovitakse elada, peret luua, lapsi kasvatada ja välismaalt siia tagasi tulla. Sidusus ning vastastikune teineteisemõistmine, hoolivus ja toetamine aitavad kaasa vaimsele ja emotsionaalsele heaolule, vabatahtlikule panustamisele ja kogukondade suuremale enesesuutlikkusele. Samuti on hea elukeskkond oluline eeldus sündivuse tõusuks ja laste arenguks. Paljudes kohalikes omavalitsustes juba toetatakse vabaühendusi ja vabatahtlike tegevust, ent süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine ning kogukondade võimestamine vajab jätkuvat arendamist ja juurutamist. See võimaldab jõuda suurema hulga inimesteni ja kodanikuühiskonda võimestada ja mitmekesistada. Eesti MTÜdel on 2018. a lõpu seisuga kokku ligi 736 000 (sisaldab korduvaid liikmeid), usulistel ühendustel 246 000 (sisaldab korduvaid liikmeid) ning Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul (EELK) umbes 160 000, koos väliseestlastega 180 000 liiget ent sõltumata liikmelisusest suhtleb eeldatavasti enamik Eesti inimesi kellegi teisega, arutab huvipakkuvaid küsimusi ja võtab midagi koos ette. Täiendavalt võimaldab kogukondliku omaalgatuse soodustamine toetada ettevõtmisi, mis ei vaja ilmtingimata juriidilise keha loomist ning selle kaasnevat asjaajamist – kohaliku mänguplatsi rajamine vm. Aktiivsete ja võimekate kogukondade tekkele aitab kaasa pere- ja lapsesõbralike eluviiside, tervete peresuhete ja põlvkondadevahelise sidususe edendamine, koostöökultuuri, tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri soodustamine, samuti eestikeelse elukeskkonna püsimine ja areng, lõimumine ning sallimatuse ja tõrjutuse vähendamine. Ka #kuidasmekestame arutelusarjas leiti, et mida tugevam on kohalik demokraatia ehk kogukonnad, seda vähem inimesed linna või välismaale rändavad. Programmi raames on vaja mh pöörata tähelepanu, kuidas inimeste osalemine mõjutab kohaliku tasandi otsuseid, sest 2017. a läbi viidud uuring toob välja trendi, kus mõne aastaga on vähenenud nende noorte osakaal, kes tunnevad, et nende osalemine 21 Kogukond on enamasti teatud piirkonnas elav teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimeste rühm. lk 7/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 mõjutab kohalikku tasandit ning samal ajal tõusnud nende osakaal, kes näevad, et nende osalemine aitab kaasa riigi tasandi otsustele22. Konkreetsemalt juhiti programmi koostamisel toimunud piirkondlikel mõttetalgutel tähelepanu kohalikul tasandil levivale usaldamatusele, kapseldumisele ning vastandumisele. Samuti haakuvad teemaga rahvastiku vähenemine, mis toob kaasa potentsiaalsete aktiivsete elanike vähenemise. Positiivse trendina saab samas välja tuua postmaterialistlikke väärusi kandvate inimeste osakaalu tõusu perioodil 2011-2018, s.o nende inimeste, kes peavad oluliseks lasta elanikel kaasa rääkida tähtsates riigiasjades ning kaitsta sõnavabadust. Samas jääb Eesti näitajaga kuue Euroopa riigi võrdluses madalaimale kohale. Näiteks Saksamaal oli vastav tulemus 35% ja Sloveenias, Soomes ja Rootsis 26% kuni 24%, kuid Eestis vaid 14%.23 Mitmed selle suuna tegevustest on kaetud teistes arengukavades ja programmides. Näiteks panustavad elukvaliteeti paljud Heaolu arengukava tegevused, kogukondade suunal aga Maaeluministeeriumi koordineeritav LEADER meede, Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 ning Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, kus on olulisele kohale seatud igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse. Selleks, et kogukonnakeskset lähenemist ka kodanikuühiskonna arendamisel juurutada, on vajalik, et kohalik omavalitsus määratleks koos kohalike elanikega oma kogukonnad, kogukonnad määratleksid oma esindajad ning KOV kaasaks need esindajad. Nii tekib platvorm mitmel tasandi koostööks, kus määratletakse probleeme ning töötatakse välja üheskoos lahendusi. Lisaks sellele on allolevas tabelis käsitletud kogukondliku kodanikualgatuse tugevdamist ning mujal katmata küsimusi. Programmi tegevuse oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (ei planeeri oma teenuste raha selles Võimekad ja hoolivad kogukonnad alaprogrammis): Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas 2019 KOVide arv, kus kaasatakse Rahandus ministeeriu külavanemaid ning täpsustub m, toetatakse elanike KOVide enda organiseeritud küsitlus tegevusi Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid väljundeesmärke või ellu viia täiendavaid olulisi arendustegevusi. Olulised alatulemused perioodiks Seosed teiste Vastutaja Seotud osapooled 2021–2024 programmidega24 Linnaliste asumiseltside tegevus on Siseministeerium toetatud Külaseltside tegevus on toetatud Maaeluministeerium, Põllumajanduse ja Rahandus- Kalanduse arengukava ministeerium 2030, Kohaliku omaalgatuse programm Peresõbralikud kogukonnad on esile Siseministeerium Sotsiaalministeerium tõstetud ja tunnustatud 22 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017. 23 World Values Survey ja European Values Survey, Realo 2019. 24 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. lk 8/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 Kogukondades on katsetatud uusi Siseministeerium Maaeluministeerium osalemisvõimalusi, rakendatud ja levitatud on kogukonnaprojekte Kogukonnakoordinaatori profiiliga Siseministeerium Rahandus-ministerium ametikoht on loodud igasse maakonda Parimad põlvkondadevahelised ja Siseministeerium Sotsiaal-ministeerium kogukondade aktiviseerimise koostöövormid on kaardistatud ja levitatud Analüüsitud on õigusakte ning Siseministeerium Rahandus- sõnastatud ettepanekud kohaliku ministeerium tasandi algatuse tegutsemise lihtsustamiseks Hoolivust tõstvad tegevused on Siseministeerium kaardistatud ning nende levitamise võimalusi analüüsitud Läbi on viidud idee- või Siseministeerium esseekonkursse kogukondliku aktiivsuse edendamiseks Kaardistatud ja analüüsitud on Siseministeerium kogukondlike algatuste ühisrahastusvõimalusi Tagatud on nõustamisteenus juriidilise Siseministeerium vormita tegutsevatele kodanikualgatustele Jätkatud on väärikate ülikooli vm Haridus- ja Teadus- vanemaealiste kooskäimiskohtadega ministeerium koostööd ühistegevuse leidmiseks Kohalikul tasandil on arendatud noorte Haridus- ja Teadus- KOVid osalust ministeerium Arukate külade (smart villages)25 Maaeluministeerium Põllumajanduse ja algatust on levitatud Kalanduse arengukava 2030 Nn ühiskondliku aktiivsuse kooli Siseministeerium katseprojekt on Ida-Virumaal korraldatud Programmi tegevus 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted Demokraatlikus ühiskonnas on oluline roll võimekatel vabaühendustel. Nende võimekust iseloomustab elujõulisus, sõltumatus, tulemuslikkus ja mõju ning rolli mängib välimine ja sisemine tegevuskeskkond. Vabaühenduste eesmärgi järgi on olulised nii sotsiaalset sidusust loovad ja hoidvad ühendused kui ka uudseid mõtteviise ja lahendusi rakendavad vabaühendused. Samuti vabaühendused, mis keskenduvad nii teemade tõstatamise ja ennetusega tegelemisele kui ka probleemi leevendamisele ja lahendamisele (sotsiaalsed ettevõtted, teenuste osutajad, riskirühmade, vanemaealiste sotsiaalne kaasamine jt). Trendidest ilmneb, et tulevikus muutub olulisemaks üheskoos lahenduste väljatöötamine, koostöö, koosloome ja disainmõtlemise kasutamine. Kasvab ka rahvusvahelise koostöö olulisus vabaühenduste 25 Arukas küla on kombinatsioon digitaalsusest, mobiilsusest, innovatsioonbist ja kohapealsete väärtuste parimast kasutamisest. Vt lisa https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6554&page=3265&action=article& lk 9/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 töös. 30% vabaühendustest teeb täna koostööd rahvusvahelises ulatuses ja üle 80% vabaühendustest tegutseb kohalikul tasandil.26 Samas kasvab ka juriidilise vormita tegutsevate kodanikualgatuste tähtsus ja roll, mida on kajastatud aktiivsete ja võimekate kogukondade teema juures. Samal ajal aga toob vabaühenduste üldisem rolli suurenemine kaasa kõrgendatud nõudmised professionaalsusele, tegevusele ja teenuste kvaliteedile, suuremad ootused vabaühenduste aruandluse korrektsusele ja sisule, läbipaistvusele ja sisemisele demokraatiale. Näiteks on selgunud ministeeriumite ja vabaühenduste vahel strateegilise partnerluse edendamise programmis, et mitmel juhul on partnerluse tekke takistuseks just võimeka valdkondliku vabaühenduse puudumine. Suurem kaasatus poliitikakujundamisse eeldab ühenduste suutlikkust tõestada, et vabaühendused tegutsevad sihtrühma huvides ja neil on ühiskonnas mõju. Kuna trend näitab, et toetuste osakaal ühenduste rahastamisel väheneb, on vajalik vabaühenduste finantsmajandusliku oskusteabe tõstmine ja tegevuse tõhustamine, rahastamise jätkuv mitmekesistamine, sh töö eratoetuste ja -annetuste enamaks kaasamiseks, energilisem avalike teenuste pakkumine ja suurem omatulu teenimine. Tähtis on ka edaspidi pöörata rõhku sotsiaalsele innovatsioonile, s.o. vabaühenduste oskustele leida ühiskondlikele probleemidele loovaid ja uuenduslikke lahendusi. Rahastamisvõimaluste mitmekesistamise suunal võib üks lahendus olla ühiskondliku mõju osakute (social investment bonds) kasutuselevõtt Eestis, ent olulisem on analüüsida ja leida lahendusi, kuidas senisest enam eraraha vabakonda juurde tuua. Liikmelisust ei peeta enam esmatähtsaks eelduseks organisatsiooni tegevustesse panustamisel. Uute liikmete otsimisega ei tegele 41% MTÜ-dest, mida on oluliselt enam kui varem.27 Üha olulisemaks muutub seega vabatahtlike kaasamine vabaühenduste tegevusse ning vabatahtlikele tegevusvõimaluste pakkumine. Annetamise ja annetuste kogumise roll kasvab. Annetamiskultuuri edendamine kui ka vabaühenduste annetuste kogumise võimekuse (teadmised, oskused, rakendused) tõstmine vajab sihipärast tööd ja tegutsemist. Hoiakute, suhtumiste ja nendest tuleneva käitumise kujunemine eeldab süsteemsust ning on aeganõudev, kuid sarnane probleem iseloomustab enamikke endisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Olgugi, et sotsiaalsel ettevõtlusel ega sotsiaalsetel ettevõtetel pole täna Eestis ametlikku definitsiooni28, on teada, et valdkonnas tegutseb enamik ehk 93% MTÜ vormis. Enamasti tegutsetakse Tallinnas ja Tartus, pakkudes valdavalt teenuseid ja vähem tooteid. Organisatsioonide mõistes on tegemist mikroorganisatsioonidega, kus on kuni neli inimest. Majanduslikult edukamad sotsiaalsed ettevõtted on OÜd, mis palkavad rohkem inimesi29. Sotsiaalsete ettevõtete valimi kogutulu kasvas 2016. a 47% võrreldes nelja aasta taguse ajaga, ettevõtlustulu 57% ja töötajate arv 23%30. Peamised probleemid sotsiaalses ettevõtluses jagunevad neljaks. Esiteks ei ole vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted jätkusuutlikud, sest neil puuduvad piisavad rahastusvõimalused ning rahaline võimekus spetsialistide palkamiseks või konsultantide teenuste tarbimiseks. Vähesed vabaühendused näevad organisatsioonivälise eksperdi või konsultandi kaasamisel lisandväärtust ning panustavad märgataval määral professionaalsetesse koolitustesse ja paremasse varustusse, kuigi üha enam oodatakse neilt professionaalset teenust.31 Samuti ei ole vabaühenduste ega sotsiaalsete ettevõtete eesmärgid alati mõõdetavad ning organisatsioonide enda mõju hindamine pole piisav. Sotsiaalsete ettevõtete tugisüsteemid, ligipääs infole ja tehnoloogiaga kaasaskäimine on piiratud. Nii ei pruugi igast piirkonnast saada ühtlase tasemega nõustamist, samuti on vajadus toetuste ja 26 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. 27 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. 28 Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid, mis kasutavad oma sihi saavutamiseks ettevõtlust. Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse. Ettevõtlus tähendab tegutsemist majandusüksusena, st kaupade või teenuste pakkumist tasu eest püsiva tegevusena. 29 Lepa, Naarits 2014; Euroopa Komisjoni uuring 2019. 30 Andmed põhinevad konkreetsel valimil. 2016. a valimisse kuulus 121 organisatsiooni. 31 Vabaühenduste elujõulisuse indeks 2017. lk 10/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 rahastusvõimaluste ning juhi abimaterjali koondamiseks kesksesse portaali32 nagu täna toimub vabaühendustele nõustamisportaal MAKIS. Probleeme on ka riigi või kohaliku omavalitsuse ja avaliku teenuse osutaja vahelises koostöös, mis ei ole sageli piisavalt paindlik. Ka on riigihangetel jätkuvalt probleemiks hinnakriteeriumi eelistamine kvaliteedi asemel. Samuti puudub üleüldine statistika, mis võimaldaks ühiskondlike probleemide ulatust adekvaatselt hinnata – näiteks kui suurt muutust ühe või teise meetodi kasutamine kaasa tuua võiks. Laiemalt ei ole sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal ühiskonnale piisavalt tuntud. Sotsiaalsetest ettevõtetest vaid viiendik mõistab sotsiaalset ettevõtlust kui positiivse mõjuga ettevõtlust, kuid enamasti seostatakse teemat sotsiaaltöö ja vahel ka sotsiaalmeediaga. Nii ei ole ka järelkasv teadlik sotsiaalsest ettevõttest kui karjäärivalikust. Programmi tegevuse oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (ei planeeri oma teenuste raha Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed selles alaprogrammis): Majandus- ja ettevõtted Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas 2019 Majandusa Vabaühenduste panus 2% 2% 2% 2% 2% 2% asta SKP-sse aruanded Majandusaa Sotsiaalsete 45,6 mln täpsustub sta ettevõtete müügitulu € (2018) aruanded Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid väljundeesmärke või ellu viia täiendavaid olulisi arendustegevusi. Olulised alatulemused perioodiks Seotud Seosed teiste Vastutaja 2021–2024 osapooled programmidega33 Korraldatud on üleriigilisi ja piirkondlikke Siseministeerium projektikonkursse organisatsioonide võimekuse tõstmiseks Korraldatud on kodanikuühendusi toetavaid Siseministeerium tugitegevusi (sündmused, koolitused, tunnustamised, teavitustegevused) Vabaühenduste juhtide järelkasvu programm Siseministeerium on ellu viidud Vabatahtliku sõbra arenguprogramm on ellu Siseministeerium viidud Toetusmeetmetes on katsetatud ja kasutatud Siseministeerium uudseid lahendusi (ettevõtlus- või äriinkubaatorid, koosloome, disainmõtlemine, osalev või kaasav rahastamine, sektorite koostöö) 32 Sellega tegeleb riigi innovatsioonitiim projektis „Ettevõtja kontaktpunkt“. Lisainfo: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/ettevotja_kontaktpunkt.pdf 33 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. lk 11/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 Pakutud on konsultatsiooni- ja Siseministeerium nõustamisteenust, sh ärimentorlust vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele Ellu on viidud kodanikuühenduste nõustajate Siseministeerium Majandus- ja kvalifikatsiooni tõstvaid tegevusi Kommunikatsioon iministeerium Välja on töötatud ja katsetatud vabaühenduste Siseministeerium Majandus- ja ja sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlikkust Kommunikatsioon toetavaid finantsinstrumente (näiteks iministeerium eritingimustel või soodsad laenud) Ühiskondliku mõju osakud (social investment Siseministeerium Rahandus- bonds) on Eestis rakendatud ministeerium Rahvusvaheline know-how investeeringute Siseministeerium alal on analüüsitud ja rakendatud Loodud on ligipääs mõjust lähtuva juhtimise Siseministeerium tööriistadele ja koolitustele Ühiskondlike probleemide mõju hindamise Siseministeerium Justiits- katseprojekt on käivitatud ministeerium, Majandus- ja Kommunikatsioon iministeerium Sotsiaalse ettevõtluse mõiste on täpsustatud, Siseministeerium Justiits- juriidilised takistused analüüsitud ja ministeerium ettepanekud nende lahendamiseks sõnastatud Korraldatud on noortele mõeldud sotsiaalse Siseministeerium ettevõtluse arenguprogrammid järelkasvu loomiseks Valdkondlik statistika ja muud vabaühendusi Siseministeerium ja sotsiaalseid ettevõtteid puudutavad andmed on kogutud, analüüsitud ja avalikustatud Programmi tegevus 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine Kaasamine on otsuste tegemine koos huvigruppidega, keda antud otsus mõjutab või kes panustavad vastava valdkonna arengusse. Tihti esindava huvigruppe just valdkondlikud vabaühendused ning nende võrgustikud ja liidud. Eestis on järgimiseks kaasamise hea tava, mis kirjeldab, milline on osapoolte roll kaasamise protsessis. Lisaks on ka välja antud kaasamise käsiraamat, mis annab suuniseid, kuidas tulemuslikult kaasata. Igas ministeeriumis tegutseb kaasamiskoordinaator, kes aitab kaasamisprotsesse kavandada ja ellu viia. Kaasamise edendamiseks toimub mitmeid koolitusi riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste töötajatele. Riigikantselei 2018. aastal koostatud analüüsist selgus, et peamiselt on kaasamise puhul kitsaskohtadeks formaalne ja ajaliselt kiirustav kaasamine, pealiskaudne eelnõude mõjude hindamine ning vabaühenduste vähene suutlikkus reageerida kiirelt ja mahukat infot töödelda. Teemat on kajastanud ka mitmed hiljutised uuringud.34 Nii ongi probleemiks vabaühenduste erinev võimekus huvikaitsetegevusi ellu viia, kuigi huvikaitse valdkonnas ehk eesmärgiga mõjutada kedagi mingil viisil toimima tegutseb palju vabaühendusi. Huvikaitsevõimekus on samas oluline, sest vabaühendustesse koondub ekspertteadmist ja –kogemust ning mida rohkem organisatsioone, asutusi või inimesi vabaühendus oma eesmärgi nimel tööle paneb, seda mõjusamad on vabaühendused oma tegemistes. USAID raporti järgi on Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus võrreldes teiste organisatsioonidega piirkonnas hea ning püsinud viimased viis aastat muutusteta. Selleks, et valdkonda edendada ja ühinguid 34 Vt ka „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 fondide rakenduskava 2014-2020 vahehindamine. lk 12/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 oma huvikaitse tegevuste elluviimisel toetada, veab Vabaühenduste Liit huvikaitsevõrgustikku. KOV tasandil teostavad huvikaitset vabaühenduste ja külade ümarlauad, kogukonna- vm komisjonid, maakonna tasandil ka maakondlikes arenduskeskustes töötavad vabaühenduste konsultandid. Nii on vabaühenduste erihuvide kaitse kõrval otstarbekas tähelepanu pöörata ühenduste võimele näha ja mõista üldhuve, neid oma tegevustes arvestada ja neisse panustada. Huvikaitsesuutlikkust aitavad tõsta ka annetused. Annetamist ja annetuste kogumist on kajastatud programmi tegevuses “Aktiivsed ja hoolivad kogukonnad”. Strateegiline partnerlus on pikemaajalisem koostöövorm ministeeriumi, allasutuse või kohaliku omavalitsuse ja vabaühenduse vahel. Strateegiline partnerlus eeldab, et sellise koostöövormiga kaasneb ka stabiilne rahastus, kui vabaühendus panustab vastava valdkonna arengusse või pakub kokkulepitavat teenust. Kuigi strateegiline partnerlus on järjest enam leviv ühenduste rahastamisviis – näiteks on värskelt vastavat rahastusviisi hakanud kasutama Haridus- ja Teadusministeerium ning hoo on sisse saanud strateegilise partnerluse arenguprogramm – puudub täna veel süsteemne analüüs strateegilise partnerluse kasutamisest ja selle kitsaskohtadest. Samuti on Sotsiaalministeerium 2019. aastal läinud üle strateegilise partnerluse mudelile. Varem on strateegilist partnerlust juurutanud Siseministeerium kodanikuühiskonna35 ja usuasjade36 valdkonnas. Täiendavalt oleks aga vaja strateegilise partnerluse vorm lahti mõtestada, vajadusel kohandada ja jagada häid näiteid ka teistes ministeeriumides, allasutustes ja kohalikes omavalitsustes.37 Vabaühenduste toetamisel on oluline, et rahastus oleks läbipaistev, mõjus, ligipääsetav ja mõistliku halduskoormusega. Vabaühenduste rahastamise korrastamiseks loodi 2013. aastal juhend, mis annab põhimõtted ja suunised, kuidas vabaühendusi mõistlikul viisil rahastada. Vabakonna rahastamisest ja selle läbipaistvamaks muutmisest saab ka ülevaate vastavas keskkonnas. Peamised katsumused rahastamisel on seotud rahastuse eesmärgi ebaselgusega, tulemuslikkuse puuduliku hindamisega, vajakajäämistega taotluste hindamise ja rahastusotsuste protsessides jms38. Järgmisel perioodil on oluline pöörata tähelepanu ka rahastamise läbipaistvuse teemadele kohalikul tasandil lisaks senisele ning jätkuvale tööle ministeeriumite ja riigiasutustega. Programmi tegevuse oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Läbipaistev ja kaasav poliitika järgmised asutused (ei planeeri teenuste raha selles kujundamine alaprogrammis): Riigikantselei, ministeeriumid Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas 2019 Ministeeriumite strateegiliste partnerite rahulolu täpsustub poliitika kujundamisega Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid väljundeesmärke või ellu viia täiendavaid olulisi arendustegevusi. Olulised alatulemused perioodiks Seosed teiste Vastutaja Seotud osapooled 2021–2024 programmidega39 35 Koostöökokkulepped Siseministeeriumi ja Vabaühenduste Liidu, Eesti Külaliikumise Kodukant ning Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku vahel, 20.12.2018. 36 Koostöökokkulepe Siseministeeriumi ja Eesti Kirikute Nõukogu vahel, 21.01.2015. 37 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. 38 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. 39 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. lk 13/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 Kaardistatud on kodanikuühiskonna Täpsustub 2021 Avatud valitsemise kaasamise hetkeolukord KOV tasemel partnerluse tegevuskava Suurendatud on kaasamiskoordinaatorite Riigikantselei rolli ja kompetentsi Tõstetud on huvikaitseorganisatsioonide Siseministeerium võimekust huvikaitsetegevusi ellu viia ja üldhuvidesse panustada Kaardistatud ja analüüsitud on Siseministeerium Kõik ministeeriumid vabaühenduste rahastamist ministeeriumites ja KOVides ning rahastajate tegevuse vastavust rahastamise korraga Kaardistatud ja analüüsitud on strateegilise Siseministeerium partnerluse mõistet ja kasutusel olevaid eri vorme Korraldatud on strateegilise partnerluse Siseministeerium koolitusi ja nõustamisi vabaühendusi rahastavatele ministeeriumite, allasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajatele Vabaühenduste rahastamiskeskkonna Siseministeerium andmebaas on iga-aastaselt uuendatud Uuendatud on ühenduste rahastamise Siseministeerium juhendmaterjali ministeeriumite, allasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajatele Edendatud on vabaühenduste rahastajate Siseministeerium koostööd Analüüsitud ja kaardistatud on Siseministeerium kodanikuühiskonna rahastamispraktikad kohalikul tasandil Ida-Virumaale on loodud Siseministeerium Ida-Viru programm kogukonnakoordineerija profiiliga töökoht 2021-2030 ning laiendatud vabaühenduste nõustamis- ja tugiteenuseid Ida-Virumaa vabaühenduste ümarlaua töö on Siseministeerium Ida-Viru programm käivitatud ja avatud taotlusvoor 2021-2030 koosloomeprojektide elluviimiseks Programmi tegevus 1.5: Usuvabadus on kehtiva õiguskorra raames tagatud Eesti Vabariigis on usuvabadus nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil tagatud nii seadusandlikul kui praktilisel tasandil ning see on leidnud kajastamist erinevates rahvusvahelistes mõõdikutes. Käesoleva sajandi jooksul on Eestis aset leidnud mitmed religiooni puudutavad muutused. Üks selline muutus on eestlaste tagasihoidlikkus end mõne usutraditsiooniga samastada. 2000 ja 2011 rahvaloenduste andmete võrdlus osutab, et enamik kindlat usku omaks pidavatest inimestest olid rahvusvähemuste esindajad. Jätkuv on ka trend, et nooremate eestlaste vanuserühmades ei peeta usku üldiselt omaks. Usuline radikaliseerumine ei ole tänases Eestis probleem, kuid viimaste aastate vältel on kohus tuvastanud terrorismi toetamist ja rahastamist. Usuvabaduse tagamise tegevus võtab arvesse ja rakendab teadmistepõhist poliitikat ning arvestab ühiskonnas toimuvate muutustega ja seniste positiivsete praktikate kohandamisega uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve teostamist ja usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist. lk 14/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 Programmi tegevuse oodatav tulemus Oodatava tulemuse saavutamiseks ei ole vajalik teiste asutuste Võimekad usulised ühendused programmidesse tegevuste planeerimine Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas 2019 Usulistele ühendustele Siseministeeriumi Siseminist eelarvest läbipaistvalt 100% 100% 100% 100% 100% 100% eerium eraldatud ja sihipäraselt kasutatud toetuste määr Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid väljundeesmärke või ellu viia täiendavaid olulisi arendustegevusi. Olulised alatulemused perioodiks Seosed teiste Vastutaja Seotud osapooled 2021–2024 programmidega40 Riiklike ja omavalitsusinstitutsioonide Siseministeerium nõustamine Eesti religioonisituatsiooni küsimustes Vastavate lepingute alusel kirikuvaradega Siseministeerium seotud küsimuste korraldamine Usuühenduste abistamine enesekorralduse Siseministeerium teostamisel Usuelu küsimuste analüüsimine ja Siseministeerium üldistamine Koolituste korraldamine vaimulikele ja Siseministeerium usulistele ühendustele (abielu sõlmimine, muinsuskaitse, võimekuse tõstmine) Edendatud on usuühenduste koostööd Siseministeerium 40 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. lk 15/16  Programmi eelnõu 09.03.2020 Programmi juhtimiskorraldus Programmi ajakohastatakse igal aastal riigieelarve koostamise protsessi käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi eelnõu esitatakse igal aastal 1. märtsiks Rahandusministeeriumile ning seda uuendatakse peale seda lähtudes riigieelarve otsustest. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning selle kinnitab käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler koordineerib programmi elluviimist ja teostab järelevalvet programmi elluviimise üle. Programmi elluviimises osalevad ministeeriumid ja programmi eesmärkidele kaasa aitavad ministeeriumid esitavad oma vastutusalas programmi elluviimise kohta tulemusaruande või täpsustava info Siseministeeriumile hiljemalt iga aasta 1. veebruaril. Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle konkreetse panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Programmi koostamine Kodanikuühiskonna programmi koostamisega alustati kevadel 2018 ning seda tehti tihedas koostöös partneritega. Programmi koostamist nõustas juhtrühm, kuhu kuuluvad peale Siseministeeriumi Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Vabaühenduste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Külaliikumine Kodukant, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Balti Uuringute Instituut, Mõttekoda Praxis, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Eesti Leader Liit, Junior Achievement ja Heateo Sihtasutus. Programmi koostamiseks on toimunud järgmised kaasamistegevused: ● aprill-mai 2018: tegevuskeskkonna ning aruteluseminarid ● mai-august 2018: moodustati juhtrühm ja töörühmad, töötati läbi maakondlikud arengukavad ning käivitati kahe uuringu tellimine ● september-oktoober 2018: töögruppide kohtumised probleemide kaardistamiseks ● november-detsember 2018: piirkondlikud mõttetalgud seitsmes paigas üle Eesti ● november 2018-mai 2019: töögruppide kohtumised lahendusteede leidmiseks, selgusid uuringute tulemused ● september 2019: programmi avalikustamine ja avalik arutelu ● detsember 2019-jaanuar 2020: programmi tegevuste kahepoolsed arutelud ● veebruar-märts 2020: kooskõlastusring ● märts 2020: programmi kinnitamine Siseministeeriumis lk 16/16 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/20-0413 - Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9b401404-290c-4afe-bdf9-bfaaf1f3db50 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9b401404-290c-4afe-bdf9-bfaaf1f3db50?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main