Kiri

Ministeeriumid Meie 08.04.2020 nr 8-1/2332 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Justiitsministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõu. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume vastust eelnõule 12. aprilliks 2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister Arvamuse avaldamiseks: ühinguõiguse revisjoni komisjon Maarit Puhm [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 06.04.2020 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) § 1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine Tsiviilseadustiku üldosa seadust täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses: „§ 331. Elektrooniliste vahendite abil organi koosolekul osalemine (1) Juriidilise isiku organi liige võib organi koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab organi liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, kui seaduse või juriidilise isiku põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. (2) Elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse vastava organi koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut.“. § 2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Juhatus saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.“. § 3. Mittetulundusühingute seaduse muutmine Mittetulundusühingute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll. Omakäeliselt allkirjastatud üldkoosolekust osavõtnute nimekirja võib registripidajale esitada ärakirjana. Muu organi koosoleku protokolli sisule kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõiget 6.“; 1 2) paragrahvi 21 lõike 6 neljandat lauset täiendatakse pärast sõna „Protokollile“ sõnadega „ja selle lisadele“; 3) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ,,(3) Kui üldkoosoleku otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 221 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole mittetulundusühingu liikmetest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221. Otsuse vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata (1) Liikmetel on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata, kui mittetulundusühingu põhikiri ei näe ette teisiti. (2) Juhatus saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. (3) Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse: 1) mittetulundusühingu nimi ja asukoht; 2) protokollija nimi; 3) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt; 4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatut ei kohaldata, kui mittetulundusühingu kõik liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad.“. § 4. Sihtasutuste seaduse muutmine Sihtasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses: „§ 291. Nõukogu otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata (1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. (2) Nõukogu esimees saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul 2 nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. (3) Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse: 1) sihtasutuse nimi ja asukoht; 2) protokollija nimi; 3) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud nõukogu liikmed nimeliselt; 4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud nõukogu liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.“; 2) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole nõukogu liikmetest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“. § 5. Tulundusühistuseaduse muutmine Tulundusühistuseaduse §-s 53 asendatakse sõnad ,,Kui ühistul on üle 200 liikme või enamus liikmetest on ühistud, võib põhikirjaga“ sõnadega ,,Põhikirjaga võib“. § 6. Äriseadustiku muutmine Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1701 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1701. Elektrooniline osalemine osanike koosolekul“; 2) paragrahvi 1701 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Osanike koosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemine toimub tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud korras.“; 3) paragrahvi 1701 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 1711 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sellise otsuse tegemisel ei arvestata koosoleku kvoorumi hulka hääli, mis on antud enne koosolekut.“; 5) paragrahvi 178 lõike 3 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Osanik, kes andis oma hääle enne koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.; 3 6) paragrahvi 2901 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui aktsiaseltsi aktsiad on kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi börsiaktsiaselts), toimub sellise aktsiaseltsi üldkoosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemine tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud korras.“; 7) paragrahvi 2901 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 293 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sellise otsuse tegemisel ei arvestata koosoleku kvoorumi hulka hääli, mis on antud enne koosolekut.“; 9) paragrahvi 297 lõike 41 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Põhikirjaga või juhatuse poolt ette nähtav kord peab tagama aktsionäride tuvastamise ning hääletamise turvalisuse ja usaldusväärsuse ning olema nende eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.“; 10) paragrahvi 2981 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2981. Elektrooniline osalemine aktsiaseltsi üldkoosolekul“; 11) paragrahvi 2981 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aktsiaseltsi üldkoosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemine toimub tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud korras.“; 12) paragrahvi 2981 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahv 2982 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2982. Hääletamine enne koosolekut (1) Aktsionär võib hääletada üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid, edastades oma hääle aktsiaseltsile enne üldkoosolekut vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. (2) Enne koosolekut hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja aktsionärile kuuluvate aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui üldkoosolekul hääletatakse ainult enne üldkoosolekut avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta ei ole aktsionär ühtegi häält edastanud, siis ei loeta aktsionäri üldkoosolekul osalevaks. (3) Enne koosolekut hääletamiseks peab kasutama blanketti, mis edastatakse aktsionärile vastavalt käesoleva seadustiku § 2941 1. lõike punktile 4. Põhikirjaga võib ette näha täpsemad nõuded blanketile, mis on mõeldud enne koosolekut hääletamiseks. (4) Põhikirjaga nähakse ette enne koosolekut hääletamise täpne kord, muu hulgas tähtpäev, milleni võib enne koosolekut hääli edastada, ning enne koosolekut edastatud häälte muutmise või tühistamise kord ja tähtaeg enne üldkoosoleku toimumist. Põhikirjaga ette nähtav kord peab tagama aktsionäride tuvastamise ning enne koosolekut hääletamise turvalisuse ja usaldusväärsuse ning olema nende eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.“; 14) paragrahvi 299 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: 4 ,,(21) Kui üldkoosoleku otsus tehakse käesoleva seadustiku §-s 2991 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole aktsionäridest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.“; 15) seadustikku täiendatakse §-ga 2991 järgmises sõnastuses: „§ 2991. Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata (1) Aktsionäridel on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. (2) Juhatus saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile aktsionäridele, määrates tähtaja, mille jooksul aktsionär peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui aktsionär ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. (3) Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea otsuse eelnõu aktsionäridele saatma, kuid eelnõu tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Börsiaktsiaselts peab otsuse eelnõu avalikustama ka oma kodulehel. (4) Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli. Hääletusprotokolli kantakse: 1) aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht; 2) protokollija nimi; 3) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud aktsionärid nimeliselt; 4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud aktsionäri nõudel tema eriarvamuse sisu; 5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. (5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud aktsionäride kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks. (6) Pärast seitsme päeva möödumist aktsionäridele seisukoha esitamiseks antud tähtpäevast peab vastu võetud otsus olema aktsionäridele kättesaadav aktsiaseltsi asukohas või aktsiaseltsi kodulehel. Börsiaktsiaselts peab vastu võetud otsuse avalikustama oma kodulehel. Täiemahuline protokoll koos esitatud arvamustega esitatakse aktsionärile tema nõudmisel. (7) Kui aktsionäride otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks, peab hääletusprotokollile alla kirjutama lisaks juhatuse liikmele vähemalt üks hääletamises osalenud aktsiaseltsi aktsionär. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt hääletusprotokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab hääletusprotokolli digitaalallkirjastamine käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isiku poolt.“; 16) paragrahvi 302 lõike 3 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Aktsionär, kes andis oma hääle enne koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.“; 17) paragrahvi 321 lõike 2 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Nõukogu koosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemine toimub tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud korras.“. 5 § 7. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn „…“ ………………..… 2020. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………… 2020. a (allkirjastatud digitaalselt) 6  Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks, ilma et oleks vaja läbi viia tavapärast, füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut. Kehtiva õiguse kohaselt on elektrooniliste võimaluste kasutamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel juriidiliste isikute liigiti väga erinev. Teatud määral on vastavad võimalused olemas osaühingutel ja aktsiaseltsidel. Eriti teravalt on kriisi ajal esile kerkinud probleem, et praktiliselt puuduvad elektroonilised võimalused mittetulundusühingutel, tulundusühistutel, sihtasutustel ja korteriühistutel. Eelnõu eesmärk on võimaldada kõigi juriidiliste isikute koosolekutel elektrooniliste vahendite abil osalemist ning võtta otsuseid vastu koosolekut korraldamata kirjalikult. Lisaks sisaldab eelnõu muudatust, mis võimaldab edaspidi mittetulundusühingutel esitada registripidajale koosolekul osalejate nimekirja ärakiri. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb esitada (saata postiga) nimekirja originaal ka siis, kui kandeavaldus ise esitatakse elektrooniliselt. Kuigi eelnõu koostamise vajadus ilmnes eriti selgelt Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal, on eelnõus välja pakutud lahendused mõeldud kasutamiseks ka pärast eriolukorra lõppu. Seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu väljatöötamisel ja seletuskirja koostamisel on lähtutud Justiitsministeeriumi korraldatud ühinguõiguse revisjoni töörühma koostatud eelnõu ettepanekutest ja seletuskirjast. Eelnõu ettevalmistamisel osalesid revisjoni töörühma liikmed Urmas Volens ja Andres Vutt. Osaliselt kattub kõnesolev eelnõu 27. märtsil 2020 Eesti Advokatuuri, Nasdaq Tallinn ASi, mittetulundusühingu FinanceEstonia, Eesti Kindlustusseltside Liidu, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni, Eesti Tööandjate Keskliidu ning Teenusmajanduse Koda MTÜ ühispöördumises esitatud ja 01.04.2020 Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjoni esitatud ettepanekutega. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Maarit Puhm ([email protected]) ja sama talituse juhtaja Vaike Murumets ([email protected]) ning justiitshalduspoliitika osakonna kohturegistrite talituse nõunik Berit Tasa ([email protected]). Eelnõu normitehnilise analüüsi on teinud Justiitsministeeriumi 1 õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Kärt Põder (kärt.põ[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse äriseadustiku redaktsiooni RT I, 28.02.2019, 11; korteriomandi- ja korteriühistuseaduse redaktsiooni RT I, 09.05.2017, 15; mittetulundusühingute seaduse redaktsiooni RT I, 19.03.2019, 24; sihtasutuste seaduse redaktsiooni RT I, 09.05.2017, 34; tsiviilseadustiku üldosa seaduse redaktsiooni RT I, 06.12.2018, 3 ja tulundusühistuseaduse redaktsiooni RT I, 20.04.2017, 22. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on kaotada põhjendamatud erinevused juriidiliste isikute liikide vahel koosolekute läbiviimise ja otsuste vastuvõtmise regulatsioonis. Kõigil juriidilise isiku liikidel peab olema võimalik viia koosolekuid läbi elektroonilisi vahendeid kasutades ja kirjalikult, koosolekut füüsiliselt kokku kutsumata. Nii juriidilise isiku kõrgeima otsustustasandi kui ka juhtorgani koosolekute kokkukutsumine ja läbiviimine on reguleeritud juriidilise isiku liikide kohta käivate seadustega. Juriidilise isiku liikide lõikes on erinev nii regulatsiooni detailsuse aste kui ka põhimõtted. Isikuühingute osas ei ole seaduses koosolekute korraldamist eraldi reguleeritud ning täisühingu ja usaldusühingu liikmetel on võimalik seda reguleerida ühingulepingus. Huvigruppide hinnangul on kehtiva regulatsiooni probleemiks koosolekute kokkukutsumise ja läbiviimise reeglite liigne rangus, keerukus, mitmekesisus ja paindumatus. Lisaks on korduvalt ja käesolevas eriolukorras eriti teravalt esile kerkinud küsimus, kas ja kuidas oleks võimalik suurendada e-lahenduste kasutamist organite koosolekute läbiviimisel. Koosolekul hääle andmise viisid sõltuvad eelkõige sellest, kas seadus võimaldab koosoleku päevakorras olevaid otsuseid hääletada ka elektrooniliselt või posti teel, st organi liikme või tema esindaja füüsilise osalemiseta koosolekul. Kui sellist võimalust seadusega ei ole ette nähtud, saab koosolekul hääletamine toimuda üksnes isiklikult või esindaja kaudu koosolekul osaledes ning koosoleku läbiviimise korras ettenähtud viisil tahet avaldades (reeglina kas käe tõstmisega või hääletussedeli täitmise teel). Lisaks füüsilisele kohal viibimisele on kehtiva õiguse kohaselt nii osaühingu kui ka tavaaktsiaseltsi puhul võimalik põhikirjaga ette näha võimalus hääletada päevakorrapunktide kohta koostatud otsuste eelnõusid elektrooniliste vahendite abil enne koosolekut või koosoleku kestel (ÄS § 1701 lg 1; § 2981 lg 1), aktsiaseltsidel ka posti teel (ÄS § 2982). Mittetulundusühingutele, tulundusühistutele ning korteriühistutele selliseid võimalusi kehtivas seaduses ette nähtud ei ole. Koosolekul otsuste vastuvõtmisest tuleb eristada otsuste vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis edastatava tahteavalduse kaudu. Nimetatud juhul koosolekut kui sellist üldse ei toimu, vaid toimub üksnes otsuste eelnõude hääletamine. Selline võimalus on ette nähtud kehtivas seaduses osaühingutele (ÄS § 173) ja korteriühistutele (KrtS § 21). Mittetulundusühingutele on 2 see ette nähtud juhul, kui kõik liikmed hääletavad otsuse poolt, mis teeb keeruliseks selle võimaluse praktikas kasutamise, ning tulundusühistutele (TÜS § 53) samuti teatud tingimuste täidetuse korral (kui tulundusühistul on üle 200 liikme või enamus liikmetest on ühistud). AS-i nõukogu kohta on seadusega ette nähtud võimalus, mille kohaselt võib nõukogu liige nõukogu koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata (ÄS § 321 lg 2) ning nõukogu otsuse vastuvõtmine on võimalik ka koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 323). Sihtasutuse nõukogu koosoleku kohta on ette nähtud võimalus, et koosolekult puuduvad liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (SaS § 30 lg 13), kuid elektrooniliselt koosoleku läbiviimist ega elektroonilist hääletamist kehtiv seadus ei võimalda. Otsuse võib nõukogu teha koosolekut kokku kutsumata üksnes siis, kui kõik nõukogu liikmed poolt hääletavad (SAS § 30 lg 2). Oluline on tagada seadusega mitte üksnes võimalus hääletada otsuste eelnõusid elektrooniliste vahendite abil enne koosolekut, vaid ka võimalus osaleda koosolekul reaalajas toimuva ülekande vahendusel ning hääletada koosoleku kestel. Mitmetes ühinguõiguse revisjoni analüüsis kasutatud võrdlusriikides (Saksamaa ja Taani) nähakse seadustes ette võimalus viia üldkoosolek läbi elektrooniliste vahendite kaudu. Elektroonilist hääletamist ei ole täpne nimetada elektrooniliseks koosolekul osalemiseks, vaid seda tulebki nimetada elektrooniliseks hääletamiseks. Elektroonilisest koosolekul osalemisest saab rääkida eelkõige juhtudel, kui reaalajas toimuval koosolekul osaletakse kahesuunalise side kaudu nii helis kui pildis ilma füüsiliselt koosolekul kohal viibimata. Elektrooniline koosolekul osalemine ehk nn online osalemine peaks tagama liikmele õiguse koosolekul viibida (kahesuunalise sidevahendi abil), võimaluse hääletada, samuti võimaluse esitada ettepanekuid (sh eelnõusid) päevakorras olevate küsimuste kohta ning esitada otsuste suhtes eriarvamusi (sh vastuväiteid). Hetkel seadusega reguleeritud elektroonilise osalemise viisid nimetatud õiguste teostamist ei võimalda. Üksnes börsiaktsiaseltsidele võimaldab kehtiv seadus elektroonilist osalemist üldkoosolekul (ÄS § 2901). Eelnõuga luuakse tsiviilseadustiku üldosa seadusesse elektrooniliste vahendite abil juriidilise isiku organi koosolekul osalemise üldregulatsioon, et kõikidele juriidilise isiku liikidele ja nende organitele kehtiksid ühesugused võimalused koosolekute läbiviimiseks elektroonilisi vahendeid kasutades. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine Tsiviilseadustiku üldosa seadust täiendatakse §-ga 331. Kaotamaks ära ebavajalikud erinevused juriidilise isiku liikide vahel koosolekul elektroonilise osalemise võimaluste osas, lisatakse vastav regulatsioon tsiviilseadustiku üldosa seadusesse. TsÜS § 331 näeb ette võimaluse osaleda juriidilise isiku organi koosolekul elektrooniliste vahendite abil. Hetkel puudub juriidilistel isikutel ühtne regulatsioon, mis võimaldaks kasutada koosolekute läbiviimiseks erinevaid pakutavaid elektroonilisi keskkondi. Muudatus 3 võimaldaks koosolekut korraldada ja organi liikmel elektroonilise kanali kaudu efektiivselt osaleda koosolekul kahesuunalise reaalajas toimuva side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil. Organi liige peab saama oma õigusi koosolekul teostada füüsiliselt kohal olemata, sh võtta koosolekust osa, esitada ettepanekuid ja vastuväiteid ning hääletada (lg 1). Muudatusega nähakse ette võimalus osaleda kõikide juriidilise isiku liikide koosolekutel elektrooniliste vahendite abil, samas võib juriidilise isiku põhikirjaga selle võimaluse välistada või seda piirata. Elektrooniliste vahendite abil läbiviidavale koosolekule kohaldatakse vastava organi koosolekul otsuste tegemise regulatsiooni (lg 2) ja koosoleku korraldaja vastutab selle nõuetekohase pidamise eest. § 2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 21 lõiget 2 muudetakse. Koosolekut kokku kutsumata korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise regulatsioon ühtlustatakse teiste juriidilise isiku liikidega. Seadusesse lisatakse seni praktikas kasutatud vorminõue, et juhatus saadab üldkoosoleku otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja korteriomanik esitab sellele oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. § 3. Mittetulundusühingute seaduse muutmine Mittetulundusühingute seaduse § 10 lõiget 3 ja § 21 lõiget 6 muudetakse. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Füüsilise koosoleku puhul tähendab see seda, et üldkoosolekust osa võtnud isikud annavad nimekirjale omakäelise allkirja ning seejärel saadetakse nimekirja originaal registripidajale postiga. Kuna registripidaja digiteerib kõik paberkandjal saabunud dokumendid ning salvestab need elektroonilisse toimikusse skaneerituna, näeb muudatus ette võimaluse edastada nimekiri registripidajale ärakirjana, mille on allkirjastanud ja seega ka selle õigsuse kinnitanud koosoleku juhataja ja protokollija. Sellisel juhul saab kõik dokumendid edastada registripidajale digitaalselt ning puudub vajadus saata üldkoosolekust osavõtnute nimekirja eraldi posti teel. Registripidaja saab asja menetledes kõik asjassepuutuvad dokumendid kätte ühekorraga ning langeb ära vajadus teha seetõttu puuduste kõrvaldamise määrusi. Mittetulundusühingute seaduse § 22 lõiget 3 muudetakse. Senise regulatsiooni kohaselt oli mittetulundusühingul võimalik üldkoosoleku otsus vastu võtta koosolekut kokku kutsumata ainult juhul, kui otsuse poolt hääletavad kõik mittetulundusühingu liikmed, mis muudab otsuse vastuvõtmise kirjalikult praktikas väga keeruliseks. Paragrahvi 22 lõike 3 muudatuse eesmärgiks on panna paika §-s 221 sätestatud kirjaliku hääletamise teel otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamuse nõue. Sellisel juhul loetakse otsus vastu võetuks, kui selle poolt on üle poole mittetulundusühingu liikmetest, kui seaduses või põhikirjas ei ole sätestatud suuremat häälteenamuse nõuet. Mittetulundusühingute seadust täiendatakse §-ga 221. Paragrahvi 221 lisamise eesmärgiks on põhjendamatute erinevuste kaotamine ühinguliikide vahel. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei peaks MTÜ-del olema lubatud võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Praktikas on peetud diskussioone teemal, kas mittetulundusühingute ja tulundusühistute puhul peaks olema võimalik võtta otsuseid vastu ka 4 koosolekut kokku kutsumata, ja peamiselt on leitud, et kõnealune piirang on põhjendamatu. Praktiline vajadus selle võimaluse järele on eriti selgelt ilmnenud eriolukorras. § 4. Sihtasutuste seaduse muutmine Sihtasutuste seadust täiendatakse §-ga 291. Muudatusega võimaldatakse ka sihtasutuse nõukogu otsus võtta vastu koosolekut kokku kutsumata ehk kirjalikult. Kehtivas seaduses oli see võimalik ainult nõukogu ühehäälse otsusega, kui põhikirjas ei ole teisiti ette nähtud. Sihtasutuste seaduse § 30 lõiget 2 muudetakse. Paragrahvi 30 lõike 2 muudatuse eesmärgiks on sätestada otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamuse nõue juhuks, kui nõukogu otsus võetakse vastu koosolekut pidamata kirjaliku hääletamise teel (eelnõuga lisatav § 291). Sellisel juhul loetakse otsus vastu võetuks, kui selle poolt on üle poole nõukogu liikmetest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. § 5. Tulundusühistuseaduse muutmine Tulundusühistuseaduse § 53 muudetakse. Paragrahvi 53 muudatuse sisuks on piirangute vähendamine ja tingimuste lõdvendamine ühistu poolt üldkoosoleku otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata. Tulundusühistu liikmete üldkoosoleku otsuseid on piiratud juhtudel võimalik vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Sellist otsuste tegemise viisi on lubatud kehtiva regulatsiooni kohaselt kasutada üksnes juhul, kui see võimalus on põhikirjas ette nähtud. Põhikirjas võib selle viisi kehtiva regulatsiooni kohaselt ette näha omakorda üksnes kahel juhul: a) ühistul on üle 200 liikme ja b) üle poole ühistu liikmetest on teised ühistud. Kui selline otsuste tegemise viis on seaduse ja põhikirja kohaselt lubatud, kohaldatakse sellele äriseadustikus osanike otsuste kohta sätestatut. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole sellised piirangud põhjendatud. Muudatuse eesmärgiks on kaotada tulundusühistu §-s 53 sätestatud piirangud juhtudel, mil põhikirjaga on lubatud ette näha otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. § 6. Äriseadustiku muutmine Äriseadustiku § 1701 muudetakse. Äriseadustiku § 1701 elektroonilise hääletamise säte sõnastatakse ümber elektrooniliseks osalemiseks osanike koosolekul ja tehakse viide TsÜS-i lisatavale §-le 331 (lg 1). Seoses koosolekul osalemise üldregulatsiooni kehtestamisega TsÜS-is kaob ära vajadus reguleerida eraldi elektroonilist hääletamist äriseadustikus. Sellega seoses tunnistatakse ÄS § 1701 lõiked 2–4 kehtetuks. Kui senini on olnud võimalik näha elektrooniline hääletamine ette osaühingu põhikirjaga, siis ka üldregultsiooni kehtestamisega TsÜS-is võib jätkuvalt seda võimalust kasutada. Koosoleku ülekannet jääb reguleerima lõige 5. Äriseadustiku § 1711 lõike 3 teist lauset muudetakse. 5 Muudatus on vajalik tulenevalt ÄS § 1701 muutmisest. Sättega pannakse paika, et olenemata, millisel viisil osanik oma hääle enne koosolekut andis, ei arvestata tema häält koosoleku kvoorumi hulka sellistes küsimustes, mida ei olnud enne koosoleku toimumist osanike koosoleku päevakorda võetud. Äriseadustiku § 178 lõike 3 kolmandat lauset muudetakse. Muudatus on vajalik tulenevalt ÄS § 1701 muutmisest. Sättega pannakse paika, et ka osanik, kes koosolekul ei osale, kuid andis hääle enne koosolekut, saab olenemata hääle andmise viisist nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist vastuväite protokollimiseta. Äriseadustiku § 2901 muudetakse. Tulenevalt juriidilise isiku organi koosolekul elektroonilise osalemise üldregulatsiooni kehtestamisest tsiviilseadustiku üldosa seaduses, muudetakse ÄS § 2901, kuna kaob ära vajadus reguleerida vastavat võimalust äriseadustikus. Lõikega 1 tehakse viide, et edaspidi toimub börsiaktsiaseltsi üldkoosolekul osalemine elektrooniliste vahendite abil TsÜS §-s 331 sätestatud korras. Seoses sellega tunnistatakse kehtetuks ÄS § 2901 lõige 2. Äriseadustiku § 293 lõike 3 teist lauset muudetakse. Muudatus on vajalik tulenevalt ÄS § 2901 muutmisest. Sättega pannakse paika, et olenemata, millisel viisil aktsionär oma hääle enne üldkoosolekut andis, ei arvestata tema häält koosoleku kvoorumi hulka sellistes küsimustes, mida ei olnud enne koosoleku toimumist aktsionäride üldkoosoleku päevakorda võetud. Äriseadustiku § 297 lõike 41 kolmandat lauset muudetakse. Muudatus on vajalik tulenevalt ÄS § 2981 muutmisest, kuna viitab vastava sätte lõike 3 teise ja kolmanda lause kohaldamisele. Tulenevalt ÄS § 2981 vastava lõike kehtetuks tunnistamisest tuuakse kõnesolev regulatsioon ÄS § 297 lõike 41 kolmandasse lausesse. Äriseadustiku § 2981 muudetakse. Äriseadustiku § 2981 elektroonilise hääletamise säte sõnastatakse ümber elektrooniliseks osalemiseks aktsionäride üldkoosolekul ja tehakse viide TsÜS-i lisatavale §-le 331 (lg 1). Seoses koosolekul osalemise üldregulatsiooni kehtestamisega TsÜS-is kaob ära vajadus reguleerida eraldi elektroonilist hääletamist äriseadustikus. Sellega seoses tunnistatakse ÄS § 2981 lõiked 2–4 kehtetuks. Kui senini on olnud võimalik näha elektrooniline hääletamine ette aktsiaseltsi põhikirjaga, siis ka üldregultsiooni loomisega TsÜS-is võib jätkuvalt seda võimalust kasutada. Üldkoosoleku ülekannet jääb reguleerima lõige 5. Äriseadustiku § 2982 muudetakse. Muudatuse eesmärgiks on nüüdisajastada ja ühtlustada enne koosolekut hääletamise võimalusi. Sellega kaotatakse ära enne koosolekut hääletamise vormipõhisus ning posti teel ja elektroonilise hääletamise asemel pannakse paika enne aktsiaseltsi üldkoosolekut hääletamise regulatsioon. Aktsionär võib hääletada otsuste eelnõusid vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (lk 1). Põhikirjaga on võimalik ette nähta enne koosolekut hääletamise teistsugune vorm ja täpne kord. Äriseadustiku täiendamine § 299 lõikega 21 ja §-ga 2991. Muudatuse eesmärgiks on anda aktsiaseltsidele sarnaselt teiste juriidilise isiku liikidega võimalus võtta aktsionäride üldkoosoleku otsus vastu koosolekut kokku kutsumata. ÄS §-s 2991 sätestatakse, et aktsionäridel on õigus vastu võtta otsus üldkoosolekut kokku kutsumata 6 (lg 1), milleks saadab juhatus aktsionäridele otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (lg 2). Üle 50 aktsionäriga aktsiaseltsid peavad avaldama otsuse eelnõu üleriigilise levikuga päevalehes ja börsiaktsiaseltsid oma kodulehel (lg 3). Vastu võetud otsus peab olema aktsionäridele kättesaadav aktsiaseltsi asukohas või kodulehel, börsiaktsiaseltsidel kodulehel (6). Kui aktsionär soovib täiemahulist protokolli koos esitatud arvamustega, peab ta esitama aktsiaseltsile eraldi sellekohase nõude (lg 5). ÄS § 299 lõikes 21 pannakse paika häälteenamuse nõue, kui aktsionäride üldkoosoleku otsus on vastu võetud koosolekut kokku kutsumata. Äriseadustiku § 302 lõike 3 kolmandat lauset muudetakse. Muudatus on vajalik tulenevalt ÄS § 2981 muutmisest. Sättega pannakse paika, et ka aktsionär, kes koosolekul ei osale, kuid andis hääle enne koosolekut, saab olenemata hääle andmise viisist nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist vastuväite protokollimiseta. Äriseadustiku § 321 lõike 2 neljandat lauset muudetakse. Tulenevalt juriidilise isiku organi koosolekul elektroonilise osalemise üldregulatsiooni kehtestamisest tsiviilseadustiku üldosa seaduses, muudetakse ÄS § 321 lõike 2 neljandat lauset, kuna kaob ära vajadus reguleerida osalemist aktsiaseltsi nõukogu koosolekul elektrooniliste vahendite kaudu äriseadustikus. ÄS § 321 lõike 2 neljanda lausega tehakse viide TsÜS § 331 kohaldamisele aktsiaseltsi nõukogu koosolekul elektrooniliste vahendite kaudu osalemisel. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõjud Muudatus: kõigile juriidilistele isikutele antakse võimalus koosolekul osaleda elektrooniliste vahendite abil ja võtta vastu otsuseid kirjalikult koosolekut kokku kutsumata. Kaob vajadus koosolekut füüsiliselt kokku kutsuda. Mõju valdkond: Majanduslik mõju, mõju ettevõtluskeskkonnale, mõju halduskoormusele Sihtrühm: juriidilised isikud Muudatuse sihtrühmaks on kõik juriidilised isikud, tabelis 1 on esitatud juriidiliste isikute koguarvud liigi lõikes seisuga 01.03.2020. Muudatustega kaasnevad mõjud ühingute tegevusele ja selle kaudu ettevõtluskeskkonnale. Tabel 1. Ühingute ja sihtasutuste arv 01.03.2020 seisuga Liik Arv 7  Tulundusühistu 1 700 Täisühing 1 366 Usaldusühing 3 848 Osaühing 205 495 Aktsiaselts 2 871 Sihtasutus 808 Korteriühistu 23 399 Mittetulundusühing 21 882 Maaparandusühistu 62 Euroopa äriühing (SE) 12 Euroopa majandushuviühing 19 Välismaa äriühingu filiaal 513 Kokku 261 975 Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebileht https://www.rik.ee/et/e- ariregister/statistika Muudatuse eesmärk on võimaldada kasutada elektroonilisi lahendusi üldkoosolekutel osalemiseks ja otsuste vastuvõtmiseks nii koroonaviirusest tingitud kriisi ajal kui ka pärast seda. Nende võimaluste puudumise korral võib eelkõige eriolukorra ajal olla ühingute tegevus häiritud, mis omakorda võib avaldada negatiivset mõju majandusele. Koosolekutel võtavad ühingud vastu otsuseid, mis on vajalikud nende tegevuse jätkumiseks, ning kinnitavad majandusaasta aruandeid, seetõttu on eriti kriisi tingimustes oluline võimaldada teha neid toiminguid füüsiliselt kokku tulemata. Tabelis 2 on esitatud börsiaktsiaseltside 2020. aasta korraliste üldkoosolekute ülevaade. Lisaks on välja toodud, kas põhikirjas on ette nähtud koosolekutel elektrooniline osalemine. Ülevaatest nähtub, et ühegi börsiaktsiaseltsi põhikirjas ei ole nimetatud konkreetset keskkonda, mille kaudu elektrooniline osalemine toimub. Sellest tulenevalt võib öelda, et ka börsiaktsiaseltsidel ei ole elektrooniliste vahendite kasutamine kuigi laialt levinud üldkoosolekute korraldamisel, kuigi nendel on see võimalus olnud olemas alates 15.11.2009. Seega võib järeldada, et üleüldiselt ei ole elektrooniliste vahendite kasutamine juriidiliste isikute põhikirjadega reguleeritud ning seetõttu on oluline kiirkorras näha seadusega ette võimalus osaleda juriidilise isiku organi koosolekul elektrooniliste vahendite kaudu. Tabel 2. Börsiaktsiaseltside 2020 üldkoosolekute ülevaade Elektroonilised võimalused Nimi Üldkoosoleku toimumine põhikirjas ARC1T Arco Vara ei ole toimunud Ei ole 27.03.2020 teade, et 28.04.2020 Elektrooniline hääletamine enne BLT1T Baltika üldkoosolek jääb ära üldkoosoleku toimumist 25.03.2020 teade, et aprilli Ei ole kavandatud koosolek toimub CPA1T Coop Pank hiljem Nii enne koosolekut kui ka selle ajal, juhatuse määratud EEG1T Ekspress Grupp ei ole toimunud tingimustel. 8  16.03.202 teade, et 24.03.2020 Ei ole EFT1T EfTEN Real Estate Fund III üldkoosolek jääb ära HAE1T Harju Elekter ei ole toimunud Ei ole Nii enne koosolekut kui ka selle ajal, juhatuse määratud LHV1T LHV Group toimus 13.03.2020 tingimustel. MRK1T Merko Ehitus ei ole toimunud Ei ole NCN1T Nordecon ei ole toimunud Ei ole PKG1T Pro Kapital Grupp ei ole toimunud Ei ole Nii enne koosolekut kui ka selle ajal, juhatuse määratud PRF1T PRFoods ei ole toimunud tingimustel. SFG1T Silvano Fashion Group ei ole toimunud Ei ole TAL1T Tallink Grupp ei ole toimunud Ei ole toimus 20.03.2020, pakuti Ei ole veebiseminari, st sai küsida TKM1T Tallinna Kaubamaja Grupp küsimusi, aga mitte hääletada 03.04.2020 teade, et 12.05.2020 Ei ole TSM1T Tallinna Sadam üldkoosolek jääb ära Nii enne koosolekut kui ka selle ajal, juhatuse määratud TVEAT Tallinna Vesi ei ole toimunud tingimustel. Lisanimekiri SKN1T Nordic Fibreboard ei ole toimunud Ei ole TPD1T Trigon Property Development ei ole toimunud Ei ole Alternatiivturg First North 20.03.2020 teade, et üldkoosolek Ei ole toimub 14.04.2020, soovitus kohale mitte tulla ja volitada LINDA Linda Nektar juhatuse liiget. Muudatused tuginevad ühinguõiguse revisjonis ja revisjoni töörühma välja pakutud lahendustele, seega on need mõeldud pikemaks ajaks kui üksnes kriisi ajaks. Muudatustega viiakse sisse laiem tänapäevaste e-lahenduste kasutamine juriidiliste isikute tegevuses. Juriidilised isikud saavad hakata kasutama eraettevõtjate pakutavaid koosolekute korraldamise platvorme, mis mõjub positiivselt nii ühingutele endale, kuna muudab koosolekute korraldamise lihtsamaks ja mugavamaks, kui ka tehniliste lahenduste pakkumisega tegelevatele ettevõtjatele. Muudatus mõjutab positiivselt ühinguid, kuna nende tegevus lihtsustub ja tekib juurde paindlikumaid võimalusi otsuste tegemiseks. Muudatused vähendavad kaudselt halduskoormust, kuna väheneb ka juriidiliste isikute töökoormus nõutavate koosolekute kokkukutsumisel ja läbiviimisel ning riigi poolt nõutud teabe edastamisel (näiteks majandusaasta aruannete kinnitamisel). Muudatused ühtlustavad juriidiliste isikute liikide lõikes koosolekutel osalemise ja otsuste vastuvõtmise nõudeid ning võimalusi, mis lihtsustab ettevõtjate tegevust. Kaovad ära põhjendamatud piirangud ja erinevused. 9 Muudatus mõjutab inimesi, kes on mõne ühinguga aktiivselt seotud, näiteks osaühingu osanikud, aktsiaseltsi aktsionärid, mittetulundusühingu, tulundusühistu või korteriühistu liikmed. Nende jaoks muutub koosolekutel osalemine lihtsamaks ja ei nõua enam füüsiliselt kohale tulekut. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eeldatavad kulud ja tulud puuduvad. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kuna eelnõu on kiireloomuline. Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorrast tulenevalt on takistatud ühingute selliste koosolekute pidamine, kus kinnitatakse majandusaasta aruanded enne nende registrile esitamist. Kuna valdavalt on majandusaastaks kalendriaasta ja aruanded tuleb esitada 6 kuu möödumisel majandusaasta lõppemisest, on vajalik uute võimaluste võimalikult kiire jõustumine. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja edastatakse arvamuse avaldamiseks ühinguõiguse revisjoni komisjoni liikmetele. Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2020. a. 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/20-0408 - Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ab3f09b7-7557-48e9-bb29-38fa178faa9a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ab3f09b7-7557-48e9-bb29-38fa178faa9a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main