Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Kontsert registrikood: 90012596 tänava nimi, Estonia pst maja number: 4 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10148 telefon: +372 6147700 faks: +372 6147709 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.concert.ee Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 14 Bilanss 14 Tulemiaruanne 15 Rahavoogude aruanne 16 Netovara muutuste aruanne 17 Raamatupidamise aastaaruande lisad 18 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 18 Lisa 2 Raha 20 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 21 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 23 Lisa 6 Kapitalirent 24 Lisa 7 Kasutusrent 24 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 25 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 25 Lisa 10 Muud võlad 26 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 26 Lisa 12 Annetused ja toetused 27 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 28 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 28 Lisa 15 Tööjõukulud 29 Lisa 16 Intressikulud 29 Lisa 17 Seotud osapooled 29 Lisa 18 Bilansipäeva järgsed sündmused 29 Aruande allkirjad 31 Vandeaudiitori aruanne 32 2 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne SA EESTI KONTSERT TEGEVUSARUANNE 2019 ORGANISATSIOONI LÜHIISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED Sihtasutuse Eesti Kontsert asutajaks on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. SA Eesti Kontsert on Riigietendusasutuse Eesti Kontsert õigusjärglane, mis loodi sihtasutusena 03.01.2014. SA Eesti Kontsert (edaspidi: Eesti Kontsert) väärtustab helikunsti ühiskondlikku positsiooni ja pakub Eesti elanikele hästi korraldatud ja parimas esituses kontserte. Eesti Kontsert on Euroopas ainulaadne kontserdiorganisatsioon, kes haldab unikaalset kontserdisaalide võrgustikku, kontserdisaalid asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Peterburis. Eesti Kontserdis toimivad hästi välja arendatud produktsiooni-, turundus- ja logistikaosakonnad, mis võimaldab korraldada kontserte kõikides kontserdimajades ning teistes paikades üle Eesti ja ka välismaal. Oma taristu tõttu on Eesti Kontsert kõige laiema repertuaarivalikuga kõrgetasemeline kontserdikorraldaja Eestis ning usaldusväärne korralduspartner välismaal. Eesti Kontserdi eesmärk on väärtustada, hoida ja arendada Eesti muusikakultuuri. Eesti Kontserdi põhiülesanne on korraldada kontserte, koolikontserte, muusikaetendusi, festivale, konkursse, kultuuri- ja haridusprojekte ning aidata kaasa muusikakultuurialase teadlikkuse kasvatamisele. Eesti Kontsert korraldab Eesti muusikakollektiivide, ansamblite ja solistide esinemisi Eestis ja välismaal, loob võimalusi Eesti muusika ekspordiks ning korraldab välisesinejate ja kollektiivide kontserte Eestis. Eesti Kontsert tellib heliloojatelt uut heliloomingut ja korraldab uudisloomingu esiettekandeid. Eesti Kontserdi koosseisus on kaks resideerivat loomingulist kollektiivi: Eesti Rahvusmeeskoor (asutatud aastal 1944) ja vanamuusika ansambel Hortus Musicus (asutatud aastal 1972). Juriidiline aadress: Estonia pst. 4, Tallinn 10148, Eesti Vabariik Registrinumber: 90012596 Telefoninumber: +372 614 7700 Koduleht: www.concert.ee E-post: [email protected] Audiitor: Audiitoribüroo ELSS AS EESTI KONTSERDI TEGEVUS AASTAL 2019 2018. aasta sügisel kujunes SA Eesti Kontserdi juhatuse liikme konkursist kõrgendatud meediatähelepanuga sündmus, mis ületas uudiskünnise nädalaid ning õõnestas organisatsiooni mainet. Meedia tõi avalikkuse ette mitu kontserdiorganisatsiooni ja selle alamstruktuuridega seotud probleemi, sh sihtasutuse juhi valimise konkursi läbikukkumine, nõukogu tagasikutsumine, ebaselgus Eesti Kontserdi (edaspidi EK) allüksuse Hortus Musicuse rahaasjades ning 2018. aasta eelarves tekkinud ligi 300 000€ puudujääk, mis tuli katta järgmiste aastate arvelt. Hoolimata mainekahjust andis tekkinud olukord põhjuse tõsisemaks eneseanalüüsiks ning kogu organisatsiooni visiooni, missiooni ja strateegiliste eesmärkide ümbersõnastamiseks – õigupoolest uuesti sõnastamiseks, lähtudes väärtustest, millel riikliku kontserdiorganisatsiooni tegevus peaks põhinema. EK on ENSV riikliku filharmoonia otsese järeltulijana viimased 79 aastat kandnud klassikalise muusika interpretatsiooni traditsioone, mis just akadeemilises muusikaelus on hindamatu väärtusega. Ehkki Eestis võiks olla ka eraõiguslikke organisatsioone, kes suudaksid siia tuua maailmatasemel klassikaesitusi, ei saa nad anda riigile garantiid, et sarnane tegevus toimub ka viie või kümne aasta pärast. Klassikalise muusikaelu hoidmiseks mõeldud riiklike subsiidiumide sajaprotsendiline jagamine projektipõhiste organisatsioonide vahel ei garanteeri pikemas perspektiivis muusikaelu jätkusuutlikkust hoolimata sellest, et ka selles valdkonnas on olukord viimastel aastatel tuntavalt muutunud: juurde on tekkinud palju nii riigi kui ka omavalitsuste toel ning projektipõhisel rahastusel, niisamuti eraõiguslikke edukalt tegutsevaid organisatsioone. Muusikaturg on mitmekesistunud ja kahtlemata on see üldine ajastu märk. Meil ei ole enam nõukogude ajast pärit olukord, kus turul peaks tegutsema üks monopoolne organisatsioon. Samas on mitmel uuel muusikaorganisatsioonil huvi suunatud kaasaegsema ja populaarsemate 3 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne žanrite nagu näiteks džässi edendamiseks ning klassikalise muusika edendamiseks huvi napib. Seega on EK sihtotstarbeline ja riigi poolt toetatud roll selle vähesema tegevushuviga žanri edendamisel eriti oluline. EK oma 79-aastase ajalooga kannab küll ühest küljest traditsioone, kuid teisalt on aja jooksul saanud endale juurde funktsioone, mida mõistlik ja alustav kontserdikorraldaja kindlasti enda kanda ei võtaks. Nii kuulub EK tegevusvaldkonda lisaks kontserdikorraldusele nelja kontserdimaja haldamine Eestis ning Peterburi Jaani kiriku haldamine ja kontserdikorraldus Venemaal. Samuti kuuluvad teadupärast Eesti Kontserdi koosseisu nii Eesti Rahvusmeeskoor kui ka vanamuusika ansambel Hortus Musicus. Peale turbulentse olukorra vaibumist 2019. aasta alguses oli selge, et on aeg organisatsiooni tegevus tõsiselt üle vaadata ning analüüsida, milline on EK koht eesti muusikaelus laiemalt. Alustasime sellest, et tellisime organisatsiooni strateegia diagnostika rapordi. Selle sõltumatute välisekspertide poolt koostatud 19-leheküljelise dokumendi üldeesmärk oli kaardistada organisatsiooni hetkeolukord ja toonane tegevus, et saada lähtepunkt edasiste strateegiliste otsuste tegemiseks, arendustegevuste planeerimiseks ja rakendamiseks. Lisaks analüüsiti organisatsiooni võimekust oma tegevusplaani elluviimisel ning toodi välja kitsaskohad, millele peab tulevikus tähelepanu pöörama. Kogu diagnostika fookus oli ja on siiani strateegilise juhtimise ja planeerimise võimekusel – kuidas paremini ja finantsiliselt jätkusuutlikul moel kontserdihooaegu planeerida, kontserte korraldada, kuidas kontserdimajades leida täiendavaid võimalusi edukaks majandamiseks; milline saaks ja peaks olema EK roll eesti muusikakultuuri ekspordipotentsiaali rakendamisel ja rahvusvahelistumisel; kas ning milline ärimudel üldse on EK puhul õigustatud ning täidaks kõige paremini asutaja ootusi. Strateegia diagnostika tõi selgelt välja, et organisatsoonile oli vaja arengukava – mitte pikka ja ilukõnelist dokumenti, mis tollal juba olemas oli – vaid organisatsioonisiseselt sündivat kava, mille sisu on tekkinud pragmaatiliselt ja vajaduspõhiselt ning milles võetud suunad ja lubadused on teostatavad. Organisatsiooni arengukava aastani 2024 ei ole enam 19-lehekülje pikkune, vaid 4-lehekülje pikkune dokument, milles oleme väga selgelt ja kogu organisatsiooni ning huvigruppe kaasates läbi mõelnud EK jaoks olulisimad strateegilised eesmärgid. Uuendatud arengukaval on ka tähenduslik roll ja koosloome võimalus organisatsiooni jaoks tervikuna – üle pika aja on tegemist keerulist organisatsioonilist ülesehitust ning selle liikmeid maksimaalselt kaasanud protsessiga, kus iga osaleja erinevatest struktuuriüksustest sai kaasa rääkida organisatsiooni strateegilisele arengule ja plaanile tervikuna. Eesmärk on ju selge: pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi kõikjal Eestis ja aidata muusikutel jõuda laiema publikuni. EK on oma publiku ja koostööpartnerite jaoks professionaalne ja hea mainega kontserdikorraldaja, kes pakub arenguvõimalusi nii alustavatele kui ka end juba tõestanud muusikutele. Me tahame, et Eesti muusika ja muusikud jõuaksid üha enam rahvusvahelistele lavadele. Teisest küljest toome kontserdisaalidesse uut publikut oma tegevust just žanriüleste kavadega täiendades ja tutvustame väärt muusikat eri vanuses ja piirkondades elavatele inimestele. Oleme viimase aasta jooksul võtnud oma kontserttegevuse kulud äärmiselt range kontrolli alla, kus iga sissetulev arve läbib mitmeastmelise kontrolli ja iga väiksemgi eelarvestatud kulude tõus toimub üksnes viimses hädas ja väljapääsmatus olukorras. Kontserdikorraldajatena teame kõik, kui palju võib tegelik elu tuua selles valdkonnas igapäevaselt ootamatusi. Tegelikult on see kõik andnud lõppenud 2019. aasta jooksul äärmiselt positiivseid tulemusi. Oleme aastaga katnud eelmise aasta lõpus tekkinud ja palju kõneainet põhjustanud ligi 300 000 euro suuruse rahalise puudujäägi ning enamgi veel. Loomulikult ei saa kultuuriasutust nagu ka riiki juhtida ainult Exceli tabel, kuid tahes-tahtmata loob see eeldused ja kindlustunde, et nüüd ja tulevikus saaks suuremaid kunstilisi riske võtta, sest eelkõige on meie eesmärgiks korraldada häid kontserte. Häid ja kunstiliselt ambitsioonikaid projekte ellu kutsudes kaasneb nendega paratamatult riske. Et neid oleks võimalik võtta, oleme võtnud finantsstrateegilise suuna n.ö riskifondi loomiseks, mis tagaks meile piisaval määral loomingulist vabadust. Arengukava olulise uuendusena ja riigi poolt finantseeritava kontserdiorganisatsioonina peame järjest olulisemaks avatust kõigile korraldajatele, mis ei seisne ainult koostöös teiste muusikaorganisatsioonide ja EK vahel. Alates 2021 aastast oleme käivitamas kontserdiproduktsioonide kuraatorprogrammi, mis võimaldaks oma ettepanekute ja ideedega meie uksest sisse astuda kõigil, kel on välja pakkuda mõni väärt ja Eesti muusikaelu edasiviiv kava. Oma ideid on oodatud esitama nii Eesti kui ka rahvusvahelisel muusikaturul tegutsevad produtsendid. Esialgsete plaanide järgi oleme arvestanud, et nn välisproduktsioonid võiksid EK tulevastes kavades moodustada ca 20%. Loomulikult läbivad kõik kandideerivad produktsioonid EK loomenõukogu sõela, kuid usume, et see aitab riiklikult rahastatavat kontserdiorganisatsiooni muuta läbipaistvamaks ja rohkem „meie kõigi omaks“, kelle tegevuse kaudu oleks erinevate sidusgruppide huvid maksimaalselt esindatud. Tulenevalt laekunud omatulust võime kindlad olla, et suutsime oma 2019. aasta kontserttegevuses pakkuda atraktiivset kontserdiprogrammi, mis kõnetas publikut ning kutsus neid taas ja taas meie saalidesse. 4 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne EESTI KONTSERDI FINANTSOLUKORD 31.12.2019 seisuga oli EK rahaliste vahendite jääk 566 966€. Olid mõned nõuded, mis tuli hinnata ebatõenäöliselt laekuvateks (16 270€). Hoolimata rahalisest dieediaastast tegime siiski märkimisväärses mahus investeeringuid. Aastal 2019 soetati Vanemuise Kontserdimajale uut helitehnikat väärtuses 147 900€ ning renoveeriti orel väärtuses 6 490€, Jõhvi Kontserdimajale soetati valguspult soetusmaksumusega 8 605€. Alustati Estonia kontserdimaja renoveerimisega, seisuga 31.12.2019 on kapitaliseeritud renoveerimiskulusid summas 396 473€, mis kajastuvad lõpetamata ehitiste all. Kapitalirendikohustuste jääk on Peterburi Jaani kiriku ehitusega seotud nõuete loovutamine pankadele Luminor ja LHV. Renditud vara soetusmaksumus on 6 550 413€, akumuleeritud kulum bilansipäeva seisuga 1 168 157€. Seisuga 01.01.2019 oli SA Eesti Kontsert koosseisuliste töökohtade arv 163,5. Aastal 2019 jagunesid töötajate keskmised arvud järgmiselt: Nõukogu liikmed – 6 Juhatuse liige – 1 Juhid – 18 Tippspetsialistid – 69 Keskastme spetsialistid – 19 Töölised ja abiteenistujad - 52 2019. aastale tagasi vaadates on põhjust rahuloluks. Stardipositsioon oli finantsiliselt, organisatsiooni välise maine ja sisemise motiveerituse poolest äärmiselt keeruline. Samas andis olukorra analüüs selge fookuse, millised vundamendi osad vajavad ülevaatamist ja tugevdamist – põhitegevuse selgem eesmärgistamine, tegevusmudeli korrastamine ning finantsilise stabiilsuse tagamine regulaarse ja range eelarvejuhtimise teel. Säästlik ja konservatiivne kulude juhtimine ei seadnud ohtu pileti- ja renditulusid – valisime väga hoolikalt ja õnnestunud esinejad ning suutsime seda teha eelarvetega, millega hoidsime nõutaval tasemel omatulu teenimise ning suutsime majandada oma põhitegevust efektiivselt. Lisaks suutsime tõsise kokkuhoiureeglistiku juures tagada vajalikud investeeringud ning leida jätkusuutlikke kulukärpe kohti, et saavutatud kokkuhoiul oleks pikaajaline mõjuga. Finantsilise stabiilsuse ja ajaloolise rekordtulemi saavutamine 2019 aastal on nagu „sarikapidu“, mis on loonud Eesti Kontserdile eelduse olla tugev partner riigi jaoks sihtasutuse pikaajaliste eesmärkide elluviimisel ning edasiste ning kaasaegse organisatsiooni ülesehitamist vajavate investeeringute tegemiseks. Saime ka oma publikult ning kultuuriajakirjanduselt tagasisidet, et oleme professionaalne ja väga arvestatav riiklik muusikaedendaja ning -organisatsioon, mis pakub kõrgetasemelist kvaliteetmuusikaelamust hästihoitud kontserdimajades. Organisatsioon ja inimesed räägivad kaasa eesmärkide ja pikaajaliste sihtide kujunemisele ning saavad selget tagasisidet asutuse tulemuste ja oma panuse osas. Kui varasemalt on avaldatud skeptilisi arvamusi Eesti Kontserdi ülesehituse keerukuse üle, siis 2019. aastal suutsime tõestada, et kontserdikorraldaja ja kontserdimajade operaatorina oleme tulemuslikud ja jätkusuutlikud. Vaatame julgemalt ja kindlamalt tulevikku ning oleme hästi valmistunud 2019. aastal sündinud arengukava elluviimisele ning klassikalise muusikaelu edasiviimise missioonile. KONTSERTTEGEVUS 2019 Aasta esimene suurem kontsert 18. ja 19. jaanuaril Tartus ja Tallinnas oli pühendatud EK resideeriva helilooja Sven Grünbergi loomingule ning oli ühtlasi tema üsna pika resideerimisperioodi lõppakordiks. „Pilgeni publikut täis Estonia kontserdisaal oli 19. jaanuaril tunnistajaks armastatud helilooja Sven Grünbergi ilmumisele tema jaoks veidi tavatus vormis ja keskkonnas. Ei mingit elektroonikat, mis on Grünbergi aastakümnete vältel teistest heliloojatest eristanud. Ja tegemist oli autorikontserdiga, kus kõlanud teosed olid ulatuslikumad ja kirjutatud suurtele koosseisudele (koor ja orkester, solistid). Grünbergi teatakse ja hinnatakse eelkõige tema filmimuusika põhjal, helilooja on avaldanud kahetsust, et on oma tegevuse jooksul ehk liialtki filmimuusikasse sukeldunud. Samas, tema muusika filmidele on väga kujundierk ja kuulub Eesti muusika krestomaatiasse.“ Joosep Sang „Otsimas jälgi iseenese sees“ (ajakiri Muusika, märts 2019). Autor oli andnud kontserdiõhtule pealkirjaks „Jäljed sinu sees“ ning ta endi sõnul oli see tema esimene täiesti akustiline kontsert läbi ajaloo. „Muusikaline meelemaastik „Jäljed sinu sees“ võiks olla sobiv ehk neile, kes liigintensiivseks muutunud maailmast kas või hetkeks eemaldudes sooviksid selgust, helgust ja rahunemist, hetkelist vaikust enne tormlemist, mis meid igapäevaelus ootab, ning heade kokkusattumuste puhul seda koos meiega kogeda. Loovat tarkust meile kõigile!“ kirjutas Sven Grünberg oma kontserdi tutvustuses. Laval olid Vox Clamantis, Tallinna Kammerorkester, Riivo Kallasmaa (oboe), Liis Viira (harf), Mihkel Mälgand (kontrabass), Vambola Krigul (löökpillid), Andreas Lend (tšello) ning autor ise klaveril ja orelil, dirigent oli Jaan-Eik Tulve. 5 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Jaanuari ja veebruari vahetus on muusikalises mõttes juba 30 aastat andnud ruumi muusikafestivalile, mis alustas Tallinna Barokkmuusikafestivali nime all, kandis vahepealsetel aegadel nimetusi opeNBaroque ja muudki, nüüd on festival juba mõnda aega kandnud nime MustonenFest. 2019 aasta festival, oli juubelifestival. MustonenFest 1.–9. veebruar 2019 „Aga milleks meile „Mustonenfest“? Hinnates selle järgi, mis üldmulje põhjal meenub, näib festivali raskuskese olevat kaldu pisut veidrate teoste ja harva kogetavate muusikaliste nähtuste poole. Rõhutakse sellele, mis jääb argisest kontserdielust oma kummaliste proportsioonide, veidra vormi, vastuolulise kuvandi või mõne muu põhjuse tõttu kõrvale. See ongi vahest „Mustonenfesti“ põhiline väärtus, mis sobib kokku ka festivalile nime andva isiksusega. Andres Mustonen ei taha loovisiksusena sugugi spetsialiseeruda, rahuneda, piirata end ühele kitsale rollile keskendumisega, jääda pidama. Miski selles isepäises enesekindluses võlub, mõnda vahest ka vihastab, aga läbinisti ükskõikseks ei jää ükski kogeja. Seegi on kunsti juures suur väärtus.“ Taavi Hark (Sirp, 21.veebruar 2019). Juubelifestival pöördus tagasi juurte juurde – kavas oli rohkelt vanamuusika programme, keskendumist erakordsele rahvamuusikale, väärtuslikke ning ajamahukaid süvitsiminekuid. Avakontserdil oli ERSO solistiks viiuldaja Vadim Repin Sofia Gubaidulina uue teose „Dialoog: mina ja sina“ esiettekandega, lisaks kõlas Carl Orffi „Carmina Burana“, solistideks Elina Nechayeva ja Aare Saal ning kolm suurt koori. Festival oligi kooridekesksem kui varem. Päev hiljem kõlas Jaani kirikus Iisraeli helilooja Eitan Steinbergi „Sod Ha’kavana“ kuuele koorile ja löökpillidele. Jaapani pianist Yukio Yokoyama andis soolokontserdi Chopini loominguga, François Fernandez soolokontserdi barokkviiuliga. Armeeniast oli kohal Gurdjieff Ensemble ning Iisraelist Barokkorkester Barrocade. MustonenFest 2019 oli oma kavas mitmeski mõttes kompaktsem ja lakoonilisem kui varem, samas publikuhuvi oli suurem kui nii mõnelgi varasemal aastal. „„Mustonenfesti“ tänavust ning ka eelmiste aastate kava silmitsedes on selge, et fookuses on vaimulik muusika: nii varajane muusika, iidsed suulised traditsioonid kui ka nüüdismuusika. Viimastel aastatel on lisandunud suhtlus Iisraeliga ja nii on Mustonenil peale vaimse seotuse Jeruusalemmaga ka reaalne kontakt Iisraeli interpreetidega. „Mustonenfest“ on siinseid muusikakollektiive kaasanud ka oma festivalile või kontsertidele Iisraelis – 30 aastaga on kahe maa vahel loodud kandev vaimusild. Mustonen on kommenteerinud, et meil on sellist kultuuri, mida Iisrael väga vajab – laulu- ja koorikultuuri. Iisraelis on jälle palju orkestreid ja ansambleid. Nende ühendamine ongi Mustoneni idee.“ Mirja Mändla (Sirp, 15. veebruar 2019). Märtsikuist kontserdielu ilmestasid kolme välisorkestri külaliskontserdid. See on küll öeldud teatava reservatsiooniga, kuna üks orkestritest oli peaaegu välisorkester, rahvusvahelise koosseisuga Baltic Sea Philharmonic, ning teine professionaalne puhkpilliorkester Swedish Wind Ensemble Stockholmist, solistiks Lauri Metsvahi löökpillidel. Baltic Sea Philharmonic tõi 16. märtsil väljamüüdud Estonia kontserdisaali kontserdikava „Nordic Pulse Tour“, solistiks viiuldaja David Nebel Šveitsist ning Mikk Pedaja. Baltic Sea Philharmonic on orkester, mis toob kokku muusikud Läänemere-äärsetest riikidest: Taanist, Poolast, Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Norrast, Venemaalt ja Rootsist. Orkestri kontserte hoiab oma elektrifitseeriva mõju all orkestri kunstiline juht, karismaatiline Kristjan Järvi. See oli järjekordne ning seni õnnestunuim kontserdikava, kus Kristjan Järvi sulatas koos oma orkestriga erinevaid kunstivorme, visuaale ja muusikat, klassikat ja tänapäeva. Kava keskmeks oli Järvi enda seade Tšaikovski kontsertsüidist „Uinuv kaunitar“. 50-minutiline teos, mida kogu orkester kandis ette seistes ja n.ö vabas orkestriasetuses, ja peast! „Isegi kõne pidamisel on vahe, kas teha seda istudes või seistes,“ tõdeb uuendusliku käsituse autor Kristjan Järvi. „Püsti tõustes oled mitte ainult rohkem tähelepanu all, vaid ka energia kulgeb läbi keha teisiti, saad emotsiooniga kaasa minna. Isa (dirigent Neeme Järvi – EE) ütles mulle, et mis sa piinad neid muusikuid…! Aga ma tahtsin teha teistmoodi. Lihtsalt on vaja ületada kartus. Kuna kasutame laval valgusinstallatsioone, siis mõni muusik algul kurtis, et prožektor paistab silma. Kuid lahendus pole mitte valgust vähemaks keerata, vaid noodid ära võtta ja mängida peast!““ „Põhjala pulss, otse südamest“ (Eesti Ekspress, 13 märts 2019). 23. märtsil oli Estonia kontserdisaali laval Rootsi suurim, umbes neljakümnest parimast puhkpillimängijast koosnev orkester Swedish Wind Ensemble, mis loodi 1906. aastal. Ansambli kunstiline juht on Cathrine Winnes, kes võttis selle koha 2016. aastal üle maailma ühelt tunnustatumalt tromboonivirtuoosilt Christian Lindbergilt. Orkestri ees soleeris Rootsis õppinud Lauri Metsvahi, kes aasta teisest poolest sai kuuluma juba ERSO ridadesse. „Rootsi parimatest puhkpillimängijatest koosneva Rootsi Puhkpillisümfoonikute kontsert oli eriline kuulamiskogemus. Sellist sümfooniliselt laia tämbriampluaad, väljakuulatud artikulatsiooni ning soolode ja saatefaktuuri diferentseeritud hierarhiat vastavalt vajadusele eri ajastute muusikas oli väga nauditav kogeda. Tallinna kontserdi teoste valikus joonistus selgelt välja rootsi ja eesti muusikute seoste mõtteahel. Muidugi mõista on Eesti ja Rootsi pidepunkte otsides lipulaev Eduard Tubina looming.“ Talvi Nurgamaa (Sirp, 29. märts 2019). Kolmanda välisorkestrina esines märtsi viimastel päevadel Estonia kontserdisaalis Orchestra della Svizzera Italiana Šveitsist. Rafineeritud, poleeritud ja täpne nagu šveitsi kellavärk, esindades vana euroopa sümfooniaorkestrite sajandite jooksul kristalliseerunud kõlakultuuri. 1935. aastal loodud orkestri juures on aegade jooksul töötanud muusikamaailma korüfeed nagu Igor Stravinski, Leopold Stokowski, Marc Andreae, Alain Lombard, Mikhail Pletnev, Lorin Maazel, Vladimir Ashkenazy jt. Tallinnas oli orkestri ees nende peadirigent Markus Poschner, solistiks 6 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Kalle Randalu, kavas Beethoveni Klaverikontsert nr 3 c- moll, ja Sümfoonia nr 8 D-duur. 4. ja 5. aprillil Vanemuise kontserdimajas ja Estonia kontserdisaalis oli Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri solistiks Lõuna-Korea viiuldaja Jiyoon Lee, dirigent Kristiina Poska. „Kuu esimene pool võimaldas kahel järjestikusel nädalal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri saatel kuulata ja võrrelda kaht selgelt maailmatasemel viiuldajat. Lõuna-Koreast pärit Jiyoon Lee soleerimisel tuli ettekandele Korngoldi viiulikontsert op. 35. Juba teose esimestest, üpriski lüürilistest taktidest oli selge, et ees ootab tõeliselt kõrgel tasemel ettekanne. Hetkega jäi silma viiuldaja poognakäe tehnika, mida võib kirjeldada sõnaga „vankumatu“. Too tagas täiusliku tooni ja veatu artikulatsiooni ning andis tema mängule selge edasiviiva jõu. …. Tooni poolest mainin ära solisti võime mitte jääda kahemõõtmeliseks, … – teda ümbritses hoopiski mitmemeetrise diameetriga helisfäär, mis täitis oma kiirtega terve saali.“ Haar Tammik (Sirp, 10. mai 2019). Nädal hiljem tähistas Estonia kontserdisaalis oma esimest juubelisünnipäeva helilooja Tõnu Kõrvits, nimetades seda ise siiski tagasihoidlikult autorikontserdiks „Hümn sinisele taevale“. Esinesid Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Riho Sibul (kitarr), Ulla Krigul (orel), Virgo Veldi (saksofon), Lena Willemark (vokaal), dirigent Tõnu Kaljuste. Suure Reede kontsertidel 19. aprillil Tallinna Jaani kirikus ja 20. aprillil Tartu Pauluse kirikus oli peateoseks James MacMillani „Seitse viimast sõna ristil“ („Seven last words from the cross“). See sisendusjõuline teos põhineb nelja evangeeliumi tekstidel, kus tuuakse ära Kristuse seitse viimast lauset, MacMillani kinnitusel ka loogilises järjekorras. MacMillani muusika väljendusjõud hämmastab – see pole liigkomplitseeritud ega uuslihtne, pigem mitmemõõtmeline nagu aegruum ise. Esitajateks olid Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Kaspars Putninš. Lisaks McMillanile kõlasid kontserdil Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ ja Ülo Kriguli „And the sea arose“(esiettekanne). „Pärast kontserti tegin seda, mida teevad ilmselt paljud külastajad: kuulasin seda teistki korda Klassikaraadio kodulehelt. Võrdlus kohapeal kogetuga on sellistel puhkudel alati õpetlik. Kriguli teos pääseb salvestatuna paremini mõjule: balanss on paigas, sõnad (või vähemalt korduv „Come...!”) on eristatavad, pealegi on teoses niiviisi rohkem salapära, mis kohapeal kuuldes-nähes lahustuma kipub. Ajaliselt suurema osa kontserdist hõlmanud šoti helilooja James MacMillani teoses „Seitse viimast sõna ristil“ tundus kammerorkestri kõla järelkuulates konkreetsem ja temaatilisi kihte, mida MacMillan nii armastab omavahel samaaegselt põimida, oli lihtsam jälgida. Kava, mis algab Arvo Pärdi „Cantuse“ leinakellaga, sisaldab vee peal kõndimist ja lõpeb seitsme viimase lausega, on meeleolult üsna maadligi. Aga mida muud saakski oodata suure reede kontserdilt?“ Aare Tool (ajakiri Muusika, juuni 2019). Aprilli viimane suurkontsert oli kaheldamatult Eesti Festivaliorkestri poolt pakutu. 21. aprillil Estonia kontserdisaalis, dirigent Paavo Järvi, kavas Sergei Prokofjevi viiulikontsert nr 1 D-duur op. 19 (solist Sayaka Shoji, Jaapan), Pjotr Tšaikovski sümfoonia nr 5 e-moll op. 64, Erkki-Sven Tüüri „Tormiloits“ ja Jean Sibeliuse sümfoonia nr 2 D-duur op. 43. „Paavo Järvi juhatatud Eesti Festivaliorkestri kontserdi lõppedes oli tunne, et midagi sellist ei ole ma varem kogenud. Ju olen seda mõtet ka varem mõne kontserdi puhul mõelnud ja mõtlen ka edaspidi, aga on kindel, et sellise elamuse saab klassikalise muusika kontserdil harva. Energia ja emotsioon, mis selle orkestri mängust saali kandus, oli lausa füüsiliselt hoomatav ning omane pigem mõnele rokikontserdile. Kohati tuli tunne, et Estonia kontserdisaali lava jääb nii emotsionaalsetele orkestrantidele kitsaks ning saalis tuleb sellise energialaengu vastuvõtmiseks õhust puudu.“ Äli-Ann Klooren (Sirp, 26. aprill 2019). Kevadisele kontserdihooajale pani punkti Jeruusalemma sümfooniaorkester, kes tähistas sel hooajal oma 80. sünnipäeva. Pika tegutsemisaja jooksul on orkestri ees musitseerinud arvukalt legendaarseid muusikuid, sh Igor Stravinski, Arthur Rubinstein, Yehudi Menuhin, Mstislav Rostropovitš, Isaac Stern, Yo-Yo Ma, Pierre Boulez, Martha Argerich, Radu Lupu. Hiljutised kontsertturneed on viinud orkestri esinema Brasiiliasse ja Jaapanisse. Eestis juhatas orkestrit nende sagedane külalisdirigent Andres Mustonen. 23.–25. mai Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Jeruusalemma sümfooniaorkester, solist Tom Borrow (klaver, Iisrael), tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Andres Mustonen. Kavas Mendelssohni kontsertavamäng „Suveöö unenägu“, Beethoveni Klaverikontsert nr 3 c-moll op. 37 ning Brahmsi Sümfoonia nr 4 e-moll op. 98. „Esmalt muidugi Beethoveni klaverikontsert nr 3 vaid 19aastase pianisti Tom Borrow esituses. Noorusele vaatamata on ta juba hiilgav klaverikunstnik, aga kui kavalehelt lugeda, et ta on end täiendanud Murray Perahia ja András Shiffi juures, siis nii väga ei imestagi. Kuigi … esimese osa kadents pani oma lennuka temperamendi ja pianistliku fantaasialennuga (mängutehnikast rääkimata) ikkagi imestama. Mõjuv ja meeldejääv oli ka Andres Mustoneni kui dirigendi Brahmsi neljanda sümfoonia tõlgendus. /…/ Igatahes ilus lõpetus sellele Eesti Kontserdi hooajale!“ Igor Garšnek (Sirp, 7.juuni 2019). Põgusalt suvistest festivalidest kirjutades olgu esimesena mainitud kolmandat aastat Haapsalus toimunud Tšaikovski festival, mida peeti sel korral 27.–30. juunini. 7 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Seoses Haapsalu ajaloolise piiskopilinnuse põhjaliku remondiga otsustati ära jätta suur vabaõhukontsert lossihoovis, kuid festivali ajal oodatust varem avatud linnus jättis ülimalt positiivse mulje, kus järgmistel festivalidel suuremaid kontserte korraldada. Seega keskendus Tšaikovski festival kammerlikematele kontsertidele, mis leidsid publiku poolehoiu ja enamuses täissaalid. Esinejatest mainigem Poola kammerorkestrit Capella Cracoviensis ja Eesti Rahvusmeeskoori. Omamoodi muusikalis-visuaalse elamuse pakkus Vene Akadeemiline Sarvekapell, soolokavadega esinesid Peterburi Kammerooperi solistid, tšellist Marcel Johannes Kits ja pianist Sten Heinoja. Eesti pianismi päikesepoiss Johan Randvere avas festivali tervikliku Tšaikovski klaverimuusika kavaga ning perekontserdil olid publiku ees Tallinna Balletikool, Ida Tantsukool ja Tallinna Muusikakeskkooli ühise balletietendusega. „Kolmas Tšaikovski festival jätab praegu suvise kerge muusikapõimiku mulje. /…/ On tänuväärne, et festival annab Eesti interpreetidele võimaluse esitleda end kammermuusikutena. /…/ Võimalik, et festivali kergem ülesehitus sobib suvisesse Haapsallu. Küllap on silmas peetud ennekõike puhkusest rõõmu tundvate inimeste sihtgruppi. Teadlikum kuulaja eelistab kindlasti kontseptuaalsemat ja süvenenumat lähenemist, aga ka seda oli festivalil leida, kui veel kord esile tuua suurepärane otsus tuua Poolast esinema orkester Capella Cracoviensis. Rõõmu teeb, et Haapsalu muusikaelu edendatakse ning linnal on ette näidata mitmed festivalid klassikalise muusika vallast: Kreegi, Tšaikovski ja traditsioonidega vanamuusikafestival.“ Mirje Mändla (Sirp, 5. juuli 2019). 12. Saaremaa ooperipäevade külalisteatriks oli Moskva Helikon Opera – ainus välisteater, kes kutsutud Saaremaa Ooperipäevadele teistkordselt. Oodatuimaks sündmuseks oli teatri juhi Dmitri Bertmani Georg Otsa 100. sünniaastapäevale pühendatud muusikalavastuse „Mr. Georg Ots“ maailma esiettekanne. Et kõik piletid 24. juulil toimuvale etendusele, millele on oma käe külge pannud meie aja üks andekamaid ooperilavastajaid, olid juba kevadel läbi müüdud, otsustas teater anda pühapäeval, 28. juulil Saaremaal lisaetenduse. Lisaks esietendusele tõi Helikon Opera Saaremaale Vene ooperiliteratuuri tippu kuuluva Pjotr Tšaikovski ooperi „Padaemand“, Giuseppe Verdi „Nabucco“ ja Francis Poulenci „Karmeliitide dialoogid“. Uudisena oli suviste ooperipäevade kavas õhtuse etenduse järel toimunud Ööooper, milleks oli Kurt Weilli ja Berthold Brechti „Seitse surmapattu“ samuti Helikon Operalt. Ööooper osutus uue formaadina väga populaarseks. „Palavalt armastatud lavakunstniku Georg Otsa kujutamisel on alati oht pahandada teda mäletavaid inimesi. Ses mõttes olid ajakirjanikust libretist Marina Skalkina ja lavastaja Dmitri Bertman valinud turvalise tee: legendi ennast laval pole ja lugu jutustavad kõrvaltvaatajad. /…/ Ehk olekski võinud kogu etenduse üles ehitada kaasaegsete mälestustele, mille vahele oleks saanud kuulata salvestisi ja vaadata fotosid? Teistpidi kinnitas üldine pettumus veel tugevamalt Georg Otsa müüti. Küllap tuleb sellega leppida, et iga teos jääb niivõrd võimsale mälestusele alla.“ Anne Aavik (Sirp, 2.august 2019). „Kui esimesel õhtul kaldusin mina ka pigem pettunute poolele, siis järgmisel etendusel olid asjad teisiti. Seal istusin eespool, kus lavastuse mõte ja kunstiline taotlus jõudis paremini kohale. Mulle tundub, et see etendus vajabki väiksemat saali ja intiimsemat kontakti publikuga. Laulude tekstid asetusid oma kohtadele, aitasid lugu dramaturgiliselt edasi ning „Olgu jääv meile päike“ näis lõpulooks juba õige valikuna. Selles etenduses oli nägemus, milline oli Georg Otsa elu, kuid ka see, milline see OLEKS võinud olla.“ Anneli Tarkmeel (ajakiri Muusika, august–september 2019). 2019. aasta sügishooaja avakontsert oli erakordne – kalduti kõrvale aastatepikkustest sümfoonilise kontserdi traditsioonidest, ning klaveriõhtuga avas 21. septembril kontserdihooaja Ungari päritolu pianist Sir András Schiff, klassikalavade üks oodatumaid artiste, kel kavas Beethoveni ja Schumanni sonaadid. Kontserdile lisas põnevust fakt, et Schiff esineb vaid oma isiklikel klaveritel ning üksikutel instrumentidel, mille ta on heaks kiitnud. Konkreetse instrumendi valib ta repertuaarist lähtudes. Klaverid reisivad vastavalt tema graafikutele mööda Euroopat koos tema isikliku klaverimeistriga. „Ülendav oli ka pianist András Schiffi soolokontsert Estonias, kus interpreet ei pidanud paljuks sõidutada Berliinist Tallinna oma isiklikku 1958. aastal valmistatud spetsiifilise kõlaga Steinwayd, et esitada Beethoveni ja Schumanni teoseid.“ „Aasta meeldejäävamad muusikasündmused“, Allan Vurma (Sirp, 20. detsember 2019). Avakontserdi formaat oli kindlasti põhjendatud sellele põgusa aja pärast järgnenud Peterburi filharmooniaorkestri kontsertide tõttu 2. ja 3. oktoobril Jõhvis ning Tallinnas. Kahe välisorkestri esitlemine nii lühikese aja jooksul poleks mõistlik olnud nii eelarve kui publiku seisukohalt. Peterburi filharmooniaorkestri solistivaliku osas saabus kontserdikorraldajatele lotovõit, sest varasemalt kokku lepitud Tšaikovski Viiulikontserdi solistile Sergei Dogadinile lisas kindlasti kaalu pelgalt paar kuud varem võidetud esikoht Moskva mainekal Tšaikovski konkursil. Dirigendiks neil kontsertidel oli ERSO kunagine peadirigent Nikolai Aleksejev, kavas oli veel ka Rahmaninovi Sümfoonia nr 2 e-moll. Avakontserdi ja Peterburi Filharmooniaorkestri vahele paigutus veel Ain Angeri välja müüdud sooloõhtu Estonia kontserdisaalis 28. septembril. Mõnusalt resigneerunu meelisklusest (Richard Straussi „Kui ilus on siiski muusika“) kulges kava igikestvate õnneotsingute (Schuberti „Rändur“) kaudu rahutuks tegevate teemadeni südamevalust ja kahtlustest (Schuberti „Teisik“, Glinka „Kahtlused“) haiguste ning surmani (Schuberti „Surm ja tütarlaps“, Loewe „Metshaldjas“, Mussorgski „Surma laulud ja tantsud“). Kuna Anger esitas Mussorgski surmalaulud kõhedust tekitava sisenduslikkusega, mõjusid kergendusena kaks pilkelaulu kirbust Goethe tekstile, üks saksa keeles Beethovenilt ja teine vene keeles Mussorgskilt. Vaimustatud publiku nõudmisel esitas Anger pianist Kristin Okerlundi saatel mitu lisalaulu, lõpuks ka Villem Kapi „Kui lõpeb suvepäeva viimne vine“. Marje Ingel (Sirp, 11. oktoober). 8 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Omalaadsete maamärkidena olid sügishooaja kavas kaks kontserti, mis pühendatud Eesti ooperimuusikale. Eesti ooperilugu läbi 90 aasta kokkuvõttev kava „Vikerlastest sündinud ooper“ 25. oktoobril ning Raimo Kangro 70. sünniaastapäevale pühendatud rokkooper „Põhjaneitsi“ kontsertettekanne vastavalt 9. ja 10. novembril. „Vikerlastest sündinud ooper“ oli galakontserdi ülesehitusega rännak läbi Eesti ooperiliteratuuri, mille kokkupanemiseks oli kontserdi kunstiline juht ja dirigent Ingrid Roose veetnud tõenäoliselt lugematuid tunde Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivides vanu käsikirju lapates. Lisaks Eesti Riiklikule Sümfooniaorkestrile osalesid kontserdil Segakoor HUIK! Ja Estonia Seltsi Segakoor ja solistid, kontserdi lavastas Veiko Tubin. „Üle Euroopa ja Ameerika peeti 25. X Georges Bizet’ ja Johann Strauss II sünniaastapäeval rahvusvahelist ooperipäeva. Kas just seepärast oli Estonia kontserdisaal publikut pungil täis, aga huvipuudust eesti ooperi vastu ei ole ilmselt küll põhjust kurta. Suurejoonelist galakontserti võisid kogenumad kuulajad käsitleda nostalgiaprojektina, verinoor huviline sai aga mitmekülgse ülevaate: 24osaline kava hõlmas veerandit meie ooperiloost. Kunstiline juht, 29aastane dirigent Ingrid Roose oli kahe aastaga teinud ära mitme inimese töö.“ Anne Aavik (Sirp, 1. november). „Peale huvitavate ja avastuslike ooperikatkendite andis kontsert võimaluse näha ka mitme noore laulja väga häid võimeid. Eriti sügava mulje jättis Maari Ernits. Tartust pärit, Hollandis ja Ameerikas õppinud lauljatar tegi vapustava, vokaalselt väga küpse ja sügava sisseelamisega etteaste Tüüri “Wallenbergis”. Väga potentsiaalikas on ka sopran Pirjo Jonas, kauni hääletämbri, viimistetud esituse ja kena lavalise välimusega. Väga lootustandva mulje jättis tenor Mehis Tiits ja on hea meel tõdeda, et teda on juba aktiivselt rakendatud RO Estonias. Huvitavad lauljad on Inglismaal vokaalhariduse saanud Heldur Harry Põlda, Sibelius akadeemias õppinud Tuuri Dede ning põnevalt meeldejääv karakterlaulja Aule Urb. Juba laval endale nime teinud lauljatest tegid kaasa Priit Volmer, René Soom ja Iiris Vesik ning Liina Vahtrik.“ Ia Remmel (ajakiri Muusika, detsember 2019) Sarnaselt „Vikerlastest sündinud ooperi“ materjalile oli ka omaaegne publikulemmik, Raimo Kangro rokkooper „Põhjaneitsi“ enam kui kolmkümmend aastat Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivis lebanud. 9.ja 10. novembril tõid selle kontsertettekandel Estonia kontserdisaalis ja Vanemuise kontserdimajas publikuni solistid Mikk Tammepõld, Tamar Nugis, Tanel Padar, Nele -Liis Vaiksoo, Kärt Tomingas, Geir Luht, Karel Tohv, RO Estonia ooperikoori naisrühm, Eesti Rahvusmeeskoor, Rokkansambel, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Kristjan Järvi. Hoolimata esialgsetest kahtlustest olid mõlemad kontserdid juba kuu aega enne toimumist viimseni välja müüdud. „Teose üks tugevamaid külgi on Kangro orkestratsioon, mis oma mitmekesisuses, vaimukuses, värvikuses, aga ka sujuvuses on lausa vaimustav. Eriti tuleb esile tõsta meisterlikult kavandatud sümfooniaorkestri ja bändi lõikude orgaanilisi üleminekuid. Solistide ja koori partiid on samuti kirjutatud heas tasakaalustatud võtmes: need on piisavalt meloodilised, et oleks hea kuulata, ning piisavalt nurgelised, et ei muutuks igavaks. /…/ Millegipärast tekitavad rokilikud rütmid paljudele assotsiatsiooni millegi kerglasega ning sageli suhtutakse sellisesse muusikasse teatud üleolekuga. /…/Kuigi viimastel aastakümnetel on olukord muutunud ning trendikas on sõnades kinnitada, et igasuguses stiilis muusika võib olla väärtuslik, tundub siiski, et klassikalise muusika viljelejate hulgas seda küll öeldakse, aga tegelikult ei mõelda: vähegi popilikuma rütmi või mõne muu kergema žanri võtte kasutamine võrdsustatakse automaatselt millegi alaväärsema ja tühisemaga. /…/jään siiski arvamusele, et muusikat saab hästi kirjutada igas žanris ja stiilis ning kui on nii õnnestunud teos nagu Kangro ja Valkoneni „Põhjaneitsi“, siis on lausa soovitatav kuulata seda kõikidel muusikahuvilistel, sh muusikateadlastel.“ Äli-Ann Klooren (Sirp, 11. november 2019). Olulise verstapostini, 75. sünnipäevani jõudis sügishooajal Eesti Kontserdi oluline osa, Eesti Rahvusmeeskoor, tähistades nii väärikat tähtpäeva kontsertidega 16., 21. ja 30. novembril Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kavalehel lubati järgmist: „Juubelikontserdi fookuses on eelkõige homne päev. Kavas on nõudlik repertuaar, mida võib nimetada ka muusikaliseks promeneerimiseks romantismiajast kaasaega meeskoori saatel. On puhast ilu, on žonglöörivat osavust, on süvenemist ja sügavaid mõtteid ning kui soovite, siis ka jõudemonstratsiooni. Muusikaline geograafia ulatub Jaapanist Eestini ning kõrvuti paari sajandi vanuste meistritöödega kõlab muusika, mis komponeeritud meile, kohalviibijaile, just käesolevaks silmapilguks.“ Rahvusmeeskoori juhatas peadirigent Mikk Üleoja. „Pole kontserti ilma publikuta, pole juubelisünnipäeva ilma külalisteta. Ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sa ise. Täiesti tõsi! See saalitäis rahvast, kes oli kogunenud laupäeval Eesti Rahvusmeeskoori 75 aasta juubelikontserdile, tundus olevat ideaalilähedane mitte ainult Eesti, vaid lausa maailma mõõtmes. Ilma liialdamata – sellist ülima kontsentreeritusega kuulamist, tundlikku, pühendunud ja asjatundlikku publikut olen näinud kontserdisaalis haruharva, kui üldse. /…/ Milline siis on 75aastane RAM? Lühidalt – väga nooruslik. /…/ Ainult hingelt ja ka kehalt noor koor võib endale lubada sellist sünnipäevakava, nagu tol õhtul sõpradele pakuti. /…/ RAM on igas mõttes noor ja kirglik, julge (et mitte öelda hulljulge), avastamishimuline, oma võimeid kompiv ja avardav, uuele avatud noor pensionär, kellele seab vaid taevas piiri. Ma tean, et on palju neid, kes leiavad, et RAM pole kunagi nii hästi laulnud kui praegu, ning selle arvamusega saab vaid nõustuda. Nii kõrgetasemeline koorilaul on kogu maailmas haruldus ning kardetavasti ongi RAM mujal kuulsam ja hinnatum kui Maarjamaal. Kuid nagu juba öeldud, pole mitte professionaalsus see, mis hinge liigutab. Kontserdil oli palju niivõrd kauneid ja maagilisi hetki, et kananahk tuli ihule.“ Kai Taal (Sirp. 22. november 2019). Lastele mõeldud kontserte pole kunagi liiga palju, liiati selliseid, kus muusikalisele kvaliteedile mingit allahindlust ei tehta. Esmakordselt jõudis sügisel Eestisse laste ja noorte muusikafestival Big Bang, mida peeti 17.–18. novembrini Kultuurikatlas. Festival on alguse saanud Belgiast ning laienenud 13 Euroopa linna, viimasel aastal ka Kanadasse. Eesti Kontsert korraldas festivali koostöös Zonzo Compagniega Belgiast ja 9 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne projekti toetas Euroopa Liidu programm „Loov Euroopa“. See oli kaks päeva täis kontserte, etendusi, töötubasid ja installatsioone, kus keskmes oli laste tegevusse kaasamine. Esinejateks olid body percussion trio „Soleo“ Prantsusmaalt, kavaga „Music in Motion“, duo Telluur: Heli Ernits (oboe), Kirill Ogorodnikov (kitarr) kontsertlavastusega „Unelhaldjailm“, Improkontsert laste osalusel, „Nomad: joonistatud helid“ juhendaja Ceren Oran ( Türgi/Saksamaa) ja paljud teised. Festivali noori esitlejaid koolitas koostööpartner Balti Filmi- ja Meediakool. „Arvan, et sellele festivalile on kindlasti koht tagatud: publikut oli juba esimese korra kohta täiesti korralikult. Peale kontsertide ja lavastuste olid kavas põnevad töötoad, mis annavad lastele muusikaga eriti tähtsa puutepunkti, ka mängulised installatsioonid tekitasid eri vanuses lastes vaimustust. /…/ Eesti Kontserdi korraldatud festivalil oli rõõmustaval kombel näha rohkesti eri vanuses vabatahtlikke. Võib-olla ei olnud neil kõigil seal kuigi palju tööd, aga seda rohkem said nad festivali kogeda asjaosalisena ja see festivali seestpoolt nägemise tunne on hoopis midagi muud kui lihtsalt kontserdisaalis maha istuda ja pärast esinejatele plaksutada. /…/ Kui kõik avalikku raha kasutavad muusikainstitutsioonid võtaksid publiku järelkasvu kasvatamist ja oma niši populariseerimist tõsiselt, saaksime väga rikka muusikaelu ka lastele. Praegu on nii, et lapsevanemana tuleb lihtsalt kasutada neid väheseid ja ebaregulaarseid võimalusi, mida pakutakse.“ Maria Mölder (Sirp, 22. november 2019). Lisaks ülalmainitud suurematele kontsertidele ja festivalidele moodustasid kontserdiaasta kvantitatiivse, kuid kahtlemata ka kvalitatiivse osa arvukad kammerkontserdid. Kontserdisarjadesse jaotatuna olgu nimetatud alustuseks pikima traditsiooniga „Lõunamuusika“ – sari, mis juba ligi 15 aastat pakub muusikaelamusi eakamale publikule. Kasvõi praktilistest kaalutustest lähtudes, sest on ju seenioridel ka lõuna paiku rohkem aega kontsertidel käia. Siiski on lisaväärtusena sellise publiku hulgast moodustunud justkui omalaadne klubi, kes omavahel suhtleb ja kontserdihooaja alul septembris esimesena kogu aastaks piletid ette ostab. Eesti Kontserdi ja Interpreetide Liidu koostöösari „I nagu interpreet“ tõstab pjedestaalile kammermuusika riigi esindussaalides. Laval on koorekiht 335 liikmega suurimast muusikute loomingulisest liidust. Täpiks on i peal hoolikalt valitud kammermuusika klassika. Hooajast hooaega kestvate kontserdisarjade kõrval on kavades ka ühekordseid kontserdisarju. Nii jõudis 2019. aasta kevadel finaalini läbi mitme hooaja kulgenud Šostakovitši keelpillikvartettidele pühendatud sari „Pihtimused. Šostakovitš“ ning kontserdisarja „Eesti ajastud“ vahetas välja kammermuusika sari „Armastuskirjad“, mis toob kuulajani muusikaajaloost tuntud emotsionaalsed ja tundelised teekonnad, tänu millele on maailma sündinud palju võrratut muusikat. „Kahtlen, kas maailmas on inimest, kellele meeldivad kriitikud. Ning ilmselt pole just liiga palju kriitikuid, kes oma elukutset tõeliselt naudivad. Eelmisel laupäeval oli mul aga tõsiselt hea meel, et olin kutsutud arvustama kontserti Kadrioru lossis – sellest muusikaelamusest oleksin muidu ilma jäänud, kuna piletid olid aegsasti välja müüdud. Sõna ja muusika sümbioos kontserdisaalis on publikule kahtlemata kütkestavam kui pelgalt helitulv ning seda arusaamatum on Eesti Kontserdi otsus korraldada selline kontsert nii väikeses saalis. Karta on, et ka sarja „Armastuskirjad“ järgmistel kontsertidel jäävad hilised ärkajad ukse taha.“ Kai Taal (Sirp, 1. november 2019). 2019. aasta lõpul peeti Eesti muusika- ja teatriakadeemias kooli sajandale aastapäevale pühendatud hariduskonverents „Eesti professionaalse muusikakultuuri tulevikuvaated“. Konverentsi teisel päeval leidsid aset ettevalmistatud sõnavõtud ja arutelud töörühmades, millele järgnes ühisarutelu, kus ühe keskse teemana tõstatati klassikalise muusika „elitaarne staatus“, mis paratamatult võib viia kogu kunstiliigi kapseldumiseni. Loojate ja esitajate siseringis eeldatakse, et klassikalisest muusikast osasaamiseks peab ka publik olema vastava ettevalmistuse ja haridusega, ilma milleta oleks muusika midagi sellist, mis otsekui ei peakski nende ellu kuuluma. Vältimaks kommunikatiivset lõhet publiku ja muusikute kogukonna vahel oleme pidevalt otsinud alternatiivseid kontserdivorme, sidunud seda nüüdisaegse tehnoloogia ja alternatiivsete suhtlustasanditega. Kevadhooajal lõpetasid kontserdisarjad „Mängud alateadvusega“ ning „Tehnoloogia ja muusika“, et sügishooajal saada uueks ja ühiseks kontserdisarjaks „Curioosum“ – keeleülene sõnamäng, mis on nii „kurioosum“ kui ka „curiosity“ (ingl „uudishimu“). „Eesti Kontsert on sarjaga „Mängud alateadvusega“ võtnud ette ühe mängu, aga mitte ainult kuulaja teadvuse või alateadvusega, vaid tegelikult kontserdielamusega tervikuna. Kuulaja asetatakse selles sarjas ebatraditsioonilisse konteksti – kohaks valitakse Vaba Lava black box, sündsate toolide asemel antakse istumise alla pehme kott-tool, valgus keeratakse viimase piirini maha (paistma jääb ainult pianisti hele juuksepahmakas), esimesel publikureal lastakse oma toolid klaverist poolteise meetri kaugusel maha sättida. Kontserdi juhatab sisse muusikaterapeut, kelle soovitusel panevad lösutavad inimesed silmad kinni ja lasevad muusikal end kujutluspiltide maailma kanda. Kuulaja asetatakse oma tunnete ja kogemustega kontserdi mõttelisse valgusvihku, iseenesesse vaatama. Rahulikku õhkkonda süvendab seegi, et palade vahel ei plaksutata. Magajail lastakse rahulikult nohiseda. Interpreedil lubatakse kontserdi lõpus publikuga oma muljeid ja mõtteid jagada. Ja lõpuks ei meelitata pianistilt lisalugu välja mitte aplodeerimise ja trampimisega, vaid publiku hulgast kõlava lihtsa palvega, et „kas te palun mängiksite veel midagi oma lemmikrepertuaarist“. Lahkudes jääb igaühe koduseks ülesandeks kõik kontserdielamuse osad liita ja summa kokku arvutada.“ Mervi Kalmus (ajakiri Muusika, märts 2019). „Agenda panna muusikas kokku klassika ja mitteklassika mõjub tänapäeval sama ilmsena, nagu naised valimas või homod kirikus. Laial väljal tegutsev muusika on kuulajate kõrvu üha enam teretulnud ja seda sümbioosi ja piiritust on juba aastakümneid väljendanud nii muusikas kui ka 10 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne sõnades muusikud mõlemalt poolt rindejoont. Tulemuseks on see, et mingit rindejoont ei ole ning elektroonikamuusikud üle maailma võtavad eeskuju Arvo Pärdist, Philip Glassist ja Steve Reichist, moodsamad akadeemilised autorid aga lasevad end elektroonikutel remiksida. /…/ Kuna aga ilmsed asjad pole kunagi kogu sootsiumile endastmõistetavad, kulub väike haridusprogramm alati ära. Seega „Curioosum“ on õigel teel, ning isegi kui stiilide sulatusahi ei kõla kurioosselt, käib uus kontserdisari ajaga kaasas ja sarja esimesed kaks kontserti on õnnestunud.“ Valner Valme (ajakiri Muusika, jaanuar 2020). See on kaugeltki mitte täielikkusele pretendeeriv nimistu aasta jooksul, siiski aga kahe erineva hooaja jooksul toimunud muusikasündmustest hakkab esimese asjana silma, et märkimisväärselt suurt osa kontsertidest saatis publiku suur huvi. Nii oli vähemalt sügishooajal välja müüdud kontserte Estonia kontserdisaalis lausa ridamisi. Ei saa seda küll ainuüksi Eesti Kontserdi kava koostajate töövõiduks pidada – publikut jagub ka teistele korraldajatele ning muusikamaailmas olid 2019. aastal head ajad. Kui millelegi kriitiliselt vaadata, siis esimese probleemina paistab väärt muusikasündmuste kontsentreerumine Eesti suurematesse linnadesse. Veel paar aastat tagasi edukalt toimunud programm „Muusika Eestimaale“ on rahastusmudeli kokkukukkumise tulemusena sisuliselt varjusurmas, ning igapäevane kontserdigeograafia kunagisest ligi 110 erinevast kontserdipaigast tunduvalt ahtamaks jäänud. Teise teatava murekoha leiab ülaloleva kirjutise muusikakriitika väljavõtetest. Kes märkas, siis jagunevad need kahe sisuliselt erialase ajakirjandusväljaande Kultuurilehe „Sirp“ ja ajakirja „Muusika“ vahel. Kui kontsertidele eelnevate nn turunduslike artiklitega on Eesti Kontsert oma turundusosakonna tõsiste pingutuste tulemusena veel siiani esindatud ka suurtes väljaannetes, tele- ja raadiojaamades, siis kontserdijärgsed arvustused on suures meedias järjest hääbuvam nähtus. Artiklis on kasutatud lõike allakirjutanu ettekandest Eesti muusika- ja teatriakadeemias kooli sajandale aastapäevale pühendatud hariduskonverentsil „Eesti professionaalse muusikakultuuri tulevikuvaated“. KONTSERTTEGEVUS 2019 ARVUDES 2019. aastal anti kokku 1 179 kontserti (vrd 2018: 1 176), kuulajaid oli kokku 197 428 (vrd 2018: 228 303). Kontserdid ja kinoseansid Eestis ja välisriikides 2019 2018 Üritusi Kuulajaid Üritusi Kuulajaid Kontserdid Tallinnas 238 54 131 244 55 005 Kontserdid Tartus 72 17 781 81 19 567 Kontserdid Pärnus 46 12 967 66 21 747 Kontserdid Jõhvis 48 12 038 46 12 909 Kontserdid mujal 356 58 851 325 62 871 Eestis Kontserdid 102 29 600 78 43 758 välisriikides Kinoseansid Jõhvis 317 12 060 336 12 446 KOKKU 1 179 197 428 1 176 228 303 Kontserdid Eestis ja välisriikides 2019 2018 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid Kontserdid Tallinnas 238 54 131 244 55 005 sh avalikud 143 42 475 166 39 383 kontserdid sh kontserdid 95 11 656 78 15 622 koolides 11 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Kontserdid Tartus 72 17 781 81 19 567 sh avalikud 41 14 041 53 15 847 kontserdid sh kontserdid 31 3 740 28 3 720 koolides Kontserdid Pärnus 46 12 967 66 21 747 sh avalikud 31 11 117 42 18 047 kontserdid sh kontserdid 15 1 850 24 3 700 koolides Kontsrdid Jõhvis 47 11 888 46 12 909 sh avalikud 44 11 488 45 12 709 kontserdid sh kontserdid 3 400 1 200 koolides Kontserdid mujal 357 59 001 325 62 871 Eestis sh kontserdid 72 24 221 72 25 311 maakondades sh kontserdid 285 34 780 253 37 560 koolides Kontserdid 102 29 600 78 43 758 välisriikides sh Peterburi Jaani 60 5 801 28 1 513 kirikus sh mujal 42 23 799 50 42 245 välisriikides KOKKU 862 185 368 840 215 857 MAJANDUSTEGEVUS SA Eesti Kontserdi aastaaruande bilansimaht seisuga 31.12.2019 oli 20 488 722 eurot (vrd 31.12.2018: 20 098 169 eurot). Aruandeaasta tulem oli 675 548 eurot (vrd 2018: 118 705 eurot). Tulud 2019 2018 TULUD KOKKU 9 470 268 9 819 858 Annetused ja toetused 6 146 653 6 316 479 Tulud ettevõtlusest 3 316 654 3 501 775 • kontserttegevusest 1 998 135 2 061 122 • muust majandustegevusest 1 318 519 1 440 663 sh kontserdisaalide üüritulud 732 743 673 718 Mitmesugused tegevuskulud 12 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne 2019 2018 KULUD KOKKU 4 102 983 5 067 279 sh kontserttegevuse kulud 2 728 139 3 675 438 sh kinnistute majandamiskulud 937 582 866 283 Tähtsamad näitajad ja suhtarvud Tulemiaruande näitajad 2019 2018 Tulu ettevõtlusest 3 316 654 3 501 775 Kontserttegevuse tulu 1 998 135 2 061 122 Põhitegevuse tulem 1 012 898 442 768 Kontserttegevuse tulu muutus1 -3,1% +9,5% Põhitegevuse tulem, %2 +30,5% +12,6% Finantsseisundi näitajad 2019 2018 Varad kokku 20 488 722 20 098 169 Intressi kandvad kohustused 582 569 882 679 Intresside kattekordaja3 2,99 1,37 Võlakordaja4 0,10 0,11 Omakapitali võlasiduvus5 0,11 0,13 Netovara kokku 18 538 135 17 862 587 Suhtarvude arvutamismetoodika: 1. Kontserttegevuse tulu muutus=(käesoleva aasta kontserttegevuse tulu–eelmise aasta kontserttegevuse tulu)/eelmise aasta kontserttegevuse tulu 2. Põhitegevuse tulem (%)=(põhitegevuse tulem/tulu ettevõtlusest)*100% 3. Intresside kattekordaja=põhitegevuse tulem/intressikulu 4. Võlakordaja=koguvõlgnevus/varad 5. Omakapitali võlasiduvus=koguvõlgnevus/netovara 13 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 566 966 300 205 2 Nõuded ja ettemaksed 389 473 277 181 3;4 Varud 2 413 5 426 Kokku käibevarad 958 852 582 812 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 19 529 870 19 515 357 5 Kokku põhivarad 19 529 870 19 515 357 Kokku varad 20 488 722 20 098 169 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 582 569 300 110 6 Võlad ja ettemaksed 1 344 718 1 328 673 4;8;9;10 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 23 300 24 230 11 Kokku lühiajalised kohustised 1 950 587 1 653 013 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 0 582 569 Kokku pikaajalised kohustised 0 582 569 6 Kokku kohustised 1 950 587 2 235 582 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 12 104 790 12 104 790 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 757 797 5 639 092 Aruandeaasta tulem 675 548 118 705 Kokku netovara 18 538 135 17 862 587 Kokku kohustised ja netovara 20 488 722 20 098 169 14 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 6 146 653 6 316 470 12 Tulu ettevõtlusest 3 316 654 3 501 775 13 Muud tulud 6 961 1 613 Kokku tulud 9 470 268 9 819 858 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -4 102 983 -5 067 279 14 Tööjõukulud -3 803 179 -3 743 358 15;17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -544 954 -554 329 5 Muud kulud -6 254 -12 124 Kokku kulud -8 457 370 -9 377 090 Põhitegevuse tulem 1 012 898 442 768 Intressitulud 1 657 0 Intressikulud -339 007 -324 063 16 Aruandeaasta tulem 675 548 118 705 15 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 1 012 898 442 768 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 544 954 554 329 5 Muud korrigeerimised -557 879 -228 618 Kokku korrigeerimised -12 925 325 711 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -112 291 129 448 Varude muutus 3 013 -1 287 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 15 115 -32 497 Kokku rahavood põhitegevusest 905 810 864 143 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -559 468 -228 618 5 soetamisel Laekunud intressid 1 657 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -557 811 -228 618 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -300 110 -315 054 6 Makstud intressid -339 007 -324 063 16 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 557 879 228 618 11 toetustest Kokku rahavood finantseerimistegevusest -81 238 -410 499 Kokku rahavood 266 761 225 026 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 300 205 75 179 Raha ja raha ekvivalentide muutus 266 761 225 026 2 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 566 966 300 205 2 16 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 12 104 790 5 639 092 17 743 882 Aruandeaasta tulem 118 705 118 705 31.12.2018 12 104 790 5 757 797 17 862 587 Aruandeaasta tulem 675 548 675 548 31.12.2019 12 104 790 6 433 345 18 538 135 17 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest (RTJ), samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist. SA Eesti Kontsert kasutab tulemiaruande koostamisel RTJ 14 toodud tulemiaruande skeemi. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalendina kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja Riigikassa arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete laekumise tõenäolisust hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Muud lühiajalised nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varudena kajastatakse Pärnu kontserdimaja kohviku tarbeks ostetud toiduaineid. Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, kuluks kantakse vastavalt müügiaruandele omahinnas. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100%-liselt kulusse.Kuludesse kantud (olulise) väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse- ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatssiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse jaa lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. 18 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mol on vara kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara vöörandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5 000 euro Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 50-99 a Masinad ja seadmed 5-10 a Info- ja 3a kommunikatsioonivahendid Inventar 5-10 a Muusikariistad 5-20 a Immateriaalne põhivara 5a Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Eesti Kontsert kui rentnik Kapitalirendi kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Eesti Kontsert kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muul bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes sama tüübi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- või pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajatatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Laekunud sihtfinantseerimine, kui selle arvel ettenähtud kulutusi pole antud perioodil veel 19 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne tehtud, kajastatakse saadud vahendid sihtfinantseerimise ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil. Varade sihtfinantseerimine võib sisaldada täiendavaid tingimusi, näiteks vara soetamise ajagraafik, soetatava vara liik, asukoht ning hoidmise periood. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Tulud Tulu kontsertidest ja etendustest kajastatakse kontserdi ja etenduse toimumise hetkel. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtutakse valmidusastme meetodist, teeenuse osutamisest saadavad tulud kajastatakse proportsionaalselt samal perioodil nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Seotud osapooled SA Eesti Kontsert aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks: - juhatuse liige ja nõukogu liikmed - eelpool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Sularaha kassas 31 535 28 104 Pangakontod riigikassas 535 431 272 101 Kokku raha 566 966 300 205 20 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 291 074 291 074 Ostjatelt laekumata 308 784 308 784 arved Ebatõenäoliselt -17 710 -17 710 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 42 917 42 917 4 tagasinõuded Muud nõuded 21 723 21 723 Viitlaekumised 21 723 21 723 Ettemaksed 33 759 33 759 Tulevaste perioodide 33 759 33 759 kulud Kokku nõuded ja 389 473 389 473 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 245 135 245 135 Ostjatelt laekumata 288 932 288 932 arved Ebatõenäoliselt -43 797 -43 797 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 22 090 22 090 4 tagasinõuded Muud nõuded 1 219 1 219 Viitlaekumised 1 219 1 219 Ettemaksed 8 737 8 737 Tulevaste perioodide 8 737 8 737 kulud Kokku nõuded ja 277 181 277 181 ettemaksed 2019.aastal hinnati ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 16 270 euro ulatuses (2018.aastal 38 219 eurot). 21 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 12 5 135 13 640 Üksikisiku tulumaks 37 690 36 457 Erisoodustuse tulumaks 300 286 Sotsiaalmaks 76 952 79 398 Kohustuslik kogumispension 3 521 3 703 Töötuskindlustusmaksed 5 048 5 101 Ettemaksukonto jääk 42 905 22 090 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 42 917 128 646 22 090 138 585 22 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Muud põhivarad ettemaksed masinad ja seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 7 848 78 244 86 092 4 489 904 27 941 943 Akumuleeritud kulum -4 395 113 -7 848 -78 244 -86 092 -3 619 671 -8 100 876 Jääkmaksumus 27 853 18 942 981 0 0 0 870 233 19 841 067 Ostud ja parendused 16 664 211 954 228 618 Amortisatsioonikulu -392 864 -161 464 -554 328 Ümberliigitamised 211 954 -211 954 31.12.2018 Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 7 848 78 244 86 092 4 624 910 0 28 076 949 Akumuleeritud kulum -4 787 977 -7 848 -78 244 -86 092 -3 687 523 -8 561 592 Jääkmaksumus 27 853 18 550 117 0 0 0 937 387 0 19 515 357 Ostud ja parendused 15 095 544 373 559 468 Muud ostud ja 15 095 544 373 559 468 parendused Amortisatsioonikulu -392 865 -152 090 -544 955 Ümberliigitamised 147 900 -147 900 Ümberliigitamised 147 900 -147 900 lõpetamata projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 7 848 78 244 86 092 4 748 059 396 473 28 596 571 Akumuleeritud kulum -5 180 842 -7 848 -78 244 -86 092 -3 799 767 -9 066 701 Jääkmaksumus 27 853 18 157 252 0 0 0 948 292 396 473 19 529 870 Aastal 2019 soetati Vanemuise Kontserdimajale uut helitehnikat väärtuses 147 900 eurot ning renoveeriti orelit väärtuses 6 490 eurot, Jõhvi Kontserdimajale soetati valguspult soetusmaksumusega 8 605 eurot. Alustati Estonia Kontserdimaja renoveerimisega, seisuga 31.12.2019 on kapitaliseeritud renoveerimiskulusid summas 396 473 eurot, mis kajastuvad lõpetamata ehitiste all. Seoses uue helitehnika soetamisega Vanemuise Kontserdimajale, kanti maha vana ja amortiseerunud helitehnika soetusmaksumusega 16 249 eurot, jääkmaksumusega 0 eurot. Aastainventuuri käigus hinnati moraalselt ja füüsiliselt amortiseerunuks ja kanti maha Jõhvi Kontserdimaja tõlkekabiin soetusmaksumusega 7 113 eurot ning Pärnu Kontserdimaja lavakardin soetusmaksumusega 16 484 eurot. Mõlema vara jääkmaksumus oli 0 eurot. 23 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Luminor ja LHV Peterburi 582 569 582 569 12,9 EUR 2020 Jaani krik Kapitalirendikohustised 582 569 582 569 kokku 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Luminor ja LHV Peterburi 882 679 300 110 582 569 12,9 EUR 2020 Jaani krik Kapitalirendikohustised 882 679 300 110 582 569 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2019 31.12.2018 Ehitised 5 382 256 5 513 264 Kokku 5 382 256 5 513 264 Kapitalirendikohustuste jääk on Peterburi Jaani kiriku ehitusega seotud nõuete loovutamine pankadele Luminor ja LHV. Renditud vara soetusmaksumus on 6 550 413 eurot, akumuleeritud kulum bilansipäeva seisuga 1 168 157 eurot. Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Kasutusrendikulu 46 342 46 900 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 12 kuu jooksul 37 808 44 088 1-5 aasta jooksul 27 858 19 770 24 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 382 853 382 853 Võlad töövõtjatele 406 018 406 018 9 Maksuvõlad 128 646 128 646 4 Muud võlad 6 919 6 919 10 Muud viitvõlad 6 919 6 919 Saadud ettemaksed 420 282 420 282 Tulevaste perioodide tulud 420 282 420 282 Kokku võlad ja ettemaksed 1 344 718 1 344 718 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 373 788 373 788 Võlad töövõtjatele 384 915 384 915 9 Maksuvõlad 138 585 138 585 4 Muud võlad 2 523 2 523 10 Muud viitvõlad 2 523 2 523 Saadud ettemaksed 428 862 428 862 Tulevaste perioodide tulud 428 862 428 862 Kokku võlad ja ettemaksed 1 328 673 1 328 673 Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Töötasude kohustis 201 080 201 545 Puhkusetasude kohustis 65 107 59 082 Deklareerimata maksukohustused 130 253 123 433 Viitvõlad töötajatele 9 578 855 Kokku võlad töövõtjatele 406 018 384 915 8 25 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Muud võlad (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Muud viitvõlad 6 919 6 919 Edasiandmisele kuuluv 4 888 4 888 Muud 2 031 2 031 Kokku muud võlad 6 919 6 919 31.12.2018 12 kuu jooksul Muud viitvõlad 2 523 2 523 Edasiandmisele kuuluv 1 192 1 192 Muud 1 331 1 331 Kokku muud võlad 2 523 2 523 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 31.12.2017 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2018 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Jõhvi VV-lt 0 0 31 618 0 -31 618 0 Kultuuriministeeriumilt 0 0 197 000 0 -197 000 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 228 618 -228 618 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 0 54 000 5 276 848 -25 044 -5 289 704 16 100 Riigikantseleilt 0 0 172 554 0 -172 424 130 Kultuurkapitalilt 0 0 50 100 0 -42 100 8 000 KOV-delt 0 0 545 795 0 -545 795 0 Muudelt org-lt ja isikutelt 0 0 13 079 0 -13 079 0 Välisabi 0 0 24 750 0 -24 750 0 EAS-lt 39 628 0 39 628 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 39 628 54 000 6 122 754 -25 044 -6 087 852 24 230 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 39 628 54 000 6 351 372 -25 044 -6 316 470 24 230 toetused 26 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2019 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Jõhvi VV-lt 0 0 15 095 0 15 095 0 Kultuuriministeeriumilt 0 0 542 784 0 542 784 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 557 879 557 879 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 0 16 100 5 063 504 -14 100 5 058 004 7 500 Riigikantseleilt 0 130 6 700 -130 6 700 0 Kultuurkapitalilt 0 8 000 32 000 0 24 200 15 800 KOV-delt 0 0 470 940 0 470 940 0 Muudelt org-lt ja isikutelt 0 0 19 930 0 19 930 0 Välisabi 0 0 9 000 0 9 000 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 24 230 5 602 074 -14 230 5 588 774 23 300 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 0 24 230 6 159 953 -14 230 6 146 653 23 300 toetused Lisa 12 Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 188 266 778 664 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 557 879 228 618 Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused 4 400 508 5 309 188 Kokku annetused ja toetused 6 146 653 6 316 470 sh eraldis riigieelarvest 5 616 677 5 663 278 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 486 035 577 413 muudelt org-lt 43 941 75 779 Rahalised ja mitterahalised annetused 2019 2018 Rahaline annetus 6 146 653 6 316 470 Kokku annetused ja toetused 6 146 653 6 316 470 27 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Piletimüük 1 507 171 1 496 901 Kontsertide müük vabariigis 81 902 295 766 Kontsertide müük väljaspool vabariiki 88 370 165 242 Koolikontserdid 109 128 86 057 Kavade ja buklettide müük 20 249 17 156 Kontsertide ja etendustega seotud reklaamipinna müük 150 636 172 483 Kinopiletite müük ( Jõhvi KM kino ) 40 679 42 198 Kontserdisaalide üür 732 743 673 718 Ruumide üüri ja ekspluatatsioonikulude katte tulud 286 517 285 390 Tehnika, instrumentide ja inventari üür 136 786 95 596 Toitlustusteenus( Pärnu KM kohvik) 97 460 90 177 Muu majandustegevus 25 889 46 042 Piletimüügi teenustasud 39 124 35 049 Kokku tulu ettevõtlusest 3 316 654 3 501 775 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent 324 671 316 069 Energia 249 869 273 360 Elektrienergia 120 610 125 303 Soojusenergia 129 259 148 057 Mitmesugused bürookulud 95 437 112 749 Lähetuskulud 67 997 92 452 Koolituskulud 13 690 9 888 Riiklikud ja kohalikud maksud 1 303 1 889 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 16 270 38 053 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 363 042 274 965 Sõidukite kulud 83 985 97 871 Info-ja ja kommunikatsiooni kulud 40 274 55 381 Inventari majandamiskulud 65 692 76 918 Muud ostetud materjalide ja kaupade kulud 52 614 42 223 Kontserttegevuse kulud 2 728 139 3 675 438 Muud 0 23 Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 102 983 5 067 279 28 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 2 842 758 2 812 747 Sotsiaalmaksud 957 598 929 947 Muud 2 823 664 Kokku tööjõukulud 3 803 179 3 743 358 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 155 161 Koosseisuliste töötajate arv 31.12.2019 seisuga oli 163. 2019.aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv oli 155 ja nende palgakulu 3 405 210 eurot. Palgakulu hulgas lisaks koosseisulistele on kajastatud ka esinejate ühekordsed lepingulised maksumused. Aastal 2019 jagunesid töötajate keskmised arvud järgmiselt: - Nõukogu liikmed - 6 - Juhatuse liige - 1 - Juhid - 18 - Tippspetsialistid - 69 - Keskastme spetsialistid - 19 - Töölised ja abiteenistujad - 52 Lisa 16 Intressikulud (eurodes) 2019 2018 Intressikulu kapitalirendilt 339 007 324 063 Kokku intressikulud 339 007 324 063 Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2019 31.12.2018 Füüsilisest isikust liikmete arv 6 7 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 69 106 58 834 Lisa 18 Bilansipäeva järgsed sündmused Eesti Vabariigi Valitsus kuulutas 12.03.2020 välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Eriolukorra meetmed muudavad suure osa Eesti inimeste elukorraldust, muuhulgas keelates avalike ürituste läbiviimise. Majandusaasta aruande koostamise hetkeks oli SA Eesti Kontsert tühistanud ajavahemikul 13.03.2020 – 30.04.2020 korraldatavad üritusd. Samuti on nimetatud ajavahemikul tühistatud kõik kontserdisaalide rendilepingud. Sisuliselt on SA Eesti Kontserdi põhitegevus ning omatulu teenimine peatunud. Aruande koostamise ajal ei 29 Sihtasutus Eesti Kontsert 2019. a. majandusaasta aruanne olnud teada eriolukorra kestvus, mistõttu polnud võimalik hinnata sellest tulenevat majandusliku mõju SA Eesti Kontserdile. 30  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Kontsert nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Kontsert (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014 09.04.2020