dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 21. aprill 2020
Viit
10-5/947-1
Registreeritud
21. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Forum Cinemas OÜ, Kino Sõprus, Viimsi Kino, Kino Artis, Cinamon Kino, Apollo Kino OÜ, Elektriteater MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post/DVK
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-5 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
Toimik
10-5/2020 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
Vastutaja
Siim Rohtla
Lahendamise tähtaeg
21. mai 2020

Failid

  • 📎2020.04.20 - Kinode pöördumine 15-04-2020.asice79 KB
  • 📎Kinode pöördumine 15-04-2020 Elektriteater.asice30 KB
  • 📎Pöördumine_20200420.pdf650 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu kultuurikomisjon 15. aprill 2020 Aadu Must Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, Eesti [email protected] Kultuuriministeerium Tõnis Lukas Kultuuriminister Suur-Karja 23, 15076 Tallinn, Eesti [email protected] Koopia: [email protected] Käesolev pöördumine on edastatud adressaatidele digiallkirjastatuna ülaltoodud e-posti aadressidele. Pöördumine seoses eriolukorra meetmete rakendamisega Eesti kinodele Lugupeetud Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ja kultuuriminister Tõnis Lukas Pöördume teie poole seoses COVID-19 viiruse levikuga Eestis välja kuulutatud eriolukorra ja selle alusel kehtestatud piirangutega ning sellega seoses tekkinud raskuste ja probleemidega Eesti kinosektorile ning ettepanekutega nende leevendamiseks. Tulenevalt eriolukorra väljakuulutamisest on Vabariigi Valitsus 13.03.2020 võtnud vastu korralduse „Eriolukorra meetmete rakendamise“ kohta, mille p 3 kohaselt keelati alates 1 3. märtsist kuni 1. maini 2020. a kõik avalikud kogunemised, sh kinoseansid, ööklubid, etendused, kontserdid ja konverentsid , spordi- ja liikumisüritused ning muuseumide ja muude näitusasutuste külastamine . Antud piirang on avaldanud mär kimisväärset mõju Eesti kinodele, kes on olnud sunnitud eeltoodu tõttu oma tegevuse peatama ja kinod eriolukorra ajaks sulgema. Kinode sissetulek ja käive on seetõttu antud ajaperioodil 0 eurot. Samal ajal tuleb kinoettevõtjatel endiselt täita oma lepingutest tulenevaid kohustusi, sh töölepingutest, üürilepingutest, kommunaalteenuste lepingutest, filmistuudiotega sõlmitud lepingutest jne. Eesti kinosektori ettevõtjad on väga tänulikud meetme te eest, mida riik on juba rakendanud raskustes ettevõtjate, sh kinode, abistamiseks. Eelkõige on suureks abiks ajutise t öötasu hüvitis e maksmine töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Samuti võimaldab ettevõtjatel paremini rahavooge juhtida ja likviidsust säilitada Maksu- ja Tolliamet i poolt eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise peatamine. Lisaks eeltoodule vajavad Eesti kinoettevõtjad siiski riigilt täiendavat toetust, et eriolukorra tõttu mitte pankrotistuda ning olla eriolukorra lõppedes võimelised oma tegevusega jätkama. Hetkel valitsev olukord, mis kohustab inimesi olema võimaluse piires täielikult kodused, soodustab kodukino-, striimimise ja muude sarnaste teenuste kasutamist ning muudab ühtlasi inimeste filmitarbimise harjumusi, mida ei pruugi olla nii lihtne tagasi muuta ja külalisi kinodesse meelitada ka pärast eriolukorra lõppemist. Teiseks puudub kinodel pärast eriolukorra lõppemist ja taasavamist ka kriitiline hulk filme, mida publikule näidata , kuna paljude filmid e valmimine või linastumine on kas edasi lükatud või juba edastatud näitamiseks hoopis voogedastuskanalitesse. Kinode taasavamise ja taaskäivitamisega seonduvaid raskuski ilmestab ka rahvusvahelises meedias kajastatud Hiina katse kinod uuesti avada, mis kõik paari päeva järel siiski uuesti sulgeti. 2. aprillil 2020. a saadeti Riigikogule menetlemiseks lisaeelarve, milles mh on ettenähtud kultuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute püsikulude osaline kompenseerimine (kogumaht 19,8 mln eurot) , millest kavatsetakse toetada muuseume, teatreid, muusikavaldkonda, samuti spordivaldkonna riigiga seotud organisatsioone ja suuremaid liikumisharrastuse sündmusi ja muid loomesektori valdkondi. Kahjuks on eeltoodud nimekirjas t väljajäänud kinod, kellele seati ülalviidatud Vabariigi Valitsuse „Eriolukorra meetmete rakendamise“ korraldusega samataolised piirangud nagu teatritele, muuseumidele ja kontserdisaalidele. Leiame, et oluline on toetada samadel põhimõtetel ka Eesti kinosektorit, mis on samamoodi oluline kultuurilevitaja. Eesti kinod on kõige olulisem kanal (ja vahel ka ainuke kanal) Eesti filmikunsti ja -tööstuse levitamisele . Eesti filmide linastusteta Eesti kinodes ei ole võimalik katta Eesti filmide produktsioonikulusid, mis halvab oluliselt Eesti filmitööstus t tervikuna . Eesti filmide turuosa moodustas 2019. a kogu kinode vaatajaskonnast 23% ning kassatulust 22,3% ehk ca 4 861 136 eurot. S amuti toovad kinod Eesti kultuuripublikuni kaasaegse maailma kinokunsti . Eesti kinode kaudu jõuab publikuni tunnustatud rahvusvaheliste festivalide (Cannes, Sundance, Berliin jne) filmide paremik, mis soodustab väärtfilmide levikut ning rikastab kodumaise publiku filmivalikuvõimalusi. O sad kinod edastavad otseülekandeid maailmatasemel ooperi- ja balletilavastusest (sh London National Theatre , Metropolitan Opera ja Moskva Suure Teatri repertuaarist). Võttes arvesse eeltoodut, palume tungivalt lisada ka Eesti kinoettevõtjad nende organisatsioonide hulka, kellel on õigus saada riigilt täiendavat toetust: möödapääsmatute püsikulude , eelkõige üürimaksete, kommunaalmaksete ja stuudiotasude osali seks kompenseerimi seks; ärajäänud kinoseanssidele ning ooperi- ja balletilavastuste otseülekannetele eelmüügist ostetud piletitulu kompenseerimi seks . Alternatiivselt palume kaaluda Eesti Kaupmeeste Liidu 01.04.2020 pöördumises Vabariigi Valitsusele väljapakutud üürimaksete proportsionaalset toetust, laeindades seda kõigile üürisuhetele, mille kohaselt üürnikule kompenseeritakse riigi poolt üüri leandja poolt tehtud soodustusega sama suur osa (kuni 25%-se laeni). N äiteks kui üüri leandja alandab üüri 25% , siis riik kompenseerib üürnik ule veel täiendavalt 25% üürist ja üürniku lõplikuks kuluks kujuneb 50% algsest üürisummast . M eede rakendu ks juhul, kui üürileandja on nõus üüri alandama ning seejuures säilib ka üürniku omaosalus. Riik peaks toetama ettevõtjaid ka pärast eriolukorra lõppemist ning majandustegevuse jätkamisel. Nagu ülal viita s i m e, siis kinokülastajate tarbimiskäitumine selgelt muutub seoses eriolukorra piirangutega ning külastajate endise taseme saavutamine (vähemalt koheselt) ei ole realistlik. Samuti raskendab kinode tegevust taasavamisel piisava arvu (uute) filmide puudumine, mida külastajatele näidata. Seetõttu teeme alljärgnevad täiendavad ettepaneku d meetmete rakendamiseks, mis aitaksid kinosektori ettevõtjatel jätkata tegevust ka pärast eriolukorra lõppu: alandada kinopiletite käibemaksumäära (nt 9%-ni sarnaselt raamatutele majutusteenusele kohalduva käibemaksu määraga) ; näha ette täiendav nö starditoetus kinode taasavamiseks ja tegevuse jätkamiseks pärast eriolukorra lõppemist . Oleme valmis esitama täiendavat informatsiooni oma praeguse finantsolukorra ning tulevikuprognooside kohta. Samuti oleme valmis täiendavalt arutama ja kaasa mõtlema kinosektori jaoks optimaalseimate toetusmeetmete kehtestamisel ja kohaldamisel. Lugupidamisega Kristjan Kongo Janne Heikki Uusi-Kölli /digitaalallkiri/ /digitaalallkiri/ Forum Cinemas OÜ Forum Cinemas OÜ Juhatuse liige Juhatuse liige Kontakt: +372 5680 0780 [email protected] Indrek Kasela Kalle Kuusik /digitaalallkiri/ /digitaalallkiri/ Kino Sõprus Viimsi Kino MTÜ Must Käsi / OÜ Must Käsi 2 OÜ SPA Tours Juhatuse liige Juhatuse liige Rein Palosaar Tatiana Vsevolodovna Tolstaya /digitaalallkiri/ /digitaalallkiri/ Kino Artis Cinamon Kino OÜ Tallinnfilm Cinamon Holding OÜ Juhatuse liige Juhatuse liige Kadri Ärm /digitaalallkiri/ Apollo Kino OÜ Juhatuse liige From: Rutt Vark (EE) <[email protected]> Sent: Monday, April 20, 2020 6:07 PM To: Tõnis Lukas <[email protected]>; [email protected] Cc: KUL min <[email protected]>; Kristjan Kongo <[email protected]> Subject: Kinosektori pöördumine seoses eriolukorra mõjudega Lp kultuuriminister Tõnis Lukas ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must, Edastan teile käesolevaga Eesti kinode pöördumise seoses Eestis valitseva eriolukorra ning selle mõjudega kinosektorile ning kinode ettepanekutega nende olukorra leevendamiseks. Paluksime kaaluda meetmeid kinosektorile nii juba vastuvõetud lisaeelarve raames kui ka tõenäoliselt menetlemisele mineva teise lisaeelarve raames. Käesolevale e-kirjale on lisatud kinode digiallkirjastatud pöördumine (Tartu Elektriteater soovis pöördumisega ühineda lühendatud kujul). Kinod on valmis oma finantsolukorra ja tulevikuprognooside kohta esitama täiendavaid dokumente. Samuti on kinod valmis arutama ka muid meetmeid, et leida koostöös optimaalseim lahendus. Palume kinnitada käesoleva kirja ja selle manuste kättesaamist. Lugupidamisega Rutt Värk -- Rutt Värk Head of M&A I PwC Legal Estonia Office: +372 6141 858 I Mobile: +372 5233800 E-mail: [email protected] Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ Pärnu mnt 15,10141 Tallinn, Estonia http://www.pwclegal.ee Riigikogu kultuurikomisjon 15. aprill 2020 Aadu Must Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, Eesti [email protected] Kultuuriministeerium Tõnis Lukas Kultuuriminister Suur-Karja 23, 15076 Tallinn, Eesti [email protected] Koopia: [email protected] Käesolev pöördumine on edastatud adressaatidele digiallkirjastatuna ülaltoodud e-posti aadressidele. Pöördumine seoses eriolukorra meetmete rakendamisega Eesti kinodele Lugupeetud Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ja kultuuriminister Tõnis Lukas Pöördume teie poole seoses COVID-19 viiruse levikuga Eestis välja kuulutatud eriolukorra ja selle alusel kehtestatud piirangutega ning sellega seoses tekkinud raskuste ja probleemidega Eesti kinosektorile ning ettepanekutega nende leevendamiseks. Tulenevalt eriolukorra väljakuulutamisest on Vabariigi Valitsus 13.03.2020 võtnud vastu korralduse „Eriolukorra meetmete rakendamise“ kohta, mille p 3 kohaselt keelati alates 1 3. märtsist kuni 1. maini 2020. a kõik avalikud kogunemised, sh kinoseansid, ööklubid, etendused, kontserdid ja konverentsid , spordi- ja liikumisüritused ning muuseumide ja muude näitusasutuste külastamine . Antud piirang on avaldanud mär kimisväärset mõju Eesti kinodele, kes on olnud sunnitud eeltoodu tõttu oma tegevuse peatama ja kinod eriolukorra ajaks sulgema. Kinode sissetulek ja käive on seetõttu antud ajaperioodil 0 eurot. Samal ajal tuleb kinoettevõtjatel endiselt täita oma lepingutest tulenevaid kohustusi, sh töölepingutest, üürilepingutest, kommunaalteenuste lepingutest, filmistuudiotega sõlmitud lepingutest jne. Eesti kinosektori ettevõtjad on väga tänulikud meetme te eest, mida riik on juba rakendanud raskustes ettevõtjate, sh kinode, abistamiseks. Eelkõige on suureks abiks ajutise t öötasu hüvitis e maksmine töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Samuti võimaldab ettevõtjatel paremini rahavooge juhtida ja likviidsust säilitada Maksu- ja Tolliamet i poolt eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise peatamine. 2. aprillil 2020. a saadeti Riigikogule menetlemiseks lisaeelarve, milles mh on ettenähtud kultuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute püsikulude osaline kompenseerimine (kogumaht 19,8 mln eurot) , millest kavatsetakse toetada muuseume, teatreid, muusikavaldkonda, samuti spordivaldkonna riigiga seotud organisatsioone ja suuremaid liikumisharrastuse sündmusi ja muid loomesektori valdkondi. Kahjuks on eeltoodud nimekirjas t väljajäänud kinod, kellele seati ülalviidatud Vabariigi Valitsuse „Eriolukorra meetmete rakendamise“ korraldusega samataolised piirangud nagu teatritele, muuseumidele ja kontserdisaalidele. Leiame, et oluline on toetada samadel põhimõtetel ka Eesti kinosektorit, mis on samamoodi oluline kultuurilevitaja. Eesti kinod on kõige olulisem kanal (ja vahel ka ainuke kanal) Eesti filmikunsti ja -tööstuse levitamisele . Eesti filmide linastusteta Eesti kinodes ei ole võimalik katta Eesti filmide produktsioonikulusid, mis halvab oluliselt Eesti filmitööstus t tervikuna . Eesti filmide turuosa moodustas 2019. a kogu kinode vaatajaskonnast 23% ning kassatulust 22,3% ehk ca 4 861 136 eurot. S amuti toovad kinod Eesti kultuuripublikuni kaasaegse maailma kinokunsti . Eesti kinode kaudu jõuab publikuni tunnustatud rahvusvaheliste festivalide (Cannes, Sundance , Berliin jne) filmide paremik, mis soodustab väärtfilmide levikut ning rikastab kodumaise publiku filmivalikuvõimalusi. Oleme valmis esitama täiendavat informatsiooni oma praeguse finantsolukorra ning tulevikuprognooside kohta. Samuti oleme valmis täiendavalt arutama ja kaasa mõtlema kinosektori jaoks optimaalseimate toetusmeetmete kehtestamisel ja kohaldamisel. Lugupidamisega Andres Kauts /digitaalallkiri/ Elektriteater MTÜ Juhatuse liige [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel