dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 21. aprill 2020
Viit
10-6/946-1
Registreeritud
21. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu kultuurikomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post/DVK
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-6 Kirjavahetus teatrite valdkonda puudutavates küsimustes
Toimik
10-6/2020 Kirjavahetus teatrite valdkonda puudutavates küsimustes
Vastutaja
Maria-Kristiina Soomre
Lahendamise tähtaeg
21. mai 2020

Failid

  • 📎1-1-14-169-31_-_KULK.asice108 KB

Sisu (failidest)

Eesti Esitajate Liit Teie 07.04.2020 nr 5, e-kirjad 07. ja 13.04.2020 Eesti Näitlejate Liit Meie .04.2020 nr 1-1/14-169/31 Vastuskiri seisukohtadele Austatud huvirühmade esindajad Kultuurikomisjon tänab Teid, et esitasite oma seisukohad riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõus 169 SE kavandatud loovisikute ja loomeliitude seaduse (edaspidi LLS) muudatuste kohta. Eelnõu menetlemise juhtivkomisjon oli Riigikogu rahanduskomisjon, kes küsis ka kultuurikomisjoni arvamust. Olete oma kirjades väljendatud kõige suuremat muret LLS §-i 20 lõike 41 sisseviimise üle. Eesti Esitajate Liit leiab, et pakutud sõnastuse korral võib tekkida olukord, kus loomeliit peab rahuldama kõik loomeliidule esitatud loometoetuste taotlused, olenemata riigieelarvest eraldatud vahendite mahust ning vajadusel leidma toetuste maksmiseks muid vahendeid. Eesti Näitlejate Liit näeb, et uue sättega pannakse kohustus kasutada ära kogu eelnevate aastate jääk ning tekib oht, et kavandatav säte ei võimalda enam määrata loomestipendiume. Kuivõrd Teie kirjad jõudsid meieni pärast rahanduskomisjonile arvamuse edastamist, anname siinkohal omapoolse selgituse selle sätte kohta LLS üldises kontekstis. LLS normid loovad oma koostoimes süsteemi, kus konkreetseks aastaks eraldatud toetust tuleks maksta vabakutseliste loovisikute loometoetuseks (arvestades kuni 15% halduskuludeks) ja kui konkreetseks aastaks eraldatud toetust ei ole täies ulatuses loometoetuste maksmiseks kasutatud, siis võib toetuse eraldamise aastale järgneval aastal maksta toetuse ülejäänud osast stipendiume loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks. Kehtiv LLS § 12 lõige 5 ei võimalda loomeliidul, juhul kui talle on laekunud loometoetuste taotlused, otsustada, kas ta maksab loometoetusi välja igal aastal taotletud mahus või säilitab osa eraldatud vahenditest järgneval aastal nt stipendiumide maksmiseks. Kehtiv seadus eeldab, et esmalt makstakse aasta jooksul välja taotletud loometoetused ning seejärel, kui tekib jääk, saab järgmisel aastal maksta stipendiume. Loomeliidul on õigus katkestada juba otsustatud loometoetuste maksmine ja keelduda uute taotluste rahuldamisest, kui loomeliidule eraldatud vahendid lõppevad (LLS § 20 lg 4). Eelnõuga 169 SE lisatakse LLS-i säte olukorraks, kus loomeliidul on jäänud eelmise aasta toetust üle ning tal on üleval varasemalt otsustatud loometoetuste maksmine ja/või uued taotlused. Lisatava sätte järgi tuleb sel juhul jätkata loometoetuste maksmist ja taotluste rahuldamist. 2 Sätet ei saa tõlgendada selliselt, et loomeliidul on kohustus maksta loometoetust isegi juhul, kui kogu eraldatud toetus (jääk) on eesmärgipäraselt ära kasutatud ja säte ei pane loomeliidule kohustust leida loometoetuse maksmiseks vahendeid muudest allikatest. Loomeliidule pandud ülesanne on seotud loomeliidule eraldatud sihtotstarbeliste vahenditega. Loomeliidule eraldatud toetuse ning eelneva aasta jäägi ammendumisel rakendub LLS § 20 lg 4. Sätte eesmärk ei ole kohustada loomeliitu eelnevate aastate jääki ära tarbida või keelata stipendiumide maksmine, vaid säte keelab loometoetuste maksmisest keelduda, kui jooksvaks aastaks eraldatud vahendid on lõppenud, kuid loomeliidul on tegelikult alles riigi poolt eraldatud vahendeid varasemast aastast. Säte ei välista stipendiumide maksmist, kui eelneva aasta toetuse jääk seda võimaldab (näiteks on jääk suurem kui taotletavad loometoetused). Seadus ei näe ette loometoetusteks mittekasutatud vahendite kogumist määramatuks tähtajaks. LLS § 12 lg 5 kohaselt võib loomeliit toetust kasutada toetuse eraldamise aastale järgneval aastal ning LLS § 13 lg 2 kohaselt tuleb summa, mida loomeliit ei ole kasutanud sihipäraselt, riigieelarvesse tagastada. Leiame, et LLS-i lisatav säte ei lähe vastuollu ega muuda seaduse senist lähenemist. Loodame, et selgitus aitab sätte eesmärki paremini mõista. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aadu Must Esimees Koopia: Kultuuriministeerium Riigikogu rahanduskomisjon Angelika Berg 631 6483 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →