Kiri

NÕUKOGU OTSUS Tallinn 14.04.2020 Nr 1-1/2 Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruande 2019 kinnitamine Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõige 1 punktile 7 Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsustab: 1. Kinnitada „Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 2019“. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Rahnel Nõukogu esimees  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Rahvusraamatukogu nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Rahvusraamatukogu (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2019, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab lehekülgedel 7 kuni 23 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas asutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks asutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Tallinn, 31. märts 2020 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andris Jegers Liina Randmann Vandeaudiitori number 171 Vandeaudiitori number 661 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 Narva mnt 5, 10117 Tallinn 2  Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 01.01.2019 - 31.12.2019 Registrikood: 74000139 Aadress: Tõnismägi 2 15189 Tallinn Telefon (info): 3 726 307 501 Faks: 3 726 311 410 Elektronpost: [email protected] Kodulehekülg: www.rahvusraamatukogu.ee Peadirektor: Janne Andresoo Audiitor: KPMG Baltics OÜ  Aastaaruanne 2019 SISUKORD Tegevusaruanne ........................................................................................................................... 3 Raamatupidamise aastaaruanne ............................................................................................... 7 Bilanss ......................................................................................................................................... 7 Tulemiaruanne ............................................................................................................................. 8 Rahavoogude aruanne ................................................................................................................. 9 Netovara liikumise aruanne ....................................................................................................... 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted.................................................................................................... 11 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................ 15 Lisa 3 Maksud ....................................................................................................................... 15 Lisa 4 Materiaalne põhivara .................................................................................................. 16 Lisa 5 Immateriaalne põhivara .............................................................................................. 17 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed ................................................................................................... 17 Lisa 7 Kasutusrent ................................................................................................................. 18 Lisa 8 Müügitulu ................................................................................................................... 19 Lisa 9 Sihtfinantseerimine ..................................................................................................... 20 Lisa 10 Majandamiskulud ..................................................................................................... 22 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud .................................................................................... 22 Lisa 12 Tööjõukulud ............................................................................................................. 23 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud ........................................................................................ 23 Lisa 14 Bilansipäevajärgsed sündmused ............................................................................... 23 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ........................................................................................... 24 Majandusaasta aruande allkirjad ............................................................................................. 25 2  Aastaaruanne 2019 Tegevusaruanne Rahvusraamatukogu 2019. aasta tegevuskava lähtus missioonist säilitada ja edendada Eesti kultuuripärandit ning olla sillaks teadmiste ja inimeste vahel. Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi RR) juhindub oma strateegias 2021. aastani seatud visioonist olla avatud, inspireerivat ja kaasavat tegutsemiskeskkonda pakkudes uue põlvkonna raamatukogu ja raamatukogundusliku mõtte arendaja. 2019. aasta üks olulisemaid tegevusi oli RR-i hoone rekonstrueerimisprojektiga alustamine ja ajakavakohane edasiliikumine. Hoone rekonstrueeritakse täielikult, sh uuendatakse kommunikatsioonid, muudetakse ruumiplaneeringut ning oluliselt paraneb energiatõhusus. Uuendatud raamatukoguhoonesse asuvad ka Rahvusarhiivi Tallinna üksused, arhiiviga koostöös valmis ruumiprogramm. Rekonstrueerimisprojekti juhib Riigi Kinnisvara AS, kes viis läbi riigihanke leidmaks rekonstrueerimise projekteerijat. Projekteerimishanke võitis büroo Sirkel & Mall. 2019. aastal alustati ka ettevalmistusi kogude remondiaegseks kolimiseks, prognoositi nii hoidla- kui ka avakogude teavikutele vajalike asenduspindade suurus ja tingimused. RR-i eesmärk on olla oma kasutajale avatud, kasutajasõbralik ja professionaalne partner. Selle sihi tulemuslikkust saame mõõta, hinnates raamatukogu hoone ja teenuste kasutamist: 2019. aastal oli kasv eelmise aastaga võrreldes 19%. RR-i edukust näitab suundumus, et hoone külastuste seas kasvab aasta-aastalt lugemisala külastuste osakaal, mis 2019. aastal oli 64%. Lugemisala kasutuse kasvu põhjuseks võib pidada teavikute laenutusvõimaluste laienemist ja kõrget teeninduskvaliteeti. Vilja on hakanud kandma teadlik tegevus raamatukogukasutajate võrgustike kujundamisel ning teenuste ja kogude tutvustamine sisukate ürituste, haridus- ja kultuuriprogrammide kaudu. Jõudsalt kasvas ka sotsiaalmeedia jälgijate arv, mis oli peaaegu viiendiku võrra suurem kui 2018. aastal. 3  Aastaaruanne 2019 2019. aasta tulemused võrreldes 2018. aastaga RR-i soovitusindeks Lugemisala Raamatukoguhoone Kojulaenutuste arv (SI) füüsiliste külastuste külastuste arv arv + 8% + 22% 87% + 19% 2019. a 311 565 2019. a 40 982 2018. a 73% 2019. a 200 483 2018. a 289 721 2018. a 33 701 2018. a 169 228 Haridustegevustes RR-i Korraldatud ürituste Sotsiaalmeedia osalenute arv andmebaaside arv jälgijad + 140% kasutus + 81% + 24% 2019. a 7737 + 19% 2019. a 183 2019. a 7304 2018. a 3226 2019. a 2 411 208 2018. a 101 2018. a 5895 2018. a 2 024 029 Raamatukoguhoidjate Digitaalsena Trükifailide Kataloogimist täienduskoolitustel kättesaadavate hankimine vajavate osalejate arv väljaannete väljaannete + 14% protsent protsent 2019. a 420 ↑ ↑ ↓ 2018. a 369 2019. a 17% 2019. a 103,9% 2019. a 50% 2018. a 12,7% 2018. a 103,4% 2018. a 75% Teeninduskvaliteet on raamatukogutöö kõige olulisem indikaator, mille jälgimine toimub RR- is juba neljandat aastat soovitusindeksi metoodika alusel. Näitaja hüppeline tõus aruandeaastal annab tunnistust sellest, et tegevused teeninduskvaliteedi tõstmiseks, teenuste ühtlustamiseks ning kasutajasõbralikumaks muutmiseks on vilja kandnud ja lojaalsete kasutajate ring suurenenud. Soovitusindeks Soovitusindeks (SI) Soovitusindeks (SI) Soovitusindeks (SI) 2016 2017 2018 (SI) 2019 64% 59,1% 73% 87,1% RR-i korraldatud sisuka kultuurisündmuse suurepäraseks näiteks 2019. aastast oli näitus Laulupeoraamatukogu. Eesti laulupidu sõnas, pildis ja helis, mis vaatles üldlaulupidude traditsiooni trükikultuuri erinevate väljendusvormide kaudu, aga ka Eesti esimesele rahvusatlasele pühendatud näitus Rahvusatlas, mis valmis Tartu Ülikooli geograafide ja AS- i Regio kaardimeistrite koostöös. Ulatuslikuma mõjuga partnernäitus oli Dannebrog 800, mis valmis koostöös Rahvusarhiiviga. Digitaalhumanitaaria valdkonna tegevuste 2019. aasta eesmärk oli suurendada kultuuripärandi kättesaadavust, aidates sellega kaasa teadus-, õppe- ja uurimistööle. Sisukuse ja osavõtjate arvu poolest väärib 2019. aastal esile tõstmist koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsiga korraldatud VII rahvusvaheline Eesti digitaalhumanitaaria konverents, mis käsitles digitaalse kultuuripärandi kasutamist uurimistöös ja hariduses. 4  Aastaaruanne 2019 Haridustegevuste laiendamine oli 2019. aasta üks fookustest. Saame tõdeda, et aasta oli edukas: kasvas nii haridusprogrammide kui ka nendes osalejate arv, mis lähenes 8000-le (tõus 2018. aastaga võrreldes 140%). Sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu teenuse vaates kujunes 2019. aasta õnnestunuks. Kasutajate kaasamine, koolituste läbiviimine ja raamatukogu tutvustamine on suurendanud ka kogude ja infotoodete kasutamist. Valdkonnaga seotud litsentsiandmebaaside kasutus suurenes pea veerandi võrra. Korraldati arvukalt üritusi, mida külastas ligi 8000 inimest, see ületab prognoositut ligi poole võrra. Lugemissaalide avakogude laenutuste arv tõusis 16%. RR-i andmekogude kasutus on 2019. aastal samuti arvestatavalt tõusnud, kasvades eelmise aastaga võrreldes 19%. Andmekogude kasutuse kasv on seotud nii digiteeritud kui ka digitaalselt loodud ainese mahu suurenemisega, millesse RR on panustanud kogude digiteerimise ja digitaalsete säilituseksemplaride kogumisega. RR oli 2019. aastal väga edukas digitaalsete säilituseksemplaride kogumises: hankida õnnestus nii 2019. aastal ilmunud kui ka eelneval kahel aastal saabumata jäänud säilituseksemplarid. Kirjastajate teadlikkus säilituseksemplari seaduse täitmisest on tänu järjekindlale teavitustööle hakanud kasvama. Seda tõendab muuhulgas ka kirjastajatele tehtavate ettekirjutuste vähenemine aasta-aastalt. Ennast igati õigustanud muutuseks laenuteenuses oli iseteenindusliku raamatukapi kasutuselevõtt, sellega lõppes edukalt RFID-tehnoloogial põhinev arendusprojekt. Märgatavalt kasvas raamatute iseteeninduslike laenutuste ja tagastuste arv, sellele aitas kindlasti kaasa uute võimaluste tutvustamiseks korraldatud turunduskampaania. RR-i üheks oluliseks fookuseks on kesksete raamatukoguteenuste loomine kogu Eesti raamatukoguvõrgule. 2019. aastal tegeleti ligi 20 keskse riigiülese e-teenuse ja RR-i toimimist toetava arendusprojektiga. RR-i kui Eesti trükipärandi pikaajalist säilitajat mõjutasid 2019. aastal enim projekti Digitaalarhiivi kaasajastamine ettevalmistustööd, alustati projektidega E-väljaannete laenutuse teenuse eelanalüüs ja Massdigiteerimise arhiveerimise terviklahendus. RR-i kui uuenduste eestvedaja vaates saab esile tõsta riigiülese innovatsiooniprojekti Raamatud liikuma edukat ettevalmistamist. 2019. aasta arendustegevuste miinuspoolele asetub aga Kirjastajaportaali projekt, mis katkestati arenduspartneri ettepanekul esialgsest märksa suuremaks osutunud töömahu tõttu. RR-i väärtusega olla uuendaja ühtib hästi tehisintellekti (nn kratte) rakendavates projektides osalemine. 2019. aastal tehti algust kahe tehisintellekti rakendava teenuse Automaatne märksõnastamine ja Küsi meilt prototüübi loomisega. RR-i 2019. aasta suurimaks proovikiviks arendustegevuste vallas osutus IT-organisatsiooni korrastamine. RR-i IT-partneriks on alates 2018. aastast Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT), kes pakub RR-ile kvaliteetset arvutitöökoha teenust. IT- põhiste arendustegevuste osas kaardistati koos RMIT-iga teenuseid, lepiti kokku teenustasemed, analüüsiti protsesse ning rahastusmudelit. Aasta lõpuks jõuti ühisele arusaamisele, et mõttekas on tuua IT-põhiste arenduste juhtimine tagasi RR-i. 2020. aasta 1. jaanuarist alustas taas tööd RR-i IT arenduskeskus. 5  Aastaaruanne 2019 RR-i eesmärk on kujundada teenuseid kliendikeskselt, kasutades teenusedisaini põhimõtteid. 2019. aastal avanes RR-il hea võimalus teha teenuste disainimisel koostööd Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi elamusturunduse ja teenusedisaini uurimisgrupiga. Ühiselt korraldati konverents Teenusedisain kui väärtuse loomine, kus tutvustati ka tehnikaülikooli elamusturunduse ja teenusedisaini õppeaine raames koostatud magistritöid, mis keskendusid RR-i teenuste disainimisele. Digitaalse maailma pidev areng seab eesmärgiks toetada ka raamatukogutöötajate pidevat arengut. Koostöös BCS Koolitusega viis RR läbi 22 e-kodaniku juhendajate koolitust, mille käigus täiendas oma digipädevust 330 õppijat. Kaheaastane projekt on koostöös BCS Koolituse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga tänaseks edukalt lõppenud, kahe aasta jooksul väljastati tunnistus 1000-le raamatukogutöötajale. Tähtsaimaks aastaseks organisatsiooniliseks arendusprojektiks oli RR-i väärtuste käitumuslike kirjelduste koostamine, kaasates kõiki selleks soovi avaldanud kolleege. Väärtuste kirjeldamine käitumuslikus võtmes on oluline nende senisest ühtsemaks mõistmiseks kogu organisatsioonis, lisaks on käitumuslikud kirjeldused olulised 2020. aastal algava töötaja kompetentsimudeli loomise protsessis. FINANTSNÄITAJAD 2018 2019 (tuhandetes eurodes) Varad kokku 13 559 13 605 Käibevara 1 016 1 380 Põhivara 12 543 12 225 Lühiajalised kohustised 431 515 Pikaajalised kohustised 0 0 Netovara 13 128 13 090 Müügitulu 667 703 Eraldised riigieelarvest 6 660 6 899 Muud sihtfinantseeringud 1 170 1 363 Tegevuskulud 8 575 9 137 Tulem -66 -38 SUHTARVUD 2018 2019 Käibevara/lühiajalised kohustised 236% 268% Põhivara/bilansimaht 93% 90% Netovara/bilansimaht 97% 96% Müügitulu/eraldised riigieelarvest ja sihtfinantseeringud 9% 9% 2019. aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 236 töötajat; töötajatele makstud töötasude üldsumma oli 3 942 572 eurot. Peadirektori töötasu oli 56 550 eurot. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu 2019. aastal kokku 2 470 eurot. 6  Aastaaruanne 2019 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) AKTIVA (vara) lisa 31.12.2019 31.12.2018 Käibevara Raha 856 820 678 004 Nõuded ja ettemaksed 2 502 939 314 349 Varud 20 635 23 979 Käibevara kokku 1 380 394 1 016 331 Põhivara Materiaalne põhivara 4 12 136 717 12 387 470 Immateriaalne põhivara 5 88 103 155 063 Põhivara kokku 12 224 820 12 542 533 AKTIVA (vara) KOKKU 13 605 213 13 558 865 PASSIVA (kohustised ja netovara ) Lühiajalised kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 6 515 368 430 749 Lühiajalised kohustised kokku 515 368 430 749 Kohustised kokku 515 368 430 749 Netovara 13 089 845 13 128 116 PASSIVA (kohustised ja netovara) KOKKU 13 605 213 13 558 865 7  Aastaaruanne 2019 Tulemiaruanne (eurodes) lisa 2019 2018 Müügitulu (Tegevustulu) 8 702 771 667 020 Tegevustoetus 6 899 358 6 660 000 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 9 14 987 294 067 sh välisabi 0 31 656 sh tagasinõutud sihtfinantseerimine -93 829 0 Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 9 1 347 672 876 348 sh välisabi 129 099 85 910 sh tagasinõutud sihtfinantseerimine -50 295 0 Muud tegevustulud 133 341 11 563 Kokku tegevustulud 9 098 129 8 508 998 Kaubad, toore, materjal ja teenused 10 -2 815 756 -2 339 028 (majandamiskulud) Mitmesugused tegevuskulud 11 -361 801 -396 288 Tööjõukulud 12 -5 358 559 -5 314 603 Muu tegevuskulu 0 -1 250 Põhivara kulum ja väärtuse langus kokku 4,5 -600 418 -523 595 Kokku tegevuskulud -9 136 533 -8 574 764 Tegevustulem -38 404 -65 766 Finantstulud ja –kulud Intressitulu 134 134 Finantstulud ja –kulud kokku 134 134 Aruandeaasta tulem -38 271 -65 633 8  Aastaaruanne 2019 Rahavoogude aruanne (eurodes) lisa 2019 2018 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem -38 404 -65 766 Korrigeerimised: Põhivara kulum 4,5 600 418 523 595 Põhivara soetamiseks käibemaksukulu 32 277 49 297 Sihtfinantseerimise tulud põhivara 9 -14 987 -294 067 soetamiseks Põhitegevusega seotud käibevara muutus -139 974 17 796 Varude muutus 3 344 4 649 Põhitegevusega seotud kohustiste muutus 94 477 -92 503 Kokku rahavood põhitegevusest 537 151 143 000 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -254 780 -462 597 Laekunud sihtfinantseerimised põhivara -103 687 120 485 soetamiseks Laekunud intressid ja muu finantstulu 134 134 Kokku rahavood investeerimistegevusest -358 334 -341 979 Rahavood kokku 178 817 -198 979 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 678 004 876 982 Raha ja selle ekvivalentide muutus 178 817 -198 979 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 856 820 678 004 9  Aastaaruanne 2019 Netovara liikumise aruanne (eurodes) Netovara seisuga 31.12.2017 13 193 748 2018. aasta tulem -65 632 Netovara seisuga 31.12.2018 13 128 116 2019. aasta tulem -38 271 Netovara seisuga 31.12.2019 13 089 845 10  Aastaaruanne 2019 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Lisaks eeltoodule on Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamise aastaaruande koostamisel arvestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuete ja arvestuspõhimõtetega. Juhul, kui Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori juhendis sätestatud põhimõtetest. Vara ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varadena on näidatud varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal. Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Ülejäänud varad ja kohustised on näidatud pikaajalistena. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemist nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja rahavoogude aruanne Raha ja raha ekvivalentidena rahavoogude aruandes näidatakse raha kassas ja arvelduskontode jääke. Rahavoogude aruande koostamisel on kasutatud kaudset meetodit. Finantsvarad ja -kohustised Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Finantsvarad ja -kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või -kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või -kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui Rahvusraamatukogu kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast 11  Aastaaruanne 2019 tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved kajastatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Lootusetud nõuded on aruandeaastal antud inkassofirmadele. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta ja mille maksumus ületab 5000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendile ei lisata põhivara soetusmaksumusele tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu, käibemaks kantakse aruandeperioodi kuludesse. Vara, mille maksumus ei ületa 5000 eurot, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kuludesse. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, siis seda hinnatakse, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Põhivaragruppide amortisatsiooninormid on järgmised: hooned ja hoonestusõigus 2 % aastas masinad ja seadmed 10 - 20% aastas muu inventar 10 - 25% aastas Teavikud ja kunstiväärtused võetakse arvele soetusmaksumuses, nende puhul piirväärtust ei rakendata. Maad, teavikud ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Teavikud ja kunstiväärtused kantakse bilansist maha siis, kui need on kasutamiskõlbmatud või hävinenud. 12  Aastaaruanne 2019 Rahvusraamatukogu ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalsete põhivarade objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu- (renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Juhul, kui põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mille kasutusiga on pikem, kui üks aasta ja mille maksumus ületab 5000 eurot. Immateriaalset vara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Tarkvara amortiseeritakse 14 - 25% aastas. Rendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna kuluna ja rendileandjana tuluna tekkepõhiselt rendiperioodi jooksul. Tulu Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Toetused Tegevustoetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest, kajastatakse raha laekumisel tulemiaruandes tuluna. 13  Aastaaruanne 2019 Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse lähtuvalt tulude-kulude vastavuse printsiibist. Selliseid laekunud sihtfinantseerimise summasid, millele vastavad kulud tekivad järgmisel perioodil, näidatakse bilansi real „Võlad ja ettemaksed“. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Tasuta saadud teenused Teistelt avaliku sektori üksuselt saadud tasuta teenuseid kajastatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi § 32 lg 6 tegevuskuluna ja sihtfinantseerimise tuluna. Välisvaluutas toimuvate tehingute kajastamine Välisvaluutas toimuvad tehingud kajatatakse tehingu toimumise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursiga. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud vara ja kohustised on ümber hinnatud Eurodesse bilansipäeva valuutakursside alusel. Seotud osapoolte tehingud Rahvusraamatukogus loetakse seotud osapoolteks peadirektor ja töötajad, kellel on õigus sõlmida Rahvusraamatukogu nimel lepinguid ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed (sh elukaaslased ja lapsed) ning kõigi eelpool nimetatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulisi vara ja kohustiste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul ning on seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, mis ei ole seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata bilansis, nende olemasolul on nende sisu avalikustatud aastaaruande lisades. 14  Aastaaruanne 2019 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed lisa 31.12.2019 31.12.2018 Nõuded ostjate vastu 100 243 78 360 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -6 309 -3 202 Muud viitlaekumised 1 053 2 137 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 7 210 5 989 Sihtfinantseerimise nõuded 9 135 779 28 198 Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 0 352 Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 255 742 202 117 Muud lühiajalised nõuded 9 222 398 Kokku 502 939 314 349 Muude ettemakstud tulevaste perioodide kuludena on kajastatud järgnevateks perioodideks tellitud perioodika, andmebaaside kasutamise litsentside jms eest tehtud ettemaksed. Lisa 3 Maksud 31.12.2019 31.12.2018 lisa ettemakse võlg ettemakse võlg Ettemaksukonto 2 7 210 5 989 Käibemaks 23 840 15 368 Erisoodustuste tulumaks 2 398 2 548 Üksikisiku tulumaks 51 452 47 942 Sotsiaalmaks 111 988 114 758 Töötuskindlustusmaks 7 035 7 122 Kogumispensioni makse 4 779 4 821 Kokku ettemaksed 2 7 210 5 989 Kokku võlad 6 0 201 492 0 192 561 15  Aastaaruanne 2019 Lisa 4 Materiaalne põhivara Infotehno- Ette- Ehitised ja Masinad loogia ja Kunsti- maksed ja Maa hoonestus- ja Teavikud Kokku muu väärtused lõpetamata õigus seadmed inventar põhivara Soetusmaksumus 666 017 19 914 448 995 743 663 980 69 960 4 653 112 0 26 963 260 31.12.2018 Soetamine 2019 14 790 185 847 40 513 241 150 Ümberklassifitseerimine 0 Mahakandmine 2019 -3 389 -3 389 Soetusmaksumus 31.12.2019 666 017 19 914 448 995 743 678 770 69 960 4 835 569 40 513 27 201 020 Akumuleeritud kulum 0 -13 285 975 -863 926 -425 888 0 0 0 -14 575 789 31.12.2018 Arvestatud kulum 2019 -404 759 -21 732 -62 023 -488 514 Ümberklassifitseerimine 0 Maha kandmine 2019 0 Akumuleeritud kulum 0 -13 690 734 -885 658 -487 911 0 0 0 -15 064 303 31.12.2019 Jääkmaksumus 666 017 6 223 714 110 085 190 859 69 960 4 835 569 40 513 12 136 717 31.12.2019 2019.aastal alustati Eesti Rahvusraamatukogu hoone Tõnismägi 2 renoveerimise projekteerimistöödega. Sõlmiti projekteerimistööde hankeleping Sirkel&Mall OÜ-ga ning RTG Projektbüroo AS-ga. 2019.aastal tehti nimetatud hankelepingu raames investeeringuid summas 40 513 eurot. 2020.aastal tehtavate tööde maksumus on 1 337 487 eurot (1 604 984 koos käibemaksuga). 31.12.2019 seisuga bilansis kajastatud hoone bilansilisele väärtusele antakse hinnang hoone renoveerimisprojekti valmides. Bilansipäeva seisuga hinnangut selle kohta, milline osa kuulub renoveerimisele, mõistliku kulu ja pingutusega anda veel võimalik ei olnud. IT inventari soetati summas 14 790 eurot. Teavikute ostmiseks kulus majandusaastal 143 394 eurot. Teavikuid annetati aruandeperioodil summas 42 453 eurot. 16  Aastaaruanne 2019 Lisa 5 Immateriaalne põhivara Muu Kasutusele Tarkvara immateriaalne võtmata Kokku põhivara tarkvara Soetusmaksumus 318 232 48 869 39 923 407 023 31.12.2018 Soetamine 2019 41 554 0 Mahakandmine 2019 -79 797 -37 243 Ümberklassifitseerimine 2 680 -2 680 0 Soetusmaksumus 318 232 48 869 39 923 407 023 31.12.2019 Akumuleeritud kulum -243 815 -8 145 0 -251 960 31.12.2018 Arvestatud kulum 2019 -17 500 -12 217 0 -29 717 Mahakandmine 2019 0 0 0 0 Akumuleeritud kulum -261 315 -20 362 0 -281 677 31.12.2019 Jääkmaksumus 59 597 28 507 0 88 103 31.12.2019 2019 tehti täiendavaid investeeringuid Kirjastajaportaali arendustesse summas 41 554 eurot. 2019.aastal portaali arendajaga leping lõpetati ja juba tehtud investeeringud summas 79 797 eurot kanti bilansist välja. Arenduspartneriga sõlmiti kokkulepe hüvitise maksmiseks summas 119 167 eurot. Lisa 6 Võlad ja ettemaksed lisa 31.12.2019 31.12.2018 Võlad tarnijatele 266 869 169 165 Võlad töövõtjatele 27 045 21 396 Maksuvõlad 3 201 492 192 561 Muud viitvõlad 910 167 Muud kohustised 1 824 3 622 Sihtfinantseerimiseks saadud 9 16 889 43 118 ettemaksed Muud saadud ettemaksed 340 722 Kokku 515 368 430 749 17  Aastaaruanne 2019 Lisa 7 Kasutusrent Kasutusrendi tulu aruandeaastal lisa 2 019 2 018 Parkla 17 231 17 695 Ruumide rent ja majandamine 316 131 316 182 Kokku 8 333 362 333 878 Kasutusrendi kulu aruandeaastal lisa 2 019 2 018 Sõidukid 3 910 4 567 Kontoritehnika 1 704 3 399 Kokku 5 615 7 966 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu lisa 2 019 2 018 mittekatkestatavatest lepingutest 12 kuu jooksul 3 341 3 330 1-5 aasta jooksul 4 472 7 813 Kokku 7 813 11 143 Kasutusrendile on antud 10,4% Tõnismägi 2 asuva hoone pinnast. Hoone jääkväärtus on 6 223 712 eurot, seega kasutusrendile antud vara jääkväärtus on 647 266 eurot. 2017.aastal sõlmiti 5 aastane rendileping sõiduauto Toyota RAV 4 kasutamiseks. Leping on mittekatkestatav. Rahvusraamatukogu auto väljaostmisel eelisõigust kasutada ei soovi. 18  Aastaaruanne 2019 Lisa 8 Müügitulu 2019 2018 Müügitulu tululiikide lõikes summa summa Üüritulu ja parkimisplatsi rent 333 362 47,4% 333 878 50,1% Konverentsiteenus 233 113 33,2% 198 519 29,8% Kirjastusteenused 43 167 6,1% 33 086 5,0% Koolitused 33 739 4,8% 22 558 3,4% Digiteerimine, skaneerimine 18 603 2,6% 14 770 2,2% Köitmine ja restaureerimine 12 151 1,7% 17 644 2,6% Näitused, kontserdid 11 073 1,6% 15 105 2,3% Infoteenused 6 267 0,9% 6 245 0,9% Arhiveerimine 6 705 1,0% 6 587 1,0% Ekskursioonid 2 234 0,3% 2 358 0,4% Ajakirja RK väljaandmine 37 0,0% 9 748 1,5% Muud 2 321 0,3% 6 523 1,0% Kokku 702 771 100,0% 667 020 100,0% 2019 2018 Müügitulu geograafiliste piirkondade summa summa lõikes (eurodes) (eurodes) Eesti 677 880 96,5% 641 052 96,1% Belgia 10 320 1,5% 0 0,0% Taani 8 190 1,2% 13 986 2,1% Soome 2 232 0,3% 2 958 0,4% Läti 418 0,1% 4 459 0,7% Muud 3 732 0,5% 4 566 0,7% Kokku 702 771 100,0% 667 020 100,0% 19  Aastaaruanne 2019 Lisa 9 Sihtfinantseerimine Põhivara soetuseks saadud 2019 2018 sihtfinantseerimine Kultuuriministeerium 65 375 211 223 Tartu Ülikool 989 0 Muud 42 453 51 188 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 -93 829 31 656 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine 14 987 294 067 kokku Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2019 2018 Kultuuriministeerium 274 689 418 413 Rahandusministeerium 888 324 265 198 Riigikantselei 85 000 79 000 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 59 066 77 781 2014-2020 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 14 187 0 2014-2020 Eesti Kultuurkapital 12 242 8 400 Integratsiooni SA 7 146 0 Läti Rahvusraamatukogu koostööprojekt 3 566 2 174 Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 600 600 Justiitsministeerium 0 10 250 Rahvusarhiiv 0 3 000 Tartu Ülikool 0 989 Eraisikud 0 4 313 Muud 2 852 6 230 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 1 347 672 876 348 Saadud rahalisest sihtfinantseerimisest moodustavad enamuse Kultuuriministeeriumi ja Riigikantselei toetus ning struktuurifondidest saadud sihtfinantseerimised. Rahandusministeeriumi poolne mitterahaline sihtfinantseering summas 888 324 sisaldab Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele üle antud IT teenuste tulu. Kultuuriministeeriumilt saadi 2019.aastal sihtfinantseeringut Raamatukogu hoone remondiks summas 76 850 eurot, infotehnoloogia kulude katteks 49 000 eurot. 32 000 euroga toetati e-raamatukogu arendamist. Lisaks väiksemad sihtotstarbelised toetused. Riigikantseleilt saadi toetust Euroopa Liidu infokeskuse finantseerimiseks 85 000 eurot. 20  Aastaaruanne 2019 Riigi Infosüsteemide Amet rahuldas 2017.aastal taotluse toetuse saamiseks struktuuritoetuste fondi periood 2014-2020 vahenditest kirjastajate Kirjastajaportaali arenduse II ja III etapi teostamiseks. Projekti kogumaksumus oli 346 940 eurot, millest raamatukogu omafinantseering 15% projekti kogumaksumusest. 2019.aastal leping arenduspartneriga lõpetati ning Riigi Infosüsteemide Ametilt selleks hetkeks saadud toetus summas 144 125 eurot tagastati toetuse andjale. 2018.aastal rahuldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus taotluse struktuuritoetuste fondi periood 2014-2020 vahenditest eraldada toetust ühtse lugejaplatvormi loomiseks, mis võimaldaks raamatuid tellida kõikjalt Eestist. Projekti kogumaksumus on 666 665 eurot, raamatukogu omafinantseering sellest on 50%. Riigi Infosüsteemide Amet rahuldas 2019 aastal 4 taotlust struktuuritoetuste fondi periood 2014-2020 arvelt toetuste eraldamiseks. Kõigi nelja projekti puhul on Eesti Rahvusraamatukogu omafinantseering 15% projekti kogumaksumusest. Sihtfinantseerimise nõuded lisa 31.12.2019 31.12.2018 Kultuuriministeerium 60 995 0 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 66 861 28 198 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 5 217 0 Muud 1 984 0 Nõuded sihtfinantseerimise osas kokku 2 135 057 28 198 Sihtfinantseerimise ettemakse lisa 31.12.2019 31.12.2018 Läti Rahvusraamatukogu koostööprojekt 8 996 6 626 I. Eenmaa sihtkapital 4 087 4 087 Kultuuriministeerium 0 32 406 Muu 3 807 0 Kohustused sihtfinantseerimise osas kokku 6 16 889 43 118 21  Aastaaruanne 2019 Lisa 10 Majandamiskulud 2019 2018 Administreerimiskulud -66 307 -118 677 Lähetused -21 599 -26 846 Koolitused -64 395 -50 001 Kinnistute ja hoonete majandamiskulud ja remont -905 688 -961 864 Teavikute ja perioodikaga seotud kulud -340 267 -418 843 Ürituste ja näituste korraldamise kulud -161 227 -162 954 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -1 172 227 -482 357 Sõidukite majandamiskulud -10 276 -12 835 Inventar ja inventari remondikulud -19 222 -61 717 Reklaami ja kommunikatsiooni kulud -17 621 -8 656 Muud -36 928 -34 278 Kokku -2 815 756 -2 339 027 2018.aastal anti järk järgult Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele üle Rahvusraamatukogu infotehnoloogia alane teenindamine. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi par. 32 lg 6 on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiakuludena kajastatud hinnangulisi kulusid teenuse osutamiseks summas 888 324 eurot. Hinnanguline tulu on välja toodud lisas 9. Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 2019 2018 Maksud, lõivud (käibe-, maa-, ettevõttetulumaks jms) -353 810 -392 740 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (sh leppetrahvid ) -7 185 -2 559 Muud tegevuskulud (valuutakursi vahe) -805 -990 Kokku -361 801 -396 288 22  Aastaaruanne 2019 Lisa 12 Tööjõukulud 2019 2018 Töötasud kokku 3 982 110 3 940 474 Erisoodustused 21 646 27 752 Sotsiaalkindlustusmaksed 1 354 803 1 346 377 Kokku 5 358 559 5 314 603 Keskmine töötajate arv 236 265 2019 2018 Peadirektori tasud 56 550 52 805 Nõukogu liikmete tasud 2 470 2 795 Kokku 59 020 55 600 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud Eesti Rahvusraamatukogu ei ole seotud osapooltega 2019. aastal teinud avalikustamisele kuuluvaid õigusaktidele, aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele mittevastavaid tehinguid. Lisa 14 Bilansipäevajärgsed sündmused Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Eriolukorra meetmed muudavad suure osa Eesti inimeste elukorraldust. Muuhulgas suleti koolid ja teatrid, keelati üritused. Raamatukogu sulges lugemissaalid alates 16. märtsist, kuid jätkas teavikute laenutamisteenust laenutuskapi abil. Täielikult peatus konverentsiteenuse pakkumine. Üürnikud on esitanud taotlusi üürihinna alandamiseks. Eriolukorrast tuleneva rahalise mõju lõpliku suurust on keeruline ette näha. Otsene negatiivne mõju on raamatukogu omatulude sh konverentsikeskuse ja üüritulu vähenemine. Eriolukorra tõttu jäävad ära planeeritud lähetused ja koolitused, mõned neist toimuvad praegustel hinnangutel aasta teises pooles. Viiruse lai levik võib suurendada haiguslehel olevate töötajate arv, mis vähendab tööjõukulude summat. Hetkel teadaoleva info põhjal ei ole 2020. aastal eriolukorrast tingitud muutuste finantsiline mõju raamatukogule olulise suurusega. Hinnanguline omatulu vähenemine on alla 1% 2020. aasta eelarvestatud tuludest. 23  Aastaaruanne 2019 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 24  Aastaaruanne 2019 Majandusaasta aruande allkirjad Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruanne on kinnitanud nõukogu poolt .aprillil 2020. aastal. Peadirektor: ......................................... Janne Andresoo Nõukogu esimees: .......................................... Peeter Rahnel 25