Aruanne

NÕUKOGU OTSUS Tallinn 14.04.2020 Nr 1-1/2 Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruande 2019 kinnitamine Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõige 1 punktile 7 Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsustab: 1. Kinnitada „Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 2019“. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Rahnel Nõukogu esimees  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Rahvusraamatukogu nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Rahvusraamatukogu (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2019, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab lehekülgedel 7 kuni 23 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas asutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks asutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Tallinn, 31. märts 2020 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andris Jegers Liina Randmann Vandeaudiitori number 171 Vandeaudiitori number 661 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 Narva mnt 5, 10117 Tallinn 2  Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 01.01.2019 - 31.12.2019 Registrikood: 74000139 Aadress: Tõnismägi 2 15189 Tallinn Telefon (info): 3 726 307 501 Faks: 3 726 311 410 Elektronpost: [email protected] Kodulehekülg: www.rahvusraamatukogu.ee Peadirektor: Janne Andresoo Audiitor: KPMG Baltics OÜ  Aastaaruanne 2019 SISUKORD Tegevusaruanne ........................................................................................................................... 3 Raamatupidamise aastaaruanne ............................................................................................... 7 Bilanss ......................................................................................................................................... 7 Tulemiaruanne ............................................................................................................................. 8 Rahavoogude aruanne ................................................................................................................. 9 Netovara liikumise aruanne ....................................................................................................... 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted.................................................................................................... 11 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................ 15 Lisa 3 Maksud ....................................................................................................................... 15 Lisa 4 Materiaalne põhivara .................................................................................................. 16 Lisa 5 Immateriaalne põhivara .............................................................................................. 17 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed ................................................................................................... 17 Lisa 7 Kasutusrent ................................................................................................................. 18 Lisa 8 Müügitulu ................................................................................................................... 19 Lisa 9 Sihtfinantseerimine ..................................................................................................... 20 Lisa 10 Majandamiskulud ..................................................................................................... 22 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud .................................................................................... 22 Lisa 12 Tööjõukulud ............................................................................................................. 23 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud ........................................................................................ 23 Lisa 14 Bilansipäevajärgsed sündmused ............................................................................... 23 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ........................................................................................... 24 Majandusaasta aruande allkirjad ............................................................................................. 25 2  Aastaaruanne 2019 Tegevusaruanne Rahvusraamatukogu 2019. aasta tegevuskava lähtus missioonist säilitada ja edendada Eesti kultuuripärandit ning olla sillaks teadmiste ja inimeste vahel. Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi RR) juhindub oma strateegias 2021. aastani seatud visioonist olla avatud, inspireerivat ja kaasavat tegutsemiskeskkonda pakkudes uue põlvkonna raamatukogu ja raamatukogundusliku mõtte arendaja. 2019. aasta üks olulisemaid tegevusi oli RR-i hoone rekonstrueerimisprojektiga alustamine ja ajakavakohane edasiliikumine. Hoone rekonstrueeritakse täielikult, sh uuendatakse kommunikatsioonid, muudetakse ruumiplaneeringut ning oluliselt paraneb energiatõhusus. Uuendatud raamatukoguhoonesse asuvad ka Rahvusarhiivi Tallinna üksused, arhiiviga koostöös valmis ruumiprogramm. Rekonstrueerimisprojekti juhib Riigi Kinnisvara AS, kes viis läbi riigihanke leidmaks rekonstrueerimise projekteerijat. Projekteerimishanke võitis büroo Sirkel & Mall. 2019. aastal alustati ka ettevalmistusi kogude remondiaegseks kolimiseks, prognoositi nii hoidla- kui ka avakogude teavikutele vajalike asenduspindade suurus ja tingimused. RR-i eesmärk on olla oma kasutajale avatud, kasutajasõbralik ja professionaalne partner. Selle sihi tulemuslikkust saame mõõta, hinnates raamatukogu hoone ja teenuste kasutamist: 2019. aastal oli kasv eelmise aastaga võrreldes 19%. RR-i edukust näitab suundumus, et hoone külastuste seas kasvab aasta-aastalt lugemisala külastuste osakaal, mis 2019. aastal oli 64%. Lugemisala kasutuse kasvu põhjuseks võib pidada teavikute laenutusvõimaluste laienemist ja kõrget teeninduskvaliteeti. Vilja on hakanud kandma teadlik tegevus raamatukogukasutajate võrgustike kujundamisel ning teenuste ja kogude tutvustamine sisukate ürituste, haridus- ja kultuuriprogrammide kaudu. Jõudsalt kasvas ka sotsiaalmeedia jälgijate arv, mis oli peaaegu viiendiku võrra suurem kui 2018. aastal. 3  Aastaaruanne 2019 2019. aasta tulemused võrreldes 2018. aastaga RR-i soovitusindeks Lugemisala Raamatukoguhoone Kojulaenutuste arv (SI) füüsiliste külastuste külastuste arv arv + 8% + 22% 87% + 19% 2019. a 311 565 2019. a 40 982 2018. a 73% 2019. a 200 483 2018. a 289 721 2018. a 33 701 2018. a 169 228 Haridustegevustes RR-i Korraldatud ürituste Sotsiaalmeedia osalenute arv andmebaaside arv jälgijad + 140% kasutus + 81% + 24% 2019. a 7737 + 19% 2019. a 183 2019. a 7304 2018. a 3226 2019. a 2 411 208 2018. a 101 2018. a 5895 2018. a 2 024 029 Raamatukoguhoidjate Digitaalsena Trükifailide Kataloogimist täienduskoolitustel kättesaadavate hankimine vajavate osalejate arv väljaannete väljaannete + 14% protsent protsent 2019. a 420 ↑ ↑ ↓ 2018. a 369 2019. a 17% 2019. a 103,9% 2019. a 50% 2018. a 12,7% 2018. a 103,4% 2018. a 75% Teeninduskvaliteet on raamatukogutöö kõige olulisem indikaator, mille jälgimine toimub RR- is juba neljandat aastat soovitusindeksi metoodika alusel. Näitaja hüppeline tõus aruandeaastal annab tunnistust sellest, et tegevused teeninduskvaliteedi tõstmiseks, teenuste ühtlustamiseks ning kasutajasõbralikumaks muutmiseks on vilja kandnud ja lojaalsete kasutajate ring suurenenud. Soovitusindeks Soovitusindeks (SI) Soovitusindeks (SI) Soovitusindeks (SI) 2016 2017 2018 (SI) 2019 64% 59,1% 73% 87,1% RR-i korraldatud sisuka kultuurisündmuse suurepäraseks näiteks 2019. aastast oli näitus Laulupeoraamatukogu. Eesti laulupidu sõnas, pildis ja helis, mis vaatles üldlaulupidude traditsiooni trükikultuuri erinevate väljendusvormide kaudu, aga ka Eesti esimesele rahvusatlasele pühendatud näitus Rahvusatlas, mis valmis Tartu Ülikooli geograafide ja AS- i Regio kaardimeistrite koostöös. Ulatuslikuma mõjuga partnernäitus oli Dannebrog 800, mis valmis koostöös Rahvusarhiiviga. Digitaalhumanitaaria valdkonna tegevuste 2019. aasta eesmärk oli suurendada kultuuripärandi kättesaadavust, aidates sellega kaasa teadus-, õppe- ja uurimistööle. Sisukuse ja osavõtjate arvu poolest väärib 2019. aastal esile tõstmist koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsiga korraldatud VII rahvusvaheline Eesti digitaalhumanitaaria konverents, mis käsitles digitaalse kultuuripärandi kasutamist uurimistöös ja hariduses. 4  Aastaaruanne 2019 Haridustegevuste laiendamine oli 2019. aasta üks fookustest. Saame tõdeda, et aasta oli edukas: kasvas nii haridusprogrammide kui ka nendes osalejate arv, mis lähenes 8000-le (tõus 2018. aastaga võrreldes 140%). Sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu teenuse vaates kujunes 2019. aasta õnnestunuks. Kasutajate kaasamine, koolituste läbiviimine ja raamatukogu tutvustamine on suurendanud ka kogude ja infotoodete kasutamist. Valdkonnaga seotud litsentsiandmebaaside kasutus suurenes pea veerandi võrra. Korraldati arvukalt üritusi, mida külastas ligi 8000 inimest, see ületab prognoositut ligi poole võrra. Lugemissaalide avakogude laenutuste arv tõusis 16%. RR-i andmekogude kasutus on 2019. aastal samuti arvestatavalt tõusnud, kasvades eelmise aastaga võrreldes 19%. Andmekogude kasutuse kasv on seotud nii digiteeritud kui ka digitaalselt loodud ainese mahu suurenemisega, millesse RR on panustanud kogude digiteerimise ja digitaalsete säilituseksemplaride kogumisega. RR oli 2019. aastal väga edukas digitaalsete säilituseksemplaride kogumises: hankida õnnestus nii 2019. aastal ilmunud kui ka eelneval kahel aastal saabumata jäänud säilituseksemplarid. Kirjastajate teadlikkus säilituseksemplari seaduse täitmisest on tänu järjekindlale teavitustööle hakanud kasvama. Seda tõendab muuhulgas ka kirjastajatele tehtavate ettekirjutuste vähenemine aasta-aastalt. Ennast igati õigustanud muutuseks laenuteenuses oli iseteenindusliku raamatukapi kasutuselevõtt, sellega lõppes edukalt RFID-tehnoloogial põhinev arendusprojekt. Märgatavalt kasvas raamatute iseteeninduslike laenutuste ja tagastuste arv, sellele aitas kindlasti kaasa uute võimaluste tutvustamiseks korraldatud turunduskampaania. RR-i üheks oluliseks fookuseks on kesksete raamatukoguteenuste loomine kogu Eesti raamatukoguvõrgule. 2019. aastal tegeleti ligi 20 keskse riigiülese e-teenuse ja RR-i toimimist toetava arendusprojektiga. RR-i kui Eesti trükipärandi pikaajalist säilitajat mõjutasid 2019. aastal enim projekti Digitaalarhiivi kaasajastamine ettevalmistustööd, alustati projektidega E-väljaannete laenutuse teenuse eelanalüüs ja Massdigiteerimise arhiveerimise terviklahendus. RR-i kui uuenduste eestvedaja vaates saab esile tõsta riigiülese innovatsiooniprojekti Raamatud liikuma edukat ettevalmistamist. 2019. aasta arendustegevuste miinuspoolele asetub aga Kirjastajaportaali projekt, mis katkestati arenduspartneri ettepanekul esialgsest märksa suuremaks osutunud töömahu tõttu. RR-i väärtusega olla uuendaja ühtib hästi tehisintellekti (nn kratte) rakendavates projektides osalemine. 2019. aastal tehti algust kahe tehisintellekti rakendava teenuse Automaatne märksõnastamine ja Küsi meilt prototüübi loomisega. RR-i 2019. aasta suurimaks proovikiviks arendustegevuste vallas osutus IT-organisatsiooni korrastamine. RR-i IT-partneriks on alates 2018. aastast Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT), kes pakub RR-ile kvaliteetset arvutitöökoha teenust. IT- põhiste arendustegevuste osas kaardistati koos RMIT-iga teenuseid, lepiti kokku teenustasemed, analüüsiti protsesse ning rahastusmudelit. Aasta lõpuks jõuti ühisele arusaamisele, et mõttekas on tuua IT-põhiste arenduste juhtimine tagasi RR-i. 2020. aasta 1. jaanuarist alustas taas tööd RR-i IT arenduskeskus. 5  Aastaaruanne 2019 RR-i eesmärk on kujundada teenuseid kliendikeskselt, kasutades teenusedisaini põhimõtteid. 2019. aastal avanes RR-il hea võimalus teha teenuste disainimisel koostööd Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi elamusturunduse ja teenusedisaini uurimisgrupiga. Ühiselt korraldati konverents Teenusedisain kui väärtuse loomine, kus tutvustati ka tehnikaülikooli elamusturunduse ja teenusedisaini õppeaine raames koostatud magistritöid, mis keskendusid RR-i teenuste disainimisele. Digitaalse maailma pidev areng seab eesmärgiks toetada ka raamatukogutöötajate pidevat arengut. Koostöös BCS Koolitusega viis RR läbi 22 e-kodaniku juhendajate koolitust, mille käigus täiendas oma digipädevust 330 õppijat. Kaheaastane projekt on koostöös BCS Koolituse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga tänaseks edukalt lõppenud, kahe aasta jooksul väljastati tunnistus 1000-le raamatukogutöötajale. Tähtsaimaks aastaseks organisatsiooniliseks arendusprojektiks oli RR-i väärtuste käitumuslike kirjelduste koostamine, kaasates kõiki selleks soovi avaldanud kolleege. Väärtuste kirjeldamine käitumuslikus võtmes on oluline nende senisest ühtsemaks mõistmiseks kogu organisatsioonis, lisaks on käitumuslikud kirjeldused olulised 2020. aastal algava töötaja kompetentsimudeli loomise protsessis. FINANTSNÄITAJAD 2018 2019 (tuhandetes eurodes) Varad kokku 13 559 13 605 Käibevara 1 016 1 380 Põhivara 12 543 12 225 Lühiajalised kohustised 431 515 Pikaajalised kohustised 0 0 Netovara 13 128 13 090 Müügitulu 667 703 Eraldised riigieelarvest 6 660 6 899 Muud sihtfinantseeringud 1 170 1 363 Tegevuskulud 8 575 9 137 Tulem -66 -38 SUHTARVUD 2018 2019 Käibevara/lühiajalised kohustised 236% 268% Põhivara/bilansimaht 93% 90% Netovara/bilansimaht 97% 96% Müügitulu/eraldised riigieelarvest ja sihtfinantseeringud 9% 9% 2019. aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 236 töötajat; töötajatele makstud töötasude üldsumma oli 3 942 572 eurot. Peadirektori töötasu oli 56 550 eurot. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu 2019. aastal kokku 2 470 eurot. 6  Aastaaruanne 2019 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) AKTIVA (vara) lisa 31.12.2019 31.12.2018 Käibevara Raha 856 820 678 004 Nõuded ja ettemaksed 2 502 939 314 349 Varud 20 635 23 979 Käibevara kokku 1 380 394 1 016 331 Põhivara Materiaalne põhivara 4 12 136 717 12 387 470 Immateriaalne põhivara 5 88 103 155 063 Põhivara kokku 12 224 820 12 542 533 AKTIVA (vara) KOKKU 13 605 213 13 558 865 PASSIVA (kohustised ja netovara ) Lühiajalised kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 6 515 368 430 749 Lühiajalised kohustised kokku 515 368 430 749 Kohustised kokku 515 368 430 749 Netovara 13 089 845 13 128 116 PASSIVA (kohustised ja netovara) KOKKU 13 605 213 13 558 865 7  Aastaaruanne 2019 Tulemiaruanne (eurodes) lisa 2019 2018 Müügitulu (Tegevustulu) 8 702 771 667 020 Tegevustoetus 6 899 358 6 660 000 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 9 14 987 294 067 sh välisabi 0 31 656 sh tagasinõutud sihtfinantseerimine -93 829 0 Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 9 1 347 672 876 348 sh välisabi 129 099 85 910 sh tagasinõutud sihtfinantseerimine -50 295 0 Muud tegevustulud 133 341 11 563 Kokku tegevustulud 9 098 129 8 508 998 Kaubad, toore, materjal ja teenused 10 -2 815 756 -2 339 028 (majandamiskulud) Mitmesugused tegevuskulud 11 -361 801 -396 288 Tööjõukulud 12 -5 358 559 -5 314 603 Muu tegevuskulu 0 -1 250 Põhivara kulum ja väärtuse langus kokku 4,5 -600 418 -523 595 Kokku tegevuskulud -9 136 533 -8 574 764 Tegevustulem -38 404 -65 766 Finantstulud ja –kulud Intressitulu 134 134 Finantstulud ja –kulud kokku 134 134 Aruandeaasta tulem -38 271 -65 633 8  Aastaaruanne 2019 Rahavoogude aruanne (eurodes) lisa 2019 2018 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem -38 404 -65 766 Korrigeerimised: Põhivara kulum 4,5 600 418 523 595 Põhivara soetamiseks käibemaksukulu 32 277 49 297 Sihtfinantseerimise tulud põhivara 9 -14 987 -294 067 soetamiseks Põhitegevusega seotud käibevara muutus -139 974 17 796 Varude muutus 3 344 4 649 Põhitegevusega seotud kohustiste muutus 94 477 -92 503 Kokku rahavood põhitegevusest 537 151 143 000 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -254 780 -462 597 Laekunud sihtfinantseerimised põhivara -103 687 120 485 soetamiseks Laekunud intressid ja muu finantstulu 134 134 Kokku rahavood investeerimistegevusest -358 334 -341 979 Rahavood kokku 178 817 -198 979 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 678 004 876 982 Raha ja selle ekvivalentide muutus 178 817 -198 979 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 856 820 678 004 9  Aastaaruanne 2019 Netovara liikumise aruanne (eurodes) Netovara seisuga 31.12.2017 13 193 748 2018. aasta tulem -65 632 Netovara seisuga 31.12.2018 13 128 116 2019. aasta tulem -38 271 Netovara seisuga 31.12.2019 13 089 845 10  Aastaaruanne 2019 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Lisaks eeltoodule on Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamise aastaaruande koostamisel arvestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuete ja arvestuspõhimõtetega. Juhul, kui Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori juhendis sätestatud põhimõtetest. Vara ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varadena on näidatud varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal. Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Ülejäänud varad ja kohustised on näidatud pikaajalistena. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemist nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja rahavoogude aruanne Raha ja raha ekvivalentidena rahavoogude aruandes näidatakse raha kassas ja arvelduskontode jääke. Rahavoogude aruande koostamisel on kasutatud kaudset meetodit. Finantsvarad ja -kohustised Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Finantsvarad ja -kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või -kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või -kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui Rahvusraamatukogu kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast 11  Aastaaruanne 2019 tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved kajastatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Lootusetud nõuded on aruandeaastal antud inkassofirmadele. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta ja mille maksumus ületab 5000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendile ei lisata põhivara soetusmaksumusele tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu, käibemaks kantakse aruandeperioodi kuludesse. Vara, mille maksumus ei ületa 5000 eurot, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kuludesse. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, siis seda hinnatakse, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Põhivaragruppide amortisatsiooninormid on järgmised: hooned ja hoonestusõigus 2 % aastas masinad ja seadmed 10 - 20% aastas muu inventar 10 - 25% aastas Teavikud ja kunstiväärtused võetakse arvele soetusmaksumuses, nende puhul piirväärtust ei rakendata. Maad, teavikud ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Teavikud ja kunstiväärtused kantakse bilansist maha siis, kui need on kasutamiskõlbmatud või hävinenud. 12  Aastaaruanne 2019 Rahvusraamatukogu ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalsete põhivarade objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu- (renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Juhul, kui põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mille kasutusiga on pikem, kui üks aasta ja mille maksumus ületab 5000 eurot. Immateriaalset vara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Tarkvara amortiseeritakse 14 - 25% aastas. Rendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna kuluna ja rendileandjana tuluna tekkepõhiselt rendiperioodi jooksul. Tulu Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Toetused Tegevustoetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest, kajastatakse raha laekumisel tulemiaruandes tuluna. 13  Aastaaruanne 2019 Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse lähtuvalt tulude-kulude vastavuse printsiibist. Selliseid laekunud sihtfinantseerimise summasid, millele vastavad kulud tekivad järgmisel perioodil, näidatakse bilansi real „Võlad ja ettemaksed“. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Tasuta saadud teenused Teistelt avaliku sektori üksuselt saadud tasuta teenuseid kajastatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi § 32 lg 6 tegevuskuluna ja sihtfinantseerimise tuluna. Välisvaluutas toimuvate tehingute kajastamine Välisvaluutas toimuvad tehingud kajatatakse tehingu toimumise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursiga. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud vara ja kohustised on ümber hinnatud Eurodesse bilansipäeva valuutakursside alusel. Seotud osapoolte tehingud Rahvusraamatukogus loetakse seotud osapoolteks peadirektor ja töötajad, kellel on õigus sõlmida Rahvusraamatukogu nimel lepinguid ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed (sh elukaaslased ja lapsed) ning kõigi eelpool nimetatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulisi vara ja kohustiste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul ning on seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, mis ei ole seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata bilansis, nende olemasolul on nende sisu avalikustatud aastaaruande lisades. 14  Aastaaruanne 2019 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed lisa 31.12.2019 31.12.2018 Nõuded ostjate vastu 100 243 78 360 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -6 309 -3 202 Muud viitlaekumised 1 053 2 137 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 7 210 5 989 Sihtfinantseerimise nõuded 9 135 779 28 198 Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 0 352 Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 255 742 202 117 Muud lühiajalised nõuded 9 222 398 Kokku 502 939 314 349 Muude ettemakstud tulevaste perioodide kuludena on kajastatud järgnevateks perioodideks tellitud perioodika, andmebaaside kasutamise litsentside jms eest tehtud ettemaksed. Lisa 3 Maksud 31.12.2019 31.12.2018 lisa ettemakse võlg ettemakse võlg Ettemaksukonto 2 7 210 5 989 Käibemaks 23 840 15 368 Erisoodustuste tulumaks 2 398 2 548 Üksikisiku tulumaks 51 452 47 942 Sotsiaalmaks 111 988 114 758 Töötuskindlustusmaks 7 035 7 122 Kogumispensioni makse 4 779 4 821 Kokku ettemaksed 2 7 210 5 989 Kokku võlad 6 0 201 492 0 192 561 15  Aastaaruanne 2019 Lisa 4 Materiaalne põhivara Infotehno- Ette- Ehitised ja Masinad loogia ja Kunsti- maksed ja Maa hoonestus- ja Teavikud Kokku muu väärtused lõpetamata õigus seadmed inventar põhivara Soetusmaksumus 666 017 19 914 448 995 743 663 980 69 960 4 653 112 0 26 963 260 31.12.2018 Soetamine 2019 14 790 185 847 40 513 241 150 Ümberklassifitseerimine 0 Mahakandmine 2019 -3 389 -3 389 Soetusmaksumus 31.12.2019 666 017 19 914 448 995 743 678 770 69 960 4 835 569 40 513 27 201 020 Akumuleeritud kulum 0 -13 285 975 -863 926 -425 888 0 0 0 -14 575 789 31.12.2018 Arvestatud kulum 2019 -404 759 -21 732 -62 023 -488 514 Ümberklassifitseerimine 0 Maha kandmine 2019 0 Akumuleeritud kulum 0 -13 690 734 -885 658 -487 911 0 0 0 -15 064 303 31.12.2019 Jääkmaksumus 666 017 6 223 714 110 085 190 859 69 960 4 835 569 40 513 12 136 717 31.12.2019 2019.aastal alustati Eesti Rahvusraamatukogu hoone Tõnismägi 2 renoveerimise projekteerimistöödega. Sõlmiti projekteerimistööde hankeleping Sirkel&Mall OÜ-ga ning RTG Projektbüroo AS-ga. 2019.aastal tehti nimetatud hankelepingu raames investeeringuid summas 40 513 eurot. 2020.aastal tehtavate tööde maksumus on 1 337 487 eurot (1 604 984 koos käibemaksuga). 31.12.2019 seisuga bilansis kajastatud hoone bilansilisele väärtusele antakse hinnang hoone renoveerimisprojekti valmides. Bilansipäeva seisuga hinnangut selle kohta, milline osa kuulub renoveerimisele, mõistliku kulu ja pingutusega anda veel võimalik ei olnud. IT inventari soetati summas 14 790 eurot. Teavikute ostmiseks kulus majandusaastal 143 394 eurot. Teavikuid annetati aruandeperioodil summas 42 453 eurot. 16  Aastaaruanne 2019 Lisa 5 Immateriaalne põhivara Muu Kasutusele Tarkvara immateriaalne võtmata Kokku põhivara tarkvara Soetusmaksumus 318 232 48 869 39 923 407 023 31.12.2018 Soetamine 2019 41 554 0 Mahakandmine 2019 -79 797 -37 243 Ümberklassifitseerimine 2 680 -2 680 0 Soetusmaksumus 318 232 48 869 39 923 407 023 31.12.2019 Akumuleeritud kulum -243 815 -8 145 0 -251 960 31.12.2018 Arvestatud kulum 2019 -17 500 -12 217 0 -29 717 Mahakandmine 2019 0 0 0 0 Akumuleeritud kulum -261 315 -20 362 0 -281 677 31.12.2019 Jääkmaksumus 59 597 28 507 0 88 103 31.12.2019 2019 tehti täiendavaid investeeringuid Kirjastajaportaali arendustesse summas 41 554 eurot. 2019.aastal portaali arendajaga leping lõpetati ja juba tehtud investeeringud summas 79 797 eurot kanti bilansist välja. Arenduspartneriga sõlmiti kokkulepe hüvitise maksmiseks summas 119 167 eurot. Lisa 6 Võlad ja ettemaksed lisa 31.12.2019 31.12.2018 Võlad tarnijatele 266 869 169 165 Võlad töövõtjatele 27 045 21 396 Maksuvõlad 3 201 492 192 561 Muud viitvõlad 910 167 Muud kohustised 1 824 3 622 Sihtfinantseerimiseks saadud 9 16 889 43 118 ettemaksed Muud saadud ettemaksed 340 722 Kokku 515 368 430 749 17  Aastaaruanne 2019 Lisa 7 Kasutusrent Kasutusrendi tulu aruandeaastal lisa 2 019 2 018 Parkla 17 231 17 695 Ruumide rent ja majandamine 316 131 316 182 Kokku 8 333 362 333 878 Kasutusrendi kulu aruandeaastal lisa 2 019 2 018 Sõidukid 3 910 4 567 Kontoritehnika 1 704 3 399 Kokku 5 615 7 966 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu lisa 2 019 2 018 mittekatkestatavatest lepingutest 12 kuu jooksul 3 341 3 330 1-5 aasta jooksul 4 472 7 813 Kokku 7 813 11 143 Kasutusrendile on antud 10,4% Tõnismägi 2 asuva hoone pinnast. Hoone jääkväärtus on 6 223 712 eurot, seega kasutusrendile antud vara jääkväärtus on 647 266 eurot. 2017.aastal sõlmiti 5 aastane rendileping sõiduauto Toyota RAV 4 kasutamiseks. Leping on mittekatkestatav. Rahvusraamatukogu auto väljaostmisel eelisõigust kasutada ei soovi. 18  Aastaaruanne 2019 Lisa 8 Müügitulu 2019 2018 Müügitulu tululiikide lõikes summa summa Üüritulu ja parkimisplatsi rent 333 362 47,4% 333 878 50,1% Konverentsiteenus 233 113 33,2% 198 519 29,8% Kirjastusteenused 43 167 6,1% 33 086 5,0% Koolitused 33 739 4,8% 22 558 3,4% Digiteerimine, skaneerimine 18 603 2,6% 14 770 2,2% Köitmine ja restaureerimine 12 151 1,7% 17 644 2,6% Näitused, kontserdid 11 073 1,6% 15 105 2,3% Infoteenused 6 267 0,9% 6 245 0,9% Arhiveerimine 6 705 1,0% 6 587 1,0% Ekskursioonid 2 234 0,3% 2 358 0,4% Ajakirja RK väljaandmine 37 0,0% 9 748 1,5% Muud 2 321 0,3% 6 523 1,0% Kokku 702 771 100,0% 667 020 100,0% 2019 2018 Müügitulu geograafiliste piirkondade summa summa lõikes (eurodes) (eurodes) Eesti 677 880 96,5% 641 052 96,1% Belgia 10 320 1,5% 0 0,0% Taani 8 190 1,2% 13 986 2,1% Soome 2 232 0,3% 2 958 0,4% Läti 418 0,1% 4 459 0,7% Muud 3 732 0,5% 4 566 0,7% Kokku 702 771 100,0% 667 020 100,0% 19  Aastaaruanne 2019 Lisa 9 Sihtfinantseerimine Põhivara soetuseks saadud 2019 2018 sihtfinantseerimine Kultuuriministeerium 65 375 211 223 Tartu Ülikool 989 0 Muud 42 453 51 188 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 -93 829 31 656 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine 14 987 294 067 kokku Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2019 2018 Kultuuriministeerium 274 689 418 413 Rahandusministeerium 888 324 265 198 Riigikantselei 85 000 79 000 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 59 066 77 781 2014-2020 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 14 187 0 2014-2020 Eesti Kultuurkapital 12 242 8 400 Integratsiooni SA 7 146 0 Läti Rahvusraamatukogu koostööprojekt 3 566 2 174 Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 600 600 Justiitsministeerium 0 10 250 Rahvusarhiiv 0 3 000 Tartu Ülikool 0 989 Eraisikud 0 4 313 Muud 2 852 6 230 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 1 347 672 876 348 Saadud rahalisest sihtfinantseerimisest moodustavad enamuse Kultuuriministeeriumi ja Riigikantselei toetus ning struktuurifondidest saadud sihtfinantseerimised. Rahandusministeeriumi poolne mitterahaline sihtfinantseering summas 888 324 sisaldab Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele üle antud IT teenuste tulu. Kultuuriministeeriumilt saadi 2019.aastal sihtfinantseeringut Raamatukogu hoone remondiks summas 76 850 eurot, infotehnoloogia kulude katteks 49 000 eurot. 32 000 euroga toetati e-raamatukogu arendamist. Lisaks väiksemad sihtotstarbelised toetused. Riigikantseleilt saadi toetust Euroopa Liidu infokeskuse finantseerimiseks 85 000 eurot. 20  Aastaaruanne 2019 Riigi Infosüsteemide Amet rahuldas 2017.aastal taotluse toetuse saamiseks struktuuritoetuste fondi periood 2014-2020 vahenditest kirjastajate Kirjastajaportaali arenduse II ja III etapi teostamiseks. Projekti kogumaksumus oli 346 940 eurot, millest raamatukogu omafinantseering 15% projekti kogumaksumusest. 2019.aastal leping arenduspartneriga lõpetati ning Riigi Infosüsteemide Ametilt selleks hetkeks saadud toetus summas 144 125 eurot tagastati toetuse andjale. 2018.aastal rahuldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus taotluse struktuuritoetuste fondi periood 2014-2020 vahenditest eraldada toetust ühtse lugejaplatvormi loomiseks, mis võimaldaks raamatuid tellida kõikjalt Eestist. Projekti kogumaksumus on 666 665 eurot, raamatukogu omafinantseering sellest on 50%. Riigi Infosüsteemide Amet rahuldas 2019 aastal 4 taotlust struktuuritoetuste fondi periood 2014-2020 arvelt toetuste eraldamiseks. Kõigi nelja projekti puhul on Eesti Rahvusraamatukogu omafinantseering 15% projekti kogumaksumusest. Sihtfinantseerimise nõuded lisa 31.12.2019 31.12.2018 Kultuuriministeerium 60 995 0 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 66 861 28 198 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 5 217 0 Muud 1 984 0 Nõuded sihtfinantseerimise osas kokku 2 135 057 28 198 Sihtfinantseerimise ettemakse lisa 31.12.2019 31.12.2018 Läti Rahvusraamatukogu koostööprojekt 8 996 6 626 I. Eenmaa sihtkapital 4 087 4 087 Kultuuriministeerium 0 32 406 Muu 3 807 0 Kohustused sihtfinantseerimise osas kokku 6 16 889 43 118 21  Aastaaruanne 2019 Lisa 10 Majandamiskulud 2019 2018 Administreerimiskulud -66 307 -118 677 Lähetused -21 599 -26 846 Koolitused -64 395 -50 001 Kinnistute ja hoonete majandamiskulud ja remont -905 688 -961 864 Teavikute ja perioodikaga seotud kulud -340 267 -418 843 Ürituste ja näituste korraldamise kulud -161 227 -162 954 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -1 172 227 -482 357 Sõidukite majandamiskulud -10 276 -12 835 Inventar ja inventari remondikulud -19 222 -61 717 Reklaami ja kommunikatsiooni kulud -17 621 -8 656 Muud -36 928 -34 278 Kokku -2 815 756 -2 339 027 2018.aastal anti järk järgult Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele üle Rahvusraamatukogu infotehnoloogia alane teenindamine. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi par. 32 lg 6 on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiakuludena kajastatud hinnangulisi kulusid teenuse osutamiseks summas 888 324 eurot. Hinnanguline tulu on välja toodud lisas 9. Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 2019 2018 Maksud, lõivud (käibe-, maa-, ettevõttetulumaks jms) -353 810 -392 740 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (sh leppetrahvid ) -7 185 -2 559 Muud tegevuskulud (valuutakursi vahe) -805 -990 Kokku -361 801 -396 288 22  Aastaaruanne 2019 Lisa 12 Tööjõukulud 2019 2018 Töötasud kokku 3 982 110 3 940 474 Erisoodustused 21 646 27 752 Sotsiaalkindlustusmaksed 1 354 803 1 346 377 Kokku 5 358 559 5 314 603 Keskmine töötajate arv 236 265 2019 2018 Peadirektori tasud 56 550 52 805 Nõukogu liikmete tasud 2 470 2 795 Kokku 59 020 55 600 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud Eesti Rahvusraamatukogu ei ole seotud osapooltega 2019. aastal teinud avalikustamisele kuuluvaid õigusaktidele, aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele mittevastavaid tehinguid. Lisa 14 Bilansipäevajärgsed sündmused Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Eriolukorra meetmed muudavad suure osa Eesti inimeste elukorraldust. Muuhulgas suleti koolid ja teatrid, keelati üritused. Raamatukogu sulges lugemissaalid alates 16. märtsist, kuid jätkas teavikute laenutamisteenust laenutuskapi abil. Täielikult peatus konverentsiteenuse pakkumine. Üürnikud on esitanud taotlusi üürihinna alandamiseks. Eriolukorrast tuleneva rahalise mõju lõpliku suurust on keeruline ette näha. Otsene negatiivne mõju on raamatukogu omatulude sh konverentsikeskuse ja üüritulu vähenemine. Eriolukorra tõttu jäävad ära planeeritud lähetused ja koolitused, mõned neist toimuvad praegustel hinnangutel aasta teises pooles. Viiruse lai levik võib suurendada haiguslehel olevate töötajate arv, mis vähendab tööjõukulude summat. Hetkel teadaoleva info põhjal ei ole 2020. aastal eriolukorrast tingitud muutuste finantsiline mõju raamatukogule olulise suurusega. Hinnanguline omatulu vähenemine on alla 1% 2020. aasta eelarvestatud tuludest. 23  Aastaaruanne 2019 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 24  Aastaaruanne 2019 Majandusaasta aruande allkirjad Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruanne on kinnitanud nõukogu poolt .aprillil 2020. aastal. Peadirektor: ......................................... Janne Andresoo Nõukogu esimees: .......................................... Peeter Rahnel 25 NÕUKOGU OTSUS Tallinn 14.04.2020 Nr 1-1/1 Eesti Rahvusraamatukogu tegevusaruande 2019 kinnitamine Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõige 1 punktile 2 Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsustab: 1. Kinnitada „Eesti Rahvusraamatukogu tegevusaruanne 2019“. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Rahnel Nõukogu esimees  EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU TEGEVUSARUANNE 2019 KINNITATUD RR-i nõukogu 14. aprilli 2020. a otsusega nr 1-1/1 SISUKORD 1. Üldhinnang .............................................................................................................................. 3 1.1. Raamatukogu kasutamine .................................................................................................... 5 1.2. Võrgustike kujundamine ja tuntuse kasvatamine ................................................................. 9 2. RR kui Eesti humanitaaria keskus ........................................................................................... 11 3. RR kui raamatukogude arendus- ja kompetentsikeskus ........................................................... 16 4. Parlamendiraamatukogust riigiraamatukoguks ....................................................................... 20 5. RR kui kliendikeskne organisatsioon ....................................................................................... 22 5.1. Kogude kujundamine ......................................................................................................... 26 5.2. Organisatsiooni arendamine ja tugiteenused ...................................................................... 28 LISAD. RR-i 2019. aasta tulemusnäitajad .................................................................................... 30 2 1. Üldhinnang Rahvusraamatukogu 2019. aasta tegevuskava lähtus missioonist säilitada ja edendada Eesti kultuuripärandit ning olla sillaks teadmiste ja inimeste vahel. Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi RR) juhindub oma strateegias 2021. aastani seatud visioonist olla avatud, inspireerivat ja kaasavat tegutsemiskeskkonda pakkudes uue põlvkonna raamatukogu ja raamatukogundusliku mõtte arendaja. 2019. aasta üks olulisemaid tegevusi oli RR-i hoone rekonstrueerimisprojektiga alustamine ja ajakavakohane edasiliikumine. Hoone rekonstrueeritakse täielikult, sh uuendatakse kommunikatsioonid, muudetakse ruumiplaneeringut ning oluliselt paraneb energiatõhusus. Uuendatud raamatukoguhoonesse asuvad ka Rahvusarhiivi Tallinna üksused, arhiiviga koostöös valmis ruumiprogramm. Rekonstrueerimisprojekti juhib Riigi Kinnisvara AS, kes viis läbi riigihanke leidmaks rekonstrueerimise projekteerijat. Projekteerimishanke võitis büroo Sirkel & Mall. 2019. aastal alustati ka ettevalmistusi kogude remondiaegseks kolimiseks, prognoositi nii hoidla- kui ka avakogude teavikutele vajalike asenduspindade suurus ja tingimused. RR-i eesmärk on olla oma kasutajale avatud, kasutajasõbralik ja professionaalne partner. Selle sihi tulemuslikkust saame mõõta, hinnates raamatukogu hoone ja teenuste kasutamist: 2019. aastal oli kasv eelmise aastaga võrreldes 19%. RR-i edukust näitab suundumus, et hoone külastuste seas kasvab aasta-aastalt lugemisala külastuste osakaal, mis 2019. aastal oli 64%. Lugemisala kasutuse kasvu põhjuseks võib pidada teavikute laenutusvõimaluste laienemist ja kõrget teeninduskvaliteeti. Vilja on hakanud kandma teadlik tegevus raamatukogukasutajate võrgustike kujundamisel ning teenuste ja kogude tutvustamine sisukate ürituste, haridus- ja kultuuriprogrammide kaudu. Jõudsalt kasvas ka sotsiaalmeedia jälgijate arv, mis oli peaaegu viiendiku võrra suurem kui 2018. aastal. 2019. aasta tulemused võrreldes 2018. aastaga RR-i soovitusindeks (SI) Lugemisala füüsiliste Raamatukoguhoone Kojulaenutuste arv külastuste arv külastuste arv 87% + 19% + 8% + 22% 2018. a 73% 2019. a 200 483 2019. a 311 565 2019. a 40 982 2018. a 169 228 2018. a 289 721 2018. a 33 701 Haridustegevustes RR-i andmebaaside Korraldatud ürituste Sotsiaalmeedia osalenute arv kasutus arv jälgijad + 140% + 19% + 81% + 24% 2019. a 7737 2019. a 2 411 208 2019. a 183 2019. a 7304 2018. a 3226 2018. a 2 024 029 2018. a 101 2018. a 5895 Raamatukoguhoidjate Digitaalsena Trükifailide hankimine Kataloogimist täienduskoolitustel kättesaadavate vajavate väljaannete osalejate arv väljaannete protsent protsent + 14% ↑ ↑ ↓ 2019. a 420 2019. a 17% 2019. a 103,9% 2019. a 50% 2018. a 369 2018. a 12,7% 2018. a 103,4% 2018. a 75% Teeninduskvaliteet on raamatukogutöö kõige olulisem indikaator, mille jälgimine toimub RR-is juba neljandat aastat soovitusindeksi metoodika alusel. Näitaja hüppeline tõus aruandeaastal annab tunnistust sellest, et tegevused teeninduskvaliteedi tõstmiseks, teenuste ühtlustamiseks ning kasutajasõbralikumaks muutmiseks on vilja kandnud ja lojaalsete kasutajate ring suurenenud. Soovitusindeks (SI) Soovitusindeks (SI) Soovitusindeks (SI) Soovitusindeks (SI) 2016 2017 2018 2019 64% 59,1% 73% 87,1% 3 RR-i korraldatud sisuka kultuurisündmuse suurepäraseks näiteks 2019. aastast oli näitus Laulupeoraamatukogu. Eesti laulupidu sõnas, pildis ja helis, mis vaatles üldlaulupidude traditsiooni trükikultuuri erinevate väljendusvormide kaudu, aga ka Eesti esimesele rahvusatlasele pühendatud näitus Rahvusatlas, mis valmis Tartu Ülikooli geograafide ja AS-i Regio kaardimeistrite koostöös. Ulatuslikuma mõjuga partnernäitus oli Dannebrog 800, mis valmis koostöös Rahvusarhiiviga. Digitaalhumanitaaria valdkonna tegevuste 2019. aasta eesmärk oli suurendada kultuuripärandi kättesaadavust, aidates sellega kaasa teadus-, õppe- ja uurimistööle. Sisukuse ja osavõtjate arvu poolest väärib 2019. aastal esile tõstmist koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsiga korraldatud VII rahvusvaheline Eesti digitaalhumanitaaria konverents, mis käsitles digitaalse kultuuripärandi kasutamist uurimistöös ja hariduses. Haridustegevuste laiendamine oli 2019. aasta üks fookustest. Saame tõdeda, et aasta oli edukas: kasvas nii haridusprogrammide kui ka nendes osalejate arv, mis lähenes 8000-le (tõus 2018. aastaga võrreldes 140%). Sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu teenuse vaates kujunes 2019. aasta õnnestunuks. Kasutajate kaasamine, koolituste läbiviimine ja raamatukogu tutvustamine on suurendanud ka kogude ja infotoodete kasutamist. Valdkonnaga seotud litsentsiandmebaaside kasutus suurenes pea veerandi võrra. Korraldati arvukalt üritusi, mida külastas ligi 8000 inimest, see ületab prognoositut ligi poole võrra. Lugemissaalide avakogude laenutuste arv tõusis 16%. RR-i andmekogude kasutus on 2019. aastal samuti arvestatavalt tõusnud, kasvades eelmise aastaga võrreldes 19%. Andmekogude kasutuse kasv on seotud nii digiteeritud kui ka digitaalselt loodud ainese mahu suurenemisega, millesse RR on panustanud kogude digiteerimise ja digitaalsete säilituseksemplaride kogumisega. RR oli 2019. aastal väga edukas digitaalsete säilituseksemplaride kogumises: hankida õnnestus nii 2019. aastal ilmunud kui ka eelneval kahel aastal saabumata jäänud säilituseksemplarid. Kirjastajate teadlikkus säilituseksemplari seaduse täitmisest on tänu järjekindlale teavitustööle hakanud kasvama. Seda tõendab muuhulgas ka kirjastajatele tehtavate ettekirjutuste vähenemine aasta-aastalt. Ennast igati õigustanud muutuseks laenuteenuses oli iseteenindusliku raamatukapi kasutuselevõtt, sellega lõppes edukalt RFID-tehnoloogial põhinev arendusprojekt. Märgatavalt kasvas raamatute iseteeninduslike laenutuste ja tagastuste arv, sellele aitas kindlasti kaasa uute võimaluste tutvustamiseks korraldatud turunduskampaania. RR-i üheks oluliseks fookuseks on kesksete raamatukoguteenuste loomine kogu Eesti raamatukoguvõrgule. 2019. aastal tegeleti ligi 20 keskse riigiülese e-teenuse ja RR-i toimimist toetava arendusprojektiga. RR-i kui Eesti trükipärandi pikaajalist säilitajat mõjutasid 2019. aastal enim projekti Digitaalarhiivi kaasajastamine ettevalmistustööd, alustati projektidega E-väljaannete laenutuse teenuse eelanalüüs ja Massdigiteerimise arhiveerimise terviklahendus. RR-i kui uuenduste eestvedaja vaates saab esile tõsta riigiülese innovatsiooniprojekti Raamatud liikuma edukat ettevalmistamist. 2019. aasta arendustegevuste miinuspoolele asetub aga Kirjastajaportaali projekt, mis katkestati arenduspartneri ettepanekul esialgsest märksa suuremaks osutunud töömahu tõttu. RR-i väärtusega olla uuendaja ühtib hästi tehisintellekti (nn kratte) rakendavates projektides osalemine. 2019. aastal tehti algust kahe tehisintellekti rakendava teenuse Automaatne märksõnastamine ja Küsi meilt prototüübi loomisega. RR-i 2019. aasta suurimaks proovikiviks arendustegevuste vallas osutus IT-organisatsiooni korrastamine. RR-i IT-partneriks on alates 2018. aastast Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT), kes pakub RR-ile kvaliteetset arvutitöökoha teenust. IT-põhiste 4 arendustegevuste osas kaardistati koos RMIT-iga teenuseid, lepiti kokku teenustasemed, analüüsiti protsesse ning rahastusmudelit. Aasta lõpuks jõuti ühisele arusaamisele, et mõttekas on tuua IT- põhiste arenduste juhtimine tagasi RR-i. 2020. aasta 1. jaanuarist alustas taas tööd RR-i IT arenduskeskus. RR-i eesmärk on kujundada teenuseid kliendikeskselt, kasutades teenusedisaini põhimõtteid. 2019. aastal avanes RR-il hea võimalus teha teenuste disainimisel koostööd Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi elamusturunduse ja teenusedisaini uurimisgrupiga. Ühiselt korraldati konverents Teenusedisain kui väärtuse loomine, kus tutvustati ka tehnikaülikooli elamusturunduse ja teenusedisaini õppeaine raames koostatud magistritöid, mis keskendusid RR-i teenuste disainimisele. Digitaalse maailma pidev areng seab eesmärgiks toetada ka raamatukogutöötajate pidevat arengut. Koostöös BCS Koolitusega viis RR läbi 22 e-kodaniku juhendajate koolitust, mille käigus täiendas oma digipädevust 330 õppijat. Kaheaastane projekt on koostöös BCS Koolituse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga tänaseks edukalt lõppenud, kahe aasta jooksul väljastati tunnistus 1000-le raamatukogutöötajale. Tähtsaimaks aastaseks organisatsiooniliseks arendusprojektiks oli RR-i väärtuste käitumuslike kirjelduste koostamine, kaasates kõiki selleks soovi avaldanud kolleege. Väärtuste kirjeldamine käitumuslikus võtmes on oluline nende senisest ühtsemaks mõistmiseks kogu organisatsioonis, lisaks on käitumuslikud kirjeldused olulised 2020. aastal algava töötaja kompetentsimudeli loomise protsessis. Tegevusaruanne on vormilt ja ülesehituselt teenusepõhise organisatsiooni ja teenuste strateegiliste aastaeesmärkide täitmise tulemuste peegeldus, andes hinnangu tegevuse tulemuslikkusele. Teenused on tegevuseesmärkide alusel kirjeldatud strateegiapeatükkide alajaotistena. 1.1. Raamatukogu kasutamine Hoone rekonstrueerimine. Aruandeaasta üks olulisemaid tegevusi oli hoone rekonstrueerimisprojekti algus ja ajakavakohane edasiliikumine. Rekonstrueerimise tulemusena saab RR-i hoonest kõigile avatud avalik ruum, mis on alati täis elu ja inimesi ning kus on paindlikult ühendatud raamatukoguteenused ning haridus- ja kultuurikeskus. Eesmärgiks on kujundada vabalt kasutatava töökeskkonnaga kaasaegne hübriidne ruum, kus saavad tegutseda nii õppijad, mittetulundusühingud, idufirmad, loominguga tegelevad kui ka kultuurist huvituvad inimesed. Plaanis on RR-i hoone täielik rekonstrueerimine, sh uuendatakse kommunikatsioonid, muudetakse ruumiplaneeringut ning oluliselt paraneb energiatõhusus. Uuendatud raamatukokku kolivad ka Rahvusarhiivi Tallinna üksused. Jaanuaris allkirjastasid RR, Riigi Kinnisvara AS ning Haridus- ja Teadusministeerium lepingu RR-i hoone rekonstrueerimise planeerimiseks. Projekteerimiseks on kavandatud 18 kuud. Projekteerimishanke võitis büroo Sirkel & Mall, projekteerimislepingu maksumus on 1,4 miljonit eurot. Projekti sujuvaks ning ajakavakohaseks läbiviimiseks on RR koostanud projekteerimise lähteülesande sisulise kirjelduse: analüüsitud on ruumide funktsioone ja paiknemist. Sellega paralleelselt tegeletakse koostöös RKAS-iga asenduspindadele kolimise ettevalmistusega. Hoidlate rekonstrueerimiseks lepiti RR-i ja Rahvusarhiivi vahel kokku hoidlate jaotus ja kliimaparameetrid ning kasutusmugavusest lähtudes koostati plaan kogude paigutamiseks pärast rekonstrueerimist. Alustati ettevalmistusi kogude remondiaegseks kolimiseks, prognoositi nii hoidla- kui ka avakogude teavikutele vajalike asenduspindade suurus ja tingimused. RR-i strateegiline eesmärk on kujundada teenuseid kliendikeskselt, olla oma kasutajale avatud, kasutajasõbralik ja professionaalne partner, lähtudes nii meie kui ka kogu Eesti raamatukogude kasutajate ootustest. Eesmärkide saavutamise tulemuslikkuse näitajaks on raamatukogu hoone ja 5 teenuste kasutamine. 2019. a oli raamatukogu avatud 278 päeva (2018. a 277 päeva), keskmiselt oli lugemisala külastusi päevas 675 (2018. a 576). Kokku külastas lugemisala 200 483 inimest, võrreldes 2018. a-ga oli kasv 19%. RR-i viimaste aastate eesmärk on raamatukoguteenuste tuntuse kasvatamine ja külastuste arvu suurendamine. Viimane aasta näitab selle eesmärgi täitmist: 2019. a oli lugemisala külastuste osakaal hoone külastustest 64% (2018. a 59%, 2017. a 43%). RR-i hoone külastuste üldarv oli 2019. a 311 565 (2018. a 289 541, 2017. a 311 496). Lugemisala külastuste suurenemine kogu maja külastuste hulgast näitab, et raamatukogu eesmärk olla avatud ja kliendikeskne on olnud edukas. Põhjuseks on ilmselt teavikute laenutusvõimaluste laiendamine, kõrge teeninduskvaliteet ning pidev turundus- ja kommunikatsioonitegevus, mis tuletas inimestele meelde RR-i teenuseid. RR-is on 11 lugemissaali, mis jagunevad suhtlus-, sosina- ja vaikusealadeks. Teeninduskorraldust muutes kujundati 5. korruse teatmesaalist raamatukoguteenuste keskne infokeskus ja loodi Eesti ala, mille sihtrühm on külastajad, kes on huvitatud uuemast Eesti- teemalisest eesti- ja võõrkeelsest teabekirjandusest. Peauksest sisenemised 2018 ja 2019 50000 40000 30000 20000 10000 0 2018 2019 Lugemisala külastused 2018 ja 2019 50000 40000 30000 20000 10000 0 2018 2019 Raamatukogu lugemisala külastused 2010–2019 250000 200483 200000 169228 145559 138886 136076 144587 135125 150000 123460 133274 132080 100000 50000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 6 RR-i andmekogude kasutus on 2019. a samuti märgatavalt tõusnud: võrreldes 2018. a-ga on kasv 19%. Andmekogude kasutuse tõusu põhjuseks on aktiivne töö sihtrühmadega, digitaalsete kogude mahu suurenemine, koolituste arvu kasv ja RR-i teenuste järjepidev tutvustamine. RR-i andmebaaside (DIGAR, DIGAR-i Eesti artiklid, ERB ja Otsinguportaal) kasutamine 2016–2019 3000000 2500000 2000000 1500000 2411208 1000000 2024029 1679548 1350943 500000 0 2016 2017 2018 2019 Vaadeldes andmebaaside kasutamist üksikteenustena, saame jätkuvalt rõõmustada eelkõige digitaalsete kollektsioonide kasutuse kasvu üle: nii DIGAR-i kui ka DIGAR-i Eesti artiklite portaali külastus on viimase paari aastaga tõusnud ligi 50%. Põhjuseks on kindlasti ka see, et kogude sisu on leitav Google’i otsingu kaudu, st sisu näeb seal, kus on kõige rohkem kasutajaid. RR-i kodulehe, DIGAR-i, DIGAR-i Eesti artiklite, ERB-i ja Otsinguportaali kasutamine 2016–2019 1 800 000 1 600 000 1 400 000 1 200 000 1 000 000 800 000 600 000 400 000 200 000 0 DIGAR-i Eesti DIGAR ERB Otsinguportaal Koduleht artiklid 2016 693 205 227 673 296 794 133 271 798 316 2017 999 293 299 024 251 730 129 501 1 005 729 2018 1 326 232 365 942 228 393 103 462 483 758 2019 1 669 371 434 069 229 691 78 077 403 727 2016 2017 2018 2019 Raamatukoguteenuste kasutamise eelduseks on mugav ja lihtne juurdepääs. 2019. a registreerus 7431 uut kasutajat (2018. a 6732). Lugejaks registreerumise kanaleid analüüsides näeme, et jätkus trend, kus kasutajaks registreerutakse pigem ID-kaardi või Mobiil-ID-ga. 7  Uued kasutajad registreerumise kanali järgi 2019 800 600 400 200 0 Raamatukogus Veebis Uute kasutajate vanuseline ja sooline erinevus 2018–2019 2500 2000 2000 1567 1500 1368 1099 1091 1000 842 801 679 458 547 501 404 323 500 222 256 276 126 131 88 117 138 134 111 141 0 Naiste arv Meeste arv Naiste arv Meeste arv 2018 2019 alla 16 16 - 20 21 - 30 31 - 50 51 - 65 üle 65 Uute kasutajate jaotus tegevusalade järgi 2018–2019 1600 1324 1397 1400 1123 1151 1200 851 1000 731 763 800 592 600 347 399 400 151 125 172 146 200 0 DOKTORANT DOKTORANT ÕPILANE ÕPILANE MUU MUU JUHT, SPETSIALIST JUHT, SPETSIALIST PENSIONÄR PENSIONÄR LOOMEINIMENE LOOMEINIMENE MAGISTRANT MAGISTRANT ÜLIÕPILANE, ÜLIÕPILANE, TEADUR, TEADUR, TEGEVUSALA TEGEVUSALA 2018 2019 Uute kasutajate vanuseline ja sooline jaotus on sarnane 2018. a jaotusega. Endiselt on kasutajate seas naisi meestest rohkem ning värskelt registreerunuist on suurimad 21–30- ja 31–50-aastaste vanusegrupid. Antud info põhjal joonistub välja meie keskmise kasutaja profiil. Suurim tõus on toimunud kategoorias üliõpilane, mis näitab, et muutused teeninduskorralduses ja avakogudest teavikute koju laenutamine on vastanud kasutajate ootustele. Registreerunute tegevusalasid ja huvivaldkondi analüüsides saab järeldada, et enamik on üliõpilased, juhid ja spetsialistid ning nende sooviks on eelkõige humanitaar- ja ühiskonnateaduste teemalise info leidmine. 8 1.2. Võrgustike kujundamine ja tuntuse kasvatamine RR-i strateegiline eesmärk a-il 2019–2021 on laiendada koostööpartnerite ja klientide ringi, kaasata uusi huvigruppe ja koostööpartnereid. Eesmärgi täitmisel ja raamatukogu mõju kasvatamisel on oluline roll aktiivsel ja mõtestatud kommunikatsiooni- ja turundustegevusel, mille sihiks on viia teadmised RR-i teenustest võimalikult laia sihtrühmani, suurendada kasutajate arvu ning kujundada raamatukogu kui avatud, loova, uuendusliku ja kliendikeskse asutuse mainet. 2019. a osaleti mitmetel üritustel nii Tallinnas (hüpikraamatukogud Kadrioru Kirjandustänaval, Uue Maailma festivalil, kõrgkoolides) kui ka mujal Eestis (Narva Keskraamatukogus, Arvamusfestivalil). Inimesed olid väga vastuvõtlikud ja meeldivalt üllatunud muudatustest, mis RR-is on viimastel aastatel tehtud. Ka meedia oli raamatukogu tegemistest huvitatud ja aasta jooksul kajastati mitmeid üritusi (nt tegi ERR emakeelepäevast otseülekande jne). Tunti huvi ka hoone rekonstrueerimisega seonduvate teemade vastu. Kokkuvõttes saame tõdeda, et tulemuslik tegevusaasta peegeldub RR-i kasutajanumbrite kasvus ning ka sotsiaalmeedia jälgijate arvu hüppelises tõusus, mis oli 2018. a tulemustega võrreldes 24% suurem. RR-i osalus ja tegevus Eesti koostöövõrgustikes ning organisatsioonides  RR on info- ja dokumendihalduse Eesti standardeid koostava tehnilise komitee EVS/TK 22 Informatsioon ja dokumentatsioon liige ning haldab tehnilise komitee sekretariaati.  RR-is toimub raamatukogunduse ning infoteaduse terminiloome ja terminikorrastus koostöös ERÜ terminoloogiatoimkonnaga.  RR osaleb Eesti Muusikakogude Ühenduses ja Eesti Kunstiraamatukogude Ühenduses, mille eesmärk on liikmeile täienduskoolituste korraldamine ning komplekteerimisalane koostöö.  RR osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Riigikantselei loodud meediapädevuse võrgustikus.  Jätkus aktiivne koostöö Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi ja ERÜ töörühmadega.  Jätkus pikaajaline koostöö Vabariigi Presidendi Kantselei, Justiitsministeeriumi, Riigikogu Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikantselei ja Kaitseväe Peastaabiga.  Olime koostööpartner Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) korraldatud üleriigilises kampaanias Ole IT-vaatlik!.  Lõppenud aastal alustas RR-i eestvedamisel tööd innovatsioonikoostöö nõukoda, mille eesmärk on edendada koostööd ministeeriumide, omavalitsuste ja raamatukogude vahel raamatukoguteenuste arendamise huvides.  RR-i teadusnõukogu keskendus nõuandva organina digihumanitaaria ja andmete kättesaadavaks tegemise teemadele.  Muuseuminõukogu tegevuses osalemine.  Kutsekoja kultuuri kutsenõukogus osalemine.  Arhiivinõukogus osalemine.  Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi nõukogus osalemine.  Kultuuriministeeriumi juures tegutseva rahvaraamatukogude nõukogu töös osalemine.  Eesti Hoiuraamatukogu nõukogu töös osalemine. Rahvusvaheline koostöö  Cambridge’i Ülikooli raamatukogus toimunud rahvusvahelisel sümpoosionil Digital Library Futures: Symposium on Non-Print Legal Deposit tutvustas Kairi Felt Eesti säilituseksemplari seadust, Kirjastajaportaali ja Eesti Veebiarhiivi.  RR-is toimus Eesti ISBN Agentuuri juhi Mai Valtna eestvedamisel Põhja- ja Baltimaade ISBN- agentuuride seminar. 9   Stockholmi Ülikooli korraldatud rahvusvahelisel konverentsil Urbanity in the Periphery esines Piret Lotman ettekandega Social and ethnical relations in the newly founded Swedish town Nyen.  Tartu Ülikooli raamatukogus toimunud CERL-i (Consortium of European Research Libraries) juures tegutseva turvalisuse töörühma (Security Network Working Group) korraldatud suvekoolis esines Kaire Lass ettekandega Collections security issues at the National Library of Estonia.  Seminaril Religious Contacts in the Early Modern Baltic Region esines Piret Lotman ettekandega The antagonism between German and Swedish lutheran parishes during the Swedish Great Power (1617–1703) in Ingermanland.  Mai Valtna esines ISBN-i rahvusvahelisel aastakoosolekul Santiagos ettekandega Tallinnas korraldatud Põhja- ja Baltimaade ISBN-agentuuride seminarist.  Angelica Õunapuu esines Londonis konverentsil Internet Librarian International – The Library Innovation Conference ettekandega Digital age librarian.  Mai Valtna esines Illinoisi Ülikooli korraldatud online-diskussioonil ettekandega Eesti ISBN Agentuuri tegevusest ja Kirjastajaportaalist.  Kristel Veimann tutvustas IFLA (The International Federation of Library Associations and Institutions) aastakonverentsil projekti Raamatud liikuma.  CDNL-i (Conference of Directors of National Libraries) aastakonverentsil tutvustas Janne Andresoo RR-i haridustegevusi.  RR-is toimus CENL-i (Conference of European National Librarians) autoriõiguse töörühma kohtumine, mida juhtisid Ivi Smitt ja Marianne Meiorg. Kohtumisele eelnes rahvusvaheline digitaalse mälu teemaline seminar Opportunities and Challenges for Memory Institutions in the Digital World.  Kogude komplekteerimisel ja kultuurivahetuses jätkus koostöö Saksa, Austria ja Šveitsi saatkondadega.  Jätkus koostöö standardnumbrite rahvusvaheliste keskustega (ISBN, ISSN, ISMN).  Jätkus koostöö Euroopa Parlamentide Uurimis- ja Dokumentatsioonikeskusega (European Centre for Parliamentary Research and Documentation, ECPRD).  Koostöös Venemaa Rahvusraamatukoguga toimub kataloogi Международный сводный каталог русской книги 1918–1926 koostamine.  Jätkus koostöö rahvusvahelise andmekoguga RILM (muusikakirjanduse annoteeritud andmebaas).  Jätkus koostöö Rahvusvahelise Veebiarhiveerimise Konsortsiumi (IIPC) algatatud veebiarhiveerimise projektides (seekord kliimamuutuste ja tehisintellekti teemal). RR-i töötajad osalesid järgmiste rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide otsustuskogudes:  Rahvusraamatukogude direktorite konverents CDNL (Conference of Directors of National Libraries) – Janne Andresoo on juhatuse liige.  IFLA (The International Federation of Library Associations and Institutions) rahvusraamatukogude sektsioon (National Libraries Section) – Kristel Veimann on alalise komitee liige.  IFLA sisuanalüüsi ja -vahenduse sektsioon (Subject Analysis and Access Section) – Jane Makke on alalise komitee liige.  EURIG (European RDA Interest Group) – Jane Makke on RR-i esindaja.  VIAF Council – Jane Makke on RR-i esindaja. 10 Näituste korraldamise eesmärk on RR-i kogude tutvustamine ning Eesti kunsti- ja kultuuriprojektide teostamine. Seitsmendat korda organiseeriti Wiiralti preemia konkurss-näitus, kuhu laekus 118 teost 47 autorilt, millest žürii valis välja 100 teost 45 autorilt. Wiiralti preemia laureaadid olid Gudrun Koppel ja Inga Heamägi. Konkurssidest koordineeriti veel Eesti kauneimate raamatute näitust. Aasta suurnäitus oli Laulupeoraamatukogu. Eesti laulupidu sõnas, pildis ja helis, mis vaatles üldlaulupidude traditsiooni trükikultuuri erinevate väljendusvormide kaudu. Näituse jätkuks valmis kooliõpilastele suunatud rändnäitus Laulupeoplakatid aastatest 1928–2019, mis asus novembris üle- eestilisele teekonnale haridus- ja kultuuriasutustesse. Eesti esimesele rahvusatlasele pühendatud näitus Rahvusatlas valmis Tartu Ülikooli geograafide ja AS-i Regio kaardimeistrite koostöös ning esitas ajas kulgeva pildirea meie riigi ja ühiskonna arenemisest. Näitusel eksponeeritud kaardid pärinesid lisaks RR-ile Rahvusarhiivi kogudest ja koostööd tehti mitmete partneritega, näituse valmimist toetas Kultuurkapital. Läbi aasta koordineeriti Eesti ja väliskunsti tutvustavaid näitusi, nt köidetud luuleraamatud Luule Maari loomingus ning Airi Luige, Mare Iknojani, Benjamin Vassermani ja Jüri Arraku isikunäitused. Koostööd tehti Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Kadrioru pargi, Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse, Tallinna Kultuuriameti, Ungari Instituudi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Läti Rahvusarhiivi, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Valgevene, Moldova ja Läti suursaatkonna, Rahvusarhiivi, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli jpt partneritega. Ulatuslikuma mõjuga partnernäitus koostöös Rahvusarhiiviga oli Dannebrog 800. Aasta oli tulemuslik, näituste raames korraldati palju üritusi ja viidi ellu mahukas kommunikatsiooni- ja turunduskava, mis võimendas projekte, tõi meediakajastusi ja kasvatas peanäitusesaali külastajate arvu 2019. a 13 300-ni (2018. a oli 9606 külastust). Konverentsiteenuse 2019. a eesmärk oli kinnistada varasemaid arendusi ja muudatusi ning hoida kõrget teenustaset (SI 94,4%), tulemuseks olid suurenenud tulu ja rahulolevad kliendid. 2019. a korraldati 1225 üritust (2018. a 924 üritust). Kokkuvõtteks saab tõdeda, et 2019. aasta oli edukas. Nii raamatukogu hoone kui ka digitaalsete kanalite kasutuse kasv näitab, et viimaste aastate pingutused teenuste kvaliteedi tõstmiseks ja kliendisõbralikumaks ning avatumaks ja kättesaadavamaks muutmiseks on oma eesmärgi täitnud. Esmakordselt saame tõdeda, et ületatud on kõik tegevuste tulemusnäitajate eesmärgid, mis sisuliselt peegeldavad ka raamatukogu mõju kasvu laiemalt. Meie lojaalsete lugejate tunnustust näitab kõrge soovitusindeks ning saame tõdeda, et sihtrühmade kõnetamine sobivais kanaleis on taganud meile edu. 2. RR kui Eesti humanitaaria keskus Humanitaarteaduslike kogude järjepidev kujundamine, humanitaarteadlaste ja loomeinimeste võrgustiku hoidmine ning laiendamine on terve strateegiaperioodi üks olulisemaid ülesandeid. Eesmärkide täitmiseks loodi 2018. a lõpus uus struktuuriüksus – humanitaaria ja kunstide raamatukogu. Humanitaarraamatukogu 2019. a sihiks oli teadvustada RR-i kui humanitaaria ja kunstide raamatukogu, rikastada ja toetada Eesti haridust, teadust ja kultuuri, suurendada kogude ning teenuste kättesaadavust. Aasta jooksul laienes koostööpartnerite ring ja referentide tugivõrgustik, põhiliselt ajaloo, keele- ja kirjandusteaduse, kultuuriuuringute ning kunsti teemadel. Pandi alus koostöösuhetele Tallinna ja Tartu ülikoolide vastavate allüksustega ning võeti ühendust eri kultuuriinstitutsioonidega. Nii sai täidetud 2019. a-ks seatud eesmärk – väliste ekspertide soovitusel hangiti 34% võõrkeelsest erialasest kirjandusest (eesmärk oli 30%). Kojulaenutuses olid populaarseimad teemad ilukirjandus, graafiline disain, moekunst; nootidest laenutati kõige rohkem 11 lääne klaverikooli kogumikke ning Arvo Pärdi ja Johann Sebastian Bachi teoseid. Järjepidevalt toimuvad suurüritused tõid raamatukokku erinevaid huvigruppe. Emakeelepäeva tähistamisega väärtustati eesti keelt ja räägiti kaasa ühiskonnas olulistel teemadel. Juba 15. korda toimunud GIS-päev ning selle raames korraldatud näitus-mess on nii kaardihuvilistele kui ka -asjatundjatele oodatud sündmus. Aasta jooksul toimus 110 kultuuriüritust, koolitust ja elamusprogrammi, s.o plaanitust kaks korda rohkem. Seminaridel räägiti eesti kirjanduse tähtsusest koolis, raamatukogu arhitektuurist, meenutati holokausti ning ajaloolist Ingerimaad. Toimus neli kontserti, plaaditurg ning avati Hargnevate Helide stuudio, mis andis huvilistele võimaluse ise osaleda heliinstallatsioonis (221 osalejat). Ilmusid Päringuraamat, teadusartiklite kogumik Reformatsioon – tõlked ja tõlgendused ning uut eesti kirjandust tutvustav e-väljaanne Liivametsa lugemised (kuus numbrit). Koostöös Rahvarinde Muuseumiga toimus Balti keti 30. aastapäevale pühendatud luulevõistlus. Kogude tutvustamise eesmärgil peeti kaheksa ettekannet, sh kaks rahvusvahelisel konverentsil, ilmus üheksa artiklit. IDA raadios kord kuus (10 saadet) eetris olnud tunniajases saates N-LIB said 5000 huvilist tutvuda RR-is leiduvate põnevate helisalvestistega. Eesti esimese rahvusatlase ilmumisele aitas kaasa ning andis olulise panuse RR oma kaardikoguga. Laulupeoraamatukogu näitus oli RR-i austusavaldus juubelilaulupeole ning kõige otsesem kinnitus, et 150-aastasest laulupeotraditsioonist on materiaalsel kujul kõige rohkem hoiul just RR-is. Toimus 37 Laulupeoraamatukogu näituse ringkäiku ning kaheksa teematundi õpilastele, kokku osales neis üle 400 huvilise. Valmis viis uut haridusprogrammi (geograafias, ajaloos, muusikas ja saksa keeles), mille väljatöötamisel arvestati eakohasust ja õppekavu ning peeti silmas, et raamatukogu looks võimaluse õpilaste silmaringi laiendamiseks. Toimusid koolituspäevad ajalooõpetajatele (vanad maakaardid) ning raamatukoguhoidjatele (eesti kirjandus, RR-i koolituspäev Narvas). 2019. a prioriteediks oli sidusam koostöö huvigruppidega ning uute otsekontaktide loomine; see ka õnnestus. Tarmukas ja proaktiivne kontakt erialaringkondadega suurendas koostööpartnerite arvu 24%. Valmis tegevuskava erialavõrgustiku kujundamiseks ja hoidmiseks. Muudatused avakogus kasvatasid laenutuste mahtu 13%, sh humanitaarsaali kojulaenutuste arv kasvas 2018. a võrreldes 40%. Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele valmistati ette kümme erinevat haridusprogrammi, sh ka keelekümblus- ja vene õppekeelega koolidele; neis osales üle 800 õpilase. Ühtlasi oli ka juubeliaasta: erinevate ürituste ja programmidega tähistasime RR-i kui kunstiraamatukogu 40. ning RR-i kui muusikaraamatukogu 60. tegevusaastat. Hariduskoostöö strateegiline eesmärk on tihedam side õppeasutustega, pakkudes RR-i kogusid tutvustavaid haridusprogramme ja õppekava rikastavaid tegevusi. Haridustegevuste laiendamine oli üks 2019. a peamistest fookustest. Peamised tegevused: (1) koostöös Multilingua Keelekeskusega loodi keeletasemepõhised otsimismängud muukeelsetele täiskasvanutele, mis tõid majja üle 650 inimese; (2) teenusedisaini innovatsiooniprogrammi käigus töötati välja programm Maailm kohtub rahvusraamatukogus; (3) loodi neli kuud kestev digipädevuse programm kolmandatest riikidest pärit lastele; (4) loodi kaheksa uut haridusprogrammi, mis pakuvad aktiivset ja mängulist osalemist algkoolist gümnaasiumini; (5) tudengitele pakuti kümmet erialateabekoolitust õigusteabe, majandusinfo ning kunstiandmebaasides orienteerumiseks; (6) kutsuti ellu RR-i sõpradest õpetajate klubi ning toimus esimene koostööpäev, tutvumaks raamatukogu pakutavaga; (7) 18-liikmelise haridusvõrgustiku ja konverentsikeskuse ühistöös disainiti kolm põgenemistuba, mille eesmärk oli luua raamatukogu ja selle teenuseid tutvustavad, lugemist propageerivad või infootsingut õpetavad innovaatilised elamuslikud mängud eri sihtrühmadele; (8) osaleti Kultuurisammu projektis, mis tõi koostöös Eesti Instituudiga RR-i vähelõimunud inimesed. Tulemusena saame tõdeda, et aasta oli edukas: nii haridusprogrammide kui ka nendes osalejate arv suurenes 2,3 korda (kasv 2018. aastaga võrreldes 140%). Õppedisaineri lisandumisega meeskonda sai võimalikuks välja töötada uusi 12 programme ja täiendada olemasolevaid. Loodi tundide ühtses vormis rakenduskavad, kus on kirjas tunni sisu, seosed õppekavaga, ülesehitus, meetodid ning materjalid. Aasta märksõnadeks võib pidada koostööd, mitmekesisust ja -keelsust, uuendusmeelsust ja teenusedisaini põhimõtetest lähtumist. Haridustegevus RR-is 2019 19% Raamatukogu tutvustavad teematunnid ja ekskursioonid (274) Infopädevuse teematunnid ja erialateabe koolitused (47) 12% 69% Kogude ja valdkondade teematunnid (77) Haridusprogrammid 2017–2019 2017. a 110 2018. a 170 2019. a 398 0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 Haridusprogrammides osalemine 2017–2019 2017. a 1950 2018. a 3226 2019. a 7737 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aastatega loodud kogude kasvatamine, järjepidev hooldamine ja seotud teenuste eesmärgistamine on laiemalt raamatukoguteenuste alustaladeks. Vana- ja haruldase raamatu teenuses jätkati 2019. a Eestis mitteleiduvate haruldaste rahvusteavikute digikoopiate hankimist välismaa raamatukogudest, kaheksast 17. ja 18. sajandi raamatust telliti digikoopiad Göttingeni, Halle ja Stockholmi raamatukogudest. Viidi lõpule väljaande Tallinn 17.–19. sajandi illustratsioonidel koostamine. Vähese kasutuse tõttu muutus harulduste ja arhiivkogu lugemissaali lahtiolekuaeg: saal on nüüd tööpäeviti avatud kl 12–17. Vajadusel teenindatakse uurijaid eelneva kokkuleppe alusel ka väljaspool ametlikku lahtiolekuaega. Isikuarhiivide kogus oli 37 arhiivi, 2019. a lisandus Eesti Raadio estraadiorkestri noodikogu arhiiv ja Villu Tootsi arhiiv täienes talle välismaalt saadetud väikegraafikaga (kutsed, kaardid jms). Rootsis elav eestlane Uno Schultz andis RR-ile rootsieestlaste Ellen Pullman-Lindvere 14 päevikut (1941–1990-ndad) jm dokumenti ning Benita Truusöödi 14 käsikirjalist illustreeritud reisipäevikut (1950.–1960. aastatest). RR-i strateegiline eesmärk on muuta digitaalsed kogud laialdaselt kättesaadavaks, et talletatud Eesti kirjasõna saaks Euroopa kultuuripärandi osana kättesaadavaks kogu maailmas. Digiteerimise ja koopiate valmistamise teenuse sihiks oli klientide tellimuste täitmine, iseteenindusliku koopiateenuse tagamine ning RR-i kogude digiteerimine kinnitatud reprodutseerimiskava alusel. Kokku digiteeriti üle 610 000 lk, planeeritust ligi 60 000 lehekülge rohkem. 2019. a lõpetati Riigi Teataja väljaannete 13 digiteerimine ning digiteeriti üle 34 000 lehekülje statistikaväljaandeid. Jätkus enne 1941. a ilmunud ajakirjade (59 nimetust) ja peale 1940. a ilmunud ajalehtede (10 nimetust) digiteerimine. Alustati kasutajatele huvipakkuva perioodi, s.o kuni 1990. a-ni ilmunud ajalehtede digiteerimisega. Esimesed nimetused olid siin Eesti Sõnumid ja Sõnumileht. 2019. a telliti Soomest Mikkeli digiteerimiskeskuselt saksakeelse ajalehe Revalsche Zeitung järjekordsete numbrite skaneerimine. Laekus üle 400 tellimuse, millest 39% olid alla 10-leheküljelised. Vaatamata kahele EoD (eBooks on Demand) kampaaniale langes tellimuste arv 59-le (2018. a 85, 2017. a 89 tellimust). EoD e-raamat on lugeja tellimusel tehtud autoriõiguse alt vaba trükise digitaalkoopia PDF-tervikfailina. Koopiatellimuste (sh paberkoopiate) tellimuste arv kasvas 2019. a võrreldes 2018. a-ga 48%, sh iseteeninduse osatähtsus kasvas 20%. Aasta oli edukas, digiteeritud lehekülgede maht kasvas jõudsalt. Digiteerimise efektiivsus tõusis, kuid jätkuvalt tuleb tegeleda kvaliteediga (SI langes 77,8%-le). Aasta näitas, et iseteenindusliku kopeerimisteenuse võimalusi tuleb suurendada, sest head kopeerimistingimused saalides vähendaksid alla 10-leheküljeliste tellimuste arvu ja võimaldaksid tööaega ratsionaalsemalt kasutada. RR osaleb partnerina Kultuuriministeeriumi algatatud üleriikliku trükipärandi massdigiteerimise projektis Eesti keele ja kirjanduse ning omariikluse allikad. Projekti juhib Eesti Kirjandusmuuseum ja eesmärk on teha veebipõhiselt kättesaadavaks 1 500 000 lehekülge Eesti trükipärandist. Digiteeritud materjal tehakse kättesaadavaks digitaalarhiivis DIGAR. Projekt algas 10. juunil, digiteerimisteenuse osutajateks said ühispakkumise esitanud Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu, Ratus OÜ ja Tartu Ülikool. Lisaks trükiste valikule on RR-i kohustuseks projektis digiteeritavate teoste autoriõiguste määramine. RR-i tegevus oli tulemuslik ja ajakavakohane, digiteerimiseks valmistati ette üle 1000 raamatu. Massdigiteerimise alamprojektina alustati failide automaatse arhiveerimise tehnilise lahenduse hankimist. Hankelepingu võitis OÜ BPW Consulting. Kahjuks ei ole projekt kulgenud planeeritud tempos. Rakenduse juurutamine sõltub jätkuvalt selle kvaliteedist, testimine toimus 2020. a jaanuaris. Digitaalse säilituseksemplari kogumise teenuse eesmärk on võimalikult täieliku kogu loomine ja kultuuripärandi pikaajalise säilitamise tagamine. 2019. a soov oli saavutada digitaalsete säilituseksemplaride kogumise osakaaluks võrdluses füüsilisel kandjal saabunud säilituseksemplaridega vähemalt 96%. 2019. a tulemus oli 103,96%, kasvades teist aastat järjest (2017. a 93% ja 2018. a 103,4%). 100% ületav osakaal tuleneb kahest tegurist: füüsilisel kandjal säilituseksemplar on raamatukokku jõudnud 2017. a või 2018. a ja digitaalne säilituseksemplar 2019. a või on digitaalne säilituseksemplar jõudnud raamatukokku 2019. a ja füüsilisel kandjal säilituseksemplar ei jõudnud raamatukokku 2019. a. Perioodika trükifailide maht on aastases võrdluses vähenenud. Põhjus: kirjastajad on teadlikumad algmaterjali loovutamise vajalikkusest ja teisalt on vähenenud ka trükiste arv. Digitaalsete säilituseksemplaride osakaal võrreldes füüsilisel kandjal säilituseksemplaridega 2017–2019 140,0% 120,0% 100,0% 80,0% 60,0% 40,0% 20,0% 0,0% raamatud ajalehed ajakirjad jätkväljaanded kaardid noodid 2017 99,8% 90,0% 84,8% 48,1% 71,7% 92,6% 2018 104,1% 98,2% 96,9% 114,3% 95,2% 81,0% 2019 105,1% 101,3% 98,7% 120,2% 72,8% 118,9% 14 Digitaalsete kogude kujundamise eesmärk on luua kasutajate ootustele vastavaid digitaalseid teenuseid, mis aitavad informatsiooni hõlpsalt selle vajajateni viia. Digitaalarhiivi DIGAR 2019. a eesmärk oli väljaannete kättesaadavaks tegemise tagamine ning tulevikku vaatavalt digiainese ühise kasutajakeskkonna analüüs. 2019. a lõpus oli digitaalarhiivis DIGAR 74 304 nimetust eri laadi väljaandeid, DIGAR-i Eesti artiklite portaal kajastas 2239 nimetust perioodilisi väljaandeid, veebiarhiivis on arhiveeritud kokku 124 989 veebisaiti. Laulupeoaasta kajastamiseks toodi kollektsioonidena välja kõikide laulupidude noodid. Suuri arendusi ja muudatusi teenuses ei toimunud, küll aga muudeti igapäevane töövoog sujuvamaks ja efektiivsemaks, mille tulemusel saavutati perioodika töötluses keskmiseks kiiruseks 61 lehekülge tunnis (2018. a 53 lk tunnis). Aasta jooksul segmenteeriti kokku 11 615 (2018. a 10 002) numbrit ajalehti, 1978 (2018. a 2095) numbrit ajakirju ja 486 (2018. a 428) numbrit muid perioodilisi väljaandeid. Jätkus koostöö Innsbrucki Ülikooliga digiteeritud materjalide automaatse leheküljepõhise töötlemise teenuse osas, telliti 31 nimetust ajalehti (kokku 25 538 lk). Rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul digiteerisid RR ja Tartu Ülikooli raamatukogu TÜ ajalehe Universitas Tartuensis (1948–2012) aastakomplektid – kokku 10 196 lk. 2019. a kasutati DIGAR-it 2 103 440 korda (2018. a 1 692 174 korda). Arendustegevuse vaates on oluline tähelepanek, et suur osa kasutusest toimub nutiseadmetes, kusjuures 2019. a oli DIGAR-i Eesti artiklite portaalile nutiseadmete abil juurdepääsu hankimise osakaal 42,6%. Tulevikku vaatavad arendustegevused olid aruandeaastal seotud digiainese ühtse kasutajakeskkonna loomisega senise kolme eraldiseisva keskkonna (www.digar.ee, dea.digar.ee, veebiarhiiv.digar.ee) asemel. Ühise kasutajakeskkonna analüüs koos teenusedisaini ja prototüübi valmimisega lükkus 2020. a-sse. Eesti Veebiarhiivi eesmärk 2019. a oli arhiveeritud ainese mahu kasvatamine 20% võrra, Dublin Core'i kirjeldusstandardi kasutuselevõtt ning veebiarhiveerimise vahenditega hangitud väljaannete failide automaatse digitaalarhiivi saatmise katsetamine. Toimus online-uudiste igapäevane ning kohalike lehtede iganädalane salvestamine, väikses mahus koguti ka sotsiaalmeediakanalite sisu. Temaatilisi kollektsioone loodi Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste, EV100 ning laulu- ja tantsupeo ürituste raames. Osaleti Rahvusvahelise Veebiarhiveerimise Konsortsiumi (IIPC) algatatud kliimamuutuste ja tehisintellektiteemalistes veebisalvestamisprojektides. Sügisel alustati Eesti veebi iga-aastast suuremahulist arhiveerimist, veebiarhiiv suurenes 17,65 TB võrra, mis oli kavandatust 22% rohkem. Kasvule aitas kaasa Youtube’i videote arhiveerimine, mis moodustas veebiainesest ca 30%. Ülejäänud kaks eesmärki ei jõudnud tulemuseni: Dublin Core’i standardi kasutuselevõtuga seotud tegevused on pooleli ning katseprojekt otsustati käivitada peale digitaalarhiivi uue tarkvara juurutamist. Arvestades aga seda, et veebiainest koguti kavandatust rohkem, võib aastat lugeda veebiarhiivi sisu vaates õnnestunuks. RR-i strateegiliseks suunaks a-il 2019–2021 on koostöös akadeemiliste võrgustikega välja arendada digitaalhumanitaaria lahendusi, et vahendada oma kasvavaid digitaalseid kollektsioone ja pakkuda uusi teenuseid. Digitaalhumanitaaria valdkonna tegevuste 2019. a eesmärk oli suurendada kultuuripärandi kättesaadavust, aidates sellega kaasa teadus-, õppe- ja uurimistööle. Uue tegevuse käivitamisega kaasnes kompetentside arendamine, strateegiliste tegevussuundade kujundamine ning katseprojekti käivitamine koostöös huvigruppidega. Tööd alustas digitaalhumanitaaria spetsialist ja kinnitati RR-i digihumanitaaria strateegia ja tegevuskava. Programmi NORDPLUS raames osaleb RR digihumanitaaria kompetentside suurendamise koostööprojektis Going Beyond Search koos Läti ja Leedu rahvusraamatukogude ning Umeå Ülikooli raamatukoguga Rootsist. Projekt kestab 2021. a augustini. 2019. a detsembris korraldati koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsiga edukalt VII rahvusvaheline Eesti digitaalhumanitaaria konverents 151 osalejaga 22 riigist. Konverentsi eesmärk oli uurida digitaalse kultuuripärandi kogude kujundamist ja kasutamist eri valdkondades, eriline rõhuasetus oli digitaalse kultuuripärandi kasutusel teaduses ja 15 hariduses. Tulemusena saame tõdeda, et RR on astunud esimesed sammud digikogude lihtsama ja mugavama kättesaadavuse nimel ning 2020. a jätkub töö valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Digitaalsete kogude järjest suurenev maht ja soov teha väljaanded võimalikult ulatuslikult kättesaadavaks on seotud autoriõiguse väljaselgitamise teenusega. Massdigiteerimise projekti raames tuvastati 2900 teose autoriõiguslik seisund, 237 orbteost (2018. a 115), 101 teose puhul saadi õiguste omaja nõusolek teose avalikus võrgus kättesaadavaks tegemiseks. Lisaks tuvastati hoolika otsingu käigus 75 teose vabakasutus. Aasta üks eesmärk oli RR-i esindamine EL-i autoriõiguse direktiivi läbirääkimistel ja rahvusraamatukogude toetamine direktiivi rakendamisel liikmesriikides. Aprillis toimus rahvusvaheline digitaalse mälu teemaliste seminaride sarja kuuluv seminar teemal Mäluasutuste võimalused ja väljakutsed digimaailmas, kus peateemad olid autoriõigus ja isikuandmete kaitse mäluasutuste töös, keskendudes digiteeritud teoste kättesaadavaks tegemisele. RR võõrustas 26. aprillil CENL-i autoriõiguse töörühma. Aastaga võib jääda igati rahule, sisukas seminar andis Eesti mäluasutustele olulise võimaluse suhelda ja jagada kogemusi teiste Euroopa mäluasutustega, CENL-i autoriõiguse töörühmas osalemine andis hea kogemuse rahvusvaheliste suhete arendamisel. Aastaeesmärgiks seatud teoste arv kahekordistus: planeeritud 200 teose asemel tehti kättesaadavaks 413 teost. Digitaalsete kogude vaates on oluline ka isikuandmete kasutamise ja töötlemise õiguspärane järelevalve. Isikuandmete haldamise teenuse aastaeesmärk oli andmesubjektide ja RR-i töötajate jätkuv teavitamine isikuandmete kaitse regulatsiooni kohustustest ning selle rakendamise parendamisest RR-is. 2019. a valmis analüüs isikuandmete töötlemisest RR-is ning koostöös teenuste juhtidega asuti koostama tööplaani vajalike parenduste tegemiseks. RMIT-i abiga töötati välja 2020. a planeeritud isikuandmete kaitse koolitus, mis toimub RR-i töötajate digipädevuse e-kursuse raames. Lisaks toimusid teemakohased koolitused raamatukoguvõrgule. RR-i klientide teavitamiseks toimus raamatukogu Facebooki lehel kampaania tähistamaks aasta möödumist EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisest. 2019. a tõusis andmesubjektide taotluste arv 61% ning aasta lõpuks oli esitatud 28 taotlust seoses isikuandmete eemaldamise või varjamisega RR-i digikogudes. Menetluste tulemusel piirati välisveebist juurdepääsu üheksale väljaandele. Suurem osa plaanitust täideti. Laiendatud teavitustegevuse tulemusel on andmekaitsespetsialistile esitatud küsimused sisulisemad ning valdkond on tihedamalt seotud teenuste arendamisega. Andmesubjektide taotluste arv suurenes märkimisväärselt, mis näitab, et inimesed on oma õigustest teadlikumad. Samas näitab taotluste tagasilükkamise arv, et see teadlikkus ei ole alati piisav ning RR-i poole pöördutakse ka juhul, kui selleks ei ole alust. Kokkuvõtteks saame tõdeda, et humanitaarvaldkonna tugevdamine strateegilise suunana oli edukas ning aitas kasvatada RR-i positiivset kuvandit. Kogude jätkusuutlik kujundamine ja väärtustamine ning raamatukogu võimaluste tutvustamine suurendas kasutajate arvu. Näeme, et haridustegevused on toonud majja rohkelt õppijaid ning ühtlasi aidanud ka raamatukogu töötajatel arendada vajalikke kompetentse. Edu on taganud kasutajate ootustest lähtuv kogude kujundamine, mis samas arvestab kogude järjepidevust. Rahul võime olla Eesti väljaannete kättesaadavaks tegemisega digitaalsete kanalite kaudu, mis tänu digiainestu pidevale lisandumisele on tõusuteel. 3. RR kui raamatukogude arendus- ja kompetentsikeskus RR-i strateegiline eesmärk on suurendada raamatukogude mõju, pakkudes kasutajakeskseid teenuseid nii ruumis kui ka veebis. Raamatukogud on usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. 16 Kesksete riigiüleste e-teenuste ja RR-i teenuste toimimist toetavad suuremad arendusprojektid. 2019. a tegeles RR ca 20 suurema või väiksema mahuga arendusprojektiga. Olulisematest projektidest lõppesid 2019. a digitaalarhiivi äri- ja detailanalüüs ning rahvusbibliograafia teenuse ärianalüüs. Lõppesid RR-i teenustega seotud projektid: RFID-tehnoloogial töötava laenutus- ja tagastuskapi projekt, e-näitused Meie parlament ja aeg ning 25 kauneimat Eesti raamatut 2018, veebilehed Wiiralti preemia 2019, Ühiskonnauuringud ja Teenusedisaini konverents ning eelanalüüs Vaegnägijate lugemisvõimaluste arendamine. 2019. a algasid üle-eestilised projektid E-väljaannete laenutuse teenuse eelanalüüs ja Massdigiteerimise arhiveerimise terviklahendus (KIRMUS). RR-i teenustega seotud projektidest algasid projektid Kratt: automaatne märksõnastamine ja Kratt: küsi meilt, Euroopa Liidu infokeskuse koduleht, RR-i kodulehe edasiarendus ning RR-i siseveeb. 2019. a toimusid ettevalmistavad tegevused projektidele Digitaalarhiivi kaasajastamine, Raamatud liikuma, Juurdepääsulahendus teenustele ning Kasutajate haldus ja Andmehaldus. Arenduspartneri ettepanekul katkestati Kirjastajaportaali projekt, põhjuseks arenduse esialgsest märksa suuremaks osutunud töömaht. Osaleti järgmistes rahvusvahelistes projektides: programmi NORDPLUS raames digihumanitaaria kompetentside suurendamise koostööprojektis Going Beyond Search (lõpeb 2021. a) ning projektis EODOPEN (eBooks-On-Demand-Network Opening Publications for European Netizens), mille eesmärk on digiteerida 20. ja 21. sajandi väljaanded ja teha need kasutajatele kättesaadavaks. Lõppes digitaalse säilitamise alane koostööprojekt Digital Approaches in Cultural Heritage. Eesti rahvusbibliograafia (ERB) registri pidamine on RR-i seadusejärgne ülesanne, mille eesmärk on rahvusteavikute andmete kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. 2019. a eesmärk oli läbi viia rahvusbibliograafia teenuse ärianalüüs ning analüüsida teenuse kasutatavust. Registreeritud uute väljaannete arv on aastast aastasse ühesugune, ulatudes iga kord ligi 10 000 nimetuseni, 2019. a registreeriti 9383 uut väljaannet. Kokku on andmebaasis 360 699 kirjet, millest kõige suurema osa moodustavad raamatud (78%). ERB-i andmebaasi kasutamine 2015–2019 400 000 350 000 300 000 250 000 200 000 150 000 100 000 50 000 0 2015 2016 2017 2018 2019 2019. a suurenes andmebaasi kasutamine 2018. a-ga võrreldes ca 1298 sessiooni võrra, põhjuseks ilmselt 2019. a läbi viidud teenuse ärianalüüs ja teenusedisaini projekt, millega kaasnesid teavituskampaaniad mäluasutustes ning sihtrühmade esindajate aktiivne kaasamine. Rahvusbibliograafia kõikehõlmavuse tagamisel on oluline tõhustada järelevalvet komplekteerimise ja teavikute laekumise üle. Oluliselt on paranenud jooksval aastal ilmunud väljaannete hankimise efektiivsus: kui 2018. a registreeriti samal aastal ilmunud väljaannetest 83%, siis 2019. a 91%. 17 2019. a sügisel algatas RR rahvusbibliograafia teenusedisaini ja ärianalüüsi projekti, mis viidi läbi koostöös ettevõttega KPMG Baltics OÜ. Eesmärk oli analüüsida olemasolevat teenust ning teenusedisaini meetodeid kasutades kujundada uus, kasutajate ootustele vastav, ressursisäästlik ja jätkusuutlik lahendus koos ärimudeliga. Protsessi kaasati suur hulk eri sihtrühmade esindajaid, tagamaks uue teenuse laiapõhjalisus ja kasutajasõbralikkus. Uue teenuse visiooni praktilise rakendamisega alustatakse 2021. a, sellele eelnevad ettevalmistused 2020. a. Raamatukoguteenuse kasutatavuse tagamiseks on oluline tagada kogusid peegeldavate andmete kättesaadavus. Seda eesmärki täidab teavikute kataloogimise teenus. 2019. a kataloogiti 7693 rahvusteavikut ja 6208 välisteavikut, retrospektiivselt kirjeldati 31 752 teavikut. Kataloogitud teavikute koguarv oli kokku 45 653 (2018. a 53 417). Teavikute kataloogimisel jälgitakse kvaliteedimõõdikuid: 85% rahvusteavikuist kirjeldatakse 24 tunni vältel ja auvised kahe tööpäeva jooksul ning välisteavikutest kirjeldatakse 85% kahe tööpäeva jooksul ja auvised hiljemalt ühe kuu vältel. 2019. a jätkus edukalt kataloogimise retroprojekti kava täitmine. Lõpule jõudis venekeelsete monograafiate kirjete sisestamine kaartkataloogist e-kataloogi. Mahukas töö kestis kokku 20 aastat ja alates 2019. a on kõik kogudes leiduvad raamatud leitavad elektronkataloogist. Eesmärk on, et 2021. a lõpuks oleks e-kataloogis kajastatud kõik RR-i kogud. Digitaalses ühiskonnas on raamatukogude ülesanne juba kogutud andmete kättesaadavuse tagamine ja nende standardimine, tagamaks e-süsteemide koosvõimet riigi infosüsteemidega. RR-i andmehaldusteenuse eesmärk on eelkõige standardida ja kontrollida loodavaid ja kogutavaid andmeid ning kindlustada nende taas- ja ristkasutus, reguleerida kolmandate osapoolte andmete taas- ja ristkasutust ning tagada koosvõime RR-i süsteemides ja riigi infosüsteemides. Teenuse eesmärgid ja töökava tulenesid RR-i andmestrateegiast. 2019. a oli kavas uue kataloogimisstandardi RDA juurutamisprojekti käivitamine ja tõlketööd, mäluasutuste ühiste ontoloogiate ärianalüüsi projekti käivitamine, isikute ja kollektiivide identifitseerimine püsiidentifikaatoritega, metaandmete haldussüsteemi kasutuselevõtt ning katseprojekt teavikute automaatseks liigitamiseks ja märksõnastamiseks. Koostöös ELNET Konsortsiumiga alustati hinnanguliselt kolmeaastast projekti uue kataloogimisstandardi RDA juurutamiseks: algas registri tõlkimine ja nõuete kataloogimisreeglitesse sisseviimine. Konsortsiumi liikmesraamatukogudega jõuti kokkuleppele isikunimede vormistuse muutmiseks väljaannete kirjeldamisel ja algatati kirjeandmete püsiidentifikaatorite kasutuselevõtt. Koostöös konsortsiumi avaandmete töörühmaga koostati konsortsiumile avaandmete poliitikadokument. Alustati ettevalmistustega metaandmete haldussüsteemi kasutuselevõtuks ja mäluasutuste ühiste ontoloogiate analüüsiks, kuid ressursipuudusel otsustati mõlemad projektid aasta võrra edasi lükata. Andmehaldusteenuse edulooks 2019. a on krattide projektide käivitamine. Andmestrateegiast tulenev eesmärk oli käivitada masinõppe katseprojektid eesmärgiga tõsta kasutajate rahulolu ja andmekvaliteeti ning säästa tööprotsesside automatiseerimisega ressursse. Tänu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käivitatud riiklikule kratiprogrammile avanes võimalus algatada kaks masinõppel rajanevat projekti: väljaannete automaatne märksõnastamine ja vestlusroboti abil päringutele vastamine. Mõlemad projektid lõpevad 2020. a kevadel, mil valminud prototüüpide põhjal saab hinnata arenduste edukust ja tegevuse jätkamise otstarbekust. A-il 2020–2021 on kavas viia läbi krati katseprojekt testimaks automaatse kataloogimise võimalikkust. Digitaalse maailma pidev areng seab eesmärgi toetada raamatukogutöötajate pidevat arengut. Raamatukoguhoidjate täiendus- ja kutsekoolituse teenuse eesmärk 2019. a oli pakkuda raamatukoguvõrgule mitmekülgseid võimalusi õppimiseks ja oskuste omandamiseks, suuremat tähelepanu said juhtimisoskused ja digipädevus. Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise toetusega korraldati juhtimiskoolituse programm mahuga 24 akadeemilist tundi, osales 23 juhti. 18 Toimus kaks eri õppekavaga digipädevuse koolitust, millest üks töötati välja RR-i eestvedamisel. Õppekavale on plaanis jätkukoolitus ja neid koolitusi pakutakse ka edaspidi. Programmid andsid uusi teadmisi ja oskusi digitaalse sisu loomiseks ja e-keskkondade kasutamiseks ürituste ja haridustegevuste läbiviimisel, tunnistusega lõpetas 30 raamatukogutöötajat. Koostöös BCS Koolitusega toimus 22 e-kodaniku juhendajate koolitust, mille käigus täiendas oma digipädevust 330 õppijat. Kaheaastane projekt koostöös BCS Koolituse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel on tänaseks edukalt lõppenud, kahe aasta jooksul väljastati tunnistus 1000-le raamatukogutöötajale. Raamatukoguteenuste arenduskeskuse spetsialistid käisid koolitamas kolmes maakonnas: Lääne- Virumaal, Võrumaal ja Valgamaal. Teemadeks olid RR-i andmebaasid, rahvaraamatukogude teenused ja statistika esitamine. Toimusid traditsioonilised suveüritused: rahvaraamatukogude suveseminar Raamatukogu – rahva tervise varaait ja mäluasutuste suveseminar Inimesed, andmed ja kratid – nende koostoimimise võimalikkusest. Aruandeaasta jooksul lõpetas kutsekoolituse ja sai tunnistuse 24 õppijat, uuel kursusel alustas 22 õppijat. Aasta oli edukas, raamatukoguteenuste arenduskeskuse loodud ja korraldatud üritustel osales 33% Eesti raamatukoguhoidjatest. Statistikateenuse eesmärk on anda Statistikaametile ülevaade Eesti raamatu- ja perioodikatoodangust ning kajastada raamatukogude näitajaid ja nende muutusi statistilisi koondandmeid esitades. 2019. a esitas RR Statistikaametile andmeid ka e-jadaväljaannete nimetuste kohta. Rahvaraamatukogude näitajate olulisus ja usaldusväärsus oli fookuses Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi koostöös loodud kohalike omavalitsuste teenusetasemete kriteeriumite loomisel ja raamatukoguteenuse mõõtmisel. Erialastandardite koostamise eesmärk oli standardi EVS/TK 22 Informatsioon ja dokumentatsioon raames raamatukogunduse erialastandardite koostamine. 2019. a avaldati järgmised info- ja raamatukogunduse standardid: ISO 2108:2017 Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatu standardnumber (ISBN), ISO 15836-1:2017 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core`i metaandmeelemendid, ISO 18626:2017 Informatsioon ja dokumentatsioon. Raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) toimimine, ISO 21248:2019 Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusraamatukogude töö kvaliteedi hindamine, EVS-ISO 8601-1:2019 Kuupäev ja kellaaeg. Andmeesitus infovahetuses. Osa 1: Põhireeglid. 2019. a oli info- ja dokumendihalduse standardimises viljakas aeg ja oluliseks peame rahvusraamatukogude töö kvaliteedi hindamise standardit, mille koostamises RR aktiivselt osales. Erialaterminoloogia vahendamise eesmärk on raamatukogunduse ja infoteaduse terminiloome ning - korrastus, mis toimub koostöös ERÜ terminoloogiatoimkonnaga. 2019. a jätkus regulaarne terminitöö. Avati 38 uut terminikirjet, uusi termineid lisati sünonüümidena 45 kirjele ja toimetati 163 sõnastikukirjet. Raamatukogusõnastikus on 6634 kirjet, päringuid oli 11 751 (2018. a 16 131). 8. oktoobril toimus ERÜ terminoloogiatoimkonna ja RR-i koostöös rohke osavõtuga XIV oskuskeelepäev Veebisõnastik – see on imelihtne?. Septembrist detsembrini toimus eesti keele aastale pühendatud Sõnaleiduri võistlus 2019, mille eesmärk oli ergutada raamatukogunduse terminoloogiale mõtlemist ja sisult kaasaegsemate või eestipärasemate sõnade loomist. Saame tõdeda, et terminiandmebaasi kasutuslanguse tõttu on üheks olulisemaks ülesandeks uute lahenduste otsimine, nt võiks kaaluda sõnastiku ühendamist Ekilexi terminibaasisüsteemiga. Kokkuvõtteks võime öelda, et raamatukoguteenuste keskse arendustegevuse olulisemad eesmärgid täideti, uuenduslike ideede väljatöötamisele lisasid hoogu kesksete teenuste toetuseks algatatud tehisintellekti rakendamise innovatsiooniprojektid. RR-i üldine eesmärk on parandada raamatukoguteenuste kvaliteeti, muuta raamatukogud nähtavamaks ning suurendada raamatukogude kasutajate arvu. Koostöö raamatukoguvõrguga ning mäluasutustega laiemalt aitab kaasa uute 19 kesksete e-teenuste loomisele. Üheks olulisemaks teemaks on jätkuvalt IT-teenuste arendustegevuste teenusemudelite kujundamine ja sisemiste kompetentside suurendamine, tagamaks algatatud projektide edukust. 4. Parlamendiraamatukogust riigiraamatukoguks Sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu (SPARK) eesmärk on arendada sotsiaalteaduste raamatukogu, pakkuda kvaliteetset infoteenust Riigikogule ning riigi- ja avalikule sektorile, sealjuures kaasates teenuste arendamisse partnereid, et töötada välja kasutajate ootustele vastavad paindlikud teenused. Vastavalt strateegilistele eesmärkidele soovime laiendada institutsionaalsete koostööpartnerite ja klientide ringi. 2019. a osaleti mitmel koostööüritusel, kus tutvustati raamatukogu teenuseid, laenutati raamatuid ja küsiti kasutajailt tagasisidet. Suuremad üritused olid Euroopa päev, Riigikogu lahtiste uste päev ja Arvamusfestival, Riigikogu Toimetiste aruteluüritused, mitu raamatuesitlust, hüpikraamatukogud ja rahvusvaheline digitaalse mälu teemaline seminar. Viidi läbi ja loodi uusi haridusprogramme nagu Seadusesätteid sättides, tähistati Euroopa Komisjoni algatatud meediapädevuse nädalat, käidi koolides ja korraldati koolitusi spetsialistidele nii sotsiaalteaduste infoallikate kui ka autoriõiguse ja isikuandmete teemadel. Koostööpartnerite ring laienes, tihedamad koostöösuhted olid Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor, riigiasutustest tehti tihedamat koostööd Statistikaameti, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Panga, Riigikogu ja Riigikantseleiga. Eesti parlamendi 100. sünniaastapäeva tähistamiseks esitleti koostööväljaandeid ja valmis e-näitus Meie parlament ja aeg ning Riigikogu 100 rändnäitus, mida Riigikogu Kantselei eksponeeris kaheksas suuremas Eesti linnas. SPARK-i tegevuse ülevaade 2018–2019 Päringud 192 218 Litsentsiandmebaaside keskm. kasutus kuus (9) 6568 5 274 EL infokeskuse lehe keskmine külastuste arv kuus 6367 6100 Parlamendiväljaannete maht (lk) 944 1890 Sotsiaalmeedia jälgijad 1608 1486 Avakogu laenutused 5803 4501 Parlafoni külastused 5597 5285 Summaria Iuridica külastused 5577 5428 Ühiskonnauuringute külastused 1812 1697 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 2019 2018 20 Tellimusena valmis Peeter Järvelaiu bibliograafia ning koostöös Konstantin Pätsi Muuseumiga osaleti Konstantin Pätsi bibliograafia koostamises. Riigiasutused tellisid neli meediamonitooringut, millest kaks olid seotud valimistega, püsivalt täiendatakse Riigikogu kodulehel Riigikogu liikmete ajakirjandustegevuse rubriiki, iga päev monitooritakse Euroopa Liidu uudiseid Eesti online-meedias. Institutsionaalsete andmebaaside kasutamine 2017–2019 18 684 20 000 13 326 14171 15 000 10 000 5 000 829 405 237 0 Eesti õigusbibliograafia Vabariigi Presidendi bibliograafia 2017 2018 2019 Alustati Euroopa Liidu infokeskuse uue kodulehe arendamist, mis lõppeb 2020. a. Loodi kolm EL-i infokeskuse teenuseid tutvustavat videoklippi eesmärgiga jõuda laiema kasutajaskonnani. Vabatahtliku arendaja kaasabil valmis väljaande Ühiskonnauuringud uus keskkond, mis täitis kasutajate ammuse soovi teha otsinguid ka vanemate uuringute seast. Kasutajate tagasiside, fookusgruppide arvamuste ja intervjuude põhjal valmis juristidele mõeldud infoportaali visioon. Teeninduskorralduse muudatusega viidi ühiskonnateaduste lugemissaal 2019. a kevadel üle osalise ajaga iseteenindusele. Andmebaasid Eesti õigusbibliograafia ja Vabariigi Presidendi bibliograafia on viidud üle uude keskkonda, mis on kasutajatele mugavam ja toimib raamatukataloogiga sarnastel otsingupõhimõtetel. Vabariigi Presidendi bibliograafia kasutus on languses. Kasutajate huvi kitsa sisuga andmebaasi vastu väheneb, mistõttu vajab andmebaasi kontseptsioon läbimõtlemist. Võrreldes 2018. a tuntava tõusuga on Eesti õigusbibliograafia kasutamine küll langenud, kuid võrreldes varasemate aastatega püsib see stabiilselt kõrgel. Teenuse 2019. a eesmärke hinnates saab tõdeda, et need on täidetud. Kasutajate kaasamine, koolituste läbiviimine ja raamatukogu tutvustamine on suurendanud ka kogude ja infotoodete kasutamist. Valdkonnaga seotud litsentsiandmebaaside kasutus suurenes 24%. Korraldati või osaleti 73 üritusel, mida külastas 7972 inimest: see ületas prognoositut 46%. Lugemissaalide avakogude laenutuste maht tõusis 16%. 2018. a-ga võrreldes on tõusnud EL-i infokeskuse kodulehe, Summaria Iuridica, Ühiskonnauuringute ja Parlafoni blogi kasutus. Kasvanud on ka Ühiskonnauuringute igakuise ülevaate ja Summaria Iuridica tellijate arv. Ka sotsiaalmeedia jälgijate arv kasvab stabiilselt. Samas vähenes päringute arv 12% ja institutsionaalsete andmebaaside kasutus 26%, tõusnud on aga monitooringute maht. See näitab, et kasutajad on huvitatud eelanalüüsitud ja täistekstidena kättesaadavast infost. Ka e-teenuste arendamise osas tehti palju, alates Ühiskonnauuringute andmebaasi esitlemisest kuni EL-i infokeskuse uue lehe arendamise ja spetsialistide infoportaali visioonini. Kirjastamisel tehakse tihedat koostööd Riigikogu Kantseleiga: nii ilmusid mullu 101 lühielulugu: Riigikogu XIII koosseis ja ingliskeelne 101 biographies: the 13th Riigikogu ning 101 lühielulugu: Riigikogu XIV koosseis ja 101 biographies: the 14th Riigikogu. Ilmus parlamendi ajakirja Riigikogu Toimetised kaks numbrit (nr-d 39 ja 40). Riigi valimisteenistusega koostöös ilmus Euroopa Parlamendi valimiste käsiraamat 2019. Riigikogu juubeliaastaks valmisid Jaak Valge põhjalik ajalooraamat Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu ning Piret Viljamaa koostatud mahukas e-raamat I Riigikogu liikmed. Juunis ilmus Riigikogu aastaraamat 2017/2019 ning aasta lõpus Riigikogu XIII koosseisu tööd 21 kokku võttev statistikakogumik. Võrguväljaandena ilmusid 101 lühieluloo eesti- ja ingliskeelsed väljaanded ning I Riigikogu liikmed. Lisaks ilmusid sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu koostatavad Summaria Iuridica, Ühiskonnauuringud ja DIXI. Riigikogu liige on öelnud. DIXI viimane number ilmus 2019. a märtsis, edaspidi leiab parlamendiliikmete kirjutised Riigikogu veebist iga Riigikogu liikme tutvustuslehelt. Koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga väljaantavat ajakirja Raamatukogu ilmus mullu kuus numbrit. Alates 2019. a-st on ajakirja kõik numbrid loetavad võrguväljaandena (ISSN 2674-1520), paberväljaande (ISSN 0235-0351) tellimine on võimalik digitrükiteenust pakkuva ettevõtte Trükiviis OÜ kaudu. Ilmus ka RR-i toimetiste A-seeria 5. number Reformatsioon – tõlked ja tõlgendused (Acta 16). Kirjastamise aasta oli tulemuslik ja töömahukas. Ilmus 12 väljaannet, neist 7 olid Riigikogu väljaanded. Kirjastamisplaanis olnud väljaannetest ilmusid tähtajaks kõik Riigikogu Kantselei väljaanded. RR-i enda väljaannetest lükkusid ressursside piiratuse tõttu järgmisse aastasse trükis Tallinn 17.–19. sajandi raamatuillustratsioonidel ning e-väljaanne Naised Eesti parlamendis. RR-i strateegia üks eesmärk on teha oma digitaalsed kogud laialdaselt kättesaadavaks. Seda eesmärki toetab teenus RR-i digitaalne värav – Otsinguportaal, millega tagatakse kasutajatele ühelt platvormilt vaba ligipääs nii võõrkeelsele teadusinfole kui ka RR-i andmekogudele ja teenustele. Portaalis oli 2019. a lõpul juurdepääs 701 võõrkeelsele andmekogule, sh RR-i hangitud 34 teadusandmebaasile. Kokku on leitavad 272 918 (2018. a 223 856) võõrkeelset e-raamatut ja 130 632 (2018. a 81 195) e-ajakirja. Portaali kasutati aruandeaastal 78 077 korda (2018. a 103 462 korda). Kasutuse ligi 25% languse põhjuseks on eelkõige statistika kogumise muutus. Kuna enam ei loeta otsirobotite külastusi, siis on 2019. a andmed võrreldavad samadel alustel kogutavate tänavuste andmetega. Portaali kaudu ligipääsetavaid teadusandmebaase kasutati 2019. a 117 664 korda. Lisaks on täistekstotsinguga leitavad DIGAR-i Eesti artiklite andmebaasi ligi 3 miljonit artiklit (kuni aastani 2016). Nüüdsest toimib ka vabakasutuses olevaid teoseid otsida võimaldav lahendus (varem olid need otsitavad ainult Eesti rahvusbibliograafias). Uuenes kasutajaliides, sh lisandusid häälotsingu võimalus ja viitamissüsteemid (nt Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni ja Harvardi viitamissüsteemid). Teenuse kasutamisvõimaluste tutvustamisel oli kindlasti oluline roll koolituste paremal esitlemisel RR-i kodulehel. Soovitusindeksi (SI) tulemus 53,3% ületas püstitatud eesmärgi (30%). 5. RR kui kliendikeskne organisatsioon RR-i teenuste avatumaks muutmisel on oluline teavikute laenutamise võimaluste lihtsustamine ja laiendamine. Kõige suuremaks muutuseks laenuteenuses oli iseteenindusliku raamatukapi RR-i raamatukapi kasutamine. Juuni-detsember 2019 350 300 316 295 250 266 200 231 203 150 145 157 100 131 108 50 87 73 13 31 60 0 Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Laenutused Tagastused 22 kasutuselevõtt. Iseteenindusvõimaluste tutvustamiseks korraldati turunduskampaania, mis tõi kaasa tellimuste ja tagastuste suure kasvu. Teenuse tõhustamiseks viidi läbi teenuse vastavushindamine, mille tulemusel muudeti hoidlate töökorda ning analüüsiti perioodika töövoogu. Inventuuridega jätkati nii hoidlates kui ka avakogudes, kiibistati ka parlamendi lugemissaali teavikud. 2019. a oli kojulaenutusi 40 982 (2018. a 33 701), kasv 21%. Avakogudest laenutati 2019. a 17 314 korda (2018. a 13 361 korda), kasv 18%. Märgatavalt kasvas laenutuste arv ühiskonnateaduste saalis ja humanitaarsaalis. Iseteenindusvõimaluste laiendamine on suurendanud laenutuste hulka. Avakogude laenutused 2018–2019 20000 18000 16000 17314 14000 12000 13361 10000 8000 6000 4000 2000 0 2018 2019 Avakogude kojulaenutused 2019 Ühiskonnateaduste saal 4286 Õiguskirjanduse saal 971 Parlamendi lugemissaal 546 Teatri- ja filmiinfo saal 478 Infokeskus 1857 Muusikasaali kogu 3021 Kunstisaal 1279 Kartograafiasaal 77 Humanitaarteaduste saal 4799 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 Iseteenindusvõimaluste tutvustamise järel kasvas ka raamatukapi kasutus. Kujukas statistiline erinevus ilmnes detsembris, mil raamatukogu oli kollektiivpuhkusel ning teenust kasutati pigem tagastamiseks. 2019. a tagastati raamatukapi vahendusel 6104 teavikut. Üldiselt võib laenuteenusega 2019. a rahule jääda. Optimeeriti tööprotsesse ja kasutusele võeti uued iseteenindusvõimalused, mis on andnud klientidele võimaluse kasutada raamatukogu vähese ajakuluga. See leevendab ka RR-i lähedal olevate parkimisvõimaluste vähesust. 23  Iseteenindusautomaadi kasutamine 2019 750 800 654 700 610 538 556 600 482 501 439 433 438 431 500 400 272 300 200 60 26 100 9 13 12 16 5 2 1 4 4 10 0 Laenutused Tagastused Teenusega laenutamine teisest raamatukogust (RVL) tagatakse kasutajatele ligipääs RR-is puuduvale materjalile ning võimaldatakse teiste raamatukogude vahendusel nende lugejatele juurdepääs RR-i kogudes leiduvale materjalile. Põhitellijad olid ka 2019. a erakliendid, asutustest kasutavad teenust põhiliselt Sisekaitseakadeemia raamatukogu, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium ning Õiguskantsleri Kantselei. Välismaalt on aktiivsemateks tellijateks Leedu ja Läti raamatukogud. 2019. a oli probleemiks, et Saksamaalt ei ole enam võimalik tellida artiklite koopiaid, kuna seal kehtiv autoriõiguse seadus seda ei luba. See on mõjutanud ka täidetud tellimuste arvu. 2019. a telliti RVL-teenuse vahendusel teistest raamatukogudest 363 korda, tellimusi täideti 314 korda. Teised raamatukogud tellisid 2019. a RR-ist 351 korda, millest täideti 334 tellimust. Tellimuste mittetäitmise põhjuseks olid piirangud: RVL-i vahendusel ei edastata sundeksemplare, auviseid ja ajakirju. 2019. a kasvas sissetuleva RVL-i tellimuste arv võrreldes 2018. a-ga 16 tellimuse võrra. Täitmisprotsent langes: 2019. a täideti 87% tellimustest (2018. a 89%). Tellimuste täitmise vähenemine on seotud artiklite saatmise piirangute ja ka tellija loobumisega, kui saadetavat teavikut ei ole lubatud koju laenata. Sissetulev RVL 2018–2019 400 350 300 347 363 250 309 314 200 150 100 50 0 Tellimuste arv Täidetud tellimused Tellimuste arv Täidetud tellimused Sissetulev RVL 2018 Sissetulev RVL 2019 2019. a vähenes RR-ist tellitud RVL-i maht võrreldes 2018. a-ga 114 tellimuse võrra. Tellimuste täitmisprotsent on samuti langenud: 2019. a täideti 95%, 2018. a 98% tellimustest. RVL-i tellimused sõltuvad suurel määral kasutajate huvidest ja saatva raamatukogu reeglitest, saatmiskuludest ja saatmisele kulunud ajast, mis võivad põhjustada tellimuse mittetäitmist, kuna klient ei soovi maksta või oodata. Teenuse arendamiseks on RR saanud rahastuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) innovatsiooni edendavate hangete toetamise voorust. Projekti eesmärk on ühendada Eesti raamatukogude kollektsioonid ühte lihtsasse otsingusse, mis kasutab olemasolevaid e-katalooge ning 24 võimaldab kliendil soovitud raamatuid koju tellida üle-eestiliselt. Sellega muutuvad raamatukogudesse hangitud teavikud mobiilseks ning lugeja koduraamatukoguks saab terve Eesti raamatukoguvõrk. Projekti hankeprotsessis oli ette nähtud võistlev dialoog, mille läbiviimine osutus keerukaks ja seetõttu nihkus ka reaalne arendustegevus. Projekt käivitus võistleva dialoogina 2020. a jaanuaris. Päringuteenuse Küsi meilt eesmärk on klientide küsimustele ja infopäringutele vastamine. Päringute esitamise kanalid RR-is on veebivestlus, e-kirjad, vahetu suhtlus ja telefonikõned. RR-is registreeritakse päringud, millele vastamiseks kasutatakse vähemalt kahte erinevat infoallikat ning millele kulub minimaalselt 30 minutit. 2019. a registreeriti 363 päringut, mille vastuste koostamiseks kulus 655 tundi. Päringute arv vähenes 15%, vastamiseks kulunud aeg 35%. Kuna andmebaasid on lugejatele kättesaadavad, siis sellest tuleneb ka mahukamate küsimuste esitamise arvu langus. Lugejate pöördumistele vastamine veebivestluse vahendusel suurenes 69% (2018. a 750, 2019. a 1271). 14% vestlustele on antud hinnang, neist 92% on positiivsed hinnangud. Veebivestluste maht jätkab suurenemist. Mahtu võib kasvatada ka kodulehe peatselt valmiv ingliskeelne versioon. Personaalse nõustamise teenuse eesmärk on suurendada kasutajate teadmisi ja oskusi info otsimisel ning tutvustada raamatukogu teenuseid. 2019. a toimus 40 nõustamist (2018. a 21). Jätkus teenuse turundamine, alustati digipädevuse teemalise nõustamise ettevalmistamist. Teenust osutati prognoositust rohkem: maht suurenes eelkõige kunsti ja humanitaaria teemade osas. Kasutajate vahetu tagasiside teenusele on väga hea, mis viitab asjatundlikule juhendamisele ja headele infoallikatele. RR-i hoones on meie kasutajatele oluliseks võimaluseks lugejaarvutite kasutamine. Teenus hõlmab ka ligipääsu digitaalsetele säilituseksemplaridele autoriseeritud töökohtade kaudu ja autoriseeritud töökohtade loomist säilituseksemplari seadusega ettenähtud raamatukogudes. RR-is oli aruandeaastal 52 otsinguarvutit (2018. a 53), autoriseeritud töökohti oli 9. Väljaspool RR-i oli loodud 11 autoriseeritud töökohta. Aasta lõpuks oli koostöös RMIT-iga valminud lugejaarvutite profiili lahendus arvutite töökindlamaks ja lihtsamini hallatavaks muutmiseks. Lahenduse juurutamine lükkus 2020. a algusesse. Arvutitöökohad on RR-is jätkuvalt populaarsed. Puudulik on lugejaarvutite ja autoriseeritud töökohtade kasutamise statistika automaatne kogumine ning selle põhjal kasutuse analüüsimine. Statistika kogumine novembris vahetu teeninduse käigus andis hea pildi ühe nädala keskmisest arvutikasutusest lugemissaalides. Kõige enam on arvutikasutajaid 5. korruse infokeskuses – 43% kõigist arvutikasutajatest. Arvutitöökohad vajavad 2020. a turvaliseks kasutamiseks autentimis- ja autoriseerimissüsteemi ning selle sidumist kasutajate haldussüsteemiga (SSO). RR-i eesmärk on kujundada teenuseid kliendikeskselt, lähtudes nii meie kui ka kogu Eesti raamatukogude kasutajatest. Teenuste arendamisel kasutame teenusedisaini põhimõtteid, kaasates kasutajaid ja raamatukogusid. 2019. a korraldas RR koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi elamusturunduse ja teenusedisaini uurimisgrupiga konverentsi Teenusedisain kui väärtuse loomine, kus jagasid kogemusi ja nõuandeid eksperdid Eestist ja Soomest. Lisaks sellele tutvustati konverentsil ka Tallinna Tehnikaülikooli elamusturunduse ja teenusedisaini õppeaine raames valminud magistritöid, mis keskendusid RR-i teenuste disainimisele. Teenusedisaini metoodikat järgiti ka sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu teenuse arendamisel, kus küsiti tagasisidet õigusteaduse ja ühiskonnateaduste saalide lugejatelt ning toimusid fookusgrupid ja intervjuud juristide ning ühiskonnateaduste spetsialistidega. Personaalset tagasisidet küsiti ka augustis Paides toimunud Arvamusfestivalil RR-i hüpikraamatukogus. Fookusgruppidelt kogutud info põhjal valmis visioon juristide infokeskkonnast, seda infot saab kasutada ka Otsinguportaali arendamisel. Saadud tagasiside on abiks raamatukogu teenuste arendamisel ja raamatukogu ruumide renoveerimisel. 25  Teenus Soovitusindeks (SI) 2018 Soovitusindeks (SI) 2019 Haridustegevus 85% 95,7% Konverentsid 88% 94,4% Küsi meilt 96% 91,9% Koolitused raamatukoguvõrgule 56% 84,6% RVL 80% 84,6% Laenutus 72% 84,5% Koopiad 100% 77,8% Otsinguportaal 20% 53,3% Oskuskeelepäev 70% – ERB – 55,3% Kokku 73% 87% Vastuseid 538 689 Kasutajate ootustele vastavate teenuste arendamise aluseks on klientide tagasiside väärtustamine. Selleks on loodud avalikke teenuseid hõlmavate kasutajauuringute korraldamise süsteem. Rakendusuuringute 2019. a eesmärk oli otseste avalike teenuste soovitusindeksi (SI) uuringute korraldamine. Teenusekvaliteedi hindamiseks korraldati 2019. a üheksa teenuseuuringut, RR-i soovitusindeks oli 87% (2018. a 73%). Sihtgruppidest uuriti lähemalt sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu teenuste kasutajate rahulolu ja ootusi. Tulevikku silmas pidades tuleb tõhustada kvalitatiivsete andmete kogumist, analüüsi- ja uuringutulemuste rakendamist, selgus ka vajadus leida e-teenuste tagasiside jaoks uusi meetodeid. 5.1. Kogude kujundamine Teavikute komplekteerimise teenuse eesmärk 2019. a oli töövoogude korrastamine ja ressursside prognoosimine järgnevaks kaheks aastaks. Vastavalt kogude kujundamise arengukava eesmärkidele plaaniti analüüsida kogudesse hangitud välisteavikute kasutatavust. Teenuse korrastamise eesmärgil keskenduti teenusega seonduvate juhendmaterjalide loomisele ja kaasajastamisele. Eesmärk oli enne hoone rekonstrueerimise algust töötada seni ootel olevaist kogumeist läbi võimalikult suur osa. Selle tulemusel töötati varukogust plaanitud 5000 eksemplari asemel läbi 13 400 eksemplari ning teenuse maht ehk aasta jooksul arvele võetud teavikute arv kasvas kolmandiku võrra. Edukas oli töö koostöövõrgustikega, väliste partnerite soovitusel hangitud väljaannete osakaal kasvas 32,5%-ni. Oluliselt suurenes litsentsiandmebaaside kasutus, kasutuskorra keskmine hind vähenes aastaga 10,8 eurolt 4,3 eurole. Välismaiste e-raamatute komplekteerimissumma suurendamine 14%- ni võimaldas kasutajaile pakkuda e-raamatute laenutusteenust varasema nelja kuu asemel kogu aasta jooksul ning sellega hankida kogudesse enimkasutatud e-raamatuid. Tasakaalustamaks humanitaar- ja sotsiaalteaduslike kogude kujundamist suurendati humanitaarteaduste väljaannete hankimise osakaalu komplekteerimiseelarves kolmandikuni välisteavikutele mõeldud eelarveosast. RR-i kogudesse hangitud välisteavikute kasutatavuse analüüsimiseks alustati rahvusvahelisel standardil Rahvusraamatukogude töö kvaliteedi hindamine / Quality assessment for national libraries põhineva indikaatori kasutamisega, mis loob aluse tulemuste võrdlemiseks järgmisel aastal. Teavikute arvelevõtmise ühtlustamiseks koostati raamatute tellimise ja arvelevõtmise juhend, kaasajastati komplekteerimistasandeid kirjeldavat juhendit. RFID-süsteemi kasutuselevõtt 2018. aasta lõpus võimaldas loobuda senisest vöötkoodi- ja turvakleebiste tellimisest, mis asendati kleebiste printimisega. Tulemusena saab tõdeda, et teenusel oli edukas aasta, püstitatud eesmärgid said valdavalt ületatud ja ressursside tõhusam kasutamine kasvatas teenuse mahtu kolmandiku võrra. Füüsilisel kandjal säilituseksemplaride keskuse teenuse eesmärk 2019. a oli parendada koostööd 26 väiksemate trükikodade ning kirjastajatega. 2019. a koostati 91 ettekirjutust (2018. a. 137). Mullune 2018. a-st väiksem ettekirjutuste hulk näitab hankijate tõhusat ja süsteemset tegevust, mis on viinud hea koostööni kirjastajatega ning seeläbi paremate tulemusteni säilituseksemplaride hankimisel. Füüsiliste teavikute pikaajaliselt säilitatavad kogud moodustavad arhiivkogu rahvusteavikud (696 412 eksemplari), haruldased raamatud (30 486 eksemplari), tagatiskoopiad (5802 eksemplari) ja isikuarhiivide dokumendid (8262 säilikut). Arhiivkogu korrastamiseks jätkati 1. ja 2. formaadis raamatute (1939–1941), Raamatupalati graafikakogust suunatud plakatite ja postkaartide (1979– 1988) ning Rahvusarhiivi annetatud ajalehtede ja ajakirjade puhastamist. Säilituskarpidesse paigutati 1466 1. ja 2. formaadis raamatut (1939–1941). Nõuetekohaselt hoiustati kõik 2019. a arvele võetud väljaanded. Karbistati 1289 harulduste kogu teavikut. Käesolevaks ajaks on enne 1860. a ilmunud eestikeelsed trükised ja käsikirjad valdavalt karbistatud, samuti 16.–17. sajandi Lääne-Euroopa trükised ja 16.–18. sajandi käsikirjad, lisaks pärgament- ja iluköited ning enamik 18. sajandi täisnahkköiteist. Eesti raamatutest on ilma karbita kolm laudit 20. sajandi raamatuid. Konserveerimisele saadeti 631 väljaannet arhiiv- ja 40 harulduste kogust ning 356 arhiivkogusse järelkomplekteeritud plakatit. Tuumiktaristu raames sõlmiti Tartu Ülikooli raamatukoguga massneutraliseerimise teenuse leping, mille alusel neutraliseeriti 2196 RR-i arhiivkogu raamatut aastatest 1945–1948 ning kaks köidet ajalehte Uus Ilm (1941, 1945). Tulemuslikkuse hindamiseks mõõdeti eelnevalt 20 raamatu ja ajalehe pH-taset, järelmõõtmine ja tulemuste analüüs toimub 2020. a. Teenuse analüüsi tulemuste alusel optimeeriti tööprotsesse, raamatute vastuvõtmisel võeti kasutusele RFID-inventuurilahendus, paberivabaks muudeti perioodikaväljaannete vastuvõtmine. Tegevuste standardiseerimiseks koostati juhis arhiivkogu teavikute füüsilise parendamise põhimõtete fikseerimiseks ning kogude inventeerimise juhend. Eesti digitaalsete väljaannete pikaajalise säilitamise teenuse eesmärk on tagada Eesti väljaannete pikaajaline säilimine ja kättesaadavaks tegemine digitaalarhiivis. 2019. a põhitegevus oli uue digitaalarhiivi projekti ettevalmistamine. Aprillis lõppes koostöös ettevõttega Ernst & Young Baltic AS läbiviidud digitaalarhiivi eel- ja ärianalüüs. Suve algul esitati RIA-le rahataotlus uue digitaalarhiivi hankimiseks. Kuna RIA soovis täpsustada taotluse riistvara osa, siis saadeti IT-taristu loomist pakkuvatele firmadele septembris riistvara hinnaindikatsiooni päring, millele saadi kaheksa võimalikku lahendust neljalt erinevalt pakkujalt. Sügisel jätkati hankedokumendi täiendamist ja tõlkimist ning aasta lõpul esitati RIA-le uus taotlus. RIA-lt saadakse vastus 2020. a kevadel. Novembris 2019 toimus kolmas digitaalarhiivinduse seminar, mis koondab Eesti mäluasutustes digitaalse säilitamisega seotud inimesi. Digitaalsete väljaannete pikaajaline säilitamine aktiivsäilituse mõttes pole veel päriselt alanud, sest uue arhiivi projekt on veninud. Seni hoitakse RR-i vana digitaalarhiivi töös ning valmistutakse uue digitaalarhiivi projekti alguseks. RR pakub Eesti kirjastajatele rahvusvaheliste standardnumbrite (ISBN, ISMN, ISSN) andmise teenust, toimides Eestis teavikute standardnumbrikeskusena. 2019. a väljastati 8425 standardnumbrit (2018. a 7619), neist 3809 standardnumbrit väljastati digikoopiatele n-ö käsitsi (2018. a 2832). Kirjastajaportaali kaudu on välja antud 4616 standardnumbrit (2018. a 4846). ISBN-iga monograafiate osakaal rahvusbibliograafias oli mullu 93,9% (2018. a 92%), ISMN-iga nootide osakaal 43,6% (2018. a 45,8%) ning ISSN-iga perioodiliste väljaannete osakaal 44,5% (2018. a 38%). Aasta jooksul saadeti ISBN- kirjastajate kontaktandmed rahvusvahelisse ISBN-kirjastajate andmebaasi GRP (Global Register of Publishers) ning ISMN-kirjastajate andmed rahvusvahelisse muusikakirjastuste andmebaasi MPIID (Music Publishers’ International ISMN Directory) hiljemalt kahe tööpäeva jooksul peale kirjastaja registreerumist. Kord kuus edastati ISSN-i saanud metaandmete kirjed Rahvusvahelisele ISSN Keskusele. Rahvusvahelistele ISBN- ja ISMN-keskustele saadeti aruandeaasta jooksul väljastatud kirjastustunnuste statistiline aruanne. Standardnumbrite keskuste töö oli 2019. a edukas: koostöö 27 kirjastajatega kulges ladusalt ja seatud eesmärgid täideti. Eesti ISBN Agentuuri tööd tutvustati rahvusvaheliselt nii ettekannete kui ka Põhja- ja Baltimaade ISBN-seminari kaudu. Teavikute logistika teenuse eesmärk on korraldada põhikogu teavikute liikumist, et võimaldada nende koju laenutamist ja kohapeal kasutamist. 2019. a kaardistati perioodika kasutuskogu liikumine, mille tulemusel muudeti tõhusamaks sisemised töövood. 2019. a saab pidada õnnestunuks: analüüsiti ja otsiti paremaid lahendusi teavikute liikumiseks alates majja jõudmisest kuni kogudest mahakandmiseni, vähendati oluliselt dubleerivaid tegevusi ning kiirendati teavikute liikumist. Hea koostöö osakondade ja referentidega on võimaldanud sujuvalt korraldada avakogude ning lugemissaalide hoidlate suuremahulisi tagastusi põhikogu hoidlatesse. Raamatute ja pabermaterjalide konserveerimise, köitmise ja ennetava säilitamise eesmärk on kogude säilimise tagamine ning kompetentsikeskuse rolli täitmine. Tegevus on tihedalt seotud kogude pikaajalise säilitamise ja koopiate valmistamise teenusega. 2019. a konserveeriti 23 688 lehte, neist 70% säilituskogudele. Konserveeriti 506 köidet, neist 84% säilituskogudele. Valmistati 5438 uut köidet ning kiletati 5188 teavikut. Säilitusümbrise said 3416 teavikut. Jätkus plakatite puhastamine: 5726 plakatit puhastati ning 582 plakatit konserveeriti. Tellimustööna konserveeriti trükiseid Eesti Lastekirjanduse Keskusele, Meremuuseumile ja Taani kirjastuse Aller Media arhiivile. Jätkus ka pabermaterjalide puhastamine: puhastati 488 931 lehte ja 18 237 ühikut eri pabermaterjale. Analüüsiti konserveeritud paberi seisundit kahe valimi näitel: esimeses valimis olid aastatel 2002–2003 konserveeritud teavikud märkega Rabe paber (hoiustatakse alajahutatud hoidlas) ja teises valimis aastatel 2004–2007 konserveeritud teavikud märkega Rabe paber (hoiustatakse samuti alajahutatud hoidlas). Valimid moodustati arhiivkogu ja harulduste kogu teavikutest. Analüüs näitas, et hoiutingimused on olnud sobivad ja konserveerimistehnoloogia on osutunud õigeks. Dokumenteerimissüsteemis SÄILIK avanes võimalus lisada konserveeritavate objektide fotosid. Restaureerimiskeskuses korraldati kaks raamatute parandamise kursust: vanglate huvijuhtidele ja rahvaraamatukogude töötajatele. Kutsekoolituse II mooduli raames korraldati kogude töötlemise ja säilitamise kursus. 5.2. Organisatsiooni arendamine ja tugiteenused RR on juhtimissüsteemilt teenusepõhine organisatsioon. Teenuste ja neid toetavate protsesside järjepideva parendamise eesmärk on leida võimalused teenuste efektiivseks toimimiseks vastavalt teenuse tasemele ja klientide vajadustele. Järjepidevalt toimub teenusepõhise juhtimise kinnistamine teenusejuhte arendades, et valmistada neid ette teenuse ja protsessidega seotud juhtimis- ja parendusotsuste vastuvõtmiseks. 2019. a esimesel poolel toimus teenuste ja protsesside analüüs (eritleti 34 teenust). Analüüsi tulemusel koostati teenuste nõuete korrastamise tegevusplaan aastateks 2019–2020, mille alusel koostatakse juhendeid ja tegevuste regulatsioone. Esmakordselt viidi läbi teenuse Teavikute laenutamine protsessi Füüsiliste kogude hoiustamine ja teenuse Humanitaaria ja kunstide raamatukogu protsessi Teenindamine humanitaarsaalis analüüs ning vastavushindamine. Vastavushindamise tulemuste analüüsist lähtudes koostati järeltegevuste kava, mille alusel parendati protsesse ja töökorraldust. Aruandeaastal tehti ettevalmistused RR-i teenuste registri üleviimiseks dokumendihaldussüsteemi Webdesktop. Teenusekaartide failide ülekandmine algab 2020. a. Kvaliteedikäsiraamatu loomiseks on leitud sobiv kvaliteedisüsteemi analoog, töötatud välja ülesehitus ja koostatud rakenduskava 2020. a-ks. 2019. a korraldati teenusejuhtidele viis kokkusaamist sarjas Teenuste ümarlaud, mille eesmärk on parendada teenuse juhtimise, analüüsi ja arendamise oskusi. Saame tõdeda, et regulaarse ja järjepideva tegevuse tulemusel on tõusnud teenuste tase, tegevuste efektiivsus ja RR-i klientide soovitusindeksi (SI) määr. 28 2018. a käivitatud digipädevuse arendamise programmi eesmärk oli RR-i töötajate digipädevuse arendamine. Eesmärki järgisime ka 2019. a. Digipädevuse õppeprogrammis on viis moodulit: digimaailma põhitõed, infopädevus, digitaalne sisu, digitaalne turvalisus ja ohutus ning digitaalne eluviis. Iga moodul koosneb õppematerjali iseseisvast läbimisest, kohustuslikust testist ning vabatahtlikest õpisündmustest. 2019. a eesmärk oli koostada ning läbi viia digipädevuse programmi 3.–5. moodul. Eri moodulite raames osaleti 2019. a iseseisvas õppetöös, testides ning õpisündmustel rohkem kui 680 korda (2018. a 255 korda). 2020. a on plaanis digipädevuse õppeprogrammi edasi arendada. Lisame valikusse andmepädevuse, meediapädevuse/kriitilise mõtlemise mooduli ja viime läbi uue üldise digipädevuse hindamise testi. IKT arendustegevuste edukuse tagamiseks on alates 2019. a-st kõigi RR-i IKT teenuste pakkujaks ja partneriks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT). Terve aasta kestnud koostöömudelite ja koostoimeprotsesside kaardistamine lõppes positiivselt 2019. a lõpus vormistatud kolmepoolse teenusleppega (RR, Kultuuriministeerium, RMIT). 2020. a jätkub arendusteenuse ja e- teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks vajaliku koostöömudeli väljatöötamine. Koostöö aluseks on hästi eesmärgistatud targa tellija võimekuse kasvatamine ka raamatukogu poolt. 2019. a tulemusi analüüsides otsustati 2020. a uuesti luua IT arenduskeskus, mille eesmärgiks saab IT arendustegevuste ja teenuste toimimise jätkusuutlikkuse tagamine. Finants- ja juhtimisarvestuse teenuse eesmärk on raamatukogu finantsseisundi ja finantstulemuste kohta aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni tagamine nii siseklientidele kui ka välistele huvigruppidele. 2019. a eesmärk oli teenusehindade arvestamise juurutamine ning ajakaardistuse läbiviimine. Finants- ja juhtimisarvestuse teenus koosneb finantsarvestusest ning juhtimisarvestusest. Finantsarvestus on igapäevane tegevus, mis on jaotatud raamatukogu ja Riigi Tugiteenuste Keskuse spetsialistide vahel. Selle toimemudelit uuendatakse igal aastal. Teenust kontrollib aastaaruande auditeerimise käigus audiitorfirma, kelleks on teist aastat järjest KPMG Baltics OÜ. 2019. a audit valmib 2020. a aprillis. Juhtimisarvestus hõlmab eelarvestamist ning aruandlust vastavalt töökorrale. Lisaks kuulub siia teenusehindade arvestamise juurutamine ning kulumudeli koostamine. Kuna suurima osa RR-i kuludest moodustavad tööjõukulud, on oluline saada ülevaade tööjõu jagunemisest teenuste vahel. Vajaliku info saamiseks toimus 2019. a oktoobris taas ajakaardistus. Osales 210 töötajat 252-st ehk üle 83%. Ajakaardistuse tulemusel jagunesid RR-i tegevused järgmiselt: 71% teenustega, 3% projektidega, 1% IT-teenustega ning 25% muude tegevustega seotud aeg. Teenuste 71%-st moodustas 26% avalikele teenustele, 21% otsestele avalikele teenustele, 21% siseteenustele ning 3% tugiteenustele kulutatud aeg. Kaardistatavad tegevused annavad teenusejuhile vajalikku infot, mõistmaks tegevuste ajakulu, osalevate inimeste ja osakondade ulatust ning arvu. Tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamiseks uuriti Eesti avalikus sektoris kasutatava tarkvaralahenduse KAIS võimalusi juhtimisarvestuse esitamiseks ning andmete visualiseerimiseks. Rahandusministeeriumile esitati taotlus KAIS-i modelleerija litsentsi ja vastava koolituse saamiseks. Saame nentida, et aasta oli edukas. Eelarve koostamine oli tänu kokkulepitud töökorrale protsessis osalejatele arusaadavam ja ülevaatlikum. Otsuste tegemine oli lihtsam ja võttis vähem aega. Teabehaldusteenuse 2019. a eesmärk oli RR-i teenuste registri ületoomine elektroonilisse dokumendihaldussüsteemi Webdesktop, selle kasutajasõbralikumaks muutmine ja teabehalduskorra loomine. Personaliteenuse eesmärk on tagada kaasaegsetele põhimõtetele tuginev, RR-i kui tööandja ja töötajate huve võimalikult paremini arvesse võttev inimeste juhtimine. Kõik personalijuhtimisega seotud tegevused toimusid vastavalt kokkulepitud tööplaanile ning lähtudes RR-i personalipoliitika eesmärkidest. Tähtsaimaks aastaseks organisatsiooniliseks arendusprojektiks oli väärtuste käitumuslike kirjelduste loomine. 29 Organisatsiooniliste väärtuste kirjeldamine. RR sõnastas 2018. a oma väärtused a-iks 2019–2021 strateegiat koostades. Juba siis lepiti kokku, et väärtuste käitumuslikud kirjeldused luuakse 2019. a. Kirjelduste loomine toimus kahe kuu jooksul, kaasates kõiki selleks soovi avaldanud kolleege (kokku osales protsessis 92 kolleegi). Väärtuste kirjeldamine käitumuslikus võtmes on oluline nende senisest ühtsemaks mõistmiseks kogu organisatsiooni vaates. Väärtuste käitumuslikud kirjeldused on olulised ka 2020. a alustatava töötaja kompetentsimudeli loomise protsessis. Saame tõdeda, et personalijuhtimise valdkonnas seatud eesmärgid täideti täies ulatuses. 2019. a valisid kolleegid, juhtkond ja teenindusnõukogu tunnustamiseks välja järgmised kolleegid:  aasta inimene – Pille Slabina  aastate inimene – Mare Kurvet  aasta teenindaja – Ingrid Polis  noor kolleeg – Rene Mäe  väärt kolleeg – Marti Miller Aasta tegu 2019 oli teenusedisaini koostööprojekt Tallinna Tehnikaülikooliga. Lisaks said meie kolleegid ning seeläbi ka RR tunnustust väljastpoolt: Eesti Personalijuhtimise Ühing (PARE) valis meie digipädevuse õppeprogrammi viie parima personaliprojekti hulka ja meie kvaliteedispetsialist Hela Ojasaar sai Eesti Sisekoolituse Arendamise Liidult tunnustuse kui parim osalise koormusega sisekoolitaja 2019. a. Janne Andresoo Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor 10. märts 2020 30 LISAD. RR-i 2019. a tulemusnäitajad I. RR-i kasutajate rahulolu Kasutajate rahulolu 2017 2018 Eesmärk Tulemus Eesmärk 2019 2019 2020 RR-i soovitusindeks 59% 73% 75% 87% 90% II. Raamatukogu avatus ja külastatavus Tulemusnäitaja 2017 2018 Eesmärk Tulemus 2019 Eesmärk 2019 2020 Raamatukoguhoone külastused 311 487 289 721 295 515 311 565 317 796 Lugemisala külastused 135 125 169 228 172 613 200 483 204 493 Uued registreeritud kasutajad 8065 6732 7000 7431 7803 Haridustegevustest osavõtjate 1950 3226 4000 7737 6500 arv Raamatukoguhoidjate täiendus- 463 369 450 420 750 koolitusest osavõtjate arv Näitusekülastajate arv 9606 10 000 13 300 15 000 RR-i andmebaaside (DIGAR ja 1 679 548 2 024 029 2 125 230 2 411 208 2 531 768 DIGAR-i Eesti artiklid, ERB, Otsinguportaal) kasutamine Kodulehe külastused 1 005 729 483 758 554 160 403 727 465 243 Sotsiaalmeedia jälgijad 4505 5895 7075 7304 8500 Lugemissaalid ja teeninduspunkt 11 11 11 11 11 Lugejakohad 559 561 561 560 560 sh lugeja arvutitöökohad 62 62 62 61 61 Lahtiolekuaeg päevades 280 277 278 278 289 III. Avalikud teenused Raamatukogu- ja infoteenused Teenus/tulemusnäitaja 2017 2018 Eesmärk Tulemus Eesmärk 2019 2019 2020 Kasutajaks registreerimine Lugejate andmebaasis lugejaid 48 733 47 466 47 000 43 389 46 820 Teavikute laenutamine Kojulaenutused 29 256 33 701 34 544 40 982 42 211 Laenutused kohalkasutuseks 4456 4195 - 6428 6492 Soovitusindeks - 71,51% 75% 84,5% 90% Raamatukogudevaheline laenutus Väljaminev RVL: tellimuste 394 465 480 351 390 koguarv 31  Väljaminev RVL: täitmisprotsent 99,0 98,0 99,0 95,0 99,0 (%) Sissetulev RVL: tellimuste 444 347 360 363 380 koguarv Sissetulev RVL: täitmisprotsent 93,2 89,0 97,0 87,0 97,0 (%) Soovitusindeks - 80% 83% 84,6% 90% Päringuteenus – Küsi meilt Teemapäringud (sisaldab ka 9066 430 500 363 350 vana- ja haruldase raamatu alase teabe päringuid) Soovitusindeks 66,7% 96% 85% 91,9% 90% Veebivestluste arv 417 750 900 1271 1500 Kasutajate rahulolu 95% 91% 85% 92% 90% Vana- ja haruldase raamatu alane teave Päringute arv (on arvestatud 67 41 50 48 40 Küsi meilt teemapäringute hulka) Personaalne nõustamine Nõustamiste arv 9 21 30 40 45 Autoriõiguse tuvastamine Päringute arv 40 40 40 13 Hoolika otsingu tulemusel – 115 200 413 400 kättesaadavaks tehtud teoste arv Isikuandmete kaitse teenus Andmesubjektide esitatud 14 28 taotluste arv Eesti kirjastajatele rahvusvaheliste standardnumbrite (ISBN, ISSN, ISMN) andmine Väljastatud standardnumbrite 7485 7678 8425 arv kokku, sh 5748 4846 4616 Kirjastajaportaali kaudu 1737 2832 3809 käsitsi väljastatud numbreid Haridustegevus ja täienduskoolitus Teenus/tulemusnäitaja 2017 2018 Eesmärk Tulemus Eesmärk 2019 2019 2020 Haridustegevus Haridustegevuste arv 110 170 220 398 360 Soovitusindeks – 85% 85% 95,7% 90% Täiendus- ja kutsekoolitus raamatukoguvõrgule 32  Koolituste arv 22 9 16 16 16 Koolitusel osalenud 21% 33% 35% raamatukoguhoidjate osakaal Eesti raamatukoguhoidjate koguarvust Täienduskoolituse tunnistusega lõpetanud raamatukogu- 46 65 95 93 105 töötajate arv / välja antud tunnistuste arv Soovitusindeks 75% 56% 75% 84,6% 90% Kultuurikeskuse teenused Teenus/tulemusnäitaja 2017 2018 Eesmärk Tulemus Eesmärk 2019 2019 2020 Näitusteenus Galeriinäitused 33 31 30 22 20 Konverentsiteenus Ürituste arv 423 924 1000 1225 1000 Soovitusindeks 63,6% 88% 85% 94,4% 90% IV. Kogude kättesaadavaks tegemine Humanitaarraamatukogu. Sotsiaalteaduste ja parlamendiraamatukogu Teenus/tulemusnäitaja 2017 2018 Eesmärk Tulemus Eesmärk 2019 2019 2020 Humanitaarraamatukogu Väliste ekspertide soovitusel 28% 30% 34% 35% hangitud humanitaarteaduste alaste teavikute osakaal (%) Avakogu laenutuste arv 7241 8000 9654 11 114 Ürituste arv, sh kultuuriüritused, 54 50 110 75 koolitused, muud programmid Koostööpartnerite arv 64 77 80 Sotsiaalteaduste ja parlamendiraamatukogu Väliste ekspertide soovitusel 24% 30% 31% 35% hangitud sotsiaalteaduste alaste teavikute osakaal (%) Avakogu laenutuste arv 4501 5000 5803 7052 Ürituste arv, sh kultuuriüritused, 47 50 73 80 koolitused, muud programmid Koostööpartnerite ja 40 50 60 institutsionaalsete klientide arv 33 RR-i andmebaasid Teenus/andmebaasi Selgitus 2017 2018 Eesmärk Tulemus Eesmärk tulemusnäitaja 2019 2019 2020 Eesti e-väljaanded RR-i digitaalarhiivis DIGAR Digitaalarhiiv DIGAR nimetused 46 621 59 438 70 000 74 304 85 000 terabaidid 66,2 99,8 117,8 135,0 (Fedora) Digitaalarhiivi DIGAR Google 299 024 365 942 400 000 434 069 500 000 kasutamine Analytics (GA) seansid (01.01–31.12) sh mobiilsetest seadmetest GA seansid 50 805 82 325 - 119 610 150 000 (01.01–31.12) 17% 22,5% 27,6% 30% Seansside arv DIGAR-is, 3,58 4,09 4,5 3,7 4,0 digiteeritud väljaande kohta DIGAR-i Eesti artiklid nimetused 968 1 925 2 500 2 239 2 500 numbrid 222 206 368 201 387 594 leheküljed 2 212 704 3 253 517 3 653 066 artiklid 5 103 107 5 702 533 6 327 903 terabaidid – – 26,6 (Veridian) DIGAR-i Eesti artiklite GA seansid 999 293 1 326 232 1 500 000 1 669 371 1 800 000 kasutamine (01.01–31.12) sh mobiilsetest seadmetest GA seansid 305 673 483 454 - 710 999 810 000 (01.01–31.12) 30,6% 36,4% 42,6% 45% Seansside arv DIGAR-i Eesti 4,50 3,60 6,0 4,3 4,5 artiklites, digiteeritud väljaande kohta Rahvusbibliograafia teenus Väljaannete jooksev kirjeid 341 307 351 301 360 000 360 699 370 000 registreerimine rahvusbibliograafias (ERB) Jooksvalt ja kokku: 89% 82% 90% 91% 92% retrospektiivselt raamatud 97% 94% 94% registreeritavate kaardid 72% 70% 82% väljaannete suhtarv multimeedia 93% 80% 67% video- 71% 55% 33% salvestised noodid 68% 68% 89% heli- 48% 33% 76% salvestised ERB-i kasutamine GA seansid 251 730 228 393 230 000 229 691 231 000 (01.01–31.12) Eesti Veebiarhiiv Eesti Veebiarhiiv veebisaidid 72 178 95 303 Mahu 124 989 Mahu ennustatav ennustatav 34  kasv aasta kasv aasta jooksul: jooksul: 20 TB 25 TB terabaidid 24,9 42 59,65 (tihenda- mata) terabaidid – 32 46,65 (tihendatud) URL (mln) 393 638 764 Eesti Veebiarhiivi GA seansid 35 231 29 952 30 000 11 609 15 000 kasutamine (01.01–31.12) Rahvusraamatukogu digitaalne värav – Otsinguportaal Otsinguportaal Aktiveeritud 547 698 701 710 andmekogud Primo Central Indexis Otsinguportaali kasutamine süsteemist: 129 501 103 462 120 000 78 077 85 000 Primo Analytics+SFX (Number of requests per day) Litsentsiandmebaaside otsingud 66 236 87 987 117 664 kasutamine andme- baasidest, vahendajainfo Soovitusindeks - 20% 30% 53,3% 55% RR-i muud andmebaasid Andmebaasi Selgitus 2017 2018 Eesmärk Tulemus Eesmärk tulemusnäitaja 2019 2019 2020 Bibliographia Iuridica kirjeid 49 947 51 659 53 260 53 342 55 030 Estonica (BIE) BIE kasutamine GA pageview 13 326 18 684 18 800 14 171 15 000 Andmebaasi GA pageview 1374 5107 2767 Õigusartikleid (andmebaasi ei välisajakirjadest täiendata) kasutamine Vabariigi Presidendi kirjeid 24 820 25 432 26 100 26 065 26 700 bibliograafia (VPB) VPB kasutamine GA pageview 829 405 500 237 240 Andmebaas Reprod kirjeid 53 429 54 367 55 300 55 613 56 900 Reprode kasutamine GA pageview 581 800 900 659 670 EL-i küsimused ja kirjed / 381 378 385 337 2020. a ELIK-i vastused küsimuste arv uuel kodulehel 35  andmebaasi enam ei ole EL-i küsimuste ja Alates 7900 7760 8000 20 938 2020. a ELIK-i vastuste kasutamine 01.08.2018 GA uuel Pageview kodulehel andmebaasi enam ei ole Eesti mikrofilmide rullid 5007 5007 5010 5013 0 register EMIFIR EMIFIR-i kasutamine päringud 53 424 50 48 25 Andmete kättesaadavaks tegemine Eesmärk Tulemus Eesmärk Teenus/tulemusnäitaja Selgitus 2017 2018 2019 2019 2020 Andmete kättesaadavaks tegemine Avaandmetena avaldatud 3 3 3 3 3 andmekogud Avaandmetena avaldatud 20 25 25 25 25 andmekogumid veebilehe Avaandmete kasutamine 352 1136 1500 1135 1500 külastused ESTER-is kirjeldamata väljaanded jääk jääk jääk jääk jääk Vene- ja võõrkeelsed raamatud ja perioodika. Plakati- ja nimetused 45 113 22 600 19 326 0 eksliibriste kogu Noodi- ja plaadikogu. eksemp- Harulduste kogu võõrkeelsed 53 642 41 000 38 500 23 000 larid teavikud Kataloogimist vajavate väljaannete protsent ESTER-is 75% 50% 25% kirjeldamata teavikute hulgast Koostöös teiste raamatukogudega loodud andmebaasid Andmebaasi tulemusnäitaja Selgitus 2017 2018 2019 RR-i kogudest kajastatud e-kataloogis protsendid 78,5 80,8 83,1 ESTER RR-i teavikud e-kataloogis ESTER nimetused 1 283 392 1 315 653 1 355 287 RR-i teavikud e-kataloogis ESTER eksemplarid 2 625 683 2 684 758 Eesti märksõnastik EMS kirjed 60 267 60 668 61 227 36 V. Turundustegevus ja kirjastamine Eesmärk Tulemus Eesmärk Tulemusnäitaja Selgitus 2017 2018 2019 2019 2020 Turundus Uudiskirja saajate 45 034 50 495 50 500 51 819 52 000 arv Sotsiaalmeedia üldarv 4505 5895 7075 7304 8500 jälgijad Kultuurisündmused KultuuRRikas, 11 15 Muuseumiöö, Vabaduse väljak, Narva kirjanike vestlus, muinsuskaitsepäevad, Kirjandustänava festival, Uue Maailma festival RR-i korraldatud teenusedisaini 3 / 673 3 / 700 konverentside arv / konverents + osalejate arv digihumanitaaria konverents + emakeelepäeva konverents Väljaannete kirjastamine Ilmunud väljaanded nimetused 8 9 13 12 9 Võrguväljaanded nimetused 8 4 6 6 5 Ajakiri Raamatukogu numbrid 6 6 6 6 6 VI. Kogude kujundamine ja säilitamine Kogude kujundamine ja töötlemine Tulemusnäitaja Selgitus 2017 2018 2019 Teavikute komplekteerimine Füüsilisel kandjal andmed kogude 21 473 22 112 30 239 teavikute (v.a arvestusest säilituseksemplar) komplekteerimise maht sh arvelevõetud andmed kogude 16 041 18 185 füüsilisel kandjal Eesti arvestusest teavikute (v.a säilituseksemplar) arv Litsentsiandmebaaside nimetused 37 39 38 hankimine 37 Andmebaasi ostetud 1,2 0,85 kasutuskorra hind litsentsiandmebaaside aastase maksumuse summa eurodes jagatuna kasutuskordade arvuga Andmebaaside ostetud 11,28 10,8 4,3 kasutuskorra litsentsiandmebaaside keskmine hind kasutuskorra hindade summa jagatuna andmebaaside arvuga Komplekteerimis- protsent 6,5 5,7 5,7 eelarve osakaal RR-i eelarvest Viimasel kahel aastal ISO standard 21248 80,8% hangitud välis- Quality assessment for raamatute national libraries kasutatavus Füüsilisel kandjal säilituseksemplari keskuse teenus Hangitud ja arvele andmed kogude 10 641 8891 8509 võetud säilitus- arvestusest eksemplaride arv (arhiivkogu + põhikogu) Digitaalse säilituseksemplari kogumise teenus Trükifailide hankimise raamatud 99,8% 104,1% 105,1% osakaal võrreldes ajalehed 90% 98,2% 101,3% füüsilisel kandjal ajakirjad 85% 96,9% 98,7% hangitud teavikutega jätkväljaanded 47% 114,3% 120,2% kaardid 72% 95,2% 72,8% noodid 93% 81% 118,9% KOKKU 93% 103,4% 103,96% Teavikute kataloogimine Rahvusteavikud kirjed kokku 9334 7693 Välisteavikud kirjed kokku 3703 6208 Retrokataloogimine kirjed kokku 40 434 31 752 Kataloogitud teavikute kirjed kokku 53 417 45 653 hulk Kogude suurus Tulemusnäitaja Selgitus 01.01.2018 01.01.2019 01.01.2020 Füüsilised kogud ja isikuarhiivid 38  Füüsilisel kandjal eksemplarid 3 370 285 3 383 363 3 234 366 teavikuid kokku sh arhiivkogu eksemplarid 681 112 696 412 sh harulduste kogu eksemplarid 27 442 28 049 30 486 sh isikuarhiivid fondid 36 36 37 säilikud 8261 8261 8262 sh kunstikogu originaalgraafikateosed 28 513 28 539 29 233 kunstikogu teosed 180 181 184 sh varukogu endine reservkogu 131 170 129 312 0 Hoidlad kokku 34 34 34 pindala (m²) 12 000 12 000 12 000 E-kogud E-teavikud kokku 426 519 460 287 603 775 sh Eesti e-teavikud (v.a 119 257 155 199 199 751 füüsilisel kandjal) Kogude haldamine Teenus/tulemusnäitaja Selgitus 2017 2018 Eesmärk Tulemus Eesmärk 2019 2019 2020 Teavikute logistika Uudiskirjanduse 2 näitust 49x2 47x2 47x2 48x2 49x2 näituste arv intervalliga Kokku: 98 Kokku: 94 Kokku: 94 Kokku: 96 Kokku: 98 1 nädal Raamatute ja pabermaterjalide konserveerimine, köitmine ja ennetav säilitamine Konserveeritud ja köited 399 426 Konserveerida 506 Konserveeri- parandatud 16 000 lehte ja da 20 000 lehed 18 993 22 259 500 erinevat 23 688 lehte ja 500 köidet köidet Desinfitseeritud teavikud 0 125 11 lehed 1256 2319 1380 Valmistatud ümbrised 2815 3122 Valmistada 3416 Valmistada säilitusümbrised 2500 erinevat 2500 erinevat säilitusümbrist säilitus- ümbrist Kiletatud trükised teavikud 5907 5071 Kiletada 5159 Kiletada vastavalt vastavalt plakatid 75 50 kogude 29 tellimusele tellimusele Konserveeritud köidetud kokku, sh 399 426 506 trükised kasutus- 2 72 89 kogudele säilitus- 397 354 417 kogudele Valmistatud uued köited kokku, sh 5590 5221 5438 39  raamatuköited 293 276 388 Valmistada vastavalt ajakirjaköited 22 6 Valmistada 0 tellimusele vastavalt kammköited 11 19 32 tellimusele klamberköited 5264 4920 5801 Puhastatud teavikud 3740 9214 Puhastada 10 897 Puhastada plakatid 3253 5273 kokku 5726 8000 erinevat 4000 erinevat teavikut, teavikut, lisaks plakatid lisaks plakatid ja ja postkaardid postkaardid postkaardid 2918 99 vastavalt 1607 tellimusele geograafilised 833 3 7 kaardid Koopiate valmistamine Digiteerimise maht leheküljed 426 000 530 550 550 000 610 000 630 000 aastas nimetused 5200 6200 4800 maht tera- 7,11 14,3 15,8 baitides (TB) Digiteeritud kogumaht leheküljed 2 785 750 3 316 300 3 926 300 4 556 300 nimetused 27 100 33 300 38 100 maht tera- 47,36 61,66 77,46 baitides (TB) Mikrofilmitud leheküljed 1266 0 3844 3854 0 filmikaadrid 633 0 1952 2038 0 Koopiatellimused: leheküljed, sh 125 732 84 537 125 384 100 000 2017–2018 valgus- 98 350 47 277 48 474 digitaalkoopiad = koopiad koopialeti kaudu digitaal- 3548 2593 35 040 tehtud tellimused. koopiad Alates 2019 ise- 23 834 34 667 41 870 digitaalkoopiad = kõik teenindusega digitellimused RR-i digitaalkogude DIGAR-i/DEA 10% 12,7% 18% 17% 25% osakaal ERB-i alusel lingiga [raamatud – väljaannete 10%] kirjeid ERB-is [perioodika – (NB! ERB ei 2%] sisalda perioodika lisade kirjeid) Soovitusindeks – 100% 95% 77,8% 90% 40  VII. Arendustegevus Tulemusnäitaja Selgitus 2017 2018 Eesmärk Tulemus Eesmärk 2019 2019 2020 Erialaterminoloogia vahendamine Raamatukogusõnastiku kirjete 6552 6590 6630 6634 6595 andmebaas koguarv sh raamatukogu- avalike 5048 5118 5478 5700 sõnastikus avatud kirjete arv terminid Raamatukogusõnastiku päringute 91 402 16 131 16 150 11 751 12 000 kasutamine arv Erialastandardite koostamise koordineerimine Avaldatud info- ja 0 1 2 5 1 raamatukogunduse standardid EVS/TK 22 ISO ja CEN-i 2018: 32-st 12 – 32 / 100% 100% 48 / 100% 100% standardikavandite oli CEN-i ja 20 ISO hääletust. hääletusi (nõutava) 2019: 48-st 5 üldarvu kohta oli CEN-i ja 43 ISO eri tähiste hääletust. Statistikateenus Raamatukogustatistika kirjeid 992 1143 1135 1135 1120 andmebaas Rakendusuuringute ja analüüside koostamine Rakendusuuringud kokku, sh 15 15 16 12 12 soovitus- 15 14 15 9 10 indeks Fookus- 1 1 2 1 grupi- uuring küsitlus - - - 1 1 Arendusprojektid Selgitus 2016 2017 2018 Eesmärk Tule- Eesmärk 2019 mus 2020 2019 Arendusprojektid 5 6 15 24 21 27 sh RR-is 2019. a lõppes 7 projekti: 3 3 10 18 17 23 1. Suurprojektid: a. rahvusbibliograafia ärianalüüs b. digitaalarhiivi äri- ja eelanalüüs 2. Väikeprojektid: 41  a. e-näitus Meie parlament ja aeg b. veebileht 25 kauneimat Eesti raamatut 2018 c. veebileht Wiiralti preemia 2019 d. veebileht Teenusedisaini konverents e. veebileht Ühiskonnauuringud 2019. a algasid ja 2020. a jätkuvad 10 projekti: 1. Suurprojektid: a. digiainese kasutajakeskkond (DIGAR, DEA, Veebiarhiivi vaaturite ärianalüüs + Primo) b. juurdepääsulahendus teenustele ning kasutajate haldus RR-is – SSO c. siseveeb d. andmehaldus e. RR-i kodulehe edasiarendus f. kratt Automaatne märksõnastamine g. kratt Küsi meilt 2. Väikeprojektid: a. DIGAR-i otsingu parandamine b. ELIK-i koduleht c. vana DEA üleviimine uude DEA-sse 2019. a peatati 2 projekti:  Kirjastajaportaal  SSO (töötaja) – autentimissüsteemi turu-uuring 2019. a ei alustatud 4 projektiga:  Tartu rahu ja Eesti põhiseadus 100 sisestamine  Summaria Iuridica veebileht  Parlafoni blogi  Primo otsinguportaal sh Eestis 2019. a lõppes: 2 2 4 5 4 3  vaegnägijate lugemisvõimaluste arendamine – eelanalüüs 2019. a algasid ja 2020. a jätkuvad 3 projekti:  e-väljaannete laenutus  Raamatud liikuma  Massdigiteerimise arhiveerimise terviklahendus (KIRMUS) sh rahvus- Baltic Sea Cooperation for Information 1 1 vahelised Management within the ALM Sector 42  2019. a lõppes Digital Approaches in Cultural 1 1 1 Heritage (Balti mere nõukogu toetusega arendusprojekt) 2020. a algab projekt Creative Europe 1 VIII. Organisatsioon ja personal 2015 2016 2017 2018 2019 Töötajad 309 297 282 276 250 sh raamatukoguhoidjad 253 241 232 223 206 sh muud kvalifitseeritud spetsialistid 27 25 23 28 16 sh muud töötajad 29 31 27 25 28 Koosseisulised ametikohad 303,80 274,05 261,35 252,4 239,9 sh raamatukoguhoidjad 249,80 228,55 220,35 208,4 203,4 sh muud kvalifitseeritud spetsialistid 28 24 23 28 16 sh muud ametikohad 26 21,5 18 16 20,5 Raamatukoguhoidjad ja kvalifitseeritud spetsialistid hariduse järgi kõrgharidusega 222 216 206 212 191 sh raamatukogundusliku kõrgharidusega 186 114 95 97 93 sh raamatukogundusliku rakenduskõrgharidusega 4 4 5 3 4 kesk- ja keskeriharidusega 58 50 44 31 31 sh raamatukogundusliku keskeriharidusega 4 4 6 3 6 43