Kiri

Kooskõlastamiseks: 16.04.2020 nr 8-2/20/1649 Rahandusministeerium Siseministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks” muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pd 2. Seletuskiri.pdf 3. Lisa 1.pdf Arvamuse avaldamiseks: SA Innove, Eesti Noorsootöö Keskus, Vabaühenduste Liit, Statistikaamet, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool Aare Vilu 735 0218 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse “ Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” elluviimiseks“ muutmine“ „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ toetuse andmise tingimused Toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. 1 Reguleerimisala ........................................................................................................................ 2 2 Rakendusasutus ja rakendusüksus ............................................................................................ 2 3 Elluviija ja partner .................................................................................................................... 2 4 Tegevuste abikõlblikkuse periood ............................................................................................ 2 5 Toetuse andmise eesmärk ......................................................................................................... 2 6 Toetatavad tegevused ............................................................................................................... 2 7 Tulemused ................................................................................................................................ 5 8 Sihtgrupp .................................................................................................................................. 5 9 Tulemus- ja väljundnäitajad ..................................................................................................... 5 10 Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ..................................................................... 8 11 Tegevuste eelarve ................................................................................................................. 8 12 Kulude abikõlblikkus .......................................................................................................... 10 13 Toetuse maksmise tingimused ja kord ................................................................................ 11 14 Elluviija ja partneri kohustused .......................................................................................... 12 15 Tegevuse elluviimise aruandlus .......................................................................................... 13 16 Tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine ........................................................... 13 17 Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele .................................................................... 14 18 Dokumentide säilitamine .................................................................................................... 14 1 (14) 1 Reguleerimisala Tegevused viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna nr. 2 “Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr. 7: “Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte seas” meetme 2.7 “Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu” tegevuse 2.7.1 „Ebavõrdsete olude mõju vähendamine, tõrjutuse ennetamine ja noorte tööhõivelisuse toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET noortele“ täitmiseks. 2 Rakendusasutus ja rakendusüksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr. 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3 Elluviija ja partner Käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviija on Eesti Noorsootöö Keskus (edaspidi elluviija). Elluviija partner tegevuse 6.2.1. ellu viimisel on Vabaühenduste Liit (edaspidi partner) ning tegevuse 6.4. ellu viimisel Statistikaamet, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. 4 Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.01.2015 kuni 31.08.2023. Kõiki punktis 6 nimetatud tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul 5 Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on noorte kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte seas. 6 Toetatavad tegevused Elluviija, tagades tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks tegevuste üldjuhtimise ja elluviimiseks vajaliku võimekuse asutuses, mh luues selleks vajalikud töökohad, tagab järgmiste tegevuste elluviimise: 6.1. Noorsootöö teenuste kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine. Tegevuse eesmärgiks on noorsootöö teenuste jõudmine uute noorteni ning noorte noorsootöös osalemise võimaluste laiendamine. Eesmärgi saavutamiseks kaardistab elluviija noorsootöö teenuste piirkondliku kättesaadavuse ja loob vajadusel mitmest omavalitsusest koosnevaid koostöögruppe. Suuremat tähelepanu pööratakse neile omavalitsustele ja koostöögruppidele, kus noorte tõrjutusrisk on kõrgem ja noortel vähem osalemisvõimalusi. Noorsootöös osalemise võimaluste laiendamiseks ja noorte kaasamise suurendamiseks toetab elluviija noorsootöö teenuste (eelkõige avatud noorsootöö, huviharidus ja -tegevus, noortelaagrid, ühistegevuse erinevad vormid, sh noorteühingute tegevus jms) osutamist 2 (14) noortele, nõustab omavalitsusi ja omavalitsuste koostöögruppe ning aitab neil välja töötada ja rakendada omavalitsuste põhiseid ja üleseid tegevuskavasid. Tegevuse tulemusel paraneb piirkonna omavalitsuste ja noorsootööd korraldavate asutuste ja ühingute koostöö. Omavalitsused on võimelised suuremal määral noori, sh tõrjutusriskis noori, noorsootöösse kaasama ning omavalitsuste üleselt paremini kasutama teenuste pakkujate võimalusi. Teenuste korraldajate ja osutajate leidmiseks viib elluviija läbi hanked. 6.2. Noorte konkurentsivõime tõstmine ja noorte tööeluga kokkupuute suurendamine, mis kavandatakse ja viiakse ellu viies grupis: 6.2.1. Kogukonna arengut toetavad tegevused, mille raames partner (Vabaühenduste Liit) viib ellu tegevused, mis pakuvad noortele võimalusi tutvuda vabaühenduste tegevusega ja osaleda nende töös, täites mõnd noorele jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku ülesannet kogukonnas. Tegevuse raames nõustatakse koole, omavalitusi ja teisi praktikakohti pakkuvaid vabaühendusi ning motiveeritakse neid kogukonda arendavates tegevustes osalema. Partner levitab kogukonnapraktika koolide ja vabaühenduste koostöömudelit, juhendab osalevaid vabaühendusi ja kogukonnaellu panustavate noorte juhendajaid, korraldades selleks võrgustikukohtumisi, teavitab noori osalemisvõimalustest, haldab kogukonnapraktika võimalusi pakkuvate vabaühenduste andmebaasi, analüüsib tegevuste tulemusi ja korraldab tulemustest teavitamise. 6.2.2. Noorte töösuvi, mille raames tagab elluviija noortemalevate tegevuse läbiviimise. Malevas osalemine pakub noortele võimalusi saada esmane töökogemus ja tutvuda erinevate tööaladega, muuhulgas suureneb noorte teadlikkus tööalasest seadusandlusest. Elluviija ülesandeks on arendada noortemalevate kvaliteeti ning koordineerida malevategevuse kättesaadavust üle Eesti. Elluviija korraldab uute malevakohtade loomiseks olemasolevate ja potentsiaalsete tööandjate ja malevakorraldajate teavitamise ning koostöö. Malevakorraldajate pädevuse ning võimekuse suurendamiseks ning noorte töötamise korraldamiseks vastavalt tööseadusandlusele korraldab elluviija koostöös malevakorraldajate ja tööandjatega vajalikud koostöövõrgustiku- ja arendustegevused. Elluviija tagab info jõudmise noorteni malevates pakutavatest töökohtadest ja osalusvõimalustest. Maleva korraldajate ja läbiviijate leidmiseks viib elluviija läbi vajalikud hanked. 6.2.3. Kutseid ja ameteid tutvustavad laborid, mille rakendamiseks valib elluviija laborite vahendusel tutvustatavad kutsed ja ametid ning koostab tutvustamise kava. Elluviija korraldab laborite valmimise ja kättesaadavuse. Vajadusel viib elluviija läbi hanked laborite ideede teostuse, materjalide, seadmete, juhendmaterjalide ja muu laborite toimimiseks ja rändluseks vajaliku tagamiseks. Elluviija viib läbi vajalikud teavitustegevused (sh messidel osalemine) ning korraldab kutseid ja ameteid tutvustavate laborite rändluse (tutvustamine erinevates piirkondades), mille kaudu tagatakse kutsete ja ametitega tutvumise võimalused nii noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele (sh noorsootöö asutustes, koolides, infomessidel jms) kui ka erinevate erialade esindajatele. 6.2.4. Noorte omaalgatuse toetamine, mille eesmärgiks on pakkuda noortele koostöös omavalitsustega, noorsootöö organisatsioonide ja ühingutega võimalusi viia ellu omaalgatusel põhinevaid tegevusi. Elluviija korraldab noorte omaalgatusi toetavaid tegevusi ise või viib vajadusel läbi hanked leidmaks organisatsioone ja ühinguid, kes 3 (14)  aitavad noortel omaalgatusprojekte kavandada ja ellu viia. Elluviija korraldab noorte ideede ja algatuste leidmiseks teabepäevi ja koostöökohtumisi. Omaalgatuslikud projektid võimaldavad noortel omandada oskusi ja kogemusi ideede väljatöötamisel, projektide elluviimisel ning omandatud oskuste ja teadmiste väärtustamisel. Elluviija korraldab teostatud projektide tulemustest teavitamise ja parimate kogemuste jagamise. 6.2.5. Noorteinfo kättesaadavuse tagamiseks korraldab elluviija koostöös sidusvaldkondade spetsialistidega erinevate noorte sihtrühmade vajadustele vastavate infomaterjalide väljatöötamise, levitamise ja/või noorteinfosündmus(t)e (sh rahvusvaheliste) korraldamise, mh tutvustamaks noorsootöö võimalusi. Noorte vajadustele vastava info levitamine aitab parandada noorte ja nende vanemate teadlikkust valikuvõimalustest, sh noorsootöö teenustest ja tugimeetmetest, tööellu siirdumisest ja seal toimetulekut toetavatest teenustest ning ühiskonnas osalemise ja osalustakistuste ületamise võimalustest, vähendades selle kaudu noorte tõrjutusriski ja toetades nende tööhõivevalmidust. Elluviija korraldab noorte, sh vastava sihtrühma vabatahtlike kaasamise sisuloomesse ning tagab noorteinfo jõudmise noorteni, kasutades selleks nii olemasolevaid kui ka uusi meediavorme ja -kanaleid, sündmusi ning uuenduslikke ja noortepäraseid viise. Täiendavalt töötab elluviija vajadusel välja ja rakendab uusi kasutajasõbralikke infoedastuse vorme. Tegevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajadusel hangete läbiviimise. 6.3. Raskemates oludes (NEET) 1 noorte jaoks tugimeetmete käivitamine, mille raames kavandab ja käivitab elluviija noorsootööasutustele tuginedes lisatuge pakkuvad teenused noortele, kes ei osale õpinguis ega tööturul (NEET). Noorsootöö ja teiste toetavate teenuste eesmärk on pakkuda raskemates oludes noortele selliseid tegevusi ja tuge, mis toetavad nende naasmist õpingutesse või tööle – NEET noorte ülesse leidmine, motiveerimine ja aktiivsetesse tegevustesse kaasamine ning individuaalse toe pakkumine selleks, et toetada nende tagasipöördumist haridusse või tööellu. Kõige keerulisemates oludes noortele pakutakse pikemaajalisi individuaalseid tugitegevusi. Tegevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajadusel hangete läbiviimise. 6.4. Teadmiste suurendamine noortest ja noortele suunatud tegevuste mõjust: Noorte tõrjutusriski põhjustest parema teadmise saavutamiseks korraldab elluviija noorteseire raames andmete kogumise noorte ja neid mõjutavate tegurite olukorrast, tagab andmekasutuseks vajalike toimivate veebi- ja analüüsikeskkondade olemasolu. Tagab noortele sh tõrjutusriskis noortele suunatud teenuste kättesaadavuse ja mõju analüüsi suurendamiseks tegevuste elluviimise nutika noorsootöö kontseptsiooni raames. Vähemalt kord aastas tagab elluviija noorteseire andmetele tuginedes tervikliku analüüsi koostamise ja avalikustamise noorte, sh tõrjutusriskis noorte, olukorrast ja seisundist Eestis. Noortele, sh tõrjutusriskis noortele suunatud tegevuste mõju hindamiseks ja noortega, sh tõrjutusriskis noortega töötavate spetsialistide analüüsivõimekuse toetamiseks korraldab elluviija noorsootöö mõju hindamiseks vajaliku mudeli väljatöötamise, meetodite ja hindamisinstrumentide piloteerimise, jätkusuutliku arendamise ja rakendamise ning juhendab hindamisinstrumentide kasutajaid noorsootöö mõju ja kvaliteedi hindamisel. Teadmistepõhise 1 NEET– not in employment, education or training 4 (14)  lähenemise suurendamiseks teenuste pakkumisel noortele ja nende mõju hindamisel ning noorsootöö teenuste osutajate ja korraldajate võimekuse tõstmiseks arendada teadmistepõhiseid teenuseid. Elluviija korraldab vajadusel analüüsi-, koolitus- ja teavitustegevusi, teenuste tulemuslikkust ja mõju nähtavust toetavaid tegevusi, kavandab ja arendab selleks vahendeid või hangib litsentse vajalike instrumentide osas. Tegevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajalikud hanked. Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Statistikaamet. Ülikoolid töötavad välja noortevaldkonnas pakutavate teenuste arendamise mudelid kolmes valdkonnas: noorte tõrjutusriski ennetamine ja leevendamine, noorte osaluse suurendamine ning noortekeskse lähenemise suurendamine. Statistikaamet tagab noorte kohta andmete kogumise, kättesaadavuse ja analüüsi ning osaleb näitajate arendamises. 6.5. Kommunikatsiooni ja teavitustegevus Toetatava tegevuse raames toimub meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel järjepidev teavitamine TAT tegevustest, pakutavatest teenustest ja tulemustest. Samuti partneri ja hangete võitjate nõustamine kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel. 7 Tulemused Tegevuste tulemusel on kättesaadavad sihtgrupi vajadustele vastavad noorsootöö teenused, mis aitavad tõsta noorte konkurentsivõimet, vähendada noorte tõrjutusriski ja tõrjutuse mõju ning pakuvad vajalikku lisatuge raskemates oludes noortele. Olemas on parem teadmine noorte olukorrast, tõrjutusriski põhjustest ja mõjuritest. Teadmine on aluseks tegevuse mõju hindamisele ja kvaliteedi tõstmisele. 8 Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupiks on noored vanuses 7–26 eluaastat, noortevaldkonna töötajad, sh noortevaldkonna asutused ja ühingud ning nende töötajad (sh vabatahtlikud), seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad (sh vabatahtlikud), koolituste ja uuringute teostajad, koolituste ja metoodikate arendajad, ametnikud, tööandjad. 9 Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2013 a 2018 a 2023 a RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJAD 5 (14) Tulemusnäitaja Osakaal 86% 87,5% 89% Rakenduskava EL noortemeetmest vahendite kasusaajatest, kes on kasutamise sihtgrupile suunatud eesmärgi tegevused läbinud “Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas” tulemusnäitaja. Tulemusnäitaja Tugimeetmetes 36% 40% 50% Rakenduskava EL osalenud NEET vahendite noorte (vanuses 15– kasutamise 26) osakaal, kes 6 eesmärgi kuud peale “Kaasamine ja tegevusest tööhõivevalmiduse parandamine lahkumist on noorte, sh väljunud NEET tõrjutusriskis noore staatusest noorte, seas” tulemusnäitaja. Näitaja nimetus Algtase Sihttase 2018 a Sihttase 2020 a Sihttase 2023 a TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) 1.Tulemusnäitaja Noorsootöö tegevusele: teenustes 0 130 000 noort, 198 000 noort, sh 198 00 noort, sh Ebavõrdsete olude osalejate sh 8600 NEET 15 000 NEET 15 000 NEET mõju vähendamine, koguarv, noort noort sh noort tõrjutuse ennetamine teenust saanud ja noorte NEET noorte tööhõivelisuse arv (vanuses toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET 15–26a) noortele TEGEVUSE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD 6 (14) 1.1.Väljundnäitaja Tegevusse tegevusele kaasatud 0 40 Vähemalt 50% Vähemalt 50% 6.1.Noorsootöö omavalitsuste omavalitsustest omavalitsustest teenuste arv kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine 1.2.Väljundnäitaja Noorte 12 000 12 500 tegevusele konkurentsi- 0 3000 6.2.Noorte võimet ja konkurentsivõime tööeluga tõstmine ja noorte kokkupuudet tööeluga kokkupuute suurendavatesse suurendamine tegevustesse kaasatud noorte arv 1.3.Väljundnäitaja Teenust saanud tegevusele NEET noorte 0 8600 15 000 15 000 6.3.Raskemates (vanuses 15– oludes (NEET) noorte 26a) arv jaoks tugimeetmete käivitamine 1.4.Väljundnäitaja Välja on tegevusele töötatud 0 1 1 1 6.4.Teadmiste terviklik noorte suurendamine ja noortest ja noortele noortevaldkon suunatud tegevuste na seire- ja mõjust analüüsisüstee m. 1.5.Väljundnäitaja Loodud ja tegevusele elluviidud Puudub Jah Jah Jah 6.5.Kommunikatsioo kommunikatsi ni ja teavitustegevus ooni strateegia 7 (14)  10 Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Kavandatud tegevused omavad mõju regionaalarengule, toetades piirkondlikke erisuste arvestamist noorsootöö teenuste kättesaadavuse kavandamisel. Prioriteediks on suurendada noorsootöö kättesaadavust ja arendada valdkonna asutuste ja töötajate võimekust ning koostööd sidusvaldkondadega, eelkõige neis piirkondades, kus noorte võimalused on väiksemad ja tõrjutusrisk suurem. Tegevused aitavad tasakaalustada erinevate teenuspakkujate võimekust ning toetavad piirkonnas noorsootööteenuste sidusust ja teenuste korralduse terviklikkust. Infoühiskond Tegevus omab mõju ja toetab infoühiskonna arengut noorteinfo teenuse sisulise arendamise ja infotehnoloogiliste võimaluste laialdasema ja tõhusama kasutamise kaudu. Tegevuste elluviimisel toetatakse noorte vajadustele vastava noorteinfo kättesaadavust noorte elu puudutavatest valikuvõimalustest, sh pakutavatest noorsootöö teenustest. Keskkond- ja kliima Otsene mõju puudub. Võrdsed võimalused Tegevused omavad mõju naiste ja meeste võrdõiguslikkusele, puuetega ja mitte-eestlastest noorte kaasamisele. Noortevaldkonna arengukava 2014– 2020 üheks läbivaks põhimõteteks on võrdsete võimaluste tagamine noortele – arvestada noorte soost, rahvusest, kultuurist, tervislikust seisundist, elukohast, sotsiaalmajanduslikust olukorrast jm tulenevate erisustega. Ebavõrdsuse ning tõrjutuse vähendamine noorte seas on üks arengukava viiest põhifookusest, millega arvestamist eeldatakse kõigis arengukava täitmiseks elluviidavates tegevustes. Toetatavate tegevuste elluviimisel arvestatakse vajadusega tagada noorsootöö kättesaadavus sõltumata noorte rahvuslikust, keelelisest, usulisest jms kuuluvusest. Riigivalitsemine Tegevus toetab ühtse riigivalitsemise arengut aktiivse ja otsustusprotsessidesse kaasatud kodanikkonna kujundamise kaudu. Tegevused toetavad noorte kaasamist otsustusprotsessidesse valitsemise igal tasandil. Samuti kaasatakse noori nende vajadustest lähtuvate teenuste kujundamisse sh noorsootööasutustes nagu huvikoolid, noortekeskused ning noorteühingud jm. 11 Tegevuste eelarve Toetatavate tegevuste kogumaksumus on 16 344 845 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 13 893 118 (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 2 451 727 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). 8 (14) TULEMUS- VÄLJUND- TEGEVUSED ja Abikõlblike Sh partnerite NÄITAJA NÄITAJA kulude/toetatavate (VÜL, TÜ, kindlaksmääratud TLÜ, STAT) tegevuste eelarve kulukohad kokku kulud ja toetatavad tegevused 1.1. Tegevusse 6.1 Noorsootöö 5 910 819 kaasatud teenuste omavalitsuste arv kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine Sh Otsene 759 676 personalikulu 5 151 143 sh Muud kulud 1.2. Noorte 6.2 Noorte 2 513 361 215 241 konkurentsivõimet konkurentsivõime ja tööeluga tõstmine ja noorte kokkupuudet tööeluga suurendavatesse kokkupuute tegevustesse suurendamine kaastaud noorte Otsene 683 132 170 727 arv Sh personalikulu Noorsootöö teenustes Sh Muud kulud 1 830 229 44 514 osalejate 1.3. Teenust saanud 6.3 Raskemates oludes 4 795 910 koguarv sh NEET (vanuses (NEET) noorte 15–26a) noorte jaoks teenust arv tugimeetmete saanud käivitamine2 NEET Sh Muud kulud 4 795 910 2 Suuna koordineerimisega seotud otsesed personalikulud on kajastatud peamiselt punkti 6.2 all. 9 (14) (vanuses 15– 1.4. Välja on töötatud 6.4 Teadmiste 2 326 423 270 000 26a) noorte terviklik noorte ja noortevaldkonna suurendamine arv seire- ja noortest ja analüüsisüsteem. noortele suunatud tegevuste mõjust Sh Otsene 1 215 642 216 000 personalikulu Muud kulud 1 110 781 54 000 1.5 Loodud ja 6.5 Kommunikatsiooni 128 222 ja teavitustegevus elluviidud kommunikatsiooni Muud kulud strateegia Horisontaalne tegevus Otsene 235 943 personalikulu Projekti kaudsed 434 167 58 009 kulud, sh Vabaühenduste Liit, Statistikaamet, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool (ühtse määra alusel 15%) 543 250 KOKKU PROJEKTI EELARVE 16 344 845 12 Kulude abikõlblikkus 12.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. 12.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja korrast. 12.3. Abikõlblikud on järgmised punkti 6 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.3.1. hindamiste, uuringute ja analüüside koostamise korraldamise ja levitamise ning kontseptsioonide loomise ning levitamise kulud; 10 (14)  12.3.2. standardite, raamistike, juhend- ja koolitus- ning õpimaterjalide tõlkimise, väljatöötamise või soetamise kulud, sh litsentsi- ja autoritasud ning levitamise kulud; 12.3.3. toetusskeemi eesmärke puudutavate (sh rahvusvaheliste) koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside, õppereiside, kursuste ja muude ürituste ettevalmistamise, läbiviimise (sh toitlustus- ja transpordikulud) ning tulemuste levitamise kulud, sh kolmandate osapoolte osalemisega seotud kulud; 12.3.4. suulise ja kirjaliku tõlke kulud; 12.3.5. tegevuse raames läbi viidavate konkursside, sh õpilas- ja üliõpilastööde konkursside korraldamise kulud, sealhulgas kulud auhindadele; 12.3.6. toetusskeemi eesmärke puudutavate horisontaalse ning alasuundade raames kommunikatsiooni-, turundus-, reklaami- ja konsultatsiooniteenused ja kampaaniate (sh kulud auhindadele), teavitustegevuste ja esitluste kavandamise ja läbiviimise kulud, toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud; kujundus- ja trükiteenused, sisuloome, meenete ja muude turundusmaterjalide tootmiskulud; tele- ja raadiosaadete väljatöötamise, tootmise ja avaldamisega seotud kulud; tegevuse elluviimiseks vajalike infotehnoloogiliste lahenduste (näiteks widget'id, veebilehed, app'id, veebinarid, podcast´id, videod jms) loomine, arendamine, tegevuse elluviimisel loodud ja tegevuse elluviimiseks kasutatavate veebilehtede ja muude infotehnoloogiliste lahenduste, majutus- ja muud sarnased teenused; 12.3.7. Vabatahtlike kaasamise ja nende tegevusega (sh vabatahtlike ettevalmistamisega ning vabatahtlike tööga üritustel) seotud kulud; 12.3.8. toetatavate tegevuste elluviijate personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 12.3.9. kaudsed kulud, mis on loetletud ühendmääruse § 9 lg-tes 5 ja 6 hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti otsestest personalikuludest; 12.3.10. tulumaksuseaduse § 48 lg 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetavate tegevuse abikõlblike kulude puhul; 12.3.11. muud toetava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud. 12.4. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse ühendmääruse §-s 4 sätestatud mitteabikõlblikud kulud. 12.5. Juhul, kui elluviija või partner teenib projekti elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 lg-s 6 sätestatud tingimusi. 13 Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28– 30 ja ühendmääruse §-dele 11–15. 13.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 p-le 1 ning ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lg-tele 1 ja 4 rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel. 13.3 Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Iga kalendriaasta maksete prognoosi esitab elluviija rakendusüksusele hiljemalt eelneva kalendriaasta 20. 11 (14)  detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist. 13.4 Elluviija esitab riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral maksetaotluse tekkinud ja makstud abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 13.5 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele ja ühendmääruse § 11 lg-le 4 ning § 15 lg-le 1. 13.6 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat 13.7 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.8 Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14 Elluviija ja partneri kohustused 14.1 Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 toetuse saajale sätestatud kohustused. 14.2 Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1 koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 20. detsembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus; 14.2.2 esitama punktis 14.2.1 (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 14.2.3 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 14.2.4 esitama rakendusasutuse nõudmisel eelarve ning selle jagunemise aastate ja kulukohtade lõikes; 14.2.5 esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 14.2.6 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist; 14.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra punktis 13.3 (väljamaksete prognoos) esitatud prognoosist; 14.2.8 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. 14.3 Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 12 (14) 15 Tegevuse elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuande järgneva aasta 15. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 15.1.1. punktis 9 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või ületäitmise kohta; 15.2.2. ülevaade tegevuste elluviimisest; 15.2.3. hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 15.2.4. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16 Tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis ja edastab muutmise eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja elluviijale. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.5. Elluviija muudab punkti 14.2.1. alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega, muudatuse kinnitab rakendusasutus. Juhul kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 16.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 13 (14) 17 Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 18 Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 14 (14)  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks” muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Eelnõu on kehtestatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. . Eelnõu reguleerib toetuse andmist rakendusasutusele tõrjutusriskis noorte kaasamiseks ja noorte tööhõivevalmiduse parandamiseks (edaspidi eelnõu või TAT). Tegevus „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kuulub ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.7 „Noorte tööhõivelisuse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ tegevuste hulka. TATis sätestatud tegevuse eesmärgiks on kättesaadavad ja sihtgrupi vajadustele vastavad noorsootöö teenused, mis aitavad tõsta noorte konkurentsivõimet, vähendada noorte tõrjutusriski ja tõrjutuse mõju. Keerulisemates oludes noored saavad vajalikku täiendavat tuge. On olemas parem teadmine noorte olukorrast, tõrjutusriski põhjustest ja mõjuritest, toimib tegevuste mõju ja kvaliteedi hindamine. Tegevuse tulemusel paraneb noorte vajadustele vastavate noorsootöö teenuste kättesaadavus, mis aitab tõsta noorte konkurentsivõimet, vähendada tõrjutusriski ja tõrjutuse negatiivset mõju, keerulisemates oludes noored saavad vajalikku tuge ning paraneb teadmine noorte olukorrast, tõrjutusriski põhjustest ja mõjuritest, mis on aluseks tegevuste mõju hindamisele ja kvaliteedi tõstmisele. TAT aitab saavutada noortevaldkonna arengukava 2014–2020 alaeesmärki 2 noorel on väiksem risk olla tõrjutud, noortevaldkonna programmi meedet 2 noorte kaasamise suurendamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud meetme eesmärki vähendada vaesusest tulenevat mõju haridus- ja karjäärivalikutele, ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja tööturuprobleemide tekkimist ja toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist koos prioriteetse suuna 2: Sotsiaalse kaasatuse suurendamine, eesmärgi 7: Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas tegevustega 2.7.3., 2.7.4 ja 2.7.5. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaeksperdid Katrin Siider ([email protected], 735 0216) ja Aare Vilu ([email protected], 7350 218), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected], 737 0279) ja õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (Kadi.Mö[email protected]; 735 0234). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirjaga muudetakse haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestatakse see uues sõnastuses ning tagamaks tegevuste kvaliteetne rakendamine elluviija poolt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2020. Käskkirja lisas 1 tehakse järgmised muudatused: Peatükis 3 täiendatakse toetuse andmise tingimuste elluviija partnerite loetelu ja lisades sellesse Statistikaameti, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli. Partnerite valiku põhjendused on välja toodud peatüki 6 punkti 6.4. juures. Muudatused partnerite ringis tulenevad nende pädevusest ja võimekusest ellu viija suuna tegevuste mahu ja eelarve suurendamisega lisanduvad tegevused. Peatüki 6 punktis 6.2.5. täpsustatakse tegevussuuna raames elluviidavate tegevuste loetelu tagamaks kvaliteetsem ja mitmekesisem tegevuste elluviimine ning detailsem selgus abikõlbulike tegevuste osas. Noortele info jagamiseks on vaja kasutada noorte jaoks atraktiivseid vahendeid ning kanaleid, sh digitaalses keskkonnas (nt podcast’id, veebiseminarid, häkatonid, sotsiaalmeediakanalid, videod noortele huvi pakkuvatel teemadel jms). Digitaalsete infokanalite arendamise kõrval peab noortele alles jääma vahetu ja otsene suhtlemise võimalus. Selleks korraldatakse noorteinfo jagamiseks konsultatsioone, töötubasid, kampaaniad ja teisi infoüritusi (nt noorsootöönädala ja noortepäeva raames) ning osaletakse erinevatel messidel ja festivalidel. Tagamaks noorteinfo vastavus noorte huvidele ja vajadustele kaasatakse noori nii noorteinfo sisuloomesse kui ka noorteinfo edastamisse. Noorte kaasamiseks on üks efektiivsemaid lahendusi vabatahtlik tegevus, mille kaudu saavad noored infotöötajate poolt juhendatutena ise aidata kaasa noorteinfo levikule näiteks sotsiaalmeedia, sisuloome ja festivalide tiimides. Vabatahtlike töö toetamiseks korraldatakse erinevaid kohtumisi, seminare ja koolitusi (sh noorte omavaheliseks tutvumiseks, motivatsiooni toetamiseks jne). Punkti 6.4. tegevuste kirjeldusi täiendatakse vastavalt lisanduvate tegevustega, mida on võimalik rakendada arvestades täiendatud eelarvega. Tegevuste partneritena määratletakse Statistikaamet, Tartu Ülikool (TÜ) ja Tallinna Ülikool (TLÜ), kelle ülesanne on vastavalt kinnitatud tegevuskavale tegevuste elluviimine nendega partnerluslepingus kokkulepitud ressurssidega. Statistikaamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis korraldab riikliku statistika tegemist ja andmehalduse koordineerimist. Riigiasutusena on Statistikaametil koordineeriv roll noorte kohta riikliku statistika tegemisel Eestis. Noortevaldkonna teenuste kvaliteedi ja mõju tõstmiseks on vajalik parem noorte kohta olemasoleva teadmise ja andmete kasutamine. Statistikaamet korraldab noorteseire raames andmete kogumise ja analüüsi noorte olukorrast, tagab andmekasutuseks vajaliku toimiva veebikeskkonna olemasolu ning toetab noortele suunatud teenuste planeerimist ja analüüsi osaledes eesmärkide näitajate koostamises ning nende seireks vajaliku statistika tegemisel. Ülikoolid on valitud partneriteks, sest neile on kõrgharidusseaduse § 20 lõikega 2 lisaks õppetöö läbiviimisele antud ülesanne edendada teadusi ja kultuuri ning osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel põhinevaid teenuseid, toetades teadus-, arendus- ja loometegevusega ühiskonna arengut. Seega on ülikoolide vastutus ühiskonna ees märksa suurem kui üksnes õppetöö läbiviimine. TÜ ja TLÜ on antud meetme raames valitud partneriteks, kuna neis kahes ülikoolis viiakse läbi noorsootöötajate kõrgharidustaseme õpet (Tallinna Ülikoolis rakenduskõrghariduse ja magistritasemel ning Tartu Ülikoolis 2 bakalaureusetasemel). On oluline, et teaduspõhised noortevaldkonna arendustegevused oleksid sisendiks ka noorsootöötajate kõrgharidusõppe arendamisele. Eesmärgiks on, et ülikoolid töötavad välja teadustegevuste tulemustel põhinevad ning valdkonnapraktika kogemusi arvestavad noortele suunatud teenuste mudelid või teenuste korraldamise mudelid järgmistes valdkondades: noorte tõrjutusriski ennetamine ja leevendamine (TLÜ), noorte osaluse suurendamine (TLÜ) ning noortekesksel lähenemisel põhineva kohaliku tasandi korralduse uuenduslik arendamine (TÜ). Tegevuste oodatavaks tulemuseks on vähemalt üks väljatöötatud mudel igas eelnimetatud teemavaldkonnas, mis kirjeldab valitud teemavaldkonnas määratletud eesmärgi saavutamiseks vajalikku uut või olemasolevat, kuid täiustatud teenust (sh minimaalselt selle sisu, perioodi, osalevaid spetsialiste ja nende kvalifikatsiooni, osutamise tõhusat korraldust, tulemuslikkuse ja mõju mõõtmise süsteemi) või teenuste korraldamise protsesside ja süsteemide arenduseks vajalike meetmete ja tegevuste kogumit. Mudelid on rakendatavad praktikas ja sisaldavad süsteemset lähenemist andmealaste uuenduste kasutamisele mudeli rakendamisel. Ülikoolid tagavad tegevuste elluviimisel koostöö noorsootöötajate kõrgharidusõppe arendamiseks oma ülikoolis. Mudeleid tutvustatakse praktikutele, noortele ja teenuste korraldamise eest vastutavatele osapooltele ning toetatakse nende kasutuselevõttu. Väljatöötatud mudelid võimaldavad kasutada noorte kohta kogutavaid andmeid uute teenuste ja teenuste korraldamise lahenduste arendamisel. Teaduspõhised mudelid suurendavad noortele pakutavate teenuste kvaliteeti ja mõju. Lisaks eelkirjeldatud tegevustele tagab elluviija noortele sh tõrjutusriskis noortele suunatud teenuste kättesaadavuse ja mõju analüüsi suurendamiseks tegevuste elluviimise nutika noorsootöö kontseptsiooni raames. Teadmistepõhise lähenemise suurendamiseks teenuste pakkumisel noortele ja nende mõju hindamisel ning noorsootöö teenuste osutajate ja korraldajate võimekuse tõstmiseks arendada teadmistepõhiseid teenuseid korraldab elluviija vajadusel analüüsi-, koolitus- ja teavitustegevusi, teenuste tulemuslikkust ja mõju nähtavust toetavaid tegevusi, arendab selleks vahendeid või hangib litsentse vajalike instrumentide osas. Kuna kõiki instrumente pole tarvis välja töötada, vaid kasutada olemasolevaid ning neid arendada, siis sõnastused on täiendatud litsentside kasutamise võimalusega. Teadmiste suurendamiseks ning tegevuste mõju teadvustamiseks on oluline jätkata spetsialistide, omavalitsuste ja teenuste korraldajate analüüsivõimekust ja üldist teadlikkust suurendavate tegevustega, sh koolitused, seminarid, konverentsid, õppevisiidid ja õppe- ja teavitusmaterjalid. Peatükis 9 tegevuse 6.1. tegevuse spetsiifilise väljundnäitaja 2020. ja 2023. aasta sihttaseme juurest kustutatakse sõna „tegutsevatest“ omavalitsustest, sest KOV-ide aktiivsusele viitav täiendus ei ole vajalik. Lisaks muudetakse tegevuse spetsiifilise väljundnäitaja 2020. ja 2023. aasta sihttasemeid tegevuse 6.2. osas. Praegu kehtivas käskkirjas on 2020. aastaks seatud eesmärk kaasata tegevustesse 7000 noort ning 2023. aastaks 8500 noort. Väljundnäitaja uued sihttasemed on 12 000 noort (2020) ja 12 500 noort (2023). Väljundnäitaja muutmisel on arvestatud tegevuse 6.2. erinevate alategevuste panusega väljundnäitaja saavutamisse ning väljakujunenud indikaatorite trendiga. Tegevuse 6.4 väljundnäitajat „Välja on töötatud terviklik noorte ja noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem“ ei muudeta, kuna täiendavad tegevused on vajalikud koostisosad noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tulemuslikuks toimimiseks. Peatükis 11 muudetakse tegevuste eelarvet järgmiselt (Tabel 1): Eelarve muudatused: - Vähendatakse tegevuse 6.1. eelarvet 1 024 136 euro võrra seoses rakendusüksuse poolt tehtud finantskorrektsiooni otsusega. - Vähendatakse toetuse andmise tingimuste tegevuse 6.2. alategevuse 6.2.5. eelarvet 25 489 euro võrra, mis on seotud noorte infomessi Teeviit raames teenitud tuluga 3  (osalustasud). Vähendus tuleneb EL struktuuritoetustele kohanduvast regulatsioonist1. Tegemist ei ole rikkumisega, vaid toetuse saaja andis tulu teenimisest ise teada. - Vähendatakse toetuse andmise tingimuste tegevuse 6.2. alategevuse 6.2.4. eelarvet 3 683 euro võrra seoses rakendusüksuse poolt tehtud finantskorrektsiooni otsusega. - Vähendatakse toetuse andmise tingimuste tegevuse 6.3. eelarvet 157 090 euro võrra seoses rakendusüksuse poolt tehtud finantskorrektsiooni otsusega. Eelarve suurendused: - Suurendatakse toetuse andmise tingimuste tegevuse 6.4. eelarvet 1 210 398 euro võrra (sh 357 719 muud kulud, 690 237 otsene personalikulu) seoses peatükis 6 punktis 6.4. kirjeldatud täiendavate tegevuste ning partnerite lisandumisega ning tegevuste mahu suurenemisega. - 6.4. ja horisontaalsete tegevuste personalikulu suurenemisega, suureneb üldkulude maht arvestuslikult 111 219 euro võrra - Suurendatakse horisontaalse tegevuse personalikulu 51 168 euro võrra, arvestades suurema tegevusintensiivsusega, sest eesmärgid on vaja saavutada ka nendes suundades, mida finantskorrektsioon mõjutab. Horisontaalse tegevuse personalikulude muutus arvestab 55 eurose vähenemisega vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2020. a korraldusele nr 83 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ (edaspidi VV korraldus), mille alusel on toetatava tegevuse kogumaksumuseks 16 344 845 eurot. Toetuse andmise tingimuste kogueelarveks on vastavalt VV korraldusele 16 344 845 eurot. Tabel 1 TEGEVUSED ja Abikõlblike Eelarve Eelarve Abikõlblike kindlaksmääratud kulukohad kulude/toetata vähendus suurendus kulude/toetava vate tegevuste te tegevuste eelarve kokku eelarve kokku 6.1. Noorsootöö teenuste kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine 6 934 955 -1 024 136 5 910 819 Sh otsene personalikulu 759 676 759 676 Sh muud kulud 6 175 279 -1 024 136 5 151 143 6.2. Noorte konkurentsivõime tõstmine ja noorte tööeluga kokkupuute suurendamine 2 542 533 -29 172 2 513 361 Sh partneri (VÜL) otsene personalikulu 170 727 170 727 Sh partneri (VÜL) muud kulud 44 514 44 514 Sh otsene personalikulu 512 405 512 405 Sh muud kulud 1 814 887 -29 172 1 785 715 6.3. Raskemates oludes (NEET) noorte jaoks tugimeetmete käivitamine 4 953 000 -157 090 4 795 910 6.4. Teadmiste suurendamine noortest ja noortele suunatud tegevuste mõjust 1 278 467 +1 047 956 2 326 423 1 Struktuuritoetuse seadus 2014–2020 § 8 lg 2 punkt 6 ja § 45 lg 1 punkt 7. https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001?leiaKehtiv 4 Sh partnerite (TÜ, TLÜ, STAT) otsene personalikulu +216 000 216 000 Sh partnerite (TÜ, TÜL, STAT) muud kulud +54 000 54 000 Sh otsene personalikulu 525 405 +474 237 999 642 Sh muud kulud 753 062 +303720 1 056 781 6.5. Kommunikatsiooni ja teavitustegevus 128 222 128 222 Horisontaalne tegevus 507 723 +162 387 670 110 otsene personalikulu 184 775 + 51 168 235 943 Projekti kaudsed kulud (sh VÜL, TÜ, TLÜ, STAT ühtse määra alusel 15%) 322 948 +111 219 434 167 KOKKU 16 344 890 -1 210 398 + 1 210 343 16 344 845 Peatükis 12 punktis 12.3. muudetakse abikõlblike kulude loetelu tulenevalt lisandunud tegevustest ja nendega seotud võimalikest kuludest. Punktis 12.3.3. lisatakse ürituste loetelule „ja muud üritused“ vastavas käändes. Hetkel on loetelus välja toodud koolitused, seminarid, töötoad, infopäevad, konverentsid, õppereisid ja kursused, kuid toetuse andmise tingimuste elluviimise kogemus näitab, et üritustel võivad olla ka teistsugused nimetused, näiteks häkatonid, messid, veebinarid jms. Täiendus „ja muud üritused“ võimaldab ka teistsugust nime kandvate ürituste korraldamiseks kui need on kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Punktis 12.3.6. lisatakse täpsustus, et toetusskeemi eesmärke puudutavate kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate puhul on lubatud ka kulud osavõtjate vahel väljaloositavatele auhindadele. Kampaaniates osalemise tingimused ja auhindade loosimise tingimused sätestatakse ja avalikustatakse iga kampaania puhul eraldi. Auhinnad on üheks võimaluseks, kuidas suurendada ning tunnustada noorte osavõttu neile mõeldud tegevustest. Kampaaniad võivad olla suunatud otseselt noortele, nt noortele tehakse üleskutse osaleda terviseväljakutses (challenge), et soodustada tervist edendavaid tegevusi ning osalejate vahel loositakse välja auhind. Samuti võib kampaaniaid suunata näiteks noortekeskustele, kes korraldavad ürituse noortele ning auhind loositakse välja noortekeskuste vahel. Sellised tegevused ja nende teemad võivad olla väga erinevad, arvestades muuhulgas sihtrühma huvide, vajaduste ning noorte ees seisvate väljakutsetega. Sellest tulenevalt on ka auhinnad ja nende maksumus erinev sõltudes sellest, millise kampaaniaga on tegemist. Auhindade valikul lähtutakse sellest, et see oleks noorte jaoks praktilise kasutusvõimalusega. Lisaks arvestatakse, et kuna info jagamise võimalused ja viisid on aja jooksul muutunud ning seoses digivaldkonna kiire arenguga muutuvad ka edaspidi. Täiendusena on tegevusena lisatud ka sisuloome, sest info jagamise üks oluline tingimus on selle sisukus. Sisuloomega seotud tegevused teostab elluviija ise, ostab sisse või kaasab sisuloomisse noori ja noortega töötavaid isikuid (nt noorsootöötajaid). Kasutatavate infotehnoloogiliste lahenduste hulka lisatakse veebinarid, podcast’id, videod jms, kuna noored eelistavad neile olulise infoni jõudmiseks kasutada väga paljusid erinevaid kanaleid. Täiendavalt, digitaalsed lahendused vajavad arendust, mistõttu on loetellu lisatud vastavad kulud. Lisatud on punkt 12.3.7., mis hõlmab vabatahtlike kaasamist ja nende tegevust. Noorsootööd ja noorteinfot puudutavate tegevuste puhul on mitmetes alusdokumentides hea tavana välja toodud noorte kaasamine ning nende tegutsemine vabatahtlikuna nii tegevuste kujundamisel kui ka elluviimisel. Selle propageerimiseks, noorte kaasamiseks ja vabatahtlikuna tegutsemise toetamiseks ning tunnustamiseks nähakse ette võimalikud kulud. Sealhulgas vabatahtlike ettevalmistamisega ja motiveerimisega seotud kulud (seminarid, koolitused, kohtumised ja 5 nendega kaasnevad rendi, majutus, toitlustus, esinejate või koolitajate kulud) ning vabatahtlike erinevatel üritustel osalemisega seotud kulude (majutus, toitlustus, transport) hüvitamine. Lisaks, vabatahtlike eristamiseks/ära tundmiseks nähakse neile ette särgid, pusad vms ning vabatahtlike panust tunnustatakse väikese meene, kingituse või tänukirjaga, mis sõltuvad ürituste ja sündmuste eripärast. Samuti korrigeeritakse punkti 12.3. alapunktide numeratsiooni. 3. Eelnõu terminoloogia Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega on seotud eespool kirjeldatud uued tegevused ning selleks vajalikud kulud summas 16 344 845 eurot, millest 15% moodustab riiklik struktuuritoetus ja 85% Euroopa Liidu toetust struktuurivahenditest. Kuna tegemist on 100% toetusega, siis täiendavat omaosalust ei lisandu. TAT raames ei planeerita 2019–2023 tulu teenimist. 6. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2020. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Siseministeeriumile ning saadetakse arvamuse avaldamiseks SA-le Innove, Eesti Noorsootöö Keskusele, Vabaühenduste Liidule, Statistikaametile, Tartu Ülikoolile ja Tallinna Ülikoolile. Reelika Ojakivi noorteosakonna juhataja 6  EELNÕU 14.04.2020 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks” muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2020. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0442 - Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2015. a käskkirja nr 281 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/59c72a39-80cf-4451-a013-80de245133b7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/59c72a39-80cf-4451-a013-80de245133b7?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main