Kiri

Ministeeriumid 16.04.2020 nr 1-4/20/703-2 Pärnu maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamise dokumentide kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Pärnu maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamine” eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Kriste Kosseson, 5697 8857 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Pärnu maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Kaitse alt välja arvamine Looduskaitselise otstarbekuse puudumise tõttu arvatakse looduskaitse alt välja järgmised Pärnu maakonnas asuvad kaitstavad loodusobjektid: 1) Marjalaid (KLO1000529)1; 2) Liigikaitseala (Tõstamaa) (KLO1000021); 3) Rannametsa jõe lammimets (KLO1200335). § 2. Kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine Paragrahvis 1 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisega tunnistatakse kehtetuks: 1) Lihula Rajooni TSN Täitevkomitee 25. aprilli 1958. a otsuse nr 34 „Looduskaitse olukorrast Lihula rajoonisˮ lisa 1 punkt 20 („Marjalaidˮ); 2) Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 21. novembri 1984. a otsuse nr 267 „Looduskaitse objektide nimekirja täpsustamine“ lisa 1 osa IV „Botaanilised üksikobjektid, metsad, puudesaludˮ punkt 1 („Marjalaidˮ – metsatukk); 3) Pärnu linna TSN Täitevkomitee 12. septembri 1958. a otsuse nr 376 „Kohaliku tähtsusega looduse objektide kaitse alla võtmisestˮ lisa 1 osa V „Ornitoloogilised kaitsealadˮ punkt 1 (Merikotka pesitsemisala, Tõstamaa metskonna kv nr 100); 4) Pärnu maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruse nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohtaˮ lisa 1 punkt 12 (Rannametsa jõe lammimets). § 3. Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamise põhjendused Põhjendused kaitstavate loodusobjektide kaitse alt välja arvamise kohta on esitatud määruse seletuskirjas2. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 24. juuli 2019.a käskkirja nr 1-2/19/254 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Sulgudes on siin ja edaspidi märgitud keskkonnaregistri kood. 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Pärnu maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamine” SELETUSKIRI 1.Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Pärnu maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamineˮ on ette valmistatud looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja Pärnu maakonnas kolm uuendamata kaitsekorraga kaitseala Marjalaid, Liigikaitseala (Tõstamaa) (edaspidi Tõstamaa liigikaitseala) ja Rannametsa jõe lammimets, kuna nende kaitsmine riikliku kaitsealana ei ole otstarbekas ning tunnistatakse kehtetuks otsused, millega võeti kaitsealad kaitse alla. Alade looduskaitse alt väljaarvamisega kaotatakse aladel kehtinud looduskaitselised piirangud. Kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohaselt looduskaitseseaduse §-des 8 ja 9 sätestatut. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kriste Kosseson (tel 5697 8857, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 5693 9110, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Maiu Paloots (tel 5349 4399, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, kaitse alt välja arvamise põhjendus Määruses käsitletud uuendamata kaitsekorraga kaitsealad on kaitse alla võetud enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel võeti kõik seni kaitse all olnud objektid riikliku kaitse alla. Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 91 lõikele 1 jäävad enne looduskaitseseaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord kehtima kuni nimetatud seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni. LKS § 10 lõike 1 kohaselt võtab ala kaitsealana kaitse alla Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vabariigi Valitsus. Kehtetuks tunnistatakse kõik kaitseala kaitse alla võtmist puudutava otsuse vastavad osad. Vastavalt LKS § 13 lõikele 1 kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. LKS § 7 kohaselt on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus või kui see on vajalik nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) rakendamiseks. Lisaks kaitse alla võtmise eeldustele tuleb LKS § 8 lõike 4 kohaselt kaitse alla võtmise menetluse algatamise otsuse tegemisel hinnata ka kaitse alla võtmise otstarbekust. Arvestades LKS § 8 lõiget 4, võib jätta loodusobjekti kaitse alla võtmata või loobuda objekti kaitsest, kui see ei ole otstarbekas. Otstarbekuse korral hinnatakse eelkõige seda, kas on olemas alternatiivseid meetmeid, mis aitaksid loodusobjekti ohustavaid tegureid vähendada või vältida, ning seda, kas kaitse on vajalik, arvestades selle väärtuse seisundit. Otstarbekuse hindamisel lähtutakse LKS §-s 2 esitatud põhimõtetest ja arvestades § 1 nimetatud eesmärke, st loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, sealjuures tuleb iga kord kaaluda alternatiive. Looduse säilitamise seisukohast olulisteks aladeks loetakse neid alasid, kus asuvad liikide elupaigad ja/või elupaikade osad, mis pole veel piisavalt kaitstud (soodsa seisundi saavutamiseks vajalik), mistõttu võib tõenäoliselt väita, et liigi pikaajaline säilimine levialal ei ole tagatud. Kaitse alla võtmise otsustamisel tuleb arvestada ka LKS §-s 48 esitatud nõudeid, mille kohaselt tagatakse liigi soodne seisund I kaitsekategooria liikide korral kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitsmisega kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega kaudu. II kaitsekategooria liikide puhul tuleb kaitse alla võtta 50% leiukohtadest ja III kaitsekategooria liikide puhul 10% leiukohtadest. Kui LKS §-s 48 sätestatud nõue on täidetud, kaitstakse kaitsealadelt, hoiualadelt ja püsielupaikadest väljajäävaid kaitsealuseid liike LKS § 55 kohaste isendikaitse sätete abil. Nende kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Keelatud on looduslikult leiduvate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keelatud on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. Keelatud on ka III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Elupaikade korral hinnatakse eelkõige seda, kas ala kaitse on vajalik elupaikade soodsa seisundi saavutamiseks või selle hoidmiseks. Alternatiivide kaalumise all peetakse silmas eelkõige seda, kas kaitse alla võtmise asemel on olemas muid inimeste õigusi ja vabadusi vähempiiravamaid ja samas ka tõhusamaid meetmeid, mida saaks rakendada eesmärkide täitmiseks. 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele ja kaitse alla võtmise otstarbekus Alljärgnevalt on hinnatud loetletud alade vastavust kaitse alla võtmise eeldustele ja hinnatud nende riikliku kaitse jätkamise otstarbekust. 2.1.1. Marjalaid (KLO1000529) asub Lääneranna vallas Nehatu külas (vt joonis 1). Kaitseala on moodustatud Lihula Rajooni TSN Täitevkomitee 25. aprilli 1958. a otsusega nr 34 „Looduskaitse olukorrast Lihula rajoonisˮ. Objekt võeti kaitse alla kultuurilistel ja esteetilistel eesmärkidel kui kohaliku (rajooni) tähtsusega ala. Riikliku kaitse alla võeti ala 21. novembril 1984. a Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee otsusega nr 267 „Looduskaitse objektide nimekirja täpsustamineˮ kui botaanilise tähtsusega üksikobjekt. Marjalaid jääb tervikuna Lihula metskond 8 (19502:001:0132) maaüksusele ning on seega terves ulatuses riigiomandis oleval maal. Kaitseala on 2,02 ha suurune. Joonis 1. Marjalaiu asukoht (allikas: keskkonnaregister, Maa-amet) Keskkonnaregistri kohaselt Marjalaiul kaitsealuseid liike leitud ei ole. Samuti pole seal inventeeritud Natura elupaigatüüpe. Küll aga on alal inventeeritud 1,82 ha suurune vääriselupaik (edaspidi ka VEP), mis keskkonnaregistri kohaselt registreeriti esimest korda 6. mail 2000. aastal (keskkonnaregistri kood VEP115006; vt joonis 2). VEP-i tüübiks on määratud märgalade metsad ning kaasnevaks tüübiks männikud ja männi-segametsad. Joonis 2. Marjalaiul registreeritud loodusväärtused (allikas: keskkonnaregister, Maa-amet) VEP-is kui ohustatud ja haruldases koosluses võib leiduda ka ohustatud ja haruldasi liike, samuti on säilinud kõrge vanusega metsakooslus, mistõttu on alal olemas kaitse alla võtmise eeldused: ohustatus, haruldus ja esteetiline väärtus. Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. aasta määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused (edaspidi vääriselupaiga määrus) § 261 lõike 2 kohaselt on avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas ning keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigas raie keelatud, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Kuna Marjalaid ja sellel asuv VEP paiknevad riigimaal, siis on metsakoosluse säilimine tagatud VEP-ina ning objekti täiendavalt riiklikult kaitsta pole otstarbekas. Seetõttu on põhjendatud Marjalaiu kaitsealana kaitse alt välja arvamine. 2.1.2. Tõstamaa liigikaitseala (KLO1000021) asub Pärnu linnas Ermistu ja Pärakülas (vt joonis 3). Kaitseala on kaitse alla võetud Pärnu rajooni TSN Täitevkomitee 12. septembri 1958. aasta otsusega nr 376 „Kohaliku tähtsusega looduse objektide kaitse alla võtmisestˮ merikotka kaitseks. Tõstamaa liigikaitseala jääb Audru metskond 20 (82602:005:0282), Karuga-Tanni (82602:005:0039) ja Audru metskond 280 (82601:001:0258) maaüksusele. Kaitseala on 24,72 ha suurune. 7,80 ha Tõstamaa liigikaitsealast jääb eraomandis olevale maale, ülejäänud 16,92 ha on riigimaa. Joonis 3. Tõstamaa liigikaitseala asukoht (allikas: keskkonnaregister, Maa-amet) Keskkonnaregistri kohaselt jääb Tõstamaa liigikaitsealale mitu III kaitsekategooria liigi elu- ja kasvukohta. Alal kasvavad taimeliigid sulgjas õhik (Neckera pennata) ja laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), mis leiti keskkonnaregistri kohaselt 2011. aastal. Nende liikide kasvukohad kattuvad üksteisega ning kogu kasvuala suuruseks on Tõstamaa liigikaitsealale jäävas osas 9,25 ha (umbes 0,1 ha jääb väljapoole kaitseala). Sulgjas õhik kasvab toonase vaatluse kohaselt väikeste kogumikena minimaalselt 20 haavapuul. Laialehise neiuvaiba kohta on märgitud, et liik oli levinud alal üksikute taimedena. Kokku leiti 30 taime, kuid tegelik arvukus arvati olevat suurem. Peale eeltoodu kohati kaitsealal 2011. aastal üht laanepüüpaari (Tetrastes bonasia). Liigi elupaik kattub keskkonnaregistri kohaselt varem nimetatud taimeliikide kasvukohaga. Kõik need liigid on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku kohaselt ohuvälises seisundis. Lisaks on keskkonnaregistri kohaselt Tõstamaa liigikaitsealal leitud samuti III kaitsekategooriasse kuuluvat seeneliiki taiga-peenpoorikut (Skeletocutis odora), kuid täpsemad andmed toonase leiu kohta puuduvad. Taiga-peenpoorik on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku kohaselt ohualtis seisundis. Alal registreeritud olulisemad loodusväärtused on esitatud joonisel 4. Kaitsealal tehti 2017. aasta mais täiendavaid välitöid, et leida merikotka võimalik pesapaik ja taiga-peenpooriku võimalik kasvukoht. Kumbagi liiki alal ei tuvastatud. Merikotka pesa- ja elupaika ei ole ka varem registrisse kantud ja puudub info linnu teadaoleva pesitsuse kohta viimastel aastakümnetel. Välitööde käigus leiti, et ala metsi on majandatud. Metsade vanus on eramaale jäävas osas kuni 45 aastat ja riigimaal 13–90 aastat. Natura elupaigatüübiks kvalifitseeruvaid alasid Tõstamaa liigikaitsealalt ei leitud. 2019. aastal tehti alal ka VEP-i inventuur, mille kohaselt tuvastati, et osa alast (10 ha) kvalifitseerub VEP-iks (keskkonnaregistri kood VEP206479). VEP-iks inventeeritud ala kattub suures osas alal inventeeritud kaitsealuste liikide leiukohtadega. Joonis 4. Tõstamaa liigikaitsealal registreeritud loodusväärtused (allikas: keskkonnaregister, Maa-amet) VEP-is kui ohustatud ja haruldases koosluses võib leiduda ka ohustatud ja haruldasi liike, samuti on säilinud kõrge väärtusega metsakooslus, mistõttu on alal olemas kaitse alla võtmise eeldused: ohustatus ja haruldus. Kuna alal inventeeritud VEP paikneb riigimaal, kus vastavalt vääriselupaiga määrusele ei ole lubatud raie, siis on alal asuvate väärtuslike metsakoosluste ja seal leiduvate liikide elupaikade säilimine tagatud VEP-ina. Lisaks kehtib eespool nimetatud liikide kaitsel ka isendi kaitse (vt põhjendusi p 2). Kuna kaitsealal väljaspool inventeeritud VEP-i ei leidu muid olulisi loodusväärtusi, mille tarbeks oleks vaja seda jätkuvalt riiklikult kaitsta, siis ei vasta see osa Tõstamaa liigikaitsealast ka LKS-s esitatud kaitse alla võtmise eeldustele. Kuna Tõstamaa liigikaitseala asub suures osas riigimaal ning väärtuslik osa on kaitstud VEP-ina ja ülejäänud osal alast loodusväärtusi ei leidu, ei ole objekti täiendavalt riiklikult kaitsta otstarbekas. Seetõttu on põhjendatud Tõstamaa liigikaitseala kaitsealana kaitse alt välja arvamine. 2.1.3. Rannametsa jõe lammimets (KLO1200335) asub Saarde vallas Laiksaare külas (vt joonis 5). Kaitseala on võetud kaitse alla Pärnu maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohtaˮ. Rannametsa jõe lammimets jääb Ojaääre (78201:001:0266), Laiksaare metskond 17 (71001:001:0147) ja Laiksaare kontor (78201:001:0004) maaüksusele. Kaitseala on 0,38 ha suurune. 0,36 ha Rannametsa jõe lammimetsast asub eraomandis oleval maal, ülejäänud 0,02 ha jääb riigimaale. Väärib märkimist, et Rannametsa jõe lammimetsast moodustab põhikaardi kohaselt metsamaa umbes 8% (0,03 ha), ülejäänud ala on lage rohumaa. Joonis 5. Rannametsa jõe lammimetsa asukoht (allikas: keskkonnaregister, Maa-amet) Rannametsa jõe lammimetsale ulatuvad keskkonnaregistri kohaselt kahe III kaitsekategooria puuliigi kasvukohad. Need liigid on künnapuu (Ulmus laevis) ja harilik kikkapuu (Euonymus europaeus). Mõlemad liigid asuvad ühel 0,59 ha suurusel kasvualal, kusjuures Rannametsa jõe lammimetsa alale jääb sellest umbes 0,02 ha suurune ala. Künnapuu registreeriti kasvualal esimest korda 2000. aastal. 2015. aastal külastati ala uuesti ja siis leiti alal kasvamas üks künnapuu. Samal aastal registreeriti seal esimest korda ka 31 hariliku kikkapuu isendit. Mõlemad puuliigid on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku kohaselt ohulähedases seisundis. Lisaks ulatub kaitsealale III kaitsekategooria rähnilise tamme-kirjurähni (Dendrocopos medius) elupaik. 6,21 ha suurusest elupaigast jääb Rannametsa jõe lammimetsale 0,03 ha. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku kohaselt on tamme-kirjurähni seisund mittehinnatav. Natura elupaigatüüpe Rannametsa jõe lammimetsas tuvastatud ei ole. Keskkonnaregistri järgi jääb kaitsealale lisaks osa (0,04 ha) 0,3 ha suurusest VEP-ist (vt joonis 6). Esimest korda on see registreeritud 24. septembril 2000. aastal. VEP-i tüübiks on määratud laugjad jõgede ja järvede kaldad ning alamtüübiks laialehised metsad. Pool selle VEP-i Rannametsa jõe lammimetsale jäävast osast paikneb riigimaal (0,02 ha) ning ülejäänud on eraomandis, kusjuures eraomandisse kuuluvast alast moodustab põhikaardi järgi metsamaa 0,01 ha. Kogu VEP-ist jääb riigimaale 0,23 ha, ülejäänud 0,07 ha jääb eraomandis olevale maale. Sarnaselt Marjalaiul ja Tõstamaa liigikaitsealal paiknevale VEP-ile täidab ka Rannametsa jõe lammimetsale ulatuv VEP ohustatud ja haruldase kooslusena kaitse alla võtmise eeldusi. Samas jääb vaid 13% kogu sellest VEP-ist Rannametsa jõe lammimetsa alale ning sellest omakorda vaid 0,02 ha asub eraomandis oleval maal. Valdav osa kogu VEP-ist (sh kaitsealalt väljajääv osa) paikneb riigimaal, kus selle säilimine on tagatud. Eraomandisse jääva VEP-i osakaal kogu Rannametsa jõe lammimetsa kaitsealast on vaid 5% (kui arvestada põhikaardijärgset metsamaa pindala, siis veel väiksem). Lisaks on kaitsealaga piirneval alal algatatud Nepste looduskaitseala moodustamine, mille koosseisu on planeeritud ka Rannametsa jõe lammimetsale ulatuv 0,02 ha suurune riigimaale jääv metsaga kaetud ala. Seega ei ole suuremal osal kaitsealast olulisi loodusväärtusi tuvastatud ja väike osa kaitsealast, kus väärtused on, on juba kavandatud Nepste looduskaitseala koosseisu. Joonis 6. Rannametsa jõe lammimetsa alal registreeritud loodusväärtused (allikas: keskkonnaregister, Maa-amet) Kokkuvõtvalt, kuna valdava osa käsitletud VEP-i kaitse on tagatud ning kaitsealal leiduvate liikide kaitseks piisab isendikaitsest või on need tulevikus kaitstud Nepste looduskaitseala koosseisus, siis ei ole otstarbekas Rannametsa jõe lammimetsa jätkuv riiklik kaitsmine. Seetõttu on põhjendatud Rannametsa jõe lammimetsa kaitsealana kaitse alt välja arvamine. 3. Menetluse kirjeldus Keskkonnaministri määruse „Pärnu maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt välja arvamineˮ väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek toimus 07. november 2018 – 22. november 2018. Avaliku väljapaneku käigus saadeti eramaaomanikele ja riigimaa valdajale RMK-le kiri koos VTK-ga ning paluti avaldada arvamust VTK-s käsitletud kaitsealade kaitse alt välja arvamise kohta hiljemalt 22.11.2018. Arvamust avaldas maaüksuse katastritunnusega 78201:001:0266 omanik, kes oli VTK-s kavandatuga nõus. Keskkonnaministri määruse „Pärnu maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt välja arvamineˮ avalik väljapanek toimus 16. detsember 2019 – 06. jaanuar 2020. Materjalidega oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti Pärnu kontoris ja Keskkonnaameti veebilehel. Teated avaliku väljapaneku kohta ja avaliku arutelu mittetoimumise kohta ilmusid 13.detsembril ajalehtedes Pärnu Postimees ja Postimees. Avaliku väljapaneku käigus saadeti eramaaomanikele, riigimaa valdajale RMK-le ning Lääneranna vallavalitusele, Pärnu linnavalitsusele ja Saarde vallavalitsusele kiri koos määruse ja seletuskirjaga ning paluti avaldada arvamust käsitletud kaitsealade kaitse alt välja arvamise kohta hiljemalt 6. jaanuaril 2020. Kirjas oli märkus, et juhul kui hiljemalt 6.jaanuariks ei ole Keskkonnaametile vastatud, on adressaat alade kaitse alt väljaarvamisega nõus. Avalikustamise jooksul Keskkonnaametile arvamusi ei laekunud. 08. jaanuaril 2020 laekus ettepanekutega kiri Eesti Metsa Abiks poolt. Tabel 1. Saabunud ettepanekud Ettepaneku esitaja Ettepanek Vastus Eesti Metsa Abiks Mitte arvata kaitse alt välja Keskkonnaamet põhjendas, Tõstamaa liigikaitseala et Tõstamaa liigikaitseala kõrgema loodusväärtustega ala on määratud suures osas VEP-iks ning ülejäänud alal ei ole kõrge väärtusega loodusväärtused säilinud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Alljärgnevalt on kajastatud ainult olulised mõjud, mis kaasneksid selle määruse jõustumisel. 5.1. Muudatuste mõju eramaaomanikule Marjalaiu, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimetsa kaitse alt välja arvamisega kaovad aladelt LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi kaitsekorraga seotud piirangud, mistõttu võib edaspidi neid alasid kasutada ja majandada üldises korras. Käsitletud kaitsealadel on eraomandis olevaid maid kokku 8,16 ha. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse piiranguvööndis olevalt maalt maamaksu 50% maksumäärast. Kaitsealade kaitse alt välja arvamisega kaob nendelt aladelt maamaksusoodustus. See tähendab, et maaomanikel tuleb arvestada mõnevõrra suurema maksukohustusega. Ükski nimetatud kaitsealadest ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvale loodusalale, seega puuduvad seal erametsa toetustega seotud mõjud. 5.2. Muudatuste mõju riigile Vastavalt maamaksuseaduse § 2 lõikele 2 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane suurenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Kaitse alt arvatakse välja 8,16 ha eramaid ja 18,96 ha riigiomandis olevaid maid, seega kaasneb Häädemeeste, Lääneranna ja Saarde vallale ning Pärnu linnale mõningane maamaksu laekumise suurenemine. Marjalaiu, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimetsa kaitse alt välja arvamisega arvatakse kaitse alt välja kokku 18,96 ha riigimetsa (sellest küps või valmiv 2,05 ha). Vastavalt RMK arvutustele vähendab range kaitse puidukasutuse tulu Pärnu maakonnas keskmiselt 124 eurot hektari kohta aastas. Piiranguvööndi metsade majandamine oli varem kitsendatud ja vastavalt RMK arvutustele on majanduspiirangutega metsade kavandatav raiemaht ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest (Pärnumaal 12,4 eurot hektari kohta aastas). Sellest tulenevalt suureneb nimetatud alade kaitse alt välja arvamine puidukasutuse tulu 235,1 (küpse ja valmiva metsa järgi 25,4) euro võrra aastas. Kaitsealad ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal ning seal ei ole poollooduslikke kooslusi, mistõttu riigi kulud seoses nende hooldamisega puuduvad. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-0445 - Pärnu maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc20294a-f994-4b57-86fa-48f4ca595ad1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc20294a-f994-4b57-86fa-48f4ca595ad1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main