Kiri

Kooskõlastmiseks: Ministeeriumid 16.04.2020 nr 8-1/20/1647 Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: Vastavalt nimekirjale Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– 2035“ kinnitamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps Kaimar Karu haridus- ja teadusminister väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1. VV protokolliline otsus_16042020.pdf; 2. TAIE arengukava põhitekst_16.04.2020.pdf; 3. TAIE arengukava_Lisad_16.04.2020.pdf; 4. TAIE arengukava_seletuskiri_16.04.2020.pdf; Hella Lood 735 4055 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Arvamuse avaldamiseks: SA Eesti Teadusagentuur SA Archimedes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus SA Kredex SA Kutsekoda Maaelu Edendamise Sihtasutus Startup Estonia Statistikaamet Riigikogu Arenguseire Keskus Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Teenusmajanduse Koda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBan) Estonian Private Equity and Venture Capital Association (EstVCA) Finance Estonia Eesti Pangaliit Eesti Meretööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Puitmajaliit Eesti Arhitektide Liit Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Plastitööstuse Liit Eesti Mööblitootjate Liit Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti E-kaubanduse Liit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Eesti Kaitsetööstuse Liit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eestimaa Talupidajate Keskliit Mahepõllumajanduse Koostöökogu MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused Eesti Linnade ja Valdade Liit AS Metrosert SA Eesti Akrediteerimiskeskus MTÜ Eesti Standardikeskus 2 (3) Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum Eesti Haridusfoorum. 3 (3)  EELNÕU 16.04.2020 PROTOKOLLILINE OTSUS Tallinn, Toompea aprill 2020 „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ kinnitamine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“: 1. Kinnitada „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021– 2035“. 2. Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 SISUKORD Sissejuhatus _______________________________________________________________ 2 Praegune olukord ja väljakutsed _______________________________________________ 3 Valdkonna probleemid ja arenguvajadused __________________________________________ 3 Tugevused ja arenguvõimalused ___________________________________________________ 5 Globaalsed suundumused ________________________________________________________ 5 Seosed rahvusvaheliste ja riiklike strateegiadokumentidega _____________________________ 6 Visioon____________________________________________________________________ 7 Arengukava eesmärk ja kolm suunda ___________________________________________ 7 Arengukava mõõdikud ______________________________________________________ 10 Tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks _____________________________________ 11 Tegevussuunad teadmussiirde soodustamiseks ______________________________________ 11 Tegevussuunad teadussüsteemi baasvõimekuse tagamiseks ___________________________ 12 Tegevussuunad toetava ettevõtluskeskkonna loomiseks _______________________________ 14 Arengukava mõjude hindamine _______________________________________________ 15 Arengukava koostamise protsess ja kaasamine __________________________________ 15 Juhtimine ja korraldus ______________________________________________________ 16 Eelarve prognoos __________________________________________________________ 20 Arengukava põhitekstis ja lisades kasutatavad mõisted ja lühendid _________________ 21 1 Sissejuhatus Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon (edaspidi TAI) on majanduskasvu ja ettevõtluse arengu võti. Investeeringud teadusesse ja arendustegevusse loovad uusi, tarku ja kõrgema sissetulekuga töökohti, suurendavad lisandväärtust ning toetavad pikaajalist majanduskasvu. TAI on oluline ka ühiskonna ees seisvate proovikivide ületamiseks ning ühiskonna heaolu ja sidususe kasvuks, olgu tegu kliimamuutuste vastu astumise, terviseprobleemide lahendamise või vaesusega võitlemisega. Kiired muutused tehnoloogias, digitaliseerimine ja tehisintellekti areng suurendavad veelgi vajadust teaduse ja arendustegevuse järele ning avavad uusi võimalusi ettevõtluseks. Nii Euroopa Liit (EL), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on juhtinud tähelepanu, et Eesti peaks suurendama TAI poliitika mõjusust, sest riigi kulutused teadusele ja arendustegevusele ei ole suurendanud kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ega aidanud tõsta tootlikkust soovitud mahus. Seetõttu on Eestis vaja käsitleda teadust, arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust ühises strateegilises raamistikus ning luua nende valdkondade vahel senisega võrreldes rohkem sünergiat ja sidusust. Uue arengukavaga kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ja vajadusi arvestav TAI ja ettevõtluse poliitika, mis aitaks teadmusmahuka ühiskonna arendamise ja tootlikkuse kasvu kiirendamise kaudu kaasa Eesti kestlikkusele ja elanike heaolu kasvule. Ühise arengukava koostamise ülesande andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ning Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) Vabariigi Valitsus. Perioodil 2014– 2020 käsitleti neid poliitikavaldkondi Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020 (MKM vastutusalas) ning Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (HTM vastutusalas). Vabariigi Valitsus kiitis teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE arengukava) väljatöötamise ettepaneku heaks 12. septembril 2019. Käesoleva arengukava keskmes on riiklikus strateegias „Eesti 2035“ sõnastatud arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv, milleni jõudmiseks soodustatakse erasektori TA investeeringute kasvu. Arengukava koostamisel on arvesse võetud  globaalseid suundumusi;  valdkonna tugevusi ja eripärasid;  valdkonna praegust olukorda ja arenguvajadusi kirjeldavaid uuringuid, analüüse ja statistikat;  kooskõla teistes strateegiates ja arengukavades, sh Euroopa Liidu strateegilistes alusdokumentides seatud eesmärkidega;  valdkonna komisjonide suuniseid;  erakondade, teadusasutuste, teadlaste ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajate vahel 18. detsembril 2018. a sõlmitud ühiskondlikku kokkulepet teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks;  siht- ja sidusrühmade tagasisidet ja ettepanekuid. 2 Praegune olukord ja väljakutsed Valdkonna arenguvajadused ja probleemid Käsitletud arenguvajadused toetuvad perioodil 2011–2019 tehtud analüüsides ja aruannetes esitatud hinnangutele, järeldustele ja soovitustele (vt lisa 1), samuti kaasamisseminaridelt saadud sisendile valdkonna arenguvajaduste ja vajalike kriitiliste muutuste kohta (vt lisa 4). Eesti TAI süsteemi rahvusvahelise hindamise kohaselt1 on Eesti TAI süsteemi arenguks vaja  kindlustada TAI oluline roll riigi poliitikas koos avaliku sektori TAI rahastamise tõusuga 1%-ni SKP-st ja edaspidi hoida rahastus vähemalt samal tasemel;  määrata kindlaks TAI valdkonna temaatilised prioriteedid, mis toetaksid ühiskonna arenguvajaduste lahendamist ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi;  luua innovatsiooniagentuur, mis toetaks ettevõtete suutlikkust rakendada teadus- ja arendustegevust ühiskonna ja majanduse arenguvajaduste lahendamiseks;  tugevdada teadmust vahendavate organisatsioonide (nt ülikoolide tehnosiirdekeskused ja regionaalsed kompetentsikeskused) rolli innovatsioonis;  nüüdisajastada ja „profileerida“ teadus- ja arendustegevust ülikoolides, et parandada nende innovatsioonivõimekust ja kvaliftseeritud kõrgetasemelise tööjõu ettevalmistamist vastavalt ühiskonna vajadustele. Riigipõhistes analüüsides ja investeerimissoovitustes2 on esile toodud, et Eestis tuleks  edendada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning tipptehnoloogia kasutuselevõttu;  edendada ettevõtlussektori digitaliseerimist;  edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvupotentsiaali ja konkurentsivõimet;  aidata ettevõtetel arendada nutikaks spetsialiseerumiseks, tööstuse ümberkorraldamiseks ja ettevõtluseks vajalikke oskusi;  edendada energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergiat;  edendada üleminekut ringmajandusele;  tegeleda kliimamuutustega kohanemisega, riskiennetuse ja katastroofidele vastupidavuse suurendamisega;  suunata investeeringuid ühtlasemaks piirkondlikuks arenguks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete paremaks ligipääsuks avaliku sektori toetustele ja laenukapitalile, eriti maapiirkondades3. Peamised probleemid teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse valdkonnas on järgmised:  Eestis napib inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Teadlaskarjäär ei ole Eestis atraktiivne: doktorikraadiga töötajaid napib, uurimisrühmad on väikesed, doktoriõpe ei ole atraktiivne, uurimisrühmade rahastus on ebakindel ja teadustöötajate karjääriteed välja kujunemata. Projektipõhisus ja suur konkurentsisurve 1 Peer Review of the Estonian Research and Innovation System: Final Report (Under the Horizon 2020 Policy Support Facility), aruanne (2019). https://rio.jrc.ec.europa.eu/en/library/peer-review-estonian-research-and- innovation-system-final-report 2 Euroopa Liidu Euroopa Semestri raames tehtud struktuurireformide elluviimise ning makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise edusammude hinnang ja analüüside tulemused, aruanne Eesti kohta (2019). 3 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/2019-european-semester-country-report-estonia_en.pdf 3  tingivad ajude äravoolu ning pärsivad teadlaste ja inseneride järelkasvu. See seab ohtu teaduse kõrge taseme ja valdkondliku mitmekesisuse, mis on hädavajalik Eesti ühiskonna kestlikuks arenguks.  EL struktuurivahendite toel loodud kõrge tasemega teadustaristu majandamine ei ole jätkusuutlik. Teadustaristu kasutamine ettevõtluse ja avaliku sektori teenindamiseks on piiratud, napib akrediteeritud laboreid.  Eesti ühiskonna ees seisvate proovikivide lahendamisel kasutatakse liiga vähe teadustulemusi ja teadlasi. TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamist, sh majandusstruktuuri muutmist.  Rahvusvahelise teadus- ja arenduskoostöö potentsiaal ei ole maksimaalselt ära kasutatud.  Teadustöö tulemused ei leia rakendust ettevõtluses. Eestis sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni. Ülikoolidel ja ettevõtjatel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd, ettevõtetesse ei palgata TA-spetsialiste. Teadussuunad on kasvanud lahku majandusest ja ühiskonnast ning seetõttu on TAI ühiskondlik kasu (tõhusus) väike.  Iduettevõtluse ökosüsteem ei ole jätkusuutlik ja iduettevõtluse potentsiaal innovatsiooni eestvedajana pole realiseerunud.  Riigi roll innovaatiliste lahenduste eestvedajana ja innovatsiooninõudluse kujundajana on tagasihoidlik.  Eesti ettevõtete võimekus uusi ärimudeleid, teadmisi ja tehnoloogiaid kohandada ja kasutusele võtta on madal. Väljaspool suuremaid linnapiirkondi napib kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ja ambitsioonikaid innovatsioonile orienteeritud ettevõtjaid.  Ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime areng on aeglustunud. Eesti majandust iseloomustab madal tulutase ja kesine koht rahvusvahelistes väärtusahelates. Ettevõtluskeskkonna teenused ei ole piisavalt digitaliseeritud ja automatiseeritud, ei kasutata uudseid lahendusi (tehisintellekt, sündmuspõhised, proaktiivsed, reaalajas toimivad teenused). Eestil on risk jääda väikese lisandväärtusega allhankeriigiks, EL aeglase kasvutempoga liikmeks.  EL ettevõtluskeskkond ja siseturg on killustunud, siseturu terviklikus toimimises esineb tõrkeid, EL õigusruum ei soodusta ettevõtete piiriülest teenuste ja toodete pakkumist. Loodud võimalused pole piisavalt rakendunud.  Eesti majandust iseloomustab kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste võrdlemisi väike eksport ning sellest tuleneb Eesti toodete-teenuste vähene rahvusvaheline tuntus. Enamasti välisomanikele kuuluvate ettevõtete seas, kes oleksid võimelised Eestist arendusprojekte tellima, ei ole selleks huvi.  Eesti võime meelitada kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid on madal.  Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse arengus on suured riigisisesed erinevused, eelkõige suuremate linnapiirkondade ja muude piirkondade vahel (nt ettevõtlusaktiivsus ja SKP, ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõime näitajad, kapitalile ligipääs ning tööjõu kättesaadavus ja oskused). See mõjub pärssivalt nii piirkondlikule konkurentsivõimele kui kogu riigi majandusarengule tervikuna.  Mitmed traditsioonilised ressursi- ja tööjõumahukad tegevusalad piirkondades, mis võiksid lisandväärtuse kasvades anda suurema tulu SKP-sse, on olnud innovatsiooni rakendamisel tagasihoidlikud ega ole suutnud oma kasvupotentsiaali ära kasutada.  TAI süsteem on killustunud, süsteemi osaliste vastutus ja ülesanded ei moodusta ühtset tervikut. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse vajaduste väljaselgitamise ning nende 4  lahendamise juhtimise ja koordineerimise võimekus on ebaühtlane, TAI poliitika kujundajate omavaheline koostöö on nõrk. Teadusasutuste vaheline koostöö on nõrk ja ühistegevustest tekkivat sünergiat ei kasutata.  Eesti TAI poliitikas ei ole konsensust selles osas, millistele suurtele tulevikusuundadele ja väljakutsetele Eesti peaks keskenduma, milles oma eeliseid välja arendama ning milliste tulevikuväljakutsete lahendamisele tuleks TAI ja ettevõtluse ühised jõupingutused suunata. Põhjalikum arenguvajaduste analüüs on esitatud lisas 1. Tugevused ja arenguvõimalused  Toimiv ja arenev TAI süsteem ning ettevõtlussektor  Nüüdisajastatud keskkond, sh heal tasemel teadustaristu  Kõrge tasemega, rahvusvahelistesse võrgustikesse kuuluvad teadusasutused  TAI süsteemi valmidus ja võimekus arenda, võimekus investeeringuid edukalt ära kasutada ja ellu rakendada  Tugevad arenevad teadlasrühmad, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja avatud ülikoolid  Edukas osalemine rahvusvahelises koostöös, sh Euroopa teadusruumi algatustes ja teadustaristutes  Lihtsalt ligipääsetav ettevõtluskeskkond, sh riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste digitaliseeritus  Iduettevõtlust soosiv ettevõtluskeskkond ja iduettevõtete edulood  Muutustele avatud, uuendusmeelne ühiskond Valdkonna eripärad, millega tuleb TAI ja ettevõtluse arendamisel arvestada, on järgmised:  Väikeses riigis puudub paljudes valdkondades kriitiline mass teadlasi ja insenere, mis seab valdkonna teadus- ja arendustegevusele piirangud. Eesti väiksusest hoolimata on vaja tegeleda kõigi valdkondadega, sh hariduse, eesti keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega.  Lisandväärtust ja hõivet loovad suuresti väikesed ja keskmised ettevõtted, sh mikroettevõtted, kuid suure osa ekspordimahust moodustavatud vähesed suurettevõtjad.  Eestis on vähe suurettevõtteid, kes ise oma sektoris innovatsioonivõrgustikke algatavad ja arendavad. Globaalsed suundumused Globaalsed muutused nõuavad uusi teadmisi, lahendusi ja kohanemisvõimet. Konkurentsis püsimiseks on tarvis kasutuses olevaid lahendusi pidevalt uuendada ja tulla välja täiesti uute lahendustega. Muutused loovad uusi võimalusi, aga nende kasutamine eeldab võimet (ressursse, oskusi) võtta kasutusele uusi materjale ja tehnoloogiaid, valmisolekut pidevalt juurde õppida ning seniseid mudeleid ja koostöövorme kohandada, võimet teha rahvusvahelist koostööd ja leida oma koht globaalsetes protsessides. See omakorda eeldab kursis olemist teaduse ja tehnoloogia uusimate arengutega. 5 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengut mõjutavad eelkõige järgmised globaalsed arengud (detailsemalt kirjeldatud lisas 1):  tehnoloogia muutub järjest kiiremini, samuti muutuvad ärimudelid ja töö olemus; tehisintellekt muudab oluliselt tööturu korraldust;  loodusvarade nappus süveneb;  maailma rahvastik kasvab ja vananeb;  rahvusvahelised institutsioonid nõrgenevad, riikidevahelised jõujooned muutuvad, Aasia tugevneb;  kliimamuutused jätkuvad ja keskkonnaseisund halveneb. Seosed rahvusvaheliste ja riiklike strateegiadokumentidega TAIE arengukava väljatöötamise ja rakendamise olulisemad lähtekohad on järgmistes rahvusvahelistes ja riiklikes strateegiadokumentides:  EL raamprogrammi põhimõtted ja regulatsioonid4;  EL tööstusstrateegia tervikpakett5;  EL struktuurivahendite regulatsioonid, sh eeltingimus, mis käsitleb nutika spetsialiseerumise juhtimismudelit ja ettevõtliku avastusprotsessi tagamist. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtlusega on eeskätt seotud Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF);  EL kliimaeesmärgid6 ja Euroopa roheline lepe (European Green Deal)7;  säästva arengu strateegilised lähtealused8, sh ÜRO säästva arengu eesmärgid ja EL säästva arengu põhimõtted;  Eesti EL poliitika prioriteedid 2020–20219;  EL IPCEI väärtusahelad10 tehnoloogilise ja tööstusliku arengu tagamiseks;  riiklik arengustrateegia „Eesti 2035“11;  tööstuspoliitika roheline raamat;12  Eesti ekspordipoliitika põhialused13;  Eesti äridiplomaatia strateegia14 ja teised strateegiadokumendid. Arengukavaga seotud strateegiadokumentide täpsem ülevaade on lisas 2. Arengukava elluviimisega seotud lisadokumendid on esitatud lisas 7. 4 https://ec.europa.eu/info/horizon-europe-next-research-and-innovation-framework-programme_en 5 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/european-industrial-strategy_en. 6 https://www.envir.ee/et/EL-eesmargid 7 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et 8 https://www.riigikantselei.ee/et/saastev-areng 9 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-2021_vastu_voetud_vvs.pdf 10 https://www.earto.eu/wp-content/uploads/Strategic-Forum_Strengthening-Strategic-Value-Chains-for-a- future-ready-EU-Industry.pdf 11 https://www.riigikantselei.ee/et/eesti2035 12 https://www.mkm.ee/sites/default/files/toostuspoliitika_roheline_raamat_.pdf 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/73260 14 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_aridiplomaatia_strateegia.pdf 6 Visioon Aastal 2035 …on Eesti kohanemisvõimeline teadmuspõhine ühiskond, kus mõistetakse teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni vajalikkust, teadmus on ringluses ning teadustöö tulemusi kasutatakse loovalt ja oskuslikult Eesti sotsiaalse ja majandusliku heaolu ja kestlikkuse hüvanguks. …saavutavad Eesti teadlased silmapaistvaid tulemusi, on ühiskonnas nii ettevõtjatele kui ka poliitikakujundajatele hinnatud partnerid ning rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes aktiivsed ja tunnustatud osalejad. …on Eestis head rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised tingimused suure lisandväärtusega ettevõtluseks. Ettevõtlussektori kasvuvedur on teadus, arendustegevus ja innovatsioon. Eesti on kogu maailmas tuntud uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötaja ja kasutusele võtjana. Arengukava eesmärk ja kolm suunda Üldeesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Arvestades Eesti TAI süsteemi ja ettevõtluse arenguvajadusi, seatakse arengukavas järgmised alaeesmärgid: 1. Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. 2. Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. 3. Eesti ettevõtluskeskkond soodustab teadmusmahuka ettevõtluse kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Arengukava visiooni ja eesmärki on võimalik saavutada vaid alaeesmärkide sünergias. Seetõttu on arengukavas kavandatud kolm suunda (teadussüsteemi, teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna suund), mis kõik täidavad sidusas ja terviklikus lähenemises oma ülesannet (vt joonis 1). Kaks suunda – teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna suund – on nn horisontaalsed, toetavad suunad, mis tegelevad keskkonna loomise ja võimekuse kasvatamisega. Arengukava raskuskese on kolmandal, teadmussiirde suunal. Selles suunas kavandatavate tegevuste tulemusena otsitakse teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. See ei tähenda teaduse või ettevõtluse tähtsuse vähenemist. Vastupidi, ühiskondlikele väljakutsetele lahenduste leidmine eeldab tugevat teadmusbaasi ning head keskkonda ettevõtluseks, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada ning toodete ja teenuste lisandväärtust kasvatada. 7 Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna koostoime, et nii teadus kui ka ettevõtlus toimiksid paremini ühiskonna ja majanduse hüvanguks. See suund tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAI valdkonnas:  teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist;  Eesti ettevõtete TAI mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on madal, puudub ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem;  Eestil tuleb teha valikuid ja TAI poliitikat täpsemalt suunata (nn directionality);  TAI süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt) koostöö ja koordinatsioon on nõrk. Teadmussiirde suund vähendab teaduse eraldatust majandusest ja ühiskonnast, võimendades TAI ühiskondlikku kasu (tõhusust) ja kutsudes esile vajalikke muutusi. Teadussüsteemi suuna ülesanne on tagada Eesti teaduse toimevõime. Kõikide teiste, spetsiifilisemate võimekuste (nt teadmussiirde võimekuse) kasvatamise eeldus on kõrgetasemelise, areneva ja valdkondlikult mitmekesise teaduse baasvõimekus. Teaduse kõrge taseme hoidmiseks ja tõstmiseks tuleb tagada teadusasutuste strateegiline areng, teadlaste enesetäiendusvõimalused ja konkurentsivõimelised töötingimused, seista hea teadlaskonna juurdekasvu eest, pakkuda võimalusi kasutada heal tasemel teadustaristut ja osaleda rahvusvahelises koostöös. Teadus ja kõrgharidus tuleb paremini sidustada – valdkonnas tehtava teaduse kvaliteet tagab kõrgharidusõppe kvaliteedi ning see omakorda tööjõu ettevalmistamise, sh võimeka teadlaskonna järelkasvu. Ettevõtluskeskkonna suuna ülesanne on tagada ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosiv keskkond. Sihiks on kujundada tingimused, mis looks soodsa pinnase uute äriideede kasvuks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, sh toimiva kvaliteeditaristu abil. Ettevõtluse suund tagab teadusmahuka ettevõtluse kasvu ja sellise ettevõtluskeskkonna kujundamise, mis soodustab lisandväärtuse suurenemist. Kujundada tuleb selline ettevõtlus- ja ärikeskkond, mis hoiaks ja meelitaks ligi võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente, soosiks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti, uutele turgudele sisenemist ning toetaks Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates. 8  Joonis 1. Arengukava kolm suunda Kolme suuna kaudu soovime esile kutsuda kolme suuremat muutust, mida on vaja arengukava eesmärgi elluviimiseks. Need kolm muutust ei ole üks-ühele seostatavad konkreetsete suundadega, vaid sünnivad kolme suuna koosmõjus. 1. TAIE lahendab ühiskonna arenguvajadusi. TAIE on ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. TAIE mõju kasvatatakse Eesti ühiskonna arenguvajaduste lahendamisele suunatud fookusvaldkondade seadmise kaudu. Fookusvaldkondade kindlaksmääramiseks ja juhtimiseks algatatakse 2020. aastal protsess, mida on lähemalt kirjeldatud arengukava juhtimise ja korralduse peatükis. 2. Teaduse ja teadlaste mõjusus ja mõjukus kasvab. Teadussüsteem on tugevalt seotud ühiskonna ja majandusega. Toimib tõhus teadmussiire. Teadust ja teadlasti väärtustatakse ühiskonnas kõrgelt, teadusasutused ja teadlased on võimekad ja hinnatud partnerid nii ettevõtjatele, ühiskondlike väljakutsete lahendamisel kui poliitikate kujundamisel. 3. Ettevõtlus muutub TAI-mahukamaks. Sihiks on saavutada teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kasv ning suurem lisandväärtus. 9  Arengukava mõõdikud TAIE arengukava indikaatorid Mõõt- Baas- Võrdlus- Sihttase Eesmärk Indikaator Selgitus ühik tase aasta 2035 ÜLDEESMÄRK: Riigieelarves kavandatud TA TA intensiivsuse näitaja % 0,75 2019 1 Eesti ühiskonna heaolu kulutused osakaaluna SKP-st ja majanduse Erasektori TA kulutuste tase Erasektori TA intensiivsuse näitaja % 0,59 2018 2 tootlikkuse SKP-st suurendamine, pakkudes Töötaja kohta loodud konkurentsivõimelisi ja keskmine majanduslik Nominaalne tööjõutootlikkus lisandväärtus kui kestlikke lahendusi % 77,9 2018 110 EL-27 keskmisest majanduskasvu Eesti ja maailma arenguvajadustele peegeldaja TEADMUSSIIRE: Teadlaste ja inseneride arv Teadmussiirde Arv 1000 Eesti areng tugineb ettevõtlussektoris ja inimkapital elaniku 1,33 2018 4,53 teadmuspõhistele ja kasumitaotluseta erasektoris kohta innovaatilistele Ettevõtete investeeringud Teadmussiirde 2,4 lahendustele mittemateriaalsesse % 6 investeeringud (622 2018 põhivarasse osakaaluna SKP- (mln/mld) (3,2 mld) mln) st15 TEADUSSÜSTEEM: 10% maailmas Teaduse kõrge tase, Eesti teadus on enamtsiteeritud teadusartikli rahvusvaheline kõrgetasemeline, mõjus konkurentsivõime, % 9,99 2018 12,5 hulka kuuluvate Eesti artiklite ja mitmekesine teaduse akadeemiline osakaal mõju Ettevõtete ja välisallikate Teaduse mõjukus, TA- rahastatud TA-tegevuse alane koostöö erasektoriga, osakaal kasumitaotluseta % 27,1 2018 35 konkurentsivõime institutsionaalsete sektorite rahvusvahelises TA- TA kuludest16 tegevuses TA korralise evalveerimise käigus välisekspertide poolt Teaduse mitmekesisus, Kvalita- antud hinnang Frascati teadus kui Eesti kultuuri tiivne Hinnang - - valdkondades17 tehtava ja ühiskonna osa katab hinnang „Jah“ teadus- ja arendustegevuse kõiki valdkondi (jah/ei) mitmekesisusele18 ETTEVÕTLUS- Eesti positsioon Doing Hinnang Eesti Koht ede- Eesti KESKKOND: ettevõtluskeskkonna 18 2020 Business indeksis tabelis TOP-5 konkurentsivõimele 15 Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse sisaldavad Statsitikaameti kategoriseeringu (RAA0062) järgi tööjõukulusid, investeeringuid ja muid jooksvaid kulusid. 16 Ettevõtete ja välisallikatest rahastatud TA-tegevuse osakaal kõrgharidussektori, riigisektori ja kasumitaotluseta erasektori TA-kuludest Statistikaameti andmete alusel. 17 OECD Frascati käsiraamatu klassifikaatori järgi jagunevad teadusvaldkonnad ja -erialad kuueks valdkonnaks: (1) loodusteadused, (2) tehnika ja tehnoloogia, (3) arsti- ja terviseteadused, (4) põllumajandusteadused ja veterinaaria, (5) sotsiaalteadused, (6) humanitaarteadused ja kunstid. 18 Teadus- ja arendustegevuse mitmekesisus tähendab teadussüsteemi eri valdkondade laiapõhjalist esindatust ja kõrget taset, mis omakorda on ühiskonnale vajaliku teadmuse, uute avastuste, innovatsiooni ja kvaliteetse kõrghariduse alus ja eeldus. TA mitmekesisuse hindamine toimub TA asutuste korralise evalveerimise käigus, mille osana antakse Frascati valdkondade lõikes ja Eesti teadussüsteemi kui terviku kohta kvalitatiivne hinnang. Viimane korraline evalveerimine toimus 2017. a, järgmised evalveerimised toimuvad vastavalt 2024. a ja 2031. a. 10 Eesti ettevõtluskeskkond soodustab teadmusmahuka Väljaspool Harjumaad loodud ettevõtluse teket ja SKP elaniku kohta EL-27 Regionaalne mõõde % 39 2018 59 kasvu, kõrgema keskmisest lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades Mõõdikute sisu ja metoodikat on lähemalt kirjeldatud lisas 3. Tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks Tegevussuunad teadmussiirde soodustamiseks Alaeesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. 1. Kasvatame ettevõtete teadmussiirde võimekust. Selleks: 1.1. tõstame ettevõtete teadlikkust TAI tegevuste võimalustest; 1.2. arendame innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundame ettevõtetele vajaliku tugisüsteemi (mh kvaliteeditaristu); 1.3. toetame ettevõtete vajadustest lähtuvaid rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi; 1.4. soodustame ettevõtete automatiseerimist, sh digitaliseerimist ning tehisintellekti ja robootikaga seotud tehnoloogiate kasutamist ettevõtete protsesside ja tarneahelate efektiivsemaks muutmiseks ning toodete ja teenuste lisandväärtuse suurendamiseks; 1.5. stimuleerime madalsüsiniku- ja ringmajandusele üleminekut ning sobivate tehnoloogiate kasutuselevõttu ettevõtetes; 1.6. kujundame innovatsiooni toetava õigus- ja maksusüsteemi. 2. Kasvatame teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Selleks: 2.1. loome teadusasutustele ja kõrgkoolidele võimalused oma teadmussiirde teadmiste ja oskuste täiendamiseks, sh spin-off-mudeli arendamiseks ning intellektuaalomandi loomiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks; 2.2. aitame teadusasutustel arendada kvaliteetseid teadushalduse teenuseid, sh soodustame asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste arendamisel ja pakkumisel; 2.3. võimendame teadusasutuste ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel; 2.4. loome paremad võimalused teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumiseks akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel; 2.5. jätkame ettevõtlusdoktorantuuri toetamist teadusasutuste ja ettevõtete koostöö edendamiseks; 2.6. parandame kapitali kättesaadavust teadusasutustest ja kõrgkoolidest välja kasvavatele alustavatele ettevõtetele; 2.7. soodustame erakapitali suuremat kaasamist teadusasutuste ja kõrgkoolide tegevuste kaasrahastamisse, sh rakendusuuringute läbiviimisel; 2.8. toetame rakendusuuringuid. 11 3. Suurendame teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Selleks: 3.1. töötame välja ja viime ellu temaatilised programmid teadus- ja arendusvõimekuse tagamiseks TAIE fookusvaldkondades ning võtame TAIE fookusvaldkondi arvesse TAI ja teiste avalikus sektoris elluviidavate poliitikameetmete juures, kus see on kohane; 3.2. kujundame tõhusa Eesti arenguvajaduste, teaduse ja ettevõtluse tugevustega arvestava nutika spetsialiseerumise juhtimise ja seire süsteemi; 3.3. kasvatame ministeeriumide teadus- ja arendusalast võimekust ja vastutust, sh jätkame teadus- ja arendusnõunike võrgustiku tegevuste toetamist; 3.4. käivitame teadus- ja arendustegevuse koordinatsioonikogu valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tõhusamaks juhtimiseks operatiivtasandil; 3.5. suurendame riigi, sh kohalike omavalitsuste pädevust ja rolli teadus- ja arendustööde tellija ning ettevõtetes vajalike uuenduste eestvedajana, TA ja innovatsiooni tellija ja algatajana, sh innovatiivsete riigihangete, avalike teenuste disaini, demoprojektide jms kaudu; 3.6. soodustame uute ettevõtlusvormide kasutuselevõttu ja innovatsiooni toetavaid tegevusi, sh turgu loovate tingimustega eksperimenteerimist; 3.7. suurendame riigiettevõtete TA investeeringuid riigi eesmärgistatud osaluspoliitika kaudu. 4. Arendame edasi iduettevõtluse ökosüsteemi. Selleks: 4.1. keskendume iduettevõtluse ökosüsteemi konkurentsvõimet ning teadus- ja tehnoloogiamahukust suurendavatele tegevustele; 4.2. loome tehnoloogiaettevõtete arenguks vajaliku keskkonna, lähtudes iduettevõtluse ökosüsteemi väljakutsetest ja valdkonna üleilmsest arengust; 4.3. suurendame iduettevõtluse investeeringuid ja sidusust TAIE fookusvaldkondadega; 4.4. aktiveerime eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites; 4.5. tagame investeeringud skaleeritavatele iduettevõtetele; 4.6. toetame iduettevõtete innovatsiooni ja intellektuaalomandi loomist ja rakendamist, sh teistes tööstus- ja majandusharudes; 4.7. kujundame ja rakendame tõhusat ja vajaduspõhist iduettevõtluse seiresüsteemi. Tegevussuunad teadussüsteemi baasvõimekuse tagamiseks Alaeesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. 1. Hoiame teaduse kõrget taset, võimaldame teadusasutustel ja teadlaskonnal oma võimekust kasvatada. Selleks 1.1. tagame teadussüsteemi toimimiseks vajalike rahastamise põhiinstrumentide mahu. Jälgime, et säiliks teaduse kõrge tase ja valdkondlik mitmekesisus; 1.2. toetame teadusasutuste ja kõrgkoolide strateegilist arengut, sh vastutusvaldkondade arendamist ning õppe ja teadustöö suuremat sidustamist. Keskendume teadushalduse kvaliteedi tõstmisele, sh teaduseetika ja teaduse hea tava süsteemi kujundamisele; 1.3. aitame teadusasutustel ja kõrgkoolidel välja töötada ja juurutada paindliku, võrdseid võimalusi (sh soolist võrdõiguslikkust), akadeemilise töö mitmekesisust arvestava, mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuva akadeemilise karjääri mudeli; 12 1.4. jätkame doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist teadlaste ja inseneride järelkasvu silmas pidades; 1.5. pakume teadlaskonnale võimalusi enesetäienduseks välismaal ja koostööks tipptasemel rahvusvaheliste partneritega; 1.6. jätkame teadusrühmade asutuseülese koostöö toetamist ja interdistsiplinaarsuse mõju suurendamist Eesti arengule olulistes valdkondades; 1.7. soodustame teadustulemuste laiemat kättesaadavust ja levitamist, et tõsta inimeste teadlikkust teadussaavutustest ja nende mõjust ühiskonna arengule. Toetame teaduse ja teadushariduse populariseerimist ning jätkame Eesti teaduse ja teadlaste saavutuste ning uuenduslike ettevõtete rahvusvahelist tutvustamist. 2. Kindlustame teadustaristu kättesaadavuse ja kvaliteedi ning toetame taristu avamist ühiskasutuseks. Selleks: 2.1. planeerime riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid korrapäraselt uuendatava tegevuskava alusel ja tagame juurdepääsu rahvusvahelisele teadustaristule; 2.2. aitame teadustaristu haldajaid jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisel ja juurutamisel, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjate kui avaliku sektori vajadusi arvestades; 2.3. soodustame teadustaristu ühisarendusi koostöös erasektoriga; 2.4. jätkame kesksete teaduse infosüsteemide, sh Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) nüüdisajastamist, kindlustame andmearhiivide ja -kogude tegevuse jätkumise ning juurdepääsu olulisematele teadusandmebaasidele; 2.5. töötame välja avatud teaduse19 ja suure jõudlusega andmetöötluse võimekuse20 tagamise põhimõtted ja tegevuskava, kindlustades vajalikud repositooriumid ja teenused. 3. Tagame võimalused rahvusvaheliseks teaduskoostööks. Selleks: 3.1. loome stiimuleid teadusasutustele ja teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes, sh koostööks kolmandate riikidega; 3.2. pakume tuge teaduskoostöö raames välisettevõtetega koostööprojektide ettevalmistamiseks ja teadustulemuste ekspordiks. Kasvatame teadusrühmade võimekust täita kõrgtehnoloogilisi tellimusi; 3.3. rahvusvahelise teaduskoostöö prioriteetide ja otsustusmehhanismide kindlaksmääramiseks jätkame strateegilise osaluskava koostamist ja selle seiresüsteemi kujundamist. 19 ingl Open Science 20 ingl High Performance Computing 13 Tegevussuunad toetava ettevõtluskeskkonna loomiseks Alaeesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. 1. Arendame nüüdisaegset konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda. Selleks: 1.1. parandame ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades; 1.2. pakume tuge ettevõtlusega alustamiseks ning ettevõtete tugisüsteemi ja võrgustike arendamiseks kõigis Eesti piirkondades; 1.3. soosime uute ärimudelite ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris; 1.4. tõstame ettevõtjate teadlikkust ettevõtte üleminekust 21 , et soodustada tehnoloogia uuendamist, juhtimiskvaliteedi tõusu ja põlvkondade vahetust; 1.5. kujundame tarbijate harjumusi targa tarbimise suunas; 1.6. vähendame ettevõtluses bürokraatiat, mh pakkudes ettevõtjatele riiklikke teenuseid ühtse digivärava kaudu ning soodustades reaalajamajanduse arengut ja rakendamist; 1.7. kujundame paindliku ja ajakohase õigusruumi, arvestades seejuures EL siseturgu, maksukeskkonda ning töö- ja lepingusuhteid; 1.8. arendame ja laiendame e-residentsuse programmi, et kutsuda uusi ettevõtteid Eestis ja Eesti kaudu tegutsema; 1.9. seisame EL siseturu tervikliku ja tõrgeteta toimimise eest. 2. Kasvatame kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust. Selleks: 2.1. toetame ettevõtete rahvusvahelistumist, sh äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu; 2.2. kasvatame ettevõtete võimekust turgude analüüsimiseks, toodete ja teenuste arendamiseks ning müügi ja turunduse terviklikuks juhtimiseks rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, sh arvestades e-kaubanduse võimalusi; 2.3. toetame ettevõtete kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel; 2.4. stimuleerime uute toodete ja teenuste arendamist ja müüki kõrgema lisandväärtusega valdkondades ja turgudel, sh kvaliteeditaristu teenuste kaudu; 2.5. hüvitame ettevõtete investeeringud uute turgude hõivamiseks; 2.6. soodustame tööstusettevõtetes nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõtmist. 3. Stimuleerime tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemist. Selleks: 3.1. maandame tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske; 3.2. toetame tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute kaasamist eelkõige TAIE fookusvaldkondades; 3.3. kujundame konkurentsivõimelise ja paindliku investeerimiskeskkonna kõigis Eesti piirkondades, sh tagades sobivad finantseerimisvõimalused; 3.4. kujundame investeeringuid soodustava õigus- ja maksusüsteemi koos vajaliku tugisüsteemiga. 21 ingl business transfer 14  Arengukava mõjude hindamine Arengukava alaeesmärk Üldmõju avaldumine Teadmussiire: Eesti areng Arendustegevuse ja innovatsiooni tulemusena sünnivad uudsed tugineb teaduspõhistele ja lahendused, mis võimaldavad ühelt poolt lahendada ühiskonna vajadusi innovaatilistele lahendustele väiksema ressursikuluga, teisalt pakuvad võimalusi toodete ja teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Arendustegevuse ja innovatsiooni tulemusena sünnivad uued lahendused, mis parandavad ühiskonna toimimist, majanduslikku konkurentsivõimet, kestlikku arengut ja üldist heaolu. Teadussüsteem: Eesti Teaduse kõrge tase ja sidusus ühiskonna, sh majanduse vajadustega loob teadus on kõrgetasemeline, eeldused teadmiste kasvuks, kvaliteetsemaks hariduseks ning tõhusamaks mõjus ja mitmekesine ja asjakohasemaks poliitikaks. Teaduspõhise lähenemise kaudu mõistetakse paremini probleemide põhjuseid ja osatakse leida mõjusamaid lahendusi. Nii on võimalik suurendada positiivseid mõjusid ja vähendada negatiivseid mõjusid kõigis poliitikavaldkondades. Ettevõtluskeskkond: Eesti Ettevõtluskeskkonna arendamise tulemusena luuakse eeldused ettevõtluskeskkond majandusarenguks suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu abil. Eesti soodustab teadmusmahuka ettevõtted teenivad kõrge lisandväärtusega toodetest ja teenustest rohkem ettevõtluse teket ja kasvu, tulu; ettevõtjad on pädevad, ettevõtted on hästi juhitud ja efektiivsed; kõrgema lisandväärtusega Eesti majandus on rahvusvaheliselt lõimunud ja uuenduslik. toodete ja teenuste eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades Arengukava mõjude detailsem analüüs on esitatud lisas 5. Arengukava koostamise protsess ja kaasamine Arengukava koostamiseks moodustati HTM ja MKM esindajatest strateegia juhtrühm, kuhu kuulusid HTM, MKM, Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi (RM) esindajad. Juhtrühma juhtis HTM poolelt teadusosakonna juhataja ja MKM poolelt majandusarengu osakonna juhataja. Juhtrühma ülesanne oli ette valmistada arengukava dokument ja korraldada koostöö partneritega, lähtudes Teaduspoliitika Komisjoni (TPK), Innovatsioonipoliitika Komisjoni (IPK) ning Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) suunistest ning järgides kaasamise head tava (vt joonis 2). Partnereid kaasati arengukava koostamisse strateegia töörühma kaudu (vt lisa 4). Töörühma kuulusid nii teadusüsteemi partnerid (evalveeritud teadusasutused, teadlaste ühenduste esindajad) kui ettevõtluse partnerid (erialaliidud) ning partnerid asjassepuutuvatest ministeeriumidest ja asutustest. Töörühma liikmete ülesanne oli anda tagasisidet juhtrühma ettevalmistatud materjalidele, juhtida tähelepanu oma valdkonna vajadustele ning teha ettepanekuid arengukava eesmärkide, indikaatorite ja poliitikavalikute osas. Valdkonna arenguvajadusi ja vajalikke kriitilisi muutusi arutati kaasamisseminaridel, kus osales üle 70 partneri esindaja. 15 Joonis 2. Arengukava ettevalmistamise protsessi kirjeldus Juhtimine ja korraldus Juhtimine ja koordinatsioon  Arengukava juhtimise, elluviimise ja tulemusaruandluse eest vastutavad võrdsetel alustel HTM ja MKM ning teised ministeeriumid oma valdkonna piires (vt joonis 3).  Arengukava elluviimist toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon (TAIE juhtkomisjon). TAIE juhtkomisjoni kuuluvad viis haridus- ja teadusministri nimetatud liiget teadusasutustest, viis välismajanduse ja infotehnoloogia ministri nimetatud ettevõtluse esindajat, Rahandusministeeriumi esindaja, Riigikantselei esindaja ja kolme suurima valdkondliku TAI rahastamise mahuga ministeeriumi esindajad. Lisaks nimetab kumbki minister juhtkomisjoni ühe sõltumatu TAI eksperdi. Juhtkomisjoni tööd juhivad vaheldumisi haridus- ja teadusminister ning välismajanduse ja infotehnoloogia minister. Juhtkomisjon arvestab oma töös Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) soovitustega (vt joonis 4).  TAIE juhtkomisjon arutab igal aastal enne tulemusaruannete esitamist arengukava programmide elluviimist, annab hinnangu arengukava rakendamisele ja teeb vajaduse korral arengukava rakendajatele elluviimise ja muutmisega seotud ettepanekuid.  HTM koordineerib ministeeriumide teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist TAI koordinatsioonikogu kaudu. Iga ministeerium nimetab TA eest vastutava isiku, kes esindab oma ministeeriumi arengukava tegevuse koordineerimisel, osaleb arengukava programmide koostamises ning vahetab riigieelarve planeerimisprotsessis, ülevaadete ja aruannete koostamisel TA-teemalist teavet. 16 Joonis 3. TAIE arengukava juhtimisstruktuur Joonis 4. TAIE juhtimisstruktuuri osaliste rollijaotus TAIE fookusvaldkonnad ja nutika spetsialiseerumise kasvualad TAIE fookusvaldkondade seadmiseks algatavad HTM ja MKM 2020. aastal eraldi protsessi, millesse kaasatakse siht- ja sidusrühmad. Fookusvaldkondade valiku lähtekohad on muu hulgas  riiklikus strateegias „Eesti 2035“ sõnastatud arenguvajadused, 17  praegused nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad,  EL strateegilised lähtealused (nt rohelepe, IPCEI väärtusahelad),  ÜRO säästva arengu eesmärgid ja  globaalsed suundumused, mis mõjutavad Eesti ühiskonna arengut. Ettepanek TAIE fookusvaldkondade kohta esitatakse TAIE juhtkomiteele ja TAN-ile arutamiseks. Fookusvaldkonnad esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks hiljemalt 2021. aasta esimeses pooles. TAIE fookusvaldkonnad kinnitatakse TAIE arengukava lisana. Käesoleva arengukava raames jätkatakse Arengufondi poolt kinnitatud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade22 toetamise ja seirega väljakujunenud viisil kuni TAIE fookusvaldkondade kinnitamiseni. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad ja nende juhtimismudel vaadatakse TAIE fookusvaldkondade seadmise protsessis üle 2020. a jooksul. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade juhtimine ja seire on osa TAIE arengukava juhtimisest ja seirest. TAIE fookusvaldkondade, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade juhtimismudel on esitatud lisas 6. Rakendamine Arengukava viiakse ellu programmide kaudu (joonis 6). Programmides esitatakse ajakava ja vastutajate kaupa konkreetsed tegevused ja nende nelja (1 + 3) aasta maksumus. TAIE arengukava viiakse ellu kolme programmi kaudu:  teadmussiirde programm;  teadussüsteemi programm;  ettevõtluskeskkonna programm. Programmid koostatakse riigieelarve strateegia (RES) planeerimise käigus ning vaadatakse üle igal aastal, et tagada kooskõla muutuva väliskeskkonna ja RES-iga. Programmis määratakse arengukava alaeesmärkide saavutamiseks poliitikainstrumendid, tegevused, mõõdikud ja rahastamiskava. Programmide sisu arutavad juhtkomisjon ning teadussüsteemi ja teadmussiirde programmi puhul ka TAN enne RES-i kinnitamist. Programme täpsustatakse vajaduse korral pärast riigieelarve kinnitamist. Teadussüsteemi programmi kinnitab haridus- ja teadusminister, ettevõtluskeskkonna programmi välismajanduse ja infotehnoloogia minister ning teadmusiirde programmi kinnitavad mõlemad ministrid. 22 Eesti Arengufond, „Nutikas spetsialiseerumine – Kvalitatiivne analüüs”, 20.02.2013, http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf Arengufondi korraldatud ning ettevõtjate ja teadusasutuste koostöös tehtud analüüsi põhjal on kasvuvaldkondadeks (1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite (nt kasutamine tööstuses, sh automatiseerimine ja robootika, küberturvalisus, tarkvara arendamine); (2) tervisetehnoloogiad ja -teenused (nt biotehnoloogia, e-tervis – infotehnoloogia kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks); (3) ressursside efektiivsem kasutamine (nt materjaliteadus- ja tööstus, innovaatiline ehitus ehk „tark maja”, tervist toetav toit, keemiatööstus – põlevkivi efektiivsem kasutamine). 18 Teiste arengukavade ja programmide raames kavandatavatele TAI tegevustele ja nende eelarvetaotlustele annab enne RES-i kinnitamist hinnangu HTM, konsulteerides TAIE juhtkomisjoni ja TAN-iga. Joonis 6. Arengukava rakendamise skeem Aruandlus, seire ja hindamine TAIE arengukava kohta antakse aru tulemusvaldkonna aruandluse raames programmide kaupa ja vajaduspõhiste hindamiste abil. Arengukava programmide täitmise kohta koostavad HTM ja MKM koos igal aastal arengukava tulemusaruande. Tulemusaruandes antakse ülevaade arengukava täitmisest ning tehakse vajaduse korral ka arengukava täiendamise ja muutmise ettepanekuid. Tulemusaruannet tutvustatakse TAIE juhtkomisjonile ja TAN-ile. Juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks ning teeb ettepanekuid hindamisteks ja tõhustamiskavade koostamiseks. Tulemusaruande koostamise käigus koondab HTM koostöös Statistikaametiga informatsiooni teiste ministeeriumide TA tegevuste ja rahastatud mahtude kohta vastavalt OECD metoodikale23. Arvestades, et teadus- ja arendustegevuse mõju ei ole sageli kvantifitseeritav ning seda mõjutavad teistes poliitikavaldkondades toimuvad tegevused ja tehtud valikud, on arengukava eesmärkide ja mõju hindamiseks vaja kasutada nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset analüüsi. Seetõttu on arengukava eesmärkide täitmise hindamiseks kavandatud vähemalt kaks vahehindamist arengukava perioodil. Esimesel vahehindamisel antakse hinnang tegevuste asjakohasusele ja rakendamise tõhususele. Esimene vahehindamine korraldatakse rakenduskava perioodi esimeses pooles, kuid mitte varem kui neli aastat pärast arengukava jõustumist. Teisel vahehindamisel hinnatakse arengukava tegevuste tulemuslikkust ja mõju. Teine vahehindamine korraldatakse mitte hiljem kui kolm aastat enne arengukava lõppu. TAIE 23 ingl government budget appropriations or outlays allocated to R&D, GBAORD 19 juhtkomisjonil on õigus teha ettepanekuid täiendavateks hindamisteks, sh valitud poliitikainstrumentide ja tegevuste hindamiseks. Rahastamine Käesolev arengukava täidab 18. detsembril 2018. a sõlmitud ühiskondlikus leppes kirjeldatud kohustusi. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse vastavalt leppele 2024. aastaks tasemele 1% SKP-st ja edaspidi hoitakse seda vähemalt sel tasemel. Valitsuse rahastatava erasektori TA kulutuste osakaalu hoitakse vähemalt 2019. a saavutatud tasemel (0,12% SKP-st). Strateegia tegevuste rahastamiseks kasutatakse EL tõukefondide vahendeid eelkõige struktuursete muutuste elluviimisel, seni riigi maksutuludest mitterahastatud tegevuste elluviimisel jt tõukefonde käsitlevates õigusaktides sõnastatud eesmärkide saavutamisel. Järk- järgult hakatakse püsirahastust nõudvat tegevust toetama maksutuludest. Eelarve prognoos Arengustsenaarium: TAIE rahastamine jõuab 2024. aastaks 1% SKP-st* Teadusrahastuses saavutatakse 2024. aastaks tase 1% SKP-st TAIE arengukava Rahastus 2021-2035 (mln EUR) Teadussüsteemi programm (HTM) 3 148 Teadmussiirde programm (HTM+MKM) 3 464, sh HTM 2 127 + MKM 1 337 Ettevõtluskeskkonna programm (MKM) 1 708 TAIE arengukava rahastamine kokku 8 320 Jätkustsenaarium: TAIE rahastamine jätkub praeguses mahus* Teadusrahastust hoitakse praegusel tasemel 0,75% SKP-st TAIE arengukava Rahastus 2021-2035 (mln EUR) Teadussüsteemi programm (HTM) 3 032 Teadmussiirde programm (HTM+MKM) 1 838, sh HTM 1 082 + MKM 756 Ettevõtluskeskkonna programm (MKM) 1 708 TAIE arengukava rahastamine kokku 6 578 * TAIE arengukava rahastamiskavale lisaks rahastavad valdkondlikku TA-tegevust teised ministeeriumid oma arengukavade raames. Teiste ministeeriumide valdkondliku TA kulud ei ole TAIE arengukava rahastamise stsenaariumidesse sisse arvatud. 20 Jätkustsenaariumi puhul tuleb arvestada järgmist: a) arengukava tegevused kavandatakse vähendatud mahus või b) osa tegevusi jääb tegevuskavast välja ja rahastus suunatakse prioriteetsetele tegevustele, mille valiku kohta teeb ministritele ettepaneku TAIE juhtkomisjon. Arengukava põhitekstis ja lisades kasutatavad mõisted ja lühendid Arendustegevus – uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks. Eksperimentaalarendus – tootearenduse osa, millega luuakse uut teadmist uurimistegevusega saadud teadmiste ja praktiliste kogemuste baasil. Loodud teadmist kasutatakse uute või olemasolevate toodete, teenuste või protsesside arendamiseks või täiustamiseks. Ettevõtlus – iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärk on tulu saamine kauba tootmisest, vahendamisest või müümisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, sh loomingulisest või teaduslikust tegevusest. Ettevõtlustegevused erinevad olulisel määral, olenevalt loodud ettevõtte tüübist. Ettevõtluse tugisüsteem – ettevõtetele suunatud süsteemsed tegevused, mis toetavad ettevõtlusega alustamist ja tegelemist, nt nõustamine, koolitusprogrammid, info kättesaadavus ja juurdepääs võrgustikele, ligipääs investeeringutele ja finantseerimisvõimalused, tehniline tugi jm teenused. Evalveerimine – teadus- ja arendusasutuse tegevuse taseme (sealhulgas teadusteema juhtide, põhitäitjate, teadusteema täitmise tulemuste, teadusteema täitmiseks vajaliku materiaalse baasi) rahvusvaheline hindamine vastavas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, lähtudes selle valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja arendustegevuse tasemest. Innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks. Innovatsioon hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ja uuendamist (tooteinnovatsioon), turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ja juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon). Kvaliteeditaristu – tarbijatele ohutute ja usaldusväärsete toodete ja teenuste tagamise süsteem, mis hõlmab akrediteerimist, sertifitseerimist ehk vastavushindamist, metroloogiat, standardimist ja turujärelevalvet ning aitab kaasa kaupade vabale liikumisele, vähendades võimalikest tehnilistest kaubandustõketest tulenevaid takistusi. Tooted ja teenused peavad vastama kõigile kohustuslikele nõuetele, mis tulevad Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidest. Kui Eesti tooted ja teenused vastavad nõuetele, pääsevad nad lihtsamalt nii sise- kui ka välisturgudele ning selle kaudu suureneb Eesti ettevõtjate konkurentsivõime. 21 Nutikas spetsialiseerumine – eksperimenteerimist ja pidevat otsinguprotsessi toetav poliitikameede selliste ettevõtluse valdkondade väljaselgitamiseks, millel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning võimalus teadus- ja arendustegevuse investeeringute kaasabil saavutada suurem regionaalne konkurentsieelis. Nutikas spetsialiseerumine toetab selliste uute tegevuste ja valdkondade teket ja arengut, mis toovad potentsiaalselt kaasa innovatsiooni ja positiivseid välismõjusid ning loovad majandussüsteemis kriitilise massi, võrgustikud ja klastrid, mis pakuvad erinevatele turgudele suunatud tooteid ja teenuseid. Rakendusuuringud – algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks ja rakendamiseks kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul Teaduse rahastamise põhiinstrumendid – teadussüsteemi toimimiseks vajalikud rahastusallikad, mille võib jagada kolmeks sõltuvalt rahastuse sihtrühmast: teadlastele (sh uurimisrühmadele) suunatud uurimistoetused (grandid), TA-asutustele suunatud teadus- ja arendustegevuse toetus (baasfinantseerimine või tegevustoetus) ning TA süsteemile suunatud toetused. Teadustegevus – isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta. TAIE fookusvaldkonnad – Eesti arenguvajadustest ja -võimalustest lähtuvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnad, mis selgitatakse välja koosloome protsessi tulemusena ning mida eelisarendatakse riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. TAIE fookusvaldkonnad hõlmavad nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi. EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus NS – nutikas spetsialiseerumine EL – Euroopa Liit OECD – Majanduskoostöö ja Arengu ERDF – Euroopa Regionaalarengu Fond Organisatsioon HPC – suure jõudlusega andmetöötluse RES – riigieelarve strateegia võimekus, ingl High Performance RM – Rahandusministeerium Computing SA ETAg – Sihtasutus Eesti HTM – Haridus- ja Teadusministeerium Teadusagentuur IKT – info- ja SKP – sisemajanduslik koguprodukt kommunikatsioonitehnoloogia TA – teadus- ja arendus(-tegevus, -asutus) IPCEI – Euroopa Komisjoni üleeuroopalist TAI – teadus- ja arendustegevus ning huvi pakkuvate tähtsate projektide innovatsioon strateegiline foorum, ingl Strategic Forum TAIE – teadus- ja arendustegevus, for Important Projects for Common innovatsioon ning ettevõtlus European Interest TAN – Teadus- ja Arendusnõukogu IPK – Innovatsioonipoliitika Komisjon TPK – Teaduspoliitika Komisjon MKM – Majandus- ja VV – Vabariigi Valitsus Kommunikatsiooniministeerium ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 22  Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 Lisad Sisukord Lisa 1. Ülevaade teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse olukorrast ......... 2 Globaalsed arengusuunad ......................................................................................................... 2 Valdkonnas tehtud uuringud ja analüüsid .................................................................................. 3 Rahvusvahelised soovitused Eesti TAIE süsteemi arendamiseks ................................................. 3 Suunised valdkonna komisjonidelt ............................................................................................ 5 Teadussüsteemi arenguvajadused ............................................................................................. 5 Arendustegevuse ja innovatsiooni arenguvajadused .................................................................. 7 Ettevõtluskeskkonna arenguvajadused...................................................................................... 8 TAI süsteemi juhtimist puudutavad väljakutsed ......................................................................... 9 Lisa 2. Arengukava strateegiline raamistik ...................................................................... 11 Arengukavaga seotud Euroopa Liidu strateegilised lähtekohad ................................................ 11 Riiklikud strateegilised lähtekohad .......................................................................................... 15 Lisa 3. Mõõdikute metoodika ja allikad ............................................................................. 1 Lisa 4. Arengukava juht- ja töörühmas esindatud organisatsioonid ................................... 1 Lisa 5. Arengukava mõjude hindamine .............................................................................. 3 Lisa 6. TAIE fookusvaldkondade, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade juhtimismudel ................................................................................................................... 9 Lisa 7. Arengukava elluviimisega seotud muud dokumendid............................................ 11 1 Lisa 1. Ülevaade teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse olukorrast Globaalsed arengusuunad Maailm meie ümber muutub üha kiiremini ning TAI ja ettevõtluse valdkonnad on nende muutuste eesliinil. Arengukava koostades arvestatakse strateegias „Eesti 2035“ esile tõstetud Eestit mõjutavate globaalsete arengusuundadega, mida on täiendatud haridusstrateegia visiooniloome protsessis ekspertide poolt esile tõstetuga1. Tehnoloogia muutub järjest kiiremini, samuti muutuvad ärimudelid ja töö olemus. Konkurentsis püsimiseks on tarvis kasutuses olevaid lahendusi pidevalt uuendada ning tulla välja uutega. Ettevõtetele loovad muutused uusi ärivõimalusi, aga nende kasutamine eeldab võimet (ressursse, oskusi) uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta, valmisolekut pidevalt juurde õppida ja ärimudeleid kohandada, võimet teha rahvusvahelist koostööd ja leida oma koht muutuvates globaalsetes väärtusahelates. See omakorda eeldab kursis püsimist teaduse ja tehnoloogia uusimate arengutega nii teaduses kui ka haridussüsteemis. Üha olulisemaks muutub andmete kasutamine, sh andmemajandus ja küberkaitse, mis ühelt poolt pakuvad uusi ärivõimalusi, teisalt aga nõuavad üha põhjalikumaid teadmisi ja oskusi. Automaatsed tootmistehnoloogiad võivad kaasa tuua muutusi tootmise globaalses paiknemises. Probleemseks võib osutuda inimeste võime uute tehnoloogiatega kohaneda. Ettevõtete ja teadusasutuste vahel tuleb leida uusi koostöövorme, mis oleksid kiired ja paindlikud. Väikesel riigil tuleb teha valikuid ja poliitikat täpsemalt suunata (nn directionality). Loodusvarade nappus süveneb. Seetõttu on üha olulisem tõhustada ressursikasutust ning arendada ja kasutusele võtta uusi materjale ja tehnoloogiaid, mille abil rahuldada inimkonna kasvavaid vajadusi ilma planeeti liigselt koormamata. Järjest olulisemaks muutuvad ringmajandusele tuginevad ärimudelid. Lääneriikides on tarbimismustrid muutumas, tarbijad hindavad üha enam keskkonnasõbralikke ja ressursitõhusaid tooteid, mis omakorda loob eeldusi innovatsiooniks. Maailma rahvastik kasvab ja vananeb. Aasia keskklassi kasv toob kaasa tarbimise tuntava kasvu. Lääneriikides muutuvad tarbijate eelistused, väärtustatakse enam tervislikke ja kohalikke tooteid, personaliseeritud terviseteenuseid. Senisest enam tuleb pöörata tähelepanu tervena elatud eluea tõstmisele ja elukvaliteedi taseme säilitamisele vanemas eas, mis eeldab terviseuuringute, -teenuste ja -toodete arendamist. Rahvusvahelised institutsioonid nõrgenevad, riikidevahelised jõujooned muutuvad, Aasia tugevneb. Võimalik protektsionismi kasv muudab oluliselt ettevõtete müügivõimalusi ja konkurentsitingimusi. Aasia keele ja kultuuri uuringud ning Aasia ärikeskkonna tundmine muutuvad olulisemaks. Kliimamuutused jätkuvad ja keskkonnaseisund halveneb. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud kliimapoliitika eesmärkides, mis toob ka Eesti ettevõtjatele kaasa surve muuta tootmismudeleid keskkonnasõbralikumaks ja vähendada tootmisheidet. Püsib vajadus mõista paremini kliimamuutuste põhjuseid ja looduskeskkonna kohanemisprotsesse. 1 Alapeatükk tugineb Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2021‒2035 protsessis koostatud materjalidele (Konkurentsivõime visioon, 04.03.2019; https://www.hm.ee/sites/default/files/haridus- _ja_teadusstrat_2035_konkurentsivoime_visioon.pdf) 2 Valdkonnas tehtud uuringud ja analüüsid Arengukava koostamisel toetuti perioodil 2011–2019 tehtud uuringutes ja analüüsides esitatud hinnangutele, järeldustele ja soovitustele. Kasutatud on järgmisi allikaid:  Peer Review of the Estonian Research and Innovation System: Final Report (Under the Horizon 2020 Policy Support Facility), aruanne (2019)2;  Euroopa Liidu Euroopa Semestri raames tehtud struktuurireformide elluviimise ning makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise edusammude hinnang ja analüüside tulemused, aruanne Eesti kohta (2019)3;  teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi uuringud (valminud perioodil 2014– 2018)4;  Eesti ettevõtete uuendusmeelsus ja innovatsiooni toetamise võimalused (2015)5;  majandusarengu töögrupi raport (2016)6;  tööstuspoliitika roheline raamat (2017)7;  kõrghariduse ja teaduse pikaajalise rahastamise kava rakkerühma raport ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud tegvuskava (2018)8;  ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna tõhustamiskava (2018)9;  nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade edenemise vaheraport (2018)10;  tootlikkuse arengustsenaariumid 2035 (sh globaalsete ja lokaalsete väärtusahelate uuring) (2018)11. Rahvusvahelised soovitused Eesti TAIE süsteemi arendamiseks Arengukava väljatöötamisel on arvesse võetud rahvusvaheliste ekspertide hinnanguid ja soovitusi. Esile võib tuua poliitika toetusvahendi (Policy Support Facility) raportis „Peer Review of the Estonian Research and Innovation System“ ja Euroopa Semestri raames antud riigipõhiseid soovitusi. Väliseksperdid on esile toonud viis peamist soovitust: 1) kindlustada TAI oluline roll riigi poliitikas koos avaliku sektori TAI rahastamise tõusuga 1%-ni SKP-st ja edaspidi hoida rahastus vähemalt samal tasemel; 2) määrata kindlaks TAI valdkonna temaatilised prioriteedid, mis toetaksid ühiskonna arenguvajaduste lahendamist ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi; 3) luua innovatsiooniagentuur, mis toetaks ettevõtete suutlikkust rakendada teadus- ja arendustegevust ühiskonna ja majanduse arenguvajaduste lahendamiseks; 4) tugevdada teadmust vahendavate organisatsioonide (nt ülikoolide tehnosiirdekeskused ja regionaalsed kompetentsikeskused) rolli innovatsioonis; 2 https://rio.jrc.ec.europa.eu/en/library/peer-review-estonian-research-and-innovation-system-final-report 3 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2019:0150:FIN:ET:PDF 4 http://www.tips.ut.ee/est/uuringud/ 5 https://www.mkm.ee/sites/default/files/inno_24.pdf 6 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/majandusarengu_raport.pdf 7 https://www.mkm.ee/sites/default/files/toostuspoliitika_roheline_raamat_.pdf 8 https://www.riigikantselei.ee/et/teaduse-rakkeruhm 9 https://www.mkm.ee/sites/default/files/tohustamiskava.pdf 10 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasvualade_edenemise_uuring_lopparuanne_20190111.pdf 11 https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp- content/uploads/2018/08/tootlikkuse_arengustsenaariumid_2035_A4_veeb.pdf 3 5) nüüdisajastada ja „profileerida“ teadus- ja arendustegevust ülikoolides, et parandada nende innovatsioonivõimekust ja kvaliftseeritud kõrgetasemelise tööjõu ettevalmistamist vastavalt ühiskonna vajadustele. EL Euroopa Semestri raames antud hinnangute kohaselt tuleb Eestis keskenduda järgmistele tegevustele:  edendada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning tipptehnoloogia kasutuselevõttu: o parandada innovatsioonitulemusi ja soodustada tootlikkuse kasvu nutika spetsialiseerumise valdkondades; o suurendada nutika spetsialiseerumise valdkondades uuendusmeelsete ettevõtete arvu; o tugevdada teaduse ja innovatsiooni pakkumist, suurendades teadussüsteemi ligitõmbavust, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning mitmekesistades rakendusuuringute valdkondi; o toetada ülikoolide ja ettevõtete teaduskoostööd, võimaldades tehnosiiret, turustada teadustulemusi ning suurendada klastrite ja kompetentsikeskuste suutlikkust ja rolli;  edendada digitaliseerimist: o soodustada IKT (sh digitaliseerimine, turundus ja e-kaubandus) kasutuselevõttu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes; o suurendada avaliku sektori suutlikkust analüüsida ja turvaliselt hallata ava- ja suurandmeid; o suurendada ja parandada avalike e-teenuste kasutajasõbralikkust, mh piiriüleses kontekstis;  edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvupotentsiaali ja konkurentsivõimet: o muuta nende tegevus rahvusvahelisemaks, et nad saaksid liikuda ülemaailmses väärtusahelas ülespoole; o suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tootlikkust ja kasvupotentsiaali; o edendada ettevõtlust ja suurendada idufirmade püsimajäämise määra; o teha kindlaks uued eksporditurud ja soodustada osalemist rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ja -klastrites.  aidata ettevõtetel arendada vajalikke oskusi nutikaks spetsialiseerumiseks, tööstuse ümberkorraldamiseks ja ettevõtluseks: o pakkuda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning teadusasutustele sihipärast koolitust juhtimisoskuste, innovatsiooni ja tehnoloogilise ülemineku vallas ning ümberõpet nutika spetsialiseerumise valdkondades; o suurendada ülikoolide ja TA asutuste suutlikkust parandada uurimisprojektide majanduslikku elujõulisust ja vastavust turu vajadustele, sh soodustades teadlaste liikumist TA asutuste ja ettevõtete vahel; o parandada digitaaloskuste taset ettevõtetes, et suurendada nende tootlikkust;  edendada energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergiat, sh vahendada ettevõtete energiatarbimist, parandades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete energiatõhusust, toetada üleminekut taastuvenergiale;  edendada üleminekut ringmajandusele;  tegeleda kliimamuutustega kohanemisega, riskiennetuse ja katastroofidele vastupidavuse suurendamisega. 4 Suunised valdkonna komisjonidelt Lisaks analüüsidele ja uuringutele ning kooskõla leidmisele teiste teemakohaste strateegiatega on arengukava väljatöötamisel lähtutud valdkonna komisjonide – Innovatsioonipoliitika Komisjoni (IPK), Teaduspoliitika Komisjoni (TPK) ning Teadus- ja Arendusnõukogult (TAN) suunistest. Olulisematena võib esile tuua järgmised:  panna teadus- ja arendustegevuses senisest enam rõhku Eesti ettevõtluse ja ühiskonna arengu toetamisele, arengukava ülesandeks seada riiklikus arengustrateegias „Eesti 2035“ sõnastatud arenguvajaduste lahendamine;  koostatava uue arengukava põhifookus suunata tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvule nii lühikeses, keskmises kui ka pikas perspektiivis, soodustades selleks erasektori TA investeeringute kasvu;  tõhustada valdkonna juhtimise korraldust ning vaadata üle ministeeriumide roll ja vastutus;  soodustada teadlaste ja inseneride liikumist ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahel;  teha strateegilisi valikuid koos vajalike rahastamisotsustega;  leida viise teadus- ja arendustegevuse tellimuste täpsemaks defineerimiseks;  parandada erasektori innovatsioonivõimet;  võtta arvesse poliitika toetusvahendi (Policy Support Facility) raportis „Peer Review of the Estonian Research and Innovation System“ esitatud soovitusi;  arvestada arengukava ja selle programmide väljatöötamisel ÜRO säästva arengu eesmärkide, EL kliimaeesmärkide ja rohelise leppega (European Green Deal). Järgnevalt on kirjeldatud valdkonna arenguvajadusi, mis on välja selgitatud uuringute ja analüüside põhjal ning siht- ja sidusrühmade tagasiside kaudu. Siht- ja sidusrühmade kaasamisseminaridel osales üle 70 partneri esindaja (vt lisa 4). Teadussüsteemi arenguvajadused Teadlaskarjäär ei ole Eestis atraktiivne ja teaduse kõrge taseme hoidmine ei ole tagatud. Peamised väljakutsed 1. Puudub erinevaid arenguteid võimaldav ja stabiilsust pakkuv karjäärimudel, konkurentsisurve on suur (uurimistoetused), teadlaskarjääri jätkumine sõltub järgmise projektitaotluse edukusest, ebaõnnestumise korral puudub nö pehme maandumine. 2. Teadustöö kvaliteeti hinnatakse üksnes publikatsioonide põhjal, teadlase edukuse määrab publikatsioonide klassifikatsioon ja arv, teadlaste töö mõju teisi aspekte nagu teadmussiire, osalemine õppetöös, nõustamistegevus jms arvestatakse vähe. 3. Eesti teadussüsteem ei ole talentidele atraktiivne keskkond: väikesed uurimisrühmad, vähene rahastus ja karjääriteede ebakindlus sunnivad andekaid noori otsima võimalusi jätkata karjääri maailma tippteaduskeskustes. 4. Vaja on välja töötada ja rakendada sektoritevahelist teadmiste ja kogemuste liikuvust toetav ja motiveeriv karjäärimudel. 5. Puudub toimiv spin-off-mudel. Teaduspõhiste iduettevõtete edulood oleks tugevaks motivaatoriks üliõpilastele ja teaduritele ning väärtustaks teadustööd ja teadus- ja arendustöötaja tegevust ka erasektori tööandjate hulgas. 5 Struktuurivahendite toel rajatud nüüdisaegse teadustaristu (laborid, seadmed) majandamise mudel ei ole jätkusuutlik. Peamised väljakutsed 1. Kasutajaid on vähe: teadustaristu kasutus on ebaühtlane ja paljud seadmed on alakasutatud. 2. Amortisatsioon on kiire: teadusaparatuur vananeb TA enda kiire arengu tõttu kiiresti, st 5‒ 7 aasta pärast võib osa seadmeid olla moraalselt vananenud. 3. Praegune rahastamismudel ei ole jätkusuutlik, sest ei soosi taristu tõhusat majandamist ja reservide loomist taristu uuendamiseks tulevikus. 4. Riigiabi reeglid piiravad kasutuse avamist: majandustegevus soetatud taristu abil peab mahtuma teadus- ja arendustegevuse riigiabi erandi piiridesse ning see pärsib teadusasutuste initsiatiivi tasuliste teenuste pakkumisel. 5. Ettevõtluse ja avaliku sektori TA-asutuste vastastikune mittemõistmine: ettevõtted ei ole pakutavatest laboriteenustest teadlikud ja kui on, siis ootavad kiireid, tõhusaid ja konkurentsivõimelisi teenuseid, teadusasutused ei ole valmis osutama teenuseid omavahenditest. Turureeglite alusel teenuste pakkumiseks on potentsiaalne turg liiga väike. 6. Laborid ei ole akrediteeritud või neil puudub õigus osutada ettevõtetele vajalikke sertifitseerimisteenuseid: kui Eestis vajaliku akrediteeringu või sertifitseerimise õigusega labor puudub, ostavad ettevõtjad teenuse välisriikidest. Eesti ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel kasutatakse liiga vähe teadustulemusi ja teadlasi. Peamised väljakutsed 1. Ühiskonnaliikmete, sh ettevõtjate teadlikkus teadussüsteemi potentsiaalsest mõjust ühiskonna arengule nii hariduse, teadmussiirde kui teadustulemuste kaudu on madal ja teadussaavutustega ei olda kursis. 2. Ühiskonnaliikmete, sh ettevõtjate oskus uurimisküsimusi püstitada ja teadustulemusi kasutada on madal. 3. Teadussüsteemi valmisolek tegeleda Eesti ettevõtetele vajalike teemadega on madal. Ettevõtjad on sunnitud tegema laborikatsetusi ja sertifitseerimisi ekspordi sihtturgudel. 4. Valdkondlikus poliitikakujunduses ei väärtustata teaduspõhist lähenemist piisavalt. 5. Vähe teadvustatakse, et teadus on kvaliteetse kõrghariduse eeldus. 6. Valdkondade vaheline TA koostöö on nõrk ja tegevus killustatud. Rahvusvahelise teadus- ja arenduskoostöö potentsiaal ei ole maksimaalselt ära kasutatud. Peamised väljakutsed 1. Rahvusvaheline teaduskoostöö ei ole temaatiliselt piisavalt fokusseeritud ja mõjusamaks osaluseks on vaja strateegilisemaid valikuid. 2. Eesti teadlaste aktiivsus konsortsiumide moodustajana ja projektide koordineerijatena on madal, tugevdamist vajab teadlaste võimekus ja võimalused võtta juhtroll ning kaasata uusi sihtrühmi. 3. Rahvusvahelises teadustaristus osaledes ei kasutata taristu võimalusi maksimaalselt. 4. Teaduse eksport (teadusasutuste lepinguline koostöö välisettevõtetega) on vähene. 5. Puuduvad selged kriteeriumid ja otsustusmehhanismid kolmandate riikidega tehtava teaduskoostöö toetamiseks. 6 Arendustegevuse ja innovatsiooni arenguvajadused Eesti ettevõtete võimekus (nii ambitsioonikus, oskused kui rahastamine) uusi teadmisi ja tehnoloogiaid kohandada ja kasutusele võtta on madal. Peamised väljakutsed 1. Erasektori investeeringud teadusse ja arendustegevusse on madalad ning piirduvad väheste ettevõtetega. Suurettevõtteid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kellel on sisemisi ressursse (inimesed, finantsvahendid) TAI-ga tegelemiseks, on Eestis vähe. 2. Eesti ettevõtete immateriaalse põhivara osakaal koguinvesteeringutest on madal. Digitaliseerimisega seotud tehnoloogiate kasutusvõimalusi ettevõtete lisandväärtuse kasvatamiseks on vaja suurendada. 3. Eesti maksusüsteem ei motiveeri ettevõtjate TA investeeringuid. 4. Eesti ettevõtete osalemine ja positsioon globaalsetes ja lokaalsetes väärtusahelates on tagasihoidlik. Puudujääke on muu hulgas teadlikus tootearenduses, töötajate koolituses, organisatsiooni ja äriprotsesside arendamises, brändiarenduses, disainis ning teadus- ja arendustegevuses. 5. TA kogemuste ja teadmistega töötajate ja inseneride hulk väljaspool akadeemilist sektorit on madal, doktoriõppes valmistatakse ette akadeemiliseks karjääriks ning ei anta piisavalt erasektoris vajalikke teadmisi ja oskusi. 6. Ettevõtted ei näe TAI rolli oma ärimudelis, neil on vähe kogemusi TAI rakendamisel ning napib võimekust (sh rahalist) ja teadmisi arenguhüppeks vajaliku TAI kaasamiseks. 7. Ettevõtete koostöö (välis)ülikoolide jt TA pakkujatega, sh akadeemilise ja erasektori vaheline mobiilsus on vähene. 8. Ringmajanduse põhimõtteid rakendatakse ja võimalusi kasutatakse vähe. Teadustöö tulemused ei leia rakendust ettevõtluses. Eestis sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni. Peamised väljakutsed 1. Ettevõtetele ei pakuta institutsionaalsetel, taristu ja töötajatega seotud põhjustel piisavalt vajalikke rakendusuuringuid ja arendustegevust. 2. Teadussüsteem ja akadeemiline karjäär on akadeemiliste saavutuste (sh publikatsioonid, patendid) keskne, teadmiste siiret ja rakenduslikkust väärtustatakse vähe ning seetõttu keskenduvad teadlased akadeemilistele tulemustele. 3. Teadusinfo (nii alus- kui ka rakendusuuringute osas) ei ole kasutataval kujul laiemale avalikkusele, sh ettevõtjatele kättesaadav, ettevõtjate teadlikkus teadustulemustest on madal, teadusandmed ei ole ligipääsetavad. 4. Intellektuaalomandi loomise, juhtimise ja rakendamise alased teadmised ja oskused nii ettevõtetes kui teadusasutustes on vähesed. 5. Eesti intellektuaalomandi kaitse keskkond ei vasta tänapäeva väljakutsetele. 6. Ülikoolide tehnosiirdekeskuste võimekus loodud teadmisi tulusalt vahendada on tagasihoidlik ja süsteem killustatud. 7 Iduettevõtluse ökosüsteem ei ole jätkusuutlik ja iduettevõtluse potentsiaal innovatsiooni vedurina vajab arendamist. Peamised väljakutsed 1. Kasvufaasi jõudnud teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete rahastusvõimalused on Eestis võrreldes alustamisfaasiga tagasihoidlikud. 2. Iduettevõtetel napib jätkuvalt kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu, eriti kogenud ja laia kontaktivõrgustikuga juhte. 3. Avalike teenuste (nt tervishoid, üldharidus) korraldus ja elukeskkond ei ole välistalentidele atraktiivne. Riigi roll innovaatiliste lahenduste eestvedaja ja innovatsiooninõudluse kujundajana on tagasihoidlik. Peamised väljakutsed 1. Riigi roll innovatsiooninõudluse kujundajana on nõrk (sh uusi ärimudeleid soosivad õigusaktid, innovatsiooni edendavad hanked, riigiettevõtete TA kohustused, doktorikraadiga tööjõu väärtustamine riigisektoris). Puudub TA investeeringuid ja inimressursi rakendamist soosiv horisontaalne poliitika ja maksusüsteem. 2. Õigusaktid, sh ettevõtluskeskkonna regulatsioonid, ja tööturu vähene paindlikkus ei soodusta uudsete lahenduste ja uute ettevõtlusvormide kasutuselevõttu. 3. Riik ei kasuta piisavalt poliitikameetmeid, et kujundada innovatsiooninõudlust tekitavat keskkonda (nt vähese ressursimahukusega tehnoloogiate arendamine, ringmajanduse toetamine, kvaliteeditaristu arendamine jms). Ettevõtluskeskkonna arenguvajadused Ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime areng on aeglustunud. Peamised väljakutsed 1. Ettevõtetele kehtestatud nõuete hulk ei ole proportsioonis ettevõtte suurusega ning loodud ei ole piisavaid võimalusi täita nõudeid automatiseeritult ja reaalajas. 2. Ettevõtted rakendavad vähe tänapäevaseid juhtimisvõtteid. 3. Ettevõtted kasutavad ja rakendavad nii ettevõttesisestes kui ka -välistes protsessides vähe digitaalseid lahendusi. 4. Ettevõtluskultuur (vähe vastutustundlikke ettevõtteid jms) ei soodusta Eesti ettevõtluskeskkonna rahvusvahelise usaldusväärsuse ja maine kasvu. 5. Turuosaliste (erialaliidud, klastrid, tarbijad jne) vaheline koostöö ja partnerlus on vähene. 6. EL siseturg ei toimi tõhusalt, EL õiguskeskkond ei soodusta ettevõtete piiriülest teenuste ja toodete pakkumist. 7. Ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavus on piiratud, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades. 8. Spetsialiste on raske leida. 9. Ettevõtlikkus vajab jätkuvalt arendamist ja toetamist, et soodustada ambitsioonikamate äriideede teket. 10. Riik peab tagama ettevõtluskeskkonna teenuste digitaliseerituse ja automatiseerituse, sh kasutama uudseid lahendusi (tehisintellekt, sündmuspõhised, proaktiivsed, reaalajas teenused). 8 Eesti majandust iseloomustab kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste võrdlemisi väike eksport ning sellest tuleneb Eesti toodete-teenuste vähene rahvusvaheline tuntus. Peamised väljakutsed 1. Ettevõtetel on väike võimekus tuvastada turusignaale, mis ütleksid, milliseid tooteid- teenuseid on turule vaja. 2. Ettevõtete tooteportfellis on kõrgema lisandväärtusega toodetel-teenustel väike osakaal. 3. Ettevõtete teadlikkus riigi pakutavatest teenustest ekspordibarjääride ületamiseks (vabakaubanduslepped, turuülevaated jne), sh teadlikkus kaubandusmeetmete reeglitest (tehnilised tõkked, tehnilised normid, standardid, vastavushindamise menetlused, subsiidiumid, erinevad tolliprotseduurid) ja koguselistest piirangutest (impordikvoodid, litsentsid) on madal. 4. Ekspordikanalite ja sihtriikide mitmekesisus on väike (e-kaubanduse võimalusi kasutatakse vähe; turuosalistel napib julgust ja teadlikkust). 5. Avaliku ja erasektori koostöö ekspordi suurendamisel ei ole sihipärane. 6. Eesti kui tugeva tööstusriigi tuntus ja maine välisturgudel on madal. Eesti võime meelitada kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid on madal. Peamised väljakutsed 1. Tootmise sisendkulud ei ole referentsriikidega võrreldes konkurentsivõimelised. 2. Välisinvesteeringute TA intensiivsus on madal ja need on vähe seotud kohalike ressursside väärindamisega. 3. Kohalikud omavalitsused ei ole maksutulu jaotuse tõttu välisinvesteeringute ligitõmbamisest huvitatud. 4. Transpordiühendused (sh rahvusvahelised) on ebapiisavad. 5. Ettevõtetele vajalikke tippspetsialiste napib. TAI süsteemi juhtimist puudutavad väljakutsed Peamised väljakutsed 1. TAI süsteem on killustunud ning süsteemi osaliste (HTM, MKM, teised ministeeriumid, ülikoolid, riigi ja avalik-õiguslikud TA asutused, erasektori TA asutused, kompetentsikeskused, teaduspargid) vastutus ja ülesanded ei moodusta ühtset tervikut. TAI süsteemi korralduses on vaja tagada, et kõikide süsteemi osaliste vastutus ja ülesanded oleks üheselt ja selgelt defineeritud. Vajaduse korral tuleb üle vaadata asjakohased õigusaktid ja ümber kujundada institutsionaalne struktuur. 2. TAI poliitika kujundajate omavaheline koostöö ja koordinatsioon on nõrk. Teadmusühiskonna ülesehitamine eeldab, et teadus, arendustegevus ja innovatsioon toimivad kõigi poliitikavaldkondade arengumootorina. Ebapiisav koordineeritus omakorda toob kaasa tegevuste killustumise: eri osalised võivad TAI poliitikat kujundada ja tõlgendada erinevalt. Sünergia loomiseks ja mõju suurendamiseks on vaja süsteemi osaliste (ministeeriumid, rakendusüksused, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt) koostööd tõhusalt koordineerida ja kindlaks määrata osaliste vastutus. 3. Teadusasutuste vaheline spetsialiseerumine ja koostöö on nõrk. Kui kõrghariduses on saavutatud ülikoolide spetsialiseerumine nn vastutusvaldkondade lõikes, siis teaduses ja 9  arendustegevuses ei ole sellist lähenemist seni rakendatud. Ressursikasutuse tõhustamise huvides tuleb jätkata teadusasutuste võrgu konsolideerimisega ja leida võimalused TA asutuste, sh ülikoolide TAI tegevuste profileerimiseks, suuremaks koostööks ja tõhusamaks ressursikasutuseks, sh ülikoolide üleste teenuste (nt Adapter) arendamiseks. 4. Eesti TAI poliitikas ei ole konsensust selles osas, millistele suurtele tulevikusuundadele ja väljakutsetele Eesti peaks keskenduma, milles oma eeliseid välja arendama ning milliste tulevikuväljakutsete lahendamisele tuleks TAI ja ettevõtluse ühised jõupingutused suunata. 10 Lisa 2. Arengukava strateegiline raamistik Arengukavaga seotud Euroopa Liidu strateegilised lähtekohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2020–202712 EL raamprogramm on oluline eelkõige käesoleva arengukava teadussüsteemi suuna seisukohalt. Raamprogrammi13 eesmärk on toetada tipptasemel teadmiste ja tehnoloogiate loomist ja levitamist, suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitiliste suundade väljaarendamisel, toetamisel ja rakendamisel, toetada uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmist majanduses ja ühiskonnas, et käsitleda globaalseid probleeme ja edendada tööstuse konkurentsivõimet; edendada igat liiki innovatsiooni, sh läbimurdelist innovatsiooni, ja tugevdada uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ning optimeerida investeeringute tulemusi, et saavutada suurem mõju Euroopa teadusruumis. Murrangulist innovatsiooni toetatakse raamprogrammis eeskätt Euroopa Innovatsiooninõukogu kahe rahastamismeetme, nn rajaleidja (Pathfinder) ja kiirendi (Accelerator) kaudu. Neist esimesega toetatakse tulevikutehnoloogiaid ja tärkavaid murrangulisi tehnoloogiaid, teine aitab likvideerida rahastamislünka innovatsioonitegevuse hilisstaadiumite ja turule viimise vahel. Kestlikke innovatsiooni ökosüsteeme aitab luua ja tugevdada Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)14, mis arendab ettevõtlus- ja innovatsioonivõimekust hariduse, ettevõtluse ja teadusuuringute lõimimise teel. EIT toimib temaatiliste teadmis- ja innovaatikakogukondade (KIC) kaudu. Eesti on hetkel esindatud kaheksas tegutsevas KIC-is. Käimasolevatel läbirääkimistel Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti käsitleva määruse15 ning selle strateegilise innovatsioonikava üle aastateks 2021–202716 on Eesti seisnud selle eest, et EIT KIC-id oleksid edaspidi uutele partneritele avatumad ja lihtsamini juurdepääsetavad. Euroopa Liidu tööstusstrateegia tervikpakett EL tööstusstrateegia tervikpakett17 hõlmab kolme suuremat valdkonda: tööstus, väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted ning siseturg. Euroopa tööstuse juhtpositsiooni säilitamiseks soovib Euroopa Komisjon uue tööstusstrateegiaga täita kolme peamist prioriteeti: säilitada Euroopa tööstuse ülemaailmne konkurentsivõime ja võrdsed võimalused nii kodus kui ka globaalselt, muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kujundada Euroopa digitaalne tulevik. Strateegia sätestab Euroopa tööstuse ümberkujundamise peamised suunad ja pakub välja tulevased meetmed.  EL siseturu tugevdamiseks esitas komisjon 10. märtsil 2020. a EL siseturu edasiarendamist puudutavad jõustamise tegevuskava, siseturu tõkete aruande ning väikeste ja keskmise 12 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b8518ec6-6a2f-11e8-9483- 01aa75ed71a1.0008.02/DOC_1&format=PDF 13 https://ec.europa.eu/info/horizon-europe-next-research-and-innovation-framework-programme_en 14 https://eit.europa.eu/ 15 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_14658_2019_REV_1&qid=1583488156258&from=ET 16 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_6426_2020_INIT&qid=1583488264037&from=ET 17 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/european-industrial-strategy_en 11  suurusega ettevõtete strateegia ning kavatseb jätkata tegevusi Euroopa andmestrateegiast EL andmemajanduse edendamiseks.  Intellektuaalomandi tegevuskava, et säilitada tehnoloogiline suveräänsus, edendada globaalseid võrdseid võimalusi, võidelda paremini intellektuaalomandi varguste vastu ja kohandada õigusraamistikku roheliste ja digitaalsete üleminekutega.  EL konkurentsieeskirjade läbivaatamine, sh ühinemise kontrolli ja riigiabi suuniste sobivuse kontrollimine, mis peaks tagama EL reeglite sobivuse kiiresti muutuva majanduse jaoks, mis muutub üha enam digitaalseks ja peab muutuma rohelisemaks ning arenema ringimajanduse suunas.  Ausa konkurentsi tagamiseks kodu- ja välismaal võtab Euroopa Komisjon lisaks kaubanduse kaitsemehhanismide maksimaalsele kasutamisele 2020. a keskpaigaks vastu valge raamatu, et käsitleda välistoetuste põhjustatud moonutavat mõju ühtsel turul ning tegeleda juurdepääsuga EL riigihangetele ja rahastamisele. Välissubsiidiumide õigusakti ettepaneku esitab komisjon 2021. a, samal ajal tugevdatakse Maailma Kaubandusorganisatsioonis tööstussubsiidiume käsitlevaid ülemaailmseid eeskirju ja luuakse vastastikune juurdepääs kolmandate riikide riigihangetele.  Meetmed energiamahukate tööstusharude moderniseerimiseks ja dekarboniseerimiseks, säästva ja aruka liikuvuse tööstuste toetamiseks, energiatõhususe edendamiseks, praeguste CO2 lekke vähendamise vahendite tugevdamiseks ja vähese süsinikdioksiidiheitega energia piisavaks tarnimiseks konkurentsivõimelise hinnaga (sh Õiglase Ülemineku Fond, piiri kohandusmehhanism, strateegia säästvaks ja targaks mobiilsuseks, ühtse Euroopa energia andmeruumi edasiarendamine jm).  Euroopa tööstusliku ja strateegilise autonoomia suurendamine, tagades esmatähtsate toorainete tarnimise kriitiliste toorainete ja farmaatsiatoodete tegevuskavaga, mis põhineb EL uuel farmaatsiastrateegial, ning toetades strateegiliste digitaalsete taristute ja peamiste võimalike tehnoloogiate väljatöötamist.  Ringmajanduse suunal esitab Euroopa Komisjon ringmajanduse tegevuskava, kuid kavandab meetmeid ka akude, tekstiili ja elektroonika osas.  Puhta vesiniku liit (Clean Hydrogen Alliance), et kiirendada tööstuse dekarboniseerimist ja säilitada tööstuse juhtpositsioon, millele järgnevad madala süsinikusisaldusega tööstusharude ning tööstuslike pilvede ja platvormide ning toorainete liidud (Alliances on Low-Carbon Industries and on Industrial Clouds and Platforms).  Täiendavad keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlevad õigusaktid ja juhised.  Uuendatud fookus innovatsioonile, investeeringutele (sh Euroopa Horisondi PPP-d18) ja oskustele. Lisaks analüüsib komisjon süstemaatiliselt tööstuse ökosüsteemide riske ja vajadusi. Selle analüüsi tarbeks teeb komisjon tihedat koostööd loodava Tööstusfoorumiga (Industrial Forum), mis koosneb tööstuse esindajatest, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetest, suurettevõtetest, sotsiaalpartneritest, teadlastest ja liikmesriikide ning EL institutsioonide esindajatest. Vajaduse korral kutsutakse konkreetsete sektorite eksperte oma teadmisi jagama ja jätkatakse komisjoni iga-aastaste tööstuspäevadega. IPCEI väärtusahelad Euroopa Liidu strateegilistes ühishuvides väärtusahelad on sekkumisloogika, mille kohaselt liikmesriikide ja erasektori esindajad lepivad kokku need tehnoloogiad, mille ühine arendamine on Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime seisukohalt võtmetähtsusega. Määratletud on 18 Ingl Contractual Public-Private Partnerships 12 kuus nn IPCEI (Important Projects for Common European Interest) väärtusahelat19. Neist kõigil on suur potentsiaal kaasa aidata Euroopa rohelisele ja digitaalsele muutusele, et edendada Euroopa tööstuslikku konkurentsivõimet. Uued väärtusahelad leppis 2018. aastal kokku IPCEI strateegiline foorum ja nendeks on tark tervis (Smart Health), küberturvalisus (Cybersecurity), iseseisvad sõidukid (Autonomous Vehicles), hüdrogeentehnoloogiad (Hydrogen Technologies), madalsüsiniktehnoloogiad (Low-carbon Industry) ja asjade internet (Industrial Internet of Things). IPCEI väärtusahelad on olulised TAIE fookusvaldkondade kindlaksmääramiseks, milleks algatatakse 2020. aastal eraldi protsess (vt arengukava juhtimise ja korralduse peatükk). Arengukava kolmest suunast on teadmussiirde suund see, mis tagab teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna koostoime ühiskonna ja majanduse hüvanguks, sh arvestades väärtusahelaid tehnoloogilise ja tööstusliku arengu tagamiseks. EL kliimaeesmärgid ja rohelepe EL kliimaeesmärke ja roheleppes sätestatut arvestatakse käesoleva arengukava programmide ja poliitikainstrumentide väljatöötamisel. Laiemalt reguleerib EL kliimapoliitikat 2014. aastal vastu võetud „Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030“20, millega on seatud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 40% võrra võrreldes 1990. aastaga, toota 27% energiast taastuvatest energiaallikatest ja suurendada energiatõhusust 27% võrra. 2019. aasta lõpus avaldas Euroopa Komisjon teatise Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (European Green Deal)21. Tegemist on EL uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Kuna vajadus uudsete lahenduste järele on roheleppe kontekstis valdkonnaülene, täidavad teadusuuringud ja innovatsioon roheleppe eesmärkide elluviimisel keskset rolli. Oluline on tutvustada uusi tehnoloogiaid ja soodustada nende ulatuslikku kasutuselevõttu kõigis sektorites ja ühtsel turul, luues uuenduslikke väärtusahelaid. Seda silmas pidades on ka programmil „Euroopa horisont“ roheleppe eesmärkide saavutamisel oluline roll. Vähemalt 25% programmi eelarvest on ette nähtud rahastama uusi kliimamuutuste leevendamise lahendusi. Lisaks on kliima- ja roheleppe eesmärkidega seotud neli „Euroopa horisondi“ missioonivaldkonda22 – kliimamuutustega kohanemine ja sotsiaalne muutus; kliimaneutraalsed ja arukad linnad; terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed ning mullastiku tervis ja toit. 4. märtsil esitles Euroopa Komisjon ettepanekut Euroopa kliimaseaduse kohta (European Climate Law)23, millega soovitakse õiguslikult kehtestada Euroopa Liidu ülene kliimaneutraalsus aastaks 2050, kirjutades Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärgid seadusesse. 19 https://www.earto.eu/wp-content/uploads/Strategic-Forum_Strengthening-Strategic-Value-Chains-for-a- future-ready-EU-Industry.pdf 20 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013DC0169&from=EN 21 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b828d165-1c22-11ea-8c1f- 01aa75ed71a1.0009.02/DOC_1&format=PDF 22 https://ec.europa.eu/info/horizon-europe-next-research-and-innovation-framework-programme/missions- horizon-europe_en 23 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/commission-proposal-regulation-european-climate-law-march- 2020_en.pdf 13 Euroopa Liidu struktuurivahendid Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärk on toetada töökohtade loomist ning kestlikku Euroopa majandust ja keskkonda. Käesoleva arengukava tegevuste rahastamiseks kasutatakse EL tõukefondide vahendeid. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga on eeskätt seotud Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF). Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, samuti ettevõtlusega seotud tegevuste arendamist on planeeritud toetada ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi 1 „Nutikam Euroopa“ raames, edendades majanduse uuenduslikku ja teadmuspõhist ümberkujundamist. Toetatakse teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvu ning uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu, digitaliseerimist, mis on suunatud nii kodanikele, ettevõtetele kui ka avalikule sektorile, nutika spetsialiseerumise jaoks vajalike oskuste arendamist, tööstuse tõhustamist ja ettevõtlikkuse arendamist ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime kasvu. Eesmärgi 1 tegevusi toetatakse ERDF vahenditest. Struktuurivahendite kasutamise eeltingimus ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi 1 raames on nutika spetsialiseerumise strateegia ja selle juhtimismehhanismi olemasolu. Nutika spetsialiseerumise strateegia seisukohalt on oluline luua juhtimismehhanism ning määrata kindlaks sellega seotud asutuste ja juhtorganite ülesanded ja vastutus nutika spetsialiseerumise strateegia arendamisel, rakendamise koordineerimisel ja seirel. Nutika spetsialiseerumise strateegia rakendamises on oluline osa ettevõtlikul avastusprotsessil, millesse on kaasatud ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori esindajad (quadruple helix). Ettevõtlikus avastusprotsessis määratakse kindlaks prioriteetsed valdkonnad, jälgitakse pidevalt nende arengut ja vajaduse korral vaadatakse valdkonnad ümber. Käesolevas arengukavas kirjeldatakse struktuurivahendite kasutamise eeltingimusena sätestatud nutika spetsialiseerumise juhtimismudelit (vt juhtimise ja korralduse peatükk). EL säästva arengu põhimõtted ja ÜRO säästva arengu eesmärgid Praegused EL säästva arengu põhimõtted lähtuvad 2006. aastal uuendatud EL säästva arengu strateegiast24, mis arendab edasi 2001. aastal vastu võetud strateegiat. Uuendatud säästva arengu strateegia üldine eesmärk on määrata kindlaks ja arendada välja meetmed, mis võimaldaksid Euroopa Liidul järjepidevalt parandada nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade elukvaliteeti, luues selleks säästvad kogukonnad, mis suudavad ressursse tõhusalt kasutada ja hallata ning realiseerida majanduse, keskkonna ja ühiskonna innovatsioonipotentsiaali, kindlustades jõukuse, keskkonnakaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse. Säästva arengu strateegia määrab kindlaks seitse peamist väljakutset koos ülesannete, tegevuseesmärkide ja meetmetega: kliimamuutused ja puhas energia, säästev transport, säästev tarbimine ja tootmine, loodusressursside säilitamine ja haldamine, rahvatervis, sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne, ülemaailmne vaesus ja säästva arengu alased väljakutsed. Need väljakutsed on ühtlasi heas kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega. ÜRO deklaratsioon „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ 25 võeti vastu 25. septembril 2015. Deklaratsioonis on sätestatud 17 kestliku arengu eesmärki (sustainable development goals, SDGs,), mille siht on lõpetada vaesus, kaitsta planeeti ja tagada heaolu kõigile. Eestis lisati põhiseaduse preambuli ja strateegia „Säästev Eesti 21“ alusel ühiseesmärkidele 18. eesmärk: Eesti kultuuri elujõulisus. Kestliku arengu eesmärkidega on seotud ka Euroopa roheline kokkulepe. ÜRO säästva arengu eesmärgid on olulised TAIE 24 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/el_sa_strateegia_eesti_keeles.pdf 25 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf 14 fookusvaldkondade kindlaksmääramiseks, milleks 2020. aastal algatatakse eraldi protsess (vt arengukava juhtimise ja korralduse peatükk). Euroopa poolaasta (European Semester) Euroopa poolaasta26 on majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise tsükkel Euroopa Liidus. See on osa Euroopa Liidu majanduse juhtimise raamistikust. Selle keskmes on kuuekuuline ajavahemik iga aasta alguses, mille jooksul viivad liikmesriigid oma eelarve- ja majanduspoliitika kooskõlla EL tasandil kokku lepitud eesmärkide ja eeskirjadega. Euroopa poolaasta hõlmab täpset ajakava, mille alusel antakse liikmesriikidele EL tasandi nõuandeid (suuniseid). Seejärel esitavad riigid oma poliitikakavad (riiklikud reformikavad ja stabiilsus- või lähenemisprogrammid) EL tasandil hindamiseks. Pärast poliitikakavade hindamist antakse liikmesriikidele individuaalsed soovitused (riigipõhised soovitused) nende riikliku eelarve- ja reformipoliitika jaoks. Liikmesriikidelt oodatakse, et nad võtavad oma järgmise aasta eelarve koostamisel ning majandus-, tööhõive-, hariduspoliitika ja muude poliitikatega seotud otsuste tegemisel neid soovitusi arvesse. Viimaseid, 2019. aasta juulis antud soovitusi27 on arvestatud ka käesoleva arengukava väljatöötamisel. Raamprogrammi „Horisont 2020“ poliitika toetusvahend (Policy Support Facility) Poliitika toetusvahend pakub liikmesriikidele praktilist tuge reformide kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks, et tõsta teadusse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute ning poliitikameetmete ja süsteemide kvaliteeti. Liikmesriigi soovil pakutakse poliitika toetusvahendiga parimaid tavasid, sõltumatut tipptasemel ekspertiisi ja suuniseid eri vormis, nt vastastikhindamine, üksteiselt õppimine ja konkreetne tugi. 2019. aastal valmis Eesti tellimusel vastastikhindamise raport Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi kohta (Peer Review of the Estonian Research and Innovation System: Final Report (Under the Horizon 2020 Policy Support Facility), milles esitatakse Eesti teadussüsteemi analüüsi põhjal soovitused Eesti TAI süsteemi arendamiseks. Kõnealusest raportist ja seal antud soovitustest on lähtutud arengukava väljatöötamisel. Arengukava ja selle programmide väljatöötamisel arvestatakse Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteete. Vabariigi Valitsuse Eesti EL poliitika prioriteedid aastateks 2020–2021 heaks 21. novembril 2019. a28. Arengukava on tihedalt seotud eelkõige majandusliku baasi arendamise ning kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamisega seotud prioriteetidega. Riiklikud strateegilised lähtekohad Riiklik arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjeldatakse Eesti olulisemaid valdkondadele ühiseid arenguvajadusi. Need arenguvajadused on olulised TAIE fookusvaldkondade kindlaksmääramiseks, milleks algatatakse 2020. aastal eraldi protsess (vt arengukava juhtimise ja korralduse peatükk). Strateegias „Eesti 2035“ sõnastatud arenguvajaduste lahendamine on käesoleva arengukava oluline osa. Arengukava kolmest suunast on teadmussiirde suund see, mis tagab teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna koostoime ühiskonna ja majanduse hüvanguks, arvestades „Eesti 2035“ arengustrateegias esitatud arenguvajadusi. 26 https://www.consilium.europa.eu/et/policies/european-semester/ 27 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019H0905(06)&from=EN 28 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-2021_vastu_voetud_vvs.pdf 15  „Eesti 2035“ toob esile üheksa olulisemat arenguvajaduste valdkonda: rahvastik, inimeste tervis ja eluiga, ühiskond ja võimalused, õppimisvõimalused, ettevõtluskeskkond, elurikkus ja keskkond, (kultuuri)ruum ja taristu, julgeolek ja turvalisus ning riigijuhtimine. Arenguvajaduste lahendamiseks on esitatud viis strateegilist sihti. TAIE arenguava annab panuse kõikide „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide saavutamisse. Eesti 2035 strateegiline siht TAIE arengukava panus Inimene. Eestis elavad arukad, • Kõrghariduse ja teaduse seotus tegusad ja tervist hoidvad • Nüüdisaegsete ärimudelite ja töövormide kasutuselevõtt ja sobivad tehnoloogilised inimesed. lahendused • Targaks ettevõtluseks vajalikud oskused ja Eesti kui atraktiivse talendikeskkonna kujundamine • Teaduse populariseerimine, sh loodus- ja täppisteaduste valdkonnas Ühiskond. Eesti ühiskond on • Teenuste arendamine, mida toetab tõenduspõhiste digitaalsete lahenduste hooliv, koostöömeelne ja avatud. kasutuselevõtmine ja andmekogude ühendamine • Personaalmeditsiini lahendused, sh geeni- ja terviseandmete kaasamine tõenduspõhistesse otsuseprotsessidesse nii ravimeditsiinis kui ennetustegevuses ja sobivad digilahendused Majandus. Eesti majandus on Selle strateegilise sihiga on otseselt seotud teadmussiirde ja ettevõtluse suunad: tugev, uuendusmeelne ja • uued lahendused ettevõtete TAI soodustamiseks, sh sektoritevaheline mobiilsus, vastutustundlik. rakendusuuringud ja eksperimentaalarendused ettevõtetele Indikaatorid: tööjõu tootlikkus • Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekuse kasvatamine (tegevused TAIE osakaaluna EL keskmisest, TA- fookusvaldkondades, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades) kulud erasektoris, • paindliku majanduskeskkonna kujundamine, mis soodustab uuendusmeelset ja ressursitootlikkus vastutustundlikku ettevõtlust ja ausat konkurentsi • madalsüsiniku- ja ringmajandusele ülemineku toetamine Elukeskkond. Eestis on kõigi • Uuenduslike tehnoloogiate arendamine ja rakendamine, sh infotehnoloogia vallas vajadusi arvestav, turvaline ja • Elukeskkonna tark planeerimine ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise ja kvaliteetne elukeskkond. keskkonnahoiuga arvestades, mh integreerides tehnoloogilisi ja majanduslikke lahendusi • Kohaliku ressursi väärindamine • TAI panus ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu kujundamisse Riigikorraldus. Eesti on • Avalike teenuste kvaliteedi tõus ja bürokraatia vähenemine, sh riiklike teenuste uuendusmeelne, usaldusväärne ja pakkumine ettevõtjatele ühtse digivärava kaudu ja reaalajamajanduse rakendamine, inimesekeskne riik. kvaliteetsemad teenused ja tugisüsteem ettevõtetele (innovatsiooniagentuuri loomine) Indikaatorid: doktorikraadiga • Suurendatakse teadussüsteemi atraktiivsust, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, sh inimeste arv 1000 tööealise teadushalduse ja teadmussiirde ning teadustulemuste kommunikatsiooni võimekust inimese kohta • Innovatsiooni soosiva õigus- ja maksukeskkonna kujundamine Haridusvaldkonna arengukava 2035. Teaduse ja kõrghariduse sidusus tagab kõrghariduse ja tööjõu ettevalmistamise kõrge kvaliteedi. Kõrghariduse kvaliteet omakorda sõltub selles valdkonnas tehtava teaduse kvaliteedist. Käesolev arengukava on seotud haridusvaldkonna arengukava kõikide strateegiliste eesmärkide elluviimisega, sh järgmiste tegevustega: haridussüsteemi tõenduspõhine arendamine, eri valdkondade teadlaste kaasatus haridusprotsesside ja -poliitika kujundamisse; innovatsioonivõimekuse kasvatamine ja koostöö tõhustamine õppeasutuste ja tööturu (ettevõtete) vahel innovaatiliste arendustegevuste alal; hariduse ning teadus- ja arendustegevuse kaudu ettevõtete osaluse toetamine globaalsetes väärtusahelates, sh tipptehnoloogiate loomisel ja kasutuselevõtul; loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna populariseerimine ning MATIK29 ainete (huvi)haridus; OSKA 29 MATIK tähistab viiel valdkonnal tuginevat praktilise kallakuga õpet ehk matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide edukat ühendamist. 16 süsteemi30 arendamine; seos TAIE fookusvaldkondadega (sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadega); ettevõtlusõpe. Ettevõtlikkuse ja ettevõtluse soodustamine haridussüsteemis on haridusvaldkonna arengukava fookuses ettevõtlusõppe tõhustamise kaudu. Arendatakse ettevõtluspädevust kõikidel haridustasemetel ja -liikides ning täienduskoolitusvõimaluste ja paindlike õpivõimaluste abil soodustatakse täiskasvanute tööturupotentsiaali tõhusamat rakendamist, sh ettevõtlusega alustamist. Eesti keelevaldkonna arengukava 2035. Käesolev arengukava on seotud eelkõige eesti keele arenguga kõrgharidus- ja teaduskeelena, sh eestikeelse oskussõnavara loomise ja kasutamisega kõikides teadus- ja eluvaldkondades, ning eestikeelse kõrghariduse ja teaduskeele säilitamise ja arendamisega. Toetame arengukava raames eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid ja keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist. Noortevaldkonna arengukava 2035. Välja võib tuua järgmised seosed käesoleva arengukavaga: noortevaldkonna tõenduspõhine arendamine, eri valdkondade teadlaste kaasatus valdkonna poliitika kujundamisse, sh teadustulemuste kasutamine noortele suunatud sekkumiste ja teenuste arendamisel; ettevõtlikkus ja ettevõtlusõpe, teaduse populariseerimine ja teadus(huvi)haridus, seejuures MATIK huvialadega tegelemise soodustamine. Tööstuspoliitika roheline raamat. Tööstuspoliitika rohelise raamatu peamine eesmärk on suurendada Eesti tööstuse konkurentsivõimet. Eesmärgi saavutamiseks on rohelise raamatu fookuses järgmised valdkonnad: tööstuse digitaliseerimine, teadus- ja arendustegevus, finantsvahendite kättesaadavus, tööjõud, taristu, loodusressursid ning regulatiivne keskkond. Käesolev arengukava on seotud tööstuspoliitika rohelise raamatu kõikide võtmevaldkondadega. Eesti ekspordipoliitika põhialused. Dokument on üheks lähtealuseks arengukava ekspordipoliitikaga seotud tegevuste kavandamiseks. Eesti äridiplomaatia strateegia. Dokument on üheks lähtealuseks arengukava ekspordipoliitikaga seotud tegevuste kavandamiseks. Välispoliitika arengukava 2030. Dokument on üheks lähtealuseks arengukava ekspordipoliitika ja välismajandussuhetega seotud tegevuste kavandamiseks. Kooskõla teiste arengukavadega: Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani Metsanduse arengukava aastani 2030 2030 Rahvastiku tervise arengukava 2030 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Heaolu arengukava 2016–2023 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava 2030 aastani 2030 Infoühiskonna arengukava 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Riigikaitse arengukava 2017–2026 Põllumajanduse ja kalanduse arengukava Siseturvalisuse arengukava 2030 2030 30 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, mille eesmärk on anda kõigis majandussektorites terviklikku infot selle kohta, kui palju ja milliste oskustega inimesi vajatakse järgmise viie kuni kümne aasta jooksul. Hariduspoliitikas aitab OSKA kavandada koolituskohtade arvu ja tutvustada noortele tööturuvõimalusi. Tööturupoliitikas kasutatakse OSKA uuringuid töötuse ennetamisele ja oskuste arendamisele suunatud tööturuteenuste väljatöötamisel ja osutamisel ning majanduspoliitikas majandusvaldkondade toetamisel, eelkõige tööjõu kättesaadavuse parandamise kaudu. 17 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2030  TAIE arengukava panustab läbiva teadmiste- ja tõenduspõhisuse aluspõhimõtte rakendumisse. Teaduse kõrge tase ja sidusus ühiskonna, sh majanduse vajadustega loob eeldused teadmiste kasvuks, kvaliteetsemaks hariduseks ja tõhusamaks ning asjakohasemaks valdkondlikuks poliitikaks. Teaduspõhise lähenemine kaudu mõistetakse paremini valdkonna probleemide põhjuseid ja osatakse leida mõjusamaid lahendusi. Nii on võimalik suurendada positiivseid mõjusid ja vähendada negatiivseid mõjusid kõigis poliitikavaldkondades.  TAIE arengukava ja teiste arengukavade siduv element on igas valdkonnas toimuv teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ning ettevõtlus. 1 Lisa 3. Mõõdikute metoodika ja allikad ÜLDEESMÄRK: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Mõõdik 1. Riigieelarves kavandatud TA kulutused osakaaluna SKP-st (Statistikaamet) Mõõdiku lühikirjeldus: teadus- ja arendustegevusele (TA) tehtud kulude osatähtsust riigi sisemajanduse koguproduktis väljendab TA intensiivsust. Kulutusi mõõdetakse osakaaluna SKP-st. Sihttaseme seadmise eeldused: sihttase on seatud, pidades silmas EL poolt sihina kasutatavat TA kulude jagunemist, kus erasektori panus on 2% SKP-st ja avaliku sektori panus 1% SKP- st. Seni ei ole Eesti veel sellele tasemele küündinud ning EL-is ületas 2018. aastal seda taset vaid kaks riiki, kuid pikas perspektiivis peab sihttaseme poole liikuma. TA-intensiivsuse puhul on märgitud, et seda võib ühelt poolt käsitleda teadussüsteemi sisendina, teisalt väljendab see valdkonda suunatavate vahendite kaudu TA-tegevuse olulisust ühiskonnas ja riigis. Sihttase 2035: 1% Viimane teada olev tase: 0,75% (2019) Mõõdik 2. Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (Eurostat31) Mõõdiku lühikirjeldus: mõõdetakse ettevõtlussektori (Business Enterprise Research and Development, BERD) poolt tehtavad kulutusi teadus- ja arendustegevusele Frascati käsiraamatu32 mõistes. Kulutusi mõõdetakse osakaaluna SKP-st. Sihttaseme seadmise eeldused: sihttase on seatud, pidades silmas EL poolt sihina kasutatavat TA kulude jagunemist, kus erasektori panus 2% SKP-st ja avaliku sektori panus 1% SKP-st. Seni ei ole Eesti veel sellele tasemele küündinud ning EL-is ületas 2018. aastal seda taset vaid kaks riiki, kuid pikas perspektiivis peab sihttaseme poole liikuma. Sihttase 2035: 2% Viimane teada olev tase: 0,59% (2018) Mõõdik 3. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest (Eurostat33) Mõõdiku lühikirjeldus: Eesti tööjõuturu hõivenäitaja (79,5%) on selgelt parem kui see näitaja EL liikmesriikides34, jäädes alla vaid Rootsile – seega saab Eesti tulevane majanduskasv ennekõike lähtuda tööjõutootlikkuse kasvust ja/või suuremast välise tööjõu kaasamisest. Tööjõutootlikkuse mõõdik näitab, kui suur on Eestis ühe töötaja kohta loodud lisandväärtus, võrrelduna 27 Euroopa Liidu liikmesriigi keskmise näitajaga. Kõik kandidaatriigid on keskmisest oluliselt madalama tootlikkuse tasemega ning nende liitumine vähendaks keskmist taset, kuid kandidaatriikide väiksuse tõttu mitte oluliselt. 31 Eurostat tsc00001 32 https://www.oecd.org/sti/inno/frascati-manual.htm 33 Eurostat, Tabel: Nominal labour productivity per person employed [https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tec00116] 34 Eurostat:tesem010 1 Sihttaseme seadmise eeldused: sihttaseme seadmisel on eeldatud, et jätkub lähenemine Eesti ning Soome ja Rootsi vahel, samuti on eeldatud, et strateegia tulemusel suudab Eesti ületada EL-27 keskmist tootlikkuse kasvu. Baasstsenaariumiks on Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos aastani 2070, millele tuginedes kasvab tootlikkus aastaks 2035 83,5 tuhande euroni ühe hõivatu kohta ehk 102% . Et saavutada 110% tase EL-27 keskmisest, võib EL-27 keskmine tootlikkus kasvada samal perioodil 50%. Kokkuvõttes on eeldatud, et Eesti suudab tootlikkust kasvatada rohkem kui 2,1% aastas kiiremini kui EL-27 keskmiselt. Sihttase 2035: 110% EL-27 keskmisest Viimane teada olev tase: 77,9% EL-27 keskmisest (2018) TEADMUSSIIRE: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Mõõdik 1. Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st (Statistikaamet35) Mõõdiku lühikirjeldus: mõõdetakse ettevõtete investeeringuid mittemateriaalsesse põhivarasse rahvamajanduse arvepidamise põhjal. Põhivara on tootmisprotsessis toodanguna toodetud materiaalne või immateriaalne vara, mida on tootmisprotsessis korduvalt või pidevalt üle ühe aasta kasutatud. Sihttaseme seadmise eeldused: sihttaseme seadmisel on eeldatud, et Eesti jõuab aastaks 2035 Põhjamaade tasemele. 2018. aastal jäi näitaja neis riikides 4 ja 7,1% vahele. Kui Eesti soovib oma tootlikkust tõsta, peavad suuremad investeeringuid mittemateriaalsesse põhivarasse kasvama. Sihttase 2035: 6% Viimane teada olev tase: 2,4% Mõõdik 2. Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris (Statistikaamet36) Mõõdiku lühikirjeldus: mõõdetakse täistööajaga teadlaste ja inseneride arvu ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris tuhande elaniku kohta. Sihttaseme seadmise eeldused: koos märgatava TA investeeringute kasvuga erasektoris on oodata ka sektoris töötavate teadlaste ja inseneride arvu kasvu. Sihttaseme seadmisel on eeldatud, et teadlaste ja inseneride arv kasvab proportsionaalselt TA kuludega. Sihttase 2035: 4,53 Viimane teada olev tase: 1,33 (2018) 35 Statistikaamet RAA0062 36 Statistikaamet td01 1 TEADUSSÜSTEEM: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Mõõdik 1. 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (Scopus, Science Metrix) Mõõdiku lühikirjeldus: Eesti TA-asutustega seotud teadusartiklite osakaal maailma 10% enamtsiteeritavate publikatsioonide arvust37 väljendab Eesti teadussüsteemi kõrget taset. Sihttaseme seadmise eeldused: teaduspublikatsioonid on oluline pidepunkt, mille kaudu väljendub teadlase, asutuse või teadussüsteemi kvaliteet ja kõrge tase. Eesti TA-asutustega seotud teadusartiklite osakaal maailmas enamtsiteeritavate artiklite seas näitab Eesti teadlaste uurimistöö kõrget kvaliteeti ja mõjukust. Sihttase 12,5% on 2018. a andmetel riikide edetabelis umbes 7.–9. koha piirimaal, sihiks on jõuda näitaja poolest EL riikide esimese kolmandiku hulka. Sihttase 2035: 12,5% Viimane teada olev tase: 10% (2018) Mõõdik 2. Ettevõtete ja välisallikate rahastatud TA-tegevuse osakaal kasumitaotluseta institutsionaalsete sektorite TA-kuludest (Statistikaamet) Mõõdiku lühikirjeldus: ettevõtete ja välisallikatest rahastatud TA-tegevuse osakaal kõrgharidussektori, riigisektori ja kasumitaotluseta erasektori TA-kuludest näitab nende sektorite koostööd erasektoriga ja konkurentsivõimet rahvusvahelises TA-tegevuses. Sihttaseme seadmise eeldused: erasektori ja välisallikate toel tehtud TA-tegevus väljendab asutuste tegevuse ja kompetentsi vastavust ühiskonna ja erasektori vajadustele. Täpsemalt lähevad arvesse kolme kasumitaotluseta institutsionaalse sektori – kõrgharidussektor, riiklik sektor ja kasumitaotluseta erasektor – TA-tegevuse kulud, mille rahastajad on erasektor ja välisallikad (sh EL raamprogramm jt rahastajad). Eesmärk on osakaalu mõõdukalt kasvatada ja sihttaseme seadmisel on eeldatud, et osakaal kasvab proportsionaalselt üldiste TA-kulude kasvuga. Samuti on eelduseks, et mõõdiku sihttase saavutatakse tänu üldiselt kasvavale teadushalduse võimekusele, teadusasutuste võimekusele pakkuda ettevõtetele vajalikke teenuseid ja osaleda rahvusvahelises koostöös, sh saada nt Euroopa raamprogrammi toetusi. Eeldatakse, et kasumitaotluseta institutsionaalse sektori TA kulude rahastamisest moodustab 1/3 ettevõtete ja välisallikate rahastus. Sihttase 2035: 35% Viimane teada olev tase: 27,1% (2018) Mõõdik 3. TA korralise evalveerimise käigus välisekspertide poolt antud hinnang Frascati valdkondades38 tehtava teadus- ja arendustegevuse mitmekesisusele. Mõõdiku lühikirjeldus: teadus kui Eesti kultuuri ja ühiskonna osa hõlmab kõiki valdkondi, tagamaks võrdsed võimalused uuteks avastusteks ja innovatsiooniks kõikides valdkondades ning kindlustades riigi jaoks oluliste valdkondade (nt eesti keel ja kultuur) käsitlemise. Mõõdetakse järgmise perioodilise TA-asutuste evalveerimise käigus – valdkondlik 37 Scopus ja Science Metrix andmebaaside andmete alusel. 38 OECD Frascati klassifikaatori järgi jagunevad teadusvaldkonnad ja -erialad kuueks valdkonnaks: (1) loodusteadused, (2) tehnika ja tehnoloogia, (3) arsti- ja terviseteadused, (4) põllumajandusteadused ja veterinaaria, (5) sotsiaalteadused, (6) humanitaarteadused ja kunstid. 1 mitmekesisus on üks kriteeriume, mida evalveerimiskomisjon peab oma lõpparuandes silmas ja millele pöörab eraldi tähelepanu. Sihttaseme seadmise eeldused: teadussüsteemi mitmekesisus tagab selle, et uued avastused ja innovatsioon saaksid sündida kõigil elualadel võrdsetel alustel. Paljud läbimurdelised avastused on sündinud muu uurimistöö kõrvalsaadusena või valdkonnas, kust läbimurret ei olnud oodata, kuid mille mõju teadusele, ühiskonnale ja majandusele on märkimisväärne. Mitmekesine teadussüsteem on kvaliteetse kõrgharitud tööjõu ettevalmistamise alus kõigi Eesti ühiskonnale ja majandusele vajalike erialade puhul. On samavõrd oluline, et teadus hõlmaks riigi jaoks olulisi valdkondi, nt eesti keelt ja kultuuri. Seega on oluline, et eriti väike teadussüsteem oleks paindlik ja mitmepalgeline. Tegemist on TA-asutuste evalveerimiskomisjoni eksperthinnanguga, st mõõdik on kvalitatiivne ja seda ei eesmärgistata kvantitatiivselt (nt valdkondadevahelise tasakaalu kaudu). Valdkondlikku mitmekesisust pole varem mõõdetud, kuid 2017. a korraline TA-asutuste evalveerimine annab põhjust arvata, et Eesti teadussüsteem on hetkel piisavalt mitmekesine, et tagada ühiskonnale vajalik teadmiste kogum ja teadussuundade vaheline sünergia. TA mitmekesisust hinnatakse TA asutuste korralise evalveerimise käigus, mille osana antakse Frascati valdkondade lõikes ja Eesti teadussüsteemi kui terviku kohta kvalitatiivne hinnang. Viimane korraline evalveerimine toimus 2017. a, järgmised evalveerimised toimuvad 2024. a ja 2031. a. Sihttase 2035: Eesti teadus- ja arendustegevus on piisavalt mitmekesine, et tagada ühiskonnale vajalik teadmiste kogum. Viimane teada olev tase: pole mõõdetud ETTEVÕTLUSKESKKOND: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Mõõdik 1. Eesti positisioon Maailmapanga Doing Business indeksis (World Bank39) Mõõdiku lühikirjeldus: Doing Business kirjeldab objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes, kuivõrd toetavat keskkonda suudab iga riik ettevõtetele pakkuda. Mõõdik koosneb kuuest laiemast temaatilisest kategooriast, mida on kirjeldatud kümne kitsama ettevõtte tegevust käsitleva alakriteeriumi kaudu. Indeksi loogika on stsenaariumipõhine, st riikide kõrvutustes on võrdlevalt kajastatud peamisi ettevõtte elukaarega seotud samme ja tegevusi. Kirjeldatud on ettevõtte asutamise lihtsust (ettevõtte asutamisega seotud juriidiliste toimingute kiirus ja lihtsus), tegevuseks vajalikele rajatistele ligipääsu (ehitusload, rajatiste ehitamine ja liitumine kohaliku taristuvõrguga), finantseerimisvõimalusi (ligipääsetavad rahastusallikad ja väikeosanike juriidiline kaitse), ettevõtte käigushoidmise lihtsust (maksusüsteemi lihtsus ja ligipääs välisturgudele) ning turvalist ettevõtluskeskkonda (lepingute jõustamine/austamine ja pankrotimenetlusprotsessi õiglus). Doing Business´i indeksi alusandmestiku moodustavad peamiselt stsenaariumipõhised tagasisideküsitlused. Sihttaseme seadmise eeldused: Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond on üks arengukava üldeesmärgi täitmise eeldusi. Kuna edetabel mõõdab ettevõtte kulusid ja erinevateks tehinguteks kuluvat aega, on riigil võimalik neid näitajaid otseselt mõjutada. 39 Maailmapank, Doing Business Project, [http://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/media/Annual-Reports/English/DB2019-report_web- version.pdf] 1 Sihttase 2035: 5. koht Viimane teada olev tase: 18. koht (2020) Mõõdik 2. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL keskmisest (Eurostat40) Mõõdiku lühikirjeldus: Eurostat loeb Eesti puhul metropoli piirkonnaks Harjumaad koos Tallinnaga ja kõik ülejäänud piirkonnad jäävad metropolist väljapoole. Mõõdik mõõdab piirkonnas loodud SKP-d ühe elaniku kohta ning suhestab selle EL-27 keskmisesse. Sihttaseme seadmise eeldused: Mõõdiku seadmisel on seatud eesmärk, et Eesti maapiirkondades kasvab SKP ühe elaniku kohta kiiremini kui EL-27s keskmiselt. Teadlikult ei ole seatud eesmärgiks tootlikkuse kiirem kasv Eesti maapiirkondades võrreldes pealinna piirkonnaga, kuna siis piisaks eesmärgi täitmiseks sellest, kui Tallinna ja Harjumaa ettevõtetel läheks kehvasti. Sihttase 2035: 59% EL-27 keskmisest Viimane teada olev tase: 39% EL-28 keskmisest 40 Eurostat met_10r_3gdp 1 Lisa 4. Arengukava juht- ja töörühmas esindatud organisatsioonid Juhtrühm Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad Riigikantselei esindaja Rahandusministeeriumi esindajad Töörühm Ministeeriumid, Maaeluministeerium riigiasutused ja Sotsiaalministeerium sihtasutused Kaitseministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Välisministeerium SA Eesti Teadusagentuur Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus SA KredEx SA Kutsekoda Maaelu Edendamise Sihtasutus Startup Estonia Statistikaamet Riigikogu Arenguseire Keskus Evalveeritud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut teadusasutused AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus BioCC OÜ Eesti Keele Instituut Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Rahva Muuseum Eesti Taimekasvatuse Instituut Estonian Business School Protobios OÜ STACC OÜ Tervise Arengu Instituut Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Cybernetica AS Ülikoolid Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool Eesti Kunstiakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Katusorganisatsioonid Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Ettevõtjate Eesti Tööandjate Keskliit katusorganisatsioonid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Teenusmajanduse Koda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBan) Estonian Private Equity and Venture Capital Association (EstVCA) Erialaliidud Finance Estonia Eesti Pangaliit Eesti Meretööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Eesti Arhitektide Liit Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Puitmajaliit Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Plastitööstuse Liit Eesti Mööblitootjate Liit Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti E-kaubanduse Liit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Eesti Kaitsetööstuse Liit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eestimaa Talupidajate Keskliit Mahepõllumajanduse Koostöökogu Muud MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused organisatsioonid Eesti Linnade ja Valdade Liit AS Metrosert SA Eesti Akrediteerimiskeskus MTÜ Eesti Standardikeskus Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum Eesti Haridusfoorum 2  Lisa 5. Arengukava mõjude hindamine Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades: 1) teadus- ja arendusasutused, kõrgkoolid ja nendes töötavad teadlased, insenerid, akadeemilised töötajad; eraldi rühmana võib välja tuua noorteadlased – paremad arengu- ja karjäärivõimalused, teadlaskonna järelkasvu tagamine, parem positsioon ühiskonnas (TA- spetsialistide kui tööjõu ja koostööpartnerite hindamine); 2) ettevõtted, ettevõtete juhid ja töötajad. Ettevõtete hulgas saab esile tuua järgmise jaotuse: a) uuenduslikud, TA-intensiivsed või selle potentsiaali ja huviga (idu)ettevõtted; b) uuenduslikud, kuid mitte TA-intensiivsed (idu)ettevõtted, nt uusi ärimudeleid kasutavad ettevõtted; c) nn traditsioonilise majanduse ettevõtted, kus tootlikkuse kasvatamise potentsiaal on tagasihoidlikum. Selles sihtrühmas on eritähelepanu all just kahte esimesse rühma kuuluvad ettevõtted, kellel on arengukavas planeeritud tegevustest kõige enam võita. Arengukava võimalikud kõrvalmõjud on seotud eelkõige kolmandasse rühma kuuluvate ettevõtetega (ettevõtte konkurentsieelise kaotamine, teatud töökohtade kadumine); 3) poliitikakujundajad ja poliitika rakendajad, sh kohalikud omavalitsused – tänu koostööle teadlastega ja TAI rakendamisele on võimalik kujundada ja ellu viia tõhusamaid ja asjakohasemaid poliitikaid, paremini tegeleda ühiskonna arenguvajadustega, kujundada ja pakkuda kvaliteetsemaid avalikke teenuseid; 4) laiemalt mõjutab arengukava majanduskasvu, heaolu kasvu ja ühiskonna kestliku arengu kaudu kogu rahvastikku. Mõjuvaldkond TAIE arengukava Sotsiaalsed ja Teadussüsteem: demograafilised • Tänu uuele akadeemilise karjääri mudelile suureneb teadlaskarjääri atraktiivsus. Noored valivad mõjud suurema tõenäosusega teadlase või inseneri karjääri. Noored talendid jäävad suurema tõenäosusega Eestiga seotuks. Teadlaskonna paindlikumad karjäärivõimalused, mitmekülgsete teadmiste ja oskuste omandamine ja rakendamine tööelus kasvatab teadlaste rahulolu tööga. Samuti muudab see Eesti teadussüsteemi atraktiivsemaks (välis)talentidele – hoiab meie talente Eestis või meelitab välismaalt talente Eestisse (TA-tegevuse kõrge tase ja teadlaskonna järelkasv). • Teadlaskonna järelkasvu toetamine doktorantide noorteadlase positsiooni ja sotsiaalsete garantiide kaudu muudab teadlaskarjääri atraktiivsemaks ja kindlustab doktoriõpingute lõpuleviimise, mis tagab vajaliku doktorikraadiga tööjõu nii akadeemilises kui ka erasektoris jt sektorites. • Ametikohtade täitmisel, toetuste eraldamisel ja otsustuskogudes jälgitakse võrdsete võimaluste, sh soolise tasakaalu tagamist. • Arengukava mõjutab otseselt teadmuspõhise ühiskonna arengut. Teaduse kõrge tase ja sidusus ühiskonna vajadustega loob eeldused teadmiste kasvuks, kvaliteetsemaks hariduseks, eestikeelse teaduse ja kõrghariduse kestlikkuse tagamiseks ning tõhusamaks ja asjakohasemaks poliitikaks. Võimalikud kõrvalmõjud: Paindlikud karjääri- ja enesetäiendamise võimalused mujal sektorites võivad tingida ajude äravoolu teadussüsteemist, talentide siirdumise teistesse sektoritesse. Teadlaskonna järelkasvu tagamiseks on vaja suurendada teadussüsteemi stabiilsust ja teadlaste kohakindlust teaduse rahastuse kasvu kaudu. Teadmussiire: • Paremad võimalused liikumiseks sektorite vahel tagavad teadlaskonna ja ettevõtjate enesetäienduse ja paindliku karjääritee, mis suurendab teadlaskonna rahulolu tööga ning hoiab meie talente Eestis (TA-tegevuse kõrge tase ja teadlaskonna järelkasv). Eeldatavasti kasvab erasektoris nõudlus TA töötajate järele ning nii erasektoris kui ka teistes sektorites luuakse rohkem TA töökohti. Selle kaudu rakenduvad teadustöö tulemused paremini ettevõtluses, aga ka teistes sektorites (selgem tegelemine 3  ühiskonna vajadustega, teadmuspõhise ühiskonna areng). Teadlased on kõrgelt hinnatud partnerid ja töötajad sõltumata sektorist. • Arengukava fookusvaldkonnad on mh seotud nutika spetsialiseerumise kasvualadega, mis fokusseeritult edendavad teadmuspõhist majandusarengut ja suurendavad Eesti rahvusvahelist konkurentsieelist, mille üldisem mõju on Eesti ühiskonna ja rahva elukvaliteedi, heaolu ja kestlikkuse kasvatamine (sh paremad töövõimalused ja suurem tööhõive). • Arengukaval on otsene positiivne mõju teadmuspõhise ühiskonna arengule, eelkõige teadmussiirde võimekuse kasvamise kaudu nii pakkumise (teadussüsteem) kui nõudluse (ettevõtluskeskkond) poolelt. Sünnivad uudsed lahendused, mis võimaldavad ühelt poolt lahendada ühiskonna vajadusi väiksema ressursikuluga, teisalt pakuvad võimalusi toodete ja teenuste kvaliteedi tõstmiseks, parandavad ühiskonna toimimist, majanduslikku konkurentsivõimet, kestlikku arengut ja üldist heaolu. Võimalikud kõrvalmõjud: Teadus- ja arendustegevuse aktiivsuse kasv erasektoris võib kaasa tuua uued karjääri- ja enesetäiendamise võimalused mujal sektorites ning teadlaste lahkumise akadeemilisest sektorist, seades nii ohtu akadeemilise järelkasvu. Teadlaskonna järelkasvu tagamiseks on vaja suurendada teadussüsteemi stabiilsust ja teadlaste kohakindlust teaduse rahastuse kasvu kaudu. Ettevõtluskeskkond: • Uued oskused ja parem võimekus ettevõtlussektoris – juhtide uued oskused, nüüdisaegsete juhtimismudelite ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamine, paremad oskused turgude analüüsimiseks, toodete ja teenuste arendamiseks ning müügi- ja turunduse terviklikuks juhtimiseks rahvusvahelistele turgudele sisenemisel. Uute oskuste ja teadmiste rakendamisel kasvab ettevõtlussektori üldine konkurentsivõime ja tootlikkus, mis on majanduskasvu alus. • Majanduses toimuvate struktuursete muudatuste ja majanduskasvu üldisem mõju on Eesti ühiskonna ja rahva elukvaliteedi, heaolu ja kestlikkuse kasvatamine (sh paremad töövõimalused ja suurem tööhõive). • Uuenevas (idu)ettevõtluskeskkonnas soositakse uusi ettevõtlus- ja töövorme, mis muudavad töökeskkonna atraktiivsemaks oskustööjõule, suurendavad tööjõu rahulolu ja võimaldavad hoida meie talente Eestis või meelitada välismaalt talente Eestisse (leevendus oskustööjõu nappusele). Võimalikud kõrvalmõjud: Majanduses toimuvate struktuursete muutuste tõttu väheneb vajadus lihtsa ja rutiinse töö tegijate järele, mis suurendab vajadust ümber- ja täiendusõppeks ning toob kaasa vastavate kulude kasvu teatud perioodil. Kõrge tootlikkuse tase muudab Eesti atraktiivsemaks välismaa talentidele, suureneb vajadus nende integreerimiseks ühiskonda, vajadus teenuste ja tugisüsteemi järele. Riigi julgeolek ja • Arengukava toetab Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmist TAIE valdkonnas. Jätkub TAIE-alane rahvusvahelised koostöö teiste riikidega, liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides, partnerlustes, suhted programmides ja taristutes. Arengukava toetab Eesti võimalikke TAIE valdkonna läbirääkimispositsioone ja -strateegiat Euroopa Liidu tasandil. • Arengukava tegevustel on soodne mõju Eesti ettevõtete tegevusele välisturgudel ja ekspordi valdkonnas, Eesti välismajandussuhetes, oluliste majanduspartneritega lepingute sõlmimisele, mis tagab välisinvesteeringute turule pääsu ja Eesti huvide kaitse. Kasvab ettevõtlussektori üldine konkurentsivõime ja tootlikkus, mis on majanduskasvu alus. • TA-tegevus avaldab soodsat mõju Eesti kaitsetööstuse ettevõtete konkurentsivõimele. TAIE eesmärkide saavutamine loob eelduse Eesti kaitsevõime suurendamisele SKP kasvu kaudu. Majandus Teadussüsteem: • Teadustaristu teenuste arendamine avab taristu ettevõtluskoostööks, muudab nende majandamismudeli jätkusuutlikumaks ning võimaldab ettevõtetel kasutada Eesti taristut teadus- ja arendustegevuseks. Ettevõtted ei pea tellima vajalikke teenuseid välismaalt. Vajaliku võimekuse ja teenuste olemasolu Eestis vähendab ettevõtete jaoks teenuste mujalt tellimisega seotud lisakulusid ning annab panuse Eesti majandusse. • Teadusvõimekuse arendamine loob eeldused kõrgelt haritud nüüdisaegsete oskuste ja teadmistega tööjõu ettevalmistamiseks ning ettevõtetele vajaliku alus- ja rakendusteadmuse pakkumiseks. • Arengukava annab panuse infoühiskonna teenuste kasutamise ja kättesaadavuse parandamisse (avatud teadus, teaduse infosüsteemide, andmebaaside jms avatus kasutamiseks teadlaskonnale ja 4  laiemale ühiskonnale, sh ettevõtjatele), mis tagab vajaliku toe loodud teadmuse ja taristu rakendumiseks laiemalt ühiskonna ja majanduse hüvangut silmas pidades. • Teadussüsteemi baasvõimekuse arendamine suurendab teadmussiirde ja ühiskonna arenguvajaduste, sh majanduslike arenguvajaduste lahendamise võimekust. Teadmussiire: • Arengukava mõjutab otseselt teadmuspõhise ühiskonna arengut, eelkõige suurendades teadmussiirde võimekust nii pakkumise (teadussüsteem) kui nõudluse (ettevõtluskeskkond) poolelt. Sünnivad uudsed lahendused, mis võimaldavad ühelt poolt lahendada ühiskonna vajadusi väiksema ressursikuluga, teisalt pakuvad võimalusi toodete ja teenuste kvaliteedi tõstmiseks, parandavad ühiskonna toimimist, majanduslikku konkurentsivõimet, kestlikku arengut ja üldist heaolu. • Arengukava avaldab soodsat mõju innovatsioonile (rakendusuuringud, eksperimentaalarendus, iduettevõtlus) ja investeeringutele TA-sse, samuti ettevõtete koostööle TA asutuste ja kõrgkoolidega. Suureneb ettevõtete TA-mahukus, edeneb innovatsioon, uute tootmismeetodite, toodete ja teenuste väljatöötamine, uurimis- ja arendustegevus, sh arendusnõunike tegevuse kaudu erialaliitudes. Ettevõtjate aktiivsus TA kasutamise osas kasvab, TA asutuste ja kõrgkoolide aktiivsus teadmussiirde võimendamise osas kasvab. Selle kaudu on võimalik lahendada ühiskonna vajadusi väiksema ressursikuluga, tõsta toodete ja teenuste kvaliteeti, parandada ühiskonna toimimist, majanduslikku konkurentsivõimet, kestlikku arengut ja üldist heaolu. • Arengukava fookusvaldkonnad on mh seotud nutika spetsialiseerumise kasvualadega, mis fokusseeritult edendavad teadmuspõhist majandusarengut ning suurendavad Eesti rahvusvahelist konkurentsieelist, mille üldisem mõju on tervikuna Eesti ühiskonna ja rahva elukvaliteedi tõus, heaolu ja kestlikkuse suurenemine. Ettevõtluskeskkond: • Arengukava tegevused mõjutavad soodsalt ettevõtluskeskkonda ja ettevõtete tegevust, sh konkurentsi ja turu toimivust, väikeettevõtlust ja alustavaid ettevõtteid, investeeringuid ja innovatsiooni. See toob kaasa suuremad kasumid, kõrgema palgaga töökohad ja Eesti konkurentsivõime suurenemise välisturgudel. • Ettevõtjate võimekus kaasata kapitali finantsturgudelt kasvab. Arengukava mõjutab soodsalt äritegevuse aktiivsust ja erasektori TA investeeringuid, tõstab ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Suureneb ettevõtete rahvusvahelistumine (nt elavneb ettevõtete eksporditegevus, suurenevad sissetulevad ja väljaminevad investeeringud). • Arengukava tegevustel on soodne mõju innovatsiooni toetava ettevõtluskeskkonna kujundamisele, sh soodsale maksu- ja õigusruumile, samuti väheneb halduskoormus: riiklikke teenuseid ettevõtjale pakutakse ühtse digivärava kaudu. Kindlustatakse püsiv ja järjepidev bürokraatia vähendamine ettevõtjatele, sh reaalajamajanduse rakendamise kaudu. See kasvatab ettevõtjate rahulolu riiklike teenuste ja tugisüsteemiga, muudab ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks välistalentidele ja -investeeringutele. • Arengukava tegevustel on soodne mõju infoühiskonna teenuste kasutamisele ja kättesaadavusele. Soodustatakse ettevõtete automatiseerimist, sh digitaliseerimist ning tehisintellekti ja robootikaga seonduvate tehnoloogiate kasutamist ettevõtete tarneahelate efektiisuse suurendamiseks ning toodete lisandväärtuse kasvatamiseks. Võimalikud kõrvalmõjud: Ettevõtete digitaliseerimine ja automatiseerimine toob kaasa teatud töökohtade kadumise. Riski maandatakse täiend- ja ümberõppe soodustamise, uute paindlike töövormide rakendamise ja OSKA süsteemi kaudu. Keskkond • Arengukava mõju elu- ja looduskeskkonnale avaldub teadusrühmade tegevuse ning uuringute kaudu selles valdkonnas: luuakse vajalikku uut teadmist valdkonnas toimuva kohta, mis on teadmuspõhise keskkonnapoliitika kujundamise aluseks. Kõrgem teaduslik tase aitab suuremate tootmismahtude juures vähendada kahjulikke mõjusid looduskeskkonnale. Loodusressursse saab kasutada säästlikumalt ja nende kasutamisega kaasneb suurem lisandväärtus. • ÜRO säästva arengu eesmärkide ja EL keskkonnapoliitikatega, sh roheleppe ja kliimaneutraalsuse eesmärkidega arvestamine on arengukava üks põhialuseid, millest lähtutakse ka TAIE fookusvaldkondade seadmisel. • Arengukava mõjud on seotud loodusressursside tarbimise (sh panus kohaliku ressursi väärindamisse) ja osoonikihti kahandavate heitgaaside vähendamisega, samuti avaldub soodne mõju 5  keskkonnariskide, sh kliimamuutuse tõenäosuse või ulatuse vähendamise, keskkonnariskideks valmistumise ja nendega kohanemise kaudu (valdkonnas toimuv teadus- ja arendustöö, tehnoloogiate areng ja innovatsioon). • Ettevõtluses soodustatakse üleminekut madalsüsiniku- ja ringmajandusele. Koos sellega väheneb jääkide ja reostuse teke ning kahaneb surve keskkonnale. Võimalikud kõrvalmõjud Majanduse kiire kasvuga kasvab ka energiatarbimine, mis on majanduskasvust siiski aeglasem. Suuremat energiatarbimist on võimalik katta taastuvate energiaallikate või tuumaenergiaga, mistõttu mõju keskkonnale minimiseeritakse. Regionaalareng • Regionaalne mõju avaldub TA asutuste, kõrgkoolide ning nende kolledžite regionaalse paiknemise ning nende kui kohalike kompetentsikeskuste rolli kaudu (ka väljaspool Tallinna ja Tartut), mis vähendab piirkondade vahelist ebavõrdsust. Asetsemine eri piirkondades võimaldab teadusasutustel, kõrgkoolidel ja nende kolledžitel teha koostööd kohalike ettevõtete ja omavalitsustega, mis panustab kohaliku elu edendamisse ja piirkonna majanduskasvu. • Arengukava toetab Eesti eri piirkondade majandusarengut ja konkurentsivõime tõusu. Paranevad töövõimalused ettevõtluses ja ettevõtjatele vajalike teenuste parem kättesaadavus tõmbekeskustest eemal. Ettevõtluskeskkonna arendamisel luuakse vajaduse korral piirkondlikke erisusi, tagatakse tugi ettevõtlusega alustamiseks ja piirkondlike ettevõtete arendamiseks, toetatakse piirkondliku ettevõtluse tugisüsteemi tegevust ja arendamist, samuti ettevõtluse arenguks vajalike finantseerimisvõimaluste kättesaadavust tõmbekeskustes eemal. Koostöös kohalike omavalitsustega kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond piirkondades, sh tagades finantseerimisvõimalused, sobiv maksu- ja õiguskeskkond. Selle kaudu väheneb piirkondade vaheline ebavõrdsus, edendatakse kohalikku elu ja majanduskasvu. • Arengukava mõjutab Eesti ettevõtete tegutsemist välisturgudel, soodustab sisenemist rahvusvahelistele turgudele ning kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, suurendades nii sidusust EL siseturu ja EL kui regiooni arenguga. • Mõju avaldub ka Eesti üldises konkurentsivõime kasvus regionaalse koostöö kaudu ülejäänud Euroopaga (TAIE-alane rahvusvaheline koostöö). Võimalik kõrvalmõju Kuna teadustöö toimub teadusasutuste ja ülikoolide paiknemise tõttu peamiselt suuremates keskustes (Tartu, Tallinn), siis toob see kaasa mõningase piirkondlike erisuste säilimise ja võimaliku suurenemise. Kuigi teadusrahastus koondub peamiselt linnadesse, kus on suured TA-asutused ja ülikoolid, jõuab selle kasulik mõju kaasneva efektina ka teistesse piirkondadesse. Riigiasutuste ja • Mõju avaldub TA asutuste ja kõrgkoolide ning nende kolledžite ja ettevõtete võimaliku koostöö kohaliku kaudu kohalike omavalitsustega. See soodustab kohalike omavalitsuste võimekuse ja osatähtsuse omavalitsuse kasvu (kohalikud omavalitsused kui hinnatud ja võimekad partnerid ettevõtete ja TA-asutuste jaoks, ülesanded ja kohalikud omavalitsused kui TAI tellijad) ning toetab kohaliku elu edendamist ja piirkondade töökorraldus arenguvajaduste lahendamist. • Suureneb ministeeriumide TA võimekus ja paraneb valdkondlik TA korraldus ja koordinatsioon, sh tänu teadusnõunike tegevusele ministeeriumides. Suureneb riigi kui TAI tellija ja algataja roll – riik juhib TAIE arengut eri valdkondades. Sellel on soodne mõju teadmuspõhisele poliitikakujundamisele ja tervikuna Eesti ühiskonna arenguvajaduste lahendamisele teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostöös. • Luuakse Innovatsiooniagentuur (ülesandeid täidab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus MKM haldusalas), mis tagab teenuste kõrgema kvaliteedi ja kättesaadavuse ettevõtjate jaoks. See omakorda toetab ja tõhustab ettevõtete tegevust, sh suurendab TAI-mahukust ja lisandväärtuse loomist. • Koostöös maakondlike arenduskeskuste ja kohalike omavalitsustega (kohalikud partnerid innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika kujundamisel ja teostamisel) kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond piirkondades. See vähendab piirkondlikke erinevusi ja ebavõrdust, suurendab sidusust ja loob paremad eeldused üldiseks heaolu kasvuks kõigis Eesti piirkondades. • Erasektori kasvavate investeeringute kaudu TA-sse hakkab perioodi teises poolest vähenema surve ja koormus riigieelarvele. 6  ÜRO säästva arengu eesmärgid on üheks lähtealuseks TAIE fookusvaldkondade määratlemisel, milleks algatatakse 2020. aastal eraldi protsess (vt arengukava juhtimise ja korralduse peatükk). Säästva arengu eesmärkide täitmisse annavad panuse kõik kolm suunda, kuid TAIE fookusvaldkondade kaudu on teadmussiirde suund see, mis tagab teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna koostoime ühiskonna ja majanduse hüvanguks, mh arvestades säästva arengu eesmärke. TAIE panus ÜRO säästva arengu eesmärk TAIE panus eesmärgi täitmisse TAIE otsene Eesmärk 4. Tagada kõikidele kaasav ja õiglane Teadussüsteemi suund: teaduse ja kõrghariduse panus kvaliteetne haridus ning elukestva õppe sidusus tagab kõrghariduse ja tööjõu võimalused ettevalmistamise kõrge kvaliteedi. Eesmärk 7. Tagada taskukohane, usaldusväärne, Teadussüsteemi, teadmussiirde, säästev ja kaasaegne energia kõikidele ettevõtluskeskkonna suund: panus taastuvenergia, puhta energia teadusuuringute ja tehnoloogia kättesaadavuse parandamisse Eesmärk 8. Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja Eelkõige ettevõtluskeskkonna ja teadmussiirde, säästvat majandusarengut ning tagada kõikidele aga ka teadussüsteemi suund: majanduskasvu inimestele inimväärne töö säilitamine, tootlikkuse kasv (tehnoloogia Indikaatorid: sisemajanduse koguprodukti uuendamine, innovatsioon, kõrgem lisandväärtus), reaalkasv, ressursitootlikkus, tööjõutootlikkus ettevõtlus ja innovatsioon. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuse toetamine, finantsteenuste kättesaadavus. Ressursitõhusus tarbimises ja tootmises Eesmärk 9. Ehitada vastupidav taristu, toetada Teadussüsteemi, teadmussiirde, kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning ettevõtluskeskkonna suund: innovatsiooni ja TA innovatsiooni edendamine, TA kulutuste ja töötajate arvu Indikaatorid: kulutused TA-tegevusele, hõive suurendamine. Kvaliteetne ja avatud teadustaristu. TA-tegevuses Kaasava ja säästva tööstuse edendamine. Keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutamine. Info ja sidetehnoloogia kättesaadavuse parandamine, sh IKT valdkonna arendamine Eesmärk 11. Muuta linnad ja asulad kaasavaks, Teadussüsteemi, teadmussiirde, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks ettevõtluskeskkonna suund: TAI panus nt jäätmekäitluse, kliimamuutustega kohanemise, ressursitõhususe, piirkondade targa planeerimise valdkonnas Eesmärk 12. Tagada säästev tarbimine ja tootmine Eelkõige teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna, aga ka teadussüsteemi suund: loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine. Ressursside väärindamine. Jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtt ja taaskasutus Eesmärk 13. Võtta kiiresti meetmeid Teadussüsteemi, teadmussiirde, kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks ettevõtluskeskkonna suund: ettevõtjate keskkonnasõbralikumad tootmismudelid ja tootmisheite vähendamine (madalsüsiniku- ja ringmajandusele ülemineku toetamine). Püsib vajadus mõista paremini kliimamuutuste põhjuseid ja looduskeskkonna kohanemisprotsesse (teadustöö). Eesmärk 17. Tugevdada tegevuskava Teadussüsteemi, teadmussiirde, rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva ettevõtluskeskkonna suund: rahvusvaheline arengu alane ülemaailmne partnerlus koostöö TAIE alal, keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamine, IKT kasutamise soodustamine, teadmussiire. Väliskaubandussuhted. Avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna ühistegevused: koostöö TAIE süsteemi osalejate vahel 7 TAIE Eesmärk 2. Kaotada nälg, saavutada toiduga Teadussüsteemi, teadmussiirde, (potentsiaalne) kindlustatus ja parem toitumine ning toetada ettevõtluskeskkonna suund: tooted ja teenused, panus säästvat põllumajandust juurdepääs turule, tootlikkuse kasv, konkreetses Eesmärk 3. Tagada kõikidele vanuserühmadele teadusuuringud ja arendustegevus, teadmussiire, valdkonnas hea tervis ja heaolu innovatsioon ja tehnoloogiline areng konkreetses Eesmärk 6. Tagada kõikidele joogivesi ja sektoris või valdkonnas (nt põllumajandus, tervis, kanalisatsioon ning veevarude säästev looduskeskkond, eesti keel ja kultuur jm) majandamine Eesmärk 14. Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev areng Eesmärk 15. Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine Eesmärk 18. Eesti kultuuriruumi elujõulisus TAIE Eesmärk 1. Kaotada kõikjal vaesus mis tahes Teadussüsteemi, teadmussiirde, kaudsemad kujul ettevõtluskeskkonna suund: üldine majandus- ja mõjud Eesmärk 5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus heaolu kasv ning teadmuspõhise ühiskonna areng, ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu mis aitab kaasa säästva arengu eesmärkide Eesmärk 10. Vähendada ebavõrdsust nii riikide täitmisele sees kui ka nende vahel Eesmärk 16. Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid 8  Lisa 6. TAIE fookusvaldkondade, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade juhtimismudel TAIE fookusvaldkondade (sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade) juhtimine on kahetasandiline (vt ka joonis 1): Juhtimistasand Tegevused Vastutajad ja rollid Valitsev ja Fookusvaldkondade VV – fookusvaldkondade, sh NS juhtimismudeli kinnitamine täidesaatev tasand valik, meetmete TAIE juhtkomitee – fookusvaldkondade, sh NS valdkondade kavandamine, seire ja lõplik valik, kasvuniššide kinnitamine ja regulaarne hindamine ülevaatamine, meetmete kinnitamine, hindamine ja ettepanekute tegemine fookusvaldkondade, sh NS valdkondade edendamise ja juhtimise kohta, sh suundade sulgemise või avamise kohta HTM, MKM – fookusvaldkondade valikuprotsessi juhtimine, meetmete kavandamine, seire ja hindamine Nõuandev tasand Sisend Fookusvaldkondade juhtkogud (teadlased, ettevõtjad, fookusvaldkondade poliitikakujundajad) – sisend fookusvaldkondade, sh NS valikuks, valdkondade valikuks, fookusvaldkondade sees täpsemate fookusvaldkondade sees kasvuniššide täpsustamine, ettevõtliku avastusprotsessi täpsemate kasvuniššide läbiviimine, sisend meetmete kavandamisse, valdkonna täpsustamine, ettevõtliku arengu seire (sh ettepanekute tegemine uuringuteks) ja avastusprotsessi vajadusel ettepanekute tegemine TAIE tegevuste muutmiseks juhtimine, sisend ja valdkonda toetavate tegevuste kavandamiseks. meetmete kavandamisse TAN – juhtkogude soovituste alusel ettepanekute tegemine VV-le fookusvaldkondade, sh NS kasvualade kinnitamiseks ja vajaduse korral ümbervaatamiseks, sh hinnangu andmine suuna sulgemise või avamise kohta Juhtimismudel hõlmab seega nii ülalt-alla kui alt-üles (ettevõtlik avastusprotsess) toimuvat suunamist. Fookusvaldkondade raames omakorda toetatakse ettevõtliku avastusprotsessi ja koosloome tulemusena kitsamaid teemavaldkondi. TAIE fookusvaldkondi tuleks praktilisel tasandil vaadelda kui ajas kohandatavat suunavate tegevuste (tegevuskavade) kogumit, kusjuures tegevuste kirjeldusi uuendatakse valdkonna arengutrendidele tähelepanu juhtimiseks regulaarselt. Fookusvaldkondade, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arengu seiramiseks kasutatakse mitmeetapilist lähenemist, kombineerides kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi tulemusi. Järjepideva kvalitatiivse ülevaate saamiseks ja dialoogiks osapooltega tegutsevad ühise koostööplatvormina fookusvaldkondade juhtkogud, kvantitatiivse ülevaate saamiseks analüüsitakse regulaarselt ettevõtete majandusnäitajaid, nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade ettevõtluse edenemist võrdluses kogu Eesti majanduse näitajatega jne. Iga 3–4 aasta järel viiakse läbi fookusvaldkondade põhjalik analüüs. 9 Joonis 1. TAIE fookusvaldkondade, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade juhtimisskeem 10 Lisa 7. Arengukava elluviimisega seotud muud dokumendid TAIE fookusvaldkonnad. TAIE fookusvaldkondade seadmiseks algatavad HTM ja MKM 2020. aastal eraldi protsessi, millesse kaasatakse siht- ja sidusrühmad. Fookusvaldkonnad esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. TAIE fookusvaldkonnad kinnitatakse TAIE arengukava lisana. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad vaadatakse üle TAIE fookusvaldkondade seadmise protsessis. Arengukavas lähtutakse kuni TAIE fookusvaldkondade kinnitamiseni Eesti Arengufondi poolt 2013. aastal esitatud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadest41. TAIE fookusvaldkonnad, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad kinnitatakse hiljemalt 2021. a esimeses pooles. Riiklik teadustaristu teekaart42. Eesti teadustaristu teekaart sisaldab loetelu uutest või nüüdisajastamist vajavatest riiklikult olulistest teadustaristu üksustest. Teekaart on pikaajaline (10–20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend. Teekaarti täiendatakse regulaarselt (3–4 aasta tsükliga), et arvestada muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Viimane teekaart on Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud 2019. aastal. Euroopa Liidu partnerlustes osalemise strateegiline raamistik 43. Euroopa Liidu partnerlustes osalemise strateegilise raamistiku eelnõu kinnitati Vabariigi Valitsuse korraldusega 2015. aastal. Osaluskava eesmärk on määrata riigi osaluse põhimõtted EL partnerlustes, kirjeldada valikute tegemise otsustusprotsessi ja osapoolte rollijaotust. Avatud teaduse põhimõtted (koostamisel). Avatud teadus tähistab vaba juurdepääsu elektroonilisele teadusinfole, esmajoones publikatsioonidele ja teadusandmetele, mille loomiseks ja avaldamiseks on kasutatud avalikke vahendeid. Avatud teaduse põhimõtted kinnitatakse viies valdkonnas: 1) teaduspublikatsioonide vaba kättesaadavus; 2) avatud teadusandmed; 3) avatud teadusega seotud kommunikatsioon ja oskused; 4) taristu ning 5) teadustöö hindamine. Lisaks sõnastatakse avatud teaduse kui teemavaldkonna juhtimise ja koordineerimise skeem. Eesti kõrgjõudlusega arvutusvõimsuse tegevuskava (koostamisel). Kõrgjõudlusega arvutusvõimsus (edaspidi HPC) ja andmetöötlus on tänapäeval oluline pea igal teadusalal, moodustades eksperimentide ja teooria kõrval teaduse kolmanda samba. HPC võimekuse tagamine ja arendamine on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning IKT ja muu kõrgtehnoloogilise ettevõtluse seisukohast strateegilise tähtsusega. Tegevuskavas esitatakse HPC valdkonna tulevikuvisioon ja -tegevused. Teaduskommunikatsiooni strateegia 2020–2035 „Eesti teab“44. Teaduskommunikatsiooni strateegia toetab „Eesti 2035“, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse strateegia 2035 ning haridus-, noorte- ja keelestrateegiate eesmärkide saavutamist ning on sisendiks Euroopa Liidu programmiperioodi 2021–2027 meetmete kavandamisel. 41 (1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite; (2) tervisetehnoloogiad ja -teenused; (3) ressursside efektiivsem kasutamine 42 https://www.etag.ee/rahastamine/infrastruktuuritoetused/teadustaristu-teekaart/ 43 https://www.etag.ee/koostoo/horisont-2020/partnerlused/ 44 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/11/ETAG_Eesti-teab_strateegia-EST.pdf 11 Kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumise põhimõtted aastani 2035 (koostamisel). Uues haridusvaldkonna arengukavas ning teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas aastani 2035 jäävad nii kõrghariduse kui teaduse valdkonnas oluliseks teemadeks rahvusvahelistumine ja rahvusvaheline konkurents. Kõrgharidus- ja teadusruum on üha avatum ning rahvusvahelistumine on kujunenud üheks olulisemaks kõrgharidus- ja teaduspoliitika mõjutajaks. Dokumendi eesmärk on seoses uue strateegiaperioodiga sätestada nii kõrghariduse kui ka teaduse rahvusvahelistumise põhimõtted, millega toetada haridus- ja teadusvaldkonna arengukavade elluviimist. Eesti teaduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia 2016–202245. Strateegia eesmärk on aidata kaasa Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava elluviimisele TAI-alase rahvusvahelise koostöö osas. Strateegias määratletakse Eesti teaduse rahvusvahelise tutvustamise eesmärgid ja tegevussuunad Eesti teaduse rahvusvahelistumise ja selle kaudu majanduse konkurentsivõime toetamiseks. Strateegiat viiakse ellu Eesti Teadusagentuuri algatuse Research in Estonia raames. Reaalajamajanduse tegevuskava. Reaalajamajanduse tegevuskava eesmärk on viia ellu struktuurne muudatus ettevõtte haldamisel ja majandamisel, parandades andmekvaliteeti ja rakendades digitehnoloogiaid, sh tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogiaid tegevuste automatiseerimiseks. Tegevused lähtuvad ettevõtte elukaarest ja annavad panuse ettevõtluskeskkonna arengusse. Välisspetsialistide kaasamise tegevuskava 2017+ põhisuunad46. Välisspetsialistide kaasamise tegevuskava peamine eesmärk on suurendada Eesti atraktiivsust töö- ja elukoha sihtriigina, kus Eestile vajalikel inimestel – nii välismaalastel kui välismaal elavatel eestlastel – on huvi Eestisse tööle tulla, nende värbamine ja tööle asumine on lihtne ning Eestis on neile sobivad töö- ja elamistingimused. Eesti kosmoseprogramm. Eesti kosmoseprogrammi eesmärk on võimaldada tehnoloogiapõhise ettevõtluse arengut Eestis ja selle tulemusena suurendada toodete ja teenuste eksporti, arendada haridust ja teadust. Oluline on parandada Eesti ettevõtete positsiooni tarneahelates ja aidata kaasa peatöövõtjate tekkele Eestis. Turismiprogramm (koostamisel). Turismivaldkonna programmiga kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ja vajadusi arvestav turismiettevõtluse poliitika, mis aitab turismiteenuste ekspordi ja lisandväärtuse kasvu kaudu kaasa Eesti kestlikkusele ja elanike heaolu kasvule. Programmiga määratakse kindlaks turismivaldkonna strateegilised eesmärgid ja prioriteetsed tegevused nende elluviimiseks. 45 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2013/11/Teadusagentuur_dokument_est.pdf 46 https://www.mkm.ee/sites/default/files/valisspetsialistide_kaasamise_tegevuskava_2017-_pohisuunad.pdf 12  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 kinnitamine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Lähtudes riigieelarve seaduse § 20 lõikest 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“, esitavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE arengukava). Ühise arengukava koostamise ülesande andis Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ja Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) 7. juunil 2018. a. Perioodil 2014–2020 käsitlesid eelnimetatud poliitikavaldkondi Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 (MKM vastutusalas) ning Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (HTM vastutusalas). Vabariigi Valitsus kiitis arengukava väljatöötamise ettepaneku heaks 12. septembril 2019. Arengukava on koostatud 15 aastaks, kuna paljud valdkonnas toimuvad muutused on pikaajalised ning tulemuste avaldumiseks kulub rohkem aega, samuti on silmas peetud kooskõla riikliku arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja HTM teiste, TAIE arengukavaga seotud arengukavade (haridus-, keele- ja noortevaldkonna arengukavad) ajalist kestust. Arengukava koostamisel on arvesse võetud  globaalseid suundumusi;  valdkonna tugevusi ja eripärasid;  valdkonna praegust olukorda ja arenguvajadusi kirjeldavaid uuringuid, analüüse ja statistikat;  kooskõla teistes strateegiates ja arengukavades, sh Euroopa Liidu strateegilistes alusdokumentides seatud eesmärkidega;  valdkonna komisjonide suuniseid;  erakondade, teadusasutuste, teadlaste ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajate vahel 18. detsembril 2018. a sõlmitud ühiskondlikku kokkulepet teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni arengu kindlustamiseks;  siht- ja sidusrühmade tagasisidet ja ettepanekuid. Arengukava põhidokument koosneb järgmistest osadest:  praegune olukord ja väljakutsed;  visioon;  arengukava eesmärk ja kolm suunda;  arengukava mõõdikud;  tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks;  arengukava mõjude hindamine;  arengukava koostamise protsess ja kaasamine;  juhtimine ja korraldus;  eelarve prognoos; 1  arengukavas kasutatud mõisted ja lühendid. Arengukaval on järgmised lisad: Lisa 1. Ülevaade teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse olukorrast; Lisa 2. Arengukava strateegiline raamistik; Lisa 3. Mõõdikute metoodika ja allikad; Lisa 4. Arengukava juht- ja töörühmas esindatud organisatsioonid; Lisa 5. Arengukava mõjude hindamine; Lisa 6. TAIE fookusvaldkondade, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade juhtimismudel; Lisa 7. Arengukava elluviimisega seotud muud dokumendid. Arengukava elluviimist juhivad võrdsetel alustel Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Arengukava eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Hella Lood ([email protected], tel 735 4055) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Martti Kalvik ([email protected], tel 625 6464). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Tiina Silem ([email protected], tel 735 4066). Arengukava eelnõu on keeleliselt toimetanud Inga Kukk ([email protected], tel 735 4027). 2. Eelnõu sisu Esimeses peatükis on esitatud TAIE valdkonna praegune olukord ja väljakutsed ning arengukava rahvusvahelised ja riiklikud strateegilised lähtealused. Teises peatükis on kirjeldatud arengukava visioon. Kolmandas peatükis on esitatud TAIE arengukava eesmärk ja tegevussuunad. Arengukava ülesehitus järgib loogikat, mille kohaselt:  tagame ühelt poolt teadussüsteemi baasvõimekuse, mis on vajalik ühiskonna toimimiseks, sh kvaliteetse kõrghariduse pakkumiseks (teadussüsteemi suund);  tagame ettevõtluskeskkonna, mis soosib kõrge lisandväärtusega rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtluse arengut (ettevõtluskeskkonna suund);  loome sünergiat ja lisandväärtust teadussüsteemi, ettevõtlussektori ja riigi ühistegevustes, sh Eesti arenguvajadustele fokusseeritud valdkondades, mille kaudu sünnivad uued teadmusmahukad lahendused nii riigile kui uued ärivõimalused ettevõtlussektorile (teadmussiirde suund). Arengukava eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. 2  Arvestades Eesti TAI süsteemi ja ettevõtluse arenguvajadusi, seatakse arengukavale kolm alaeesmärki ja nende elluviimiseks on kujundatud kolm suunda, millel on oma ülesanded: Alaeesmärk Arengukava suund Suuna kirjeldus 1. Eesti areng tugineb Teadmussiire Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadmuspõhistele ja innovaatilistele teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna lahendustele. koostoime, et nii teadus kui ka ettevõtlus toimiksid paremini ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Suund loob sünergia teaduse ja ettevõtluse vahel ning vähendab teaduse eraldatust ühiskonnast ja majandusest, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu (tõhusust) ja kutsudes esile vajalikke muutusi. 2. Eesti teadus on kõrgetasemeline, Teadussüsteem Toetav, nn horisontaalne, keskkonna mõjus ja mitmekesine. loomise ja võimekuse kasvatamise suund. Teadussüsteemi suuna raames tagatakse Eesti teaduse toimevõime. 3. Eesti ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkond Toetav, nn horisontaalne, keskkonna soodustab teadmusmahuka loomise ja võimekuse kasvatamise suund. ettevõtluse kasvu, kõrgema Ettevõtluskeskkonna suuna ülesanne on lisandväärtusega toodete ja teenuste tagada arenev ettevõtlust ja ettevõtlikkust eksporti ning investeeringuid kõigis soosiv keskkond. Eesti piirkondades. Kolme suuna koosmõjus kutsutakse esile kolm suuremat muutust: 1) TAIE lahendab ühiskonna arenguvajadusi; 2) teaduse ja teadlaste mõjusus ja mõjukus kasvab; 3) ettevõtlus muutub TAI-mahukamaks. Vastavalt Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) suunistele on käesoleva arengukava keskmes riikliku strateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv, milleni jõudmiseks soodustatakse erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasvu. Arengukava iseloomustab varasemast tugevam fookus teaduse ja teadlaste mõju kasvatamisele ning teadustulemuste kasutamisele Eesti arenguvajaduste lahendamisel, tegemata järeleandmisi teaduse kvaliteedis. Ettevõtete toetamisel nihkub fookus ekspordimahukuselt teadmusmahukusele ja innovatsioonile, lisandväärtuse kasvatamisele. Arengukava tegevuste raskuskese on teadmusiirde suunal, kus kavandatavate tegevuste tulemusena otsitakse teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. Neljandas peatükis on esitatud arengukava mõõdikud koos alg- ja sihttasemega. Viiendas peatükis on kirjeldatud tegevussuundi eesmärkide täitmiseks. Arengukava näol on tegemist visioonidokumendiga, mille eesmärgiks ei ole kõikide valdkonda puudutavate tegevuste ja märksõnade detailne loetlemine, vaid üldise lähenemise, olulisemate suundumuste ja rõhuasetuste sõnastamine. Seega on esitatud vaid olulisemad tegevussuunad ja jäetud esitamata sellised tegevused, mille rõhutamine ei ole arengukava lähenemist arvestades tähtis või mille suhtes ei planeerita suuremaid muutusi. 3 Tegevussuunad teadmussiirde soodustamiseks 1. Kasvatame ettevõtete teadmussiirde võimekust. 2. Kasvatame teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. 3. Suurendame teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. 4. Arendame edasi iduettevõtluse ökosüsteemi. Teadmussiirde suunal lasub arengukava raskuskese, kuna selles suunas kavandatavate tegevuste tulemusena otsitakse teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. Selles osas on kindlasti kavas teha on varasemast selgemaid valdkondlikke valikud (TAIE fookusvaldkondade määratlemine, sh nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad). HTM on seisnud selle eest, et arengukava ei oleks ainult majanduse teenistuses, vaid kõik ühiskonna TA vajadused oleks kaetud (sh nt eesti keele ja kultuuri valdkond). Selleks, et meil oleks piisvalt suutlikkust ja teadlasi, kes Eesti arengvajadusi lahendada aitaks, plaanime jätkata TA temaatiliste programmidega Eesti arengu seisukohast olulistes valdkondades. TA sotsiaalmajandusliku mõju suurendamiseks ühiskondlike väljakutsete lahendamisel tuleb viia TA koordinatsioon riigis uuele tasemele. Ministeeriumid peavad valdkonnale vajalikku teadus- ja arendustegevust planeerima ja rahastama, kuid vaja on tihedamat koostööd ja koordineerimist, et TA tegevustest tekiks vajalik sünergia (nt madalsüsiniktehnoloogiate kasutuselevõtt vajab nii MKM, HTM, Keskkonnaministeeriumi kui Maaeluministeeriumi koostööd). Teiste ministeeriumide teadus- ja arendustegevus (TA) on kaasatud, kui see puudutab pakkumise ja keskkonna kujundamise poolt, valdkonna TA nõudlust peaks iga ministeerium ise kujundama. Kuigi teadmussiirde suurim murekoht on ettevõtete võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta, on oluline tõsta ka teadusasutuste teadmussiirde teenuste kvaliteeti, et rohkem värskeid ideid jõuaks konkreetsete rakendusteni ja areneks edasi edukateks äriettevõteteks. Ehkki arengukava fookus on teaduse mõjukuse ja teadmussiirde tugevdamisel, ei toimu see kindlasti teaduse tipptaseme arvelt või seda ohustades. Vastupidi, ühiskondlikele väljakutsetele lahenduste leidmine ja teadmussiirde toimimine eeldab tugevat, tipptasemel teadmusbaasi. Eesti majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks peab tõstma Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) mahukust. Selleks peab suurendama ettevõtete teadlikkust TAI tegevuste võimalustest ning kujundama innovatsiooni toetava keskkonna. Tuleb luua TAI-mahuka majanduse arendamiseks vajalik tugisüsteem. Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ümberkujundamise Innovatsiooniagentuuriks. Ettevõtete arendusvõimekuse toetamiseks loome ettevõtjate vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste programmi. Eesti on olnud edukas iduettevõtete kasvulava. Arendatakse iduettevõtluse ökosüsteemi konkurentsivõimet, keskendutakse iduettevõtete teadus- ja tehnoloogimahukuse kasvatamisele, sh aktiveerides vajalikud investeerimisfondid. Suurendatakse avaliku sektori pädevust ja rolli TAI tellija ja algatajana. Toetatakse turgu loovate tingimustega eksperimenteerimist (nt Accelerate Estonia programm). 4 Tegevussuunad teadussüsteemi baasvõimekuse tagamiseks 1. Hoiame teaduse kõrget taset, võimaldame teadusasutustel ja teadlaskonnal oma võimekust kasvatada. 2. Kindlustame teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse ning toetame taritust avamist ühiskasutuseks. 3. Tagame võimalused rahvusvaheliseks teaduskoostööks. Võrreldes teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna suunaga, ei ole uue arengukavaga plaanis teadussüsteemi suunal suuri muutusi ellu viia, ent teaduse kõrge taseme kõrval pööratakse senisest rohkem tähelepanu nii teaduse mitmekesisuse tagamisele kui teaduse mõju kasvatamisele. Näiteks investeeringute tegemise asemel teadustaristusse on tähelepanu teenuste arendamisel ja taristu avamisel väliseks kasutuseks, teadusasutuste teadushalduse võimekuse kasvul jms. Teaduse populariseerimise kõrval pööratakse rohkem tähelepanu teadustulemuste kommunikatsioonile ja kättesaadavusele, et värskemad teadustulemused oleksid laiemale avalikkusele teada. Oluline on kasvatada teadlaskarjääri atraktiivsust, toetades teadustöö mitmekülgsust arvestava akadeemilise karjäärimudeli juurutamist. Samuti on vaja suurendada kogu ühiskonnas nõudlust doktorikraadi eeldatavate töökohtade järele ja tagada selleks sobivad töötajad, ennekõike väljaspool akadeemilist sektorit. Selleks on teadussüsteemi poolelt plaanis minna edasi doktoriõppe rahastamise reformiga ja toetada ülikoole doktoriõppe sisu arendamisel. Tagada tuleb ligipääs teadlaste tööks vajalikule teadustaristule. Selleks on tarvis kindlustada olemasoleva taristu kvaliteeti, arendada teenuseid, mille abil muuta taristu kasutus laialdasemaks ja seeläbi tuua juurde uusi rahastamisallikaid. Kindlasti tuleb kasutada ka kõiki rahvusvahelise koostöö võimalusi, mis annavad Eesti teadlastele juurdepääsu vajalikule teadustaristule. Oluline on rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemine, mis tagab ühelt poolt ligipääsu aktuaalsemale teadustööle ja värsketele teadustulemustele ning võimaldab oma teadustulemusi rahvusvahelise kogukonnaga jagada, teiselt poolt pakub aga ka rahalist võimendust Eesti TA- alastele investeeringutele. Tegevussuunad toetava ettevõtluskeskkonna loomiseks 1. Arendame nüüdisaegset konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda. 2. Kasvatame kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust. 3. Stimuleerime tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemist. Ettevõtluse arendamisel peab Eesti ettevõtjatele looma parema ja nüüdisaegsema ettevõtluskeskkonna. Soositakse uute ärimudelite ja reaalajamajanduse arendamist ning rakendamist. Toetatakse vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ja juhtimiskvaliteedi kasvu. Parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste kättesaadavust (sh piirkonniti). Ettevõtete toetamisel nihkub fookus ekspordimahukuselt teadmusmahukusele ja innovatsioonile ning lisandväärtuse kasvatamisele. Jätkatakse äridiplomaatia strateegia ja tööstuse rohelise raamatu eesmärkide elluviimist. 5 Suurendatakse Eesti võimekust kaasata tehnoloogia- ja arendusmahukaid välisinvesteeringuid. Suuremahuliste investeeringutega seotud riskide maandamiseks kujundatakse sobiv maksu- ja õiguskeskkond koos vajaliku tugisüsteemiga. Kuuendas peatükis on käsitletud arengukava üldmõjusid. Arengukavas planeeritavad tegevused moodustavad TAIE-t terviklikult arendava süsteemi, milles tegevused on üksteisega läbi põimunud, teineteist täiendavad ja avaldavad seega mõju koostoimes. Detailsem mõjude analüüs on esitatud lisas 6. Seitsmendas peatükis antakse ülevaade arengukava koostamise ja kaasamise protsessist. Kaheksandas peatükis antakse ülevaade arengukava juhtimisest ja korraldusest.  Arengukava juhtimise, elluviimise ja tulemusaruandluse eest vastutavad võrdsetel alustel HTM ja MKM ning teised ministeeriumid oma valdkonna piires.  Arengukava elluviimist toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon (TAIE juhtkomisjon). Juhtkomisjon arvestab oma töös Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) soovitustega.  HTM koordineerib ministeeriumide teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist TAI koordinatsioonikogu kaudu. TAIE arengukava viiakse ellu kolme programmi kaudu: 1) teadmussiirde programm (HTM-i ja MKM-i ühisprogramm); 2) teadussüsteemi programm (HTM); 3) ettevõtluskeskkonna programm (MKM). Eraldi on arengukava juhtimise ja korralduse peatükis käsitletud TAIE fookusvaldkondade ja nutika spetsialiseerumise teemat. Euroopa Komisjon ja väliseksperdid on Eestile ette heitnud TAI poliitika vähest fokusseeritust. Seetõttu on kavas suurendada fokusseeritud tegevuste mahtu (tegevused TAIE fookusvaldkondades, sh temaatiliste programmide elluviimine). TAIE fookusvaldkondade seadmiseks algatavad HTM ja MKM 2020. aastal eraldi protsessi, millesse kaasatakse siht- ja sidusrühmad. Fookusvaldkondade valiku aluseks on muu hulgas:  riiklikus strateegias „Eesti 2035“ sõnastatud arenguvajadused,  praegused nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad,  EL strateegilised lähtealused (nt rohelepe, IPCEI väärtusahelad),  ÜRO säästva arengu eesmärgid ja  globaalsed suundumused, mis mõjutavad Eesti ühiskonna arengut. Ettepanek TAIE fookusvaldkondade kohta esitatakse TAIE juhtkomiteele ja TAN-ile arutamiseks. Fookusvaldkonnad esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks hiljemalt 2021. a esimeses pooles. TAIE fookusvaldkonnad kinnitatakse TAIE arengukava lisana. EL struktuurivahendite kasutamise eeltingimus on nutika spetsialiseerumise (NS) strateegia ja selle juhtimismehhanismi olemasolu. NS strateegia seisukohalt on oluline luua juhtimismehhanism ning määrata kindlaks sellega seotud asutuste ja juhtorganite ülesanded ning vastutus NS strateegia arendamisel, rakendamise koordineerimisel ja seirel. Oluline osa NS strateegia juhtimises on ettevõtlikul avastusprotsessil, millesse on kaasatud ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori esindajad (quadruple helix). Ettevõtliku avastusprotsessi roll NS strateegia rakendamisel on kindlaks määrata prioriteetsed valdkonnad, pidevalt jälgida nende arengut ja vajaduse korral valdkonnad ümber vaadata. 6 Käesolevas arengukavas kirjeldatakse struktuurivahendite kasutamise eeltingimusena sätestatud NS juhtimismudelit, mis on osa TAIE fookusvaldkondade juhtimismudelist (lisa 6). Käesoleva arengukava raames jätkatakse Eesti Arengufondi poolt kinnitatud NS kasvuvaldkondade1 toetamise ja seirega väljakujunenud viisil kuni TAIE fookusvaldkondade kinnitamiseni. NS valdkonnad tulenevad TAIE fookusvaldkondadest, seega on ka NS kasvuvaldkondade juhtimine ja seire osa TAIE arengukava juhtimisest ja seirest. Üheksandas peatükis esitatakse arengukava maksumuse prognoos. Tegemist on indikatiivsete summade ja jaotusega programmide vahel. Esitatud on kaks stsenaariumi: jätkustsenaarium teadusrahastuse hoidmisega taseme 0,75% SKP-st ja arengustsenaarium teadusrahastuse tõusuga 2024. aastal tasemele 1% SKP-st. - Arengukava maksumuse prognoosi tegemisel on kasutud Rahandusministeeriumi 2019. aasta sügisel avaldatud pikaajalist majandusprognoosi kuni aastani 2070. Prognoosis ei ole arvestatud kriisi tulemusel tekkiva majanduslanguse mõjuga, samuti pole arvestatud ühekordselt eraldatavaid kriisimeetmete lisavahendeid. - Arvutuste aluseks on võetud riigieelarve strateegia (RES) 2020-2023 ja teiste ministeeriumide TA vahendite summad vastavalt 28.11.2019 kinnitatud TAI rakendusplaanile. Alates 2024. aastast on HTM arvutuste aluseks võetud 2023. aasta andmed, millest on maha arvestatud perioodi 2014-2021 EL struktuurifondide vahendid. - Teaduse rahastamise hoidmisel 0,75% tasemel SKP-st (jätkustsenaarium) hoitakse proportsiooni järgmiselt: HTM osakaal 71% ja MKM osakaal 16% tasemel. Proportsioonide aluseks on TAI rakendusplaani 2019. aasta andmed2. Selleks, et hoida teaduse rahastamine 0,75% juures SKP-st, jagunevad HTM lisavahendid järgmises proportsioonis: teadussüsteemi programmi 80% ja teadmussiirde programmi 20%. - Arengustsenaariumi arvestuse aluseks on teadusleppes kokkulepitud rahastuse maht. Selleks, et hoida teaduse rahastamine 1% juures, jagunevad lisavahendid järgmises proportsioonis: HTM 40%, MKM 40% ja muud asutused 20%. Lisavahendite proportsionaalse jagunemise aluseks on TAN otsus. HTM 40% jaguneb omakorda järgmiselt: 20% teadussüsteemi programmi ja 80% teadmussiirde programmi. - TAIE arengukava maksumuse prognoos ei sisalda teiste ministeeriumide valdkondliku TA vahendeid, mida aga samal ajal arvestatakse rahastuse osakaalu arvestamisel SKP-st. Samuti ei sisalda TAIE arengukava maksumuse prognoos muude asutuste 20% lisavahendeid. - Ettevõtluskeskkonna programmi maksumuse prognoosi koostamisel on lähtutud RES 2020- 2023 ja programmis „Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond aastateks 2020–2023“ kavandatud vahendite keskmisest mahust ning EL struktuurivahendite perioodi 2021-2027 kavandatud vahendite jaotuse ettepanekust. Kümnendas peatükis on selgitatud arengukava põhitekstis ja lisades kasutatud mõisted ja lühendid. 1 (1) IKT horisontaalselt läbi teiste sektorite; (2) tervisetehnoloogiad ja -teenused; (3) ressursside efektiivsem kasutamine. 2 Kinnitatud TAI rakendusplaanis oli 2019. aasta eelarve kokku 206,71 mln eurot, sh HTM 147,16 mln (71%), MKM 32,9 mln (16%) ja teised ministeeriumid 26,7 mln (13%) eurot. 7 Eelnõu koosneb kahest punktist. Punktiga 1 kinnitatakse teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Punkti 2 kohaselt avaldavad HTM ja MKM punktis 1 nimetatud dokumendi ministeeriumi kodulehel. 3. Protokollilise otsuse mõjud Arengukava elluviimisega suurendatakse teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust siduva lähenemisega Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teaduse kõrge tase ja sidusus ühiskonna, sh majanduse vajadustega loob eeldused teadmiste kasvuks, kvaliteetsemaks hariduseks ning tõhusamaks ja asjakohasemaks poliitikaks. Teaduspõhise lähenemine kaudu mõistetakse paremini probleemide põhjuseid ja osatakse leida mõjusamaid lahendusi. Nii on võimalik suurendada positiivseid mõjusid ja vähendada negatiivseid mõjusid kõigis poliitikavaldkondades. Arendustegevuse ja innovatsiooni tulemusena sünnivad uudsed lahendused, mis võimaldavad ühelt poolt lahendada ühiskonna vajadusi väiksema ressursikuluga, teisalt pakuvad võimalusi toodete ja teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Arendustegevuse ja innovatsiooni tulemusena sünnivad uued lahendused, mis parandavad ühiskonna toimimist, majanduslikku konkurentsivõimet, kestlikku arengut ja üldist heaolu. Ettevõtluskeskkonna arendamise tulemusena luuakse eeldused majandusarenguks suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu abil. Eesti ettevõtted teenivad kõrge lisandväärtusega toodetest ja teenustest rohkem tulu; ettevõtjad on pädevad, ettevõtted on hästi juhitud ja efektiivsed; Eesti majandus on rahvusvaheliselt lõimunud ja uuenduslik. Detailne mõjude analüüs valdkondade kaupa on esitatud arengukava lisas 5. 4. Protokollilise otsuse rakendamise kulud Arengukava rahastatakse riigieelarvest ja täiendavalt EL struktuurivahenditest. 5. Protokollilise otsuse jõustumine Protokolliline otsus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele siht- ja sidusrühmade esindajatele: SA Eesti Teadusagentuur, SA Archimedes, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA KredEx, SA Kutsekoda, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Startup Estonia, Statistikaamet, Riigikogu Arenguseire Keskus, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, BioCC OÜ, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Estonian Business School, Protobios OÜ, STACC OÜ, Tervise Arengu Instituut, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Cybernetica AS, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte 8 Teaduste Akadeemia, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ Teenusmajanduse Koda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBan), Estonian Private Equity and Venture Capital Association (EstVCA), Finance Estonia, Eesti Pangaliit, Eesti Meretööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Linnade ja Valdade Liit, AS Metrosert, SA Eesti Akrediteerimiskeskus, Eesti Standardikeskus, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Eesti Haridusfoorum. Mailis Reps Kaimar Karu haridus- ja teadusminister väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister 9 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0443 - „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bcc6ee52-ebf8-4acf-b68f-a6aecde6498a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bcc6ee52-ebf8-4acf-b68f-a6aecde6498a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main