Kiri

Riigikantselei Ministeeriumid Meie 15.04.2020 nr 2-4/20-0184/2426 Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2025 koostamise ettepanek Edastame kooskõlastamiseks Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2025 koostamise ettepaneku. Palume saata arvamused 24. aprilliks 2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaimar Karu väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Kaidi-Kerli Kärner 625 6348 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  DIGIRIIGI JA KÜBERTURVALISUSE ARENGUKAVA 2025 KOOSTAMISE ETTEPANEK Tallinn 2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sisukord 1. Sissejuhatus ja taust ............................................................................................................ 3 2. Arengukava esialgne nimetus ja planeeritud kestus .......................................................... 3 3. Koostamise eesmärk ........................................................................................................... 4 4. Koostamise vajaduse põhjendus ........................................................................................ 4 5. Koostamise ajakava, valmimise tähtaeg ja kaasamiskava .................................................. 5 6. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele..................................................................................................................................... 7 a) Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud .............................................................. 7 b) Mõju majandusele ........................................................................................................... 7 c) Mõju loodus- ja elukeskkonnale ..................................................................................... 7 d) Mõjud regionaalarengule................................................................................................. 7 e) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 7 7. Juhtkomisjoni koosseis........................................................................................................ 7 8. Seos teiste arengukavadega ............................................................................................... 8 1) Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ...................................................................... 8 2) Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 8 3) Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2030............................................... 9 4) Riigikaitse arengukava 2017-2026 .................................................................................. 9 5) Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 .......................................................................... 9 6) Välispoliitika arengukava 2030 ....................................................................................... 9 7) Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 ..................................................................... 9 2  1. Sissejuhatus ja taust Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord ” § 2 lg 5, esitab Majandus- ja 3 Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) Vabariigi Valitsusele ettepaneku asuda koostama Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava 2025. Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava 2025 on jätk senisele arengukavale Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020. Arengukava hõlmab tegevusstrateegiat järgnevates alavaldkondades: digiriigi ehk riigi IT-poliitika, küberturvalisuse poliitika, samuti sidepoliitika. Arengukava pikkuseks on erinevalt VV määruses nr 117 soovituslikust antud juhul viis aastat, sest muutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia maailmas toimuvad kiiresti. Seega on vajalik nendele ka vastavalt reageerida, plaane tavapärasest tihedamini ümber vaadates – seda näitab muu hulgas selgelt seniste infoühiskonna arengukavade kogemus. Ainult nelja-aastasest riigieelarve programmist ei piisa samas, sest oma horisontaalse olemuse tõttu eeldab digiriigi ja küberturvalisuse laialdast kokkulepet ja järgimist, mida aitab tagada Vabariigi Valitsuse tasandil arengukavana sihtide kinnitamine. Arengukava lähtub oma põhimõtetes ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 põhieesmärkidest, Euroopa Liidu raamdokumentidest ja Eesti 2035 arengukavast. Kõik need raamdokumendid annavad põhisuunised, mida digiriigi arendamisel läbivalt saab ja on vajalik arvesse võtta. Saavutamaks nendest raamdokumentidest tulenevaid ambitsioonikaid eesmärke on oluline sealhulgas digitaalse taristu arendamine. 2. Arengukava esialgne nimetus ja planeeritud kestus Nimetus: Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava 2025 Planeeritud kestus: 2021-2025 3  3. Koostamise eesmärk Arengukava koostamise eesmärk on leppida kokku innustavad ja oluliste osapoolte jaoks ühised digiriigi, küberturvalisuse ja sidepoliitika põhimõtted ja arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad järgmiseks viieks aastaks. Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on antud arengukava koostamise üldeesmärgiks toetada parima moel digilahenduste abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis. 4. Koostamise vajaduse põhjendus Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava 2025 koostatakse, et 1) tagada Eesti digiriigi, digimajanduse ja laiemalt infoühiskonna pidev areng ja kestmine kiiresti muutuvas ja arenevas keskkonnas; 2) leppida kokku riigiüleselt põhimõtted ja arengusuunad, eesmärgid-tegevussuunad ja prioriteedid digiriigi, side ja küberturvalisuse arendamisel – millest eri osapooled saavad oma tegevuste elluviimisel lähtuda (arvestades, et nt digiriigi arendamine ja küberturvalisuse tagamine on horisontaalsed ülesanded ehk kõigi ministeeriumide ja omavalitsuste ellu viia omal alal); 3) viia süsteemselt ja koordineeritult ellu Riigikogus ning Vabariigi Valitsuses vastu võetud Eesti arengu alusdokumente ning toetada nendes seatud Eesti pikaajaliste strateegiliste sihtide saavutamist digilahenduste toel; 4) panna paika alus riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve raames ressursside taotlemiseks; 5) toetada ÜRO ülemaailmseid säästva arengu eesmärkide saavutamist läbi digitaalsete tööriistade ja oskuste, muuhulgas jätkusuutliku keskkonna toetamist ja inimeste ebavõrdsuse vähendamist; 6) toetada Eesti EL poliitika eesmärkide seadmist ja elluviimist digiriigi, küberturvalisuse ja side valdkonnas. 4  5. Koostamise ajakava, valmimise tähtaeg ja kaasamiskava Arengukava koostamise protsessi kaasatakse partnereid ja eksperte nii avalikust sektorist, erasektorist kui ka kolmandast sektorist. Olulised osapooled on kaastatud erinevate tasandite koostöövormides ja võrgustikes, kus arengukava sisu on kavas arutada ühiselt (nt e-Eesti nõukogu, riigi IT-juhtrühm – kus osalevad kõigi valitsemisalade IT-juhid, teemarühmad, töötoad jm). Arvestades kokkupuuteid erinevates poliitikavaldkondades riigiasutuste vahel ja riigiväliste partneritega, on arengukava koostamise eri etappides ja aruteluvormides kaasatud võtmepartneritena ehk kõige tihedamalt: - Haridus- ja Teadusministeerium - Rahandusministeerium - Riigikantselei - Statistikaamet - Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit - Start-up Estonia - Eesti Linnade ja Valdade Liit - E-Riigi Akadeemia - Tartu Ülikool - Tallinna Tehnikaülikool - Start-Up Leaders Club Neid ja teisi partnereid (sh kõik ministeeriumid) kutsutakse laiematele ühisaruteludele ja töötubadesse ning vastavalt huvile ja teemaga seotusele arengukava koostavatesse teemarühmadesse. Teemarühmade juhid on MKMi vastavad valdkonnajuhid ning teemarühmad kohtuvad regulaarselt, et töötada välja algsed ettepanekud arengukava visiooni ja eesmärkide-mõõdikute-tegevussuundade sisuks. Neid arutatakse seejärel läbi suurema ringi osapooltega laiematel seminaridel, lisaks toimuvad mitteametlikud kirjalikud konsultatsioonid ning lõppjärgus ametlik arengukava kooskõlastusring. Arengukava planeeritud valmimise ja valitsuses arutelu aeg on detsember 2020 (vt täpsem ajakava järgmisel leheküljel). Arengukava koostamise (sh arengukava protsessi juhtimine, üldise metoodika ning arengukava koostamise toetamine ja töörühmade sisendi koondamine) eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 5 Tabel: Arengukava koostamise ja kaasamise ajakava 2020 aeg Tegevus Tehniline Sisuline Tagasi- protsess loome sidestamine Jaanuar- Arengukava algatamise ettepaneku koostamine, x x x aprill esitamine kooskõlastusringile, tuumiktiimiga visiooni loomeprotsess, Visiooni töötoa läbiviimine Aprill Arengukava algatamise ettepaneku esitamine Vabariigi x Valitsusele Veebruar- Arengukava töörühmade koosolekud, esialgse x x mai arengukava mustandi loomine, arengukava hetkeseisu tagasisidestamine laiema partnerite ringiga seminaril, lisaks e-Eesti nõukogus ja riigi IT-juhtrühmas Mai-juuni Arengukava hetkeseisu peegeldamine ning tagasiside x kogumine Eesti eri regioonides üritustega, lisaks kohtumised võtmepartneritega Mai-august Arengukava teemarühmade koosolekud ja arengukava x x eesmärkide seadmine, juba põhjalikuma versiooni koostamine kogutud tagasiside põhjal, partneritega tagasisidestamine teemameeskondades August Esialgse arengukava versiooni valmimine, arengukava x hetkeseisu tagasisidestamine laiema partnerite ringiga seminaril, e-Eesti nõukogus ja riigi IT juhtrühmas, Eesti eri regioonides üritustega, lisaks kohtumised võtmepartneritega Septembri I Arengukava teksti kohendamine, arengukava x x pool toimetamine, visualiseerimine ja kujundamine Septembri II Arengukava eelnõu esitamine kooskõlastusringile, x x pool ettepanekutele ja tagasisidele vastamine, nende põhjal arengukava teksti täiendamine Oktoober- Arengukava tutvustamine Riigikogu tasandil x november Detsember Arengukava esitamine Vabariigi Valitsusele aruteluks x 6  6. Esialgne hinnang valdkonna arengukava rakendamisega kaasnevatele eeldatavatele mõjudele Arengukava rakendamisega kaasnevate mõjude hindamisel on arvesse võetud Riigikantselei mõjude hindamise metoodikat (2012). Kuivõrd väljatöötamiskavatsuse esitamise etapis ei ole peamiste väljakutsete ja probleemide lahendamiseks veel välja töötatud poliitikasekkumisi ja -valikuid, hinnatakse olulisi mõjusid arengukava koostamise käigus sisulisemalt. Esialgne analüüs mõjudele: Sotsiaalsed, sealhulgas Paremad digitaalsed teenused, nt parem ligipääsetavus demograafilised mõjud terviseteenustele, mõjutab positiivselt tervelt elatud eluiga. Mõju majandusele Nutikalt valitsetud riik vähendab kulutusi riigi ülevalpidamiseks. Koostöö arendamine eraettevõtlusega digitaalsete lahenduste loomisel ärgitab eraettevõtlust ja innovatiivsust. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Digitaalsete lahenduste läbivam kasutamine aitab loodusressursside kasutamist vähendada. E-teenuste laiem kasutatavus ja pakkumine vähendab inimeste sundliikumist. Mõjud regionaalarengule Läbi parema e-teenuste kättesaadavuse väheneb inimeste sundliikuvus ja võimaldab aina paremat teenustele ligipääsu suurematest asulatest eemal elavatel inimestel. Mõju riigiasutuste ja kohaliku Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava üks olulisemaid rõhuasetusi on omavalitsuse asutuste see, kuidas saab riik ennast läbi digitaalsete lahenduste ümber korraldusele, kuludele ja korraldada ning pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid kodanikele tuludele mugavalt, sh sündmuspõhiselt. 7. Juhtkomisjoni koosseis Arengukava koostamiseks ja hilisemaks elluviimiseks kutsutakse kokku juhtkomisjon, kes nõustab arengukava koostamise protsessi, tagasisidestab teemarühmade loodud arengukava sisu ja toetab arengukava elluviimist. Juhtkomisjoni kuuluvad esindajad Rahandusministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust, Eesti Linnade ja Valdade Liidust, Riigikantseleist ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seotud osakondadest ja Riigi Infosüsteemi Ametist. Teiste ministeeriumide esindajad kaasatakse arengukava väljatöötamise peatükk 5 raames kirjeldatud moel. 7  8. Seos teiste arengukavadega Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava 2025 koostamisel tagatakse kooskõla Eesti 2035 plaani ja strateegiliste sihtidega ja teiste riigi ning rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega. Teiste arengukavade prioriteedid on oluliseks sisendiks antud arengukavale aru saamaks, milliseid vajadusi valdkondades lähiaastatel nähakse ja milliseid puudujääke ning ohte tajutakse, kus digilahendused võiksid aidata probleeme lahendada ja ennetada. Mitmed riiklikud arengukavad on hetkel koostamisel. Seega on oluline, et Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava loomisprotsessi on kaasatud seonduvate arengukavade loojad ning hoiame ka ennast kursis seonduvate arengukavade suundade ja prioriteetidega. Seni heakskiidetud ja planeeritavad arengukavad ning seos nendega: 1) Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 Infoühiskonna arendamine on võimalik ainult siis, kui kodanikel on oskused, mis toetavad IKT teenuste tarbimist ja kasutamist. Loodavas Haridusvaldkonna arengukavas on oluline roll kanda digioskuste arendamisel ja seda kolmes aspektis:  Baastaseme digitaalse kirjaoskuse arendamine  Erialaste digioskuste arendamise  IKT ekspertide juurdekasvu tagamine Digioskuste arendamisel läbi kogu ühiskonna on vajalik ka digitaalsete tehnoloogiate kasutamine õppes läbivalt kõikides tasemetes ja suundade, et parandada õppe kättesaadavust. Digitaalsete lahenduste loomisel on oluline ka eesti keele kasutamine ja arendamine. 2) Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 Arengukava on loomisel. Antud arengukava rõhutab, et majanduskasvu ja arengu olulisimaks eestvedajaks oleks innovatsioon, eriti teadus- ja arendustegevusel põhinev innovatsioon ja et ettevõtluskeskkond oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Neil sihtidel on sisuline seos Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava, sest küberturvalisuse ja digiriigi arendamine peab tuginema uutele teadmistele ja lahendustele (mille üheks allikaks on TjaA). Samuti on nii digiriigi, küberturvalisuse kui ka side areng osaks ettevõtluskeskkonna arengust, ning digiriigi edenemine tõstab kogu majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. 8 3) Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2030 Arengukava on loomisel. Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava tegevused toetavad oma tegevustega ühiskonnas võimaluste loomist, mis vähendab inimeste sundliikumist. Digitaalsed teenused vähendavad vajadust nende tarbimiseks liikuda ja seega väheneb ka koormus transpordisüsteemile. Teemade kooskõla tagamiseks kaastakse transpordi ja liikuvuse arengukava loojad Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava loomisprotsessi. 4) Riigikaitse arengukava 2017-2026 Riigikaitse Arengukava on hetkel ümberkirjutamisel ja seega lähtutakse praegu kehtivast arengukavast ja arvestame nii palju kui ajalised raamid võimaldavad, loodavat arengukava. Laiapõhjaline riigikaitse põhineb rahuaja baasvõimel, sealhulgas digiteenuste, side ja küberturvalisuse valdkondades ja seega on oluline nende valdkondade arendamine riigikaitse toetamiseks. 5) Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Arengukava on loomisel. Antud arengukava tööversioonis on samuti tõstatatud küberturvalisuse olulisus, mis saab oma laiema raamistiku Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava. Lisaks on olulised reageerimiseks vajalike oskuste arendamine, riist- ja tarkavara olemasolu, piiriülesed e-teenused ja digitaalsete dokumentide arendamine. Need on kõik teemad, mil on puutekohti Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava arengukavaga ja sellest tulenevatest põhimõtetest ning tegevusplaanist. 6) Välispoliitika arengukava 2030 Arengukava on valmimise lõppjärgus. Arengukavas käsitletakse oluliste teemadena välispoliitika vaatenurgast küber- ja hübriidrünnakuid ning küberkoostöö vajadust teiste riikidega. Samuti, Eesti rolli kui kübervaldkonna eeskõneleja maailmas. Tähtis on ka välispoliitika arendamise jaoks riiklikud e-teenused (sh isikut tõendavad dokumendid ja kriisiteavitus, e-välisesindus). 7) Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Arengukava on koostamisel. Arengukava tööversioonis on põhjalikumalt käsitletud vajadust rakendada innovaatilisi lahendusi, sh digilahendusi ja seda eriti perearsti ja eriarsti omavahelise infovahetuse parandamiseks. Oluline on ka kodanike digioskuste arendamine, et tõuseks patsiendiportaali kasutatavus. 9  EELNÕU 01.07.2019 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea märts 2020 „Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2025“ koostamise ettepaneku heakskiitmine Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 2 lõike 7 alusel: 1. Kiita heaks ettepanek koostada „Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2025“ (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta detsembris. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „„Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2025“ koostamise ettepaneku heakiitmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” § 2 lg 5, tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku koostada „Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava 2025“. Arengukava koostamise ettepanekus põhjendatakse arengukava koostamise vajadust, antakse ülevaade koostamise ajakavast ja kaasamiskavast, antakse esialgne hinnang kaasnevatele mõjudele ning kirjeldatakse seost teiste arengukavadega. Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava 2025 koostamist juhib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Arengukava koostamise ettepaneku ja seletuskirja koostas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise nõunik Kaidi-Kerli Kärner, ([email protected], tel 625 6348). 2. Eelnõu sisu Arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Uue arengukavaga lepitakse kokku innustavad ja oluliste osapoolte ühised digiriigi, küberturvalisuse ja sidepoliitika põhimõtted, arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad järgmiseks viieks aastaks. Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on antud arengukava koostamise üldeesmärgiks toetada parimal moel digilahenduste abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis. Arengukavas seatakse üldeesmärk ja alaeesmärgid, mõõdikud alg- ja sihttasemetega, poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos. Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava 2025 on jätk senisele arengukavale „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“. Võrreldes lõppeva arengukavaga, loodavas arengukavas ei kajastata digioskuste temaatikat, kuna antud valdkonna loomupärane juhtimine toimub seotuna kogu hariduse valdkonnaga. Seega on digioskused kajastatud loodavas „Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035“. „Infoühiskonna Arengukava 2020“ jätkuarengukava loomise vajadus on tulnud välja mitmetest kohtumistest partnerorganisatsioonidega ning teiste ministeeriumide ja allasutustega. Muu hulgas on see arengukava tarvilik 2021+ EL tõukefondide vahendite planeerimise ühtseks aluseks. 1 Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava 2025 koostamisel tagatakse kooskõla Eesti 2035 strateegiliste sihtidega ja teiste riigi ning rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega. Teiste arengukavade prioriteedid on oluliseks sisendiks antud arengukavale aru saamaks, milliseid vajadusi valdkondades lähiaastatel nähakse ja milliseid puudujääke ning ohte tajutakse, kus digilahendused võiksid aidata probleeme lahendada ja ennetada. Mitmed riiklikud arengukavad on hetkel koostamisel. Seega on oluline, et Digiriigi ja Küberturvalisuse Arengukava loomisprotsessi on kaasatud seonduvate arengukavade loojad ning hoiame ka ennast kursis seonduvate arengukavade suundade ja prioriteetidega. Arengukava koostamise eest vastutab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. Väljatöötamiskavatsuses antakse kõigepealt ülevaade hetkeolukorra taustast Seejärel sõnastatakse arengukava koostamise eesmärk selgitatakse koostamise vajadust, kirjeldatakse arengukava koostamise korraldust ja ajakava, esitatakse esialgne mõjude analüüs kirjeldatakse planeeritaks juhtkomisjoni koosseisu ning seost teiste loodavate arengukavadega. Eelnõu koosneb kolmest punktist. Punktiga 1 kiidetakse heaks ettepanek koostada „Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2025“. Punktis 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavateks ministeeriumiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks ministeeriumideks kõik teised ministeeriumid ja Riigikantselei. Punktiga 3 sätestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tähtaeg esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta detsembris. 3. Korralduse mõjud Arengukava elluviimisega kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi digiriigi ja küberturvalisuse poliitikat, mis aitab kaasa elanike heaolu kasvule. Esialgne mõjude analüüs valdkondade lõikes on välja toodud arengukava koostamise ettepanekus. Põhjalikum analüüs meetmete lõikes tehakse arengukava koostamise käigus, kui meetmete rakendamisega kaasnevaid olulisi mõjusid hinnatakse koostöös partneritega. 4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud 2 Arengukava koostamisega seotud kulud kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuskulude eelarvest. 5. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-0438 - „Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2025“ koostamise ettepaneku heakskiitmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c25b02c4-1cb0-4d15-adfb-b96c96310778 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c25b02c4-1cb0-4d15-adfb-b96c96310778?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main