Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid Riigi Tugiteenuste Keskus 15.04.2020 nr 8-1/20/1624 Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: SA Eesti Teadusagentuur Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2016. a korralduse nr 347 “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava kinnitamine“ muutmine“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Korralduse eelnõu_13042020.pdf; 2. Korralduse eelnõu lisa_13042020.pdf; 3. Korralduse eelnõu seletuskiri_13042020.pdf. Pille Pikker 735 0215 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2016. a korralduse nr 347 „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava kinnitamine“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Vabariigi Valitsuse korraldusega muudetakse investeeringute kava riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel meetmest taotletud toetuseks, et projekteerida, soetada ja kompleksselt välja arendada või kaasajastada riiklikult olulisi teaduse infrastruktuuri üksusi. Korraldus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 15 lõike 4 alusel. Eelnõu on kooskõlas haridus- ja teadusministri 24. juuli 2015.a määruse nr 32 „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ §-ga 17. Eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Pille Pikker (tel 735 0215, e-post [email protected]), teadusosakonna nõunik Toivo Räim (tel 735 0125, e- post: [email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, e-post: [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, e- post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesoleva korralduse eelnõuga muudetakse riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava) toetusega mahus 28 132 204 eurot. Investeeringute kava muudetakse seoses teise avatud taotlusvooru läbiviimisega käesolevas meetmes. Kavas esitatakse struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 nõutud andmed. Meetme tegevusi rakendatakse “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020″ prioriteetse suuna “Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme “Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” raames. Investeeringute kava raames rahastatavad projektid toetavad Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“ saavutamist. Tegevust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Eesmärgid ja oodatavad tulemused Meetme tegevuse eesmärk on teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime edenemist ja pikaajaliste strateegiliste eesmärkide täitmist toetava teadustöö läbiviimisega seotud riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri terviklik väljaarendamine, lähtudes infrastruktuuri laiemast suunatusest teadusasutustele, ettevõtetele ja teistele partneritele, orienteeritusest 1 rahvusvahelisele koostööle ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arenguvajaduste toetamise põhimõtetest. Toetuse andmise tulemusel: 1) on tagatud riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri funktsionaalsuse terviklik väljaarendamine ja arenduse lõpule viimine, võimaldades seejuures infrastruktuuri pakutavate teenuste toimimise; 2) on suurenenud Eesti atraktiivsus, konkurentsivõime ja nähtavus rahvusvahelises teaduse tööjaotuses; 3) tagatud on teaduse infrastruktuuri ühiskasutus ning paraneb teadlaste, ettevõtete ja teiste partnerite juurdepääs teadusaparatuurile, -seadmetele ja -informatsiooniallikatele, sealhulgas nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arenguvajaduste toetamiseks; 4) rahvusvaheliselt kõrgetasemelise teaduse infrastruktuuri kaudu on tagatud Eesti teadlastele vajalik teadustöö keskkond. Eesmärgiks on arendatavate infrastruktuuri objektide planeeritud põhifunktsionaalsuse saavutamine ja infrastruktuuri laiem suunatus – pakutavate teenuste toimimine ja kõikidele soovijatele juurdepääsu tagamine teenustele, sh suurendades ettevõtete ligipääsu teaduse infrastruktuurile. Igas investeerimisettepanekus esitatakse konkreetne tegevusplaan selle kohta, kuidas tagatakse infrastruktuuri laiem avatus ja kasutamine teadlaste, ettevõtete ja teiste partnerite poolt ning infrastruktuuri jätkusuutlikkus ja ülalpidamine pärast toetuse lõppemist. Samuti on teaduse infrastruktuuride haldajatel kohustus teavitada avalikkust loodud teenustest ja võimalustest, mida infrastruktuuride abil pakutakse. Esimese investeerimisettepanekute kogumise vooru tulemused kinnitas Vabariigi Valitsus 2016. aastal. Vooru mahuks oli planeeritud 65% meetme tegevuse kogueelarvest (toetuse maht 19 094 987 eurot). Teine investeerimisettepanekute kogumise voor mahus orienteeruvalt 35% meetme tegevuse kogueelarvest toimus pärast Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi uuendamise protsessi 2019. aastal. Teekaardi uuendamise protsess võimaldas perioodi keskel läbi viia infrastruktuuri objektide vahehindamist ja vahendite tõhusama kasutuse tagamiseks vajadusel objektide rahastust vähendada või lõpetada. Rakendusüksus SA Archimedes kuulutas rakendusasutuse ettepanekul välja investeerimisettepanekute kogumise II vooru meetmest „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ toetuse taotlemiseks 01.08.2019 ning lõpetas ettepanekute vastuvõtmise 31.10.2019. Kokku esitati 11 ettepanekut 5 teadus- ja arendusasutuse poolt. Ettepanekud esitati kogumaksumusega 12,4 miljonit eurot. Vooru toetuse eelarve on 7 932 923,70 eurot (sisaldab Euroopa Regionaalarengu fondi toetust 7 097 879,10 eurot ja riigieelarvelist sihtotstarbelist finantseeringut 835 044,60 eurot). Teises voorus jagatakse uuesti välja esimese vooru projektide finantskorrektsioonidest laekunud osa ning lõppenud projektidest vabanenud vahendid summas 89 975,83 eurot (sisaldab Euroopa Regionaalarengu fondi toetust 80 504,69 eurot ja riigieelarvelist sihtotstarbelist finantseeringut 14 206,71 eurot). Investeeringute kavas esimese taotlusvooru projektide eeldatavaid maksumusi ning projektidele eraldatava toetuse suurimaid summasid ei korrigeerita. Info finantskorrektsioonidest laekunud summade ning lõppenud projektidest vabanevate summade kohta on pidevas muutumises ja jooksvalt kättesaadav struktuuritoetuse registris. Seetõttu on investeeringute kava 89 975,83 euro võrra suuremas mahus, kui on kinnitatud Vabariigi Valitsuses kinnitatud meetmete nimekirjas tegevuse Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel eelarve. 2 Ettepanekuid hindas hindamiskomisjon, kuhu kuulusid siseriiklikud eksperdid avalikust ja ettevõtlussektorist. Peale ettepanekute hindamist seati ettepanekute esitajatele täiendavaid tingimusi, sest rahastatavatele projektidele eraldatavat toetust vähendati lähtuvalt taotlusvooru kogumahust vastavalt hindamiskomisjoni ettepanekule. Kolme projekti osas („Eesti osalus Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustikus (DiSSCo Eesti)“, „Eesti Keskkonnaobservatoorium KKOBS“ ja „Kosmoseuuringute maapealse infrastruktuuri arendamine Eestis (KosEST)“) tegi hindamiskomisjon ettepaneku toetada neid taotletud mahus. HTM koondettepanek Vabariigi Valitsusele: Rahastada kokku 8 projekti vastavalt kirjeldustele kogusummas kokku 7 932 923,70 eurot. See summa sisaldab EL toetust ja riiklikku kaasfinantseeringut ja moodustab kuni 95% abikõlblikest kuludest. Sellele peab lisanduma taotlejate omafinantseering vähemalt 5%. VV korralduse eelnõus kajastatud „Projekti eeldatav maksumus“ on hinnanguline ja sisaldab kõiki projektiga seotud võimalikke kulusid, sh ka abikõlbmatuid kulusid, mida ei saa katta struktuurtoetusest, kuid milleks kasutatakse teisi allikaid. Teised katteallikad on seletuskirjas iga objekti juures kirjeldatud. Toetuse saajad peavad tegema oma investeeringud võimalikult säästlikult. Asutustele seatud tingimuste tulemusena on mitmeid investeeringuid muudetud efektiivsemaks ja säästlikumaks. Investeeringute kavaga ei pane riik asutusele kohustust teha kulusid kogu eeldatava maksumuse osas. Projekti elluviimise käigus on toetuse saajatel võimalik projekti eeldatavat maksumust vähendada, kuid toetuse summat ega maksimaalse toetuse määra ei suurendata. Taotlejad on kinnitanud omafinantseeringu võimekust investeerimisettepaneku esitamisel ning perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 24 kohaselt kinnitavad omafinantseeringu võimekust lõpptaotluse esitamisel rakendusüksusele. Lõpptaotlus peab olema vastavuses investeeringute kavaga. Investeeringute kava on koostatud eeldusel, et täiendavaid lisataotlusi nende objektide väljaarendamiseks riigieelarvesse ei esitata. Vastavalt hindamistulemustele ning teadus- ja arendusasutustele seatud tingimuste arvestamisega otsustas Haridus- ja Teadusministeerium esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks investeeringute kavas järgmised objektid: 1. Eesti osalus Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustikus (DiSSCo Eesti). DiSSCo Eesti projekti eesmärkideks on: 1) arendada välja eDNA andmehalduse ja -analüüsi funktsionaalsused, sealhulgas luua AI võimekus teadusele kirjeldamata liikide avastamiseks ja kirjeldamiseks geneetilise ressursi proovidest; 2) luua DiSSCo-s ja globaalselt kasutatavad elurikkuse andmehaldus- ja analüüsimoodulid põllumajanduse, hüdrobioloogia ja metsaökosüsteemide valdkondades, sh muuta Eesti andmed FAIR-kujul kättesaadavaks; 3) tagada Eesti loodusteaduslike rahvuskollektsioonide tehnoloogiline ja organisatoorne valmisolek DiSSCo teenustega liidestamiseks. Investeeringu tulemusel: 1) Valmib uuenduslik eDNA moodul, mille kaudu muutub DiSSCo-s kättesaadavaks ligikaudu 1 miljon andmekirjet liikide esinemise kohta Eestis. Iga selline andmekirje koosneb geenijärjestusest, ruumi- ja ajaandmetest, proovi tüübist (muld, vesi, taimekoed jne) ja koosluse lühikirjeldusest; lisaks tekib AI põhine võimekus kasutada enam kui 4 miljonit elurikkuse andmekirjet erinevate analüüside läbiviimiseks; 3 2) Eesti põllumajanduse, metsanduse ja hüdrobioloogia elurikkuse andmed (ca 200 000 andmekirjet) on masinloetavad (FAIR andmetena) ja DiSSCo-s arendatud vastava andmemooduli kaudu otsitavad, allalaetavad ja analüüsitavad; 3) Eesti elurikkuse ja geokollektsioonide rakenduslikud teenused on DiSSCo platvormile üle viidud; on viidud läbi koolitused DiSSCo teenuste kasutamiseks Eesti sihtrühmade poolt. Panus meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv“ sihttase projekti lõpuks on 20. Projekti eeldatav rakendamise tähtaeg on 30.06.2023. Projekti eeldatav maksumus on 1 325 250 eurot ning projektile eraldatav suurim toetuse summa käesolevast meetmest on 1 258 987,50 eurot. Toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest on 95%. Investeeringuobjekti rajamise ning edasise kasutusega seonduvad püsikulud kaetakse TÜ, TTÜ ja EMÜ baasfinantseerimisest, teaduskogude toetusest ja Eesti Loodusmuuseumi riigieelarvelistest ning omavahenditest. Tartu Ülikooli panus projekti omafinantseeringusse on 36 775 eurot, Eesti Maaülikooli panus 19 550 eurot, Tallinna Tehnikaülikooli panus omafinantseeringusse 7187,50 eurot ja Eesti Loodusmuuseumi panus omafinantseeringusse on 2750 eurot. Hindamiskomisjon märkis, et projekt on tugeva rahvusvahelise võrgustiku osa. Arvestades, et DiSSCo ERICu ettevalmistavas faasis on juba aastaid osaletud, võib eeldada, et eeltöö on korralik ja seetõttu ka tegevuste saavutamine. Retsensendid on projekti hinnanud positiivselt ja toetavad rahastamist antud meetme finantsvõimaluste piires. Arvestades investeerimisettepanekule antud hinnanguid ja hindeid, selle kohta lõplikus pingereas, teeb Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku rahuldada investeerimisettepanek taotletud mahus, toetuse summa on 1 258 987,50 eurot ning arvata investeerimisettepanek investeeringute kavasse. 2. Eesti Keskkonnaobservatoorium KKOBS. Projekti peaeesmärgid on: 1) Eesti keskkonna- ja kliimauuringute alase teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime edendamine; 2) Eesti teadlaste juurdepääsu tagamine state-of-the-art massispektromeetrilisele aparatuurile ja selle andmetele, ka kasutada neid õppevahendina; 3) teaduspõhistele ettevõtetele etalonmõõtmiste ja mõõtetulemuste ning praktikast tulenevate ideede pakkumine uute seadmete väljatöötamisel ning erioskusteabega spetsialiste koolitamine ka ettevõtlusesse konkurentsivõime kasvatamiseks; 4) SMEAR jaama ja sellega seotud teadustegevuse konkurentsivõime kasvatamine rahvusvahelisel tasandil; 5) keskkonnaandmestiku kättesaadavaks tegemiseks vajalike erialaste IT-lahenduste väljatöötamine, sh. koostöö riigi keskkonnainfo süsteemidega. Projekti tulemusena: 1) on tagatud taristu funktsionaalsuse ja infrastruktuuri pakutavate keskkonnaanalüüsi ja andmeteenuste parim toimimine, mis baseerub lõpuni väljaarendatud eksperimentaaljaamade aparatuursel võimekusel; 2) pakutakse kraadiõppuritele õhu kvaliteedi, keskkonnakaitse ja kliimauuringute alaseid uurimisteemasid ja võimaldab juhendada magistri- ja doktoritöid globaalse tähtsusega ning Eestile olulistel teemadel; 3) jaamade ja laborite ühiskasutus ning ühised andmehaldussüsteemid parandavad oluliselt teadlaste, ettevõtete ja teiste partnerite juurdepääsu teadusaparatuurile; 4 4) hinnanguliselt 10 uue kraadiõppuri (magistri ja doktoriõpe) lõputööd saavad olema seotud uue massispektromeetrilise seadmega ja selle rakendamisega keskkonnaalases uurimistöös, KKOBSi SMEAR klastri eksperimentaaljaamade andmehalduse ja IT-lahenduste väljatöötamisega. Panus meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv“ sihttase projekti lõpuks on 15. Projekti rakendamise eeldatav lõpptähtaeg on 2023. aasta 31. august. Projekti eeldatavaks maksumuseks on 695 183 eurot. Projektile eraldatav toetuse suurim summa on 660 423,85 eurot. Toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest on 95%. Investeeringu täiendavad püsikulud ca 3150 eurot aastas kaetakse baasfinantseerimise ja teadusasutuste institutsionaalse rahastamise infrastruktuuri kulude vahenditest. Tartu Ülikooli panus omafinantseeringusse on 33 149,15 eurot, Eesti Maaülikooli panus 1610 eurot. Hindamiskomisjon märkis, et kõrgetasemelise aparatuuriga varustatud mõõtejaam annab võimaluse uute koostööprojektide leidmiseks sh ühismõõtmised. Investeerimisettepanekus töötatakse välja vajalikud IT-lahendused keskkonnaandmestiku kättesaadavaks tegemiseks. Projekti eelarve on läbipaistev sh täiendavad püsikulud ja nende katmine on kirjeldatud. Uus aparatuur võimaldab teha uuringuid, mida varem ei ole tehtud. Arvestades investeerimisettepanekule antud hinnanguid ja hindeid, selle kohta lõplikus pingereas, teeb Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku rahuldada investeerimisettepanek taotletud mahus, toetuse summa on 660 423,85 eurot ning arvata investeerimisettepanek investeeringute kavasse. 3. Kosmoseuuringute maapealse infrastruktuuri arendamine Eestis (KosEST). Projekti peamiseks eesmärgiks luua Eestisse taristu, mis toetaks Eesti võimekust osaleda jätkusuutlikult ESA teaduse ja tehnoloogia arendamise missioonides. Olemasolevad kompetentsid võimaldavad välja arendada kompleksse maapealse tugimõõtmiste struktuuri, mis oleks ühiselt kasutatav TA asutustele projektides ning teenusena avatud ettevõtetele ja rahvusvahelisele kogukonnale. Projekti tulemusena luuakse Eestisse kaasaegne ja kõrgetasemelise unikaalne taristu, ning avatakse koostööks: 1) Tagatud on ESAga liitumise funktsionaalsuse terviklik väljaarendamine - Eestil tekib tehniline võimekus osaleda ESA täisliikmele kohustuslikes teadusmissioonides. 2) Laieneb aktiivne rahvusvaheline ja Eesti-sisene koostöö, Eesti tuntus tipptehnoloogia loomisel kasvab. 3) Loodud on jätkusuutlik teenuste kompleks avalikkusele ja ettevõtetele. 4) Kosmosetehnoloogia sihipärane juurutamine kõrgharidussüsteemi, mis tagaks kvalifitseeritud kõrge erialase väljaõppe ja ettevõtliku tööjõu Eesti ettevõtetele ning teadlaste juurekasvu. 5) Eesti teadlastele tagatakse vajalik teadustöö keskkond ja otsene juurdepääs ülikallitele teaduseksperimentidele. Panus meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv“ sihttase projekti lõpuks on 20. 5 Projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2023. aasta 31. august. Projekti eeldatav maksumus on 995 967 eurot ning investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa 946 168,65 eurot. Toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest on 95%. Täiendavad püsikulud aastatel 2020– 2028 on 120 900 kuni 210 800 eurot aastas kasvavalt. Katteallikad on taotleja ja partneri tulud teenustest, üldkulude lõiv, Tartu Observatooriumi baasfinantseerimine ja infrastruktuuri ülalpidamine, Eesti Riiklik kosmoseprogramm, koostöötaotlused ja -projektid. Taotleja panus omafinantseeringusse on 48 722,10 eurot, partneri panus (Tallinna Tehnikaülikool) on 1076,25 eurot. Hindamiskomisjoni hinnangul avab antud projekt Eestile esmakordse võimaluse osaleda European Space Agency teadusmissioonides, mis on suur tunnustus meie antud valdkonna teadlastele. Senini on koostöö ESAga olnud väga positiivne ja Eestile igati kasulik, meie geotagastuse koefitsient on 1,15. Tehtava investeeringuga avaneb võimalus osaleda ESA uutel teadusmissioonidel. Praegu on ESA-s planeerimisel uued teadusmissioonid, millel oleks Eesti astronoomidel võimalik aktiivselt osaleda (F-mission Comet Interceptor) ja pakkuda maapealse tugivaatluste võimekus ESA missioonil ARIEL. Kuna Tõravere Observatooriumil (koos TÜ ja TTÜ-ga) on ka väga konkreetne ülesanne – töötada välja satelliitidele kinnitatav miniatuurne teleskoop komeetide pildistamiseks – siis see on eelduseks pikaajalisele koostööle selles konkreetses tehnoloogias. Kuna ESA teadusmissioonid on samuti pikaajalised, siis annab see hea võimaluse aastatepikkuseks koostööks. Kuigi antud taotluse investeering ei ole otseselt seotud ettevõtetega koostööks, siis kindlasti loob antud investeering väga hea eelduse teadusmahukate uusettevõtete tekkeks ja olemasoleva täiendavaks arenguks. Kindlasti tuleb täiendavat tööd teha antud investeeringu jätkusuutlikkuse paremaks tagamiseks. Samuti võiks veelkord ette võtta riskihinnangu. Selliseid suuremahulisi teadusmissioone nagu ESA on praegu planeerimas, tehakse väga harva, kuna nende kestus on väga pikk. Seetõttu on meil kindlasti oluline saada selle missiooni täieõiguslikuks liikmeks. Kokkuvõtvalt saab öelda, et taotlus vastab igati nõuetele ja projekti tulemus aitab ellu viia meetme eesmärke. Kindlasti suureneb projekti tulemusena Eesti teadlaste ja taotlejatest teadusasutuste rahvusvaheline konkurentsivõime kosmoseuuringute valdkonnas, mis annab täiendava tõuke ka sellega seotud kõrgtehnoloogilise tööstuse arenguks. Arvestades investeerimisettepanekule antud hinnanguid ja hindeid, selle kohta lõplikus pingereas, teeb Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku rahuldada investeerimisettepanek taotletud mahus, toetuse summa on 946 168,65 eurot ning arvata investeerimisettepanek investeeringute kavasse. 4. Ökosüsteemide analüüs ja eksperimentaaluuringud: AnaEE Estonia. AnaEE Estonia projekti peaeesmärk on siduda Eesti teadusasutustes tehtavad ökoloogilised eksperimendid (välikatsed ja laborid, kus manipuleeritakse erinevate keskkonnatingimustega) rahvusvahelisse AnaEE võrgustikku. Projekti eesmärk on ka pakkuda senisest paremini katsete teenuseid välismaistele (sh võrgustiku partnerite) teadusgruppidele, samuti ametitele ja majandusettevõtetele (nt RMK), mis vastab meetme eesmärgile orienteeruda rahvusvahelisele koostööle jt partneritele. Projekti tulemusena on: 6 1) tagatud Eesti kliima- ja taimestikutingimustesse sobivate ökoloogiliste eksperimentide funktsionaalsuse terviklik väljaarendamine ja arenduse lõpuleviimine, võimaldades seejuures infrastruktuuri pakutavate teenuste toimimist; 2) suurenenud Eesti ökoloogiateaduse atraktiivsus, konkurentsivõime ja nähtavus rahvusvahelises teaduse tööjaotuses; 3) tagatud ökoloogiliste välieksperimentide ja laborite taristu ühiskasutus ning paraneb teadlaste, ettevõtete ja teiste partnerite juurdepääs teadusaparatuurile, -seadmetele ja - informatsiooniallikatele; 4) rahvusvaheliselt kõrgetasemelise teadustaristu kaudu on tagatud Eesti ökoloogiateadlastele vajalik teadustöö keskkond. Panus meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv“ sihttase projekti lõpuks on 30. Projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2023. aasta 31. august. Projekti eeldatav maksumus on 319 000 eurot, millest investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa on 303 050 eurot. Toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest on 95%. Püsikulud on aastatel 2023–2028 kuni 82 900 eurot aastas; 2023. a 49 100 eurot; 2024. a 59 100 eurot; 2026.–2028. a 82 900 eurot aastas. Katteallikad on TÜ ja EMÜ baasfinantseerimine, TÜ mükoloogia ja mikrobioloogia alased teadusprojektid, Keskkonnaministeerium (liikmemaks 45 000 eurot aastas). Projekti esitaja panus omafinantseeringusse on 15 950 eurot, partneri panus omafinantseeringusse Eesti Maaülikooli poolt on 5466,25 eurot. Hindamiskomisjoni hinnangul väärib projekt rahastust. Arvestades investeerimisettepanekule antud hinnanguid ja hindeid, selle kohta lõplikus pingereas ning taotlusvooru piiratud mahtu, teeb Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku rahuldada investeerimisettepanek osaliselt toetuse summas 303 050 eurot ning arvata investeerimisettepanek investeeringute kavasse. 5. Taimebioloogia infrastruktuur - TAIM. Projekti eesmärgiks on: 1) panustada Eesti toidu- ja energiavajaduste jätkusuutlikku tagamisse läbi taimeliinide ja - koosluste (sh viljapõldude) eri tasemetel toimuva, iseloomustamise (fenotüpiseerimise) ning sellest lähtuva nutika ja täpse põllumajanduspraktika kasutamise; 2) luua Eestis võimalused viia läbi eksperimente ja testida põllumajanduslikult oluliste liikide ja koosluste füsioloogilisi, biokeemilisi, morfoloogilisi, haiguskindluse ja produktsiooniga seotud tunnuseid globaalsete kliimamuutuste aspektist nii laboris kui põllul; 3) luua funktsioneeriv, integreeritud ja Eesti vajadustele vastav Eesti Taimede Fenotüpiseerimise Võrgustik (Estonian Plant Phenotyping Network), mis on assotsieerunud EL ESFRI fenotüpiseerimisplatvormiga EMPHASIS. Projekti tulemusel: Arendused on suunatud sellele, et olemasolev alusteaduslik ekspertiis leiaks rohkem praktilist rakendust ning et toimuks edukas siirdumine rakendusliku taimebioloogia valdkonda. Investeeringud EMÜs, TTÜ-s, TÜ-s ja ETKI põldudel tagavad kõrge läbilaskevõimsusega fenotüpiseerimisvõimekuse ning taimede kasvutingimuste ühtlustamise. See võimaldab rakendada mudeltaimedel saadud alusteadmisi põllumajanduslikult olulistele liikide stressitaluvuse tõstmiseks. 7 Panus meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv“ sihttase projekti lõpuks on 73. Projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2023. aasta 31. august. Projekti eeldatav maksumus on 1 639 387,15 eurot ja investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa 1 557 418,13 eurot. Toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest on projektil 95%. TAIMe käigushoidmine ei tõsta osalevate uurimisrühmade ega asutuste püsikulusid märkimisväärselt. Püsikulud on aastatel 2024–2028 kuni 241789,38 eurot aastas. Katteallikad on tegevustulud, teaduse baasfinantseerimine ja muud projektid ja riiklikud tegevustoetused. Tartu Ülikooli omafinantseering on 81 969,38 eurot, projekti partnerite panus omafinantseeringusse on järgmine: Eesti Maaülikoolil 19 687,50 eurot, Eesti Taimekasvatuse Instituudil 20 366,25 eurot ja Tallinna Tehnikaülikoolil 16 850 eurot. Hindamiskomisjoni hinnangul väärib projekt rahastamist. Arvestades investeerimisettepanekule antud hinnanguid ja hindeid, selle kohta lõplikus pingereas ning taotlusvooru piiratud mahtu, teeb Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku rahuldada investeerimisettepanek osaliselt toetuse summas 1 557 418,13 eurot ning arvata ettepanek investeeringute kavasse. 6. Meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristu ja -teenuste arendamine SCC 2.0. Projekti eesmärk on arendada välja meretehnoloogia ja hüdrodünaamikaga seotud teadusvaldkondadele vajalik eksperimentaaluuringute taristu, mis soodustab meretehnoloogiaga seotud erinevate teadusvaldkondade ülest koostööd ja Eesti vastava valdkonnaga seotud teaduse interdistsiplinaarset rakendamist, suurendades Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. Meretehnoloogia ja hüdrodünaamikaga seotud teadus- ja arendustegevuse edendamine Eestis on suunatud rahvusvahelises koostöös osalemise võimekuse suurendamisele. Samuti jätkatakse arendustegevustega ettevõtete huvide ja arenguvajaduste toetamisega. Projekti tulemusel on: 1) loodud taristulised tingimused meretehnoloogia ja hüdrodünaamikaga seotud teadusvaldkondade edasiseks arendamiseks Eestis; 2) tagatud teenuste toimimine, taristu arendamine võimaldab kuue uue teenuse pakkumist; 3) suurenenud võimalused Eesti meretehnoloogia ja hüdrodünaamikaga seotud teadusvaldkondade konkurentsivõime tõstmiseks ja rahvusvahelises koostöös osalemiseks; 4) tagatud taristu ühiskasutuse võimalus ja partnerite, sh ettevõtete ligipääs seadmetele ja teenustele. Panus meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv“ sihttase projekti lõpuks on 28. Projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2023. aasta 31. august. Projekti eeldatav maksumus on 1 974 173,86 eurot, mis jaguneb 1 799 173,86 eurot projekti elluviija ja 175 000 eurot ettevõtte AS Baltic Workboats´i vahel. Investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa on 1 796 715,17 eurot, mis jaguneb 1 709 215,17 eurot Tallinna Tehnikaülikooli ja 87 500 eurot AS Baltic Workboats´i vahel. Toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest on projektil erineva toetuse määraga 95% ja 50%. Toetuse määr 95% rakendub ülikoolile ja määr 50% ettevõttele. Taristu arendamisega 8 seonduvalt ei lisandu püsikulusid. Püsikulud kaetakse jätkuvalt alljärgnevatest allikatest: 1) hoone ülalpidamisega seotud püsikulud kaetakse vastavalt ülikooli kinnisvarakulude katmise korrale, 2) seadmete käitamisega seotud kulud kaetakse teenuste tulust. Projekti esitaja omafinantseering on 89 958,69 eurot. Hindamiskomisjoni hinnangul on taotlus põhjendatud ning tegevuskava realistlik. Arvestades investeerimisettepanekule antud hinnanguid ja hindeid, selle kohta lõplikus pingereas ning taotlusvooru piiratud mahtu, teeb Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku rahuldada investeerimisettepanek osaliselt toetuse summas 1 796 715,17 eurot ning arvata investeerimisettepanek investeeringute kavasse. 7. Uute uurimisteenuste ja vajaliku taristu arendamine MAX IV sünkrotronkiirgusallikal (MAX-TEENUS). Projekti kõige olulisemaks eesmärgiks on suurendada Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet läbi ligipääsu tagamise kõige kaasaegsematele uurimismeetoditele MAX IV Lab sünkrotronkiirguse keskuses, mis on esimene neljanda põlvkonna valgusallikas kogu maailmas. MAX IV kiirekanalid võimaldavad läbi viia nii fundamentaal- kui ka rakendusuuringuid ainete struktuuri ja omaduste väljaselgitamiseks kasutades kõige kaasaegseimaid kuvamise (imaging), spektroskoopia, struktuuriuurimise meetodeid. Meie teadlaste, inseneride ja arendustöötajate juurdepääs nendele unikaalsetele ressurssidele võimaldab Eesti teadus-arendustegevuse potentsiaali efektiivseimat kasutamist ja strateegilist arendamist. Projekti peamiste tulemustena: 1) on tagatud Eesti teadlaste kohalolek ning ettevõtete ligipääs uurimisteenustele MAX IV laboris; 2) kasvanud uurimisvõimekus tugevdab TA-asutuste ning ettevõtete koostööd; 3) kasvab rahvusvaheline koostöö, teadmussiire ja suureneb Eesti atraktiivsus maailma tippteadlaste seas; 4) tipptasemel aparatuur ja taristu köidab Eestisse saabuvaid välisteadlasi ja –üliõpilasi, mis on konkurentsieelis võrdluses teiste riikidega. Panus meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv“ sihttase projekti lõpuks on 50. Käesoleva projekti rakendamise eeldatav algus on 1. august 2020 ning planeeritud lõpp 2023. aasta 31. juuli. Projekti eeldatav maksumus on 749 379,37 eurot ja investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa 711 910,40 eurot. Toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest on 95%. Täiendavalt tekkivad püsikulud on aastatel 2021–2028 kuni 600 000 eurot aastas. Katteallikad on Soome riigi panus läbi sihtotstarbeliste grantide ja ülikoolide (300 000 eurot aastas) ja Eesti riigi panus läbi sihtotstarbeliste toetuste (sh grantide) ja ülikoolide (300 000 eurot aastas). Taotleja panus omafinantseeringusse on 27 975,17 eurot. Projekti partnerite panus omafinantseeringusse jaguneb järgmiselt: Tallinna Tehnikaülikool 7163,11 eurot, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 2330,69 eurot. 9 Hindamiskomisjon leidis, et projekt on olnud Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardil alates 2010 aastast, kui Eesti otsustas koos Soomega investeerida MAX IV Lab-is ehitatava Soome– Eesti kiirekanalisse FinEstBE AMS. Kiirekanali valmimine möödunud aasta lõpul on andnud nii Eesti teadlaskonnale kui ka ettevõtlusele võimaluse kasutada MAX IV teisi kiirekanaleid läbi garanteeritud mõõteaja. Projekti edukal realiseerimisel avanevad nii Eesti erinevate teadlasgruppide kui ka erasektori ees uued võimalused. Ligipääs sellisele suurele rahvusvahelisele objektile aitab suurendada Eesti teadlaste tuntust maailmas, samuti annab Eesti noorteadlastele (magistrantidele ja doktorantidele ) võimaluse töötada tipptasemel aparatuuriga. Arvestades investeerimisettepanekule antud hinnanguid ja hindeid, selle kohta lõplikus pingereas ning taotlusvooru piiratud mahtu, teeb Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku rahuldada investeerimisettepanek osaliselt toetuse summas 711 910,40 eurot ning arvata investeerimisettepanek investeeringute kavasse. 8. Eesti E-varamu ja kogude säilitamine (teine etapp); E-VARAMU. Projekti eesmärk on tagada infrastruktuuri täielik väljaarendamine ning seeläbi teenuste toimimise garanteerimine. E-varamu taristu aitab kaasa Eestis teadus- ja kultuuripärandil põhineva teaduse rahvusvahelise nähtavuse ja kättesaadavuse suurendamisele. Taristu ja selle kaudu loodud ning avaldatud infoallikad on avatud kõikidele teadlastele, tavakasutajatele, mäluasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele ning eraettevõtetele. Projekti tulemusel: 1) luuakse täielik Eesti teadus- ja kultuuripärandi kogum, mis hõlmab kõikide Eesti mäluasutuste kollektsioone; 2) E-varamu portaali otsiteenuste tulemus on adekvaatsem, kasvab kiirus ja tabamuste protsent; 3) luuakse võimalused Eesti teadusandmebaasides ühisotsingute teostamiseks E-varamu portaali kaudu; 4) tagatakse E-varamu portaali koostalitlusvõimelisus Euroopa Digitaalraamatukogu Europeana infrastruktuuriga; 5) tagatakse tehniline võimekus Eesti kõige vanema kirjapärandi materjale erinevates spektrites pildistada ning andmestut pikaajaliselt säilitada ja kättesaadavaks teha. 6) E-teadusraamatukogu ETERA otsingu- ja kuvamismootor võimaldab teostada uusi semantilisi otsinguid ja kuvab otsitulemusi intuitiivselt nutikal viisil; 7) laieneb kasutajatele avatud rariteetsete ja raskesti ligipääsetava kultuurilooliste teaduskollektsioonide audiovisuaalsete masinloetavate andmete hulk; 8) teostatud on keerukamate digitaalarhiivi objektide andmekorrastus ning objektid on valmis andmesiirdeks uude digitaalarhiivi. Panus meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv“ sihttase projekti lõpuks on 33. Projekti rakendamise eeldatav tähtaeg on 2023. aasta 31. august. Projekti eeldatav maksumus 735 000 ja investeeringuks eraldatav toetuse suurim summa 698 250 eurot. Toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest on projektil 95%. Taotluse esitaja panus omafinantseeringusse on 4736,84 eurot, partnerite panus omafinantseeringusse on järgmine: Tallinna Ülikool (panus omafinantseeringusse 4736,84 eurot), MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (panus omafinantseeringusse 21052,63 eurot), Eesti Rahvusraamatukogu (panus omafinantseeringusse 1486,84 eurot), Eesti Kirjandusmuuseum (panus omafinantseeringusse 4736,84 eurot). Püsikulud on aastatel 2020–2028 kuni 569 233 eurot aastas. Katteallikad on MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi (ELNET) liikmetasudest 50% ja riiklikust toetusest 50%, 10 Tartu Ülikooli raamatukogu üldeelarve, Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu üldeelarve, Eesti Rahvusraamatukogu üldeelarve ja Eesti Kirjandusmuuseumi baasfinantseerimisest. Hindamiskomisjon märkis, et E-varamu näol on tegemist olulise taristuga, mille eesmärkide hulka kuulub nii valdkondade ülene teadusandmete kättesaadavaks tegemine kui materjali innovaatiliste meetoditega digiteerimine. Investeeringud on üldjoontes mõistlikult läbi kaalutud ja põhjendatud, kuigi DIGARi arendamine näib kuuluvat juba kultuuripoliitika fookusesse. Projekti asetub strateegilises vaates avatud teaduse konteksti ja kuigi rahvusvaheline mõõde ei ole seotud ESFRI teekaardi objektiga, on Europeana kultuuripärandi ja sellega seotud teadustöö valdkonnas olulisel kohal ja Eesti materjali seal avamine projekti üks olulisi väärtusi. Seega arvestades investeerimisettepanekule antud hinnanguid ja hindeid, selle kohta lõplikus pingereas ning taotlusvooru piiratud mahtu teeb Haridus- ja Teadusministeerium ettepaneku rahuldada investeerimisettepanek toetuse summas 698 250 eurot ning arvata investeerimisettepanek investeeringute kavasse. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega, struktuuritoetuse seaduse §-ga 15 ning haridus- ja teadusministri 24. juuli 2015. a määrusega nr 32 „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“. Eelnõu on kooskõlas struktuuritoetuste rakenduskava 2014-2020 eesmärkidega ning Euroopa Regionaalarengu Fondi finantseerimisprioriteetidega. 4. Eelnõu mõju Eelnõuga kinnitatava kava alusel toetatavad projektid aitavad täita „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias“, „Eesti ettevõtluse kasvustrateegias“ ning „Eesti elukestva õppe strateegias“ ja „Konkurentsivõime kavas“ seatud eesmärke. Toetust saavad projektid panustavad meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel” väljundnäitaja „Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv” sihttaseme saavutamisse. Riikliku tähtsusega infrastruktuuri investeeringute kava raames rahastatavate projektide eeldatav mõju läbivatele teemadele on positiivne või vähemalt neutraalne. Tegelik mõju sõltub paljuski rahastatavatest projektidest, alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti. Võrdsed võimalused Mõju on neutraalne. Riikliku tähtsusega infrastruktuuri investeeringute kava raames toetatavate tegevuste puhul ei ole piiratud juurdepääsu erinevatele sotsiaalsetele rühmadele tulenevalt soost, vanusest või rahvusest. Investeeringute kava alusel toetatavate tegevuste puhul tagatakse naiste ja meeste võrdsed võimalused hariduses ja teaduses. Infoühiskond Mõju on positiivne. Mitmetel objektidel on olemas puutumus IKT lahenduste arendamise ja kasutusega. Mitmed projektid panustavad otseselt IKT-alasesse teadus- ja arendustegevusse, parandavad IKT taristu ühiskasutust ning tagavad juurdepääsu IKT-teenustele ja ressurssidele. Lisaks on riikliku tähtsusega investeeringute kava üheks fookuseks nutika spetsialiseerumise 11 kasvuvaldkondade arenguvajadustega arvestamine. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade hulka kuulub IKT (horisontaalselt läbi teiste sektorite), aidates seega kaasa IKT-sektori lisandväärtuse ja uuenduslikkuse kasvule. Regionaalareng Mõju on neutraalne. Teadus- ja arendusasutused ning kõrgkoolid paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus. Selle tõttu võib esile tuua kokkupuutepunkte suuremate linnapiirkondade arengueelduste parema ärakasutamisega, aidates kaasa linnapiirkondade omase potentsiaali ärakasutamisele kõrghariduse ja teadus- ja arendustegevuse ning sellega seotud teadmismahukama majanduse konkurentsivõime kasvatamisel. Riigivalitsemine Mõju on positiivne. Valdav osa projekte toetab koostööd ülikoolide, teadusasutuste, riigiasutuste ja ettevõtete vahel, paraneb taristu ühine planeerimine ja ristkasutus. Investeeringud aitavad saavutada energiasäästu ja kulude kokkuhoidu - mitmel juhul aparatuuri kaasajastamisega ning taristu ristkasutusega paraneb energiasäästlikkus ja efektiivsus, mis aitab saavutada teadusinvesteeringute efektiivsema kasutuse. Ülikoolide ning T&A asutuste teadustööks oluliste laboratooriumite kaasajastamine aitab kaasa õppe- ja töötingimuste paranemisele, mille tulemusel paraneb läbiviidava teadustöö kvaliteet, mis on riiklike poliitikate eesmärgiks. 5. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumitega, Riigikantseleiga, Riigi Tugiteenuste Keskusega ja esitatakse arvamuse avaldamiseks SAle Eesti Teadusagentuur. Mailis Reps minister 12  Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2016. a korraldus nr 347 „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava kinnitamine“ Lisa (muudetud sõnastuses) Meetme „Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava *Investeerimisettepanekute kogumise II vooru tulemusel investeeringute kavasse arvatud objektid on tabelis alates järjekorranumbriga 14 Nr Toetuse Projekti Projekti Projekti eesmärk Projekti tulemused Projekti Projekti Projektile Toetuse Püsikulude katmine - taotleja partnerid nimetus rakenda- eeldatav eraldatav suurim vastavalt perioodi 2014- mise maksumus1 toetuse osakaal 2020 struktuuritoetuse eeldatav EUR suurim abi- seaduse § 15 lg 4 p-le 92 tähtaeg summa kõlb- (sisaldab EL likest toetust ja kulu- riiklikku dest kaasfinant- seeringut) EUR 1 Tartu Eesti Eesti Eesti Loodud on terviklik 01.01.2016 – 1 912 787,37 1 817 148 95% Täiendavate püsikulude Ülikool Biokeskus Genoomika- Genoomikakeskuse DNA variantide 31.12.2020 katmine ajavahemikul (panus keskus infrastruktuuri andmebaasi 50 000 2016 - 2026 toimub omafinant- terviklik geenidoonori kohta; Tartu Ülikooli Eesti seeringusse väljaarendamine. täiendatud on Geenivaramu 33 473,78 Osalemine Euroopa Geenivaramu tuumiktaristu, eurot) biopankade andmekogu 10% baasfinantseerimise ja konsortsiumi ulatuses (kuni 2000 1 Toetuse saajad esitavad lõpptaotluse esitamisel rakendusüksusele kirjaliku kinnituse omafinantseeringu kohustuse täitmise võimekuse kohta perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuste seaduse § 24 kohaselt. 2 Projektis nimetatud investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad aastate lõikes alates projekti abikõlblikkuse perioodi algusest kuni perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 nimetatud kohustuse täitmiseni 1  BBMRI-ERIC geenidoonorit ehk omateenitud tulu tegevustes. 4% kogu kohordist) finantsallikatelt. uute andmetega. Kulude suurus Uuendatud taristut hinnanguliselt 2016 kasutavate teadurite 4300 eurot aastas, 2017- arv projekti lõpuks 2020 12 902 eurot 80. aastas; 2021-2024 13559 eurot aastas, 2025-2026 14385 eurot aastas. 2 Tartu Tallinna Eesti Keele- Projekti eesmärk on Tulemuseks on 01.09.2016 – 753 931,58 716 235 95% Püsikulud on 2016-2017 Ülikool Tehnika- ressursside käivitada EKRK funktsionaalne 31.12.2020 kuni 47 000 eurot aastas; ülikooli Keskuse ühendatud otsisüsteem ning aastal 2018 ja 2020 90 Kübernee- (EKRK) sisuotsingu paranenud juurdepääs 000 eurot aastas; 2019 tika Instituut ühendatud teenused vastavalt varasemalt 75 000 eurot; 2021-2024 (panus sisuotsing CLARINi digiarhiveeritud 68 000 EUR aastas. omafinant- võrgustiku infoallikatele. Katteallikad on riiklik seeringusse arengutele. Tagatud on programm “Eesti 6 632,50 teadustaristu keeletehnoloogia (2011- eurot); ühiskasutus ja 2017)” ning osaliselt Eesti Keele suurenenud Eesti riiklik Instituut teadlaste võimalused tuumiktaristu (panus kasutada toetus.2018 a käivitub omafinant- rahvusvahelist uus Eesti seeringusse teadustaristut. keeletehnoloogia 8 198,75 Uuendatud taristut programm. eurot); kasutavate teadurite Eesti arv projekti lõpuks Kirjandusmu 120. useum (panus omafinant- seeringusse 6 000 eurot). 3 Haridu- - Eesti teaduse Optilise Suurenenud on 01.09.2016 – 575 000 546 250 95% Infrastruktuuri objekti se Info- ja hariduse magistraalvõrgu andmekanalite hulk 01.09.2018 kasutamisel 2016-2023 tehno- andmeside läbilaskevõime Tallinna ja Tartu täiendavaid püsikulusid loogia optilise suurendamine vahel, Tallinnas ei lisandu. Siht- magistraal- akadeemilise Mustamäel TTÜ ja asutus võrgu kaas- magistraalvõrgu KBFI suunal, Tartus ajastamine TÜ ja Tartu 2  kasutusmahu pideva Observatooriumi kasvu tõttu. (TO) suunal. TOle tehakse EUMETcast Terrestrial abil kättesaadavaks Copernicus programmi raames orbiidile saadetavate Maa jälgimise satelliitide andmevood. Uuendatud taristu kasutajate arv projekti lõpuks 4500. 4 Tartu Tallinna Info- Arendada välja Välja on arendatud 01.01.2016 – 814 378,95 773 660 95% Andmetaristu ja Ülikool Tehnika- tehnoloogi- mobiilsusuuringuid taristu komponendid 31.08.2022 kasutajaportaali ülikool line toetav andmetaristu, ja funktsionaalsused, ülalpidamisega (panus mobiilsus- mis integreerib IT- sh: kaasnevad püsikulud omafinant- observa- põhiseid (1) Mobiiliandmestik (hinnanguliselt 12 000 seeringusse toorium (mobiiltelefonid, (2) Riigiandmestik eurot aastas) kannab 14 443,44 (IMO) sensorid jms) ja (3) Statistikaamet enda eurot); riigi isikupõhiseid Kontekstiandmestik eelarvest. Muud Statistika- e-andmeid (4) Taristul püsikulud tekivad seoses amet (panus (loendused, põhinevate isikuandmete serverite omafinant- registrid jms) integreeritud iga-aastase seeringusse andmeallikaid. väljundite hooldusvajadusega, 2 684,38 arendamine TTÜ linnasensorite eurot); andmetarbijatele võrgu hooldamisega, Tallinna Uuendatud taristut TTÜ ja TÜ Ülikool kasutavate teadurite andmelaboritega. Need (panus arv projekti lõpuks kulud on hinnanguliselt omafinant- 34. 4500 eurot aastas ja seeringusse kaetakse asutuste 3 583,88 eelarvetest. eurot) 5 Tartu Tallinna Eesti Arendada Eesti Tulemuseks on 01.03.2016 – 1 352 172,64 1 284 564 95% Püsikuludeks on Ülikool Tehnika- eluteaduste eluteaduse andmete halduse ja 31.08.2022 tarkvara arendajate ning ülikool andmete infrastruktuuri, analüüsivõimekuse ELIXIRi (panus teenusplatvormi ja kasv läbi koolituse ja 3  omafinant- teadustaristu bioinformaatika koostöö samas Tööjõukulud 2023-2028 seeringusse (ELIXIR) kompetentsi. valdkonnas kuni 8 FTEd 200 000 – 7 869,41 Saavutada ELIXIR tegutsevate 400 000 eurot aastas. eurot); Eesti Eesti keskuse infrastruktuuri Kulud on kaetud Biokeskus täisvõimsus ning pakkujate vahel. institutsionaalsete (panus jõuda Praktilise uurimistoetuste ning omafinant- võimalikult laia andmeanalüüsi baasfinantseerimise seeringusse Eesti eluteaduste oskuste kasv. On vahenditest. 4 915,55 teadlaskonna, käivitatud eraldi eurot); doktorantide ja väike ja keskmise Keemilise ja ettevõtluspartnerite suurusega ettevõtete Bioloogili-se ni. koostööprogramm. Füüsika Uuendatud taristut Instituut kasutavate teadurite (panus arv projekti lõpuks 9 omafinant- seeringusse 2 861,42 eurot) 6 Tal-linna Eesti Maa- Nutika Luua nutika Projektiga on tagatud 01.08.2016 – 1 679 129,48 1 595 173 95% Püsikulud on 109 200 Tehni- ülikool tootmise tootmise (Industry kõrgtehnololoogilise 31.07.2018 eurot. Projekti kaülikool (panus tuumiktarist 4.0) taristu, mis tootmise ja omafinantseering ja omafinant- u (Industry koondab tootearenduse alal edasised uute seadmete seeringusse 4.0) – Smart hajusstruktuurid teaduse püsikulud kaetakse TTÜ 28 283 Industry Tallinna infrastruktuuri ja EMÜ eelarvest. eurot) Centre Tehnikaülikoolis ja väljaarendamine. Peale projekti lõppu (SmartIC) Eesti Maaülikoolis Käivitatud on Smart kaetakse uute seadmete arendamine mehaanika, Industry Centre, otseseid püsikulusid masinaehituse, millega seadmete automaatika, on toetatud nutika majandustegevusega mehhatroonika, spetsialiseerumise saadud tuludest materjaliteaduse ja - kasvuvaldkondade tehnoloogia ning arenguvajadusi infotehnoloogia tööstuses IT alal. rakendamisel, nutika tootmise, tootearenduse ja kvaliteedikontrolli valdkonnas. 4  Uuendatud taristut kasutavate teadurite arv projekti lõpuks 50 7 Tartu Tallinna Nano- Arendada Täiendatud on 01.09.2016 – 1 875 931,58 1 782 135 95% Täiendavad püsikulud Ülikool Tehnika- materjalide välja tipptasemel infrastruktuur 31.08.2021 alates 2019-st aastast ülikool tehnoloogia- infrastruktuur nanomaterjalide hinnanguliselt 46 000 (panus te ja nanomaterjalide iseloomustamiseks eurot aastas. Püsikulude omafinant- uuringute valmistamiseks, nii füüsikalis- katmise peamised seeringusse keskus uurimiseks ja keemiliste kui ka allikad on olemasolevad 15 770 (NAMUR+) rakendamiseks. bioloogiliste uurimistoetused ja eurot); Koondada meetodite abil. baasfinantseerimine. Keemilise ja projekti partnerite Teadusasutustele Osaliselt aitavad Bioloogili-se kõrgtehnoloogiline ning ettevõtetele on püsikulusid katta ka Füüsika nanomaterjalide loodud vaba pakutavatest Instituut uurimisaparatuur juurdepääs maailma tasulisest teenustest (panus atraktiivseks tipptasemel saadav tulu omafinantse kombineeritud infrastruktuuril. eringusse nanomaterjalide ja Loodud on 13 520,05 nanoohutuse uurimisteenuste eurot) alaseks süsteem, mis hõlmab tõmbekeskuseks. konsultatsioone, tehnoloogia- ja mõõtmistealaseid teenuseid, kui ka mõõtmistulemuste töötlemist. Uuendatud taristut kasutavate teadurite arv projekti lõpuks 150. 8 Tartu Tallinna European Eesti osalus Kaudse panuse 01.09.2015 – 4 415 020,13 4 194 269,13 95% Projekti partneritele ei Ülikool Tehnika- Spallation Euroopa projektid Eesti riigi 31.08.2022 kaasne seoses ülikool Source Neutronkiirgusallik kohustuste täitmiseks infrastruktuuri (panus ERIC instru- a rajamisel. ESS väljaarendamisel jätkusuutlikkuse omafinant- mentide Eesmärgiks luua on ellu viidud. tagamisega otseseid seeringusse kavandami- jätkusuutlik Vähemalt 70% püsikulutusi pärast 63 000 ne, ESS kasutajaskond toetusest peab projekti lõppu. eurot); projekteeri- Eestis; töötada koos minema arvesse Eesti Tuginedes ESS Keemilise ja mine ja Eesti ettevõtetega in-kind panusena asutamisotsusele ((EL) Bioloogili-se ehitamine välja meetodid (vastasel juhul nr 2015/1478) ning Eesti 5  Füüsika ning kõrgtehnoloogiliste toetuse mahtu Vabariigi avaldusele Instituut rakendamine materjalide ja vähendatakse). Rootsi haridusministrile, (panus teaduslikeks seadmete Koolitatud on Eesti katab Eesti Vabariik omafinantse uuringuteks analüüsimiseks. teadlasi (sh ESS käitamiskulusid eringusse (ESSource) Viia ellu kaudse doktorandid, vastavalt punktis IV 4525 eurot) panuse projektid, et järeldoktorandid, lõige 3. „Infrastruktuuri täita Eesti riigi teadurid, abil pakutavad teenused kohustus ESS vanemteadurid, jt) ning juurdepääs“ väljaarendamiseks. ESS tehnoloogiate kirjeldatule. Vajalikud alal. maksed tehakse Uuendatud taristut riigieelarvelistest kasutavate teadurite vahenditest vastavalt arv projekti lõpuks Eesti teadlaste ja 20. inseneride kasutatud mõõtmisajale. 9 Tartu Eesti Kliiniliste Riikliku (1) Ühendatud ja 01.01.2016 – 2 249 606,32 2 137 126 95% Infrastruktuuri Ülikool Maaülikool teadusuurin- siirdemeditsiini ja koostoimivad 31.12.2020 täiendavate püsikulude (omafinantse gute üksuse kliiniliste kliiniline andmebaas, suurus on arvestuslikult ering 32 500 välja- teadusuuringute haiguspõhiste 500 000 eurot. eurot); arendamine keskuse (RSKTK) biomaterjalide kogu Haldamiskulud kaetakse Sihtasutus terviklik ja digitaliseeritud taotleja ja partnerite Tartu väljaarendamine patoloogia kirjeldus; omavahenditest, Ülikooli (2) Loodud vastavad kulud on Kliinikum võimalused erinevate partnerite eelarvetesse (omafinantse faaside sisse planeeritud. Kuigi ering ravimiuuringuteks keskuse tööd hakkab 47 236,95 Eestis; finantseerima eeskätt eurot) (3) Paranenud Eestis saadaolev veterinaarsete teadusraha, on keskuse kliiniliste uuringute rahastamisel tähtsaks kvaliteet nakkuste sihiks välisrahastajate tuvastamiseks ning kaasamine. kujunenud laiapõhjaline koostöö rahva tervise heaks. Uuendatud taristut kasutavate teadurite arv projekti lõpuks 80. 6 10 Tartu Keemilise ja Eesti (1) Ühendatakse 01.09.2016- 2 186 557,90 2 077 230 95% Püsikulud kaetakse Ülikool Bioloogili-se teaduspilve Täiendada Eesti kolm seni suhteliselt 31.12.2019 tuumiktaristu toetusest Füüsika loomine Teadusarvutuste eraldatud ning asutuste Instituut (ETAIS II) Infrastruktuuri uute teadusarvutuskeskust omavahenditest. ETAIS (panus teadusarvutuspilve ühtseks ressursiks, pilveteenuse omafinantse ja teadusandmete mis võimaldab ekspluatatsioonikulud eringusse 25 haldamise, jagamise arvutuste sooritamist on perioodil 2016-2019 825 eurot); ja säilitamise platvormist ja 332 000 eurot aastas. Tallinna teenustega, mis asukohast Ekspluatatsioonikuludek Tehnika- võimaldaks Eesti sõltumatult. s on elekter, ülikool teadlastel paremini (2) Luuakse personalikulu taristu (panus tegutseda arvutus- pikaajalise andmete haldamiseks ja ruumide omafinantse ja andmemahukates säilitamise võimalus, kasutamisega seotud eringusse teadusharudes. mis võimaldab 27 462,5 teadusandmeid kulud. eurot); korduvkasutada ja Hariduse teiste Pärast projekti lõppu Infotehno- teadusgruppidega peab teenuste hind loogia jagada. katma igapäevased Sihtasutus (3) Ühtne ja kõigile ülalpidamiskulud ja (HITSA) kättesaadav ressurss kasutajatoe kulud, (panus vabastab teadlase riistvara uuendamiseks omafinantse oma riistvara taotletakse riiklikku eringusse soetamise ja toetust. Väiksemad 5865 eurot) haldamisega seotud uuendused ja remont kuludest. teostatakse partnerite (4) Keskuse omavahenditest. spetsialistid pakuvad kasutajatuge ja väljaõpet. (5) Avatud platvorm ja standardiseeritud rakendusliides (API) võimaldab kergesti liituda uutel teenusepakkujatel Uuendatud taristut kasutavate teadurite arv projekti lõpuks 12. 7 11 Tartu Tallinna Analüütilise Luua keemilise AKKI näol 01.01.2016 – 1 536 806,32 1 459 966 95% Püsikulusid tekib vähe Ülikool Tehnika- Keemia analüüsi arendatakse välja 31.12.2020 ning need on tagatud ülikool Kvaliteedi tippseadmete teadustaristu jooksvate (panus Infra- „ristkasutusvõrgusti platvorm, mis pakub teadusprojektide ja T&A omafinantse struktuuri k“ uurimisasutuste enamikke keemilise lepingutega ning eringusse (AKKI) vahel, analüüsi teenuseid, asutuste 24 398,86 täiendava võimaldamaks läbi mida Eesti omavahenditega. eurot) analüütilise viia erinevat teadusasutused ja Püsikulud perioodil võimekuse aparatuuri nõudvaid ettevõtted vajavad. 2021-2025 on 9 500 arendamine projekte ja Teenuseid pakutakse eurot aastas vältimaks kolmes variandis: (1) Hinnanguline vajadus aparatuuri analüüs tehakse rakenduse tarkvaraliseks dubleerimist; olla AKKI aparatuuriga arendustööks ja innovatsiooni- ja AKKI spetsialistide hoolduseks on 6000 tehnoloogia poolt; (2) analüüs eurot aastas ja see arenduse tugiüksus tehakse AKKI kaetakse eelpool tööstusele; aparatuuriga prognoositud olla analüütilise kasusaaja lepinguliste tegevuste keemia alase spetsialistide poolt ja portfelli kasvuga hariduse ja (3) analüüs tehakse järgmisel 10 aastal. teadmussiirde kasusaaja aparatuuri keskus; ja spetsialistide poolt, olla analüütilise kasutades AKKI keemia poolt välja arendatud tugistruktuur Eesti metoodikat. osalusel erinevates Uuendatud taristut EL kasutavate teadurite koostöövõrgustikes. arv projekti lõpuks 25. 12 Tartu Tallinna Loodus- NATARC teekaardi On välja arendatud 01.01.2016 – 1 637 368,43 1 555 500 95% Infosüsteemiga seotud Ülikool Tehnika- teaduslikud investeerimisettepa NATARC 31.12.2021 püsikulud on perioodi ülikool arhiivid ja neku üldeesmärgiks infosüsteem eesliini 2016-2026 keskmiselt (panus andme- on taristu teadusele vajalike 196 987 eurot aastas, omafinant- võrgustik funktsioonide ja andmete mis kaetakse TÜ ja TTÜ seeringusse (NATARC) teenuste lõpuni talletamiseks, struktuuriüksuste 7 618,17 väljaarendamine, toimetamiseks, baasfinantseerimisest ja eurot); sealhulgas teaduskollektsioonide 8  Eesti konsortsiumi analüüsimiseks ning toetusest ning osaliselt Maaülikool koostöö publitseerimiseks; tuumiktaristu (panus edasiarendamine. Valdav enamus Eesti toetussummast. omafinant- loodusteaduslikest Alates 2019 on seeringusse kollektsioonidest, prognoositud püsikulude 5 639,55 kokku üle 2 miljoni osalist katmist ka eurot); säiliku ja üle 50 000 NATARC infosüsteemi Tallinna eluslooduse liigi, on baasil arendatud Ülikool optimaalselt ja globaalsete (panus turvaliselt hoiustatud, pilveteenuste rakenduste omafinant- tagatud on nende baasil sõlmitud spinn-off seeringusse pikaajaline säilimine lepingute kaudu. 17 769,65 ning kättesaadavus Keskkonnaagentuuri eurot); teadlastele üle hinnangulised püsikulud Eesti maailma. andme-vahetusteenuse Loodus- Uuendatud taristut tagamisel on keskmiselt muuseum kasutavate teadurite 1855 eurot aastas, mis (panus arv projekti lõpuks kaetakse omafinant- 20. Keskkonnaministeerium seeringusse i riigieelarvelistest 3 131,75 vahenditest. eurot); Keskkonnaa gentuur (panus omafinant- seeringusse 500 eurot) 13 Tartu Statistika- Euroopa Eesmärgiks on Perioodil 2016-2022 01.01.2016- 368 421,50 350 000 95% Alates 2023 15 000 Ülikool amet (panus Sotsiaal- teaduse on Eestis korraldatud 31.08.2022 aastas, kaetakse TÜ omafinant- uuring Eestis infrastruktuuri kolm uuringulainet, ühiskonnateaduste seeringusse 2016-2022 (Euroopa voorude andmed on instituudi vahenditest 12 531,50 Sotsiaaluuringu lisatud eurot) taristu Eesti osa) andmekogusse ja funktsionaalsuse andmekogu suurendamine läbi kasutajasõbralikkus, täiendavate andmete lisamise ja kasutatavus ning taristu juba kättesaadavus olemasolevate suurenenud. 9  osade Uuendatud taristut funktsionaalsuse kasutavate teadurite tagamine Eestis; arv projekti lõpuks ESS on osa 280, lisaks 40 rahvusvahelisest valitsussektoris ERIC ühisprojektis, analüütilise tööga millega Eesti on seotud inimest. ühinenud. 14 Tartu Eesti Eesti osalus 1) arendada välja Valminud on 01.07.2020 - 1 325 250,00 1 258 987,50 95% Püsikulud on aastatel Ülikool Maaülikool Euroopa eDNA uuenduslik eDNA 30.06.2023 2020–2028 kuni 302 (panus loodusteadus andmehalduse ja - moodul, mille kaudu 825 eurot aastas. omafinantse like analüüsi muutub DiSSCo-s Katteallikad on TÜ, eringusse 19 kollektsiooni funktsionaalsused, kättesaadavaks TTÜ ja EMÜ 550 eurot), de sealhulgas luua AI ligikaudu 1 miljon baasfinantseerimine, Tallinna võrgustikus võimekus teadusele andmekirjet liikide teaduskogude toetus ja Tehnikaülik (DiSSCo kirjeldamata liikide esinemise kohta ELM-i riigieelarvelised- ool (panus Eesti) avastamiseks ja Eestis. Iga selline ja omavahendid omafinantse kirjeldamiseks andmekirje koosneb eringusse geneetilise ressursi geenijärjestusest, 7187,50 proovidest; ruumi- ja eurot), Eesti 2) luua DiSSCo-s ja ajaandmetest, proovi Loodus- globaalselt tüübist (muld, vesi, muuseum kasutatavad taimekoed jne) ja (panus elurikkuse koosluse omafinantse andmehaldus- ja lühikirjeldusest; eringusse analüüsimoodulid lisaks tekib AI põhine 2750 eurot) põllumajanduse, võimekus kasutada hüdrobioloogia ja enam kui 4 miljonit metsaökosüsteemid elurikkuse e valdkondades, sh andmekirjet erinevate muuta Eesti analüüside andmed FAIR-kujul läbiviimiseks; kättesaadavaks; 2) Eesti 3) tagada Eesti põllumajanduse, loodusteaduslike metsanduse ja rahvuskollektsiooni hüdrobioloogia de tehnoloogiline ja elurikkuse andmed organisatoorne on (ca 200 000 valmisolek DiSSCo andmekirjet) masinloetavad (FAIR 10  teenustega andmetena) ja liidestamiseks.. DiSSCo-s arendatud vastava andmemooduli kaudu otsitavad, allalaetavad ja analüüsitavad; 3) Eesti elurikkuse ja geokollektsioonide rakenduslikud teenused on DiSSCo platvormile üle viidud; on viidud läbi koolitused DiSSCo teenuste kasutamiseks Eesti sihtrühmade poolt. Taristut kasutavate teadlaste arv projekti lõpuks on 20. 15 Tartu Eesti Eesti 1) Eesti keskkonna- 1)Tagatud on taristu 01.01.2020 - 695 183,00 660 423,85 95% Püsikulud on aastatel Ülikool Maaülikool Keskkonnao ja kliimauuringute funktsionaalsuse ja 31.08.2023 2020–2028 kuni 3150 (panus bservatooriu alase teadus- ja infrastruktuuri eurot aastas. omafinantse m KKOBS arendustegevuse pakutavate Katteallikad on eringusse konkurentsivõime keskkonnaanalüüsi ja teadusasutuste 1610 eurot) edendamine. andmeteenuste parim institutsionaalse 2) Eesti teadlaste toimimine, mis rahastamise juurdepääsu baseerub lõpuni infrastruktuuri kulude tagamine state-of- väljaarendatud vahendid, teadusasutuse the-art eksperimentaaljaama baasfinantseerimise massispektromeetril de aparatuursel vahendid. isele aparatuurile ja võimekusel. selle andmetele, 2)Pakub nende kasutamine kraadiõppuritele õhu õppevahendina. kvaliteedi, 3) Teaduspõhistele keskkonnakaitse ja ettevõtetele kliimauuringute etalonmõõtmiste ja alaseid mõõtetulemuste uurimisteemasid ja ning praktikast võimaldab juhendada 11  tulenevate ideede magistri- ja pakkumine uute doktoritöid globaalse seadmete tähtsusega ning väljatöötamisel ning Eestile olulistel erioskusteabega teemadel. spetsialiste 3) Jaamade ja laborite koolitamine ka ühiskasutus ning ettevõtlusesse ühised konkurentsivõime andmehaldussüsteemi kasvatamiseks. d parandavad 4) SMEAR jaama ja oluliselt teadlaste, sellega seotud ettevõtete ja teiste teadustegevuse partnerite konkurentsivõime juurdepääsu kasvatamine teadusaparatuurile. rahvusvahelisel 4) Hinnanguliselt 10 tasandil. uuel kraadiõppuri 5) (magistri ja Keskkonnaandmesti doktoriõpe) lõputööd ku kättesaadavaks saavad olema olema tegemiseks vajalike seotud uue erialaste IT- massispektromeetrilis lahenduste e seadmega ja selle väljatöötamine, sh. rakendamisega koostöö riigi keskkonnaalases keskkonnainfo uurimistöös, süsteemidega. KKOBSi SMEAR klastri eksperimentaal- jaamade andmehalduse ja IT- lahenduste väljatöötamisega. Taristut kasutavate teadlaste arv projekti lõpuks on 15. 16 Tartu Eesti Ökosüsteemi AnaEE Estonia Tagatud Eesti kliima- 01.01.2020 - 319 000,00 303 050,00 95% Püsikulud on aastatel Ülikool Maaülikool de analüüs ja projekti peaeesmärk ja taimestiku 31.08.2023 2023–2028 kuni 82 900 (panus eksperiment on siduda Eesti tingimustesse eurot aastas. omafinantse aaluuringud: teadusasutustes sobivate ökoloogiliste Katteallikad on TÜ ja 12 eringusse AnaEE tehtavad eksperimentide EMÜ 5466,25 Estonia ökoloogilised funktsionaalsuse baafinantseerimine, TÜ eurot) eksperimendid terviklik mükoloogia ja (välikatsed ja väljaarendamine ja mikrobioloogia alased laborid, kus arenduse teadusprojektid, manipuleeritakse lõpuleviimine, Keskkonnaministeerium erinevate võimaldades (liikmemaks 45 000 keskkonnatingimust seejuures eurot aastas). ega) infrastruktuuri rahvusvahelisse pakutavate teenuste AnaEE toimimist; võrgustikku. 2) Suurenenud Eesti Projekti eesmärk on ökoloogiateaduse ka pakkuda senisest atraktiivsus, paremini katsete konkurentsivõime ja teenuseid nähtavus välismaistele (sh rahvusvahelises võrgustiku teaduse tööjaotuses; partnerite) 3) Tagatud teadusgruppidele, ökoloogiliste samuti ametitele ja välieksperimentide ja majandusettevõtetel laborite taristu e (nt RMK), mis ühiskasutus ning vastab meetme paraneb teadlaste, eesmärgile ettevõtete ja teiste orienteeruda partnerite juurdepääs rahvusvahelisele teadusaparatuurile, - koostööle jt seadmetele ja - partneritele. informatsiooniallikat ele; 4) Rahvusvaheliselt kõrgetasemelise teadustaristu kaudu on tagatud Eesti ökoloogiateadlastele vajalik teadustöö keskkond. Taristut kasutavate teadlaste arv projekti lõpuks on 30. 13 17 Tartu Eesti Taimebioloo 1) Panustada Eesti Arendused on 01.01.2020 - 1 639 387,51 1 557 418,13 95% Püsikulud on aastatel Ülikool Maaülikool gia toidu- ja suunatud sellele, et 31.08.2023 2024–2028 kuni (panus infrastruktuu energiavajaduste olemasolev 241789,38 eurot aastas. omafinantse r - TAIM jätkusuutlikku alusteaduslik Katteallikad on eringusse tagamisse läbi ekspertiis leiaks tegevustulud, teaduse 19687,50 taimeliinide ja - rohkem praktilist baasfinantseerimine ja eurot), Eesti koosluste (sh rakendust ning et muud projektid ja Taimekasvat viljapõldude) eri toimuks edukas riiklikud use Instituut tasemetel toimuva, siirdumine tegevustoetused. (panus iseloomustamise rakendusliku omafinantse (fenotüpiseerimise) taimebioloogia eringusse ning sellest lähtuva valdkonda. 20366,25 nutika ja täpse Investeeringud eurot), põllumajandusprakt EMÜs, TalTechis, Tallinna ika kasutamise. TÜ-s ja ETKI Tehnikaülik 2) Luua Eestis põldudel tagavad ool (panus võimalused viia läbi kõrge omafinantse eksperimente ja läbilaskevõimsusega eringusse testida fenotüpiseerimisvõim 16850eurot) põllumajanduslikult ekuse ning taimede oluliste liikide ja kasvutingimuste koosluste ühtlustamise. See füsioloogilisi, võimaldab rakendada biokeemilisi, mudeltaimedel morfoloogilisi, saadud alusteadmisi haiguskindluse ja põllumajanduslikult produktsiooniga olulistele liikide seotud tunnuseid stressitaluvuse globaalsete tõstmiseks. kliimamuutuste Taristut kasutavate aspektist nii laboris teadlaste arv projekti kui põllul. lõpuks on 73. 3) Luua funktsioneeriv, integreeritud ja Eesti vajadustele vastav Eesti Taimede Fenotüpiseerimise Võrgustik (Estonian 14  Plant Phenotyping Network), mis on assotsieerunud EL ESFRI fenotüpiseerimispla tvormiga EMPHASIS. 18 Talllinna Meretehno- Eesmärk on 1) Loodud 01.09.2020 - 1 974 173,86 1 796 715,17 erinev Taristu arendamisega Tehnika- loogia ja arendada välja taristulised 31.08.2023 (jaguneb: (jaguneb: toetuse seonduvalt ei lisandu ülikool hüdrodü- meretehnoloogia ja tingimused 1 799 173,86 1 709 215,17 määr: püsikulusid. naamika hüdrodünaamikaga meretehnoloogia ja 175 000,00) 87 500,00) 95 Püsikulud kaetakse teadustaristu seotud hüdrodünaamikaga 50 jätkuvalt alljärgnevatest ja -teenuste teadusvaldkondadel seotud allikatest: arendamine e vajalik teadusvaldkondade 1) hoone ülalpidamisega SCC 2.0 eksperimentaaluuri edasiseks seotud püsikulud ngute taristu, mis arendamiseks Eestis. kaetakse vastavalt soodustab 2) Tagatud teenuste ülikooli meretehnoloogiaga toimimine, taristu kinnisvarakulude seotud erinevate arendamine katmise korrale, teadusvaldkondade võimaldab kuue uue 2) seadmete käitamisega ülest koostööd ja teenuse pakkumist. seotud kulud kaetakse Eesti vastava 3) Suurenenud teenuste tulust. valdkonnaga seotud võimalused Eesti teaduse meretehnoloogia ja interdistsiplinaarset hüdrodünaamikaga rakendamist, seotud suurendades Eesti teadusvaldkondade teadus- ja konkurentsivõime arendustegevuse tõstmiseks ja konkurentsivõimet rahvusvahelises rahvusvahelisel koostöös osalemise tasandil. võimekus. Meretehnoloogia ja 4) Tagatud taristu hüdrodünaamikaga ühiskasutuse seotud teadus- ja võimalus ja arendustegevuse partnerite, sh edendamine Eestis ettevõtete ligipääs on suunatud seadmetele ja rahvusvahelises teenustele. koostöös osalemise 15  võimekuse Taristut kasutavate suurendamisele. teadlaste arv projekti Samuti jätkatakse lõpuks on 28. arendustegevustega ettevõtete huvide ja arenguvajaduste toetamist. 19 Tartu Tallinna Kosmose- Projekti peamiseks Eestisse luuakse 01.03.2020 - 995 967,00 946 168,65 95% Püsikulud on aastatel Ülikool Tehnika- uuringute eesmärgiks luua kaasaegne ja 31.08.2023 2020–2028 kuni 210 ülikool maapealse Eestisse taristu, mis kõrgtasemelise 800 eurot aastas. (panus infrastruk- toetaks Eesti unikaalne taristu, Katteallikad on taotleja omafinant- tuuri võimekust osaleda ning avatakse ja partneri tulud seeringusse arendamine jätkusuutlikult ESA koostööks: teenustest, üldkulude 1076,25 Eestis teaduse ja 1) Tagatud ESAga lõiv, Tartu eurot) (KosEST) tehnoloogia liitumise Observatooriumi arendamise funktsionaalsuse baasfintseerimine ja missioonides. terviklik infrastruktuuri Olemasolevad väljaarendamine - ülalpidamine, Eesti kompetentsid Eestil tekib tehniline Riiklik võimaldavad välja võimekus osaleda kosmoseprogramm, arendada ESA täisliikmele koostöötaotlused ja - kompleksse kohustuslikes projektid. maapealse teadusmissioonides. tugimõõtmiste 2) Laieneb aktiivne struktuuri, mis rahvusvaheline ja oleks ühiselt Eesti-sisene koostöö, kasutav TA Eesti tuntus asutustele tipptehnoloogia projektides ning loomisel kasvab. teenusena avatud 3) Loodud ettevõtetele ja jätkusuutlik teenuste rahvusvahelisele kompleks kogukonnale. avalikkusele ja ettevõtetele. 4) Kosmosetehno- loogia sihipärane juurutamine kõrgharidussüsteemi, mis tagaks kvalifitseeritud kõrge 16  erialase väljaõppe ja ettevõtliku tööjõu Eesti ettevõtetele ning teadlaste juurekasvu. 5) Eesti teadlastele tagatakse vajalik teadustöö keskkond ja otsene juurdepääs ülikallistele teaduseksperimentide le .Taristut kasutavate teadlaste arv projekti lõpuks on 20. 20 Tartu Tallinna Uute Projekti kõige 1) Projekt tagab Eesti 01.08.2020 - 749 379,37 711 910,40 95% Püsikulud on aastatel Ülikool Tehnika- uurimistee- olulisemaks teadlaste kohaloleku 31.07.2023 2021–2028 kuni 600 ülikool nuste ja eesmärgiks on ning ettevõtete 000 eurot aastas; (panus vajaliku suurendada Eesti ligipääsu Katteallikad on Soome omafinant- taristu teadus- ja uurimisteenustele riigi panus läbi seeringusse arendamine arendustegevuse MAX IV laboris. sihtotstarbeliste grantide 7163,11 MAX IV konkurentsivõimet 2) Kasvanud ja ülikoolide (300 000 eurot), sünkrotron- läbi ligipääsu uurimisvõimekus eurot aastas) ja Eesti Keemilise ja kiirgusallikal tagamise kõige tugevdab TA-asutuste riigi panus läbi Bioloogilise (MAX- kaasaegsematele ning ettevõtete sihtotstarbeliste toetuste Füüsika TEENUS) uurimismeetoditele koostööd. (sh grantide) ja Instituut MAX IV Lab 3) Kasvab ülikoolide (300 000 (panus sünkrotronkiirguse rahvusvaheline eurot aastas). omafinant- keskuses, mis on koostöö, teadmussiire seeringusse esimene neljanda ja suureneb Eesti 2330,69 põlvkonna atraktiivsus maailma eurot) valgusallikas kogu tippteadlaste seas. maailmas. MAX IV 4) Tipptasemel kiirekanalid aparatuur ja taristu võimaldavad läbi köidab Eestisse viia nii saabuvaid fundamentaal- kui välisteadlasi ja – ka üliõpilasi hulka, mis rakendusuuringuid on konkurentsieelis ainete struktuuri ja 17  omaduste võrdluses teiste väljaselgitamiseks riikidega. kasutades kõige Taristut kasutavate kaasaegseimaid teadlaste arv projekti kuvamise lõpuks on 50. (imaging), spektroskoopia, struktuuriuurimise meetodeid. Meie teadlaste, inseneride ja arendustöötajate juurdepääs nendele unikaalsetele ressurssidele võimaldab Eesti teadus- arendustegevuse potentsiaali efektiivseimat kasutamist ja strateegilist arendamist. 21 Tartu Tallinna Eesti E- Projekti eesmärk on 1) Luuakse TÄIELIK 01.01.2020 - 735 000,00 698 250,00 95% Püsikulud on aastatel Ülikool Ülikool varamu ja tagada Eesti teadus- ja 31.08.2023 2020–2028 kuni 569 (panus kogude infrastruktuuri kultuuripärandi 233 eurot aastas. omafinantse säilitamine täielik kogum, mis hõlmab Katteallkikad on eringusse (teine väljaarendamine KÕIKI Eesti ELNET konsortsiumi 4736,84 etapp); E- ning seeläbi mäluasutuste liikmetasudest 50% ja eurot), MTÜ VARAMU teenuste toimimise kollektsioone. riiklik toetus 50%, TÜ Eesti garanteerimine. E- 2) E-varamu portaali raamatukogu üldeelarve, Raamatu- varamu taristu aitab otsiteenuste tulemus TLÜAR üldeelarve, RR koguvõrgu kaasa Eestis teadus- on adekvaatsem, üldeelarve ja EKM Konsortsium ja kultuuripärandil kasvab kiirus ja baasfinantseerimisest (panus põhineva teaduse tabamuste protsent. omafinantse rahvusvahelise 3) Luuakse eringusse nähtavuse ja võimalused Eesti 21052,63 kättesaadavuse teadusandmebaasides eurot), Eesti suurendamisele. ühisotsingute Rahvusraa- Taristu ja selle teostamiseks E- matukogu kaudu loodud ning varamu portaali 18 (panus avaldatud kaudu. omafinantse infoallikad on 4) Tagatakse E- eringusse avatud kõikidele varamu portaali 1486,84 teadlastele, koostalitlusvõimelisu eurot), Eesti tavakasutajatele, s Euroopa Kirjandus- mäluasutustele, Digitaalraamatukogu muuseum avaliku sektori Europeana (panus organisatsioonidele infrastruktuuriga. omafinant- ning eraettevõtetele. 5) Tagatakse seeringusse tehniline võimekus 4736,84 Eesti kõige vanema eurot) kirjapärandi materjale erinevates spektrites pildistada ning andmestut pikaajaliselt säilitada ja kättesaadavaks teha. 6.E- teadusraamatukogu ETERA otsingu- ja kuvamismootor võimaldab teostada uusi semantilisi otsinguid ja kuvab otsitulemusi intuitiivselt nutikal viisil. 7) Laieneb kasutajatele avatud rariteetsete ja raskesti ligipääsetava kultuurilooliste teaduskollektsioonide audiovisuaalsete masinloetavate andmete hulk. 8) Teostatud on keerukamate digitaalarhiivi objektide 19  andmekorrastus ning objektid on valmis andmesiirdeks uude digitaalarhiivi. Taristut kasutavate teadlaste arv projekti lõpuks on 33. KOKKU 28 222 179,83 20  EELNÕU 13.04.2020 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea … aprill 2020 nr… Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2016.a korralduse nr 347 “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava kinnitamine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 4 alusel kehtestada Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2016. a korralduse nr 347 „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava kinnitamine“ muutmine“ lisa uues sõnastuses (lisatud). Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär Lisa: Meetme „Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0435 - Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2016. a korralduse nr 347 “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti TA rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üleeuroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ investeeringute kava kinnitamine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/47c8ab0d-b7c1-4057-8673-065262bfdd29 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/47c8ab0d-b7c1-4057-8673-065262bfdd29?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main