MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 9
COVID- 19 puhangust tingitud erakorraline abi
kultuuri- ja spordivaldkonnale
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi tingimused
valdkondlike organisatsioonide põhitegevusega seotud kulude, mille katmiseks planeeritud
tulud on oluliselt vähenenud, kompenseerimiseks.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse
andmisel riigiabina või vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.
(3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva
otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või
väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi
maksta.
(4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikkel 3 lõige
2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(5) Määrus ei kohaldata riigiabi taotlejale Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik
majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.03.2020, lk
1-9, edaspidi riigiabi ajutine raamistik) mõistes, kes on 31. detsembri 2019. a seisuga
raskustes Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga
kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78), artikli 2 punkti 18 tähenduses.
(6) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud valdkondlike
organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamine.
(2) Toetuse andmise tulemusena on tagatud valdkondlike organisatsioonide majanduslik
jätkusuutlikkus.
§ 3. Riigiabi
(1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse §
30 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.
(2) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse § 341, Euroopa Komisjoni riigiabi loast
SA.57014 (2020/N) 21.04.2020, riigiabi ajutisest raamistikust ja vähese tähtsusega abi
andmisel lähtutakse VTA määrusest ning konkurentsiseaduse § 33 sätestatust.
(3) Kui on toetus on riigiabi, kontrollib toetuse andja, et meetme raames antav toetus ei ületaks
koos muude riigiabi ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel antud toetustega 800 000 eurot
taotleja kohta.
(4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks
taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos
taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.
(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on
omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega
abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava
vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
2. peatükk
Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla
1) Kultuuriministeeriumist 2020. a eelarve alusel tegevustoetust saanud riigi poolt asutatud
sihtasutus, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ja riigiasutus;
2) filmi ja disaini valdkonna Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik;
3) muusika, kunsti, teatri ja muuseumi valdkonna Eestis registreeritud juriidiline isik,
kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ja riigiasutus;
4) muusikavaldkonna Eestis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist
kustutamise hoiatust;
2) tema 2019. a majandustegevusest laekunud tulu ja erasektori toetus kokku moodustab
vähemalt 10% kogutuludest, kuid mitte vähem kui 5000 eurot. Omatulu osakaalu
arvutamisel kogutuludest ei võeta arvesse ühekordseid sihtotstarbelisi eraldisi, remondi-
ja investeeringutoetusi;
3) tal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad enne 12. märtsi 2020. a või on need ajatatud;
4) tal ei ole majandusaasta aruande esitamine võlga;
5) muuseumivaldkonna taotleja vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud mõistele ja on
esitanud Statistikaametile 2019. a kohta aruande „Muuseum“;
6) teatrivaldkonna taotleja on esitanud repertuaaristatistika andmeid 2018. a või 2019. a
kohta hiljemalt 1. mail 2020. a statistikabaasi statistika.teater.ee; on etendusasutus, millel
on avalikult kättesaadav repertuaari ülevaade, sealhulgas lavastuste tutvustused koos
loomingulise meeskonna nimekirjaga; on regulaarne etendustegevus ja avalikult
kättesaadav mängukava ning loominguline ja tehniline meeskond, kes saab oma tegevuse
eest tasu;
7) muusikavaldkonna taotleja on saanud 2020. a toetust taotlusvoorust „Muusikakollektiivid
ja kontserdikorraldajad“ või „Muusikafestivalid ja suursündmused“ või „Helilooming ja
muusikaalased väljaanded“ või „Muusikakonkursid“ või “Eesti kultuur maailmas“;
8) käesoleva lõike punktis 7 nimetamata muusikavaldkonna taotleja on tegutsenud
kontserdikorraldaja, muusikakollektiivi või esitajana äriregistris märgitud põhitegevusalal
vähemalt kolm viimast aastat enne taotluse esitamist; on teinud tulu- ja sotsiaalmaksuga
maksustatud väljamakseid 2019. a vähemalt 6000 eurot ulatuses; tema 2020. a perioodi
märts-aprill käive on langenud 30% või rohkem võrreldes 2019. a sama perioodiga; on
esitanud seisuga 12. märts 2020. a litsenseeritud teoste esitusi kooskõlas autoriõiguse
seadusega ja tasunud autoritasud vastavalt sõlmitud litsentsilepingutele; korraldab
autorite ning esitajate loomingu avalikke esitusi muusikalavastuste ja kontsertidena,
millele on müüdud avalikult pileteid; on teavitanud avalikkust taotluses esitatud etenduse
või kontserdi toimumisest; tema põhitegevusala äriregistri järgi ei ole muu hulgas üks
järgmistest teenusest: majutus, reklaamiagentuur, suhtekorraldus ja teabevahetus,
üritusturundus; ta ei tegele salvestatud muusikaga seotud kontsertide korraldusega ning
tegeleb autoriloomingu elavas ettekandes kontsertide korraldusega; on esitanud 2019. a
kohta Maksu- ja Tolliametile ettevõtlusest saadud tulude deklaratsiooni vorm E kui
tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga;
9) käesoleva lõike punktis 7 nimetamata muusikavaldkonna tugiteenuse pakkujast taotleja
äriregistris märgitud põhitegevusala on seotud helindamis- ja stuudioteenuse, agentuuri,
mänedžmendi või kirjastamise teenuse pakkumisega või ta tegutseb avaliku
kontserdipaigana; osutab teenust põhitegevusena kontserdikorraldajatele,
muusikakollektiividele või esitajatele vähemalt kolm viimast aastat enne taotluse
esitamist; on teinud tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid 2019. a vähemalt
6000 eurot ulatuses; tema 2020. a perioodi märts-aprill käive on langenud 30% või
rohkem võrreldes 2019. a sama perioodiga; tema põhitegevusala äriregistri järgi ei ole
muu hulgas üks järgmistest teenusest: majutus, reklaamiagentuur, suhtekorraldus ja
teabevahetus, üritusturundus; ei tegele salvestatud muusikaga seotud kontsertide
korraldusega ning tegeleb autoriloomingu elavas ettekandes kontsertide korraldusega.
Avaliku kontserdipaigana ei käsitleta siinkohal etendusasutusi ega kohaliku omavalitsuse
haldusalas olevaid asutusi. Taotleja, kes tegutseb avaliku kontserdipaigana teenindab
siseruumides Tallinnas või Tartus vähemalt 30 avalikku ja müüdud piletiga kontserti
aastas; Tallinnast või Tartust väljaspool tegutsev taotleja teenindab vähemalt kümme
avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas; omab kontserdi läbiviimiseks vajalikke
tugiteenuseid; on esitanud 2019. a kohta Maksu- ja Tolliametile ettevõtlusest saadud
tulude deklaratsiooni vorm E kui tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga;
10) taotlejast disaini valdkonna eraõiguslik juriidiline isik tegutseb isetootva disaineri
põhimõttel; on tegutsenud disainivaldkonnas vähemalt kolm viimast aastat enne taotluse
esitamist; tema viimase kolme aasta keskmine majandusaasta käive on vähemalt 25000
eurot; tema tegevusalaks on materjalipõhine disain; tema tegevus põhineb
autoriloomingul;
11) kunstivaldkonna taotleja on tegutsenud kunstivaldkonnas vähemalt taotluse esitamisele
eelneva poole aasta jooksul; tema põhitegevus on seotud näitusetegevuse korraldamisega
kujutava kunsti valdkonnas või kunstialase tugiteenuse pakkumisega professionaalsetele
kunstnikele või kunstiasutustele Eestis, sealhulgas stuudio- või tootmisruumide rendile
andmine, teenused produktsiooni, näitusetegevuse või arendustegevuse alal;
12) filmivaldkonna taotleja on saanud 2018. – 2020. a SA Eesti Filmi Instituudi toetuste
eraldamise eeskirja või kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 25 alusel
tootmistoetust filmile, mille tootmine, sealhulgas ettevalmistus, filmivõtted,
järeltootmine, katkes seoses eriolukorra kehtestamisega, või levitoetust, sealhulgas
Euroopa väärtfilmilevi toetust filmile, mille kinolinastused katkesid seoses eriolukorra
kehtestamisega või mille kinolinastused ei alanud seoses eriolukorra kehtestamisega, kuid
millele tehti linastusperioodiks turunduskampaania;
13) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja suhtes varasemalt toetuse tagasinõudmise
otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi
maksmata.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 toodud nõuet ei kohaldata käesoleva määruse § 4
lõike 1 punktis 1 ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 nimetatud kunstivaldkonna
taotlejale ja punktis 12 nimetatud filmivaldkonna taotlejale. Kunstivaldkonna taotleja 2019. a
majandustegevusest laekunud tulu ja erasektori toetus kokku peab moodustama vähemalt 5%
kogutuludest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5-12 toodud nõudeid ei kohaldata käesoleva määruse §
4 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotlejatele.
§ 5. Nõuded taotlusele
Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) teave, kui taotleja on taotlenud samadele vältimatutele püsikuludele toetust samal ajal
mitmest COVID-19 abimeetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või
välisabi vahenditest;
3) eriolukorra eelne 2020. a eelarve, sealhulgas kõik tulud ja kulud, investeeringud ja muud
kohustused võrdluses eriolukorra mõjusid arvestava 2020. a korrigeeritud eelarvega;
4) seletuskiri eelarve juurde, milles käsitletakse muutuseid tulude ja kulude struktuuris,
sealhulgas summaliselt, mis on hinnanguline tulude langus kitsalt eriolukorra ajal; kulude
struktuuris ülevaade kokkuhoiu kohtadest ja muudest kulude muutustest, sealhulgas mitte
põhitegevusega seotud tegevustega kaasnevad kulud ja tulud;
5) käesoleva lõike punktis 4 nimetatud seletuskirjas sisuline ülevaade tegevusplaani
muutustest ja selle mõjust eelarvele ja tegevuse jätkusuutlikkusele;
6) käesoleva lõike punktis 4 nimetatud seletuskirjas teave Eesti Töötukassa töötasu hüvitise
meetmest saadud hüvitise suuruse kohta või kui meetmesse ei pöördutud või sinna ei
kvalifitseerutud, siis vastav põhjendus;
7) taotlejaks olev juriidiline isik, välja arvatud riigi raamatupidamiskohustuslane, esitab
tõendatud info 2019. a majandustegevusest laekuva tulu suuruse kohta kogutuludest.
Tõendada saab raamatupidamisprogrammi väljavõtte või majandusaasta aruande või selle
projekti või maksuameti tõendi või statistikabaasi info alusel;
8) muusikavaldkonna taotleja, välja arvatud riigi poolt asutatud sihtasutus, esitab
möödapääsmatute kuludega, sealhulgas piletimüügiga seotud dokumendid, käibe languse
kohta Maksu- ja Tolliameti tõendi või raamatupidamisprogrammi väljavõtte,
kuludokumentidega seotud kinnitused, juhul kui kulusid ei tagastatud või tagastati
osaliselt, püsikulusid tõendavad dokumendid, mis kinnitavad kulude regulaarsust ja
vältimatust, regulaarset tegevust kinnitava kontsertide ja muu muusika valdkonnaga
seotud tegevuste ülevaate aastast 2019. a ja 2020. a; avalik kontserdipaik esitab kohaliku
omavalitsuse kinnituskirja kontserdipaiga mõjust kohalikule kultuurielule;
9) disainivaldkonna taotleja esitab Eesti Disainerite Liidu kinnituskirja, millest nähtub, et
taotleja tegevus põhineb autoriloomingul ja ta tegutseb isetootva disaineri põhimõttel
materjalipõhise disaini alal;
10) kaastootjast filmivaldkonna taotleja esitab välismaise kaastootja kinnituskirja
kaasrahastuse tühistamise kohta COVID-19 puhangust tingitud kriisi tõttu;
11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud
toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
§ 6. Taotluse esitamine
(1) Taotlusvooru üldeelarve ning eelarve jaotuse valdkondade kaupa kinnitab kultuuriminister
käskkirjaga.
(2) Taotluste esitamise tähtajast ja valdkondlikust eelarvest teavitab toetuse andja oma
veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab
taotluse kättesaamist.
(5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblik kulu on vältimatu kulu, mis on põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, on
kooskõlas õigusaktidega, on tõendatud algdokumentidega ja tasutud toetuse saaja
arvelduskontolt ning on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti
finantsaruandluse standardile.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, eelarveprognoosi kohaselt realistlik, vajalik
ja tõhus käesoleva määruse § 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks.
(3) Mitteabikõlblik kulu on
1) kulu, mis ei ole seotud põhitegevusega;
2) kulu, mis ei ole seotud vältimatute kuludega;
3) kulu, mis on tekkinud enne abikõlblikkuse perioodi;
4) mitterahaline kulu;
5) kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest või
kindlustuslepingu alusel;
6) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
7) rahatrahv ja rahaline karistus;
8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
9) muusikavaldkonna taotlejal, välja arvatud riigi poolt asutatud sihtasutus, inventari
soetamise kulu.
§ 8. Abikõlblikkuse periood
Abikõlblikkuse periood on 1. märts 2020 kuni 31. detsember 2020.
§ 9. Toetuse suurus
(1) Toetuse maksimaalne summa riigiabina on 800 000 eurot taotleja kohta.
(2) Toetuse maksimaalne summa vähese tähtsusega abina on 200 000 eurot taotleja kohta.
(3) Toetuse maksimaalne summa käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 8 ja 9 nimetatud
muusikavaldkonna taotlejale on 15 000 eurot.
(4) Toetuse summa leitakse proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks arvutatakse põhjendatud
maksimaalsete vajaduste kogusumma ja valdkonna eelarve vahe. Taotleja põhjendatud
maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab nimetatud vajaduste
kogusumma valdkonna eelarvet nii, et taotlejatele eraldatav kogusumma oleks võrdne
valdkondliku eelarvega.
4. peatükk
Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
§ 10. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 4
lõikes 1 ja/või lõike 2 punktis 1-4 toodud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma
algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse § 34
sätestatud korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni,
taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles
esinevad puudused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda
taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab
taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab
sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud
tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse § 4, 5 ja 7 sätestatud nõuded.
(7) Toetuse andja kaasab filmivaldkonna taotluste menetlemisse SA Eesti Filmi Instituudi ja
muuseumivaldkonna taotluste menetlemisse Muinsuskaitseameti.
§ 11. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas
määrused nimetatud nõuetele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud.
Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja nõusolekut
ei küsita, kui taotluse osaline rahuldamine on tingitud käesoleva määruse § 9 lõikes 4 toodud
toetuse jaotamise metoodikast.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või
täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine
on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane
teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse
andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal,
välja arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada registrist või
andmeallikast.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse § 4 ja 5 sätestatud
tingimustele või taotletud toetuse summa ei vasta käesoleva määruse § 7 sätestatule või
teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;
4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.
(7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 12. Toetuse maksmine
(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise
otsuse tegemist.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast
kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine
§ 13. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta aruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud
tähtajal.
(2) Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu.
(3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates.
(4) Aruanne peab sisaldama
1) tegevusaruannet toetuse mõjust toetuse saaja jätkusuutlikkusele;
2) informatsiooni lõpliku 2020. a eelarve täitmise kohta.
§ 14. Toetuse tagasinõudmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja
kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) aruandest selgub, et toetuse saaja tegevus oli ilma toetuseta jätkusuutlik;
2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
3) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
4) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
5) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
6) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase
kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist
reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti.
(3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse
kehtima hakkamise päevast alates.
6. peatükk
Määruse rakendamine
§ 15. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse alates 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2020.a.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas Tarvi Sits
minister kantsler
Kultuuriministri määruse „COVID- 19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja
spordivaldkonnale“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib COVID-19 puhangust tingitud
erakorralise abi andmist valdkondlikele organisatsioonidele nende põhitegevusega seotud kulude ja
eesolevate möödapääsmatute kulude, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud,
kompenseerimiseks. Riigi 2020. aasta lisaeelarvega on nähtud ette rahalised vahendid eriolukorraga
kaasnevate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva
eriolukorra mõju leevendamiseks.
Kultuuri- ja spordivaldkonna abipaketi suurus on ühtekokku 25 miljonit eurot, millega
Kultuuriministeerium soovib tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkust. Lisaeelarvega
püütakse katta nende möödapääsmatuid kulusid ning toetada lisaks vabakutselisi loovisikuid,
treenereid ja rahvakultuurikollektiivide juhte. Pakett jaguneb kaheks: kultuuri- ja spordivaldkonnas
tegutsevate füüsiliste isikute toimetuleku toetamine (kogumaht 5,2 mln eurot) ning kultuuri- ja
spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide juba tehtud kulude ja eesolevate
möödapääsmatute püsikulude kompenseerimine (kogumaht 19,8 mln eurot).
Eelnõuga luuakse mehhanism organisatsioonide tõendatud kriisikahjude kompenseerimiseks.
Täpsemad tingimused on välja töötatud sõltuvalt sektori spetsiifikast ja kahjude esialgselt
prognoositud ulatusest. Antud meetmest saavad toetust nii riiklik, munitsipaal- kui ka erasektor.
Toetuse andmise üldtingimused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määrusega
nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva
eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“. Eelnõu on seotud
Euroopa Komisjoni teatisega „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-
19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–
9) (edaspidi ajutine raamistik).
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle
Põld (e-post
[email protected], telefon 628 2347) ja õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post
[email protected], telefon 628 2224), kes tegid ka eelnõu juriidilise ekspertiisi,
Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja Merju Künnapuu (e-post
[email protected],
telefon 628 2269) ning eelnõu väljatöötamise oli kaasatud Kultuuriministeeriumi kunstide osakond,
spordiosakond ja kultuuriväärtuste osakond oma sisunõunike kaudu.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 15 paragrahvist.
1. peatükk
Üldsätted
Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi tingimused
valdkondlike organisatsioonide põhitegevusega seotud kulude, mille katmiseks planeeritud tulud on
oluliselt vähenenud, kompenseerimiseks. Eelnõuga nähakse ette erakorralise abi taotlemise, saamise
ning vahendite kasutamise tingimused.
Lõike 2 kohaselt tuleb eelnõuga reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu vastavaid
õigusakte, kui toetust antakse riigiabina või vähese tähtsusega abina, ja haldusmenetluse seadust.
Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on mõeldud Euroopa Komisjoni riigiabi ajutise raamistiku
reeglistikku, selle alusel toetuse andjale eraldatud riigiabi loas kehtestatud tingimusi ning teisi
Eestile otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamises ja toetuse andmise
ülesannete täitmises juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada
haldusmenetluse seaduse sätted kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega.
Lõike 3 kohaselt ei kohaldata eelnõu taotlejatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu
otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga
kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue
tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll
esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude
kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on
saabunud või mitte.
Lõige 4 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et kui antakse vähese tähtsusega abi, ei tohi seda
kasutada näiteks tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või
liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,
turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning
ka abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.
Lõikes 5 sätestatakse riigiabi taotlejale nõue, et ta ei tohi olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt
raskustes 31. detsembri 2019. a seisuga. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on toodud
grupierandi määruse artikkel 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata alltoodud tunnustele.
1. Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud
väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu
kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud
kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse
äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole märgitud osa- või
aktsiakapitalist. Piiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel on osadeks jaotatud
osakapital, ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.
2. Äriühing, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud VKE, kus vähemalt mõnel liikmel on
piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole
oma arvetel olevast kapitalist.
3. Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav
maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava
maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis iseloomustab
ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti (mida reguleerib
pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid
ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust
võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole
võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda
ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist).
4. Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid
lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt
ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: üks on päästmisabi ja teine on
restruktureerimisabi ja nende hulka ei loeta ajutise raamistiku alusel antavat abi. Neid antakse
raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta nendest raskustest välja tuua. Seda võib anda kümne aasta
jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi.
5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: i) on ettevõtja arvestuslik
finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja ii) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete
kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKEd.
Lõike 6 kohaselt on toetuse andja Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium vastutab
taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse
saamise võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne.
Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud valdkondlike
organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamine läbi ühekordse abi andmise ja toetuse andmise
tulemusena on tagatud valdkondlike organisatsioonide majanduslik jätkusuutlikkus pärast COVID-
19 pandeemia raugemist.
Paragrahviga 3 kehtestatakse riigiabi reeglite kohaldumine.
Lõike 1 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse §
30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.
Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping
ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest
ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,
soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd,
kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade
kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab toetuse andja iga taotluse puhul
eraldi, kas toetus loetakse riigiabiks, vähese tähtsusega abiks või mitte.
Lõikes 2 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited vastavatele
regulatsioonidele.
Lõike 3 kohaselt peab toetuse andja kontrollima enne riigiabi andmist, et kogu avaliku sektori
toetus ühele taotlejale riigiabi ajutise raamistiku alusel ei ületaks 800 000 eurot. Kontrolli tehakse
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist.
Lõikes 4 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele
ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme
eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu
riigipoolset toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas
summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse
summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
Lõike 5 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised
ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2 lõike 2
kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:
1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht-
, või järelevalveorgani liikmetest;
3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega
sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste
aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe
või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel
vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste
sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune
majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist ning
Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid
üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.
Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks
eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise,
põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada 200
000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud ka riigiabi
ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju vähese
tähtsusega abi on ettevõtjale antud.
2. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine
Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud.
Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale.
Punkti 1 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole
likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse
kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Punkti 2 kohaselt peab taotleja 2019. a majandustegevusest laekunud tulu ja erasektori toetus kokku
moodustama vähemalt 10% kogutuludest, kuid mitte vähem kui 5000 eurot. Omatulu osakaalu
arvutamisel kogutuludest ei võeta arvesse ühekordseid sihtotstarbelisi eraldisi, remondi- ja
investeeringutoetusi. Sektori eripärasid arvestades, ei kehtestata nõuet filmivaldkonna taotlejale,
välja arvatud eelnõu § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevustoetuse saajad. Lisaks tehakse eelnõu §
4 lõikega 3 erand kunstivaldkonna taotlejale. Tema 2019. a majandustegevusest laekunud tulu ja
erasektori toetus kokku peab moodustama vähemalt 5% kogutuludest. Samuti ei kohaldu
kunstivaldkonna taotlejale 5000 euro nõue.
Punktis 3 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile seisuga 12.
märtsi 2020. Kui taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue
täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole
tekkinud riigi ees rahalist võlga enne Vabariigi Valitsuse poolt eriolukorra välja kuulutamist.
Punktis 4 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise võlga
kui see on kohane arvestades taotleja õiguslikku vormi.
Punktides 5 – 12 kehtestatakse taotlejatele erinevaid nõudeid valdkondade lõikes. Nõuded
valdkondadele on erinevad lähtudes valdkondade spetsiifikast, tehtud prognoosidest ning meetme
eelarve jagunemisest valdkondade vahel. Nõudeid ei kohaldata eelnõu § 4 lõike 1 punktis 1
nimetatud tegevustoetuse saajatele.
Punktis 5 sätestatakse nõue muuseumivaldkonna taotlejale. Muuseumivaldkonna taotleja peab
vastama muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud mõistele ja peab olema esitanud Statistikaametile
2019. a kohta aruande „Muuseum“.
Punktis 6 sätestatakse nõuded teatrivaldkonna taotlejale, kes peab olema esitanud
repertuaaristatistika andmeid 2018. a või 2019. a kohta hiljemalt 1. mail 2020. a statistikabaasi
statistika.teater.ee, kelleks peab olema etendusasutus, millel on avalikult kättesaadav repertuaari
ülevaade, sealhulgas lavastuste tutvustused koos loomingulise meeskonna nimekirjaga, regulaarne
etendustegevus ja avalikult kättesaadav mängukava ning loominguline ja tehniline meeskond, kes
saab oma tegevuse eest tasu. Nõuete kaudu soovitakse suunata toetus professionaalsetele
etendusasutustele, mitte harrastusteatritele.
Punktis 7 sätestatakse nõue, et muusikavaldkonna taotlejaks saab olla taotleja, kes on saanud 2020.
a toetust taotlusvoorust „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ või „Muusikafestivalid ja
suursündmused“ või „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ või „Muusikakonkursid“ või
“Eesti kultuur maailmas“. Nõuet ei kohaldata eelnõu § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotlejatele.
Nõude mõte seisneb selles, et toetust saavad taotleda kõik juriidilised isikud, kes on saanud
nimetatud taotlusvoorudest projektitoetust 2020. aasta muusikavaldkonnaga seotud tegevuste
läbiviimiseks.
Punktis 8 sätestatakse, et muusikavaldkonna taotleja, kes ei ole saanud toetust seletuskirja eelmises
punktis kirjeldatud taotlusvoorudest, kuid kes tegutseb kontserdikorraldaja, muusikakollektiivi või
esitajana, peab olema tegutsenud kontserdikorraldajana, muusikakollektiivina või esitajana
vähemalt kolm viimast aastat.
Eelnõu kontekstis käsitletakse avaliku kontserdina iseseisvat muusikasündmust esitajate poolt
autorlusega muusikateoste ettekandmiseks, mille info on avalikustatud lisaks korraldaja tegevusi
kajastavatele veebikanalitele, sealhulgas koduleht või sotsiaalmeedia, ka teistes avalikes
infokanalites ja piletimüük on avatud kõigile huvilistele.
Eelnõu kontekstis käsitletakse kontserdikorraldajana juriidilist isikut ja füüsilisest isikust ettevõtjat,
kes on kolmel viimasel aastal regulaarselt korraldanud muusikateoste autorite ning esitajate
loomingu avalikke esitusi muusikalavastuste või kontsertide formaadis, millest on teavitatud
avalikkust ja millele on müüdud pileteid, samuti moodustab kontserdikorraldaja müügitulu
valdavalt piletimüük avalikele kontsertidele ja avaliku kontserdiga seotud reklaamimüük.
Kontserdikorraldaja määratluse alla kuuluvad ka regulaarselt toimuvate muusikafestivalide
korraldajad.
Eelnõu kontekstis käsitletakse muusikakollektiivi ja esitajana juriidilist isikut ning füüsilisest isikust
ettevõtjat, kes on viimasel kolmel aastal andnud püsikoosseisuna või sooloesinejana regulaarselt
avalikke kontserte avaliku kontserdi tähenduses. Muusikakollektiivi iseloomustab püsiv koosseis ja
avalikult kättesaadav tutvustus, avalike kontsertide info ning muusikanäited. Esitajal on lisaks
eelnimetatule avalikult kättesaadav informatsioon loominguliste partnerite ja koostööpartnerite
kohta, näiteks erinevad loomingulised kollektiivid, kontserdikorraldajad, agentuur või mänedžment.
Punktis 9 sätestatakse, et muusikavaldkonna tugiteenuse pakkuja, kes ei ole saanud toetust
seletuskirja punktis 7 kirjeldatud taotlusvoorudest, peab olema tegutsenud kontserdikorraldajatele,
muusikakollektiividele ja esitajatele tugiteenuste pakkujana vähemalt kolm viimast aastat.
Tugiteenustena käsitletakse eelnõu kontekstis eelpool nimetatud sihtrühmale helindamisteenuse
pakkumist, stuudiorendi teenust, agentuuri ja mänedžmendi teenust ning muusikakirjastamise
teenust.
Avaliku kontserdipaigana käsitletakse eelnõu raames juriidilisi isikuid ja füüsilisest isikust
ettevõtjaid, kes haldavad rentnikuna või omanikuna elava muusika esituseks sobilikke siseruume,
kus on viimasel kolmel aastal toimunud regulaarne kontserditegevus. Tallinnas või Tartus
tegutsevas avalikus kontserdipaigas korraldatakse vähemalt 30 avalikku kontserti, mille tingimused
lähtuvad eelnõus toodud avaliku kontserdi mõistest. Tallinnast või Tartust väljaspool tegutsevates
avalikes kontserdipaikades korraldatakse vähemalt kümme avalikku kontserti. Avalik kontserdipaik
peab pakkuma kontserdikorraldajale, muusikakollektiivile ja esitajale avalikuks kontserdiks
vajalikke tugiteenuseid nagu muusika avalikuks esituseks sobivat heli- ja valgustehnikat ja tehnilist
teenindust, saaliteenindust, piletimüüki, turvateenust, nõuetekohaseid sanitaartingimusi. Avaliku
kontserdipaigana ei käsitleta eelnõu kontekstis etendusasutusi ja kohalikule omavalitsusele
kuuluvaid kontserdipaiku.
Lisaks ei kohaldata punkti 8 ja 9 kohaselt eelnõu nendele muusikavaldkonna juriidilistele isikutele
ja füüsilisest isikutest ettevõtjatele, kelle põhitegevus ei ole seotud kontserdikorralduse või elava
muusika esitusega, sealhulgas nendele, kes pakuvad majutus- ja toitlustusteenust,
reklaamiagentuuri, suhtekorralduse ja teabevahetuse teenust, samuti üritusturunduse teenust ning
vaba aja veetmise teenust, mille sisu on seotud valdavalt salvestatud muusika esitusega.
Punkti 10 kohaselt toetatakse meetmega disainerite mikro- ja väikeettevõtteid, isetootvaid
disainereid, kelle elatusallikas on autorilooming, mida nad müügi eesmärgil tiražeerivad.
Autoriloomingu all mõistetakse originaalteoseid, mis on autori enda intellektuaalse loomingu
tulemus autoriõiguse seaduse tähenduses. Toetatakse disainer-ettevõtjaid, kelle ettevõte on
materjalipõhise disaini alal vähemalt kolm aastat tegutsenud, viimase kolme aasta keskmine
majandusaasta käive on vähemalt 25000 eurot ning kes loovad soovitavalt professionaalsel tasemel
ekspordipotentsiaaliga uudse vormikeelega materjalipõhiseid tooteid.
Punkti 11 kohaselt on kunsti valdkonna toetused suunatud väärtusahela võimalikult laiale
kaasamisele olukorras, kus loovisikutele suunatud loometoetustega on üksikisikute vajadused
kaetud eraldi meetmega. Kunsti publikule vahendajatena on tähtsaks sihtrühmaks näituseasutused,
mis on eriolukorra ajal olnud sunnitud uksed sulgema, paljudel on sellest tingituna kadunud
omatulu teenimise võimalused. Samas kohustuste täitmiseks ning põhitegevuse jätkamiseks tuleb
teha planeerimata lisakulutusi, seda ka neil, kes oma tegevusega omatulu ei teeni. Lisaks
näituseasutustele võivad toetust taotleda ka kunstiprofessionaalidele (nii loovisikud kui
kunstikorraldajad) tugiteenuseid pakkuvad ettevõtjad, kellele kriis on põhjustanud kahjusid.
Tugiteenuseid tõlgendatakse siinkohal laialt – nii produktsioonipindade rendi (stuudiod, ateljeed
jms), teoste valmistamise ja installeerimise, näitusetegevuse korraldamise ja teenindamise, kunstiga
seotud kirjastamistegevuse, vahendus- ja arendustegevuste jms alal valdkonna professionaalide
jaoks oluliste teenuste pakkumisena. Taotlejalt võidakse täiendava infona paluda teenuse
kasusaajate nimekirja või tehtud tööde ülevaadet, kui sellekohane info taotlusest ei selgu. Taotleja
peab Eesti kunstielus olema tegutsenud vähemalt pool aastat – selle suhteliselt lühikese
tegutsemisaja nõude põhjuseks on kunstielu spetsiifiline arengufaas, kus dünaamilist kunstivälja
iseloomustab uute algatuste jõuline esile tõus.
Punktiga 12 kehtestatakse nõue, et filmivaldkonna taotleja peab olema saanud 2018. – 2020. aastal
SA Eesti Filmi Instituut (EFI) tootmistoetust filmile, mille tootmine katkes seoses eriolukorra
kehtestamisega. Kuna EFI on eesti filmide arendus-, tootmis- ja levitsükli ning euroopa väärtfilmide
levi pearahastaja, siis on meede seotud EFI toetusega.
Filmiprojekti arendustegevusi eriolukord kriitiliselt ei mõjuta, küll aga filmi tootmistegevusi. Lisaks
peatas eriolukorrast tingitud kinode sulgemine filmi, sealhulgas euroopa väärtfilmi, käimasoleva
kinolevi või ei võimaldanud filmi planeeritud kinolevi alustada, kuid filmile tehti juba
turunduskampaania. Ka sellisel puhul peab taotleja filmi saamata jäänud levitulude või
turunduskulude kompenseerimiseks olema eelnevalt saanud EFI levitoetust.
Punktis 13 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne
varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus
tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud
tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus
tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust
tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat
toetust maksma tagasi tähtajaks.
Lõikega 3 sätestatakse seletuskirja käesoleva lõike punktis 2 kirjeldatud erisus filmi- ja
kunstivaldkonnale.
Lõikega 4 täpsustatakse, et punktides 5-12 toodud nõudeid ei kohaldata Kultuuriministeeriumist
2020. aastal tegevustoetust saanud taotlejatele. Erisus tehakse sellepärast, et toetuse andja on toodud
nõudeid ja nende täitmist kontrollinud käesoleval aastal tegevustoetuse eraldamisel.
Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele ehk milliseid andmeid ja dokumente peab
taotlus sisaldama.
Taotlusele tuleb lisada taotleja kriisi/eriolukorra eelne 2020. aasta eelarve ja võrdlusena
kriisi/eriolukorra mõjusid arvestav korrigeeritud eelarve. Eelarve peab olema terve 2020. aasta
kohta, mitte ainult eriolukorra aja kohta. Eelarve peab olema kinnitatud juhtorgani poolt ning seal
peab olema välja toodud kõik taotleja tulud ja kulud. Tulude ja kulude esitamise detailsus on vaba,
kuid peab olema piisav, et aru saada asutuse spetsiifikast tulenevalt tema tulude struktuurist ja
kulude struktuurist. Riigi poolt asutatud sihtasutus ja avalik-õiguslik juriidiline isik võib kasutada
näiteks eelarve formaati, mida on kinnitanud nõukogu.
Seletuskirjas, mis tuleb lisada eelarve juurde tuleb välja tuua muutused tulude struktuuris (kui
majandustegevusest laekuva tulu langus on üheselt põhjendatav eriolukorraga, siis lisada juurde
info näiteks sponsorluse ja muude toetuste muutuses/ära jäämises, kui see peaks juhtuma); tulude
juures välja tuua summaliselt, mis on hinnanguline tulude langus kitsalt eriolukorra ajal; tulude
puhul selgitada tulude taastumise loogikat peale eriolukorra lõppu (näiteks kuidas, mis perioodi
jooksul ja mis mahus nähakse külastatavuse taastumist); kulude struktuuris (ülevaade kokkuhoiu
kohtadest ja muudest kulude muutustest); sisuline ülevaade tegevusplaani muutest ja selle mõjust
eelarvele; teave Eesti Töötukassa meetmesse pöördumise osas: kui Töötukassa meetmesse
kvalifitseeruti, siis milline oli saadud hüvitise suurus ehk kulude kokkuhoid (sest Töötukassa
maksab toetuse töötajale ja see avaldub eelarves mitte tulude poolel, vaid kulude poolel
kokkuhoiuna). Välja tuua ka lühipõhjendus, et kui Töötukassaasse ei pöördutud või sinna mingil
põhjusel ei kvalifitseerutud; info muude abimeetmete kohta.
Paragrahviga 6 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru üldeelarve ja eelarve jaotuse valdkondade vahel ning sees
kultuuriminister. Toetuse taotlemine toimub vooruliselt.
Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja
taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise
päeva.
Lõigetes 3-5 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kõiki
ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema
esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub
Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu.
Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust
tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud
tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval.
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus
Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.
Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik kui ta on vältimatu ja põhjendatud, tekib abikõlblikkuse
perioodil, on tõendatud algdokumentidega ja tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ning on selgelt
eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. Lisaks peab
kulu olema kooskõlas nii Euroopa Liidu kui ka siseriikliku õigusega. Tegemist on kulu
abikõlblikuks lugemise üldpõhimõtetega.
Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis
on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka Euroopa Liidu
toetusi reguleerivate õigusaktidega. Euroopa Liidu õiguse kooskõlas olemise tingimus seisneb
näiteks selles, et kui toetuse andmine tähendab ühtlasi riigiabi andmist, tuleb järgida riigiabi loas
või VTA määruses sätestatud lisatingimusi kulu abikõlblikkusele. Riigisisese õiguse kooskõlas
olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima maksuseadustest ja
riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid kulude tegemisel.
Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on
põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks.
Toetuse andja hindab kulu realistlikkust ja põhjendatust esitatud eelarve ja prognoosi alusel.
Näiteks on põhjendatud ka enne eriolukorra algust võetud kohustuste tagasimaksed (pangalaenude,
liisingute tagasimaksed, põhivara soetused), mille katteallikaks oli planeeritud rahavoog
majandustegevusest laekuvast tulust.
Lõikega 3 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend.
Paragrahviga 8 kehtestatakse meetme abikõlblikkuse periood.
Tulenevalt lisaeelarve § 5 lõikest 1 võib lisaeelarvega eraldatavaid COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud meetmete vahendeid kasutada
üksnes selles seaduses ette nähtud eesmärgil ja ulatuses. Lisaeelarve kehtib eelarveaastal ning seega
võib vahendeid kasutada tekkepõhiselt kuni 2020. aasta 31. detsembrini. Lisaks sätestab riigiabi
ajutine raamistik ning selle alusel toetuse andjale Euroopa Komisjoni poolt eraldatud riigiabi luba
abikõlblikku perioodina 01.03.2020 - 31.12.2020.
Paragrahviga 9 kehtestatakse toetuse suurus.
Lõike 1 ja 2 kohaselt on taotletava toetuse maksimaalne lubatud summa riigiabina 800 000 eurot ja
vähese tähtsusega abina 200 000 eurot taotleja kohta. Riigiabina toetuse eraldamisel tuleb arvestada,
et 800 000 eurot ülempiir riigiabi ajutise raamistiku alusel on kogu avaliku sektoripoolne kriisiabi
kokku. Vähese tähtsusega abi võib riigiabile juurde arvestada.
Lõikega 3 kehtestatakse toetuse ülempiir muusikavaldkonna taotlejale. Ülempiiriks on 15 000 eurot
taotleja kohta ning nõue puudutab ainult neid taotlejaid, keda nimetatakse eelnõu § 4 lõike 2 punktis
8 ja 9. Ülempiiri kehtestamise vajadus tuleneb valdkondlikust spetsiifikast, valdkondlikust eelarvest
ning prognoositud taotlejate suurest hulgast.
Lõike 4 kohaselt leitakse toetuse summa taotleja kohta proportsionaalsuse põhimõttel arvestades
taotlejate põhjendatud maksimaalsed vajadused ning valdkonna eelarve vahe. Taotlejate
maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab koguvajadus
valdkondlikku eelarvet. Kui koguvajadus ületab valdkonnale mõeldud eelarvet vähendatakse
kõikide taotlejate maksimaalset vajadust võrdselt teatud protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav
summa saab võrdseks valdkondliku eelarvega.
4. peatükk
Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
Paragrahviga 10 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest
arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik
haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline
aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.
Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud või kui taotlus ei
vasta eelnõu § 4 lõikes 1 või § 4 lõike 2 punktides 1-4 sätestatud tingimustele. Kui taotlust ei esitata
tähtajaks, ei ole tehniliselt e-keskkonnas võimalik taotlust esitada.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib ennistada
toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema
mõjuv põhjus.
Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus
ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente
taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale
edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad
täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub eelnõu §
10 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud
nõue täidetuks.
Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 10 lõikes 4 sätestatud tähtaja
jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna
ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne
tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates.
Lõike 6 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul,
kui on täidetud kõik eelnõu § 4, 5 ja 7 sätestatud nõuded. Juhul kui taotleja ja/või taotluse
vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda ei kõrvaldata,
tunnistab toetuse andja taotleja ja/või taotluse nõuetele mittevastavaks ning teeb taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
Lõike 7 kohaselt kaasab toetuse andja filmivaldkonna taotluste menetlusse SA Eesti Filmi Instituudi
ja muuseumivaldkonna taotluste menetlusse Muinsuskaitseameti. Kaasamine on seotud
vastavuskontrolli läbiviimisega. Taotluse esitatakse toetuse andjale ja otsuse taotluse kohta teeb
toetuse andja.
Paragrahvis 11 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord ning
üldised alused.
Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse.
Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud
nõuetele.
Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline taotluse rahuldamise otsus tehakse
taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse.
Osaline rahuldamine on põhjendatud näiteks juhul, kui kõik taotleja poolt esitatud kulud eelarves ei
ole toetuse andja jaoks põhjendatud, vajalikud või piisavalt tõhusad organisatsiooni
jätkusuutlikkuse tagamiseks. Osalise rahuldamise korral on toetuse andjal kohustus taotleja ära
kuulata. Kui kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. Taotleja nõusolekut ei küsita,
kui taotluse osaline rahuldamine on tingitud eelnõu § 9 lõikes 4 toodud metoodikast.
Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Juhul kui mõni nõue ei ole taotluse
menetlemise ajal täidetud ja selle mittetäidetus ei takista taotluse menetlemist ning kui on
tõenäoline, et see nõue on mõistliku aja jooksul täidetav, võib taotluse rahuldada
kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja peab
tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise aja jooksul. Nõuetekohase
kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras. Erisus on vaid
selles, et toetust ei või välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust
toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse
saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea vastavasisulist teavet esitama juhul, kui toetuse
andja saab selle ise tuvastada.
Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas
või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse
kontrolli või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.
Lõike 7 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
Paragrahviga 12 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetus makstakse toetuse saajale ühes osas kümne tööpäeva jooksul
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
Lõikega 2 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse
kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine
Paragrahviga 13 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Aruande esitab toetuse saaja
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajal.
Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg ja täpsustatakse, et aruanne
tuleb toetuse andjale esitada e-keskkonna kaudu.
Lõikes 4 sätestatakse, millist infot peab toetuse saaja aruandes kajastama.
Paragrahviga 14 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist
nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega,
sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või
muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel.
Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta.
Lõike 2 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta
kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul
toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Erisus on ebaseadusliku, väärkasutatud või
ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha
kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse
nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–
29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr
2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud
kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse
andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.
Lõike 3 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast
arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab
haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle kättetoimetamisest koostoimes
haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha
menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või
seda muudetakse.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk ta haldusmenetluse seaduse kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on
tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid
asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
6. peatükk
Määruse rakendamine
Paragrahviga 15 reguleeritakse eelnõu rakendamist. Eelnõu rakendatakse tagasiulatuvalt alates
01.03.2020 ning kuni 31.12.2020.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Toetuse andjale on väljastatud riigiabi eraldamiseks
Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise
„Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT
C 91 I, 20.3.2020, lk 1-9, edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3.1 alusel riigiabi luba. Samuti
järgitakse vähese tähtsusega abi andmisel VTA määruses toodud nõudeid. Eelnõu alusel antakse abi
alates 01.03.2020, mis on kooskõlas riigiabi loas sätestatuga kuni 31. detsember 2020. a. Lisaks ei
kohaldata eelnõud riigiabi taotlejale, kes on raskustes 31.12.2019. a seisuga grupierandi määruse
tähenduses.
4. Eelnõu mõju
Eelnõu kavandamisel on arvestatud regionaalsuse põhimõtet nii, et abi saajate hulka kuuluksid abi
vajavad organisatsioonid üle Eesti.
Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu rakendamisega ei kaasne toetuse andjale lisakulusid. Rakendamiseks vajalikud vahendid
19,8 miljonit eurot eraldatakse toetuse andjale riigieelarvest. Eelnõu rakendamisega seotud
eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja majandustulemustes ja jätkusuutlikkuses.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 27.04.2020. a istungil.