MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 8
Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse
nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise
tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule,
spordiklubile ja spordikoolile ning selle
omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile,
ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise
ja tagasinõudmise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel.
§ 1. Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse
määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile
ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise,
tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine
Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise
tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle
omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja
tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:
„§ 181. Täiendav toetus
(1) Täiendav toetus on ette nähtud spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile lapsi ja kuni
24-aastaseid (kaasa arvatud) noori ettevalmistavas astmes, treeningastmes ja meisterlikkuse
astmes töölepingu alusel juhendava 3. ja kõrgema kutsetasemega treeneri tööjõukulu katmiseks
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi olukorras.
(2) Täiendavat toetust eraldatakse kuni kolme kalendrikuu eest ajavahemikus 2020. aasta aprillist
juunini.
(3) Täiendavat toetust eraldatakse tingimusel, et sama treeneri tööjõukulu katmiseks ei ole
käesoleva määruse alusel 2020. aastaks toetust eraldatud.
(4) Spordialaliit, spordiklubi või spordikool peab tagama täiendava toetuse saamisega seotud
treenerile toetatud kuude eest töötasu maksmise vähemalt treeneri töölepingus kokkulepitud
tööajale vastava Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.
(5) Täiendava toetuse saamiseks peab spordialaliit, spordiklubi või spordikool vastama käesoleva
määruse § 4 lõigetes 1, 11 ja 3–9 sätestatud nõuetele. Käesoleva määruse § 4 lõigetes 5 ja 6
sätestatud nõuetele vastavust arvestatakse 2020. aasta 1. märtsi seisuga.
(6) Täiendava toetuse saamiseks peab spordialaliit, spordiklubi või spordikool olema
registreeritud vastavalt Eesti spordiregistris või Eesti Hariduse Infosüsteemis vähemalt kolm
kuud käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud taotluse esitamise tähtpäevaks.
(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab täiendava toetuse saamisega seotud
treener vastama käesoleva määruse § 5 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetele. Kui treeneri kutse
taotletava täiendava toetuse perioodi jooksul aegub, eraldatakse täiendavat toetust kutse
kehtivuse lõpuni.
(8) Spordialaliit, spordiklubi või spordikool peab olema kandnud täiendava toetuse saamisega
seotud treeneri andmed 2020. aasta 1. märtsi seisuga töötamise registrisse ametinimetusega
„treener“ või „instruktor“ (ametikoodi algus 3422 või 3423) ja treeneri tööleping peab kehtima
vähemalt taotletava täiendava toetuse perioodi lõpuni.
(9) Täiendava toetuse saamisega seotud treeningrühm peab vastama käesoleva määruse §-s 6
sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavust arvestatakse 2020. aasta 1. märtsi seisuga.
(10) Täiendavat toetust nõuetele vastava treeneri tööjõukulu katmiseks eraldatakse vastavalt
treeneri poolt spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis juhendatavate treeningrühmade
treeningtundide summale, kuid mitte rohkem kui 24-treeningtunnise nädalakoormuse eest kõigi
selle treeneri tööjõukulu katmiseks täiendavat toetust saama õigustatud spordialaliitude,
spordiklubide ja spordikoolide peale kokku.
(11) Täiendava toetuse määr 24-treeningtunnise nädalakoormuse eest on 250 eurot kuus.
Väiksema nädalakoormusega töötava treeneri tööjõukulu katmiseks eraldatakse täiendavat
toetust proportsionaalselt väiksemas määras. Mitmes spordialaliidus, spordiklubis või
spordikoolis lapsi või noori treeniva treeneri tööjõukulu katmiseks eraldatud täiendavale
toetusele kohaldatakse käesoleva määruse § 7 lõiget 11.
(12) Taotlus täiendava toetuse saamiseks esitatakse elektroonilise keskkonna kaudu toetuse
andjale kahe nädala jooksul Kultuuriministeeriumi ja toetuse andja kodulehel täiendava toetuse
taotlemise võimaluse teatavaks tegemisest arvates.
(13) Täiendava toetuse taotluse esitamisele kohaldatakse käesoleva määruse § 8 lõikeid 2–4 ja §
9.
(14) Täiendava toetuse taotluses esitatakse andmed muu toetuse saamise kohta COVID-19
haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud riigi 2020.
aasta lisaeelarve vahenditest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse
üksuselt.
(15) Toetuse andja kontrollib täiendava toetuse taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõigetest
1, 3 ja 5–9 tulenevatele nõuetele, rakendades selleks vajaduse korral käesoleva määruse § 10
lõikes 2 nimetatud meetmeid.
(16) Toetuse andja otsustab täiendava toetuse eraldamise kümne tööpäeva jooksul täiendava
toetuse taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Täiendava toetuse otsusele kohaldatakse
käesoleva määruse § 12 lõikeid 3–5.
(17) Täiendav toetus makstakse välja kümne tööpäeva jooksul täiendava toetuse eraldamise
otsustamisest arvates.
(18) Kui spordialaliidul, spordiklubil või spordikoolil on toetuse andja ees võlgnevusi, võib
toetuse andja kehtestada täiendava toetuse eraldamise otsusele kõrvaltingimuse, mille kohaselt
tuleb võlgnevused täiendava toetuse saamiseks kõrvaldada. Sellisel juhul makstakse täiendav
toetus välja kümne tööpäeva jooksul võlgnevuste kõrvaldamisest arvates.
(19) Toetuse andja kontrollib Maksu- ja Tolliameti kaudu kohustuslike maksude ja maksete
tasumist treenerite eest, kelle tööjõukulu katmiseks täiendav toetus eraldati.
(20) Kui pärast täiendava toetuse eraldamise otsustamist selgub, et spordialaliit, spordiklubi või
spordikool või toetuse saamisega seotud treener või treeningrühm ei vasta täiendava toetuse
saamise ajal käesoleva paragrahvi lõigetest 1, 3 või 5–9 tulenevatele nõuetele, täiendavat toetust
ei kasutata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil või ei täideta käesoleva paragrahvi
lõikest 4 tulenevat kohustust, on toetuse andjal õigus täiendava toetuse eraldamise otsust muuta
või see kehtetuks tunnistada ning enammakstud täiendav toetus tagasi nõuda.“;
2) paragrahv 181 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesoleva määruse § 1 punkt 2 jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas Tarvi Sits
minister kantsler
Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri
tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile
ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse,
jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga luuakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi
leevendamiseks toetusmeede, mida rakendatakse riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel
eraldatavate vahendite arvel. Toetusmeede on mõeldud spordialaliidule, spordiklubile ja
spordikoolile lapsi ja kuni 24-aastaseid (kaasa arvatud) noori töölepingu alusel juhendava 3. ja
kõrgema kutsetasemega treeneri tööjõukulu osaliseks katmiseks. Toetuse ülempiir täiskohaga ehk
24-treeningtunnise nädalakoormusega töötava treeneri kohta on 250 eurot kuus. Toetust
eraldatakse kuni kolme kalendrikuu eest ajavahemikus 2020. aasta aprillist juunini. Toetuse saaja
peab tagama toetuse saamisega seotud treenerile toetatud kuude eest töötasu maksmise vähemalt
treeneri töölepingus kokkulepitud tööajale vastava Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu
alammäära ulatuses.
Meetmest saab abi umbes 190 spordiorganisatsiooni ja -kooli ning nende kaudu 397 treenerit.
Määruse toetust puudutavad sätted jõustuvad üldises korras ja kehtivad 2020. aasta lõpuni.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor
(
[email protected], 628 2260) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi
(
[email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei
sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (
[email protected], 628 2220).
Määrusega muudetakse kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu
toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile
ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise,
tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ (edaspidi treeneri toetuse kord) redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 09.04.2020, 12.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga luuakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi
leevendamiseks toetusmeede, mida rakendatakse riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel
eraldatavate vahendite arvel. Kuivõrd uus meede on mõeldud spordiorganisatsioonidele ja -
koolidele ning selle tingimused on ka muus osas sarnased treeneri toetuse korras sätestatuga,
kavandatakse asjakohane regulatsioon kõnealusesse korda. Treeneri toetuse korra kehtestamise
aluseks olev volitusnorm spordiseaduse (edaspidi SpS) § 91 lõikes 7 võimaldab korda vajalikul
määral täiendada.
Eraldatav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.
Eelnõu § 1 punkt 1 – treeneri toetuse korda täiendatakse §-ga 181, mis sätestab koroonaviiruse
levikuga seotud kriisi leevendamiseks eraldatava treeneri tööjõukulu täiendava toetuse (edaspidi
täiendav toetus) maksmise alused. Tegemist on Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr
31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva
eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi
1
toetusmeetmete üldtingimused) § 8 lõike 2 tähenduses toetusmeetmega, mille lõplik kasusaaja on
füüsiline isik ning mille eesmärgiks ei ole vähenenud või kaotatud töötasu hüvitamine (töötasu
vähenemine või kaotamine ei ole kõnealuse meetme tingimus).
Lõike 1 kohaselt on täiendav toetus ette nähtud spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile
lapsi ja kuni 24-aastaseid (kaasa arvatud) noori ettevalmistavas astmes, treeningastmes ja
meisterlikkuse astmes töölepingu alusel juhendava 3. ja kõrgema kutsetasemega treeneri
tööjõukulu katmiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi
olukorras. Kui muidu eraldatakse treeneri toetuse korra kohaselt sarnast toetust vähemalt 5.
kutsetaset omava treeneri tööandjale, siis koroonaviiruse leviku tõttu 12. märtsil välja kuulutatud
eriolukorrast tuleneva negatiivse majandusliku mõju leevendamiseks pakutakse laste ja noorte
treeninguid korraldavatele spordialaliitudele, spordiklubidele ja spordikoolidele töötasu maksmisel
täiendavat tuge, laiendades toetuse saamisega seotud isikute ringi. Täiendava toetuse saamisega
seotud treeneril peab olema kehtiv treeneri kutse, kuid selle tase ei oma tähtsust. Sarnaselt
tavaolukorras eraldatavale toetusele on sätestatud treenitavate noorte vanuse ülempiir ja asjaolu, et
täiendava toetuse saamisega seotud treeneriga peab olema sõlmitud tööleping. Võlaõiguslike
lepingute alusel tööd tegevatele treeneritele tasumiseks täiendavat toetust ei eraldata.
Lõige 2 näeb ette, et täiendavat toetust eraldatakse kuni kolme kalendrikuu eest ajavahemikus
2020. aasta aprillist juunini. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide jaoks on tegemist eeldatavasti
raskeimate kuudega. Kuna märtsi alguses treeningud veel toimusid, ei ole seda kuud toetatavasse
perioodi hõlmatud. Kuigi eriolukord ei pruugi sama kaua kesta, läheb spordiorganisatsioonidel ja -
koolidel senise tegevuse taastamisega tõenäoliselt aega, mistõttu on täiendava toetuse eraldamine
ka juunikuuks põhjendatud.
Lõike 3 kohaselt eraldatakse täiendavat toetust tingimusel, et sama treeneri tööjõukulu katmiseks
ei ole treeneri toetuse korra alusel 2020. aastaks toetust eraldatud. Kuna täiendava toetuse
eraldamine ei sõltu treeneri kutsetasemest, võivad spordialaliidud, spordiklubid ja spordikoolid
täiendavat toetust taotleda põhimõtteliselt ka selliste treenerite tööjõukulu katmiseks, kes vastavad
treeneri toetuse korras tavaolukorras toetuse saamiseks kehtestatud tingimustele ehk omavad
vähemalt 5. kutsetaset, kuid kelle tööjõukulu katmiseks pole tavapärast toetust mingil põhjusel
taotletud. Et vältida samade isikute tööjõukulu katmise topelt toetamist, on sätestatud kõnealune
piirang.
Lõige 4 kohustab spordialaliitu, spordiklubi ja spordikooli tagama täiendava toetuse saamisega
seotud treenerile toetatud kuude eest töötasu maksmise vähemalt treeneri töölepingus
kokkulepitud tööajale vastava Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära ulatuses.
Täiskohaga töötava treeneri nädalakoormus on 24-treeningtundi ja sellise koormusega töötava
treeneri brutotöötasu peab olema Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 115
„Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 2020. aastal vähemalt 584 eurot kuus. Väiksema
koormusega töötavale treenerile tuleb tagada töötasu maksmine proportsionaalselt väiksemas
määras. Täiendava toetuse saamise tingimuseks ei ole töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 37
kohane töötasu vähendamine, mistõttu eraldatakse täiendavat toetust ka sellistele
spordialaliitudele, -klubidele ja -koolidele, kes suudavad jätkuvalt maksta treeneritele töötasu
alammäärast kõrgemat tasu. Kui spordialaliit, -klubi või -kool on aga siiski olnud sunnitud treeneri
töötasu TLS § 37 alusel vähendama, ei saa seda TLS § 37 lõike 1 kohaselt teha selliselt, et treeneri
töötasu langeks alla töötasu alammäära. Seega on kohane täiendava toetuse saamise tingimusena
nõuda, et töötasu maksmine vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära ulatuses peab
olema tagatud.
2
Lõike 5 kohaselt peab spordialaliit, spordiklubi või spordikool vastama täiendava toetuse
saamiseks treeneri toetuse korra § 4 lõigetes 1, 11 ja 3–9 sätestatud nõuetele, kusjuures § 4 lõigetes
5 ja 6 sätestatud nõuetele vastavust arvestatakse 2020. aasta 1. märtsi seisuga. Viidatud nõuded on
järgmised:
- spordialaliit ja -klubi on esitanud õigeaegselt ja korrektselt andmed Eesti spordiregistrile
(edaspidi spordiregister) ning spordikooli andmed on nõutud korras kantud ja uuendatud Eesti
Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS) (§ 4 lõige 1);
- spordialaliit, -klubi või -kool peab olema esitanud viimase majandusaasta aruande seaduses
ettenähtud korras ja tähtajal äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile (§
4 lõige 11);
- spordialaliit, -klubi või -kool peab laste ja noorte arvestust nimede ja isikukoodide alusel (§ 4
lõige 3);
- spordialaliit, -klubi või -kool on jaotanud lapsed ja noored vastavalt vanusele ja
ettevalmistusele tunniplaani alusel tegutsevatesse treeningrühmadesse (§ 4 lõige 4);
- lapse või noore treenimine spordialaliidus, -klubis või -koolis peab olema kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis lepingu või muu dokumendiga tõendatav (§ 4 lõige 5);
- spordialaliidul, -klubil või -koolil on ruumid või treeningpaigad tunniplaanis kajastatud
treeningute läbiviimiseks ja nende kasutamiseks on vajadusel sõlmitud lepingud nende
omanike või haldajatega (§ 4 lõige 6);
- spordialaliit, -klubi või -kool on määranud raamatupidamise eest vastutaja ning korraldab
raamatupidamist järgides kehtivaid õigusakte ja Eesti head raamatupidamistava (§ 4 lõige 7);
- spordialaliit, -klubi või -kool avaldab internetis kehtivad tunniplaanid, info treenerite,
treeningrühmade ja treeningpaikade kohta ning tal on toimiv e-posti aadress ja kontakttelefon
(§ 4 lõige 8);
- spordialaliit, -klubi või -kool teeb toetuse andjaga koostööd, esitades toetuse andja nõudmisel
kõik taotluse menetlemiseks ja hilisemaks toetuse kasutamise kontrollimiseks vajalikud
andmed (§ 4 lõige 9).
Tegemist on nõuetega, mida kohaldatakse ka tavapärase treeneri tööjõukulu toetuse eraldamisel.
Paragrahvi 181 lõikes 5 ei viidata treeneri toetuse korra § 4 lõigetele 2 (maksuvõla puudumine) ja
10 (registreeritus spordiregistris või EHIS-es vähemalt kuus kuud). Maksuvõla puudumist
täiendava toetuse taotlejate puhul ei kontrollita, kuna toetusmeetmete üldtingimuste kohaselt ei
ole meetmete puhul, mille lõplik kasusaaja on füüsiline isik, sellist kohustust. Spordiregistris või
EHIS-es registreerituse osas kohaldub täiendava toetuse taotlejatele § 181 lõike 6 kohane
eriregulatsioon. Paragrahvi 4 lõigetes 5 (lapse või noore treenimise dokumentaalne tõendatus) ja 6
(treeningpaiga olemasolu) sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel arvestatakse märtsikuu alguse
ehk nii-öelda kriisieelset seisu. Mõlema nõude puhul on eriolukord jätnud oma jälje – paljud
lapsevanemad on lapse treenimiseks sõlmitud lepingud üles öelnud ning spordialaliitudel, -
klubidel ja -koolidel on olnud omakorda mõistlik treeningpaikate kasutamiseks sõlmitud lepingud
kulude kokkuhoiu eesmärgil üles öelda. Need asjaolud ei tohi takistada kriisist väljatulemiseks
mõeldud abi saamist.
Lõike 6 kohaselt peab spordialaliit, spordiklubi või spordikool olema täiendava toetuse saamiseks
registreeritud vastavalt spordiregistris või EHIS-es vähemalt kolm kuud täiendava toetuse taotluse
esitamise tähtpäevaks. Tavapärase treeneri tööjõukulu toetuse taotlemisel kohaldub sarnane nõue
kuuekuulise tähtajaga (vt treeneri toetuse korra § 4 lõiget 10). Tähtaega on lühendatud, et
kriisiolukorras saaksid täiendavast toetusest abi võimalikult paljud spordiorganisatsioonid ja -
koolid. Samal ajal on mitme kuu taguse registreerituse nõudmine siiski oluline tagamaks, et
täiendava toetuse taotleja ja saaja näol on tegemist reaalselt toimima hakanud
spordiorganisatsiooni või -kooliga.
3
Lõige 7 sätestab nõuded täiendava toetuse saamisega seotud treenerile. Sätte kohaselt peab
täiendava toetuse saamisega seotud treener lisaks § 181 lõikes 1 sätestatule vastama treeneri
toetuse korra § 5 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetele ning kui treeneri kutse taotletava täiendava
toetuse perioodi jooksul aegub, eraldatakse täiendavat toetust kutse kehtivuse lõpuni. Täiendava
toetuse saamisega seotud treener ehk treener, kelle tööjõukulu katmiseks täiendavat toetust
taotletakse, peab vastama järgmistele tingimustele:
- treener peab omama vähemalt 3. kutsetaset (kuivõrd tegemist on treenerikutse madalaima
tasemega, siis teisisõnu peab tegemist olema isikuga, kellel on treeneri kutse; § 181 lõige 1);
- treener peab treenima lapsi või kuni 24-aastaseid (kaasa arvatud) noori (§ 181 lõige 1);
- treener peab töötama töölepingu alusel (§ 181 lõige 1);
- treener ei tohi olla rikkunud SpS §-s 11 sätestatud reegleid ja treenerilt ei tohi olla võetud
spordialal ja lastega tegutsemise õigust (§ 5 lõige 2);
- treeneri kutse ja juhendatav spordiala peavad kattuma, välja arvatud treeneri toetuse korra
lisas 1 nimetatud erandid (§ 5 lõige 4).
Tegemist on sarnaste tingimustega, nagu tavapärase treeneri tööjõukulu toetuse puhul.
Põhimõtteline erinevus seisneb konkreetse kutsetaseme (5.) nõude puudumises. Täiendavat toetust
makstakse ainult kutse kehtivuse ajal, kuna kehtiva treenerikutseta isiku näol ei ole formaalselt
tegemist treeneriga, vaid sporditegevust juhendava treenerikutseta isikuga ning treeneri tööjõukulu
toetuse süsteemi aluseks olev SpS § 91 näeb ette üksnes treeneri tööjõukulu toetamise.
Lõike 8 kohaselt peab spordialaliit, spordiklubi või spordikool olema kandnud täiendava toetuse
saamisega seotud treeneri andmed 2020. aasta 1. märtsi seisuga töötamise registrisse
ametinimetusega „treener“ või „instruktor“ (ametikoodi algus 3422 või 3423) ja treeneri tööleping
peab kehtima vähemalt taotletava täiendava toetuse perioodi lõpuni. Kõnealune tingimus on
seatud eesmärgiga arvestada kriisieelset töötajate koosseisu ja vältida võimalikke hilisemaid
fiktiivseid kandeid. Maksukorralduse seaduse § 252 lõike 3 kohaselt registreeritakse töötamise
alustamine hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Kui täiendava toetuse saamisega
seotud treeneri tööleping täiendava toetuse saamise perioodil lõpetatakse, nõuab toetuse andja
treeneri toetuse korra § 181 lõike 20 alusel enammakstud toetuse spordialaliidult, -klubilt või -
koolilt tagasi.
Lõige 9 näeb ette, et täiendava toetuse saamisega seotud treeningrühm peab vastama treeneri
toetuse korra §-s 6 sätestatud nõuetele, kusjuures nõuetele vastavust arvestatakse 2020. aasta 1.
märtsi seisuga. Paragrahvist 6 tulenevad järgmised nõuded:
- treeningrühm peab vastama treeneri toetuse korra lisaga 2 spordialade ning ettevalmistava,
treening- ja meisterlikkuse astmete kaupa kinnitatud laste ja noorte vanusepiiridele ning laste
ja noorte arvule treeningrühmas;
- taotlemisel treeningrühma kohta esitatavad andmed ei tohi olla vastuolus spordiregistrisse
kantud andmetega. Vajadusel tuleb spordiregistrisse kantud andmeid uuendada;
- treeningrühma koormus peab vastama treeneri toetuse korra lisas 2 esitatud treeningrühma
treeningkoormuse normile, sealjuures ei tohi ettevalmistavas astmes ühe treeningkorra pikkus
ületada kahte akadeemilist tundi;
- ettevalmistava astme treeningrühma arvatakse laps ja noor, kes alustab tegelemist vastava
spordialaga või laps ja noor, kes soovib tegeleda vastava spordialaga harrastaja tasemel;
- treeningastme treeningrühma arvatakse laps ja noor, kes on eelnevalt spordiga tegelenud ja
kelle kehaline ettevalmistus võimaldab treenida treeningastme treeningrühmas ettenähtud
koormustega;
- meisterlikkuse astme treeningrühma arvatakse laps või noor, kes vastab vähemalt ühele
järgnevale tunnusele: 1) kes on arvatud Eesti Olümpiakomitee poolt A, B või C taseme
sportlaseks; 2) kes on arvatud täiskasvanute koondvõistkonda või koondvõistkonna
4
kandidaadiks esindamaks Eestit olümpiamängudel, maailmameistrivõistlusel, Euroopa
meistrivõistlusel, Euroopa Mängudel või vastaval kvalifikatsioonivõistlusel; 3) kes on
saavutanud 1.–16. koha sellistel rahvusvahelisel tippvõistlusel nagu maailma karikavõistluse
etapp, Euroopa karikavõistluse etapp või traditsioonilised ja rahvusvahelise spordialaliidu
kalenderplaani võistlused; 4) kes on saavutanud 1.–12. koha noorte või juunioride
maailmameistrivõistlusel, Euroopa meistrivõistlusel, juunioride maailma karikavõistluse
etapil, juunioride Euroopa karikavõistluse etapil, noorte olümpiamängudel, Euroopa Noorte
Olümpiafestivalil, Euroopa Mängudel, universiaadil või üliõpilaste maailmameistrivõistlusel;
5) kes on kinnitatud noorte, juunioride või noorsoo vanuseklassides Eesti koondvõistkonda
või koondvõistkonna kandidaadiks osalemaks ja valmistumaks vastava vanuseklassi
maailmameistrivõistluseks, Euroopa meistrivõistluseks, noorte olümpiamängudeks, Euroopa
Noorte Olümpiafestivaliks, Euroopa Mängudeks, universiaadiks või üliõpilaste
maailmameistrivõistluseks;
- treeningrühmas treenimine toimub spordialaliidu, -klubi või -kooli poolt kinnitatud
nimekirjade alusel;
- ettevalmistavas astmes ja treeningastmes võetakse laps ja noor ühel spordialal arvesse
ühekordselt ja nimetatud astmetes ei tohi laps ega noor olla ühel spordialal mitme
treeningrühma või mitme spordiklubi või spordikooli nimekirjas;
- treeningastme treeningrühma last või noort võib arvata täiendavalt ühte meisterlikkuse astme
treeningrühma vastava spordialaliidu nõusolekul või spordialaliidu meisterlikkuse rühma
toetuse andja nõusolekul, kuid meisterlikkuse treeningrühma treeneri toetuse suuruse
arvestamisel arvestatakse treeningtunde, mis antakse nendele lastele või noortele lisaks
treeningastmes saadud koormusele;
- spordialaliidu juhatuse otsuse alusel võib meisterlikkuse astme treeningrühma arvata lapse või
noore, kelle vanus ei vasta määruse lisas 2 kinnitatud meisterlikkuse astme vanuse alampiiri
nõuetele.
Tegemist on nõuetega, mida kohaldatakse ka tavapärase treeneri tööjõukulu toetuse eraldamisel.
Täiendava toetuse puhul ei nõuta aga, et kõnealused tingimused oleks täidetud täiendava toetuse
taotlemise või saamise ajal, vaid kriisieelse seisuga. Nagu juba eespool märgitud on paljude laste
ja noorte treeningud eriolukorrast tulenevate piirangute tõttu katkenud ning nende treenimiseks
sõlmitud lepingud üles öeldud. Seega oleks ebamõistlik eeldada, et kõiki loetletud nõudeid saab ka
praegu täita. Treeningrühmadele teatud tingimuste seadmisest päris loobuda siiski ka ei saa, kuna
sellisel juhul oleks võimatu tagada, et täiendavat toetust saab spordiorganisatsioon või -kool, kes
enne koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi regulaarselt, planeeritult ja reglementeeritult
treeningtööd korraldas.
Lõiked 10 ja 11 sätestavad toetussumma kujunemise alused. Täiendava toetuse määr 24-
treeningtunnise nädalakoormuse ehk täistööajaga töötamise eest on 250 eurot kuus. Väiksema
nädalakoormusega töötava treeneri tööjõukulu katmiseks eraldatakse täiendavat toetust
proportsionaalselt väiksemas määras. Ühe treeneri kohta ei maksta täiendavat toetust rohkem kui
24-treeningtunnise nädalakoormuse eest ning mitmes spordialaliidus, -klubis või -koolis lapsi või
noori treeniva treeneri tööjõukulu katteks eraldatud täiendav toetus jaotatakse treeneri
tööandjateks olevate spordialaliitude, spordiklubide või spordikoolide vahel proportsionaalselt
treeneri töökoormusega. Tegemist on sarnaste põhimõtetega, nagu tavapärase treeneri tööjõukulu
toetuse puhul. Toetuse määr on kindlaks määratud eeldatavat taotlejate hulka ja riigi lisaeelarve
võimalusi arvestades.
Lõike 12 kohaselt esitatakse taotlus täiendava toetuse saamiseks elektroonilise keskkonna kaudu
toetuse andjale kahe nädala jooksul Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) ja toetuse andja
kodulehel täiendava toetuse taotlemise võimaluse teatavaks tegemisest arvates. Toetuse andja on
5
vastavalt 2019. aasta 20. juunil sõlmitud halduslepingule nr 3-4.1/335-1 Spordikoolituse ja -Teabe
Sihtasutus (edaspidi ka SKT SA). Treeneri tööjõukulu toetuse taotluste menetlemiseks on välja
töötatud elektrooniline keskkond, mida saab väikeste täienduste järgselt kasutada ka täiendava
toetuse taotluste menetlemiseks. Treeneri tööjõukulu toetusega seonduv info tehakse
kättesaadavaks veebilehel www.sport.ee.
Lõige 13 näeb ette, et täiendava toetuse taotluse esitamisele kohaldatakse treeneri toetuse korra § 8
lõikeid 2–4 ja § 9. Viidatud sätted näevad ette järgmist:
- spordialaliit, -klubi või -kool esitab ühe taotluse kõigi oma nõuetele vastavate treenerite kohta
(§ 8 lõige 2);
- taotluse esitab spordialaliidu, -klubi või -kooli allkirjaõiguslik isik või allkirjaõigusliku isiku
poolt volitatud isik. Taotluse esitamisel kinnitatakse esitatud andmete õigsust (§ 8 lõige 3);
- tähtajaks esitamata taotlusi vastu ei võeta (§ 8 lõige 4);
- toetuse taotlemisel esitab spordialaliit, -klubi või -kool elektroonilises keskkonnas toetuse
andjale treeneri toetuse korra lisas 3 loetletud andmed ning vajadusel taotluse esitaja
esindusõigust tõendava dokumendi (§ 9).
Lõikes 14 sätestatakse täiendava toetuse taotleja kohustus esitada täiendava toetuse taotlemisel
andmed muu toetuse saamise kohta COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud
kriisi leevendamiseks ette nähtud riigi 2020. aasta lisaeelarve vahenditest, muudest
riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt. Kõnealune nõue tuleneb
toetusmeetmete üldtingimuste § 5 lõike 1 punktist 3. Säte ei välista toetuse saamist mitmest
meetmest, kuid selle alusel kogutavad andmed on informatiivse tähendusega ja aitavad tagada, et
mitmest meetmest ei eraldataks toetust samal eesmärgil.
Lõike 15 kohaselt kontrollib toetuse andja täiendava toetuse taotluse vastavust treeneri toetuse
korra § 181 lõigetest 1, 3 ja 5–9 tulenevatele nõuetele, rakendades selleks vajaduse korral § 10
lõikes 2 nimetatud meetmeid. Viidatud § 181 lõiked 1, 3 ja 5–9 puudutavad spordialaliidule,
spordiklubile ja spordikoolile ning toetuse saamisega seotud treenerile ja treeningrühmale
esitatavaid nõudeid. Treeneri toetuse korra § 10 lõige 2 annab toetuse andjale õiguse kasutada
esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks spordiregistri ja rahvastikuregistri asjakohaseid andmeid
ning konsulteerida vastavate spordialaliitude, maakondade spordiliitude ja kohalike
omavalitsustega. Aluse nimetatud andmekogudest päringute tegemiseks annab ka SpS § 91 lõige 6.
Kavandatav treeneri toetuse korra § 181 lõige 15 on kooskõlas toetusmeetmete üldtingimuste § 5
lõike 1 punktiga 4.
Lõige 16 näeb ette, et toetuse andja otsustab täiendava toetuse eraldamise kümne tööpäeva jooksul
täiendava toetuse taotluste esitamise tähtpäevast arvates ning et täiendava toetuse otsusele
kohaldatakse treeneri toetuse korra § 12 lõikeid 3–5. Viidatud lõiked sätestavad otsuse
sisunõuded, otsusest teavitamise kolme tööpäeva jooksul ning toetuse saajate ja toetussummade
avalikustamise toetuse andja veebilehel.
Lõike 17 kohaselt makstakse täiendav toetus välja kümne tööpäeva jooksul täiendava toetuse
eraldamise otsustamisest arvates.
Lõige 18 teeb lõikes 17 sätestatud täiendava toetuse väljamaksmise tähtajast erisuse ja näeb ette, et
kui spordialaliidul, -klubil või -koolil on toetuse andja ees võlgnevusi, võib toetuse andja
kehtestada täiendava toetuse eraldamise otsusele kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb
võlgnevused täiendava toetuse saamiseks kõrvaldada. Sellisel juhul makstakse täiendav toetus
välja kümne tööpäeva jooksul võlgnevuste kõrvaldamisest arvates. Võlgnevuste all peetakse
6
silmas tavapärase treeneri tööjõukulu toetuse tähtaegselt rahuldamata tagasinõudeid.
Kõrvaltingimuse kehtestamise võimalus on kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §
53 lõike 2 punktiga 1. Tegemist oleks HMS § 53 lõike 1 punkti 3 kohase lisatingimusega
(kõrvaldada võlgnevused) haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse (saada täiendavat
toetust) tekkimiseks.
Lõige 19 näeb ette, et toetuse andja kontrollib Maksu- ja Tolliameti kaudu kohustuslike maksude
ja maksete tasumist treenerite eest, kelle tööjõukulu katmiseks täiendav toetus eraldati. Toetuse
andja kontrollib, et täiendava toetuse saamisega seotud treenerite osas oleks toetatud kuudel
tasutud vähemalt treeneri töölepingus kokkulepitud tööajale vastava töötasu alamäära
kohustuslikud maksud ja maksed ehk teeb kindlaks, kas toetuse saaja on täitnud treeneri toetuse
korra § 181 lõikes 4 sätestatud kohustuse. Sarnast kontrolli tehakse treeneri toetuse korra § 16
lõike 1 alusel ka tavapärase treeneri tööjõukulu toetuse saajate üle.
Paragrahvi 181 viimases lõikes nähakse ette toetuse andja õigus täiendava toetuse eraldamise
otsust põhjendatud juhtudel muuta või see kehtetuks tunnistada ning enammakstud täiendav toetus
tagasi nõuda. Sellisteks põhjendatud juhtudeks on kõnealuses paragrahvis sätestatud nõuete vastu
eksimine, näiteks täiendava toetuse kasutamine muul eesmärgil kui konkreetse treeneri tööjõukulu
katmiseks vms. Kavandatav treeneri toetuse korra § 181 lõige 20 on kooskõlas toetusmeetmete
üldtingimuste § 5 lõike 1 punktiga 4.
Eelnõu § 1 punkt 2 ja § 2 – eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse treeneri toetuse korra § 181
kehtetuks ja eelnõu §-s 2 nähakse ette, et kõnealune punkt jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Kuna
treeneri toetuse korra §-s 181 reguleeritakse ajutist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikuga seotud kriisi leevendamiseks mõeldud toetusmeedet, puudub vajadus kõnealust
regulatsiooni treeneri toetuse korras tähtajatult säilitada. Et mahukas paragrahv ei jääks pärast oma
toime lõppemist õigusakti teksti tarbetult koormama, kehtib see 2020. aasta lõpuni. Eelnõu § 1
punkt 1 jõustub üldises korras ehk HMS § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi
Teatajas avaldamist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
Muudatus puudutab umbes 190 spordiorganisatsiooni ja -kooli, kes spordiregistri andmete põhjal
vastavad eelnõuga kavandatud nõuetele. Kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registris ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritutest, keda oli käesoleva
aasta 1. märtsi seisuga 270 085, moodustab selline hulk juriidilisi isikuid ja asutusi 0,07%.
Spordiregistris on andmed kokku 3 124 spordiorganisatsiooni ja -kooli kohta, millest 190
organisatsiooni ja kooli moodustavad 6,1%. Täiendava toetuse saajate näol on seega tegemist
pigem väikese sihtrühmaga.
Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse muudatusega, mis võimaldab pisut leevendada COVID-19
haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisiga kaasnevat negatiivset majanduslikku
mõju ja aitab loodetavasti kaasa sellele, et täiendava toetuse saajad on võimelised pärast
eriolukorra lõppemist oma senist tegevust jätkama.
7
Mõju valdkond: riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju alavaldkond: asutuste korraldus
Kavandatav muudatus mõjutab KuM-iga sõlmitud halduslepingu alusel toetuse andjana tegutseva
SKT SA tööd. Kuna mõjutatud on vaid üks riigi osalusel asutatud sihtasutus, on tegemist väikese
sihtrühmaga.
SKT SA töötajate töökoormus suureneb. Kuna tegemist on ajutise toetusmeetmega ei ole mõju
siiski püsiv. SKT SA on aastate jooksul välja töötanud hästi toimiva süsteemi tavapärase treeneri
tööjõukulu toetuse jaotamiseks ja seni kogunenud teadmisi saab rakendada ka täiendava toetuse
jaotamisel. Seega ei vaja SKT SA töö märkimisväärsel määral ümberkorraldamist ja mõju
asutusele on ebaoluline.
Mõju valdkond: sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud
Mõju alavaldkond: töösuhe
Muudatus mõjutab treenereid, kes ise ja kelle tööandjad vastavad eelnõuga kavandatud nõuetele.
Spordiregistri andmete põhjal on selliseid treenereid 387. Kõigist treenerikutsega treeneritest, keda
on spordiregistri andmetel 3 406, moodustab sihtrühm 11,4%. Tegemist on pigem väikse
sihtrühmaga.
Sihtrühmaga jaoks on tegemist positiivse muudatusega, sest igasugune tugi treenerite tööandjatele
aitab loodetavasti vähendada koondamissituatsioone ning tagab treeneritele sissetuleku ja
töökohtade säilimise.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Täiendavat toetust eraldatakse riigi 2020. aasta lisaeelarve vahendite arvelt. Määruse
rakendamisega kaasnevate täiendavate tegevuste, nagu treeneri tööjõukulu toetuse taotlemise
elektroonilise keskkonna tarkvaralised arendused ja ajutiselt suurenev töökoormus, kulud kaetakse
olemasolevast SKT SA tegevustoetusest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub osaliselt üldises korras ehk HMS § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast
Riigi Teatajas avaldamist ja osaliselt 2021. aasta 1. jaanuaril. Üldises korras jõustub täiendavat
toetust puudutav sisuline regulatsioon. Tulenevalt toetusmeetme tähtajalisest iseloomust jõustub
2021. aasta 1. jaanuaril eelnõu punkt, millega tunnistatakse treeneri toetuse korra täiendus
kehtetuks.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Eesti Olümpiakomiteele ja Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele. Tulenevalt 2020. aasta riigi
lisaeelarve seaduse § 4 lõikest 2 ja toetusmeetmete üldtingimuste §-st 2 esitati eelnõu
heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele.
Eelnõu kohta esitati kaks märkust (vt käesolevale seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelit).
Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu heaks 2020. aasta 27. aprilli istungil.
8
Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused,
sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse,
jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastustabel
Märkuse esitaja Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine
Eesti Olümpiakomitee Eesti Olümpiakomitee poolt teeksin ettepaneku loobuda Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud.
määruse lõige 6-st. Tunnistame, et riigile maksude Kuna toetusmeetmete üldtingimustest ei tulene
maksmine on esmane ja oluline. Praegune olukord on maksuvõla puudumise kontrollimise kohustust
valituse poolt seotud piiratud, et mitte öelda seiskunud meetmete puhul, mille lõplik kasusaaja on
tingimustel tegutsemine. Antud meede aitab sellest füüsiline isik, ja täiendav toetus on selline meede,
olukorrast tingitud tagajärgede pehmendamist. Kahjuks saab maksuvõla puudumise kontrollimisest
esineb meie valdkonnas teatud loomingulisust loobuda.
kuupäevadest kinnipidamisel aga kõik maksud on siiski
tasutud. Antud olukorras määratleda maksukontrolliks
01.märtsi kuupäev ei ole mõistlik, sest seda ei olnud ka
meie klubidel eelnevalt teatatud. Teeme selle ettepaneku,
mitte kaasata lõiget 6, vaid lähtudes soovist, et kõik
klubid, kellel on vajadus saada see lisatoetus, selle ka
saaks ning me oleksime eriolukorras natuke leebemad.
Meie kõikide ühine eesmärk on, et valdkond saaks kiiresti
sellest olukorrast vähem valu saades üle.
Spordikoolituse ja -Teabe Ettepanek jätta määruse muutmise eelnõust välja lõige 6, Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud.
Sihtasutus samuti muuta viiteid lõikele 6 lõigetes (16), (21). Kuna toetusmeetmete üldtingimustest ei tulene
Maksuvõla tagant järgi kontrollimist ei pea eriolukorra maksuvõla puudumise kontrollimise kohustust
tingimustes ratsionaalselt teostatavaks ja selle võla meetmete puhul, mille lõplik kasusaaja on
olemasolul ei tundu toetuse mitteeraldamine senisele füüsiline isik, ja täiendav toetus on selline meede,
korrale ega käitumismudelile vastav olevat. Pean igati saab maksuvõla puudumise kontrollimisest
õigeks nõuete olemasolu, aga nendest nõuetest peaksid loobuda.
taotlejad eelnevalt teadlikud olema.
9