MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2019
aruandeaasta lõpp: 31.12.2019
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Endla Teater
registrikood: 90010769
tänava/talu nimi, Keskväljak 1
maja ja korteri number:
linn: Pärnu linn, Pärnu linn
vald: Pärnu linn
maakond: Pärnu maakond
postisihtnumber: 80010
telefon: +372 4420650
faks: +372 4420652
e-posti aadress:
[email protected]
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 11
Bilanss 11
Tulemiaruanne 12
Rahavoogude aruanne 13
Netovara muutuste aruanne 14
Raamatupidamise aastaaruande lisad 15
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 15
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 18
Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19
Lisa 4 Kinnisvarainvesteeringud 19
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 20
Lisa 6 Kapitalirent 20
Lisa 7 Kasutusrent 21
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 21
Lisa 9 Võlad töövõtjatele 22
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22
Lisa 11 Annetused ja toetused 23
Lisa 12 Tulu ettevõtlusest 23
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 24
Lisa 14 Tööjõukulud 24
Lisa 15 Seotud osapooled 24
Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 25
Aruande allkirjad 26
Vandeaudiitori aruanne 27
2
TEGEVUSARUANNE
Sihtasutus Endla Teater (edaspidi Endla Teater) on etendusasutus, mille eesmärgiks on eesti rahvuskultuuri
rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine kunstiväärtuslike professionaalsete
lavastuse loomise ja esitamise kaudu. Endla Teater asub Pärnu linnas.
Aasta 2019 oli Endla Teatrile eelkõige hea töörütmi saavutamise ja loominguliselt rikkaliku repertuaari aasta,
mis lisas meie kavva väärtuslikke lavastusi erinevale maitsele. See aasta pakkus meie trupile ja tehnilisele
meeskonnale ka mitmeid huvitavaid koostöövõimalusi. 2019.aastaks olime juba piisavalt harjunud uute
lavatehniliste võimalustega, et nende toel pakkuda lavastuste tehnilistesse lahendustesse uusi värve.
Üldine elatustaseme tõus on olnud jätkuvalt mõõdukas ja üha enam on märke sihtturu teadlikkuse kasvust,
mis on heaks eelduseks sihtasutuse arenguvisioonide edukaks rakendamiseks. Teatrihuvi kasvutrend on
iseloomulik kogu teatrimaastikule Eestis.
Teatri põhihooaeg kestab septembrist kuni maini, sellele järgneb suvehooaeg. Kõige tihedama tegevusega
kuud on oktoober-detsember ja veebruar-aprill. September, jaanuar ja mai on pisut rahulikuma töörütmiga.
Hooajalisust kajastav kõver peegeldab selgelt ka teatri külastatavust ja sellega seotud omatulude mahte.
Sihtasutuse nõukogu pidas aasta jooksul koosolekuid 4 korral, 7.veebruaril, 11.aprillil, 12.septembril ja
28.novembril (eelnevalt 2012.a.- 5 korral; 2013.a. – 6 korral; 2014 – 5 korral; 2015 – 4 korral, 2016 – 2 korral,
2017 – 4 korral, 2018 – 4 korral).
2019. aasta jooksul andis Endla Teater kokku 338 etendust, mida käis vaatamas 93 440 külastajat, sealhulgas
1551 huvilist Teatrikinos ja teemaõhtutel. Aktiivne tegevus toimus aasta jooksul ka Teatrikinos, Jazzklubis ja
Teatrigaleriis. Väärtfilmiõhtuid toimus jaanuarist detsembrini 10 korral , teemaõhtuid 2-l korral. Näitusi oli
aasta jooksul 20 ja neist oli võimalik osa saada enam kui 100 tuhandel külastajatel. Viisime oma lavastusi
vaatamiseks ka Eesti teistesse saalidesse. Teatri suvehooaeg toimus seekord ebatraditsioonilisel moel, kus
mängiti kahte vabaõhulavastust Koidula muuseumi aias - Kaili Viidase 2017.a. valminud suvelavastust
„Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“ ja J.V.Janseni sünniaastapäevale pühendatud „Ihu paradiisi“.
Etendusi sai suvehooajal kokku 27 ja külastajaid kogunes vaatama 8 672. Lisaks sihtasutuse enda tegemistele
on teatrimaja avatud ka teistele Eesti teatritele ja ürituste korraldajatele.
Kõigi väikeste aga oluliste asjaolude koosmõjul oleme 2019. aastal saavutanud märgatava hüppe külastajate
arvus.
Kõige publikurohkemateks lavastusteks kujunesid suure saali lavastused. Draamat „Elu ja armastus“
(lavastaja Aare Toikka) külastas 14 542 vaatajat. Muusikali „Oliver Twist“ külastas 8 500 vaatajat ja
komöödiat „Windsori lõbusad naised“ külastas 8 429 vaatajat. Hoogsalt alustas oktoobri lõpus
esietendunud ajalooline komöödia „Pidusöök“ , mis esimese kahe kuu ja 11 etendusega tõi saalidesse 6 161
külastajat.
Endla väikese saali ehk Küüni kõige vaadatum lavastus 2019. aastal oli 2 906 külastusega abieluliste suhete
lugu „Me armastame ja ei tea midagi“ (lavastaja Enn Keerd), millele järgnesid 2 445 külastusega draama
„Daamid“ (lavastaja Enn Keerd) ja 2 181 külastusega romantiline komöödia „Tantsutund“ (lavastaja Enn
Keerd).
Uuslavastusi jõudis aasta jooksul publiku ette 9. Neist suures saalis 4, väikeses saalis 3, ärklisaalis 1 ja vabas
õhus 1. Repertuaariplaan oli koostatud vastavalt teatri arengu- ja tegevuskavast lähtuvatele visioonidele.
Lisaks uutele lavastustele on repertuaaris väga hea valik juba olemasolevaid lavastusi. Neist Testosteroon
(esietendus 2008 suurel laval) on jõudnud aasta lõpuks juba 134 etenduskorrani ja Kõik naistest (esietendus
2015 Küünis) 93 etenduskorrani. Aastat võib eriliseks pidada seetõttu, et tegime lavastuse „Pidusöök“
protsessis koostööd Kinoteatri meeskonnaga (lavastaja rolli täideti meeskonnana kolmekesi). Saime
mõlemapoolselt väga kasulikke ja huvitavaid kogemusi. Samuti oli erakordne, et teater mängis ühel suvel kahte
suvelavastust samas mängupaigas – suve esimeses pooles uuslavastusena „Ihu paradiisi“ ja teises pooles
kolmandat suve järjest „Säärast mulki“. Seoses Koidula muuseumi õueala suuremahuliste ümberehitustega ei
saa me kahjuks „Ihu paradiisi“ 2020.a suvel enam mängida.
Kohtade arv on Endla Teatri suures saalis 572, Küüni saalis enamasti 150 (võib sõltuda lavastusest), Ärklisaalis
kuni 60. Suure saali keskmine täituvus oli aasta lõikes 78 %, Küüni saali täituvus 79 %. Teatri Noortestuudio
osalusel sündinud lavastust „Elvis oli kapis“ mängiti Ärklisaalis 15 korral (keskmine täituvus 75 %).
Teatris töötas kokku 99 inimest (seisuga 31.detsember 2019). Selle aasta kõige hõivatum naisnäitleja oli
Carmen Mikiver 130 etendusega ning kõige hõivatum meesnäitleja Ago Anderson 113 etendusega.
Kogu omateenitud tulu oli 2019.aastal 1 747 368 €, sh. piletitulu 1 114 847 €, ruumide renditulu 107 335 €,
Teatrikohviku tulu 434 171 €, autotranspordil 41 579 €. Riigieelarveline toetus 2019.a oli 1 648 999 €.
Omatulu/riigitoetuse suhe moodustas 51,4% /48,6%.
Finantssuhtarvud ja arvutamise metoodika:
Omatulu kasv - 17 % (omatulu 2019/omatulu 2018)
Sihtfinantseerimise kasv - 7 % (annetused ja toetused 2019/2018)
Maksevalmiduse kordaja - 0,83 (likviidne vara/lühiajalised kohustused)
Maksevõime kordaja - 1,17 (raha + nõuded/lühiajalised kohustused)
Teatri loometegevust korraldas loomingulise juhina Ingomar Vihmar. Otsuste tegemisel ja valikute juures oli
talle toeks teatri loomenõukogu liikmed. Repertuaar kujunes 2019.aastal järgnevalt.
20. jaanuaril esietendus väikeses saalis stseenid kahest abielust „Me armastame ja ei tea midagi“.
Autor Moritz Rinke, tõlkija Olev Mengel, lavastaja Enn Keerd, lavastuskunstnik Liina Unt, valguskunstnik Ivar
Piterskihh, videokunstnik Argo Valdmaa, liikumisjuht Carolina Tagobert.
Osades: Elina Reinold, Ago Anderson, Sten Karpov ja Külli Reinumägi.
22.veebruaril ärklisaalis „Elvis oli kapis“, teatri Noortestuudio lavastus.
Autor Urmas Vadi, lavastaja Ingomar Vihmar, helikujundaja Grete Kivikas.
Osades: Mairo Kasemaa, Kerlin Kiveste, Grete Kivikas, Sigre Kodasma, Alyssa Lõo, Emilie Olsen, Anna-Maria
Pink, Jaanika Rohtla, Gerita Sein, Elina Soosaar, Silver Teearu, Rainis Vesik.
9.märtsil suures saalis muusikal „Oliver Twist“
Lavastaja Peep Maasik (TÜ VKA 12. lend), autorid Charles Dickens / Peep Maasik / Jarek Kasar / Olavi
Ruitlane, dramatiseerija Peep Maasik, helilooja Jarek Kasar, laulusõnade autorid Jarek Kasar ja Olavi
Ruitlane, alusteose autor Charles Dickens, alusteose tõlkija Koidu Reim, kunstnik Rosita Raud (NUKU),
valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Argo Valdmaa, koreograafid Rauno Zubko ja Siim Praats,
Lauluõpetaja Elo Kesküla
Osades: Paul Samuel Vihmar, Jüri Vlassov, Fatme Helge Leevald, Meelis Rämmeld, Silver Kaljula, Ott
Raidmets, Nils Mattias Steinberg, Ireen Kennik, Priit Loog, Carmen Mikiver, Lauri Kink, Tambet Seling, Carita
Vaikjärv, Faustus Bolitšenko, Franko Mirjam, Henry Sarapuu, Jasper Keskpaik, Joosep Käär, Kaur Kesküla, Kert
Johan Sommer, Märten Mägi, Reio Leinus, Robin Mittenbritt, Rudolf Harald Kivi, Hans-Martti Mägar, Lauri
Allikas, Janek Lipponen, Jaan Laur, Ando Loosaar
4.mail suures saalis komöödia „Windsori lõbusad naised“ -
Lavastaja Ingomar Vihmar, autor William Shakespeare, tõlkija Georg Meri, kunstnik Jaanus Vahtra,
valguskunstnik Margus Vaigur, muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar
Osades: Peeter Tammearu, Carita Vaikjärv, Kleer Maibaum, Märt Avandi, Gert Raudsepp, Tambet Seling,
Lauri Kink, Nils Mattias Steinberg, Karl-Andreas Kalmet, Sander Rebane, Fatme Helge Leevald, Carmen
Mikiver, Jaana Rekkor, Ago Anderson, Meelis Rämmeld, Ingomar Vihmar.
5.juunil Koidula muuseumi aias kultuurilooline draama „Ihu paradiis“ -
Idee autor Loone Ots, tekst LooneOts/Kaili Viidas, kunstnik Arthur Arula, muusikaline kujundaja Feliks Kütt,
lauluõpetaja Elo Keskküla, valguskujundaja Ivar Piterskihh, lavavõitluse seadja Hellar Bergmann
Osades: Ott Raidmets, Priit Loog, Jane Napp, Sten Karpov, Triin Lepik, Indrek Taalma, Ingomar Vihmar, Ants
Välimäe, Hellar Bergmann, Rauno Enne, Ando Loosaar ja meeskoor koosseisus: Tõnis Arukask, Ingmar
Bräutigam, Rauno Enne, Richard Ester, Rasmus Ihermann, Margus Kivisik, Aivar Laud, Roland Leesment,
Joosep Lippmaa, Ando Loosaar, Kaspar Ojasoo, Egert Pull, Mart Rebane, Siim Rohtväli, Mattias Andres
Sooniste, Tõiv Tiits, Erik Viik ja Ants Välimäe
5.oktoobril teatri Küünis draama „Daamid“ -
Autor Justine Klava, lavastaja Ennd Keerd, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Kasper Jürimäe, muusikaline
kujundaja Feliks Kütt.
Mängivad Lii Tedre, Karin Tammaru, Jane Napp.
23.oktoobril suures saalis ajalooline komöödia „Pidusöök“ -
Autorid/lavastajad Kinoteater (Henrik Kalmet, Paavo Piik, Paul Piik), kunstnik Illimar Vihmar,
kostüümikunstnik Marie Vinter, koreograaf Rauno Zubko, valguskunstnik Ivar Piterskihh, muusikaline
kujundaja Feliks Kütt.
Osades: Sten Karpov, Märt Avandi, Ago Anderson, Meelis Rämmeld, Sander Rebane, Sepo Seeman ja Carmen
Mikiver.
9.novembril esietendus Küünis draama „Kummitused“ -
Autor Henrik Ibsen, tõlkija Henrik Sepamaa, lavastaja Ingomar Vihmar, kunstnik Jaanus Vahtra, muusikaline
kujundaja Ardo Ran Varres, koreograaf Marge Ehrenbusch, lavavõitluse seadja Tanel Saar, valguskunstnik
Elerin Tammel (TÜ VKA), muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar.
Mängivad Kleer Maibaum, Nils Mattias Steinberg, Tambet Seling, Priit Loog ja Fatme Helge Leevald.
11.detsembril suures saalis lastelavastus „Onu Remuse jutte“ -
Urmas Lennuki dramatiseering Joel Chandler Harrise teosest, alusteose tõlkija Valter Rummel, lavastaja
Peep Maasik, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Kaarel Kuusk, valguskunstnik Ivar Piterskihh,
koreograaf Egely Pruuli (TÜ VKA)
Mängivad Meelis Rämmeld, Sten Karpov, Carmen Mikiver, Jane Napp, Ireen Kennik, Kadri Rämmeld, Ando
Loosaar.
Teatri juures tegutses hooaja jooksul ka Noortestuudio (Ingomar Vihmari ja Kleer Maibaum-Vihmari
juhendamisel). Koos stuudiotöö alustamisega 2018.a. sügisel, alustati ka lavastuse „Elvis oli kapis“
ettevalmistamist, mille esietendus toimus 22.veebruaril 2019.
Kooskõlas teatri arengukavaga jätkusid teatris mitmed lisategevused, mis andsid teatripublikule täiendavaid
võimalusi huvitavalt ja kvaliteetselt oma vaba aega väärtustada ning kultuurihuvidele väärilist rakendust
leida.
Endla Teatrigaleriis toimus aastal 2019 kokku 20 näitust, millest 6 olid teatriteemalised näitused. Kuna Endla
teatrimaja külastajate arv aastas on üle 100 000, siis võib julgelt öelda, et ükski neist ei külastanud
tõenäoliselt teatrit näitust nägemata, küll aga külastas mõni inimene näitust teatrit nägemata.
Peame aastat 2019 väga kordaläinuks. Algas see suurejoonelise vitraazinäitus-oksjoniga, mille autoriks oli Ain
Roost.
Taaskord saime Sammassaalis näha Pärnumaa parimate fotokunstnike väljapanekut, imetleda vaid 18
aastase noore ja andeka Robert Puumeistri gigantseid ja mahlakaid kompositsioone. Võõrustada In Graafika
kunstnike üle kogu maailma ning kaasa elada Diverse Universe rahvusvahelise performace-festivali
esinemistele.
Näha sai väga head fotot, maali ja graafikat. Vast kõige olulisemaks näituseks aastal 2019 pean vanameistri
HERALD EELMA isikunäitust „AVATUD VÄRAV“. Eriti rõõmustas see, et Meister ise näituseavamist oma
kohalolekuga kaunistas.
Küüni koridorides jätkasime 2018 loodud traditsiooni – siin sai näha peamiselt kunsti-, disaini- ja
arhitektuurimaailma tulevikutähti ehk Eesti kunstikõrgkoolides õppivate tudengite töid. Näituste ajad olid
jagatud Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite
vahel.
Ka aastal 2020 plaanime hoida lippu kõrgel ja programmi põneva, et kõik teatrikülastajad leiaksid ühtlasi ka
kunsti, mida imetleda ja millele kaasa mõelda.
Endla Teatrigalerii näitused 2019
TEATRI SAMMASSAALIS
November 2018 - jaanuar2019
KURSI KOOLKOND XXX
Jaanuar-veebruar
Pärnu FOTOFEST 2019
TULEVIK ON TÄNA
"Pärnumaa foto 2018"
Veebruar-märts
Ain Roosti koostatud näitus
SADA AASTAT TEISPOOL KLAASI
Aprill-mai
Robert Puumeister
maalinäitus
MANDRAGORA
Juuni-juuli
KUI LEMMIKLOOMAD RÄÄGIKSID
Pärnu lasteaedade ühisnäitus
August-september
IN GRAAFIKA
Eesti-Läti-Leedu graafikute ühisnäitusel „Ääreala intiimsus / Outskirts Intimacy”
September-oktoober
19.09.-17.10.2019
Kaari Saarma ja Mathura
"MINA OLEN AEDNIK"
Oktoober-november
HERALD EELMA ISIKNÄITUS
„AVATUD VÄRAV“
November-detsember
ALEKSEI KORNILOVI ISIKUNÄITUS
Detsember-jaanuar
MARA LJUTJUKI NÄITUS
„KEEGI VEEL“
TEATRI KÜÜNI GALERIIS
Detsember 2018-jaanuar 2019
Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna
teise kursuse tudengite näitus
EKA LASKE MUL HINGATA ENDA MOODI
Jaanuar-veebruar
TULEVIK ON TÄNA
Pärnu FOTOFEST 2019
Märts
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia STILISEERITUD SIRMINUKUD
Aprill-mai
PALLASE TEKSTIILIOSAKONNA NÄITUS
„MEELTETULETUS“
Juuni-juuli
VOLDEMAR HAASI
120. SÜNNIAASTAPÄEVALE
PÜHENDATUD MÄLESTUSNÄITUS
August-september
IN GRAAFIKA
September-oktoober
VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA
Oktoober-November
DRAAMA 2019 PLAKATIKUNSTI NÄITUS
ENDLA TEATRI KOSTÜÜMIMEISTRITE NÄITUS
23.10-31.12
23.10.-17.12.2019 toimus Küüni galeriis
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna üliõpilastööde näitus
„Tekid ja pingid“.
Endla Teatrikino Koostöös filmilevitajaga Must Käsi toome Endlasse väärtfilme kino Sõprus programmist.
Samuti püüame teatrikino sõpradele esitleda uusi Eesti filme. Filmiõhtutel on tihti kohal ka filmitegijad ise, et
avada huvilistele filmide tegemisega seonduvat ja vastata nende küsimustele.
Filmiõhtuid oli kokku 10 ja neid käis vaatamas 1 404 külalist.
15.jaanuar „J.Pääsukese tõeline elu“ (Eesti 2019)
22.jaanuar „Loojang“ (Ungari, Prantsusmaa 2018)
5.veebruar „ Poevargad“ (Jaapan 2018)
12. märts „Tõde ja õigus“ (Eesti 2019)
26.märts „Kõigest maailma lõpp“ (Kanada, Prantsusmaa 2016)
9.aprill „Skandinaavia õppus“ (Eesti 2019)
7.mai „Nuga südamesse“ Prantsusmaa, Mehhiko, Šveits 2018)
17.september „Humorist“ Tsehhi, Läti, Venemaa 2019)
5.november „Aasta täis draamat“ (Eesti 2019)
10.detsember „Parasiit“ Lõuna-Korea 2019)
Teatrikohvik on teatri iseseisev majandusüksus. Tema väga oluliseks majandusliku seisu mõjutajaks on
etenduste külastatavus majas. Kohvik on suhtlus- ja söögikohaks kõigile majas toimuvate
etenduste/sündmuste külastajaile, samuti oma töötajaile. Kohvik on leidnud teenuse tellijaid ka teatriväliste
sündmuste (tähtpäevad, asutuste peod, seminarid, esitlused jms) läbiviimiseks.
Jätkuvalt pakume oma väljakujunenud aktiivsetele püsikülastajatele Teatribussi teenust, mille kaudu
pakume võimalust külastada teiste Eesti teatrite huvitavamaid lavastusi. Sihtkohaks on olnud mitmel korral
ka Läti Rahvusooper Riias. 2019.aastal toimus erinevatesse etenduspaikadesse 75 väljasõitu, kokku
ligikaudu 3750 külastajale.
2019.a. sügisel algas Endla Jazzklubil juba 15. hooaeg. 2019. aastaks oli Endla Jazzklubisse plaanitud 21
kontserti. Pooled neist toimusid koostöös Eesti Jazzliiduga. Koostegemine EJLga kestab Endla Jazzklubi
algusaastatest (2006), võimaldades kutsuda väikelinna klubisse rahvusvahelise mastaabiga ning kodumaiseid
väga hinnatud interpreete. Keskmiselt oli klubi külastajate arv 60-80 inimest, nimekamate
artistide/koosseisude puhul võimaldavad lisatoolid pakkuda mõnusat muusikalist elamust pea 110 inimesele
Suvisel perioodil on publiku arv kasinam, sest suvituspealinn Pärnu pakub väga mitmekesist meelelahutust ja
külastajad jagunevad paratamatult üle linna toimuvatele sündmustele. Endla Jazzklubi tegevust toetavad:
Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp ja Pärnu linn.
Ruumid, tehnika ja tehniline teenindus on teatri enda õlul. Endla Jazzklubi on algusaastatest peale vedanud
kohalik kultuurikorraldaja-muusikaõpetaja Ülle Ots (endine Jantson).
2019. aastal esitleti Endla Jazzklubis järgmisi kooslusi:
18. jaanuar Helin-Mari Arder & Sven Kullerkupp
Helin-Mari Arder (vokaal), Sven Kullerkupp (klaver)
1.veebruar Jazz.ee ja Endla Jazzklubi LIVE! Mingo Rajandi Kvintett
Mingo Rajandi (kontrabass ja kompositsioonid), Liisi Koikson (vokaal),
Joel Remmel (klaver), Marek Talts (kitarr), Ahto Abner (trummid)
15. veebruar EmeriitBrass Quintet /muusiku haigestumise tõttu jäi ära/
1.märts Jazz.ee ja Endla Jazzklubi LIVE | Kaspar Uljas & Isabel Bermejo (ESP)
Isabel Bermejo (vokaal), Kaspar Uljas (bandoonium)
15. märts Bright Brass
Chris Sommer ja Raimond Vendla (trompetid), Teno Kongi (tromboon),
Enri Remmelgas (tuuba)
29. märts Jazz.ee ja Endla Jazzklubi LIVE | Trio Susanna Aleksandra &
Ain Agan & Jaanis Kill
Susanna Aleksandra (vokaal), Ain Agan (kitarr), Jaanis Kill (kitarr)
12. aprill Jazz.ee ja Endla Jazzklubi LIVE | MA
Maarja Aarma (vokaal), Janno Trump (bass/Moog synth),
Madis Muul (klahvid/klaver), Dmitri Nikolajevski (trummid)
26. aprill TRULLI VIISNURK – öÖTÖö
Allan Järve (trompet), Danel Aljo (tenorsaksofon), Raun Juurikas (klaver),
Heikko Remmel (kontrabass), Toomas Rull (trummid)
10. mai Saame kokku Tomi juures
Marta Lotta Kukk (vokaal), Robi Salumets (klaver), Toomas Voll (klaver), Frederik
Küüts (kitarr), Mirjam ja Kätlin Kits (taustavokaal)
24. mai Jazz.ee ja Endla Jazzklubi LIVE | Kaisa Ling Thing
Kaisa Ling (vokaal, kohatu huumor), Rene Paul (klahvpillid, laul),
Erki-Andres Nuut (klahvpillid, suupill)
7. juuni Kirjanduslik Jazziõhtu – Helin-Mari Arder & Sven Kullerkupp
Helin-Mari Arder (laul), Sven Kullerkupp (klaver, jutt)
21. juuni Jazz.ee ja Endla Jazzklubi LIVE | Ingrid Hagel & Ara Yaralyan
Ingrid Hagel (viiul, vokaal), Ara Yaralyan (kontrabass)
5. juuli Robi Salumets Duo
Robi Salumets (klahvpillid), Jaan Endrik Kirsi (kitarr, trummid)
20. september Jazz.ee ja Endla Jazzklubi LIVE | Liina Saar "Õhtulaulud"
Liina Saar (laul), Joel-Rasmus Remmel (klahvpillid), Jaan Jaanson (kitarr), Mihkel
Mälgand (kontrabass), Ahto Abner (trummid)
27. september Jaanson/Yaralyan/Rull
Jaan Jaanson (kitarr), Ara Yaralyan (kontrabass), Toomas Rull (trummid)
4.oktoober Andres Roots "Waiting Around"
Andres Roots (kitarrid)
18. oktoober Jazz.ee ja Endla Jazzklubi LIVE | Jaanis Kill Band
Carlos Liiv (laul), Jaanis Kill (kitarr), Monika Erdman (bass),
Ramuel Tafenau (löökpillid)
1.november Jazz.ee ja Endla Jazzklubi LIVE | Foyl Aka
Maja Mágedli (vokaal), Arno Grußendorf (kitarr), Mathei Florea (klahvpillid),
Max Hughes (bass), Amund Kleppan (löökpillid)
15. november Trio Maag
Kaspar Uljas (bandoneoon), Marek Talts (kitarr), Mingo Rajandi (kontrabass)
29. november Brian Melvin Band
Jaan Jaanson (kitarr), Aleksander Paal (saksofon),
Taavo Remmel (kontrabass), Brian Melvin (trummid)
13. detsember Jazz.ee ja Endla Jazzklubi LIVE | Josmarine
Joanna “Josmarine” Prääts (vokaal), Mike Both (bass), Rene Tamm (rütmid)
Gulliveri teatrimäng on jätkuvalt pakkunud tegevust erinevas vanuserühmas koolinoortele ja seeläbi osalejaid
teatriga seotud teemadega lähendanud. Ettevõtmise eestvedaja Jaak Känd on seda jätkamas ka 2020.aastal.
Rendipinnad teatri paremas külgtiivas olid 2019.a. jätkuvalt püsirentnike poolt kasutuses. LVM Kinnisvara, OÜ
Trinity-K (Köögimööbli salong), OÜ Lartim (Tervise kauplus) ja Livemix Media on oma bürood kenasti töös
hoidnud. Vabasid ruume väljarentimiseks teatril hetkel ei ole.
2020.aastaks on planeeritud Endla repertuaari täiendama 9 uuslavastust: Sławomir Mrožek „Tango“; Die
Acht (Peter Godazgar, Kathrin Heinrichs, Carsten Sebastian Henn, Jürgen Kehrer, Tatjana Kruse, Ralf Kramp,
Sandra Lüpkes, Sabine Trinkaus) „Hotell laibaga“; Richard Brautigan „Abort “; Arthur Miller „Vaade sillalt “;
A. H. Tammsaare/Ott Kilusk „Põrgupõhja uus Wanapagan“; Jez Butterworth „Jõgi“; Leea ja Klaus Klemola
„Arktilised mängud“; Laura Ruohonen „Üksik“; David Almond „Skellig“.
Endla Teater on 2019.aastal laiendanud oma huvipakkuvat ja mitmekülgset mängukava veelgi. Seda on
võimaldanud tugev loominguline meeskond ja õnnestunud kunstilised valikud. Külalisnäitlejate osalust oli
vaja küll suurendada kuid see leidis positiivset vastukaja kasvanud publikuhuvis. Aasta jääbki annaalidesse
kui väga tegus ja publikurohke teatriaasta. Teatri loominguline ja tehniline meeskond koos tugipersonaliga
on suutnud luua väga erineva sisu ja vormiga lavateoseid. Mängukavasse on lisandunud 9 huvitavat ja
eriilmelist lavastust. Samas on mängukavas olevad lavastused eelnevatest perioodidest pikemalt püsima
jäänud.
Järgnev, 2020.aasta, saab olema uute loominguliste väljakutsete ja välismõjudest tingitud olukorraga
hakkama saamise aasta. 12.märtsil 2020.a väljakuulutatud eriolukord seoses üleilmse koroona pandeemiaga
sunnib meid olema väga paindlikud ja sihikindlad. Kriisi tegelik ulatus ja selle järelmõjud on meile täna veel
teadmata kuid valmis tuleb olla väga keerulisteks valikuteks.
Peame olema paindlikud otsustes, hoidma kainet ja kannatlikku meelt!
Roland Leesment
Juhatuse liige
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 831 237 709 592
Nõuded ja ettemaksed 291 936 375 084 2
Varud 13 810 13 950
Kokku käibevarad 1 136 983 1 098 626
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 122 252 125 151 4
Materiaalsed põhivarad 5 366 787 5 736 039 5
Kokku põhivarad 5 489 039 5 861 190
Kokku varad 6 626 022 6 959 816
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 5 089 5 001 6
Võlad ja ettemaksed 948 949 1 008 062 8
Kokku lühiajalised kohustised 954 038 1 013 063
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 19 634 24 723 6
Kokku pikaajalised kohustised 19 634 24 723
Kokku kohustised 973 672 1 037 786
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 3 082 865 3 082 865
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 839 165 3 100 478
Aruandeaasta tulem -269 680 -261 313
Kokku netovara 5 652 350 5 922 030
Kokku kohustised ja netovara 6 626 022 6 959 816
11
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 1 672 760 1 558 127 11
Tulu ettevõtlusest 1 747 368 1 487 781 12
Muud tulud 6 945 336
Kokku tulud 3 427 073 3 046 244
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -1 191 231 -1 067 625 13
Tööjõukulud -2 133 920 -1 898 902 14
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -372 151 -340 910 4,5
Kokku kulud -3 697 302 -3 307 437
Põhitegevuse tulem -270 229 -261 193
Muud finantstulud ja -kulud 549 -120
Aruandeaasta tulem -269 680 -261 313
12
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -270 229 -261 193
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 372 151 340 910 5
Muud korrigeerimised -118 693 -110 937 10
Kokku korrigeerimised 253 458 229 973
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 83 148 76 164 2
Varude muutus -140 2 133
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -59 025 53 017
Laekunud intressid 1 048 0
Makstud intressid -218 -120
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
118 693 110 937 10
toetustest
Kokku rahavood põhitegevusest 126 735 210 911
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
0 -312 764
soetamisel
Kokku rahavood investeerimistegevusest 0 -312 764
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -5 090 -1 235 6
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -5 090 -1 235
Kokku rahavood 121 645 -103 088
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 709 592 812 680
Raha ja raha ekvivalentide muutus 121 645 -103 088
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 831 237 709 592
13
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses/ Reservkapital
31.12.2017 3 082 865 3 100 478 6 183 343
Aruandeaasta tulem 0 -261 313 -261 313
31.12.2018 3 082 865 2 839 165 5 922 030
Aruandeaasta tulem 0 -269 680 -269 680
31.12.2019 3 082 865 2 569 485 5 652 350
14
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Sihtasutus Endla Teater (edaspidi sihtasutus) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse
standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev standard, mille
põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend
(Üldeeskiri) ning Raamatupidamise toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on
lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestus-põhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Vigade korrigeerimine
2019. a. raamatupidamise aastaaruande rahavoogude aruandes on laekumised sihtfinantseerimisest kajastatud kirjel "Laekumised
sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest" ning korrigeeriti ka võrdlusperioodi andmeid. Tulenevalt sellest on Rahavoogude aruandes
2018. aastal suurendatud kirjet "Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest" ning vähendatud kirjet "Muud korrigeerimised"
summas 110937 eurot.
Raha
Raha ja raha ekvivalendina kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja nõudmiseni hoiuseid pankades.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses (so nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui
esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks,
mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest
mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi,
lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust
tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate
nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue
loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse
ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded) kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis
on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale
varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja
varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis
lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimismaksumus.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteering on teatrihoone juurdeehitus, mida teater ei kasuta oma äritegevuses. Kinnisvarainvesteering kajastatakse
analoogiliselt põhivaraga soetusmaksumuses, millelt on maha arvatud akumuleeritud kulum.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseteks põhivaradeks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 5 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 eurot, kajastatakse
kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse
kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele
15
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega
seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
Materiaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele ainult
juhul, kui need vastavad materiaalsete põhivarade mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus
majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.
Sihtasutus Endla Teater, kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti finantsaruandluse standardit, ei tee kaetava väärtuse teste ega
kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud
selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal bilansipäeval
materiaalsete põhivarade puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral
hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse
summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha
lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse
kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade
allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal
tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise
jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud,
arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned ja rajatised 2-50
Masinad ja seadmed 5-10
Transpordivahendid 5
Muu amortiseeruv põhivara 5
Rendid
Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina.
Sihtasutus kui rendileandja
Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Saadavad rendimaksed
jagatakse kapitalirendinõude põhiosa makseteks ja finantstuluks. Finantstulu kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi
tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed
kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Sihtasutus kui rentnik
Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed
jagatakse finantskuluks ja kohustise vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse
rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Kui rendileping sõlmitakse ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahel, siis klassifitseeritakse rendileping arvestuse lihtsustamise
eesmärgil kasutusrendiks.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad, tellijate ettemaksed ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele
nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaal-väärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis
liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või puudub tingimusteta õigus
kohustise tasumine edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva
Annetused ja toetused
16
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Toetustena käsitletakse sihtasutuse poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning
sihtasutuse poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.
Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele, v.a toetused ettevõtluseks;
2) sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega
eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning
raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
3) tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides
määratud eesmärkidest.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei
kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk,
kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks.
Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.
Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna toetuse saamise tekkepõhisel momendil, st põhivara soetamise
perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalse
või immateriaalse põhivarana. Tegevustoetuse korral võib toetuse saaja seda kasutada suuremal määral oma äranägemisel, sh kas
tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa.
Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks.
Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhiselt.
Tulud
Tulude ja kulude arvestamisel on lähtutud tekkepõhisuse printsiibist.
Tuluna kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus kaupade müügi ja teenuste osutamise eest saadud või saadaoleva tasu
õiglast väärtust, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel.
Kulud
Kulud on kajastatud lähtudes tekkepõhisuse printsiibist.
Seotud osapooled
Sihtasutus Endla Teater seotud osapoolteks on loetud:
- sihtasutuse tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
- sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev
või oluline mõju.
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või Sihtasutus Endla
Teater sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.
17
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 125 945 125 945
Ostjatelt laekumata
125 945 125 945
arved
Maksude ettemaksed ja
9 332 9 332 3
tagasinõuded
Muud nõuded 1 768 1 768
Viitlaekumised 1 768 1 768
Ettemaksed 4 580 4 580
Muud makstud
4 580 4 580
ettemaksed
muud nõuded 150 311 150 311
Kokku nõuded ja
291 936 291 936
ettemaksed
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 155 616 155 616
Ostjatelt laekumata
155 616 155 616
arved
Maksude ettemaksed ja
9 218 9 218 3
tagasinõuded
Muud nõuded 1 563 1 563
Viitlaekumised 1 563 1 563
Ettemaksed 58 376 58 376
Tulevaste perioodide
58 376 58 376
kulud
muud nõuded 150 311 150 311
Kokku nõuded ja
375 084 375 084
ettemaksed
18
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 0 14 916 0 21 416
Üksikisiku tulumaks 0 24 824 0 19 890
Erisoodustuse tulumaks 0 53 0 123
Sotsiaalmaks 0 49 814 0 42 664
Kohustuslik kogumispension 0 2 443 0 2 062
Töötuskindlustusmaksed 0 3 348 0 2 891
Ettemaksukonto jääk 9 332 9 218
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 9 332 95 398 9 218 89 046
Lisa 4 Kinnisvarainvesteeringud
(eurodes)
Soetusmaksumuse meetod
Kokku
Ehitised
31.12.2017
Soetusmaksumus 144 963 144 963
Akumuleeritud kulum -16 913 -16 913
Jääkmaksumus 128 050 128 050
Amortisatsioonikulu -2 899 -2 899
31.12.2018
Soetusmaksumus 144 963 144 963
Akumuleeritud kulum -19 812 -19 812
Jääkmaksumus 125 151 125 151
Amortisatsioonikulu -2 899 -2 899
31.12.2019
Soetusmaksumus 144 963 144 963
Akumuleeritud kulum -22 711 -22 711
Jääkmaksumus 122 252 122 252
2019 2018
Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 33 409 32 768
Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 1 882 317
19
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
Transpordivahendid
Muud põhivarad ettemaksed
masinad ja
seadmed
31.12.2017
Soetusmaksumus 463 629 2 436 648 259 900 2 368 565 2 628 465 288 546 661 284 6 478 572
Akumuleeritud kulum -258 886 -140 779 0 -140 779 -84 067 -483 732
Jääkmaksumus 463 629 2 177 762 119 121 2 368 565 2 487 686 204 479 661 284 5 994 840
Ostud ja parendused 51 600 6 400 58 000 21 210 79 210
Amortisatsioonikulu -48 733 -27 280 -234 902 -262 182 -27 096 -338 011
31.12.2018
Soetusmaksumus 463 629 2 436 648 311 500 2 374 965 2 686 465 309 756 661 284 6 557 782
Akumuleeritud kulum -307 619 -168 059 -234 902 -402 961 -111 163 -821 743
Jääkmaksumus 463 629 2 129 029 143 441 2 140 063 2 283 504 198 593 661 284 5 736 039
Amortisatsioonikulu -48 733 -31 150 -260 301 -291 451 -29 068 -369 252
31.12.2019
Soetusmaksumus 463 629 2 436 648 311 500 2 374 965 2 686 465 309 756 661 284 6 557 782
Akumuleeritud kulum -356 352 -199 209 -495 203 -694 412 -140 231 -1 190 995
Jääkmaksumus 463 629 2 080 296 112 291 1 879 762 1 992 053 169 525 661 284 5 366 787
Lisa 6 Kapitalirent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta
jooksul
lepingL18109578 24 723 5 089 19 634 2,019 euro 15.09.2023
Kapitalirendinõuded
24 723 5 089 19 634
kokku
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta
jooksul
leping L18109578 29 724 5 001 24 723 2,019 Euro 15.09.2023
Kapitalirendinõuded
29 724 5 001 24 723
kokku
20
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Aruandekohustuslane kui rentnik
Renditud varade bilansiline jääkmaksumus
31.12.2019 31.12.2018
Masinad ja seadmed 45 150 50 310
Kokku 45 150 50 310
Lisa 7 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2019 2018
Kasutusrendikulu 16 265 11 611
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2019 31.12.2018
12 kuu jooksul 16 282 11 200
1-5 aasta jooksul 42 805 5 190
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 485 060 485 060
Võlad töövõtjatele 216 274 216 274 9
Maksuvõlad 95 398 95 398 3
Saadud ettemaksed 152 217 152 217
Tulevaste perioodide tulud 152 217 152 217
Kokku võlad ja ettemaksed 948 949 948 949
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 495 685 495 685
Võlad töövõtjatele 206 216 206 216 9
Maksuvõlad 89 046 89 046 3
Saadud ettemaksed 217 115 217 115
Tulevaste perioodide tulud 217 115 217 115
Kokku võlad ja ettemaksed 1 008 062 1 008 062
21
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2019 31.12.2018
Puhkusetasude kohustis 30 259 30 021
Töötasu võlgnevused 114 076 109 318
Deklareerimata kinni peetud ja arvestatud maksud 71 939 66 877
Kokku võlad töövõtjatele 216 274 206 216
Lisa 10 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018 Lisa
tulemiaruandes nr
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Pärnu Linnavalitsus 0 0 72 500 -72 500 0 0
Põllumajanduse
Registrite ja 0 0 25 841 -25 841 0 0
Informatsiooni Amet
Kultuuriministeerium 0 0 12 596 -12 596 0 0
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 110 937 -110 937 0 0
tegevuskuludeks
Kokku
sihtotstarbelised
0 0 110 937 -110 937 0 0 11
tasud, annetused ja
toetused
31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 Lisa
tulemiaruandes nr
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 0 0 96 700 -98 468 1 768 0
Pärnu Linnavalitsus 0 0 13 900 -13 900 0 0
Muud asutused 0 0 8 238 -8 238 0 0
Kokku
sihtfinantseerimine 0 0 118 838 -120 606 1 768 0
tegevuskuludeks
Kokku
sihtotstarbelised
0 0 118 838 -120 606 1 768 0 11
tasud, annetused ja
toetused
22
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Annetused ja toetused
(eurodes)
2019 2018 Lisa nr
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 118 838 110 937 10
Tegevustoetus Kultuuriministeeriumilt 1 552 299 1 446 010
Tegevustoetus muudelt asutustelt ja eraisikutelt 1 623 1 180
Kokku annetused ja toetused 1 672 760 1 558 127
Lisa 12 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2019 2018
Etenduste piletimüük 1 114 847 848 603
Renditulu kinnisvarainvesteeringutelt 33 409 32 768
Toitlustustegevus 434 170 418 948
Ruumide rentimine 73 927 68 286
Transporditeenused 41 580 31 293
Muud tegevused 49 435 87 883
Kokku tulu ettevõtlusest 1 747 368 1 487 781
23
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2019 2018
Üür ja rent -21 295 -13 411
Energia -132 827 -136 215
Elektrienergia -53 444 -54 771
Soojusenergia -61 870 -62 859
Kütus -17 513 -18 585
Veevarustusteenused -4 502 -4 707
Mitmesugused bürookulud -20 316 -17 189
Lähetuskulud -3 330 -2 515
Koolituskulud -4 706 -9 306
Riiklikud ja kohalikud maksud -891 -1 108
Autoritasud -95 358 -91 327
Reklaamikulu -69 164 -67 993
Materjali ja inventarikulu -101 087 -104 821
Lavastuste väljatoomise ja etenduste kulud -300 635 -208 296
Ürituste korralduskulud -26 054 -55 779
Toidukaup -152 680 -154 120
Toitlustusteenused -27 657 -25 498
Remondikulud -96 706 -34 548
Muud -134 023 -140 792
Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 191 231 -1 067 625
Lisa 14 Tööjõukulud
(eurodes)
2019 2018
Palgakulu 1 598 204 1 421 842
Sotsiaalmaksud 535 359 476 542
Erisoodustused 357 518
Kokku tööjõukulud 2 133 920 1 898 902
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 99 100
Palgakuludes on kajastatud töölepingute alusel arvestatud töötasud summas 1489963 eurot( 2018 aastal 1292412 eurot ). Töölepingute
alusel töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale on 99 ( 2018. aastal 100 ).
Palgakuludes on võlaõiguslike lepingute alusel arvestatud tasud summas 108241 eurot 123-le erinevale isikule.
Lisa 15 Seotud osapooled
(eurodes)
24
Sihtasutus Endla Teater 2019. a. majandusaasta aruanne
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2019 2018
Arvestatud tasu 41 040 37 379
Sihtasutus Endla Teater asutati 2012. aastal.
Peale haldusreformi on sihtasutuse asutajad Eesti Riik ja Pärnu linn.
Arvestuses on kajastatud tasud nõukogu liikmetele ja juhatuse liikmele.
Juhatuse liikme tagasikutsumise korral on sihtasutusel kohustus tasuda tagasikutsutavale kolmekordne töötasu.
Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva
2020. esimese kvartali lõpus leidis ametliku kinnituse asjaolu, et Hiinas, Wuhani linnast 2019. aasta detsembris alguse saanud
koroonaviiruse SARS-CoV-2 (COVID-19) puhang on jõudnud ka Eestisse põhjustades kahjusid, mis avaldavad mõju kogu majandusele.
12.03.2020 korraldusega kuulutas Eesti Vabariigi Valitsus kogu riigis välja eriolukorra Hädaolukorra Seaduse § 20 tähenduses
nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks. Sisuliselt samaaegselt jõustusid ka teistes riikides koroonaviiruse
levimisega seotud piirangud, mis tõid kaasa majanduse arengu olulise aeglustamise nii Eestis kui ka tervikuna maailmas.
Käsitleme haiguspuhangut ja selle põhjustatut aruandekuupäevajärgse mittekorrigeeriva sündmusena.
Aruande koostamise ja heakskiitmise hetkel on meie hinnangul võimatu ennustada, kuidas muutub ja areneb olukord tulevikus, mis
tekitab märkimisväärset ebakindlust majandusarengu perspektiivide suhtes. Tulenevalt eriolukorras kehtestatud piirangutest on Endla
teatris ajutiselt peatatud etendustegevus alates 13. märts 2020 kuni 1. mai 2020, mis võib pikeneda sõltuvalt koroonaviiruse puhangu
edasisest kulgemisest ning sellest tulenevalt kehtestatud piirangutest. Seetõttu täidame selle perioodil ainult neid endale võetud kohustusi
õigusaktidest ja lepingutest tulenevatel tingimustel, mis on vajalikud ja eriolukorra tingimustes võimalikud.
Tulenevalt sellest on Sihtasutus Endla Teater juhtkond kaalumas majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks järgmisi meetmeid:
• Seoses avalike ürituste korraldamise keeluga on tegevus ajutiselt peatatud. Eesmärk on minimeerida püsi- ja erakorralistest kuludest
tingitud kahju. Kahju suurust on hetkel keeruline täpselt määrata. Hetkel hinnatav kahju võrdub eriolukorra ajal saamata jäänud omatulu
mahuga, mis moodustab perioodil 13. märts-1. mai 371 150 eurot;
• töötajate koondamine tuleb päevakorda siis kui eriolukord pikeneb märkimisväärselt ja riigi abimeetmed ei kata vajadusi;
• klientide (teatrikülastajate) kaotusest tekkinud kahjud selguvad Endla Teatri tegevuse taasalustamise järgselt kui hakkavad selguma järelmõjud
teatripubliku käitumisele;
• maksukohustiste intressita ajatamine;
• võimalik riigipoolne meetmete pakett;
• koostöö Töötukassaga töötasuhüvitise saamiseks, jne
2019. aasta majandusaasta aruande koostamise hetkel on veel on ebaselge, mis vormis riiklikud abimeetmed (nt töötasutoetused,
riiklike maksude edasilükkamine või nende ajatamine pikema perioodile jne) rakenduvad, kuid tõhusate riigipoolsete meetmete korral taotleb
Endla Teater meetmetest johtuvat riigipoolset abi vähendamaks viiruse levikust tingitud majanduskahju.
Endla Teatri juhtkond jälgib järjepidevalt majanduse arengu olukorda, kuid hetkeseisu kaalutluse tulemusena hindab, et teatri majandustegevus
jätkub ja suudab normaalse majandustegevuse taastada ning tagada teatri jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis. Võimalikud finantsmõjud,
kui need on selgunud, kajastame 2020. aasta majandusaasta aruandes.
Hinnang põhineb raamatupidamise aastaaruande allkirjastamisel kättesaadaval teabel, mistõttu edasiste sündmuste mõju Sihtasutus
Endla Teater tegevusele võib tulevikus märkimisväärselt erineda juhtkonna hetkehinnangust.
25
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Endla Teater nõukogule
Märkusega arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Endla Teater (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste
aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates, välja arvatud meie aruande osas „Märkusega arvamuse alus” kirjeldatud asjaolude võimalikud mõjud, kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Sihtasutus
Endla Teater finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Märkusega arvamuse alus
Eelnevate perioodide raamatupidamise aastaaruannetes on kajastatud 2017. aastal soetatud põhivaraobjekt soetusmaksumusega 396 771 eurot. Omandatud põhivaraobjekti lõppkvaliteet ei olnud ootuspärane,
mistõttu sihtasutus võttis küll põhivaraobjekti arvele aga esitas tarnijale enne lõplikku arveldamist pretensiooni puuduste kõrvaldamiseks ning esitas seejärel 150 311 euro suuruse kahjunõude tarnija vastu. Tarnija
ei ole suutnud tänaseni puuduseid kõrvaldada, tema vastu on algatatud pankrotimenetlus, vara kavandatud seisundisse viimiseks on vaja teha täiendavaid väljaminekuid ning lõpetamata tööde eest tasumata
summa on kajastatud bilansis kohustisena. Meie hinnangul ei ole kahjunõude laekumine tõenäoline, mistõttu tuleks põhivaraobjektiga seotud nõudesummad kajastada kuludes, kuna need ei vasta varana
kajastamise kriteeriumitele. Tulenevalt nõude allahindlusest väheneksid bilansikirjel „Nõuded ja ettemaksed“ ning tulemiaruande kirjel „Aruandeaasta tulem“ kajastatud arvnäitajad ning sedakaudu ka netovara
seisuga 31.12.2019 summas 150 311 eurot.
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses
raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased
kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie märkusega arvamusele.
Muu asjaolu
Sihtasutuse 31. detsembril 2018 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande auditeerisid Audiitorbüroo ELSS AS vandeaudiitorid Enn Leppik ning Margit Leppik, kes avaldasid modifitseerimata
arvamuse aruannete kohta 12. aprillil 2019.
2020. esimese kvartali lõpus leidis ametliku kinnituse asjaolu, et Hiinas, Wuhani linnast 2019. aasta detsembris alguse saanud koroonaviiruse SARS-CoV-2 (COVID-19) puhang on jõudnud ka Eestisse põhjustades
kahjusid, mis avaldavad mõju kogu majandusele. 12.03.2020 korraldusega kuulutas Eesti Vabariigi Valitsus kogu riigis välja eriolukorra Hädaolukorra Seaduse § 20 tähenduses nakkushaiguse levikust põhjustatud
hädaolukorra lahendamiseks. Käesoleva aruande väljastamiskuupäeva seisuga on selge, et eriolukorra käigus rakendatavatel meetmetel on otsene mõju sihtasutuse majandustegevusele ja sellest johtuvalt
finantsnäitajatele olemas. Samas oleme arvamusel, et kuna tegemist on riigi jaoks olulise kultuurivaldkonna edendamisega seotud sihtasutusega, siis puudub meie hinnangul pikemas perspektiivis oht sihtasutuse
jätkusuutlikkusele. Nimetatud asjaolule tähelepanu juhtimine ei ole meie arvamuse modifitseerimine.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt
auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Osas „Märkusega arvamuse alus” osas kirjeldatud auditi ulatuse piirangute
tõttu ei ole me suutelised tegema järeldust, kas muu informatsioon on selle asjaoluga seoses oluliselt väärkajastatud või mitte.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas
pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude
kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis
sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud
auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke
otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime
piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus
võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse
kohta
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või
tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima
vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad
vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi
viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli
märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Sergei Tšistjakov
Vandeaudiitori number 481
Assertum Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 62
A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316
30. aprill 2020