dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 30. aprill 2020
Viit
1-12/1034-1
Registreeritud
30. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2020 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
22. mai 2020

Failid

  • 📎Jõgeva maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice903 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 30.04.2020 nr 1-4/19/3538-2 Jõgeva maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Jõgeva maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine” dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Marica-Maris Paju, 5336 5805 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 01.05.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Jõgeva maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Kaitse alt välja arvamine Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvatakse kaitse alt välja järgmised Jõgeva maakonnas asuvad kaitstavad pargid ja puistud: 1) J. Aamissepa selektsiooniaed Jõgeva vallas (KLO1200245)1; 2) Kudina park ja puiestee Jõgeva vallas (KLO1200151); 3) Leedi põlispuude grupp Jõgeva vallas (KLO1200262); 4) Liivoja puudegrupp Jõgeva vallas (KLO1200272); 5) Rahuoru park Jõgeva vallas (KLO1200290); 6) Ripuka puudegrupp Jõgeva vallas (KLO4001283); 7) Saduküla 9-kl. kooli park Jõgeva vallas (KLO1200289); 8) Saduküla puudegrupp Jõgeva vallas (KLO1200265); 9) H. Järve dendropark Mustvee vallas (KLO1200252); 10) Kursi põlispuude grupp Põltsamaa vallas (KLO1200263); 11) Nõmme talu dendraarium Põltsamaa vallas (KLO1200273); 12) Pisisaare park ja puiestee Põltsamaa vallas (KLO1200164); 13) Põltsamaa Lossi tn metsapark Põltsamaa vallas (KLO1200474); 14) Põltsamaa Sõpruse park Põltsamaa vallas (KLO1200483). § 2. Otsuste kehtetuks tunnistamine Seoses paragrahvis 1 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisega tunnistatakse kehtetuks: 1) Põltsamaa Rajooni TSN Täitevkomitee 4. novembri 1958. a otsuse nr 157 „Looduskaitse organiseerimisest rajoonis” lisa punkt 5 (Kursi algkooli park), 7 (Nõmme talu dendroloogiline park) ja 9 (Pisisaare 7-a Kooli park); 2) ENSV MN 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k „Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” lisa 3 „Riikliku kaitse alla kuuluvate väärtuslike viljapuude ja viljapuuaedade loetelu” punkt 1 (J. Aamisepa selektsiooniaed); 3) Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee 17. juuni 1964. a otsuse nr 94 „Looduse kaitsest Jõgeva Rajoonis” lisa 1 alajaotuse „A. Pargid ja puud” punkt 9 (Kudina park koos puiesteega), 16 (Leedi park koos puiesteega) ja 23 (Pisisaare park) ning lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad vabariikliku tähtsusega looduskaitse objektid” punkt 7 (J. Aamisepa selektsiooni aed); 4) Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee 17. juuli 1968. a otsuse nr 113 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonis” lisa 1 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektid” alajaotuse „A. Pargid ja puiesteed” punktid 7 (Aamissepa selektsiooniaed), 15 (Pisisaare park ja puiestee), 20 (Kudina park ja puiesteed), 24 (Kursi park), 31 (Rahuoru park) ja 34 (Leedi park ja puiesteed), alajaotuse „B. Põlispuud ja puude grupid” punktid 1 (Puude grupp, keskkonnaregistris Saduküla puude grupp), 2 (Puude grupp, keskkonnaregistris Liivoja puude grupp) ja 9 (Ripuka puude grupp) ning alajaotuse „D. Dendropargid” punkt 2 (Nõmme talu dendraarium); 5) Jõgeva Maavalitsuse 6. mai 1992. a määruse nr 81 „Kohalike looduskaitsealade moodustamine” punkt 1.3 (Saduküla kooli park), 1.4 (Sõpruse park) ja 1.7 (Lossi tänava lõpus olev parkmets); 6) Jõgeva Maavalitsuse 29. juuni 1992. a määruse nr 118 „Kohalike looduskaitsealade moodustamine ja üksikobjektide kaitse alla võtmine” punkt 1.1 (H. Järve dendroloogiline kollektsioon). § 3. Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamise põhjendused Põhjendused parkide ja puistute kaitse alt välja arvamise kohta on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas2. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 27. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/271 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Sulgudes on siin ja edaspidi märgitud keskkonnaregistri kood. 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Jõgeva maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja Jõgeva maakonnas asuvat 14 kaitsealust parki, ja puistut (sh puudegrupid, selektsiooniaed, dendropark ja dendraarium), mis on minetanud looduskaitseväärtuse või hävinud. Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisele ja vastavate kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse LKS § 13 lõike 1 kohast menetlust. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected]), eelnõu vastavust LKS-ile ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Maiu Paloots (tel 730 4422, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Piret Palm (tel 626 0730, e-post [email protected]). Määruses nimetatud objektide seisundit hindasid 2005. aastal E. Laas ja S. Treumuth (Jõgevamaa kaitsealuste dendroparkide ja selektsiooniaia väärtuste hindamine, sh J. Aamisepa selektsiooniaed, Nõmme talu dendraarium, H. Järve dendropark), 2006. ja 2009. aastal N. Nutt ja S. Nurme (Jõgevamaa kaitsealuste parkide ja puude gruppide looduskaitseväärtuste hindamine) ning 2011. aastal Liisa Rennel (Jõgeva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide inventuur). Põltsamaa Lossi tänava metsapargi ja Sõpruse pargi seisundihinnangu koostas 2019. aastal Maris Paju. 2. Eelnõu sisu, kaitse alt välja arvamise põhjendus Määruses käsitletud pargid ja puistud on kaitse alla võetud nii Eesti Vabariigi algusaastatel kui ka enne taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Ülemnõukogu 23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtestamine” punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990. a looduse kaitse ja kasutamisega seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. a, Eesti NSV seadus „Eesti looduse kaitse kohta”. 9. juulil 1994. a jõustunud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega sätestatud korras uue kaitse-eeskirja rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt annab sama regulatsiooni ka kehtiva looduskaitseseaduse § 91 lõige 1, mille kohaselt enne selle seaduse jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seaduse alusel uue korra kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. LKS § 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. LKS § 10 lõike 1 kohaselt võtab kaitseala, sh pargi, puistu või arboreetumi kaitse alla Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vabariigi Valitsus. Pargid ja puistud (sh arboreetumid, dendraariumid, selektsiooniaiad) on kaitse alla võetud eri aegadel eri taseme otsustega, seega tunnistatakse kehtetuks kõik määruses nimetatud kaitse alt väljaarvatavate parkide ja puistute kaitse alla võtmist puudutavate otsuste vastavad osad. Ajalooliste parkide kaitse alla võtmisel ja piiritlemisel on arvestatud põhimõtet kaitsta parki kui tervikut, st nii pargi elus (põlispuud, pargi puistu ja neist sõltuvad elustikurühmad, sh eriti kaitsealused liigid), kui ka eluta (pargi ajalooline struktuur, pargi piirded jm kultuuriväärtused) väärtusi. Määruses käsitletavad pargid on rajatud pärast Põhjasõda ja seetõttu on põlispuude võimalik suurim vanus 200–250 aastat, mis on mitme lehtpuuliigi jaoks ka võimaliku eluea piir. Eesti parkide suurem rekonstrueerimine vastavalt muutunud moesuundadele, sh laiendamine ja uusistutused, toimus 19. sajandi teisel poolel. Tolleaegne pargistruktuur, põlised puud ja pargi esteetiline olemus olid peamised kaitse alla võtmise põhjused 20. sajandi keskpaiku. Loodusobjekti LKS § 7 lõike 1 kohaseks kaitse alla võtmise eelduseks on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Samuti on kaitse alla võtmise eelduseks ka linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Parkide peamised kaitseväärtused kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja (edaspidi parkide kaitse-eeskiri) järgi on ajalooliselt kujunenud planeering, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslik puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnalised kujunduselemendid. Säilinud väärtuste (pargiruumi terviklikkus, struktuurielemendid nagu avatud alad, pargi teestik ja veekogud) hetkeseisu kindlakstegemiseks ja kaitsevajaduse üle otsustamiseks kasutati määruse ettevalmistamisel Rahvusarhiivi avaliku kaardirakenduse ja Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduse kaarte ning kultuurimälestiste riikliku registri (sh Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalide) andmeid. Mitmel korral oli ainuke võimalus hinnata pargi varasemat struktuuri Venemaa üheverstase kaardi abil, sest muid ajaloolis kaarte avalikes andmebaasides ei leidunud. Määruses käsitletud pargid (säilinud pargiosad) on pargiarhitekt E. Brafmani määratluses väikepargid, mille pindala on kuni 5 ha, vaid Sõpruse pargi pindala on u 7 ha ja Kudina mõisapargi pindala on u 8 ha. Tuginedes vanadele kaartidele on need juba rajatud väikeste lihtsate mõisaparkidena, mis on olnud ilma suurejooneliste ja rohkete elementideta. Alljärgnevas tabelis nimetatud pargid on oma puistu vanuse, pikaajalise hooldamatuse ja tormide tõttu kaotanud käesolevaks ajaks suurema osa kunagistest väärtustest. Tuginedes parkide kaitse-eeskirjale on puistute peamised kaitseväärtused dendroloogilised (sh tähelepanuväärne vanus, liigiline koosseis), ökoloogilised (astmelaud rohelises võrgustikus), teaduslikud (aklimatiseerumine, geneetilise materjali uuringud) ja esteetilised (maastiku ilmestamine, puhkeväärtus). Looduslike puistute puhul ei hinnata planeeringut ega pargiarhitektuurilisi elemente. Määruses kajastatud puistud (Põltsamaa Lossi tn metsapark, Saduküla 9-kl kooli park) koosnevad kodumaistest puuliikidest ja on kaitse alla võetud maastikukujunduse seisukohast lähtuvalt. Võõrpuuliikide kollektsioonid (dendraarium, dendropark, arboreetum) ja selektsiooniaed on kaitse alla võetud peamiselt nende teadusliku väärtuse pärast, kuid ka õppeotstarbel. Käesolevaks ajaks ei ole määruses käsitletud ja tabelis 1 märgitud parkidel säilinud LKSis ega 2 kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas nimetatud kriteeriumidele vastavat üleriigilist looduskaitselist väärtust ning nende edasine kaitse riiklikul tasandil ei ole vajalik ega otstarbekas. Tabelis 1 on tuginedes ajalooliste kaartide analüüsile ning välitöödel tuvastatud säilinud väärtuste seisundile esitatud põhjendused, miks need pargid riikliku kaitse alt välja arvatakse. Juhul kui pargis või puistus on ehitis- või arheoloogiamälestisi või on alal pärandkultuuriobjekte, siis on vastav märge lisatud märkuste lahtrisse ja lisatud on objekti registrikood. Tabelis 1 on märkuste lahtris kirjas ka info, kas ja kuidas kajastatakse määruses käsitletud parke ja puistuid omavalitsuse üldplaneeringus, sh kas ja milliseid ettepanekuid kaitsealuste loodusobjektide kohta on tehtud. Menetluse ettevalmistamise käigus küsiti ka kohalike omavalitsuste eelnevat seisukohta pargi, puistu või dendropargi võimaliku kohalikul tasemel kaitse alla võtmise osas, et saada infot kas objekte kohalikul tasandil väärtustatakse. Kui loodusobjekt arvatakse kaitse alt välja, toob see kaasa muudatuse üldplaneeringus (kaovad piirangud). Pargi väärtuste kirjeldamisel on kasutatud eelnimetatud ekspertide hinnanguid, riiklikke registreid ja Ü/K „Metsaprojekt” Eesti Metsakorralduskeskuse tööd „Jõgeva rajoonis looduskaitse alla kuuluvad pargid” (1978). Otsuse tegemisel on tuginetud ka Keskkonnaministeeriumi parkide töörühma (edaspidi parkide töörühm) 1998. aastal valminud kaitsealuste parkide, puistute ja istandike nimistute korrastamise metoodilisele juhendile ja M. Paju 2016. ja 2019. aasta välitöö andmetele. Tabel 1. Jõgeva maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise põhjendused. EO – eraomand, MO – munitsipaalomand, RO – riigiomand, JRO – jätkuvalt riigi omandis olev maa, KeA – Keskkonnaamet, KR – keskkonnaregister, Metsakorralduskeskus – Ü/K „Metsaprojekt” Eesti Metsakorralduskeskuse Nr Objekt Asukoht Põhjendused. Märkused Pindala on antud KR andmetel 1. J. Aamissepa Jõgeva vald, Selektsiooniaed on võetud kaitse alla 1959. aastal selektsiooniaed Jõgeva alevik riikliku tähtsusega objektina. KLO1200245 Ekspertide (E. Laas, S. Treumuth) hinnangul on selektsiooniaed „üpris tavaline aed”, kus kasvavad mitmesugused viljapuud, peamiselt aedõunapuud. Aial on selektsiooniajalooline väärtus ja see on sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust omavate istanduste loetelus (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 07.04.1998 aasta korraldusega nr 302, objekt nr 16). 2019. aasta ülevaatuse ajal oli suurem osa aiast võsastunud, puud olid hooldamata ja etikettideta. Kuigi aed asub asulas ei ole sel miljööd loovat tähtsust ja puudub ka esteetiline väärtus iluaiana. Aed on kitsas ja väikese pindalaga (0,3 ha) ning 3 asub Pedja jõe ääres, kus kallastel on säilinud looduslik taimestik. Samuti on läheduses kõrgete põlispuudega Jõgeva mõisapark ning Jõgeva linna ümbritsevad ka erineva staatusega metsaalad, mistõttu puudub aial iseseisev ökoloogiline väärtus. Aed on pärandkultuuriobjekt ning ala on Jõgeva valla üldplaneeringus ja üldplaneeringu teemaplaneeringus „Jõgeva valla tiheasustusega alad”, kajastatud kaitsealana. KeA küsis määruse ettevalmistamise käigus 4. mail 2018. aastal Jõgeva valla seisukohta selektsiooniaia kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Vallavalitsus oma seisukohta ei teatanud. Kuna aed on hooldamata ja võsastunud, paljud omaaegsed viljapuud on hukkunud ning teadaolevalt puudub teadusuuringute järjepidevus, siis ei ole aial enam ka teaduslikult suurt väärtust ning see arvatakse kaitse alt välja. Aed (0,3 ha) moodustab ühe osa suuremast riigimaaüksusest. 2. Kudina park ja Jõgeva vald, Park on võetud kaitse alla 1964. aastal kohaliku puiestee Kudina küla tähtsusega objektina. KLO1200151 Kudina pargi puhul on Venemaa üheverstasel kaardil (1900) näha teedeta pargiala. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on veel 1976. aasta ülevaatuse ajal olnud peahoone taga säilinud puuviljaaed ja põõsagrupid, kuid praeguseks on need hävinud. Pargis on pärandkultuuriobjektid mõisa viinavabrik ja Kudina mälestusmärgid. Haldusreformieelse Palamuse valla üldplaneeringus on Kudina parki munitsipaalmaale ette nähtud külapidude plats ja võimalus rajada spordirajatisi, kuid looduskaitse staatuse kohta arvamus puudub. Park sai kannatada viimase kümnendi tormides, mis murdsid rohkesti põlispuid. Maastikuarhitektide- ekspertide S. Nurme ja N. Nutti hinnangul on pargiosa hävinud, pargikompositsioonist lähtuvalt ei ole park huvipakkuv ja kaitset vääriksid vaid puuderead. 2016. aasta ülevaatusel oli Kudina mõisapargi ajaloolisest planeeringust säilinud vaid pargi lääne- ja lõunaküljel kasvav pärnarida ning üksikud 4 põlispuud sissesõidualleel ja peahoone läheduses, kuid säilinud puudest on mitu tüvevigastustega ja murdumisohtlikud. Säilinud kõrgekasvulised põlispuude read pargi ida-, lõuna- ja lääneküljel markeerivad ajaloolise Kudina mõisapargi asukohta looduses, kuid ei moodusta tähelepanuväärset esteetilist tervikut. Kuna hooned on ehitatud pärnareale liiga lähedale, on ettevaatuse mõttes osa puid pärnareast eemaldatud. Idapiiril kasvavad saared on nakatunud saaresurmaga ja seetõttu puudub neil esteetiline väärtus. Seetõttu on puuderidadel vaid kohalik ajaloolis-kultuuriline tähtsus ning puude kõrge kasvu tõttu mõningane tähtsus maastiku ilmestajatena. Pargil ja puiesteel puudub oluline ökoloogiline funktsioon, sest pargiruum on osaliselt kasutusel aiamaana, osaliselt kujutab endast jäätmaad ning pärnaread on fragmentaarsed ja lühikesed. Kuna pargiansambel on hävinud ja säilinud osal on vaid kohalik tähtsus, arvatakse park riikliku kaitse alt välja. Määruse ettevalmistamise käigus küsis KeA 10. märtsil 2017. aastal Palamuse Vallavalitsuse eelnevat seisukohta Kudina pargi kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Palamuse Vallavalitsuse seisukoht oli, et nad ei soov parki kohaliku kaitse alla võtta. Objekti pindala on 7,5 ha (EO 6,99 ha, MO 0,12 ha, RO 0,4 ha). 3. Leedi põlispuude Jõgeva vald, Puudegrupp on võetud kaitse alla 1964. aastal grupp Leedi küla kohaliku tähtsusega pargina. KLO1200262 Leedi põlispuude grupi osas on 1899. aasta mõisakaardil (EAA2469.1.666) näha väike regulaarse teestikuga park, mille keskel asub tiik. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel oli park juba 1978. aasta mõisate ülevaatuse ajal halvas seisus. Alal asuvad pärandkultuuriobjektid Leedi mõis, Jordani tiik, Tuusa talu ja Leedi mõisa saareallee. Haldusreformieelse Torma valla üldplaneeringus ala ei käsitleta. Kaartide võrdlusel on märgatav, et praegu kaitse all olev puistu on osaliselt mõisa majandusõue kohal, st ei ole rajatud pargina, ja vaid osaliselt hõlmab endist regulaarpargi ala. Jordani tiigi ümber asunud vana pargiala ei ole kaitse all. 2019. aasta ülevaatuse ajal on osa endisest mõisa esiväljakust Tuusa talu 5 elumaja ja moonakamaja vahelisel alal täiskasvanud erinevas vanuses vahtrapuid, kuid ala ei ole võsastunud. Mõisakaardil olev piklik tiik on risustunud ja täis murdunud oksi. Tiigi ümbruse teestik on hävinenud. Alal kasvab erinevas vanuses ja halvas seisus lehtpuid. Kogu ala on võsastunud ja ei ole hooldustöödega taastatav. Ida-läänesuunaline peamiselt saarepuudest koosnev allee on looduses jälgitav, kuid palju puid on välja langenud ja säilinud puude tüved on vigastatud. Hinnanguliselt on alleest säilinud vähem kui 50%. Põhja- lõunasuunaline peamiselt vahtratest koosnev allee on halvas seisus. Puude tüved on suurte vigastustega ja võrades on murdunud oksi. Pargil ja alleedel puudub esteetiline väärtus. Leedi põlispuude grupp asub Kodismaa-Reastvere maantee ääres voore lääneküljel vastu suuremat metsaala, mistõttu sel ei ole tähtsust rohevõrgustiku astmelauana. KeA küsis määruse ettevalmistamise käigus 4. mail 2018. aastal Jõgeva valla seisukohta Leedi põlispuude grupi kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Vallavalitsus oma seisukohta ei teatanud. Pargi ansamblilisus on hävinud ning olemasolevad puud ei ole mõõtmetelt ega liigiliselt koosseisult unikaalsed, mistõttu eksperdid N. Nutt ja S. Nurme tegid ettepaneku park kaitse alt välja arvata. Tuginedes eelnevale arvatakse põlispuude grupp riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 4,1 ha (EO 2,66 ha, RO 1,36 ha, JRO 0,05 ha). 4. Liivoja puude Jõgeva vald, Park on võetud kaitse alla 1968. aastal kohaliku grupp (Puude Pööra küla tähtsusega objektina. grupp) KLO1200272 Liivoja puudegrupi puhul on tegemist vana tüüpilise taluhaljastusega, kus ümber õue piki piire paiknevad puuderead. Säilinud puud on ca saja aastased ja märkimisväärsete mõõtmeteta. Arvestades asjaolu, et selliseid puid on paljude vanade talukohtade juures, mistõttu neil on eelkõige kohalik tähtsus, tegi ekspert L. Rennel ettepaneku ala riikliku kaitse alt välja arvata. KeA küsis määruse ettevalmistamise käigus 4. mail 2018. aastal Jõgeva valla seisukohta Liivoja puudegrupi kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Vallavalitsus oma seisukohta ei teatanud. 6 Alal on pärandkultuuriobjekt Liivoja metsavahikoht. Puudegrupil on puude kõrge kasvu tõttu tähtsus paiga maastiku ilmestajatena ja mõningane ajalooline väärtus koduloo seisukohalt. Puudegrupp kasvab hajakülas põldudevahelise talukoha juures, kuid kuna tegu on väikesearvulise puudegrupiga, mille läheduses asub laiuva metsaalaga Pikknurme looduskaitseala, siis on puudegrupi eraldiseisev ökoloogiline tähtsus väike. Arvestades, et põlispuudel on eelkõige kohalik tähtsus, arvatakse puudegrupp riikliku kaitse alt välja. Ala kuulub täies ulatuses ühe eramaaüksuse koosseisu (0,9 ha). 5. Rahuoru park Jõgeva vald, Park on võetud kaitse alla 1968. aastal kohaliku KLO1200290 Torma alevik tähtsusega objektina. Rahuoru park on väike vabakujuline mõisapark, mis rajati tõenäoliselt 19. sajandi keskel. Praegu on pargis säilinud endisaegsete tiikide asukohad ja paar põlist, kuid väikese ümbermõõduga (ümax 265 cm) tamme. Ekspertide N. Nuti ja S. Nurme hinnangul ei ole pargi esialgne ruumiline kompositsioon maastikus jälgitav. Ettepanek park kaitsealuste objektide hulgast välja arvata tehti juba 1978. aastal Jõgeva rajooni parkide ülevaatusel. Alal asuvad pärandkultuuriobjektid Rahuoru mõis, laululava ja mälestuskivi G. J. von Schultzile. Haldusreformieelse Torma valla üldplaneeringus on ala nimetatud kaitsealuse objektina, mis on kavandatud puhke- ja virgestusalaks. Seetõttu küsis KeA määruse ettevalmistamise käigus 4. mail 2018. aastal Jõgeva valla seisukohta Rahuoru pargi kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Vallavalitsus oma seisukohta ei teatanud. 2019. aastal on park võsastunud. Pargis on säilinud ühe endisaegse tiigi asukoht ja märgatavad on vanade kraavide kohad. Pargi äärealal kasvavad saared on nakatunud saaresurmaga ja kaotanud esteetilise välimuse. Pargis on tormimurdu. Kesktee ääres kasvab üks suurem tamm, kuid see ei ole märkimisväärsete mõõtudega. Pargil puudub puhkeväärtus. Alal kasvavad puud ei moodusta haljastuse seisukohalt väärtuslikku gruppi ning grupil puudub väiksuse tõttu eriline tähtsus rohelise võrgustiku 7 astmelauana. Samuti ei ole puudegrupp vääriselupaiga tunnustega. Kuna pargi ansamblilisus on hävinud, säilinud puud ei ole mõõtmetelt ega liigiliselt koosseisult unikaalsed, arvatakse park riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 1,9 ha (EO 0,46 ha, MO 1,42 ha). 6. Ripuka puude Jõgeva vald, Park on võetud kaitse alla 1968. aastal kohaliku grupp (Ripuka Kõola küla tähtsusega objektina. mõisa park) KLO4001283 Ripuka puude grupp on ajaloolise mõisakaardi (1911; EAA.3781.1.189 leht 4) põhjal otsustades olnud väike ja liigendamata mõisapark. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on pargist juba 1970-ndatel olnud alles vaid 20%. Pargi juurde ei ole kuulunud alleesid. Keskkonnaregistris ei ole objekt piiritletud ja seega ei ole täpset endise mõisapargi asukohta määrata. Säilinud on üksikud põlispuud, millel ei ole märkimisväärseid mõõtmeid ja (pargi)tiik, kuid ekspert L. Renneli hinnangul ei ole neil iseseisvat looduskaitselist väärtust. Alal kasvavad puud ei moodusta haljastuse seisukohalt väärtuslikku gruppi ega ole vääriselupaiga tunnustega. Grupil puudub väiksuse tõttu tähtsus rohelise võrgustiku astmelauana. Samuti ei tuvastatud märkimisväärseid põlispuid või säilinud pargielemente 2019. aasta ülevaatusel. Arvestades eelnevat arvatakse puudegrupp riikliku kaitse alt välja. Mõis on pärandkultuuriobjekt. Vana üldplaneering objekti ei kajasta. KeA küsis määruse ettevalmistamise käigus 4. mail 2018. aastal Jõgeva valla seisukohta Ripuka puude grupi kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Vallavalitsus oma seisukohta ei teatanud. Ala jääb kahele eraomandis olevale maaüksusele, KR-s pindala puudub. 7. Saduküla 9-kl. Põltsamaa vald, Park on võetud kaitse alla 1992. aastal kohaliku kooli park Saduküla küla tähtsusega objektina. KLO1200289 Ala arvatakse kaitse alt välja, sest tegemist on tavalise segametsaga, mille lagendikul asub Vabadussõja mälestusmärk. Puistu on eelkõige tähtis kohalikule kogukonnale mälestusmärgi ümbrust ilmestava (puhke)metsana. Maastikuarhitektide-ekspertide S. Nurme ja 8 N. Nutti hinnangul ilmestab metsaala maastikku, kuid sel ei ole üleriigilist tähtsust. Puistu väärib säilitamist kui oluline ala kohalikule kogukonnale nii puhkealana kui ka mälestuskohana. Kuigi alal on kõrge ökoloogiline väärtus vanade puude tõttu, on tegu tavalise metsaga ning looduskaitse seisukohalt on objekti väärtused teisejärgulised. Eksperdid hindasid ala dendroloogilise ja esteetilise väärtuse madalaks ning ajaloolis-kultuurilise väärtuse keskmiseks. Kuna alal puudub planeering ning ei ole ajaloolisi pargielemente, siis tegid eksperdid ettepaneku arvata park välja kaitsealuste parkide nimekirjast. Alal asub kultuurimälestis Vabadussõja ausammas (reg nr 27112). Määruse ettevalmistamise käigus küsis KeA 10. märtsil 2017. aastal Puurmani Vallavalitsuse seisukohta Saduküla 9.-kl kooli pargi kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Puurmani Vallavalitsuse seisukoht oli, et neil ei ole plaanis eeltoodud ala kohalikul tasemel kaitse alla võtta. Haldusreformieelse Puurmani valla üldplaneeringus on ala nimetatud kaitsealuse objektina, mis on kasutatav virgestusalana. Objekti pindala on 3,3 ha (EO 0,26 ha, MO 3,02 ha, RO 0,01 ha). 8. Saduküla Jõgeva vald, Puudegrupp on võetud kaitse alla 1968. aastal puudegrupp Saduküla küla kohaliku tähtsusega objektina. KLO1200265 Saduküla puudegrupi puhul on tegemist endise mõisapargiga, millest on säilinud üksikud suured tammed mõisahoonete ümbruses. Suurima tamme ümbermõõt on 340 cm. Venemaa verstakaardil (1901) ning ajaloolisel mõisakaardil (EAA.2623.1.2110 leht 1) näha olev pargi struktuur on hävinud, kuid ekspertide (S. Nurme, N. Nutt) arvates väärib grupp säilitamist kui mõisasüdame ansamblisse kuuluv vanade puudega haljasala. Saduküla puudegrupil on laiuva võraga tammede tõttu tähtsus paiga maastiku ilmestajatena ja mõningane ajalooline väärtus koduloo seisukohalt. Puudegrupp kasvab külakeskuses, kuid kuna tegu on väikesearvulise puudegrupiga, siis on puudegrupi ökoloogiline tähtsus väike. Läheduses asub laiuva metsaalaga Pikknurme looduskaitseala ning alal asub pärandkultuuriobjekt Saduküla mõisa häärber. 9 Seetõttu küsis KeA 10. märtsil 2017. aastal määruse ettevalmistamise käigus Puurmani Vallavalitsuse seisukohta Saduküla puudegrupi kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Puurmani Vallavalitsuse seisukoht oli, et neil ei ole plaanis eeltoodud ala kohalikul tasemel kaitse alla võtta. Haldusreformijärgne Jõgeva Vallavalitsus menetluse ettevalmistamise käigus oma seisukohta ei teatanud. Arvestades, et pargi planeering ei ole säilinud ja üksikutel säilinud põlispuudel ei ole pargina riiklikku tähtsust, arvatakse puudegrupp riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 0,9 ha (EO 0,81 ha, RO 0,03 ha, JRO 0,03 ha). 9. H. Järve Mustvee vald, Dendropark on võetud kaitse alla 1992. aastal dendropark Ruskavere küla kohaliku tähtsusega objektina. KLO1200252 Dendropark on rajatud nõukogude ajal erakollektsioonina. Ekspertide (E. Laas, S. Treumuth) hinnangul on dendraariumil ajalooline väärtus ning osadel puudel (eksootidel) ka looduskaitseline väärtus. Dendraariumis kasvab ekspertide sõnul nii heas elujõus umbes 50- aastaseid eksemplare, mille rinnasdiameeter oli 2005. aastal kuni 24 cm (ümbermõõt ca 75 cm), kui ka kiratsevaid kuni 0,5 m kõrguseid eksemplare. Objektil on peamiselt hariduslik väärtus, mille tõttu on see kantud sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust omavate istanduste loetelusse õppeotstarbelise arboreetumina (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998. a korraldusega nr 302, objekt nr 18). Alal asub pärandkultuuriobjekt Sepikoda ja Jõeääre talu vana elumaja. Haldusreformieelse Saare valla üldplaneeringus on märge, et olemasolevate kaitstavate loodusobjektide kaitserežiimi ei täpsustata. Määruse ettevalmistamise käigus küsis KeA 4. mail 2018. aastal Mustvee Vallavalitsuse seisukohta H. Järve dendropargi kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Mustvee Vallavalitsuse seisukoht oli, et neil ei ole plaanis eeltoodud ala kohalikul tasemel kaitse alla võtta. Dendropark on liigirikas (täpne liikide loend siiski puudub), kuid süsteemitu, hooldamata ja väikese 10 vanuse tõttu puuduvad seal eriliste mõõtmetega puud, mistõttu ala arvatakse riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 6,8 ha (EO 6,79 ha, RO 0,01 ha, JRO 0,01 ha). 10. Kursi põlispuude Põltsamaa vald, Puude grupp on võetud kaitse alla 1968. aastal grupp Kursi küla kohaliku tähtsusega pargina. KLO1200263 Tuginedes Venemaa üheverstasele kaardile (1901) on Kursi põlispuude grupi puhul tegemist juba algselt kitsa ja lihtsa pargiga, mille põhikujunduse moodustasid puuderead pargiala piiridel. 1912. aasta pastoraadi plaanil (EAA.3724.41211 leht 1) on näha tõenäoline pargiala. Kuna puudub pargi kaart, siis ei ole võimalik hinnata algse planeeringu säilivust. 2016. aastal kasvas pargis üksikult või väikeste gruppidena põliseid tammesid, lehiseid ja pärnasid, mis on heas või väga heas seisus ning moodustavad kena puuderühma pastoraadihoone ja maantee vahel. Kiriku ümber kasvavad küll perspektiivsed noored oksapuud, kuid need ei vaja eraldi kaitset. Alal asuvad kultuurimälestised Kursi kirik (reg nr 23980) ja Kursi pastoraadi peahoone (reg nr 23981), mille kaitsevöönd hõlmab ka ansambli seisukohalt väärtuslikke põlispuid. Ekspertide S. Nurme ja N. Nutti hinnangul on kiriku ümbruse põlised puud hukkunud, mida kinnitab ka 1947. aasta NL topokaart, ja mõningane väärtus on vaid pastoraadi hoone ümbruses olevatel puudel. 2019. aastal moodustavad kaitstava ala väärtuslikuma osa kitsal (ca 30 m) ribal maantee ja pastoraadi peahoone ümbruses kasvavad puud, sh üks suur lehis (ü 340 cm) jõe kaldal, mõned vanad pärnad (suurim ü 280 cm) pargi äärealal ja pastoraadihoone ees kasvav tamm (ü 370 cm). Nõukogude ajal on pastoraadihoone ja maantee vahele istutatud mitmes reas noori tammesid. Isekülvseid noori puid kasvab ka maantee ääres. KeA küsis määruse ettevalmistamise käigus 14. juunil 2018. aastal Põltsamaa Vallavalitsuse eelnevat seisukohta Kursi põlispuude grupi kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Põltsamaa Vallavalitsus soovis, et puudegruppi kaitstakse jätkuvalt riiklikul tasemel. Kuna olemasolevad puud ei ole erakordsete 11 mõõtmetega ja ei moodusta silmapaistvat pargiarhitektuurilist tervikut ning väikese pindala tõttu puudub ka eriline tähtsus ökoloogilise astmelauana arvatakse puude grupp riikliku looduskaitse alt välja. Objekti pindala on 2,32 ha (EO 2,27 ha, RO 0,06 ha). 11. Nõmme talu Põltsamaa vald, Park on võetud kaitse alla 1968. aastal kohaliku dendraarium Vitsjärve küla tähtsusega objektina. KLO1200273 Nõmme talu dendraariumi puhul on ekspertide (E. Laas, S. Treumuth) hinnangul tegemist „armastusega rajatud kodukujundusega, millel on vaid ajalooline väärtusˮ. Samal seisukohal on maastikuarhitektid-eksperdid N. Nutt ja S. Nurme (2009), kelle hinnangul on dendraariumil keskmine ökoloogiline väärtus, sest ala on metsistunud, kuid puhkemajanduslikult, ajaloolis-kultuurilisest ja esteetilisest seisukohast väärtusetu ning teaduslik (dendroloogiline) väärtus madal. Seetõttu tehti ettepanek ala kaitse alt välja arvata. Haldusreformieelse Puurmani valla üldplaneeringus ala ei käsitleta. Määruse ettevalmistamise käigus küsis KeA 4. mail 2018. aastal Põltsamaa Vallavalitsuse seisukohta Nõmme talu dendraariumi kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Põltsamaa Vallavalitsuse seisukoht oli, et neil ei ole plaanis eeltoodud ala kohalikul tasemel kaitse alla võtta. Dendraarium on metsistunud, seal puuduvad eriliste mõõtmetega vanad puud ja sel ei ole looduskaitselist väärtust. Kuna alal puuduvad eriliste mõõtmetega puud ja sel ei ole teaduslikku väärtust, arvatakse dendraarium riikliku kaitse alt välja. Ala kuulub tervikuna (1,5 ha) suurema eramaaüksuse koosseisu. 12. Pisisaare park ja Põltsamaa vald, Park on võetud kaitse alla 1958. aastal kohaliku puiestee Pisisaare küla tähtsusega objektina. KLO1200164 Pisisaare park on rajatud 19. sajandi viimasel veerandil vabakujundusliku koolipargina (teadaolevalt esimene Eestis), mida on pidevalt, kuid süsteemitult täiendatud eri puuliikidega. Säilinud on üksikud põlised männid (suurim ümbermõõt 270 cm) ja tammed (suurim ümbermõõt 250 cm). Pisisaare männid on pärandkultuuriobjekt. 12 Ekspertide (N. Nutt, S. Nurme) hinnangul on pargil eeskätt kohalik puhkemajanduslik ja kultuurilooline väärtus. Dendroloogilise ja ökoloogilise väärtuse hindasid eksperdid madalaks ning esteetilise väärtuse keskmiseks. Kuna ajalooline planeering looduses märgatav ja ajalooliste pargielementide säilivus on halb, tegid eksperdid ettepaneku kustutada park kaitsealuste objektide nimekirjast. Endise Pajusi valla üldplaneeringus märgitakse Pisisaare parki asulat ilmestava kaitsealuse loodusobjektina, millel on rekreatsiooniväärtus. KeA küsis määruse ettevalmistamise käigus 10. märtsil 2017. aastal Pajusi valla seisukohta Pisisaare pargi kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Vallavalitsus oli seisukohal, et kohaliku kaitse alla võetavate objektide vajaduse lahendab ühinenud omavalitsuse üldplaneering. Kuna park on pigem asulahaljastus kui pargiansambel, seal puuduvad erakordsete mõõtmetega puud ja dendroloogilised haruldused, siis arvatakse park riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 2,2 ha (EO 0,06 ha, MO 2 ha, RO 0,11 ha). 13. Põltsamaa Lossi tn Põltsamaa vald, Park on võetud kaitse alla 1992. aastal kohaliku metsapark Põltsamaa tähtsusega objektina. KLO1200474 vallasisene linn Lossi tänava metsapark on puistuna märgitud juba Venemaa üheverstasele kaardile, kuid see ei ole kunagi olnud planeeritud pargiala. Tuginedes kaardile on tegu olnud liigendamata puistuga. Seega puudub alal väärtus ajaloolise planeeringuga pargina, kus oleksid esindatud pargi- ja aiakunsti kujunduselemendid. 2019. aasta ülevaatusel olid peamised puuliigid saar, vaher ja jalakas, rühmiti ka haab, mis ei ole ohustatud ja haruldased liigid. Äärealadel kasvas hajusalt üksikuid pärnasid ja tammesid. Metsapargis puuduvad eksoodid ja aktsentpuud. Teadaolevalt puudub nimetatud metsapargil teaduslik (dendroloogiline) väärtus, sest alal ei ole registreeritud haruldasi puuliike ega ka erakordselt silmapaistvate mõõtmetega või vanusega puid. Ükski puudest ei klassifitseeru seetõttu looduse üksikobjektiks. Ala on kohati liigniiske. Puistus on palju 13 jalakuivanud saari ning kohati on tormimurdu ja lamapuitu. Metsaregistri andmetel on tegu loodusliku 75 aastase küpse lehtmetsaga (5Hb3Lv1Ja+Va,Sa,Ks,Ku). Liigniiske pinnas ei võimalda ala kasutamist puhke-eesmärkidel ja seda ei kavanda kohalik omavalitsus ka teha. Ala on võsastunud (peamiselt toomingas ning jalaka ja saare looduslik uuendus) ja seda ei kasutata jalutusalana ega sportimiseks. Kuna metsapargi dendroloogiline ja ökoloogiline väärtus on madal ning alal puudub nii kultuurilooline, puhkemajanduslik kui ka esteetiline väärtus, siisarvestades eeltoodut puudub metsapargil kaitseväärtus kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja tähenduses ja on otstarbekaks see ala riikliku kaitse alt välja arvata. Kogu ala (4,5 ha) on JRO maa. 14. Põltsamaa Sõpruse Põltsamaa vald, Park on võetud kaitse alla 1992. aastal kohaliku park Põltsamaa tähtsusega objektina. KLO1200483 vallasisene linn Sõpruse park on näide nõukogudeaegsest pargiplaneeringust (autor Ene Ilves), mis väärib kaitset omanäolise eklektilise kujunduse, skulptuuride (64 tk) ja kultuuriloolise tausta tõttu. Sõpruse park on rajatud 1973. aastal kohalike noorte initsiatiivil, kuid esimesed puud istutati endise kolhoosikeskuse lähedusse juba 1969. aastal. Alal on kasutatud peamiselt kodumaiseid puuliike aga ka parginduses laialt levinud eksoote, mistõttu alal ei ole teaduslikku (dendroloogilist) väärtust. Pargil on puhkemajanduslik väärtus nii kohalikul kui ka üleriigilisel tasandil, sest seda kasutatakse kokkutulekute kohana ja rohkete skulptuuride tõttu ka turismisihtkohana. Menetluse ettevalmistamise käigus tegi Põltsamaa Vallavalitsus ettepaneku pargi kaitseks kohalikul tasandil. Hetkel on pargi maa-ala taotlemisel munitsipaalomandisse (piiriettepanek nr LY1901100261). Põltsamaa Vallavalitsuse 14. jaanuari 2019 korraldusega nr 2-3/2019/22 on Sõpruse pargi sihtotstarbeks määratud 100% sotsiaalmaa (üldkasutatava maana). Park arvatakse riikliku kaitse alt välja, et vältida kahe eri tasandi kaitseala kattumist. Kogu ala (7,3 ha) on munitsipaalmaa (alates 14 12.06.2019). Määruses käsitletavaid Jõgeva maakonna parke ja puistuid on 14 (kogupindalaga 43,45 ha). Maaomand jaotub eraomandi (22,7 ha), munitsipaalomandi (12,86 ha), riigiomandi (2,28 ha) ja jätkuvalt riigi omandis oleva (2,6 ha) maa vahel. 3. Menetluse kirjeldus Eelnõukohase määruse menetlus algatati ja viidi läbi keskkonnaministri 27. märtsi 2019 käskkirja nr 1-2/19/271 alusel ning selle avalik väljapanek toimus Jõgevamaal 14. maist 28. maini 2019. a Keskkonnaameti Jõgeva ja Tartu kontoris, Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa Vallavalitsustes. Menetluse käigus vahetult enne algatamise käskkirja allkirjastamist tegi Põltsamaa vallavalitsus ettepaneku Põltsamaa Sõpruse pargi kohalikul tasandil kaitse alla võtmiseks ja Lossi tn metsapargi kaitse alt välja arvamiseks. Seetõttu ei olnud kaks nimetatud parki algatamise käskkirjas vaid need lisati sinna vahetult enne määruse eelnõu avalikustamist. KeA spetsialistid tutvusid Lossi tn metsapargi seisundiga kohapeal ja fikseerisid metsapargi kaitseväärtuse hääbumise ning ühtlasi nõustuti ka valla ettepanekuga, et edaspidi kaitstakse Sõpruse parki kohalikul tasandil. Täpsemad seletused on tabelis 1. Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded (07.05.2019, nr 1463429), üleriigilise levikuga ajalehes Postimees (08.05.2019), maakondliku levikuga ajalehes Vooremaa (18.05.2019), kus ilmus ka teemakohane artikkel. Lisaks oli infoga võimalik tutvuda eelnimetatud kohalike omavalitsuste kodulehel. Keskkonnaamet tegi ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Teates oli märkus, et vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Ühtegi soovi korraldada avalik arutelu ei esitatud ja avalikku arutelu ei toimunud. LKS § 9 kohase kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti 52-le kinnisasja omanikule, kelle elukoha andmed on rahvastikuregistrist leitavad, avaliku väljapaneku kohta väljastusteatega teade, millele oli lisatud määruse eelnõu ja info, et seletuskirjaga on võimalik tutvuda elektroonselt KeA kodulehel. Samuti anti teada, et soovikorral saadetakse seletuskiri kodusel aadressil tavakirjaga või e-aadressil. Ühtegi taotlust seletuskirja saamiseks ei esitatud. Kolmele maaomanikule ei olnud võimalik teadet nende surma tõttu saata. Omniva tagastas hoiutähtaja möödumisel KeA-le neli kirja, millele adressaat järele ei läinud, sh ühe kirja, mille samal aadressil elav teine adressaat on kätte saanud. Kuna meedia erinevates infokanalites avaldati KeA teade, mis tüüpi objektid kaitse alt välja arvatakse ja kus saab menetluses olevate objektidega tutvuda, ning määrusega kaotatakse piirangud looduskaitseväärtuse kaotanud objektidelt, mitte ei kehtestata uusi piiranguid, otsustas KeA mitte korraldada täiendavat avalikku väljapanekut ning KeA loeb, et parkide/puistute kaitse alt väljaarvamisest on piisavalt teavitatud. Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga neljale eramaaomanikule, Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa Vallavalitsusele, Maanteeametile, Muinsuskaitseametile ja riigimaa haldajale Riigimetsa Majandamise Keskusele. Määruse eelnõu kooskõlastasid kõik asjasse puutuvad isikud ja asutused vaikimisi ning Maanteeamet ja Jõgeva Vallavalitsus teatasid, et neil ei ole vastuväiteid määruse eelnõus nimetatud parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamisele. Ühtegi 15 täiendusettepanekut avaliku väljapaneku perioodil ei laekunud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast, sh riik maksab maamaksu JRO maalt. Sellega korrigeeritakse kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva ja riigieelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Kuna määrusega arvatakse nimetatud objektid kaitse alt välja, siis määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates hakkavad nende kinnistute omanikud maamaksu maksma vastavalt üldisele korrale. Kuna kaitse alt väljaarvatavad pargid asuvad eri omavalitsustes, nende kogupindala (43,45 ha) on väike ning munitsipaalmaalt (5,56 ha) ja ühiskondlikult kasutatavalt maalt (11,9 ha) maamaksu ei arvestata, siis on maamaksu suurenemine kohalikele omavalitsustele väheoluline ega mõjuta oluliselt valdade tulubaasi. Määruse jõustumisel puudub oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade seisund ei muutu, sest nimetatud aladel registreeritud kaitsealuste liikide kaitse tagatakse edaspidi isendikaitse regulatsioonidega. Samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. Määruse eelnõul on puutumus valdade ühinemiseelsete Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee valla üldplaneeringuga ning uutes ühinenud omavalitsustes tuleb koostatavas üldplaneeringus täpsustada kaitsealuste parkide ja puistute arv (st kustutada määruses nimetatud loodusobjektid planeeringukaardilt). Muid põhimõttelisi muudatusi planeeringutele ei kaasne. Vastavalt LKS-ile on parkide ja puistute territoorium piiranguvöönd, kus kehtivad piirangud maaomanikule ning mitmed tegevused on lubatud vaid kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul. Kui hävinud või looduskaitselise väärtuse kaotanud loodusobjektid on kaitse alt välja arvatud, väheneb Keskkonnaameti halduskoormus. Parkides kehtib piiranguvööndi režiim, kuid tuginedes kaitse-eeskirjale on seal enamasti uute ehitiste püstitamine keelatud. LKS § 20 alusel loetakse kehtiv kaitsekord loetakse kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks juhul, kui hoonestamata kinnisasi on elamumaa, ärimaa või tootmismaa sihtotstarbega ning kaitsekord keelab uute ehitiste püstitamise. Selliste kinnisasjade puhul võib riigil olla nende riigile omandamise kohustus. Kuna pargid arvatakse kaitse alt välja, siis maa riigile omandamise kohustus kaob. Välja arvatavate parkide territooriumil ei ole EELIS-e andmetel toetuskõlblikke metsamaid ega poollooduslikke kooslusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 16 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 17 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-0536 - Jõgeva maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8568aa8c-9013-4b95-8831-72d21eb82f44 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8568aa8c-9013-4b95-8831-72d21eb82f44?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →