EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-0534 - Võru maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.05.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0877590f-861d-4e34-9a25-956103b175ad
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0877590f-861d-4e34-9a25-956103b175ad?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid
30.04.2020 nr 1-4/19/2672-2
Võru maakonna parkide ja puistute
kaitse alt väljaarvamise eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Võru maakonna
parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine” eelnõu dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
Marica-Maris Paju
5336 5805,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
27.03.2019
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Võru maakonna parkide ja
puistute kaitse alt väljaarvamine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.
§ 1. Kaitse alt välja arvamine
(1) Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvatakse kaitse
alt välja järgmised Võru maakonnas asuvad kaitstavad pargid ja puistu:
1
1) Kuldre põlispuude grupp Antsla vallas (KLO1200144) ;
2) Meremäe kaasik Setomaa vallas (KLO1200199);
3) Vana-Saaluse põlispuud Võru vallas (KLO1200096);
4) Vastse-Roosa põlispuude grupp Rõuge vallas (KLO1200155).
(2) Loodusobjektide vööndite kattumise vältimiseks arvatakse Vastseliina linnuse põlispuude
grupp puistuna kaitse alt välja. Vastseliina linnuse põlispuude grupi kaitse on edaspidi tagatud
Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala koosseisus.
§ 2. Otsuste kehtetuks tunnistamine
Paragrahvis 1 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisega tunnistada
kehtetuks järgmised kaitse alla võtmise otsused:
1) Antsla Rajooni TSN Täitevkomitee 6. juuni 1958. a otsuse nr 67 „Antsla rajooni looduse ja
kultuurimälestusmärkide säilitamisest” alajaotuse „Urvaste k/n” punkt 3 (park
Antsla Põllumajandustehnikumi kalakasvatuse tiikide juures, keskkonnaregistris Kuldre
põlispuude grupp) ja alajaotuse „Mõniste k/n” punkt 6 (Vastse-Roosa park);
2) Võru Rajooni TSN Täitevkomitee 16. oktoobri 1959. a otsuse nr 207 „Parkide säilitamisest
ja hooldamisest Võru rajoonis” punkt 1 loetelus nimetatud Vastseliina asunduse ja
Vana-Saaluse park;
3) Võru Rajooni TSN Täitevkomitee 30. märtsi 1962. a otsuse nr 33 „Looduskaitse ja
kultuurimälestiste kaitse korraldamisest Võru rajoonis” lisa 1 alajaotuse „II Kohaliku
tähtsusega pargid ja puistud” punktid 5 (Kaasik, keskkonnaregistris Meremäe kaasik),
7 (Vastse-Roosa park), 13 (Park, keskkonnaregistris Kuldre põlispuude grupp),
21 (Vana-Saaluse park) ja 22 (Vastseliina park);
4) Võru rajooni RSN Täitevkomitee 17. mai 1985. a otsuse nr 149 „Võru rajooni looduskaitse
objektide arvelevõtmise ja mahakandmise kohta” lisa 1 „Kohaliku tähtsusega objektid” punktid
12 (Vastse-Roosa park), 13 (Park Antsla ST kalakasvatuse tiikide juures, keskkonnaregistris
Kuldre põlispuude grupp), 24 (Vana-Saaluse park), 26 (Vastseliina linnuse park) ja
33 (Meremäe kaasik).
§ 3. Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamise põhjendused
Põhjendused parkide ja puistute kaitse alt välja arvamise kohta on esitatud käesoleva määruse
seletuskirjas2.
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 5. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 27.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/271
algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud
käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 6. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Sulgudes on siin ja edaspidi märgitud keskkonnaregistri kood (KKR).
2
Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister
Rene Kokk
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse
„Võru maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine”
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse määrus „Võru maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine” on
ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel.
Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja Võru maakonnas kolm kaitsealust hääbunud
mõisaparki ja üks puistu, mis on minetanud looduskaitseväärtuse ning üks endine mõisapark,
mis asub teise kaitseala koosseisus. Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisele ja vastavate
kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13
lõike 1 kohast menetlust.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti kaitse planeerimise büroo
kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post
[email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja
nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo
juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post
[email protected]). Eelnõu
õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Maiu Paloots (tel 730 4422,
e-post
[email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro
(tel 640 9308, e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu
ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Piret Palm (tel 626 0730, e-post
[email protected]).
2001. aastal andsid ekspert Veljo Ranniku ja Võrumaa Keskkonnateenistuse spetsialist
Pille Saarnits hinnangu kolmele põlispuude grupile (põlispuud Kuldre kalatiikide juures,
Vastse-Roosa põlispuude grupp, Vana-Saaluse põlispuude grupp) ja Meremäe kaasikule.
Meremäe kaasiku ja Vastse-Roosa põlispuude grupi kohta on täiendava eksperdiarvamuse
koostanud AB Artes Terrae OÜ (S. Nurme, 2011). Määruses nimetatud Võru maakonna
parkide ja puistute seisundit hindasid 2017. aasta septembris Keskkonnaameti kaitse
planeerimise spetsialistid Reet Reiman ja Marica-Maris Paju.
2. Eelnõu sisu ja kaitse alt välja arvamise põhjendus
Määruses käsitletud pargid ja puistud on kaitse alla võetud nii Eesti Vabariigi algusaastatel kui
ka enne taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt
Ülemnõukogu 23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta”
kehtestamine” punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990. a looduse kaitse ja kasutamisega
seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. a, Eesti NSV seadus „Eesti looduse
kaitse kohta”. 9. juulil 1994. a jõustunud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 30 lõige 6
sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate
looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni
nimetatud seadusega sätestatud korras uue kaitse-eeskirja rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need
ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt annab sama regulatsiooni ka kehtiva
looduskaitseseaduse § 91 lõige 1, mille kohaselt enne selle seaduse jõustumist kehtestatud
kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seaduse alusel uue korra
kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. Looduskaitseseaduse § 13 lõikest 1
tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama
seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. Looduskaitseseaduse
§ 10 lõike 1 kohaselt võtab kaitseala, sh pargi, puistu või arboreetumi kaitse alla
Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab
senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vabariigi Valitsus. Pargid ja puistud
(sh arboreetumid, dendraariumid, selektsiooniaiad) on kaitse alla võetud eri aegadel eri taseme
otsustega, seega tunnistatakse kehtetuks kõik määruses nimetatud kaitse alt väljaarvatavate
parkide ja puistute kaitse alla võtmist puudutavate otsuste vastavad osad.
Ajalooliste parkide kaitse alla võtmisel ja piiritlemisel on arvestatud põhimõtet kaitsta parki
kui tervikut, st nii pargi elus (põlispuud, pargi puistu ja neist sõltuvad elustikurühmad, sh eriti
kaitsealused liigid), kui ka eluta (pargi ajalooline struktuur, pargi piirded jm kultuuriväärtused)
väärtusi. Määruses käsitletavad pargid on rajatud pärast Põhjasõda ja seetõttu on põlispuude
võimalik suurim vanus 200–250 aastat, mis on mitme puuliigi jaoks ka võimalik eluea piir.
Eesti parkide suurem rekonstrueerimine vastavalt muutunud moesuundadele, sh laiendamine ja
uusistutused, toimus 19. sajandi teisel poolel. Tolleaegne pargistruktuur, põlised puud ja pargi
esteetiline olemus olid peamised kaitse alla võtmise põhjused 20. sajandi keskpaiku.
Loodusobjekti LKS § 7 lõike 1 kohaseks kaitse alla võtmise eelduseks on selle ohustatus,
haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest
lepingust tulenev kohustus. Samuti võib kaitse alla võtmise eelduseks olla linnu- ja
loodusdirektiivi rakendamine. Parkide peamised kaitseväärtused, kaitsealuste parkide,
arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja (edaspidi parkide kaitse-eeskiri) järgi, on ajalooliselt
kujunenud planeering, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja
puhkemajanduslikult väärtuslik puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnalised kujunduselemendid.
Säilinud väärtuste (nt pargiruumi terviklikkus ning struktuurielemendid nagu avatud alad, pargi
teestik ja veekogud) hetkeseisu kindlakstegemiseks ja kaitsevajaduse üle otsustamiseks kasutati
määruse ettevalmistamisel Rahvusarhiivi avaliku kaardirakenduse ja Maa-ameti ajalooliste
kaartide kaardirakenduse kaarte ning kultuurimälestiste riikliku registri (sh Muinsuskaitseameti
digiteeritud arhivaalide) andmeid. Mitmel korral oli ainukeseks võimaluseks hinnata pargi
varasemat struktuuri vaid Venemaa üheverstase kaardi abil. Määruses käsitletud pargid
(säilinud pargiosad) on pargiarhitekt E. Brafmani määratluses väikepargid, mille pindala on
kuni 5 ha, vaid Kuldre põlispuude grupi pindala on u 8 ha, kuid enamuse sellest moodustavad
kalatiigid. Tuginedes vanadele kaartidele on määruses käsitletavad pargid juba rajatud väikeste
lihtsate mõisaparkidena, mis on olnud ilma suurejooneliste ja rohkete elementideta.
Alljärgnevas tabelis 1 nimetatud pargid on oma puistu vanuse ja haiguste (nt saaresurm),
pikaajalise hooldamatuse ja tormide tõttu kaotanud nüüdseks suurema osa rajamisaegsetest ja
kaitse alla võtmise põhjenduseks olnud väärtustest. Erandiks on Vastseliina linnuse põlispuude
grupp, mis on säilinud osa kunagisest Vastseliina mõisast ja on arvatud Piusa jõe ürgoru
koosseisu.
Määruses kajastatud ainuke puistu (Meremäe kaasik) koosneb kodumaistest puuliikidest
(peamiselt kased (Betula sp)) ja on kaitse alla võetud maastikukujunduse seisukohast lähtuvalt.
Tuginedes parkide kaitse-eeskirjale on puistute peamised kaitseväärtused dendroloogilised
(sh tähelepanuväärne vanus, liigiline koosseis), ökoloogilised (astmelaud rohelises võrgustikus,
elupaik) ja esteetilised (maastiku ilmestamine, puhkeväärtus). Looduslike ja kultuurpuistute
puhul ei hinnata planeeringut ega pargiarhitektuurilisi elemente.
Käesolevaks ajaks ei ole määruses käsitletud ja tabelis 1 märgitud parkidel ja puistul säilinud
2
looduskaitseseaduses ega kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas
nimetatud kriteeriumidele vastavat üleriigilist looduskaitselist väärtust ning nende edasine
kaitse riiklikul tasandil ei ole vajalik ega otstarbekas. Tabelis 1 on tuginedes ajalooliste kaartide
analüüsile ning välitöödel tuvastatud säilinud väärtuste seisundile esitatud põhjendused, miks
need pargid riikliku kaitse alt välja arvatakse.
Määruses käsitletud parkidel ei ole üleriigilist tähtsust, kuid kui alal on säilinud pargi
struktuurielemente (põlispuude grupid, vaated, väljakud vms) ning omavalitsuse
üldplaneeringus on park (puistu) osa miljööväärtuslikust alast või rohevõrgustikust, siis on alust
kaaluda nende kaitse alla võtmist kohaliku omavalitsuse tasandil. Seetõttu küsis
Keskkonnaamet menetluse ettevalmistamise käigus kohaliku omavalitsuse eelnevat seisukohta
objekti võimaliku kohalikul tasandil kaitsmise kohta. Tabelis 1 on märkuste lahtris kirjas ka
info kas ja kuidas määruses käsitletud parke ja puistusid kajastatakse omavalitsuse
üldplaneeringus, sh kas ja milliseid ettepanekuid kaitsealuste loodusobjektide kohta on
varemalt tehtud. See aitas kaasa Keskkonnaameti seisukoha kujundamisele. Kui loodusobjekt
kustutatakse keskkonnaregistrist, toob see kaasa ka muudatuse üldplaneeringus (kaovad
piirangud).
Teadaolevatel andmetel ei ole ühegi kaitse alt välja arvatava pargi ega põlispuude grupi
territooriumilt leitud looduskaitsealuseid liike, va ühe pargi territooriumil on registreeritud
kolme käsitiivaliseliigi olemasolu. Juhul kui pargis või puistus on ehitis- või
arheoloogiamälestisi või on alal pärandkultuuriobjekte, siis on vastav märge lisatud märkuste
lahtrisse ning lisatud on objekti registrikood.
Pargi väärtuste kirjeldamisel on kasutatud eelnimetatud ekspertide hinnanguid, riiklikke
registreid ning Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudi
Spetsiaalse Konstrueerimise Büroo tööd „Võru rajooni pargidˮ (1983; edaspidi MM LK TUI
SKB). Otsuse tegemisel on tuginetud ka Keskkonnaministeeriumi parkide töörühmas
1998. aastal valminud kaitsealuste parkide, puistute ja istandike nimistute korrastamise
metoodilisele juhendile.
Tabel 1. Võru maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise põhjendused. Objekti
pindala ja maaomandi seis on esitatud tuginedes EELIS-e andmetele (2017 I kv).
EO – eraomand, MO – munitsipaalomand, RO – riigiomand, JRO – jätkuvalt riigi omandis
olev maa, KeA – Keskkonnaamet, KR – keskkonnaregister, ÜP – üldplaneering
Nr Objekt Asukoht Põhjus
1. Kuldre põlispuude Antsla vald, 1872. aasta Uue-Antsla mõisakaardil
grupp Uue-Antsla küla (EAA.3724.4.1836 leht 1) on näha tiik ja puudegrupp
KLO1200144 (Kuldre põlispuude grupp) selle kirdekaldal. MM LK
TUI SKB andmetel rajati kalatiigid ja nende vaheline
park 1895. aastal, kusjuures tihedam tammede ja
pärnade puistu istutati allikate ümber nende kaitseks.
Säilinud tiigid on pärandkultuuriobjekt Uue-Antsla
mõisa kalakasvatus. Palju vanemaid puid on
murdunud ja allikate juures oleva kaldanõlv on
võsastunud. Suur osa puudegrupi maa-alast on
eraomanduses ja jagatud kruntideks ning hooldatakse
koduõuedena.
Kuldre põlispuude grupp asub ümber kaitsealuse
looduse üksikobjekti – kaks devoni paljandiga allikat
(KLO4001061), mis on ka Eesti ürglooduse objekt.
Paljandi ja allikate kaitsevööndi ulatus on määratud
nii, et see ja vööndi režiim tagab väärtuslikemate
põlispuude kaitse.
Parkide töörühm tegi 1999. aastal ettepaneku puistu
kaitse alt välja arvata ning ka ekspert V. Ranniku
(2001) hinnangul puudub säilinud puudel üleriigiline
looduskaitseline väärtus, mistõttu põlispuude grupp
arvatakse riikliku kaitse alt välja.
Menetluse ettevalmistamise käigus küsis KeA
14. juunil 2018 haldusreformijärgse Antsla valla
vallavalitsuse eelnevat seisukohta Kuldre põlispuude
grupi kohalikul tasemel kaitse alla võtmise kohta.
Vallavalitsus teatas, et otsustab säilinud põlispuude
kohaliku kaitse alla võtmise vajaduse üldplaneeringu
tegemise käigus.
Objekti pindala on 8,2 ha (EO 8,12 ha, RO 0,07 ha).
2. Meremäe kaasik Setomaa vald Meremäe kaasik on rohealana (metsatukana)
KLO1200199 Meremäe küla märgitud 1949. aasta NL topokaardile (1:25000), kuid
kaasiku täpne päritolu ei ole teada. Ekspertide arvates
on tegemist keskealise loodusliku kaasikuga (valdav
puuliik on arukask (Betula pendula)), mis on heas
seisundis, kuid mille dendroloogiline ja
kultuurilooline väärtus on madal. Maastikuarhitekt-
ekspert S. Nurme hinnangul on puistul mõningane
ökoloogiline, esteetiline ja puhkemajanduslik väärtus,
kuid see ei vääri üleriiklikku kaitset ja tuleks
kustutada kaitsealuste objektide nimekirjast. Ekspert
V. Ranniku hinnangul on ala asula oluline
haljastuselement, ehkki erilise
looduskaitseväärtuseta.
Haldusreformieelse Meremäe valla üldplaneeringus
on Meremäe kaasik nimetatud küla ilmestava
kaitsealuse objektina. Meremäe Vallavolikogu
11. septembri 2015. a otsusega nr 15 on kehtestatud
Meremäe koolimaja kinnistu ja selle lähiala
detailplaneering, mille kohaselt on kaasik kavandatud
võtta kohaliku kaitse alla koostatava
üldplaneeringuga, et tagada kaasiku kui küla olulise
haljastuselemendi säilimine. 28. juunil 2016. a esitas
Meremäe vald kaasiku maa-ala
munitsipaalomandisse andmise taotluse, mille kohta
KeA Lõuna regioon andis 30. märtsil 2017. a
positiivse seisukoha.
4
Menetluse ettevalmistamise käigus küsis KeA
19. juulil 2018 haldusreformijärgse Setomaa valla
vallavalitsuse eelnevat seisukohta Meremäe kaasiku
kohalikul tasemel kaitse alla võtmise kohta. Setomaa
valla vallavalitsus kinnitas, et võtab ala uue ÜPga
kohaliku kaitse alla.
Kuna ala on oluline eelkõige kohalikul tasandil
(puudub üleriigiline looduskaitseline väärtus) ning
selle kaitse saab olema tagatud kohaliku omavalitsuse
tasandil, arvatakse puistu riikliku kaitse alt välja.
Objekti pindala on 2 ha (EO 0,29 ha, JRO 1,71 ha).
3. Vana-Saaluse Võru vald, 1879. aasta mõisakaardil on näha korrapärased
põlispuud Vana-Saaluse pargiteed, mida ääristavad pärnaread ning mis on
KLO1200096 küla MM LK TUI SKB töö andmetel ka vanimad
pargiosad. Pargi struktuur ja ansamblilisus ei ole
säilinud, kuid alles on mõned vanade pärnade ja
tammede grupid ning eraldiseisev nulupuistu.
Pargipuistu koosneb peamiselt pärismaistest liikidest,
erakordsete mõõtmetega puud ja märkimisväärsed
eksoodid puuduvad, park on metsistunud.
Põlispuud jäävad kultuurimälestise Vana-Saaluse
mõisa vesiveski (reg nr 14131) kaitsevööndisse;
Vana-Saaluse pärna-allee, tammed ja endine häärberi
asukoht on pärandkultuuriobjektid.
Haldusreformieelse Vastseliina valla üldplaneeringu
seletuskirja alusel on Vana-Saaluse tervikuna
kohalikul tasemel väärtuslik maastik.
Parkide töörühm tegi 1999. aastal ettepaneku puistu
kaitse alt välja arvamiseks. Säilinud põlispuudel
puudub ka ekspert V. Ranniku hinnangul
looduskaitseline väärtus ja sotsiaalne funktsioon,
mistõttu objekt arvatakse riikliku looduskaitse alt
välja.
Menetluse ettevalmistamise käigus küsis KeA
15. juunil 2018 haldusreformijärgse Võru valla
vallavalitsuse eelnevat seisukohta Vana-Saaluse
põlispuude kohalikul tasemel kaitse alla võtmise
kohta. Võru valla vallavalitsus kinnitas, et võtab ala
uue ÜPga kohaliku kaitse alla.
Objekti pindala on 2,8 ha (EO 1,15 ha, RO 0,28 ha,
JRO 1,36 ha).
4. Vastseliina Võru vald, Vastseliina linnuse põlispuude grupp on kaitse alla
linnuse põlispuude Vana-Vastseliina võetud 1959. aastal kohaliku tähtsusega pargina kui
grupp küla ja Plessi Vastseliina asunduse park koos linnuse varemete ja
KLO1200215 küla puiesteedega. 1985. aastal kustutati Vastseliina
asulapark senistest piirides kaitsealuste objektide
nimekirjast ja moodustati uus kohaliku tähtsusega
objekt Vastseliina linnusepark, mis hõlmab praegust
kaitsealust puudegruppi.
Puudegrupp asub Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala
(KLO1000202) Piusa jõe ürgoru piiranguvööndis,
mille kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja
maastikuilme säilitamine. MM LK TUI SKB
andmetel kujutab põlispuude grupp endast säilinud
liigivaest kodumaiste liikidega puistuosa endisest
Vastseliina mõisa pargist. Tuginedes 1931. aastast
pärinevale pargikaardile (ERA.31.3.7290 leht 26) on
pargi peahoonega seotud olnud regulaarpargiosa
teestik hääbunud, säilinud on põlistammed.
Kaitsealune põlispuude grupp moodustab suurema
osa kunagisest mõisapargist. Alal kasvavad hajusalt ja
grupiti tüüpilised pargi-liigid tammed, pärnad ja
lehised, mis on istutatud tõenäoliselt 19. sajandi I
poolel G. Von Lipharti ajal. Seega on vanimad puud
ca 200 aastased.
Praegu on kogu puudegrupi territoorium kohaliku
kogukonna hooldatud pargi-ilmeline puhkeala, kus on
ka väike laululava ja matkarada, Vana-Vastseliina
asulas.
Kuna puudegrupp asub teise kaitseala koosseisus, siis
on topeltkaitse lõpetamise eesmärgil kavas ala
kaitsekord puistuna lõpetada. Endise mõisapargi
puistu parema kaitse tagamiseks Piusa jõe ürgoru
maastikukaitseala koosseisus moodustatakse kaitse-
eeskirja uuendamise käigus uus piiranguvöönd, mille
kaitse-eesmärk on maastikuilme ja maastikupargi
ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt,
ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult
väärtusliku puistu säilitamine. See annab kaitseala
valitsejale võimaluse igakordselt kaalutlusotsuse
alusel seada raietele tingimusi põlispuude ja
maastikuilme kaitseks maastikukujunduse
seisukohast lähtuvalt.
Kaitseala kaitsekord tagab põlispuude säilimise,
mistõttu ei ole vajalik ega otstarbekas põlispuude
grupi eraldi käsitlemine keskkonnaregistris ja see
arvatakse põlispuude grupina kaitse alt välja.
Põlispuude kaitse jätkub kaitseala piiranguvöödi
kaitsekorra alusel eesmärgiga tagada maastikuilme ja
looduse mitmekesisuse säilimine.
Objekti pindala on 12,5 ha (11 ha MO, ca 1 ha EO).
6
5. Vastse-Roosa Rõuge vald, MM LK TUI SKB andmetel on mõisa park (Vastse-
põlispuude grupp Vastse-Roosa Roosa põlispuude grupp) rajatud vabakujundusliku
KLO1200155 küla liigivaese pargina Vaidva jõe kaldale 19. sajandil.
Pargi peamised puuliigid on tamm (Quercus robur) ja
pärn (Tilia sp), eksootidest on esindatud euroopa lehis
(Larix decidua) ja siberi nulg (Abies sibirica). Parki
on endise kooli ajal uute puudega süsteemitult
täiendatud. Pargi kohta puuduvad ajaloolised kaardid,
mistõttu ei ole võimalik hinnata esialgset
pargikompositsiooni. Säilinud puistus ei ole teestik
märgatav. Peahoone on hävinud, sellel kohal on uus
hoone, mis ei toeta pargi esteetikat. Puistu esteetiline
ja puhkemajanduslik väärtus on madal.
KR andmetel on pargialal registreeritud ja piiritletud
vähemalt kolme II kaitsekategooria kaitsealuse
nahkhiireliigi pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii),
veelendlase (Myotis daubentonii) ja põhja-nahkhiire
(Eptesicus nilssonii) olemasolu. Pargi kaitse alt välja
arvamisel kehtib kaitsealuste liikide puhul vastavalt
looduskaitseseadusele isendi kaitse ja tööde tegemisel
peab arvestama liigikaitse nõuetega.
Vastse-Roosa mõisapark ja koolimaja on
pärandkultuuri objektid.
Haldusreformieelse Mõniste valla üldplaneeringus on
Vastse-Roosa küla (sh park) märgitud
miljööväärtusliku alana ning rohevõrgustiku
maakondliku tähtsusega tugialana.
Ekspert V. Ranniku hinnangul oli juba 2001. aastaks
pargi väärtus vähenenud ning ta tegi ettepaneku jätta
kaitse alla vaid tookordse piirivalve kordoni ümbruse
lähim ala (ca 1,1 ha). Viimase 15 aasta jooksul on
olukord pargis halvenenud ja säilinud põlispuudel
puudub maastikuarhitekt-ekspert S. Nurme hinnangul
üleriigiline looduskaitseline väärtus, mistõttu park
arvatakse kaitse riikliku alt välja.
Menetluse ettevalmistamise käigus küsis KeA
14. juunil 2018 haldusreformijärgse Rõuge valla
vallavalitsuse eelnevat seisukohta Vastse-Roosa
põlispuude grupi kohalikul tasemel kaitse alla
võtmise kohta. Vallavalitsus teatas, et ei soovi
põlispuude gruppi kohalikul tasemel kaitse alla võtta.
Objekti pindala on 2,58 ha, mis on kõik eraomandis.
Määrusega Võru maakonnas kaitse alt väljaarvatavaid parke ja puistuid on nimeliselt viis, kuid
Vastseliina linnuse põlispuude grupi territoorium jääb edasi kaitse alla Piusa jõe
maastikukaitseala koosseisus. Seega arvatakse kaitse alt välja neli objekti pindalaliselt
15,58 ha, mille maaomand jaguneb vastavalt eraomandis (12,14 ha), riigiomandis (0,34 ha) ja
jätkuvalt riigiomandis oleva maa (3,1 ha) vahel. Munitsipaalmaad nimetatud parkides
2018. aastal ei ole.
3. Menetluse kirjeldus
Eelnõukohase määruse menetlus algatati ja viidi läbi keskkonnaministri 27. märtsi
2019. käskkirja nr 1-2/19/271 alusel ning selle avalik väljapanek toimus 15. aprillist
30. aprillini 2019. a Keskkonnaameti Võru ja Tartu kontoris ning Antsla, Rõuge, Võru ja
Setomaa Vallavalitsuses.
Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded (15.04.2019,
nr 1452757), üleriigilise levikuga ajalehes Postimees (11.04.2019), maakondliku levikuga
ajalehes Lõuna-Eesti Postimees (15.04.2019), samuti eelnimetatud kohalike omavalitsuste
kodulehel. Keskkonnaamet tegi ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Teates oli
märkus, et vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Ühtegi soovi korraldada avalik
arutelu ei esitatud ja avalikku arutelu ei toimunud.
Looduskaitseseaduse § 9 kohase kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti
viieteistkümnele kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku kohta väljastusteatega teade,
millele oli lisatud määruse eelnõu ja info, et seletuskirjaga on võimalik tutvuda elektroonselt
Keskkonnaameti kodulehel või kodaniku sooviavalduse korral saadetakse see talle kas e-posti
aadressile või paberkandjal kodusele aadressile. Ühtegi sooviavaldust seletuskirja saada ei
laekunud.
Omniva tagastas hoiutähtaja möödumisel Keskkonnaametile kaks kirja, millele adressaat järele
ei läinud. Kuna meedias avaldati Keskkonnaameti teade, millised objektid kaitse alt välja
arvatakse ja kus saab menetluses olevate objektidega tutvuda, erinevates infokanalites ning
määrusega kaotatakse piirangud looduskaitseväärtuse kaotanud objektidelt, mitte ei kehtestata
uusi piiranguid, otsustas Keskkonnaamet mitte korraldada täiendavat avalikku väljapanekut
ning Keskkonnaamet loeb, et parkide/puistute kaitse alt väljaarvamisest on piisavalt teavitatud.
Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Antsla, Rõuge, Võru ja Setomaa
Vallavalitsusele, Maanteeametile, Muinsuskaitseametile ja riigimaa esindajale Riigimetsa
Majandamise Keskusele.
Keskkonnaameti teade sisaldas infot, et kui Keskkonnaamet ei ole tähtaja jooksul vastust
saanud, loetakse menetluseosaline eelnõuga nõustunuks. Maaomanikelt (kodanikelt),
riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ei laekunud märkuseid ega ettepanekud.
Maanteeamet teatas kirjalikult, et vastuväited ja ettepanekud puuduvad.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi.
8
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse
§-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast.
Eelnõukohase määrusega korrigeeritakse kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva ja riigi
eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Kuna määrusega arvatakse nimetatud
objektid kaitse alt välja, siis määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates hakkavad
nende kinnistute omanikud maamaksu maksma vastavalt üldisele korrale. Maamaksu ei maksta
MaaMS § 4 lõike 1 punktide 6 ja 10 kohaselt omavalitsusüksuse haldusalal asuvalt
munitsipaalmaalt ja üldkasutatava maa sihtotstarbega maalt. Kaitse alt arvatakse välja neli
objekti pindalaliselt 15,58 ha, mille maaomand jaguneb järgnevalt: eraomandis (12,14 ha),
riigiomandis (0,34 ha) ja jätkuvalt riigiomandis olev maa (3,1 ha). Munitsipaalmaad nimetatud
parkides 2018. aastal ei ole, kuid Meremäe kaasik (2 ha) on määratud üldkasutatavaks maaks,
millelt maamaksu ei maksta. Omavalitsuste (Antsla, Rõuge, Võru ja Setomaa vald) eelarvesse
lisanduv maamaks on seega väheoluline ega mõjuta oluliselt valdade tulubaasi.
Määruse jõustumisel puudub oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja
elupaikade seisund ei muutu, sest nimetatud aladel registreeritud kaitsealuste liikide kaitse
tagatakse edaspidi isendikaitse regulatsioonidega. Samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale,
riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist
ega too kaasa uute organisatsioonide moodustamist.
Määruse eelnõul on puutumus Meremäe, Mõniste, Urvaste, Varstu ja Vastseliina valla kohalike
omavalitsuste haldusreformieelsete üldplaneeringutega. Määruse jõustumisel tuleb uue
üldplaneeringu koostamise korraldajal kanda muudatused (st kustutada määruses nimetatud
loodusobjektid planeeringukaardilt) planeeringusse. Muid põhimõttelisi muudatusi
planeeringutele ei kaasne.
Vastavalt looduskaitseseadusele on parkide ja puistute territoorium piiranguvöönd, kus
kehtivad piirangud maaomanikule ning mitmed tegevused on lubatud vaid kaitseala valitseja
igakordsel nõusolekul. Kui hävinud või looduskaitselise väärtuse kaotanud loodusobjektid on
keskkonnaregistrist kustutatud, väheneb Keskkonnaameti halduskoormus. Parkide kaitse alt
välja arvamisega kaob looduskaitseseaduse § 20 kohane maa riigile omandamise kohustus.
Riikliku kaitse alt väljaarvatavate parkide territooriumil ei ole EELIS-e andmetel
toetuskõlblikke metsamaid ega poollooduslikke kooslusi ning ühelegi väljaarvatavale alale ei
ole toetust makstud.
Maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaad on ainult Vana-Saaluse põlispuude grupi
territooriumil u 0,2 ha.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Määruse vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
10