Kiri

Rahandusministeerium Meie 28.04.2020 nr 18-5/19-0206/2752-1 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Austatud minister Martin Helme Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu koos seletuskirjaga. Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 28. aprilliks 2020. a., et saaksime avada muudetud tingimustel toetuse turismiettevõtjatele võimalikult kiiresti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1. määruse eelnõu 2. määruse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Annika Anton Tel. 639 7663, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 25.04.2020 VÄLISKAUBANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruses nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 3 nimetatud tegevusteks antav toetus“ tekstiosaga „lõigetes 3 ja 31nimetatud tegevusteks antav (edaspidi vastavalt suurprojekti ja väikeprojekti) toetus“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Väikeprojekti toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1—9) (edaspidi COVID-19 raamistik) mõistes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. (5) Käesoleva määruse alusel ei toetata väikeprojekti, mis osaleb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a käskkirja nr 1.1-1/17-112 „Toetuse andmise tingimused turismiettevõtete ärimudelite arendamiseks“ alusel pakutavas turismiettevõtjate ärimudelite arendamise programmis.“; 3) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmise eesmärk on: 1) suurprojekti puhul turismiettevõtja ärimudeli uuendamise kaudu saavutada Eesti turismisektori konkurentsivõime kasv; 2) väikeprojekti puhul säilitada turismiettevõtja konkurentsivõime ning teha ettevalmistused Eesti turismisektori konkurentsivõime taastamiseks ja kasvuks pärast Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) lõppemist. (2) Toetuse andmise tulemus on: 1) suurprojekti puhul turismiettevõtja uuendatud või uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse või tehnoloogilise lahenduse väljaarendamine ja rakendamine; 2) väikeprojekti puhul turismiettevõtja jätkusuutlikkuse tagamine ja kiire turule naasmine pärast eriolukorra lõppemist.“; 4) paragrahvi 4 punktis 6 asendatakse sõna „väliskülastajatele“ sõnaga „külastajale“; 5) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse järgmistele § 3 lõike 3 väljundnäitajasse panustavatele projektidele: 1) suurprojektile, mille elluviimine panustab § 3 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud tulemuse ja eesmärgi saavutamisse; 2) väikeprojektile, mille elluviimine panustab § 3 lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud tulemuse ja eesmärgi saavutamisse.“; 6) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse enne sõna „Toetust“ sõnaga „Suurprojekti“; 7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Väikeprojekti toetust antakse turismiettevõtja eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks ja muudatuste elluviimiseks.“; 8) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Suurprojekti toetust antakse uuendatud või uue ärimudeli arendamise ning rakendamisega seotud järgmisteks tegevusteks: 1) teenuse arendamiseks uuele kliendisegmendile;“; 9) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(3)1 Väikeprojekti toetust antakse ärimudeli arendamisega seotud järgmisteks tegevusteks: 1) teenuste turundamiseks; 2) uue ärimudeli kontseptsiooni väljatöötamiseks; 3) uue ärimudeli rakendamiseks vajalike eeltööde teostamiseks; 4) uue ärimudeli rakendamiseks; 5) personali ja teeninduskvaliteedi arendamiseks; 6) teenuse digitaliseerimiseks ja tehnoloogilise lahenduse rakendamiseks.“; 10) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Suurprojekti toetatavaks tegevuseks ei loeta müügivahendustegevusele baseeruvat ärimudelit.“; 11) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) kampaaniapõhise turundustegevuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud;“; 12) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) väikeprojekti puhul ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud arvestatuna 15 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest.“; 13) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Suurprojekti puhul võivad § 7 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste nõustamisteenuse ja personalikulud kokku moodustada kuni 20 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.“; 2 14) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Väikeprojekti personalikulud võivad kokku moodustada kuni 50 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.“; 15) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) suurprojekti puhul üldkulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 5;“; 16) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Suurprojekti ehituse eeltöödega seotud kulude osas võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.“; 18) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Suurprojekti maksimaalne abikõlblikkuse periood on 24 kuud. Väikeprojekti maksimaalne abikõlblikkuse periood on 9 kuud.“; 19) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Suurprojekti toetuse summa ettevõtja kohta on minimaalselt 20 000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot.“; 20) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Väikeprojekti toetuse summa ettevõtja kohta on minimaalselt 5000 eurot ja maksimaalselt 20 000 eurot. Väikeprojekti taotletava toetuse summa ei või olla suurem kui 50 protsenti taotlemisele eelneva ettevõtte majandusaasta kogukäibest.“; 21) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse maksimaalne määr on 80 protsenti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 20 protsenti abikõlblikest kuludest.“; 22) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) COVID-19 raamistiku alusel abi ei tohi toetuse saaja kohta ületada 800 000 eurot.“; 23) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Suurprojekti ja väikeprojekti toetust võib taotleda riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning vähemalt 24 kuud tegutsenud muu Eestis registreeritud juriidiline isik.“; 24) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(1¹) Väikeprojekti toetust võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotleja, kes on registreeritud Eesti ametliku turismiinfo veebis www.puhkaeestis.ee või on turismiteenuste pakkumist koordineeriv erialaliit või sihtkoha arendusorganisatsioon.“; 3 25) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) COVID-19 raamistiku alusel taotletava toetuse puhul ei ole taotleja raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a.“; 26) paragrahvi 13 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(2) Suurprojekti taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:“; 27) paragrahvi 13 lõike 2 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: „9) ärimudeli nõudluse analüüs, mis sisaldab sihtturgude ja -gruppide valiku põhjendust, turundustegevuste ja -kanalite kirjeldust; 10) ärimudeli konkurentsianalüüs;“; 28) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) taotleja kahe eelneva aasta majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav, kui taotleja kuulub kontserni, siis kontserni liikmete vastavad andmed;“; 29) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Väikeprojekti taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6, 14–15 ja 22–24 sätestatule järgmisi andmeid ja dokumente: 1) meeskonna liikmete vastutusvaldkonnad, kompetentsus ja kogemus valdkonnas; 2) projekti elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu kinnitus ja selgitus selle kujunemisest; 3) juhul, kui tegemist on ehitamisega, projekti objektile väljastatud kehtivate projekteerimistingimuste või kehtiva detailplaneeringu andmed; 4) juhul, kui tegemist on ehitamisega, siis rekonstrueerimis- või ehitustööde hinnakalkulatsioon; 5) juhul, kui taotleja on suurettevõtja, koostööpõhimõtte kirjeldus külastajate teenindamisse kaasatud VKE-ga.“; 30) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotlemise tingimustest teavitab rakendusüksus oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmise algust järgmiselt: 1) suurprojekti korral vähemalt 60 tööpäeva ette; 2) väikeprojekti korral vähemalt 5 tööpäeva ette.“; 31) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotluse menetlemine koosneb: 1) registreerimisest; 2) menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest; 3) selgituse ja lisateabe küsimisest; 4) taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist; 5)väikeprojekti vastavushindamisest või nõuetele vastava suurprojekti taotluse hindamisest; 6) taotluse rahuldamise otsusest või rahuldamata jätmise otsusest.“; 4 32) paragrahvi 15 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Suurprojekti taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja lisainformatsiooni ning taotluse täienduse ja muudatuse esitamiseks võib taotluse menetlemise kuni 10 tööpäevaks peatada.“; 33) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Väikeprojekti taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Taotluse menetlemise peatamisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut. (7) Väikeprojekti toetust antakse käesoleva määruse alusel taotlejale ühe korra.“; 34) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõna „projektide“ sõnaga „suurprojekti“; 35) paragrahvi 18 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Suurprojekti taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord“; 36) paragrahvi 18 lõikes 1 asendatakse läbivalt sõna „projekti“ sõnaga „suurprojekti“; 37) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181 Väikeprojekti vastavushindamine Taotluses kirjeldatud väikeprojekti rahastamise otsustamisel lähtutakse asjaolust, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele, toetuse andmise eesmärgile ja tulemusele. Taotlus loetakse toetuse saamise tingimustele vastavaks, kui esinevad kõik järgmised tingimused: 1) taotluses kirjeldatud projekt on suunatud määruse § 3 nimetatud väikeprojekti eesmärgile ja tulemusele; 2) taotleja ja partner vastavad määruses kehtestatud nõuetele; 3) taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele, valitud tegevused on põhjendatud ning kirjeldatud tulemuste saavutamisega otseselt seotud.“; 38) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud suurprojekti taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab järgmistele tingimustele: 1) on käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,6; 2) ei ole üheski käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,3.“; 39) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud väikeprojekti taotlus, mis vastab §-s 181 sätestatud tingimustele.“; 40) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse arv „3“ arvuga „1“; 5 41) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 35;“; (42) paragrahvi 29 pealkirja tekst sõnastatakse järgmiselt: „Rakendussäted“; 43) paragrahvi 29 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Määruse 2020. aasta aprillis vastu võetud redaktsiooni § 3 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1, § 7 lõike 1 punkti 1, lõiget 2, lõike 3 punkti 1 ja lõiget 6, § 8 lõike 3 punkti 8, lõiget 4 ja lõike 6 punkte 1 ja 3, § 9 lõiget 21 ja lõiget 5, § 11 lõiget 1, § 18, § 19 lõiget 2, § 23 lõiget 2 ning § 25 lõike 2 punkti 10 kohaldatakse taotluste osas, mis on esitatud alates 31. jaanuarist 2020. a. (3) COVID-19 raamistiku alusel antakse käesoleva määruse alusel väikeprojektile toetust alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni 2020. aasta 31.detsembrini. Pärast nimetatud kuupäeva antakse väikeprojektile toetust VTA määruse alusel.“. § 2. Käesoleva määruse § 1 punkti 21 rakendatakse tagasiulatavalt alates 1. septembrist 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler 6  25.04.2020 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) on kehtestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevuse „Turismiettevõtete ärimudelite arendamine“ eesmärkide elluviimiseks. Eelnõu eesmärgiks on täpsustada toetuse sisulisi ja menetlust reguleerivaid tingimusi, aitamaks leevendada koroonaviiruse COVID-19 (edaspidi koroonaviirus) puhangust tulenevaid mõjusid turismisektorile. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi on enim kriisi tõttu löögi alla sattunud just turismisektori ettevõtted.1 Kuna riigipiirid võivad olla veel mõnda aega suletud, ühendused katkenud ning piirangud kehtida reisimisele ka kõikidel peamistel sihtturgudel, ei saa eeldada välisturismi kiiret taastumist 2020. aastal. Vajalik on võtta kasutusele meetmed, mis aitavad kiiremini taastada sise- ja välisturismi teenuste käivet ning samas vähendada laiemaid mõjusid ka teistele sektoritele nagu toitlustus ja transport. Kuna turismiettevõtete tavapärane tegevus on kriisiolukorra tõttu seiskunud, siis on ettevõtjatel võimalus olukorda ära kasutades vaadata ümber olemasolevad ärimudelid ning mõelda tegevustele, mis aitavad ettevõtte konkurentsivõimet tõsta ja pikemas perspektiivis väljuda kriisist võitjana. Ettevõtjate vajadustele vastamiseks ja paindlikumate lahenduste pakkumiseks on vajalik eristada väike- või suurprojektide taotlemisvõimalused, lähtuvalt toetuse maksimumsummast ning vähendada nõutud omafinantseeringu protsenti. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) majandusarengu osakonna nõunik Annika Anton (e-post: [email protected], telefon 6 397 663) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu (e-post: [email protected], telefon 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post: [email protected], telefon 6 256 351). Eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määrust nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ (RT I, 02.10.2019, 2). 1 Konjunktuuriinstituudi uuring „Covid-19 mõju Eesti ettevõtlusele“ (Tallinn, märts 2020). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses on 43 punkti. Teine paragrahv sätestab tagasiulatuva jõustumise. Eelnõu punktiga 1 asendatakse § 2 lõikes 1 tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõigetes 3 ja 31, mille kohaselt on suurprojektidele antav abi alti vähese tähtsusega abi ning väikeprojektidele antav abi on kuni Covid-19 raamistiku alusel antava abi kehtimise lõpuni ja kui vahendeid toetuse andmiseks on alles ka peale selle kehtivuse lõppu, antakse abi edasi vähese tähtsusega abina. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõigetega 4 ja 5. Vajalik on lisada info riigiabi kohta, kuna käesoleva määruse § 7 lõige 1 punktis 2 sätestatud toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1—9) (edaspidi: COVID-19 raamistik) mõttes. COVID-19 raamistik kehtib ainult väikeprojektidele ja sellele osale määrusest küsib EAS ka eraldi riigiabi loa. Vajadusel viiakse väikeprojektid vähese tähtsusega abile üle. Määruse muudatustega hakatakse taotlemisel eristama väikeprojekte ja suurprojekte, lähtudes toetuse minimaalsest ja maksimaalsest summast. Vastavalt lõikele 5, ei saa väikeprojektid samaaegselt osaleda EASi pakutavas turismiettevõtete ärimudelite arendamise mentorprogrammis, kuna paindlikkuse tagamiseks võib väikeprojektidele suunatud toetuse taotleja omale palgata ka muu sobiva mentori ning sarnaste kulude katmine ning tegevuste dubleerimine ei ole põhjendatud. Eelnõu punktiga 3 täpsustatakse määruse § 3 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Määruse muudatustega hakatakse taotlemisel eristama väikeprojekte ja suurprojekte. Väikeprojektide lisamise vajadus on tingitud asjaolust, et kehtiva eriolukorra (Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldus nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“, RT III, 13.02.2020, 1) tõttu ei ole võimalik turismisektoril pakkuda teenuseid ei sise- ega välisturistidele ning turismiettevõtetel puudub tuluteenimise võimalus. Täheldatav on ka suveperioodile jäävate broneeringute tühistamine. Väikeprojektide lisamine määruse tingimustesse annab suurema paindlikkuse toetuse rakendamiseks ning tekitab võimaluse anda turismiettevõtjatele kriisist väljumiseks vajalikku toetust ka väikesemahuliste arenduste jaoks või suurprojektide ettevalmistamiseks. Toetuse andmise peamine eesmärk ei ole tänast olukorda arvestades enam läbi ärimudeli uuendamise saavutada eelkõige turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasv, vaid tagada turismisektori ettevõtjate säilimine, jätkusuutlikkus ning konkurentsivõime üldisemalt kriisijärgses majandusolukorras. Rahvusvahelise konkurentsivõime arendamine suures pildis jääb alles, kuid kriisiolukorrast tulenevalt raskustesse sattunud turismisektori projektide hindamiskriteeriumides ei läheneta tootele enam mitte läbi selle rahvusvahelise atraktiivsuse, vaid seda hinnatakse kui perspektiivi, et toodet on pikemaajaliselt võimalik viia ka välisturgudele. Muudatuste rakendamisega on võimalik anda toetust uute segmentide leidmiseks ka Eestis ja panustada sisetarbimise hoogustamise kaudu kriisi mõjude leevendamisse. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse määruse § 4 punkti 6 sõnastust. Turismiettevõtja ärimudeli arendamisel on oluline keskenduda igasugusele külastajale (nii siseturistile kui väliskülastajale) huvipakkuva lisateenuse või lahenduse arendamisele. Kriisiolukorrast tulenevalt on vajalik tühistada viide, et teenuse arendamise esmane turg on välisturg ja seejärel siseturg. Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse määruse § 7 lõike 1 sõnastust, kuna vajalik on eristada suurprojekte ja väikeprojekte ning sellest tulenevalt projektis seatud tulemuse ja eesmärgi saavutamist. Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse määruse § 7 lõike 2 sõnastust, seoses suurprojekti ja väikeprojekti toetuse andmise erisustega. Väikeprojektid võivad olla iseseisvad arendused või ka suure turismi ärimudeli arendusprojekti ettevalmistavad tegevused. Väikeprojektide toetust antakse turismiettevõtja kriisiolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste arendamiseks ja turule toomiseks või näiteks läbi turu uurimise või ehituse eelprojektide koostamise eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks. Toetust võib anda kriisi mõjude leevendamiseks oma ettevõttes, ettevõtte tegevuste lühiajaliseks ümberkorralduseks, kriisist väljuda aitava kampaania või lahenduse väljatöötamiseks või kriisijärgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 7 lõikega 21. Vajalik on täpsustada väikeprojektile toetuse andmist, mida antakse turismiettevõtja eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks. Eelnõu punktiga 8 täpsustatakse määruse § 7 lõike 3 esimese lause ja punkti 1 sõnastust. Et tegevused sobiksid nii väike- kui suurprojektidele, on tegevuste loetelu lisaks ärimudeli rakendamisele täiendatud ka ärimudeli arendamise võimalusega. Samuti on kriisiolukorrast tulenevalt vajalik tühistada nõue, et teenuse arendamise esmane turg on välisturg ja seejärel siseturg. Tänastes kriisioludes ei ole võimalik täpselt prognoosida, millal taastuvad vajalikud rahvusvahelised ühendused, milline saab olema välisturistide tarbijakäitumine kriisi järgselt ning millises perspektiivis on võimalik välisturule suunatud ootused ja eesmärgid reaalselt saavutada. Muudatusega muutub oluliseks igasugune uus segment, teenus või tuluallikas, mille välisturu potentsiaali hinnatakse siiski jätkuvalt valikumetoodika alusel pikemas perspektiivis kui seda on projekti kestvus. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 7 lõikega 31, milles tuuakse välja väikeprojektide puhul toetatavad tegevused seonduvalt ärimudeli arendamise ning selle turundamisega. Uue ärimudeli kontseptsiooni väljatöötamise ja turundamise tegevused võivad näiteks olla seotud uue teenuse arendamisega või olemasoleva teenuse disainimisega uuele kliendisegmendile või sihtturule. Uue ärimudeli rakendamiseks vajalike ettevalmistavate tegevuste elluviimiseks võivad muuhulgas olla ehitust ettevalmistavad tegevused ja ehitusprojekti koostamine. Eelnõu punktiga 10 täpsustatakse määruse § 7 lõike 6 sõnastust, millega kohaldatakse endist sätet vaid suurprojektidele ja väikeprojektidele viiakse toetuse tingimustesse sisse võimalus tegevusmudeli arendamise käigus tuua turule ka müügivahendustegevus, sh siseturule suunatud e-pood. Vajalik on pakkuda täiendavaid võimalusi uue teenuse arendamiseks ning tuluallika või kliendisegmendi tekkimiseks kriisist edukal väljumisel. Suurprojektide puhul müügivahendustegevusele baseeruva ärimudeli arendamist ei toetata. Eelnõu punktiga 11 täpsustatakse määruse § 8 lõike 3 punkti 8 sõnastust. Määruse muudatusega kaotatakse nõue lugeda abikõlblikuks ainult välisriigis projekti raames loodud teenuse turunduskulud. Abikõlblik on ka eestikeelne e-pood ja müügisüsteem siseturu ostude hoogustamiseks, mis ei lähe vastuollu rahvusvahelise ekspordiabi keeluga. Toetatavate turundustegevuste loetelus muudetakse rõhuasetus välisturundusele suunatud tegevuste asemel sobilikuks ka siseturismi turundamiseks. Turundustegevuste toetamisel ei soovita katta jooksvaid igakuiseid tegevusi sotsiaalmeedia haldamiseks ja sisukirjutajate palkamiseks, vaid turundustegevused peaksid olema kampaaniapõhised, st tegevustel on kindel algus ja lõpp, turg, kanal, sisu ja mõõdetavad tulemused kontaktide arvu vms mõõdiku näol. Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määruse § 8 lõiget 3 punktiga 15. Väikeprojektide puhul lisatakse kaudsete kulude katmise võimalus, et võtta kasutusele lihtsustatud kulude hüvitamise viis, mis on alla 100 000 eurose toetuse puhul uue toetuse avamisel kohustuslik. Lisaks on vajalik tagada väikeprojektide sujuv elluviimine ajal, kui toetuse saajatel puudub jooksev sissetulek (väikeprojektide puhul ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud arvestatuna 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest). Eelnõu punktiga 13 täpsustatakse määruse § 8 lõike 4 sõnastust. Tegevused 1–2 on suunatud teenuste arendamisega uutele segmentidele ning teenuste protsesside arendamisega, kus üldjuhul kõrgeid töökulusid ei kaasne, sest teenuseid ostetakse enamasti sisse, mitte ei arendata neid asutusesiseselt oma töötaja tööajast. § 7 tegevus 3 on unikaalne tehnoloogiline innovatsioon, mille puhul projekti eelarve koosnebki suuremas osas vaid personalikuludest. Muudetud sõnastus pakub välja leevenduse maksta palka projekti meeskonnale, mitte tellida töid kolmandalt ettevõttelt, kellega on keeruline kokku leppida tehnoloogiliste arenduste tulemusel tekkivaid intellektuaalomandi õiguseid. Väikeprojektide personalikulud võivad kokku moodustada kuni 50 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse § 8 lõikega 41, millega täpsustatakse, et väikeprojektide personalikulud võivad kokku moodustada kuni 50 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. Eelnõu punktiga 15 täpsustatakse määruse § 8 lõike 6 punkti 1 sõnastust. Mitteabikõlblikud on suurprojekti puhul üldkulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 5. Eelnõu punktiga 16 tunnistatakse määruse § 8 lõike 6 punkt 3 kehtetuks. Kehtiva määruse tingimustes mitteabikõlblikena toodud liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulud loetakse muudatuse järel abikõlblikuks kuluks, kuna liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulu võib projektis olla põhjendatud kui klienditeekonna kitsaskoha lahendamisega seotud kulu. Näiteks turismiettevõtja poolt jalgrattalaenutuse pakkumine vastab ka säästva turismi arendamise põhimõtetele, edendades sihtkohas vajaminevat ringiliikumist ja samas laiendab ka turismiettevõtja tuluallikaid. Eelnõu punktiga 17 täiendatakse määruse § 9 lõikega 21. Muudatusega tagatakse suurprojektide puhul võimalus lisada projekti eelarvesse enne taotluse esitamist tehtud ehituslike eeltöödega seotud kulud, näiteks ehitusliku projekteerimise, ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja - geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud või muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ning muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud. Kuna toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA), siis on võimalik lubada kulude katmist tagasiulatuvalt. Muudatus on vajalik, kuna suurprojektidel on ehitamise korral taotluse esitamise miinimumnõue ehituslik eelprojekt, mis eeldab, et enamus ehituslikest eeltöödest on tehtud. Antud muudatusega võimaldatakse katta kõik ehitusega seotud kulud, mis on projekti elluviimiseks vajalikud. Eelnõu punktiga 18 täpsustatakse määruse § 9 lõike 5 sõnastust. Vajalik on täpsustada projektide maksimaalset abikõlblikkuse perioodi. Suurprojektide läbiviimiseks pikema aja andmine tuleneb kriisiolukorrast, mis tekitab riske, et toetust ei saa kasutada vastavalt seni kehtinud ajakava loogikale, sest toodete tarnijad ja teenuste pakkujad ei suuda tagada tarnete tähtaegsust. Väikeprojektid on oma olemuselt lihtsamad kui suurprojektid ning ei vaja seetõttu nii pikka projekti elluviimise aega. Eelnõu punktiga 19 täpsustatakse määruse § 10 lõike 1 sõnastust. Määruse muudatustega hakatakse eristama väikeprojekte ja suurprojekte, lähtudes taotletava toetuse minimaalsest ja maksimaalsest summast. Väikeprojektide lisamise vajadus on tingitud asjaolust, et kehtiva eriolukorra tõttu ei ole võimalik turismisektoril pakkuda teenuseid ei sise- ega välisturistidele ning turismiettevõtetel puudub tuluteenimise võimalus. Väikeprojektide lisamine määruse tingimustesse annab suurema paindlikkuse toetuse rakendamiseks ning võimaluse anda turismiettevõtjatele kriisist väljumiseks vajalikku toetust ka väikesemahuliste arenduste jaoks või suurprojektide ettevalmistamiseks. Lisatud väikeprojekti taotleja käibe piirang kohtleb ettevõtjaid võrdselt ning tagab selle, et toetus ei satuks tühjalt seisnud ettevõtetesse, vaid aitaks turismiettevõtjatel leida leevendust kriisist põhjustatud käibelanguse tõttu tekkinud kahjudele. Väikeprojekti taotletava toetuse summa ei või olla suurem kui 50 protsenti taotlemisele eelnenud ettevõtte majandusaasta kogukäibest. Aluseks on vahetult eelnev aasta. Juhul kui äriregistris veel andmed ei ole avalikult kättesaadavad, siis taotleja esitab meile ise bilansi ja kasumiaruande majandusaasta lõpu seisuga. Eelnõu punktiga 20 lisatakse määruse § 10 lõige 11. Sellega kehtestatakse väikeprojektide toetuse summaks minimaalselt 5000 ja maksimaalselt 20 000 eurot ning tuuakse välja, et taotletava toetuse summa ei või olla suurem kui 50% taotlemisele eelneva majandusaasta käibest. Minimaalset toetust taotleva ettevõte minimaalne eelneva majandusaasta käive peab olema seega 10 000 eurot ning alla 40 000 eurose aastakäibega taotleja ei saa küsida maksimaalset toetust, vaid toetuse suurus selgub vastavalt tema majandusaasta tulemusele. Eelnõu punktiga 21 täpsustatakse määruse § 10 lõike 3 sõnastust. Turismiettevõtete käibed on kriisiolukorrast tulenevalt oluliselt langenud, pangalt ei saada enam laenu ja kogutud reservid kuluvad enamasti suletud hoonete püsikulude ning tööjõukulude katmiseks. Määruse muudatusega vähendatakse taotleja nõutud omafinantseeringu määra 20%-ni, kuna varasema 40% omafinantseeringu määra puhul ei oleks taotlejatel reaalselt enam võimalik taotlema tulla. Eelnõu punktiga 22 täiendatakse määruse § 10 lõikega 12, mille alusel väikeprojekti toetuse taotlejale COVID-19 raamistiku alusel antud abi koos määruse järgi COVID-19 raamistiku alusel taotletava toetusega ei ületa 800 000 eurot. Eelnõu punktiga 23 täpsustatakse määruse § 11 lõike 1 sõnastust kuna vajalik on leevendada nõudeid Eestis registreeritud juriidilise isiku tegutsemise ajale (varasema, vähemalt 36 kuu asemel 24 kuud). Muudatus kehtib nii väikeprojektidele kui suurprojektidele. Eelnõu punktiga 24 täiendatakse § 11 lõikega 1¹. Muudatus on vajalik seoses sellega, et varasemalt kehtinud suurprojektide sihtgrupi loogika oli igasugune ettevõte, kes soovib turule tuua uue ärimudeli ja meelitada Eestisse seeläbi uusi külastajaid. Kuna väikeprojektide tegevus võib olla ka ainult ettevalmistav tegevus, siis ei ole mõistlik, et igasugune ettevõtja on turismiettevõtja, vaid sihtgrupp on piiratud täna tegutsevate turismiteenuse pakkujatega. Väikeprojekti toetust võib seega taotleda riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus ning vähemalt 24 kuud tegutsenud muu Eestis registreeritud juriidiline isik, mis pakub külastajatele turismiteenust, mis on registreeritud Eesti ametliku turismiinfo veebis www.puhkaeestis.ee vastavalt Turismiseaduse § 26. -le. Selle kohaselt turismiinfokeskus kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS). EAS avaldab oma veebilehel majutusettevõtete ja turismiinfokeskustega seonduvaid andmeid, samuti andmeid giidide ja giid-tõlkide kohta ning turismiinfokeskuste poolt edastatud turismiinfot. Ettevõtja saab oma teenuse panna puhkaeestis.ee veebi, sisestades ettevõtte andmed ning teenuse andmed, mida ta soovib veebis tutvustada. Kui andmed on sisestatud, suunatakse need enne avalikustamist süsteemis automaatselt piirkonda teenindava turismiinfokeskuse või külastuskeskuse poolsesse kontrolli, kes teostab andmete kontrolli (näiteks foto kvaliteet, tekstist arusaamine, kas teenus on õiges rubriigis sisestatud jmt). Kui andmed on kontrollitud, siis avalikustatakse turismiteenus veebis. Lisaks sellele võib väikeprojekti toetust taotleda turismiteenuste pakkumist koordineeriv erialaliit või sihtkoha arendusorganisatsioon. Eelnõu punktiga 25 täiendatakse määruse § 11 lõikega 5, et lisada selgitus COVID-19 raamistiku alusel väikeprojektile antavale abile kindlas ajavahemikus. Suurprojektidele kohaldub üldine nõue Euroopa Regifondi määrusest 1301/2013 (art 3 lg 3 p d). Eelnõu punktiga 26 täpsustatakse määruse § 13 lõike 2 sissejuhatava lauseosa sõnastust, millega täpsustatakse viidet suurprojekti taotluses sisalduvatele nõutud andmetele ja dokumentidele. Väikeprojektidele esitatavaid nõudeid leevendatakse. Eelnõu punktiga 27 täpsustatakse määruse § 13 lõike 2 punktide 9 ja 10 sõnastust. Punktide 9 ja 10 täpsustamisega loetakse piisavaks kui turismiettevõte esitab nõudluse ja konkurentsianalüüsi üldistatult oma valdkonna kohta. Meetme tingimusi leevendatakse ja jäetakse välja nõue esitada ärimudeli rahvusvahelise nõudluse analüüs või rahvusvaheline konkurentsianalüüs, kuna kriisiolukorda arvestades ei ole võimalik rahvusvahelist konkurentsiolukorda asjakohaselt analüüsida. Eelnõu punktiga 28 täiendatakse määruse § 13 lõike 2 punkti 14. Juhul kui taotleja kuulub kontserni, tuleb esitada kontserni vastavad majandusandmed. Kontserni andmeid kogutakse, et kontrollida kas taotleja on raskustes. Tegemist on üldise nõudega, mis kohaldub käesoleva toetuse taotlejatele. Eelnõu punktiga 29 täiendatakse määruse § 13 lõikega 3. Väikeprojektide taotlusvormi küsimused on viitega lisatud sama paragrahvi lõigus 2 punktides 4-6. Täiendusega täpsustatakse nõudeid dokumentidele ja andmetele, mida peab esitama väikeprojekti taotlemisel. Nendeks on andmed projekti meeskonna, projekti eelarve katmiseks vajalike vahendite kirjelduse ja ehitamisega seotud detailide kohta. Juhul kui taotleja ise ei ole VKE, tuleb projekti elluviimisesse kaasata vähemalt üks projektist kasusaav VKE ning esitada koostöökokkulepe. Kuna väikeprojektide puhul on saadav maksimaalne toetus väiksemas summas, nõutakse võimalikult vähe dokumente. Asjakohased on need nõuded, mis on vajalikud vastavushindamise teostamiseks. Eelnõu punktiga 30 täpsustatakse määruse § 14 lõike 3 sõnastust. Lisatakse erisus väikeprojektidele, et saaks avada taotluste vastuvõtmine võimalikult kiiresti. Väikeprojektide korral teavitab rakendusüksus oma veebilehel taotlemise tingimustest enne taotluse vastuvõtmise algust vähemalt 5 tööpäeva ette. Eelnõu punktiga 31 täpsustatakse määruse § 15 lõike 1 sõnastust. Lisatud on väikeprojektide menetlemise viis, milleks on vastavushindamine ja sellele järgneva otsuse vormistamine. Väikeprojektidele ei koostata valikukriteeriume, toimub tehniline nõuetele vastavuse kontroll, mida nimetatakse vastavushindamiseks. Suurprojektidele kohaldub kehtiv hindamise loogika. Eelnõu punktiga 32 täpsustatakse määruse § 15 lõike 5 sõnastust. Taotluse menetlemise tähtaeg kuni 45 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates kohaldub ainult suurprojektidele. Eelnõu punktiga 33 täiendatakse määruse § 15 lõigetega 6 ja 7, et tagada kiirem menetlusaeg väikeprojektidele. Väikeprojektide taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest alates. Kuna toetuse andmine käib vastavushindamise põhiselt, siis ei ole vajalik nii pikk menetlusaeg kui suurprojektidele (puudub vajadus komisjoni kokkukutsumiseks). Kuna väikeprojektide toetuse kogumaht on piiratud, siis on vajalik piirata ka seda, mitu korda võib 1 taotleja käesoleva määruse tingimuste kohaselt väikeprojekti toetust saada. Väikeprojekti toetust antakse ühele taotlejale üks kord. Väikeprojektide toetust antakse COVID-19 skeemi alusel kuni 31.12.2020. a. Toetust jätkatakse VTAna alates 1. jaanuar 2021. a juhul kui toetusmeetme vahendeid jätkub. Eelnõu punktiga 34 täpsustatakse määruse § 17 lõike 1 sõnastust nii, et see kehtib vaid suurprojektide kohta. Suurprojektide hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni. Väikeprojektide hindamiseks seda ei moodustata. Eelnõu punktiga 35 täpsustatakse määruse § 18 pealkirja nii, et see jääb kehtima ainult suurprojektidele. Eelnõu punktis 36 sõnastatakse paragrahvi 18 lõige 1 nii, et see jääb kehtima ainult suurprojektidele. Eelnõu punktis 37 täiendatakse määrustparagrahviga 181, millega kehtestatakse väikeprojektidele vastavusnõuete põhine hindamine, kuna tegemist on väiksema summa ja lihtsamat tüüpi toetusega. Eelnõu punktiga 38 täiendatakse määruse § 19 lõike 2 sõnastust. Muudatustega tuuakse suurprojektide taotluse hindamisel keskmised hinded veidi allapoole (vastavalt 2,6 ja 2,3) peale, et toetus oleks kriisiolukorda arvestades kättesaadav suuremale hulgale turismiettevõtetele. Eelnõu punktiga 39 täiendatakse määruse § 19 lõikega 21, millega tuuakse sisse viide nõuetele vastavaks tunnistatud väikeprojekti taotluse rahuldamisele. Eelnõu punktiga 40 muudetakse määruse § 23 lõike 2 sõnastust. Lühendatakse võimalikku aruandlusperioodi pikkust. Toetuse saaja rahavoogude kiirendamiseks saab EASist toetuse makseid küsida ka iga kuu, võrreldes varasema minimaalse 3 kuu järel. Kui aruandlusperiood on lühem, siis on ühes aruandes ka vähem kulusid ehk nende läbivaatamisele kulub korraga vähem aega. Eelnõu punktiga 41 täiendatakse määruse § 25 lõike 2 punkti 10 sõnastust. Tehniline täpsustus viite näol originaalsättele tagab täpsemini arvutatud säilitamistähtaja. Rakendatakse struktuuriseaduse § 35 lõike 2, mille kohaselt kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid peab toetuse saaja säilitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud. Projekti kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab alates viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui projekti viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, siis algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. Eelnõu punktiga 42 täpsustatakse määruse § 29 pealkirja teksti, kuna rakendussätteid hakkab olema mitu. Eelnõu punktiga 43 loetakse paragrahvi 29 senine tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3. On toodud välja eraldi rakendussätted suurprojektidele nii, et praegu menetluses olevaid taotlusi hinnatakse siiski uue metoodika kohaselt. Ei ole mõistlik seada rangemaid kriteeriume, kuna määruse tingimused on muutmisel ning nii tagatakse menetluses olevete taotluste võrdne kohtlemine. COVID-19 raamistiku alusel antakse käesoleva määruse alusel väikeprojektile toetust alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni 2020. aasta 31.detsembrini. Pärast nimetatud kuupäeva antakse väikeprojektile toetust VTA määruse alusel. Eelnõu paragrahviga 2 antakse määruse § 10 lõike 3 muudatustele tagasiulatuv jõud. Määruse § 10 lõiget 3 uues sõnastuses (toetuse maksimaalne määr on 80 protsenti abikõlblikest kuludest, omafinantseeringu minimaalne määr on 20 protsenti abikõlblikest kuludest) kohaldatakse tagasiulatavalt alates 01.09.2019. a. Seisuga 30. märts 2020. a on toetus eraldatud kehtiva määruse tingimuste alusel kahele projektile ning soodsama omafinantseeringu määra rakendamine peaks seetõttu kohalduma tagasiulatuvalt ka juba positiivse rahastusotsuse saanud projektidele, kuna keerulisse olukorda on sattunud kogu turismisektor. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning  tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302); 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1–78); 4. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 5. Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatis „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1-9). 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtavate muudatustega tagatakse suurem paindlikkus kriisiolukorda sattunud turismiettevõtjatele projektide esitamiseks, luues võimaluse taotleda nii väikeprojekti kui suurprojekti turismiettevõtja ärimudeli arendamiseks ja pikemas perspektiivis kriisist võitjana väljatulemiseks ja uue lisandväärtuse loomiseks. Arvestades koroonaviiruse ülemaailmse leviku ja sellest tulenevate erinevate rahvusvaheliste ja riigisiseste piirangute juba ilmnenud ebasoodsaid tagajärgi turismisektorile, võib määruse muudatuste mõju kahju saanud ettevõtjatele pidada oluliseks. Muudatustel ei ole otsest sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõuga tehtavatel muudatustel on (kaudne) positiivne mõju regionaalarengule ja tööhõive säilimisele ning üle Eesti turismisektori ettevõtjate elujõulisuse tagamisele kriisiolukorrast edukaks väljatulekuks. Otseselt ei ole võimalik ette prognoosida, kui palju toetuse saajaid võiks olla linnadest või regioonidest. Võib eeldada, et projektide elluviimisest võidavad nii sise- kui välisturistid uute teenuste turule tuleku ja turismivõimaluste mitmekesistamise näol. Eelnõu aitab kaasa Riigikogu 22. novembri 2006. a otsusega kinnitatud „Eesti riikliku turismiarengukava aastateks 2014–2020“ eesmärkide saavutamisele (turismitooted ja – teenused on kvaliteetsed, inspireerivad, kooskõlas säästva arengu põhimõtetega ja pakuvad terviklikku külastuselamust; VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile). Turismiarengukavas on sätestatud, et uute ärimudelite kasutusele võtmist ja teenuste disaini toetatakse turismisektoris kõrgema lisandväärtuse saavutamiseks ning tõstetakse turismiettevõtjate teadmisi uute ärimudelite rakendamise võimalustest ja teenuste disainist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne ministeeriumile ja rakendusüksusele lisakulusid. Lisaks ei too käesoleva määruse rakendamine kaasa riigieelarvelisi lisakulusid ning samuti ei kaasne määruse rakendamisega otseseid täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. Määruse rakendamisega seotud tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-0498 - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e22f7102-aa34-4c10-9754-38a9e4788bf9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e22f7102-aa34-4c10-9754-38a9e4788bf9?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main