Kiri

Rahandusministeerium Kultuuriministeerium Meie 29.04.2020 nr 2-1/20-0196/2799 Riigi Tugiteenuste Keskus Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määruse eelnõu kooskõlastuseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks väliskaubandus- ja ettevõtlusministri määruste muutmise määruse eelnõu. Palume kooskõlastusi ja arvamusi eelnõule ühe päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määruse eelnõu. 2. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määruse“ eelnõu seletuskiri. Eve Kislov 715 3406 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 26.04.2020 MINISTRI MÄÄRUS Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määrus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused“ muutmine Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused“ § 33 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „kord kvartalis“. § 2. Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ § 22 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruses nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 24 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „punkti 1“; 2) paragrahvi 24 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.“. § 4. Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruses nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:  2 1) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 22 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja nende vähemalt omafinantseeringu ulatuses tasumine, kui toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 alusel;“. § 5. Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ muutmine Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruses nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis“; 2) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 2 lõikes 4 ja § 14 lõikes 1 toodud tingimustele. Põhjendatud juhtudel võib teha toetuse saajale ettemakseid.“; 3) paragrahvi 23 lõiget 4 täiendatakse lõpus sõnadega „või vähemalt omafinantseeringu ulatuses makstud“. § 6. Ettevõtlusministri 5. veebruari 2016. a määruse nr 12 „Tugiteenus- ja arenduskeskuse investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlusministri 5. veebruari 2016. a määruses nr 12 „Tugiteenus- ja arenduskeskuse investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „maksimaalselt kord poolaastas“; 2) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikes 1 toodud tingimustele. Põhjendatud juhtudel võib teha toetuse saajale ettemakseid.“; 3) paragrahvi 23 lõike 4 punkti 1 täiendatakse lõpus sõnadega „või vähemalt omafinantseeringu ulatuses tasumine“; 4) paragrahvi 23 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.“. § 7. Ettevõtlusministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 28 „Innovatsiooni edendavate hangete toetamise tingimused“ muutmine Ettevõtlusministri 28. märtsi 2016. a määruse nr 28 „Innovatsiooni edendavate hangete toetamise tingimused“ § 24 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis“. § 8. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. jaanuari 2018. a määruse nr 4 „Ettevõtjate võrkudega liitumise programm“ muutmine  3 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. jaanuari 2018. a määruses nr 4 „Ettevõtjate võrkudega liitumise programm“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 14 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 14 lõike 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine vähemalt omafinantseeringu ulatuses;“; 4) paragrahvi 14 lõike 5 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt.“; 5) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Kui makse tehakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus esitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus peatada järgmise maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist. (8) Põhjendatud juhtudel võib teha toetuse saajale ettemakseid. Toetuse saaja esitab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentidega taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimustel ja tähtajal. Juhul, kui toetuse saaja sätestatud tähtajaks ettemakse kinnikandmiseks kuludokumente ja maksedokumente ei esita, on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel õigus nõuda ettemakse tagastamist.“. § 9. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruse nr 32 „Perioodi 2014– 2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruses nr 32 „Perioodi 2014–2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikes 1 toodud tingimustele. Põhjendatud juhtudel võib teha toetuse saajale ettemakseid.“; 2) paragrahvi 22 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „täies“ sõnadega „vähemalt omafinantseeringu“. § 10. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruses nr 52 „Tööstuse  4 digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud, dokumentaalselt tõendatav, tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning tasutud toetuse saaja poolt.“; 2) paragrahvi 14 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tasumine“ sõnadega „vähemalt omafinantseeringu ulatuses“; 3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui makse tehakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus esitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus nõuda toetuse tagastamist.“. § 11. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. aprilli 2019. a määruse nr 27 „Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. aprilli 2019. a määruses nr 27 „Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 16 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) abikõlbliku kulu eest on tasutud vähemalt omafinantseeringu ulatuses;“; 3) paragrahvi 16 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) EAS nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine EAS poolt.“; 4) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui makse tehakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus esitada EAS-le nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib EAS peatada järgmise maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist. (6) Põhjendatud juhtudel võib teha toetuse saajale ettemakseid. Toetuse saaja esitab EAS-le ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentidega taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimustel ja tähtajal. Juhul, kui toetuse saaja sätestatud tähtajaks ettemakse kinnikandmiseks kuludokumente ja maksedokumente ei esita, on EAS-l õigus nõuda ettemakse tagastamist.“. § 12. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruse nr 35 „Perioodi  5 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus“ muutmine Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruses nr 35 „Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102); 2) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782).“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva määruse §-s 101 sätestatud toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1—9) (edaspidi: COVID-19 raamistik) mõttes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.“; 3) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. COVID-19 kriisis kannatanud ettevõtja toetuse erand (1) COVID-19 kriisis kannatanud ettevõtja toetuse erandi (edaspidi erand) alusel saab toetust taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle majandustegevus on negatiivselt mõjutatud COVID-19 puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu. (2) Erandi alusel toetuse taotlemisel kohaldatakse määrust käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. (3) Lisaks määruse § 12 toodud nõuetele peab erandi alusel toetuse taotleja vastama järgmistele tingimustele: 1) taotleja ei ole raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a; 2) taotlejale COVID-19 raamistiku alusel antud abi koos määruse alusel taotletava toetusega ei ületa 800 000 eurot; 3) erandi alusel toetuse taotlemisel algab projekti abikõlblikkuse periood mitte varem kui 19. märtsil 2020. aastal ja lõppeb hiljemalt 31. augustil 2023. aastal. (4) Erandi alusel toetuse taotlemisel on toetuse osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest 75 protsenti. (5) Määruse § 1 lõiget 6 ning § 9 lõiget 3 ei kohaldata erandi alusel toetuse taotlemisele.“; 4) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, kuid mitte tihedamini kui kord poolaastas“; 5) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:  6 „(3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikes 1 toodud tingimustele. Põhjendatud juhtudel võib teha toetuse saajale ettemakseid.“; 6) paragrahvi 21 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „täies“ sõnadega „vähemalt omafinantseeringu“. 7) määrust täiendatakse 7. peatükiga järgmises sõnastuses: „7. peatükk Rakendussätted § 25. Erandi rakendamine Erandi alusel saab toetust taotleda alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni 31. detsembrini 2020. aastal, kuid mitte kauem kui § 11 kohaselt taotluste vastuvõtmise lõpetamiseni.“. § 13. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruse nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruses nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „enne EAS-le maksetaotluse esitamist“; 2) paragrahvi 21 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tegemine ning EAS nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine EAS poolt.“; 3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Toetust võib välja maksta omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel. Kui makse tehakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus esitada EAS-le nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel võib EAS peatada järgmise maksetaotluse menetlemise või nõuda toetuse tagastamist.“; 4) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „kuni kaks korda aastas“; 5) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Põhjendatud juhtudel võib teha toetuse saajale ettemakseid. Toetuse saaja esitab EAS-le ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentidega taotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimustel ja tähtajal. Juhul, kui toetuse saaja sätestatud tähtajaks ettemakse kinnikandmiseks kuludokumente ja maksedokumente ei esita, on EAS-l õigus nõuda ettemakse tagastamist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem  7 väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister  26.04.2020 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ning riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määruse eelnõuga (edaspidi ka eelnõu) tehtavad muudatused aitavad leevendada koroonaviiruse COVID-19 (edaspidi koroonaviirus) pandeemiast ja sellega seotud muudatustest ning piirangutest tulenevaid ettevõtjate majanduslikke raskusi. Sõltumata sektorist on nii ettevõtjad kui ka muud toetuse saajad laialdaselt sattunud raskustesse. Seetõttu on vajadus muuta paindlikumaks ettevõtluse arendamisele suunatud toetuste tingimusi, et tagada toetuse saajate suutlikkus projektid ellu viia. Kuna koroonaviirusega kaasnenud kriis mõjutab oluliselt ettevõtjate likviidsust, on toetuste rakendamise ja projektide elluviimissuutlikkuse tagamiseks vajalik laiendada väljamaksete tegemisega seotud võimalusi: lisada määrustesse ettemaksete ja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel maksete tegemise võimalused ning võimaldada maksetaotluste sagedasem esitamine. Lisaks alustatud projektide elluviimisele on koroonaviiruse kriisist tingitud majandusseisakust edukaks ja kiireks väljumiseks oluline, et kriisis kannatanud ettevõtjad saaksid koroonakriisi ajal arendada uusi tooteid ja teenuseid. Ühelt poolt annab koroonakriis, kus äritegevus on seiskunud või toimub vähendatud mahus, ettevõtjatele aega arendustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Teiselt poolt koroonakriisi ajal välja arendatud uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused aitavad kriisis kannatanud ettevõtjatel kriisijärgselt oma äritegevust taastada ning oma ettevõtet kriisile eelneva ajaga edukamaks muuta. Toote- ja teenusearendamine on kallihinnaline ja kõrge riskiga tegevus, millel puudub kindlus, et planeeritud toode või teenus soovitud kujul valmib. Seetõttu, ühe esimese abinõuna likviidsusprobleemide ilmnemisel toote- ja teenusearendus, kas lükatakse edasi või jäetakse tegemata. Tulenevalt vajadusest aidata ettevõtjatel kriisi käigus uusi tooteid ja teenuseid arendada, sätestatakse eelnõuga tootearendustoetusele koroonakriisiga seotud erand, mis võimaldab koroonakriisis kannatanud ettevõtjatel taotleda toetust eritingimustel. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse ekspert Eve Kislov (tel 715 3406, [email protected]) koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse jurist Terje Kleemann (tel 627 9340, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmeteistkümnest paragrahvist. Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused“ § 33 lõiget 2. Muudatuse alusel tekib toetuse saajal võimalus vajadusest lähtuvalt esitada rakendusüksusele maksetaotlusi. See annab olulise tõuke toetuse saajate likviidsuse parandamisele ning suutlikkusele rakendatud projektid ellu viia. Eelnõu paragrahviga 2 tunnistatakse ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ § 22 lõige 11 kehtetuks. Sarnaselt eelmisele paragrahvile võetakse muudatusega maha piirang üksnes kord kvartalis esitada rakendusüksusele maksetaotlusi. Muudatus aitab kaasa toetuse saajate likviidsusprobleemide vähendamisele. Eelnõu paragrahviga 3 muudetakse ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruses nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ § 24 lõiget 3 ja 4. Muudatustega lihtsustatakse toetuse saaja olukorda ning aidatakse kaasa toetuse saaja likviidsusprobleemide lahendamisele. Muudatuse kohaselt võimaldatakse toetuse saajale struktuuriüksuse poolt väljamakseid teha osaliselt tasutud kuludokumentide alusel. Väljamakse eelduseks on, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses, kui toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel. Eelnõu paragrahviga 4 muudetakse kehtetuks ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ § 22 lõige 2 ja muudetakse sama paragrahvi lõiget 3. Sarnaselt eelmisele paragrahvile lihtsustatakse muudatusega toetuse saaja olukorda ning aidatakse kaasa toetuse saaja likviidsusprobleemide lahendamisele. Struktuuriüksusel võimaldatakse teha toetuse saajale väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel. Väljamakse eelduseks on, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses, ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel. Eelnõu paragrahviga 5 muudetakse ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruses nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ § 23 lõikeid 2-4. Sarnaselt eelnevatele paragrahvidele lihtsustatakse muudatustega toetuse saaja olukorda ning aidatakse kaasa tema likviidsusprobleemide lahendamisele. Muudatusega võetakse maha piirang, mis seni keelas maksetaotluste esitamise tihedamini kui kord kvartalis ning antakse rakendusüksusele võimalus teha toetuse saajale põhjendatud juhtudel ettemakseid. Väljamakse eelduseks on, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses, ühendmääruse § 2 lõike 4 ja § 14 lõike 1 alusel. Eelnõu paragrahviga 6 muudetakse ettevõtlusministri 5. veebruari 2016. a määruses nr 12 „Tugiteenus- ja arenduskeskuse investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord“ § 23 lõikeid 2-4. Toetuse saaja olukorra parandamiseks ning likviidsusprobleemidele kaas aitamiseks võetakse muudatustega maha piirang, mis seni keelas maksetaotluste esitamise tihedamini kui kord poolaastas. Muudatustega antakse rakendusüksusele võimalus teha toetuse saajale põhjendatud juhtudel ettemakseid. Väljamakse eelduseks on, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses, ühendmääruse § 14 lõike 1 alusel. Eelnõu paragrahviga 7 muudetakse ettevõtlusministri 28. märtsi 2016.a määruse nr 28 „Innovatsiooni edendavate hangete toetamise tingimused“ § 24 lõiget 2. Sarnaselt eelnevatele paragrahvidele lihtsustatakse muudatustega toetuse saaja olukorda ning aidatakse kaasa tema likviidsusprobleemide lahendamisele ning muudatusega võetakse maha piirang, mis seni keelas rakendusüksusele maksetaotluste esitamise tihedamini kui kord kvartalis. Eelnõu paragrahviga 8 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. jaanuari 2018. a määruses nr 4 „Ettevõtjate võrkudega liitumise programm“ § 14 lõiget 1 ja 2 ning lõike 5 punkti 1 ja 3 ning sama paragrahvi täiendatakse lõiketega 7 ja 8. Muudatuste eesmärk on parandada toetuse saaja olukorda ning võimaldada talle teha rakendusüksuse poolt põhjendatud juhtudel ettemakseid. Lisaks võetakse muudatusega maha nõue, kinnitada vahearuanne rakendusüksuse poolt enne makse saamist ning täiendatakse võimalusega teha toetuse saajale põhjendatud juhtudel ettemakseid. Sarnaselt eelnevatele paragrahvidele võimaldatakse rakendusüksusel teha toetuse saajale väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel (eeldusel, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses) ja lisatakse täiendav kohustus osaliselt tasutud kuludokumentide alusel makse saamisel esitada rakendusüksusele maksmist tõendavad dokumendi kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Eelnõu paragrahviga 9 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruses nr 32 „Perioodi 2014–2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ § 22 lõiget 2 ja lõike 3 punkti 1. Teotuse saaja likviidsusprobleemide leevendamiseks ja projektide elluviimise tõhustamiseks võimaldatakse muudatustega teha toetuse saajale põhjendatud juhtudel ettemakseid ning väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel (eeldusel, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses. Eelnõu paragrahviga 10 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruses nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ § 8 lõiget 3, § 14 lõike 4 punkti 1 ning täiendatakse § 14 lõikega 5. Sarnaselt eelnevatele paragrahvidele võetakse muudatustega maha piirang teha toetuse saajale väljamakseid alles pärast lõpparuande kinnitamist, võimaldatakse väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel (eeldusel, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses) ja lisatakse täiendav kohustus osaliselt tasutud kuludokumentide alusel makse saamisel esitada rakendusüksusele maksmist tõendavad dokumendi kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Eelnõu paragrahviga 11 tunnistatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. aprilli 2019. a määruse nr 27 „Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses“ § 16 lõige 1 kehtetuks ning muudetakse sama paragrahvi lõikeid 4 punkti 2 ja 4 ning lisatakse lõiked 5 ja 6. Muudatuse eesmärgiks on eelkõige teotuse saaja likviidsusprobleemide leevendamine. Muudatustega võimaldatakse struktuuriüksusel teha toetuse saajale põhjendatud juhtudel ettemakseid ja võimaldatakse väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel (eeldusel, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses) ja lisatakse täiendav kohustus osaliselt tasutud kuludokumentide alusel makse saamisel esitada rakendusüksusele maksmist tõendavad dokumendi kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Eelnõu paragrahviga 12 täiendatakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruses nr 35 „Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus“ § 1 lõikega 31 ja 7 ning 101. Muudetakse § 21 lõikeid 2-4 ja täiendatakse 7. peatükiga. Koroonakriisis kannatanud ettevõtjale abistamiseks ja kriisi käigus uute toodete ja teenuste arendamiseks antakse erandina toetust Euroopa Komisjoni ajutise riigiabi raamistiku alusel. Määruse muudatustega sätestatakse koroonakriisis kannatanud ettevõtjale antava toetuse tingimused. Näiteks abikõlblikkuse periood ja toetusemäär. Kehtiva määruse alusel toetatakse üksnes tööstusettevõtjaid, kuid hetkel õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise ringil oleva määruse muudatusega laiendatakse toetuse saajate ringi. Käeoleva määruse muudatusega seatakse lisaks piirang, milliste projektide valdkondi määruse raames ei toetata. Siia kuuluvad näiteks sotsiaalseid ja terviseprobleeme kaasa toovad tegevused - hasartmängude ja kihlvedude korraldamine ja tubakatootmine. Lisaks ei toetata Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kaudu toetavate valdkonnade projekte, sealhulgas põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Siinkohal tuleb välja tuua, et kuigi määrusega ei toetata hulgi- ja jaekaubanduse projekte, saavad hulgi- ja jaekaubandusettevõtjad taotleda toetust infotehnoloogilistele lahendustele, mis vastavad tehnoloogiliselt keerukuselt määruses sätestatud nõuetele. Muudatusega sätestatakse, et määruse § 1 lõiget 6 ning § 9 lõiget 3 ei kohaldata erandi alusel toetuse taotlemisele. Erandi alusel saab taotleda toetust ettevõtja, milline sattus raskustesse pärast 31. detsembrist 2019. a ning taotleja võib alustada projekti tegevusi alates 19. märtsist 2020. a. Muudatustega võetakse maha piirang, mis seni keelas maksetaotluste esitamise tihedamini kui kord poolaastas, võimaldatakse teha toetuse saajale põhjendatud juhtudel ettemakseid ja võimaldatakse väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel (eeldusel, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses) ja lisatakse täiendav kohustus osaliselt tasutud kuludokumentide alusel makse saamisel esitada rakendusüksusele maksmist tõendavad dokumendi kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates). Ühtlasi täiendatakse määrust 7. peatükiga, millega sätestatakse, et toetust saab taotleda alates Euroopa Komisjoni riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni 31. detsembrini 2020. a. Eelnõu paragrahviga 13 muudetakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruses nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord“ § 9 lõiget 1 ning § 21 lõikeid 1, 2 ja 6 ning sama paragrahvi täiendatakse lõikega 11. Teotuse saaja likviidsusprobleemide leevendamiseks ja projektide elluviimise tõhustamiseks võimaldatakse muudatustega rakendusüksusel teha toetuse saajale põhjendatud juhtudel ettemakseid ja väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel (eeldusel, et tekkinud abikõlblik kulu on makstud vähemalt omafinantseeringu ulatuses) ning lisatakse täiendav kohustus osaliselt tasutud kuludokumentide alusel makse saamisel esitada rakendusüksusele maksmist tõendavad dokumendi kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates.  3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas: 1) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 2) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); 3) Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1—9). 4. Määruse mõjud Muudatused tagavad projekti elluviijatel projektid mõjuvatel põhjustel pikendada ja seeläbi saavutada ettenähtud projekti tulemusnäitajad. Arvestades koroonaviiruse leviku eeldatavaid ebasoodsaid tagajärgi, võib muudatuste mõju koroonaviirusest kahju saanud ettevõtjatele pidada oluliseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile ning Riigi Tugiteenuste keskusele arvamuse avaldamiseks. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-0524 - Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määrus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc20fa13-5569-45dc-9a87-29af9fde92a2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc20fa13-5569-45dc-9a87-29af9fde92a2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main