Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 15.04.2020 nr 2-4/20-0184/2426 [email protected] Meie 29.04.2020 nr 1-12/907-2 „Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2025“ koostamise ettepaneku kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab „Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2025“ koostamise ettepaneku allolevate märkuste ja tähelepanekutega. Leiame, et digiriigi ja küberturvalisuse arengukava peaks lähtuma kõikidest valdkondlikest arengudokumentidest, et luua riigiülest avalike teenuste pakkumise digitaalsete lahenduste arendamise tervikpilti, sh Kultuuriministeeriumi kehtivatest ja koostamisel olevatest arengukavadest. Näiteks peaks arengukava koostamise ettepanekus olema viide „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskavale ja loodud seosed kehtiva „Kultuuripoliitika põhialustega aastani 2020“ ning koostatava „Kultuur 2030“ ja „Spordipoliitika põhialustega aastani 2030“. Samuti võiks olla loodud seosed ühiskonna lõimumisprotsessidele suunatud arengudokumentidest tulenevate väljakutsete lahendamisega. Arvestades, et digiriigi olemus on riigi funktsioonide täitmine digitaalses keskkonnas, peaks digiriigi arengukavas digikultuuri rolli sarnaselt esile tõstma kui kultuuri rolli riigi arengus üldisemalt. Ka käesolev kriis ja eriolukord on eriti tugevalt esile tõstnud kultuuri ja pärandi digitaalse kättesaadavuse vajadust, sh seoses hariduse, ettevõtluse aga ka vaimse tervisega. Seetõttu teeme ettepaneku arengukava võtmepartnerite hulka kaasata ka Kultuuriministeeriumi koos olulisemate valdkondlike asutustega. Ministeeriumi haldusalas on väga mahukas Eesti riigi digiandmestu, mille eest vastutavad Rahvusraamatukogu, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvusringhääling – palume neid samuti kaasata. Samuti võiks partnerite hulgas olla Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutus Rahvusarhiiv. Näeme ohtu, et kui suurimad Eesti riigi digiandmekogude haldajad ja digisäilitajad välja jätta, jääb kõrvale suur osa digiriigist. Peame oluliseks arendada välja digitaristuid eri valitsemisalade vahel tihedalt sidustatuna, mis näiteks Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi taristute vahel praegu piisav ei ole. Arengukava eesmärkide seas võiks lisaks digilahenduste abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu tõstmisele olla ka digitaalse kultuuri- ja meediaruumi arendamine. Peame oluliseks arendustel silmas pidada ka eesti keelest teise emakeelega, sh vene- ja ingliskeelsele auditooriumile suunatud digikeskkondade arendamist, mis peaks samuti olema arengukava koostamisel fookusesse võetud. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Teeme ettepaneku leheküljel 7 tabelis „Mõju loodus- ja elukeskkonnale“ all toodud „Digitaalsete lahenduste läbivam kasutamine aitab loodusressursside kasutamist vähendada. E-teenuste laiem kasutatavus ja pakkumine vähendab inimeste sundliikumist“ kõrval rõhutada, et e-teenuste laiem kasutatavus ja pakkumine suurendab ka inimeste kaasatust (ruumiliste planeeringute arutelu, arhitektuurselt oluliste objektide arutelu, nt nn 3D kaksikus – füüsilise elukeskkonna digiteisikus) ja ruumiloome kvaliteeti. Teeme ettepaneku arengukava sisulise koostamise ja kohtumiste käigus võtmepartneritega ning 8. peatükis „Seos teiste arengukavadega“ arvestada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi väljatöötatava arengukavaga „Ehituse pikk vaade“. Seos on oluline, eriti silmas pidades e-ehituse platvormi visiooni ja arenguid, mida arengukava käsitleb, ning digihüppe vajadust ehitussektoris laiemalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Merle Männik 628 2255 [email protected]