VALGA VALLAVALITSUS
Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23
15076 Tallinn Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-4.4/1458
[email protected]
Ehitismälestisteks olemise lõpetamine
Valga linnas, Tartu mnt 2 asub Ramsi vesiveski, mis on kultuuriministri 12.08.1999 määrusega
nr 16 tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Valga vallavalitsus omandas Ramsi vesiveski Vabariigi
Valitsuse 29.05.2014 korraldusega nr 242 sundvõõrandamise teel. Sundvõõrandamise üks
põhjustest oli asjaolu, et hoone endine omanik ei olnud hoone püsimajäämisesse piisavalt
panustanud ning varisemisohtlikuks muutunud hoone kujutas endast suurt ohtu ümbritsevale ja
kahjustas oluliselt linnapilti.
Peale Ramsi vesiveski sundvõõrandamist 2014. aastal tegi Valga linnavalitsus mitmeid samme
vesiveski varemete päästmiseks. 2016. aastal remonditi eterniitkate ja tehti tänavapoolse
väliskülje müüritise avariiremont. Hoonel on korduvalt suletud avatäiteid ja hoone ümbrusest
koristatud varisenud ehitusmaterjale. 2017. a detsembris telliti Ramsi vesiveski varemete
kujunduseskiis, mille maksumus oli 2340 eurot. Eesmärgiks oli Valga-Valka kaksiklinna keskuse
projekti raames Ramsi vesiveski korrastamine. Tänaseks on selge, et Valga vallavalitsus peab
Ramsi vesiveski oma vahenditest korda tegema. Et hoone konserveerimise projektiga edasi
minna, tuli tellida Muinsuskaitseametilt eritingimused, mille maksumus oli 1320 eurot.
Muinsuskaitseameti nõudmisel tuli konserveerimise eritingimuste koostamiseks vesiveskist
koristada peale katusevaringut tekkinud rusud. Koristustööde ja järelevalve maksumus oli
peaaegu 8000 eurot. 28.03.2019. a tellis Valga vallavalitsus Ramsi vesiveski
konserveerimisprojekti maksumusega 7500 eurot. Projekti valmides on selgunud, et kõige
odavam hinnapakkumine, mis on Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud
konserveerimisprojekti alusel ette nähtud konserveerimistööde teostamiseks, ületab 250 000
eurot.
Vaatamata sellele, et Valga vallavalitsus kaasas terve protsessi jooksul Muinsuskaitseametit ning
selgitas pidevalt kõikidele osapooltele oma võimalusi ja eesmärke ja kulutas protsessi käigus
juba üle 19 000 euro, oli Valga vallavalitsus nüüd tupikus ja ei teadnud, kuidas edasi käituda.
Muinsuskaitseameti poolt nõutud minimaalsed ehitustööd hõlmasid palju enamat kui varemete
konserveerimine ja nende maksumus ületas mitmekordselt Valga vallavalitsuse rahalisi
võimalusi.
21.02. 2020 saatis Valga vallavalitus kirja Muinsuskaitseametile, milles palus juhised, kuidas
peab antud olukorras käituma. Vallavalitsus avaldas lootust, et Muinsuskaitseamet leiab tööd,
mis on koostatud projektist võimalik ära jätta, et tööde maksumus oluliselt väheneks ja toetab
meid rahaliselt vajalike tööde teostamisel. Muinsuskaitseamet oma vastuses leidis, et on
Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004
68203 Valga
[email protected] SEB Pank AS
rg-kood 77000507 www.valga.ee
2
võimalik tööd umbes veerandi kogumaksumuse summas ära jätta ja et Valga vallavalistus võib
taotleda Muinsuskaitseametilt toetust projekti realiseerimiseks 2020. aasta tähtajaliselt
taotlusvoorust. Arvestades keskmisi toetussummasid, mida Muinsuskaitseamet eraldab
tähtajaliselt taotlusvoorudes ja tõenäosus neid saada, ületab varemete konserveerimise omaosalus
jätkuvalt mitmekordselt Valga vallavalitsuse rahalisi võimalusi.
Muinsuskaitseseaduse § 10 lg 1 ja § 20 lg 1 p 4 p 5 alusel teeb Valga vallavalitsus
ettepaneku lõpetada Ramsi vesiveski mälestiseks olemise.
Kõige varajasemalt on vesiveskit kujutatud 1772. a Valga linna vaatel. Antud juhul on oluline
täpsustada, et 1772. a kujutatud puidust seintega vesiveski puhul ei ole tegemist praegu Tartu
tn 2 oleva vesiveskiga. Praegusel kujul kivist seintega vesiveski puhul tegemist 18. sajandi lõpu
või 19. sajandi esimese poole ehitisega. Kultuuriministri 15.05.2019. a määruse nr 23 „Mälestise
liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate
ehitiste väärtusklassid“ § 5 lg 1 on märgitud, et kuigi tööstusrevolutsiooni- ja raudtee-eelsed
ehitised on haruldased, siis sellegipoolest ei võeta kõiki selle perioodi ehitisi (1710–1870)
riikliku kaitse alla. Sellises olukorras tulebki vaadelda, millises ulatuses või kas üldse on Ramsi
vesiveski puhul täidetud kriteeriumid mälestiseks olemisel.
Ajavahemikus 2009 kuni 2011 teostatud Ramsi vesiveski avariitööde raames korraldas hoone
endine omanik konserveerimistöid selliselt, et osa vesiveski hoovipoolsest tellisseinast laoti üles
ebakvaliteetselt ja lohakalt. Suurem osa tänaseni säilinud väärtuslikest hooneosadest on saanud
pöördumatuid kahjustusi ning nende säilitamine on võimatu või üleliia kulukas. Vesiveskil
puudub katus aastast 2011. Tänaseks säilinud katuseosa puhul on tegemist ajalooliselt väärtusetu
1960. aastatel rajatud eterniitkatusega. 2018. a. kevadel puhastati varemed varingurusudest, mille
käigus eemaldati sissevarisenud katusetarindid ja puitvahelaed. Katuse pikaajalise puudumise
tõttu on vesiveski tellismüüride ülaosa saanud ulatuslikke kahjustusi. Ka 2018. aasta juulis
koostatud muinsuskaitse eritingimustes on märgitud, et Ramsi vesiveski põletamata tellistest
siseseinad on intensiivse lagunemise tagajärjel juba valdavalt hävinud. Samuti on osa
maanteepoolse välisseina vundamendist alla varisenud ja säilinud seinaosa on muutunud
varisemisohtlikuks. Rõhutame, et maanteepoolses osas varisenud vundament on suureks ohuks
varemetega piirneval tänaval liiklejatele.
Arvestades eeltoodut on Valga vallavalitsuse hinnangul Ramsi vesiveski puhul täitmata
kultuuriministri 15.05.2019. a määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku
kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ § 5 lõikes 3
sätestatud oluline kriteerium, mille alusel peavad ehitismälestise puhul rajamisaegne
arhitektuurne lahendus ning konstruktsioonid olema säilinud võimalikult terviklikult. Antud
varemete puhul on oluline rõhutada, et kõik algupärane, mis on tänase päevani veel säilinud, on
valdavalt hävinud või on selle säilitamine ülemäära keeruline ja ebamõistlikult kulukas.
Ramsi vesiveski varemed ei vasta juba aastaid kultuurimälestiste riiklikusse registrisse märgitud
vesiveski kohta käivale kirjeldusele. Juba 1. novembril 2011 tagastas Valga maavanem Valga
linnavalitsusele Ramsi vesiveski erastamise toimiku (kiri nr 3.2-/2250), viidates asjaolule, et
Tartu tn 2 vesiveski ei vasta hoone tunnustele ning maareformi seaduse tähenduses ei käsitleta
ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt
kahjustavaid ehitisi. Varemete kehva seisukorda kinnitab ka Muinsuskaitseameti Valgamaa
nõuniku poolt 22.10.2019 läbi viidud Ramsi vesiveski inspekteerimine, mille tulemusena nõunik
märkis, et Ramsi vesiveski on avariilises seisus.
Valga Vallavalitsus on seisukohal, et Ramsi vesiveski säilinud osa on tehniliselt nii halvas seisus,
et selle taastamine sellisel kujul, et taastuks asja autentsus, rajamisaegne arhitektuur ja
terviklikkus, ei ole kohaliku omavalitsuse jaoks vastuvõetavaid kulutusi tehes võimalik.
3
Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud projekti alusel ette nähtud Ramsi vesiveski säilinud
osade konserveerimistööde teostamine on kohalikule omavalitsusele kui avaliku raha eest
toimivale asutusele üleliia koormav. Valga vallavalitsuse hinnangul ei ole taolisel kujul avaliku
raha raiskamine Ramsi vesiveski konserveerimiseks avalikkusele ja kogukonnale aktsepteeritav.
Valga vallavalitsus leiab, et arvestades praegusi Muinsuskaitseameti konserveerimisjuhiseid, ei
ole vallavalitus võimeline Ramsi vesiveski varemete omandiga hakkama saama. Rõhutame, et
olemasoleval kujul tekitab varemete seisukord ohtu oma ümbruskonnale. Kui olukord ei muutu,
on vallavalitsus valmis loobuma Ramsi vesiveski varemete omandist Eesti riigi kasuks.
Eeltoodust lähtuvalt ja tulenevalt muinsuskaitseseaduse § 10 lg 2, § 20 lg 1 p 4 ja p 5, § 20
lg 4, lg 5 ja lg 6 palub Valga vallavalitsus algatada Ramsi vesiveski säilinud osa mälestiseks
olemise lõpetamine.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ester Karuse
vallavanem
Iivika Voode 515 6491
[email protected]