Kiri

VALGA VALLAVALITSUS Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 Tallinn Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-4.4/1458 [email protected] Ehitismälestisteks olemise lõpetamine Valga linnas, Tartu mnt 2 asub Ramsi vesiveski, mis on kultuuriministri 12.08.1999 määrusega nr 16 tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Valga vallavalitsus omandas Ramsi vesiveski Vabariigi Valitsuse 29.05.2014 korraldusega nr 242 sundvõõrandamise teel. Sundvõõrandamise üks põhjustest oli asjaolu, et hoone endine omanik ei olnud hoone püsimajäämisesse piisavalt panustanud ning varisemisohtlikuks muutunud hoone kujutas endast suurt ohtu ümbritsevale ja kahjustas oluliselt linnapilti. Peale Ramsi vesiveski sundvõõrandamist 2014. aastal tegi Valga linnavalitsus mitmeid samme vesiveski varemete päästmiseks. 2016. aastal remonditi eterniitkate ja tehti tänavapoolse väliskülje müüritise avariiremont. Hoonel on korduvalt suletud avatäiteid ja hoone ümbrusest koristatud varisenud ehitusmaterjale. 2017. a detsembris telliti Ramsi vesiveski varemete kujunduseskiis, mille maksumus oli 2340 eurot. Eesmärgiks oli Valga-Valka kaksiklinna keskuse projekti raames Ramsi vesiveski korrastamine. Tänaseks on selge, et Valga vallavalitsus peab Ramsi vesiveski oma vahenditest korda tegema. Et hoone konserveerimise projektiga edasi minna, tuli tellida Muinsuskaitseametilt eritingimused, mille maksumus oli 1320 eurot. Muinsuskaitseameti nõudmisel tuli konserveerimise eritingimuste koostamiseks vesiveskist koristada peale katusevaringut tekkinud rusud. Koristustööde ja järelevalve maksumus oli peaaegu 8000 eurot. 28.03.2019. a tellis Valga vallavalitsus Ramsi vesiveski konserveerimisprojekti maksumusega 7500 eurot. Projekti valmides on selgunud, et kõige odavam hinnapakkumine, mis on Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud konserveerimisprojekti alusel ette nähtud konserveerimistööde teostamiseks, ületab 250 000 eurot. Vaatamata sellele, et Valga vallavalitsus kaasas terve protsessi jooksul Muinsuskaitseametit ning selgitas pidevalt kõikidele osapooltele oma võimalusi ja eesmärke ja kulutas protsessi käigus juba üle 19 000 euro, oli Valga vallavalitsus nüüd tupikus ja ei teadnud, kuidas edasi käituda. Muinsuskaitseameti poolt nõutud minimaalsed ehitustööd hõlmasid palju enamat kui varemete konserveerimine ja nende maksumus ületas mitmekordselt Valga vallavalitsuse rahalisi võimalusi. 21.02. 2020 saatis Valga vallavalitus kirja Muinsuskaitseametile, milles palus juhised, kuidas peab antud olukorras käituma. Vallavalitsus avaldas lootust, et Muinsuskaitseamet leiab tööd, mis on koostatud projektist võimalik ära jätta, et tööde maksumus oluliselt väheneks ja toetab meid rahaliselt vajalike tööde teostamisel. Muinsuskaitseamet oma vastuses leidis, et on Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004 68203 Valga [email protected] SEB Pank AS rg-kood 77000507 www.valga.ee  2 võimalik tööd umbes veerandi kogumaksumuse summas ära jätta ja et Valga vallavalistus võib taotleda Muinsuskaitseametilt toetust projekti realiseerimiseks 2020. aasta tähtajaliselt taotlusvoorust. Arvestades keskmisi toetussummasid, mida Muinsuskaitseamet eraldab tähtajaliselt taotlusvoorudes ja tõenäosus neid saada, ületab varemete konserveerimise omaosalus jätkuvalt mitmekordselt Valga vallavalitsuse rahalisi võimalusi. Muinsuskaitseseaduse § 10 lg 1 ja § 20 lg 1 p 4 p 5 alusel teeb Valga vallavalitsus ettepaneku lõpetada Ramsi vesiveski mälestiseks olemise. Kõige varajasemalt on vesiveskit kujutatud 1772. a Valga linna vaatel. Antud juhul on oluline täpsustada, et 1772. a kujutatud puidust seintega vesiveski puhul ei ole tegemist praegu Tartu tn 2 oleva vesiveskiga. Praegusel kujul kivist seintega vesiveski puhul tegemist 18. sajandi lõpu või 19. sajandi esimese poole ehitisega. Kultuuriministri 15.05.2019. a määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ § 5 lg 1 on märgitud, et kuigi tööstusrevolutsiooni- ja raudtee-eelsed ehitised on haruldased, siis sellegipoolest ei võeta kõiki selle perioodi ehitisi (1710–1870) riikliku kaitse alla. Sellises olukorras tulebki vaadelda, millises ulatuses või kas üldse on Ramsi vesiveski puhul täidetud kriteeriumid mälestiseks olemisel. Ajavahemikus 2009 kuni 2011 teostatud Ramsi vesiveski avariitööde raames korraldas hoone endine omanik konserveerimistöid selliselt, et osa vesiveski hoovipoolsest tellisseinast laoti üles ebakvaliteetselt ja lohakalt. Suurem osa tänaseni säilinud väärtuslikest hooneosadest on saanud pöördumatuid kahjustusi ning nende säilitamine on võimatu või üleliia kulukas. Vesiveskil puudub katus aastast 2011. Tänaseks säilinud katuseosa puhul on tegemist ajalooliselt väärtusetu 1960. aastatel rajatud eterniitkatusega. 2018. a. kevadel puhastati varemed varingurusudest, mille käigus eemaldati sissevarisenud katusetarindid ja puitvahelaed. Katuse pikaajalise puudumise tõttu on vesiveski tellismüüride ülaosa saanud ulatuslikke kahjustusi. Ka 2018. aasta juulis koostatud muinsuskaitse eritingimustes on märgitud, et Ramsi vesiveski põletamata tellistest siseseinad on intensiivse lagunemise tagajärjel juba valdavalt hävinud. Samuti on osa maanteepoolse välisseina vundamendist alla varisenud ja säilinud seinaosa on muutunud varisemisohtlikuks. Rõhutame, et maanteepoolses osas varisenud vundament on suureks ohuks varemetega piirneval tänaval liiklejatele. Arvestades eeltoodut on Valga vallavalitsuse hinnangul Ramsi vesiveski puhul täitmata kultuuriministri 15.05.2019. a määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ § 5 lõikes 3 sätestatud oluline kriteerium, mille alusel peavad ehitismälestise puhul rajamisaegne arhitektuurne lahendus ning konstruktsioonid olema säilinud võimalikult terviklikult. Antud varemete puhul on oluline rõhutada, et kõik algupärane, mis on tänase päevani veel säilinud, on valdavalt hävinud või on selle säilitamine ülemäära keeruline ja ebamõistlikult kulukas. Ramsi vesiveski varemed ei vasta juba aastaid kultuurimälestiste riiklikusse registrisse märgitud vesiveski kohta käivale kirjeldusele. Juba 1. novembril 2011 tagastas Valga maavanem Valga linnavalitsusele Ramsi vesiveski erastamise toimiku (kiri nr 3.2-/2250), viidates asjaolule, et Tartu tn 2 vesiveski ei vasta hoone tunnustele ning maareformi seaduse tähenduses ei käsitleta ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Varemete kehva seisukorda kinnitab ka Muinsuskaitseameti Valgamaa nõuniku poolt 22.10.2019 läbi viidud Ramsi vesiveski inspekteerimine, mille tulemusena nõunik märkis, et Ramsi vesiveski on avariilises seisus. Valga Vallavalitsus on seisukohal, et Ramsi vesiveski säilinud osa on tehniliselt nii halvas seisus, et selle taastamine sellisel kujul, et taastuks asja autentsus, rajamisaegne arhitektuur ja terviklikkus, ei ole kohaliku omavalitsuse jaoks vastuvõetavaid kulutusi tehes võimalik.  3 Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud projekti alusel ette nähtud Ramsi vesiveski säilinud osade konserveerimistööde teostamine on kohalikule omavalitsusele kui avaliku raha eest toimivale asutusele üleliia koormav. Valga vallavalitsuse hinnangul ei ole taolisel kujul avaliku raha raiskamine Ramsi vesiveski konserveerimiseks avalikkusele ja kogukonnale aktsepteeritav. Valga vallavalitsus leiab, et arvestades praegusi Muinsuskaitseameti konserveerimisjuhiseid, ei ole vallavalitus võimeline Ramsi vesiveski varemete omandiga hakkama saama. Rõhutame, et olemasoleval kujul tekitab varemete seisukord ohtu oma ümbruskonnale. Kui olukord ei muutu, on vallavalitsus valmis loobuma Ramsi vesiveski varemete omandist Eesti riigi kasuks. Eeltoodust lähtuvalt ja tulenevalt muinsuskaitseseaduse § 10 lg 2, § 20 lg 1 p 4 ja p 5, § 20 lg 4, lg 5 ja lg 6 palub Valga vallavalitsus algatada Ramsi vesiveski säilinud osa mälestiseks olemise lõpetamine. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ester Karuse vallavanem Iivika Voode 515 6491 [email protected]