Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/20-0505 - Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b0fcb906-0229-4780-936d-8f900bf53a48 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b0fcb906-0229-4780-936d-8f900bf53a48?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Meie 28.04.2020 nr 1.2-2/54-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu. Kuivõrd tegemist on eriolukorras rakendatavate muudatustega palume eelnõu kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri Ingrid Mangulson 626 9208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 16.04.2020 MINISTRI MÄÄRUS Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruses nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 6 sõnastatakse järgnevalt: „6) sihtrühm – käesoleva määruse mõistes erivajadusega, hoolduskoormusega, hooldusvajadusega ja abivajadusega inimesed;“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) abivajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes vajab abi igapäevastes toimingutes ja kellel ei ole pereliiget, kes saaks teda abistada;“; 3) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) abivajadusega inimese toimetuleku toetamine.“; 4) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse andmise tulemusena peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkide puhul nende osalejate osakaal, kes kuus kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul, olema vähemalt 30%.“; 5) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenuste arendamise nõude täitmine ei ole kohustuslik.“; 6) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse arv „10“ arvuga „20“; 7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:  2 „(91) Eriolukorra ajal ja 60 kalendripäeva peale eriolukorra lõppemist on abikõlblik isikukaitsevahendite soetamise kulu.“; 8) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Projekti eelarve suurendamine ei ole lubatud.“; 9) paragrahvi 28 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva määruse § 24 lõike 4 punktides 2 ja 3 kehtestatud nõudeid ei kohaldata, kui teenuse osutamist alustati üleriigilise eriolukorra ajal.“. § 2. Rakendussätted Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalminister Marika Priske Kantsler  Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi TAT) muutmise määrusega (edaspidi määrus) tehakse muudatused, mille eesmärk on laiendada TAT alusel teisest ja kolmandast avatud taotlusvoorust toetust saanud projektide puhul teenuste osutamise võimalusi eriolukorrast (koroonaviirus) tingitud erisustega toime tulemisel. TAT-ga toetatavaks tegevuseks on hoolekandeteenuste osutamine. TAT-ga seni ette nähtud tegevusi täiendatakse võimalusega osutada teenuseid 18-aastasele ja vanemale abivajadusega inimesele, kes ei suuda igapäevaste toimetustega hakkama saada ja kellel ei ole pereliiget, kes saaks teda abistada. Samuti vabastatakse projektid teenuste arendamise kohustusest. 1.2. Eelnõu koostaja TAT muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). 1.3. Märkused Muudetakse TAT 5. aprillil 2019. a jõustunud redaktsiooni RT I, 02.04.2019, 3. Määruse eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs. II Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja kümnest punktist. Määruse eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse TAT sihtrühma hulka abivajadusega inimesed (vt määruse eelnõu § 1 punkti 2 selgitust). Määruse eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse TAT §-i 2 uus termin „abivajadusega inimene“. Abivajadusega inimene on 18-aastane ja vanem inimene, kes ei suuda igapäevaste toimetustega hakkama saada ja kellel ei ole pereliiget, kes saaks teda abistada. Muu hulgas on abivajadusega inimene, kelle lähedane ei saa teda ajutiselt tema toimetulekul abistada, kuna lähedasele on seaduslikul alusel kehtestatud liikumispiirang. Liikumispiirang kehtib peaministri vastavasisulise korralduse alusel üldiselt1, 2, 3, 4 või üksikjuhtumina5 COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga isikute ja nende isikutega koos elavate või samas elukohas püsivalt viibivate isikute suhtes. Abivajadusega on ka perekond või koos elavad inimesed, kui kõigile on seatud liikumispiirang, samuti inimene, kellel on tekkinud toimetulekuraskused. Toimetulekuraskuse all mõeldakse isiku või perekonna toimetulekut raskendavat ajutist või püsivat asjaolu, mille tulemusena ei ole igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas isiku jaoks jõukohane. Muudatuse eesmärk on hõlmata TAT sihtrühma erinevatel põhjustel abi vajavad inimesed või inimrühmad. Määruse eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 lisatakse TAT §-i 5 uus eesmärk – abivajadusega inimese toimetuleku toetamine. Vastaval eesmärgil teenuste pakkumine vabastatakse TAT-s sätestatud tulemusnäitaja saavutamisse panustamisest. Seoses Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusega kehtestatud eriolukorra ja pandeemia levikuga on kohalikes omavalitsustes (edaspidi KOV) abivajajate (nt üksi elavad, majanduslikes raskustes, liikumispiiranguga inimesed) hulk suurenenud ning KOVid vajavad toetust nimetatud sihtrühma toimetuleku tagamiseks ka kriisist väljumise järel ehk ka pärast kehtestatud eriolukorra lõppu. Vastavalt TAT § 5 lõikes 3 tehtavale muudatusele ei ole lisandunud sihtrühma puhul kohustust jälgida ESFi tulemusnäitaja „6 kuud peale teenuse saamise algust tööturul olevate inimeste osakaal“ täitmist, kuna see ei pruugi olla võimalik. Seetõttu tuuakse lõikesse 3 vastava eesmärgi puhul erisus. Näiteks koduteenuse raames abistatakse inimest tema koduses keskkonnas (toidukaupade kojutoomine, esmane koristus, abi küttepuude tuppa toomisel, saatmine arsti juurde jms). Kui varem said paljud inimesed ise oma lähedasi aidata või paljud vanemaealised said ka ise hakkama (tuua toitu, tuua tuppa küttepuid jne), siis praeguses eriolukorras, kui on kehtestatud liikumispiirangud ja palju inimesi on haigestunud, ei ole lähedaste abistamine tihti võimalik ning sellisel juhul peab abi vajava inimese toimetulekut toetama KOV. Arvestades prognoositavat majanduslangust seoses koroonaviiruse levikuga, on ette näha, et abivajavate inimeste hulk kasvab ning ootus KOVi poolt osutatavale abile suureneb ka peale eriolukorra lõppemist. Määruse eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TAT § 6 lõikega 2, mis sätestab, et alates eriolukorra algusest ei ole teenuste arendamine enam kohustuslik. Muudatus on tehtud põhjusel, et võimaldada KOVidel keskenduda COVID-19 haigusest põhjustatud eriolukorras vajalike sotsiaalteenuste osutamisele võimalikult paljudele abivajadusega, erivajadusega või hoolduskoormusega inimestele. Määruse eelnõu § 1 punktiga 6 tõstetakse TAT § 8 lõikes 4 protsendimäära 10% võrra. Muudatus võimaldab tegevuste elluviimisel lugeda abikõlblikuks transpordikulusid kuni 20% ulatuses projekti abikõlblike kogukulude eelarvest. Kuna COVID-19 haigusest põhjustatud eriolukorras on vajadus teenuseid karantiinireeglite tõttu osutada rohkem inimeste kodus, on 1 Peaministri 16.03.2020 korraldus nr 30 "Eriolukorra juhi korraldus Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu ja Muhu valla ning Manija saare territooriumil liikumisvabaduse piirangute kehtestamise kohta" 2 Peaministri 26.03.2020 korraldus nr 32 "Eriolukorra juhi korraldus liikumispiirangu kehtestamiseks pärast riigipiiri ületamist" 3 Peaministri 10.04.2020 korraldus nr 58 "Eriolukorra juhi korraldus hoolekandeasutustes liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta" 4 Peaministri 18.04.2020 korraldus nr 64 "Eriolukorra juhi korraldus Tartus Raatuse 22 ühiselamus liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta" 5 Peaministri 10.04.2020 korraldus nr 52 "Eriolukorra juhi korraldus liikumisvabaduse piirangu kehtestamiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele" 2 näha, et transpordikulu suureneb. Muudatus on oluline, et teenused ei jääks suurenevate transpordikulude tõttu osutamata. Määruse eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TAT § 8 lõikega 91, millega loetakse eriolukorra ajal ja 60 kalendripäeva jooksul peale eriolukorra lõppemist abikõlblikeks isikukaitsevahendite soetamise kulu. Täiendus on seotud vajadusega takistada nakkushaiguse levikut teenuste pakkumisel. Antud muudatus annab võimaluse soetada isikukaitsevahendeid konkreetselt projektist teenust saavate inimestega vahetult töötamiseks. Abikõlblikuks saab lugeda üksnes nende ja sellises koguses isikukaitsevahendite soetamise, mis on vajalik teenuste vahetuks osutamiseks eriolukorra ajal ja 60 kalendripäeva jooksul peale eriolukorra lõppu. Seega ei loeta abikõlblikuks vastavate vahendite massilist kokkuostmist. Rakendusüksus kontrollib seotust projekti ning teenusega, kuna nn varude soetamine või projektivälistele inimestele teenuste osutamiseks soetatud abivahendid abikõlblikud ei ole. Määruse eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse TAT § 20 lõikega 21, millega piiratakse toetuse saajate õigust taotleda toetuse rahuldamise otsuse muutmisel projekti eelarve suurendamist. 2020. aasta suvel avatakse IV taotlusvoor, kus kõik soovijad saavad koostada uue projektitaotluse ning esitada uue taotluse. See annab taotlejatele ka eelarve planeerimisel rohkem paindlikkust ja võimaluse vajadusi planeerida. Määruse eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse TAT § 28 lõikega 2. Tegemist on eriolukorras kohaldatava rakendussättega, mis teeb erisuse TAT § 24 lõike 4 punktides 2 ja 3 kehtestatud nõuete täitmise suhtes. Vastavate punktide kohaselt on KOVil enne teenuse osutamise alustamist kohustus selgitada vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 15 välja abi saamiseks pöördunud inimese teenusevajadus, koostada hindamisakt ja teha otsus abi andmise kohta, samuti on KOV kohustatud esitama rakendusüksuse nõudmisel teenuse osutamise tingimused ja korra ning hindamisakti iga teenusesaaja kohta koos otsusega abi andmise kohta. Üleriigilise eriolukorra ajal ja kiireloomulise abi osutamiseks võib KOVidel olla keeruline koostada hindamisakte ning teha põhjalikke hindamisi, mistõttu nähakse vastavates kohustustes ette erisus. Erisus on kohaldatav üksnes nendele juhtudele, kus inimesele on hakatud teenust osutama sellel ajal, kui kehtib üleriigiline eriolukord. Määruse eelnõu §-s 2 sätestatakse, et määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 12. märtsist, s.o alates Vabariigi Valitsuse korraldusega eriolukorra väljakuulutamisest. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik, sest vastavad muudatused on otseselt seotud eriolukorras teenuste pakkumise erisustega ning vajalike teenuste edukuse ja ohutuse tagamisega. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV Määruse mõjud 3 Määruse eelnõus esitatud muudatuste analüüsimise eesmärk on hinnata nende mõju meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse saajatele, partneritele, teenusesaajatele ja avaliku sektori kuludele-tuludele. Samuti on näha, et seoses koroonaviiruse levikuga on paljude inimeste toimetulek oluliselt halvenenud (nt töökaotuse tõttu) ning nad vajavad KOVi toetust ka peale eriolukorra lõppu. Määruse eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Toetuse andmise tulemus Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Toetuse saajad Mõju ulatus Muudatuse tulemusel ei pea kõigi toetuse andmise eesmärkide puhul toetuse saajad enam jälgima ESFi kohustusliku tulemusnäitaja „osalejate osakaal, kes kuus kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul“ (sihttase 30%) täitmist. Eriolukorrast tulenevalt võib teenusevajajate ring olla laiem nendest inimestest, kes nimetatud näitaja täitmisesse juba panustavad. Näiteks vajavad teenuseid ka üksi elavad vanemaealised inimesed, kellel ei ole lähedast, kes hoolduskoormuse vähenemise tulemusel saaksid tööturule liikuda. Edaspidi on võimalik teenuseid osutada ka nendele inimestele, ilma et see peaks panustama tulemusnäitaja täitmisesse. Võib arvata, et eriolukorras suureneb näiteks karantiinireeglite tõttu nende inimeste osakaal, kes elavad üksi ja vajaksid koduteenuse tüüpi teenuseid, nagu toidu ja ravimite kojutoomine jms. Samuti ei ole eriolukorras otstarbekas nõuda tulemusnäitaja täitmist, kuna inimestel puuduvad karantiinireeglite tõttu võimalused tööturule liikumiseks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab teenuste pakkumise hetkel kõiki toetuse saajaid, kes praegusel ajal tegevusi ellu viivad ning näevad vajadust sihtrühma laiendada. Kokku on II ja III voorus toetust saanud 23 projekti, sh kaasatud 29 KOVi kas taotleja või partnerina. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist toetuse saajate jaoks olulise mõjuga. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ja mõju majandusele Teenusesaajad ja nende lähedased Mõju ulatus Toetatavate teenuste ringi laiendamine mõjutab otseselt nende inimeste tervist ja heaolu, kes vajavad teenuseid ning saavad neid edaspidi struktuurivahendite toel. Samuti võib see mõjutada teenusesaajate lähedasi ning kogu leibkonna toimetulekut. 4 Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab teenuse saamise hetkel kõiki potentsiaalseid inimesi, kellele hakatakse sihtrühma laiendamise tulemusena teenuseid osutama, ja nende lähedasi. Kõigist hoolekandeteenuse saajatest ja nende lähedastest moodustavad nad väikese osa. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist teenusesaajate ja nende lähedaste jaoks olulise mõjuga. Toetatavad tegevused Mõju majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Toetuse saajad Mõju ulatus Muudatuse tulemusel antakse käimasolevatele projektidele võimalus vajaduse korral loobuda teenuse arendamise kohustusest. Arendamise kohustusest loobumise võimaldamine on tingitud muu hulgas eriolukorrast, mille tingimustes on olulisem osutada kiiresti teenust inimestele, kes seda enim vajavad. Teenuse arendamise kohustus tähendaks toetuse saajatele projekti pikemaajalist teostamist, mis ei pruugi olla eriolukorras võimalik. Tänu muudatusele võib toetuse saajal olla võimalik suunata teenuse arendamiseks planeeritud eelarve teenuse osutamiseks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab teenuste pakkumise hetkel kõiki toetuse saajad, kes praegusel ajal tegevusi ellu viivad ning näevad vajadust sihtrühma laiendada, samuti nende kulusid ja tulusid. Kokku on II ja III voorus toetust saanud 23 projekti, sh kaasatud 29 KOVi kas taotleja või partnerina. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist toetuse saajate jaoks olulise mõjuga. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ja mõju majandusele Teenusesaajad ja nende lähedased Mõju ulatus Teenuse arendamise kohustuse väljajätmise võimaldamine mõjutab kaudselt ka nende inimeste tervist ja heaolu, kes vajavad teenuseid ning saavad neid vaid struktuurivahendite toel. Samuti võib see mõjutada teenusesaajate lähedasi ning kogu leibkonna toimetulekut. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 5 Muudatus mõjutab teenuse saamise hetkel kõiki avatud vooru kaudu praegu teenust saavaid inimesi ja lisanduvaid teenusesaajaid ning nende lähedasi. Kõigist hoolekandeteenuse saajatest ja nende lähedastest moodustavad nad väikese osa. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist teenusesaajate ja nende lähedaste jaoks olulise mõjuga. Abikõlblikud kulud Mõju majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Toetuse saajad ja partnerid Mõju ulatus Praegu on TATst tulenevalt abikõlblik sihtrühmale teenuse osutamise ajal teenusesaaja ja teenuseosutaja transpordikulude hüvitamine, mis ei moodusta rohkem kui 10% projekti abikõlblike kogukulude eelarvest. Muudatuse tulemusel on abikõlblik arvestada transpordikuluna 20% abikõlblike kogukulude eelarvest ning abikõlblike kuludena arvestatakse eriolukorra ajal ja 60 päeva peale eriolukorra lõppu isikukaitsevahendite soetamist teenuse osutamiseks. Kuna eriolukorras võib teenusepakkujatel olla vajadus teenust karantiinireeglite tõttu osutada rohkem inimeste kodus, siis võib transpordikulu suureneda. Muudatus on oluline, et teenus ei jääks suurenevate transpordikulude ja isikukaitsevahendite soetamise vajaduse tõttu osutamata. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab kõiki toetuse saajaid ja partnereid ning nende kulusid ja tulusid teenuse osutamise hetkel. Kokku on II ja III voorus toetust saanud 23 projekti, sh kaasatud 29 KOVi kas taotleja või partnerina. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitava mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist toetuse saajate ja partnerite jaoks olulise mõjuga. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ja mõju majandusele Teenusesaajad ja nende lähedased Mõju ulatus Transpordikulude osakaalu suurendamine ja isikukaitsevahenditega seotud kulude abikõlblikuks lugemine mõjutab nende inimeste tervist ja heaolu, kes vajavad teenuseid ning saavad neid vaid struktuurivahendite toel. Samuti võib see mõjutada teenusesaajate lähedasi ning kogu leibkonna toimetulekut. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 6 Muudatus mõjutab kõiki avatud vooru kaudu praegu teenust saavaid inimesi ja lisanduvaid teenusesaajaid ning nende lähedasi. Kõigist hoolekandeteenuse saajatest ja nende lähedastest moodustavad nad väikese osa. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist teenusesaajate ja nende lähedaste jaoks olulise mõjuga. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine Mõju majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Toetuse saajad ja partnerid Mõju ulatus Kui toetuse saaja esitab taotluse toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks, ei ole eelarve suurendamine edaspidi võimalik. Sellegipoolest on kõigil toetuse saajatel võimalik osa võtta IV voorust, kus on toetuse taotlemise tingimused kõigile võrdsed. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab kõiki toetuse saajaid ja partnereid ning nende kulusid ja tulusid teenuse osutamise hetkel. Kokku on II ja III voorus toetust saanud 23 projekti, sh kaasatud 29 KOVi kas taotleja või partnerina. Ebasoovitavate mõjude risk Väike ebasoovitav mõju võib olla neile toetuse saajatele, kes näevad juba praegu olulist teenusevajaduse, sh kulude kasvu, kuid peavad IV voorust osa võtmiseks esitama uue taotluse. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Muudatusel võib olla väike ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on tegemist toetuse saajate ja partnerite jaoks olulise mõjuga. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ja mõju majandusele Teenusesaajad ja nende lähedased Mõju ulatus Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel eelarve suurendamise võimaluse puudumine mõjutab kaudselt nende inimeste tervist ja heaolu, kes vajavad teenuseid ning saavad neid vaid struktuurivahendite toel. Samuti võib see mõjutada teenusesaajate lähedasi ning kogu leibkonna toimetulekut. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab kõiki avatud vooru kaudu praegu teenust saavaid inimesi ja lisanduvaid teenusesaajaid ning nende lähedasi. Kõigist hoolekandeteenuse saajatest ja nende lähedastest moodustavad nad väikese osa. Ebasoovitavate mõjude risk 7 Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist teenusesaajate ja nende lähedaste jaoks olulise mõjuga. Toetuse saaja ja partneri kohustused Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kohaliku omavalitsuse üksused Mõju ulatus Muudatus mõjutab kohaliku omavalitsuse üksuste töökoormust. Muudatuse tulemusel ei ole ajutiselt eriolukorra ajal võrreldes varasemaga vajalik esitada rakendusüksusele teenuse osutamise kordasid ja inimeste teenusevajaduse hindamise akte. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kes saavad toetust. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on väike, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on keskmised. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist kohaliku omavalitsuse üksuste jaoks olulise mõjuga. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega kaasneb mõju kohalike omavalitsuste töökoormusele. Muudatustega ei kaasne olulist mõju ettevõtete või kodanike halduskoormusele. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT sihtrühm on tööealised erivajadusega inimesed ja nende hooldajad ning abivajadusega inimesed. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ja mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed rakendusüksusele kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Kuna määrusega andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei tehta ning laieneb üksnes TAT sihtrühm, võib mõju isikuandmete riivele lugeda väikeseks. 8 V Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud TAT-sse on lisatud uus eesmärk: abivajadusega inimese toimetuleku toetamine. Avatud vooru summa sisaldub meetme tegevuse 2.2.1 avatud voorude eelarveosas, seega täiendavaid kulusid selle vooruga ei kaasne. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorra algusest, s.o 12. märts 2020. VII Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. 9