Ministeeriumid
28.04.2020 nr 1-4/20/653-2
Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu
„Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri” dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3. Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaart
Kristel Tatsi, 528 9690
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Kavilda ürgoru maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta ja säilitada
piirkonnale iseloomulikku ja mitmekesist maastikku, allikaid ning säilitada ja taastada
poollooduslikke kooslusi.
(2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele
Kavilda ürgoru piiranguvööndisse.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Tartu maakonnas Elva vallas Kaimi ja Mõisanurme külas.
(2) Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
1
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Kaitsealal on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
2) inimeste viibimine ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine;
3) jahipidamine ja kalapüük;
4) mootorita ujuvvahendiga sõitmine;
5) sõidukiga sõitmine teedel;
6) jalgrattaga sõitmine radadel;
7) punktides 5 ja 6 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja
põllumajandustöödel ning liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel;
8) telkimine;
9) lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud,
õuemaal ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel;
10) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja
nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja
nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;
2) uute ehitiste püstitamine;
3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
4) lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar;
5) turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit.
§ 6. Vajalik tegevus
(1) Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisalal nende ilme ja liigikoosseisu säilimise
tagamiseks vajalik heina niitmine või loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja
harvendamine.
(2) Kaitsealal on vajalikud raied vaadete avamiseks.
§ 7. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õuemaal.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
2
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda
veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud
kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus
on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 10. Kehtetuks tunnistamine
Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsuse nr 99 „Looduse kaitsest
Tartu rajoonisˮ lisa nr 1 alajaotise I „Maastiku üksikelemendidˮ punkt 15, millega võeti kaitse alla
Kavilda ürgorg , tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 27. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/267
algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva
määruse seletuskirjas.
§ 12. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja
kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Ala võeti esimest korda kaitse alla Elva Rajooni TSN Täitevkomitee 10. juuli 1957. a otsusega nr 198 „Looduskaitse
korraldamisest Elva rajoonisˮ. Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsusega nr 99 „Looduse kaitsest
Tartu rajoonisˮ võeti ala kohalikku tähtsust omava objektina (maastiku üksikelemendina) riikliku kaitse alla ning alale
hakkas kehtima kaitse korraldamise eeskiri.
2
Kaitseala välis- ja vööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti
põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
3
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister
Rene Kokk
Keskkonnaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa. Kavilda ürgoru maastikukaitseala
3
Vabariigi Valitsuse määruse
„Kavilda ürgoru maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala
kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva
kaitseala (org) kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning korrigeeritakse kaitseala välispiiri.
Kavilda ürgorg (edaspidi kaitseala) asub Tartu maakonnas Elva vallas Kaimi ja Mõisanurme
külas.
Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1957. aastast, kui Tartu Rajooni TSN
Täitevkomitee 10. juuli otsusega nr 198 „Looduskaitse korraldamisest Elva rajoonis” võeti
kaitse alla geoloogilise ja geograafilise objektina Kavilda ürgorg. Riikliku kaitse alla võeti
kohaliku tähtsusega objekt Kavilda ürgorg Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri
1964. a otsusega nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonisˮ. Praegu kehtib alal 1964. aasta
kaitse-eeskiri, mis ei ole kaitsealapõhine, vaid on üldine toonaste riiklike kaitse alla võetud
vabariikliku ja kohaliku tähtsusega geoloogiliste ja maastikuliste üksikobjektide kaitse
korraldamise eeskiri, seega kehtestatakse eelnõukohase määrusega alale ka alapõhine
kaitse-eeskiri.
Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud
kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja
kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei
võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate
õigusaktide kohane kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitseala
kaitse-eesmärke, kaitsekorda ning kaitstava loodusobjekti tüüp maastikukaitsealaks.
Muudatused on tingitud vajadusest viia kaitstava ala kaitsekord kooskõlla kehtivate
õigusaktidega ning viia kaitseala välispiiri kulgemine vastavusse uuenenud kaardimaterjaliga.
Kaitsekorra uuendamine tagab väärtuslike, peamiselt Lõuna-Eestis asuvate ürgorgude kaitse
ning võimaldab kogu kaitseala kaitse-eesmärke kahjustamata majandada.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna
kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kristel Tatsi (tel 528 9690,
e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558,
e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
üldosakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 7424, e-post
[email protected]) ja
advokaadibüroo EnvirLaw vandeadvokaat Mirjam Vili (tel 527 3703, e-post:
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel
kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post
[email protected]), eksperdihinnangu on andnud Kobras AS, keeleliselt toimetanud
Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
1
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala eesmärk on kaitsta ja säilitada piirkonnale iseloomulikku ja mitmekesist maastikku,
allikaid ning säilitada ja taastada poollooduslikke kooslusi.
Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus,
teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev
kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Kaitseala kaitse all hoidmise eelduseks
on alale eesmärgiks seatud loodusväärtuste tüüpilisus, ohustatus, ajaloolis-kultuuriline väärtus
ja esteetilisus.
2.2. Väärtuste kirjeldus ja ohutegurid
Kaitseala peamiseks väärtuseks on ürgorg, mille kaitse tähendab ka Eesti geoloogilise arengu
näidisalade kaitset. Eestis leidub ürgorge peamiselt Lõuna-Eestis, seega saabki neid kaitsta
selles piirkonnas, kus need on tüüpilised ja iseloomulikud. Kavilda ürgorg on
põhja-lõunasuunaline sälkorgudega liigestatud org, mis on kaitseala piires paiguti pool
kilomeetrit lai ja kuni 30–35 m sügav. Maapinna absoluutkõrgused kaitsealal jäävad vahemikku
36–72 m.
Ürgorgu kui pinnavormi ohustab peamiselt kaevandamine, mille käigus pinnavorm või osa
sellest hävib. Maa-ameti geoportaali maardlate kaardirakenduse andmetel kattub kaitseala
Sangla üleriigilise tähtsusega turbamaardla plokiga 22, kus on registreeritud hästi lagunenud
turba passiivne reservvaru. Passiivne varu on sisuliselt varu, mida ei ole praegu võimalik
kaevandada, kuid mis võib tulevikus osutuda kaevandatavaks, kui siiani kaevandamiseks olnud
piirangud kaovad.
Kaitseala pindalast moodustab metsamaa umbes 64% (29 ha). Metsakoosluste puhul on
Kavilda ürgoru maastikukaitsealal valdavalt tegu angervaksa, naadi, lodu ja kõdusoo
kasvukohatüüpidega. Kaitsealal domineerivad lehtpuuenamusega (kask, hall lepp, kohati ka
must lepp ja haab) keskealised soostunud või kõdusoometsad, samuti leidub alal kuuske.
Metsaregistri andmetel on lehtpuudest valdavaks peapuuliigiks hall-lepikud (vanuses 4964).
Samuti on kaitseala metsade näol tegu puistutega, mida on majandatud aegjärkse- ja
sanitaarraiega. Kaitseala kaguosas on metsad inventeeritud ka vääriselupaikadeks – see ala on
metsana märgitud juba 1947. aasta topograafilisel kaardil, ülejäänud osa kaitsealast oli sel ajal
valdavalt lage, välja arvatud mõningane metsasus kaitseala loode- ja põhjaosas. Metsatukad
täidavad alal maastiku ilmestamise eesmärki , mille säilimist ohustavad suurte lankidena tehtud
metsaraied, samas ka alade võsastumine ja ehitustegevus.
Kaitsealal olevatest looduslikest rohumaadest on poollooduslike kooslustena
keskkonnaregistrisse kantud 12,7 ha, millest umbes 3,5 ha on keskmise looduskaitselise
väärtusega ning umbes 9,2 ha on kehvemas seisundis. Poollooduslikud kooslused on liigirikkad
looduslike liikidega rohumaad, mis on kujunenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise
tulemusena. Poollooduslike koosluste rohttaimestik on mitmekesine, mis loob head tingimused
ka teistele elustikurühmadele. Kaitsealal on märgitud poollooduslikeks kooslusteks
lamminiidud ning neist mõned on ilmselt allikalistel aladel paiknemise tõttu säilinud ka
peaaegu lagedana. Lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt
vähenenud. Peamine lamminiitude kadumise põhjus on olnud nende traditsioonilise
kasutusviisi, niitmise lakkamine, kuid lamminiitude säilimist ohustab ka koosluse
2
kuivendamine. Hoolduse lakkamisel niidud võsastuvad, neile omane liigikoosseis muutub ja
liigirikkus väheneb. Samuti on ohutegur ehitamine.
Allikate veerohkusest ja veekvaliteedist sõltub nendest algavate ojade ja jõgede vesi. Kavilda
oru veerudel paljanduvad liivakivid, millest avalduvad allikad. Kavilda ürgorus on nii
tõusu- kui ka langeallikaid. Eestis arvatakse olevat kuni 10 000 allikat, mõningatel andmetel
rohkem, kuid enamik on neist väikesed. Allikate kaitse on oluline vee-elustiku seisukohalt, kuid
neid väärtustatakse ka kultuurilise, ajaloolise, puhkeotstarbelise ja maastikku ilmestava
väärtuse tõttu. Allikate ohutegurid on veetaseme muutmine, allika risustamine, allika ja selle
kalda rikkumine ning loodusliku ilme muutmine.
Kaitsealal asub mitu maastikku rikastavat ajaloolis-kultuuriloolist objekti. Lisaks „Eesti
ürglooduse raamatus” geoloogilise objektina ära märgitud ning ka arheoloogiamälestisena
kaitse all olevale ohvriallikale „Kave läte” (mälestise registri nr 12922) asub kaitsealal
arheoloogiamälestis Kavilda vasallilinnuse „Siidrilinn“ kultuurkiht (mälestise registri
nr 12915), mis kattub ka Kavilda linnuse territooriumi asukohaga, 15.–16. sajand
(ehitismälestise registri nr 7246).
Keskkonnaregistri andmetel praegu kaitsealal kaitsealused liike ei ole. Juhul kui edaspidi
leitakse alal kaitsealuseid liike, võib kaitseala valitseja tuginedes LKS §-s 55 sätestatud
isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas olevatele piirangutele liigispetsiifilisi
tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
2.3. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus
Otstarbekuse hindamisel lähtutakse LKS §-s 2 esitatud põhimõtetest, st looduse kaitseks
piiratakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamist, reguleeritakse kaitse alla
võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististega
sooritatavaid toiminguid ning soodustatakse loodusharidust ja teadustööd. Looduse kaitsel
lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivseid,
looduskaitse seisukohalt tõhusamaid lahendusi.
Kavilda ürgorg on kaitse all alates 1957. aastast, kui võeti kaitse alla geoloogilise ja
geograafilise objektina. Kaitsealal on oluline tähtsus nii piirkonnale ka kui Lõuna-Eestile
omapärase maastiku (ürgorud) säilimisel. Kavilda org on arvatud ka maakondliku tähtsusega
väärtuslike maastike nimekirja (Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, 2001–2006 Tartu). Ala on kõrge esteetilise
väärtusega, tänu oma mitmekesisele maastikule, vaheldusrikkale reljeefile ja traditsioonilisele
ilmele ning, teedelt avanevatele kaunitele vaadetele. Kuna eelmises peatükis mainitud
ohutegurid on endiselt aktuaalsed, siis on otstarbekas kaitset jätkata. Peaasjalikult nii raiete kui
ka ehitustegevuse ja kaevandamise negatiivse mõju ärahoidmiseks pole tõhusamat viisi kui
kaitse jätkamine. Kohalike elanike jaoks on alal lisaks identiteediline väärtus ja ilmselt ulatub
tuntus üle Eesti nende inimeste seas, kes on pidanud liiklema põhimaanteel nr 92 Tartu –
Viljandi – Kilingi-Nõmme, mis läbib orgu. Tegemist ei ole uue kaitsealaga, vaid vana
kaitsekorraga alale optimaalse kaitsekorra ja looduses jälgitava piiri kehtestamisega.
Kaitseala territooriumist moodustavad metsakooslused 64%. Kaitseala metsad on eelkõige
olulised maastikuilme mõttes, st metsad aitavad maastikku mitmekesistada ning raamivad
vaateid jms.
3
Kaitseala tuumiku moodustab Kavilda ürgorg. Kavilda ürgoru kujunemine algas tõenäoliselt
juba mandriliustiku all ja see võib olla ka jäätumiseelse või jäävaheaegse päritoluga. Kavilda
ürgorg on järsuveeruline ja sügav (u 30 m), sellesse suubuvad sälkorud. Ürgorg saab alguse
Elva lähistelt, on ligikaudu 19 km pikk ning suubub Emajõe madalikule. Oru põhjas voolab
Kavilda jõgi, mille kallastel on soostunud lamm ja millele on rajatud paisjärved. Kaitstavas osas
on oru laius ligikaudu 1 km. Samas asuvad ka eelmises peatükis nimetatud muinsuskaitsealused
objektid.
2.4. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kaitseala tüübiks on valitud maastikukaitseala, kuna kaitsealal kaitstakse pinnavormi,
maastikuilmet, poollooduslikke kooslusi (lamminiidud) ja allikaid. Maastikukaitseala on
kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise
reguleerimiseks.
Hoiuala on mõeldud looduslike koosluste ja liikide, mitte maastiku kaitseks, mistõttu ei ole
hoiuala sobiv. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate
väärtustega looduskompleksi, mistõttu see ei sobi maastiku kaitseks.
2.5. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud juba olemasoleval
kaitstaval alal jätkuvalt kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses
selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud enamasti
selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (mõõdistatud katastriüksused, teed, kõlvikupiirid).
Juhul kui selgepiirilised objektid piiritlemiseks puudusid, kasutati piiritlemisel mõttelisi sirgeid.
Nende koordinaadid on esitatud tasapinnaliste ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja
geodeetilisel kujul. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti
(mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.
2019. aasta seisuga on keskkonnaregistri andmetel Kavilda ürgoru pindala 56,3 ha ja see
paikneb ühel tükil. Välispiiri korrigeerimise tulemusena paikneb edaspidi kaitseala kahe
lahustükina – põhjapoolne ja lõunapoolne –, mida eraldab põhimaantee nr 92 Tartu – Viljandi –
Kilingi-Nõmme.
Pärast välispiiri korrigeerimist on kaitseala pindala 44,9 ha. Kaitseala pindala väheneb 11,4 ha.
Kaitseala pindalast moodustab eramaa ligikaudu 34,5 ha (sh 1 ha kinnistamata eraomand) ja
munitsipaalmaa ligikaudu 10,4 ha.
Kaitsealast jäetakse välja osad, millel ei ole looduskaitselist väärtust, st valdavalt piiril olevad
õuealad koos neil asuvate hoonetega ning nii põhja- kui ka lõunaosas elektriliinid koos nende
hooldusvöönditega, mida on siiani hooldatud ja mida on kohustus hooldada ka edaspidi.
Eramaid jäetakse piiriselguse ja looduskaitseliste väärtuste puudumise tõttu kaitsealast välja
7,6 ha. Samuti jäeti kaitsealast välja põhimaantee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme,
mistõttu on praegu kaitsealale jäänud ainsa majapidamisena kaitseala keskel asuv õueala.
Kaitseala koosneb kahest lahustükist, esmalt kirjeldatakse kaitseala põhjapoolset lahustükki,
seejärel lõunapoolset lahustükki. Mõlemad lahustükid kuuluvad ühte piiranguvööndisse, seega
on kaitseala välispiir ühtlasi Kavilda ürgoru piiranguvööndi piir.
4
Põhjapoolne lahustükk. Lahustüki kirdenurgaks on punkt koordinaatidega X: 6 469 859,749 ja
Y: 638 923,907. Edasi kulgeb piir kagu poole mööda Öövahi katastriüksuse (katastritunnusega
60502:003:0218) piiri selliselt, et Öövahi katastriüksus jääb tervikuna välja. Jõudes Öövahi
katastriüksuse käänupunkti koordinaatidega X: 6 469 825,978 ja Y: 638 944,419, suundub
kaitseala piir läbi Aasa katastriüksuse (60502:003:0219) metsa lõuna poole mõttelise sirgena
kuni rohumaa kõlvikuni punktini koorinaatidega X: 6 469 744,714 ja Y: 638 926,441. Seejärel
kulgeb piir mööda metsa ja rohumaa vahelist kõlviku piiri, edasi mööda õuemaa ja veekogu
kõlvikut selliselt, et rohumaa, õuemaa ja veekogu jäävad kaitsealast välja. Metsamaa kõlviku
piiri mööda kulgeb Aasa katastriüksuselt piir seni, kuni ristub punktis koordinaatidega
X: 6 469 491,905 ja Y: 638 843,617 põhimaantee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme
katastriüksusega (60502:003:0161), mida mööda pöördub piir läände ja kulgeb kuni
põhimaantee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme katastriüksuseni (60501:003:0278). Sealt
liigub piir mööda katastriüksuse 60501:003:0278 põhjapoolset piiri, kuni jõuab
katastriüksuseni 60501:003:0096. Seejärel läheb kaitseala piir mööda katastriüksuse
60501:003:0096 piiri natuke lõuna poole ning suundub taas läände kuni katastriüksuse
käänupunktini koordinaatidega X: 6 469 418,879 ja Y: 638 208,137. Edasi kulgeb piir mõttelise
sirgena üle katastriüksuse 60501:003:0096 ja üle Linnamäe katastriüksuse (60501:003:0223)
põhja poole kuni Marja katastriüksuse (60501:001:0413) piiril oleva punktini koordinaatidega
X: 6 469 493,462 ja Y: 638 214,868, kulgedes edasi mööda Marja ja Pihlaka (60501:001:0412)
katastriüksuse lääne- ja põhjapiiri selliselt, et Marja ja Pihlaka katastriüksus jäävad kaitsealalt
välja. Edasi kulgeb piir mõttelise sirgena Kiigemäe tee serva, et läbi Kiigemäe tee L1
katastriüksuse (60501:001:0350) kulgeda Kiigemäe teest ida poolt selliselt, et tee jääb
kaitsealalt välja, kuigi tee katastriüksus jääb osaliselt kaitsealale. Järgmine kaitseala
käänupunkt tekib Pikati katastriüksuse (60501:003:0431) punkti koordinaatidega
X: 6 469 731,029 ja Y: 638 190,297 kohtumisel. Sealt edasi pöörab põhjapoolse lahustüki piir
ida poole ning kulgeb osaliselt mööda Pikati katastriüksuse õuemaa kõlvikut ja piirdeaeda ning
edasi metsamaa kõlviku piiril, jõudes punkti koordinaatidega X: 6 469 754,052 ja
Y: 638 298,493. Sealt edasi kulgeb piir mõttelise sirgena Pikati katastriüksuse õuemaa
nurgapunkti koordinaatidega X: 6 469 793,490 ja Y: 638 264,150 ning õuemaa piiri pidi
põhjapoole minnes, liigub kaitseala piir edasi põhja mööda põhja-lõunasuunalist metsamaa
kõlviku piiri kuni Pikati kinnistul olevasse punkti koordinaatidega X: 6 469 858,291 ja
Y: 638 263,840. Sealt edasi suundub piir ida poole läbi Pikati katastriüksuse, jõudes punktis
koordinaatidega X: 6 469 857,855 ja Y: 638 429,922 Kasesalu katastriüksuseni
(60501:003:0106). Mööda Kasesalu katastriüksust liigub piir kuni punktini koordinaatidega
X: 6 469 859,792 ja Y: 638 608,206 selliselt, et Kasesalu katastriüksus jääb kaitsealalt välja,
ning läbib mõttelise sirgena ida poole Kiigemäe katastriüksust (60501:001:0310) ja Aasa
katastriüksust, jõudes tagasi põhjapoolse lahustüki alguspunktini kirdenurgas.
Lõunapoolne lahustükk. Alustades lõunapoolse lahustüki kirdenurga punktist koordinaatidega
X: 6 469 463,537 ja Y: 638 843,153, kulgeb piir lõuna poole läbi Kähriku kinnistu
(60502:003:0359) mõttelise sirgena esmalt punktini X: 6 469 431,680 ja Y: 638 843,100 ning
seejärel mõttelise sirgena punkti koordinaatidega X: 6 469 350,670 ja Y: 638 819,720
Johannese katastriüksusel (60502:003:0360). Edasi kulgeb piir Johannese katastriüksusel
mööda metsamaa kõlvikupiiri ning mõttelise sirgena punkti koordinaatide X: 6 469 216,670 ja
Y: 638 822,970 ning koordinaatidega X: 6 469 187,137 ja Y: 638 838,796 vahel. Nüüd kulgeb
piir mööda Vildaka katastriüksusel (60501:001:0320) oleva tee servast selliselt, et
katastriüksusel olev tee jääb kaitsealast välja. Tee servas olevast punktist X: 6 469 137,486 ja
Y: 638 830,430 läheb edasi mõtteline sirge Vildaka katastriüksusel oleva metsamaa kõlvikuni,
kulgedes seal mööda metsamaa kõlvikut, ületades vahepeal märgala ja Kavilda jõe ning
kulgedes edasi mööda Orumetsa katastriüksuse (60501:003:0066) metsamaa kõlvikut kuni
punktini koordinaatidega X: 6 469 078,150 ja Y: 638 526,030. Edasi läheb Orumetsa
katastriüksusel mõtteline sirge kinnistul oleva õuemaa kõlviku piiri punkti koordinaatidega
5
X: 6 469 071,044 ja Y: 638 364,909. Sealt edasi kulgeb piir mööda õuemaa kõlviku piiri kuni
lõunapoolse lahustüki läänepiiril oleva tee servani selliselt, et Orumetsa katastriüksusele ulatuv
õuemaa jääb kaitsealalt välja. Mööda tee serva, mis jääb kaitsealalt välja, kulgeb kaitseala piir
põhja poole kuni Vana-Kavilda tee L1 katastriüksuseni (60501:001:0381), ületab selle tee ja
kulgeb edasi mööda Vana-Kavilda tee põhjaserva selliselt, et selle lääne poole jääv teelõik jääb
kaitsealalt välja. Vana-Kavilda tee põhjaküljelt punktist koordinaatidega X: 6 469 247,954 ja
Y: 638 258,483 suundub kaitseala piir mõttelise sirgena läbi Mäe katastriüksuse
(60501:003:0077) taas põhja poole õuemaa kõlviku piirini punkti koordinaatidega
X: 6 469 289,620 ja Y: 638 258,600. Edasi suundub piir mööda Mäe katastriüksuse õuemaa
kõlvikut selliselt, et õuemaa jääb kaitsealalt välja ning kaitseala piir jõuab põhja poole kulgedes
Mäe kinnistu piiril olevasse punkti koordinaatidega X: 6 469 305,534 ja Y: 638 259,067. Edasi
läheb piir mööda Mäe kinnistu piiri lääne poole ning jõudes punkti koordinaatidega
X: 6 469 307,964 ja Y: 638 240,922 läbib Võidu katastriüksuse (60501:003:0299) mõttelise
sirgena punktini koordinaatidega X: 6 469 351,535 ja Y: 638 218,682. Pärast mida kulgeb piir
ida poole mööda Võidu katastriüksust (60501:003:0299), kohtudes punktis koordinaatidega
X: 6 469 385,818 ja Y: 638 336,628 põhimaantee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme
katastriüksuse (60501:003:0300) loodenurgaga. Edasi kulgeb kaitseala piir mööda
katastriüksuse 60501:003:0300 lääne- ja lõunapiiri Kähriku katastriüksuse (60502:003:0359)
punktini koordinaatidega X: 6 469 450,874 ja Y: 638 788,532, jõudes tagasi lõunapoolse
lahustüki alguspunktini kirdenurgas.
2.6. Kaitsekord
2.6.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud alal asuvatest maastikulistest väärtustest,
loodusväärtustest (keskkonnaregister) ning Kobras AS-i 2017. aastal tehtud ekspertiisiga
„Kavilda ürgoru kaitseala ekspertiisi I osaˮ. Praegu kehtib alal 1964. aastal kinnitatud
kaitsekord, mis kehtib vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kuni 2023. aasta 1. maini ning alal tegevuste
kooskõlastamisel on lähtutud LKS § 91 lg-s 4 toodust. Olemasolevat kaitseala välispiiri
korrigeeritakse vastavalt alal leiduvatele loodusväärtustele ning uuenenud kaardimaterjali
kohaselt, paralleelselt täpsustatakse ka ala kaitse-eesmärke. Kaitsekorra uuendamine tagab
väärtusliku maastiku kaitse ning võimaldab kaitsealal majandada tagades loodusväärtuste
säilimise. Määrusega kehtestatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane
kaitsekord.
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal oleva
pinnavormi kaitse, liiga kiired muutused maastikuilmes, poollooduslike koosluste puhul
võimaluse neid hooldada ja taastada ning allikate kaitse kaitseala kaitsekorra jätkumise abil –
kõik piirangud on proportsionaalsed saavutatavale efektile.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (PS § 32). Keskkonda mõjutava
tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside
kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja
sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53
ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust
piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema
proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad.
Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärgiks on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine.
Seda eesmärki saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi
saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele
6
tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik,
kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on
vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine)
täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse
sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa
loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute
seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel
need hävivad.
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tervikuna
määratud piiranguvööndiks.
Kaitseala seniste piiride ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse määrusega kehtetuks
Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsuse nr 99 „Looduse kaitsest
Tartu rajoonisˮ lisa nr 1 alajaotise I „Maastiku üksikelemendidˮ punkt 15.
Käesolev kaitse-eeskirja eelnõu ei reguleeri kaitsealal roo varumist, kuna roogu kaitsealal ei
kasva.
2.6.2. Piiranguvööndi kaitsekord
2.6.2.1. Lubatud tegevused
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju ja seeni ning muid
metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ja püüda kala. Samuti on lubatud alal majandustegevus,
arvestades mõningate erisustega näiteks metsamajandamisel. Liikumispiiranguid ei ole
kehtestatud, sest puuduvad kaitsealused liigid, mille isendite kasvukohas, elupaigas või
koondumispaigas viibimine või jahipidamine võiks liike kahjustada.
Kaitsealal on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga, kuna see ei tekita eeldatavasti
märkimisväärset häiringut antud ala looduskeskkonnale ning seda võimaldab ka kaitsealale
jääva Kavilda jõe lõigu looduslikud tingimused. Mootoriga (sh elektrimootoriga)
ujuvvahendiga sõitmine Kavilda jõel on keelatud. Kaitsealale jääva Kavilda jõe laius on
valdavalt alla 10 m, mistõttu on seal sisepõlemismootoriga ujuvvahendi kasutamine praegu ja
ka edaspidi keelatud veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määruse
nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ § 4 lõike 1 punktist 2. Sõidukiga sõitmine
on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste,
sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel
sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja
piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada
liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades
ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab
sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel,
haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud
ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või
muud sellised tegevused). Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel,
kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud töödel,
sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel ning liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel.
Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet.
7
Kaitsealal reguleeritakse lõkke tegemist ja rahvaürituse korraldamist eelkõige seetõttu, et
kaitseala valitsejal oleks võimalik sekkuda, juhul kui need tegevused võivad kahjustada
looduskaitselisi väärtusi (nt soodustada pinnase erosiooni, kahjustada poolloodusliku koosluse
rohukamarat, tekitada põlenguid). Kaitsealale jääv maa on juba praegu teatud määral
inimtegevusest mõjutatud ning seal ei ole näiteks kaitsealuste liikide elupaiku, mistõttu pole
otstarbekas seal telkimist piirata. Samas ei ole ka märkimisväärset huvi alal telkimiseks. Lõkke
tegemiseks kaitsealal võib olla põhjus traditsioonilises jaanipäeva tähistamises Kiigemäel või
näiteks koosluste hooldustöid tehes. Vales kohas lõkke tegemine võib kahjustada
poolloodusliku koosluse rohukamarat ja metsa ning põhjustada kulu- ja metsapõlengut. Seetõttu
saab lõkke tegemist lubada kohas, mis on selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud,
õuemaal ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel, s.o koosluste hooldamisel ja metsatöödel.
Kiigemäe katastriüksuse (katastritunnusega 60501:001:0310) nõlva lael asub ettevalmistatud
lõkkekoht, kus tohib lõket teha. Seda ala loetakse kaitseala valitseja nõusolekul rahvaürituse
korraldamiseks ettevalmistatud kohaks ning seal ei ole nendeks tegevusteks täiendavalt
kaitseala valitseja nõusolekut tarvis.
Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal)
telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja
36 sätestatud võõral maatükil telkimise ja lõkke tegemise korraga.
Kuni 50 osalejaga rahvaürituse võib teha selleks ettevalmistamata kohas, kuid kui rahvaüritust
soovitakse korraldada rohkem kui 50 osalejaga selleks ettevalmistamata kohas, siis tuleb selleks
kaitseala valitsejalt nõusolek taotleda. Nõusolek on vajalik, et kaitseala valitseja saaks ürituse
korraldamisele seada tingimusi rahvahulkade hajutamiseks ja suunamiseks kohta, kus kaitseala
kaitseväärtusi ja pinnast ei kahjustata. Kaitsealal asuvad poollooduslikud kooslused, mille
taimkatet võib suur rahvaüritus oluliselt kahjustada. Ettevalmistatud kohas (näiteks kaitseala
valitsejaga kooskõlastatud puhkekoht, matkarada, õuemaa jms) nagu Kiigemägi osalejatele
piirarvu ei seata.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uute ehitiste püstitamine. Ehitustegevus toimub
edaspidi kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul igakordse kaalutlusotsusega, kuna
tegu on reljeefse pinnaga, kus hoone ja selle juurde kuuluva taristu rajamine ebasobivasse
asukohta kahjustaks oluliselt pinnast ja rikuks pinnavormi. Kaitseala valitseja hindab
kaalutlusotsust tehes, et ehitamine ei kahjustaks objekti looduslikku seisundit ja maastikuilmet,
sealhulgas poollooduslikke kooslusi. Poollooduslike koosluste mõttes on ehitamisel oluline
jälgida, et lagedad poollooduslikud kooslused säiliksid lagedana ning taastatavad
poollooduslikud kooslused jääksid samuti ehitusest puutumata. Ainus piirkond kaitsealal, kuhu
saaks ehitada selliselt, et pinnast ei kahjustataks olulisel määral ning kuhu ehitamist
võimaldaksid ka looduslikud tingimused, oleks kaitseala läänepiiril (põhja-lõunasuunaliselt).
Läänepiiril on oruveeru kaldenurk ehitamiseks piisavalt lauge (enne pinnavormi järsku langust)
ning arvestades, et sinna laugemale oruveerule on osaliselt juba ehitatud ja oru maastikuilmet
ei ole need ehitised maastiku suure kõrguste vahe tõttu oluliselt muutnud, on seal olemasolevat
ehitusjoont võimalik tihendada ilma maastikuilmet ja pinnavormi oluliselt rikkumata.
Kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise raames arvati mitmed uued potentsiaalsed hoonestusalad
ka kaitseala piiridest välja.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.
Kaitsealal asub Kavilda jõgi, mille puhul võib tekkida vajadus jõe kallaste korrastamiseks.
Kaitseala valitsejale jääb õigus hinnata veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmisega
kaasnevate tööde mõju kaitseväärtustele.
8
Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta ja säilitada piirkonnale
iseloomulikku ja mitmekesist maastikku, allikaid ning säilitada ja taastada poollooduslikke
kooslusi. Maastiku kaitsel on oluline rõhuasetus maastiku üldilme säilitamisel. Selleks et
kaitsta järsuveerulisi orunõlvasid erosiooni eest ning säilitada orunõlvadel võimalikult
mitmekesiseid metsakooslusi ja maastiku üldilmet, on piiranguvööndis lubatud uuendusraie
ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Uuendusraie puhul ei saa määrusega lõplikult hinnata, kas
konkreetne raietöö ohustab kaitse-eesmärke või mitte, mistõttu jääb see igakordseks
kaalutlusotsuseks. Kuna kaitseala valitsejale jääb õigus hinnata piiranguvööndis tehtava
uuendusraie mõju kaitseväärtustele, siis ei sea nimetatud leevendus ohtu kaitse-eesmärkide
saavutamist.
Kavilda kaitseala metsade kohta puudub terviklik takseerkirjeldus, mistõttu ei ole arvulisi
analüüse võimalik kogu kaitsealale jääva metsa ulatuses teha. Raie piirangute seadmisel lähtuti
ala maastikulistest väärtustest ning ekspertiisist (Kobras 2017) saadud informatsioonist metsade
looduskaitseliste väärtuste kohta. Kaitse-eeskirja järgi on lageraie lubatud hall-lepikutes kuni
1 ha suuruse langina. Hall-lepikud on reeglina metsasuktsessiooni esimene etapp
põllumajandusmaade metsastumisel. Seega ala väljakujunenud maastikuilme säilitamise
seisukohast on metsastunud lagealad pigem probleemiks, mistõttu nende raiet täiendavalt
piirata pole põhjust. Pigem vajaks sellised alad uuesti põllumajandusliku kasutusse võtmist.
Seega puudub vajadus ka nende puistute kasutamise piiramiseks. Ülejäänud puistutes on
kaitseala valitseja nõusolekul lubatud turberaied langi pindalaga kuni 2 ha. Puistutes, kus on
metsa võimalik majandada turberaietega, on lageraie keelatud. Selline piirang on vajalik
maastikukaitsealal uuendusraiete mõju leevendamiseks metsamaastiku killustumisele ja
maastikuilmele. Turberaie langi suurus 2 ha on valitud, et hoida ära korraga liiga järsud
muutused maastikuilmes. Ulatuslikud muutused nende alade maastikuilmes mõjutaksid
oluliselt ala esteetilist väärtust. Esteetilisest vaatevinklist on loodusliku ilmega vanemad metsad
valdavalt ilusama ilmega kui noored metsad, mida pigem peetakse võsastunud aladeks. Nende
pindalaliste piirangutega tagatakse paremini maastikuilme säilimine ning hoitakse ära liiga
kiired muutused metsade vanuselises struktuuris.
2.6.2.2. Vajalikud tegevused
Kaitsealal on vajalik poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks heina
niitmine või loomade karjatamine ning koosluse taastamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine
ja harvendamine. Vajalikud on raied vaadete avamiseks.
2.6.2.3. Keelatud tegevused
Keelatud on maavara kaevandamine, kuna see kahjustaks otseselt ja pöördumatult kaitstava ala
põhiväärtuse, pinnavormi, säilimist. Tulenevalt maapõueseadusest ei käsitleta maavara
kaevandamisena kaevise kasutamist (maavarana arvele võtmata aine kasutamist) ning
arheoloogilisi uuringuid (sh arheoloogilisi kaevamisi), mistõttu eeskiri ei piira nende tegevuste
tegemist.
Need piirangud tulenevad otseselt LKS § 31 lõikest 2 ning on suunatud vööndi kaitse-
eesmärkide saavutamisele. Puht- ja energiapuistute rajamine on keelatud, kuna see ohustab
metsakoosluste soodsa seisundi säilimist. Metsakoosluste soodne seisund on tagatud, kui puistu
vanuseline ja liigiline koosseis on võimalikult mitmekesine ja sarnane loodusmetsadele. See
loob soodsaid elupaigatingimusi eri liikidele. Puht- ja energiapuistute bioloogiline
mitmekesisus on väike ning sobivad elutingimused on tagatud vaid vähestele liikidele.
9
Biotsiidi, taimekaitsevahendit ja väetist lubatakse kasutada vaid õuemaal. Nende kasutamine
õuemaal on lubatud näiteks viljapuude ja -põõsaste ning iluaiandusega tegelemiseks. Keelatuks
jääb biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine looduslikes kooslustes, nagu
metsamaa, looduslik rohumaa ja muud kaitsealal leiduvad märjemad looduslikud kooslused,
kus nende mõjul vaesestub elustiku mitmekesisus ja saab kahjustada alade, sh allikate looduslik
seisund. Nende vahendite kahjulik mõju poollooduslikule kooslusele võib olla pöördumatu.
Keelatud on uue maaparandussüsteemi rajamine, sest see rikuks ala veerežiimi ning oleks
vastuolus ala kaitse eesmärkidega.
2.6.2.4. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha
maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lisasööta
jahiulukeid, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, seada
projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem
kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
3. Menetluse kirjeldus
Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalikustamine toimus 4.–29. novembrini
2019. Samal ajavahemikul toimus ka avalik väljapanek Keskkonnaameti Tartu kontoris ja
Elva Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja menetlemise algatamise kohta ilmus 1. novembril
2019 ajalehes Postimees, 4. novembril ajalehes Lõuna-Eesti Postimees ja 1. novembril
2019 Ametlikes Teadaannetes. Kaitse-eeskirja eelnõuga sai tutvuda ka Keskkonnaameti
veebilehel. Kaitse-eeskirja avalik arutelu toimus 21. novembril 2019, millest võttis osa viis
inimest.
Looduskaitseseaduse §-s 9 kohase menetluse käigus saadeti kaitsealal paikneva 18 kinnisasja
16-le teadaolevale omanikule, sh Elva Vallavalitsusele kui maaomanikule, ning kaitsealalt välja
jäetavale 17 kinnisasja 10-le teadaolevale omanikule teade kaitse-eeskirja eelnõu
avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta. Lisaks saadeti kiri
Riigimetsa Majandamise Keskusele ning Muinsuskaitseametile. Kirjas oli märkus, et juhul kui
Keskkonnaametile ei ole hiljemalt 29. novembriks 2019 kaitse-eeskirja eelnõu kohta
parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, siis loetakse, et adressaat on kaitse-eeskirja
10
eelnõuga nõus. Kirjale oli lisatud kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskiri ja piiriskeemi väljatrükk.
Tabel 1. Maaomanike seisukohad vastuseks Keskkonnaameti poolt 1. novembril 2019 aastal
väljasaadetud kirjadele
Arvamuse esitaja Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus
nimi ja seos
eelnõuga
Mäe kü Kü-l kaitseala piiri muutmine Pärast olukorraga tutvumist kohapeal,
60501:003:0077 osaliselt. muudeti piiri osaliselt – kaitsealast jäeti
välja õuemaast põhjapoole jääv ala.
Kohapeal arutatud teemat
maaomanikuga, kes nõustus
muudatusega.
Pikati kü Kü-l kaitseala piiri muutmine Pärast olukorraga tutvumist kohapeal,
60501:003:0431 osaliselt. muudeti piiri osaliselt – kaitsealast jäeti
välja õuemaa läheduses olev viljapuude
ja –põõsastega ala ning istutatud
kuuskedega ala. Maaomanikuga
kohapeal kohtutud ning maaomanik
nõustus muudatustega.
Võidu Kü-l kaitseala piiri muutmine, et Pärast olukorraga tutvumisega kohapeal,
60501:003:0299 välja arvata ala, kus on ajalooliselt muudeti piiri osaliselt – kaitsealast jäeti
olnud hoone (täna kuur). välja hoonega ala.
Ettepanek esitati kaitse-eeskirja
avalikustamise koosolekul
suuliselt.
Raitsi Kaasomanikud andsid teada, et ei Selgitati, et täpsemad vajalikud
60501:003:0517 pea võimalikuks oma kü-l teha tegevused, nende maht ja asukoht
kaitse-eeskirjas nimetatud selguvad alles kaitsekorralduskava
vajalikke tegevusi, põhjuseks koostamise raames. Vajalikud tegevused
praktiliselt puuduv ligipääs. ei ole maaomanikule otseselt kohustus
ning neid on võimalik korraldada ka
kaitseala valitsejal.
Riigimetsa Rakendada lage- ja turberaietele Ettepanekuga ei nõustutud, arvestades
Majandamise vaid metsaseadusest tulenevaid viimase aja tendentse piiranguvööndi
Keskus nõudeid, mitte täiendavaid metsadele raiepiirangute seadmises ning
piiranguid looduskaitseseaduse vältides Kavilda kaitseala väiksel
alusel. metsamaal liiga kiireid ja drastilisi
muutusi.
Muinsuskaitseam Tehti ettepanek seletuskirjas Seletuskirjas vastav sõnastuse muudatus
et sõnastuse korrigeerimiseks: tehtud.
asendades sõnad
„muinsuskaitselisi kaevetöid“
sõnastusega „arheoloogilisi
uuringuid (sh arheoloogilisi
kaevamisi)“.
Mittemaaomanik/ Ettepanekud viidata kaitse- Tulenevalt kaitse-eeskirja ülesehituse
Elva vallas eeskirjas KeÜS-ile ning kallasraja praktikast ja loogikast ei arvestatud
suvitaja kasutamisele. Seletuskirjas viidata KeÜS-i ja kallasraja teemadele
kuidas on Elva valla poolt tagatud viitamisega kaitse-eeskirjas. Avaliku
11
avalik juurdepääs Kavilda jõe juurdepääsu tagamise küsimusega on
kallasrajale ning nimetada pöördutud Elva vallavalitsuse poole
kaitseala läbiv tee juriidiliselt õige (Elva Vallavalitsuse vastust vt allpool).
nimega. Seletuskirjas termini „tee“ kasutamise
osas konsulteeritud Maanteeametiga
ning seletuskirja korrigeeritud vastavalt.
kodanikuühendus Tehti ettepanek täiendada kaitse- Ettepanekutega ei arvestatud, kuna
Eesti Metsa Abiks eesmärke, määrata kaitsealale ettepanekutel kas puudus põhjendus või
rangem kaitsekord, laiendada oli põhjendus ebapiisav.
oluliselt kaitstavat ala, keelata alal
enamik tegevusi ning määrata ala
Natura 2000 võrgustikku
kuuluvaks.
Elva Vallavalitsus KeA küsimustele, mil viisil on Vastustega nõustutud.
tagatud Elva valla poolt avalik
juurdepääs Kavilda jõe
kallasrajale ning milline osa
Kiigemäe katastriüksusest oleks
valla arvates sobilik käsitleda
ürituste ettevalmistatud kohana,
vastas vald järgmist:
1) jõele on juurdepääs tagatud
Kiigemäe kinnistult,
riigimaanteelt ning lähtuvalt
KeÜS §-st 38;
2) nõustub ettepanekuga käsitleda
Kiigemäe katastriüksuse
hooldatavat ala käsitleda ürituste
korraldamise ettevalmistatud
kohana.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud EL õigusega.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele, sealhulgas tagatakse kohalike jaoks
oluline identiteediline väärtus. Määrus aitab paremini tagada ürgoru kaitse all oleva lõigu ja
seal esinevate loodusväärtuste säilitamise.
Kavilda ürgorg on juba vana kaitsekorraga alana riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse
jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,
regionaalarengule ja riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega
ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti
kohalikule omavalitsusele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle
12
käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute
teostamist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks
eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse kaitseala piiranguvööndi maalt maamaksu
50 protsenti maamaksumäärast. Kuna kaitstav ala väheneb 11,4 ha võrra, laekub Elva vallale
maamaksu rohkem ligikaudu 140 eurot aastas. Maaomanikel, kelle maad arvatakse kaitsealast
välja, kaob maamaksusoodustus.
Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille
sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest.
Kuna kogu Kavilda ürgoru maastikukaitseala jääb endiselt piiranguvööndisse, kus maa
sihtotstarbeline kasutamine ei ole oluliselt piiratud, ei kaasne riigieelarvesse kulusid maa riigile
omandamisega.
Kuna kaitsealal puudub sihtkaitsevöönd ja kaitseala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku, ei
kaasne riigile kulutusi Natura metsa toetusele.
Kaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks on võimalik taotleda toetusi.
Taastamistoetuste summa on olenevalt niidu tüübist ja töö iseloomust 2019. aasta seisuga kuni
885 eurot/ha. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse suurus on 85–450 eurot/ha aastas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
13
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-0507 - Kavilda ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.05.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8419cb2b-e454-4220-abb2-a5bb77411b14
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8419cb2b-e454-4220-abb2-a5bb77411b14?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main