Kiri

Ministeeriumid 27.04.2020 nr 8-2/20/1790 Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri määruste muutmine tulenevalt abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)“ eelnõu. Kuna eelnõu puudutab käimasoleva õppeaasta põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisega seonduvat, on eelnõu kooskõlastamine äärmiselt kiireloomuline. Sellest tulenevalt ootame Teie kooskõlastusi hiljemalt 29. aprilliks 2020. a. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. Kooskõlastustabel.pdf Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  u EELNÕU 23.04.2020 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri määruste muutmine tulenevalt abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 24 lõike 3, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõigete 2 ja 4, § 31 lõigete 2 ja 4, § 34 lõike 3 ning § 57 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määruse nr 37 „Õpilase tunnustamise tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määrust nr 37 „Õpilase tunnustamise tingimused ja kord“ täiendatakse paragrahviga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetava õpilase tunnustamine 2019/2020. õppeaastal (1) Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikoolilõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne on „väga hea“ või Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ § 251 lõikes 2 sätestatud juhul „arvestatud“. Kui õppeainete viimaste aastahinnetena on kasutatud „arvestatud“, tunnustatakse põhikoolilõpetajat kiitusega juhul, kui kool hindab aastahinnet „arvestatud“ samaväärseks hindega „väga hea“. (2) Kuldmedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on „väga hea“ või Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ § 221 lõikes 3 sätestatud juhul „arvestatud“. Kui kooliastmehinnetena on kasutatud „arvestatud“, tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat kuldmedaliga juhul, kui kool hindab kooliastmehinnet „arvestatud“ samaväärseks hindega „väga hea“. (3) Hõbemedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kellel kuni kahes õppeaines on kooliastmehinne vähemalt „hea“ ja ülejäänud õppeainetes „väga hea“ või Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ § 221 lõikes 3 sätestatud juhul „arvestatud“. Kui kooliastmehinnetena on kasutatud „arvestatud“, tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat hõbemedaliga juhul, kui kool hindab kooliastmehinnet „arvestatud“ samaväärseks hindega „väga hea“ või „hea“.“. § 2. Haridus- ja teadusministri 13. juuni 2011. a määruse nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 13. juuni 2011. a määrust nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“ täiendatakse paragrahviga 91 järgmises sõnastuses: „§ 91. Eksamikorralduse erisused 2020. aasta II ja III kvartalis  2 (1) Eksamile registreerunud isikule teatab eksameid korraldav asutus eksami toimumise aja ja koha kirjalikult või e-posti teel hiljemalt 7 päeva enne eksami toimumist. (2) Eksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda üksteist häirimata ühekaupa, järgides kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja grupi suuruse piiranguid. (3) Eksaminand saab oma eksamitöö eksami läbiviijalt kontaktivabalt ning annab pärast eksami lõpetamist oma eksamitöö eksami läbiviijale üle samuti kontaktivabalt. (4) Käesoleva määruse §-s 9 sätestatud eesti keele tasemeeksamite rühmakonsultatsioone ei korraldata. Teave eksami vormi, korra ja eksamil kontrollitavate teadmiste ning oskuste kohta on leitav eksameid korraldava asutuse veebilehelt. (5) Eksamitulemuse teatab eksameid korraldav asutus isikule kirjalikult või e-posti teel 45 päeva jooksul arvates eksami toimumisest. Eksameid korraldav asutus teeb eksami sooritanud isikule tunnistuse kättesaadavaks riigiportaali www.eesti.ee kaudu. Isikule, kellel puudub Eesti Vabariigis väljastatud isikukood, väljastab eksameid korraldav asutus tunnistuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“. § 3. Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määrust nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ täiendatakse paragrahviga 461 järgmises sõnastuses: „§ 461. Eksamikorralduse erisused 2019/2020. õppeaastal (1) Põhikooli lõpueksameid 2019/2020. õppeaastal läbi ei viida. (2) Õpilastele, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpivad keelekümblusklassis või kes asusid eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul ning kellele ei ole väljastatud B1 tasemel eesti keele oskuse tunnistust, viib eksameid korraldav asutus koostöös üldhariduskoolidega 8.-10. juunil 2020. a läbi B1 eesti keele oskuse tasemeeksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele lõpueksami, mille sooritamine ei ole põhikooli lõpetamise tingimuseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eksami eksamikomisjon on vähemalt kaheliikmeline. (4) Eksameid korraldav asutus teatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eksami tulemused testide andmekogu kaudu 30 päeva jooksul pärast eksami toimumist. (5) 2019/2020. õppeaastal viiakse läbi riigieksamid, mis ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega, eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning järgmised rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamid: 1) Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel); 2) Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksam, Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksam ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam,  3 kus punktid vahemikus 1–4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5–15 keeleoskustasemega C1 (saksa keel); 3) тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksam ja тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksam (vene keel); 4) Cambridge English C1 Advanced eksam (inglise keel). (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksamitel saavad osaleda isikud, kes olid teavitanud käesolevas määruses ettenähtud korras oma soovist sooritada riigieksamit asendav rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksam 2019/2020. õppeaastal ning lõike 5 punktis 4 nimetatud eksami puhul õppisid sel ajal gümnaasiumi lõpuklassis või kutsekeskhariduse tasemel lõpukursusel. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1-4 nimetatud eksamite ajad tehakse hiljemalt 2020. aasta 5. maiks teatavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. (8) Riigieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor käskkirjaga vähemalt kaks nädalat enne esimest riigieksamit kooli riigieksamikomisjonid arvestusega, et iga 10 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Väikseim riigieksamikomisjon on kaheliikmeline, koosnedes riigieksamikomisjoni esimehest ja ühest liikmest. Digiallkirjastatud käskkirja edastab kool eksameid korraldavale asutusele hiljemalt nädal enne esimest riigieksamit. Riigieksamikomisjoni esimees ei või olla riigieksami õppeaine õpetaja. (9) Eksameid korraldav asutus moodustab varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikute eksamineerimiseks ja lisaeksamite korraldamiseks riigieksamikomisjoni arvestusega, et iga 10 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Väikseim riigieksamikomisjon on kaheliikmeline, koosnedes riigieksamikomisjoni esimehest ja välisvaatlejast. (10) Eksaminand ei tohi eksami ajal riigieksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksami läbiviimise juhendis kirjeldatud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Ruumist lahkumisel saadab eksaminandi riigieksamikomisjoni liige, kes ei ole riigieksami õppeaine õpetaja, või muu kooli direktori määratud isik. Riigieksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma kirjaliku töö eksamiruumis komisjoni liikmele kontaktivabalt. Eksaminand märgib oma riigieksamitööle eksamiruumist lahkumise ja eksamiruumi tagasituleku kellaaja. (11) Riigieksamikomisjoni liige ja välisvaatleja ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksami läbiviimise juhendis kirjeldatud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Kui riigieksami komisjoni liige ei viibi eksamiruumis, täidab tema ülesandeid välisvaatleja. Kui riigieksami välisvaatleja ei viibi eksamiruumis, täidab tema ülesandeid riigieksamikomisjoni esimees või komisjoni liige, kes ei ole antud eksami aineõpetaja. (12) 2019/2020. õppeaastal läbi viidavate riigieksamite lisaeksamid korraldatakse 2020/2021. õppeaasta esimesel poolaastal. Lisaeksamil saavad osaleda isikud, kes olid käesolevas määruses sätestatud korras teavitanud oma soovist sooritada riigieksam 2019/2020. õppeaastal. Lisaeksamil osalemiseks tuleb esitada allkirjastatud avaldus eksameid korraldavale asutusele või gümnaasiumi- või kutseõppeasutuse õpilaste puhul testide andmekogu kaudu hiljemalt 2020. aasta 17. juuliks. (13) Käesolevas paragrahvis nimetatud eksamid ja gümnaasiumi koolieksamid viiakse läbi järgides kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja piiranguid grupi suurusele. Eksamiruumis peavad eksaminandid saama istuda ühekaupa ja üksteist häirimata.“. § 4. Haridus- ja teadusministri 3. juuli 2019. a määruse nr 21 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2019/2020. õppeaastal“ muutmine Haridus- ja teadusministri 3. juuli 2019. a määruses nr 21 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete  4 põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2019/2020. õppeaastal“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieksamite vormid ja ajad on järgmised: 1) eesti keel (kirjalik) – 29. mai 2020. a; 2) eesti keel teise keelena (kirjalik) – 1. juuni 2020. a; 3) eesti keel teise keelena (suuline) – 1. – 3. juuni 2020. a; 4) matemaatika (kirjalik) – 5. juuni 2020. a.“; 2) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri määruste muutmine tulenevalt abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõigete 2 ja 4, § 31 lõigete 2 ja 4, § 34 lõike 3 ja § 57 alusel. Määruse eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo (tel 735 0164; [email protected]), välishindamisosakonna peaeksperdid Aivar Ots (tel 735 4053, [email protected]) ja Pille Kõiv (tel 735 0118, [email protected]) ning õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Riigikogu menetluses on abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID- 19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu1, mille §-s 21 sätestatakse, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadust täiendatakse §-dega 10011 ja 10012 järgmises sõnastuses: „§ 10011. Eriolukorrast tingitud erisused õpilase hindamises põhikoolis ja gümnaasiumis Eriolukorra algusest kuni õppeaasta lõpuni võib põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse, sealjuures võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 29 lõike 3 teises lauses sätestatud nõude sõnaliste hinnangute teisendamise kohta.“; § 10012. Eriolukorrast tingitud erisused põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel aastatel 2020 ja 2021 (1) Eriolukorrast tingitud õppekorralduse muudatuste tõttu kehtestab põhikooli ja gümnaasiumi 2019/2020. õppeaasta lõpetamise tingimused, sealhulgas sooritatavad eksamid, Vabariigi Valitsus määrusega. (2) Kui Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse, ei kohaldata käesoleva seaduse § 30 lõiget 3 ning § 31 lõikeid 5-8. (3) 2020/2021. õppeaastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 ja § 31 lõikes 4 sätestatud määruse hiljemalt 2020. aasta 19. augustiks. (4) Eriolukorrast tingitud õppekoormuse muudatuse tõttu võib Vabariigi Valitsus 2020/2021. õppeaastal määrusega muuta käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 sätestatud õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise kohustust, ja rahvusvaheliste keeleeksamite korraldust.“. Käesoleva määruse eelnõuga viiakse antud muudatusega puutumust omavad haridus- ja teadusministri määrused seaduse tulevikus jõustuva regulatsiooniga kooskõlla. Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse haridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määrust nr 37 „Õpilase tunnustamise tingimused ja kord“. Nimetatud määrust täiendatakse uue paragrahviga 1 Eelnõu on Riigikogu täiskogu päevakorras lõpphääletusel 20. aprillil 2020. a - § 31, milles kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetava õpilase tunnustamisega seonduv 2019/2020. õppeaastal. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-ga 10011 sätestatakse, et eriolukorra algusest kuni õppeaasta lõpuni võib põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse, sealjuures võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 29 lõike 3 teises lauses sätestatud nõude sõnaliste hinnangute teisendamise kohta. Sellest tulenevalt täiendatakse samasuguse võimalusega ka riiklikke õppekavasid (valmistatud on ette Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu, mida menetletakse käesoleva eelnõuga samaaegselt). Kuna riiklike õppekavade muudatuste alusel on võimalik eriolukorrast tulenevalt erandjuhul panna nii põhikooli viimased aastahinded kui gümnaasiumi kooliastmehinded välja hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud“, siis tuleb sätestada ka võimalus saada muudetava määruse abil hinnangu „arvestatud“ saamisel osa tunnustusest (kiitusega põhikooli lõputunnistusel või hõbe- või kuldmedaliga gümnaasiumi lõpetamisel). See võimalus on käesoleva eelnõuga ka loodud. Huvigruppidelt saadud tagasiside põhjal täiendati eelnõu. Kui lõputunnistuse hinnete panemisel on kasutatud arvestatud/mittearvestatud, tunnustatakse õpilast juhul, kui kooli hinnangul võib „arvestatud“ lugeda samaväärseks hindega „väga hea“ või määruses toodud juhul „hea“. Kuna üldjuhul on tunnustamine seotud numbriliste hinnetega, on mõistlik siin anda kooli taseme otsuseks see, kas hindamisel arvestatud/mittearvestatud kasutamisel on õpilase tunnustamine põhjendatud. Riiklike õppekavade kohaselt on arvestatud/mittearvestatud kasutamine võimalik siiski erandjuhul, kui õppeaine viimase aastahinde koondamine numbriliseks hindeks ei ole eriolukorrast tulenevalt võimalik või gümnaasiumi puhul, kui kõik kooliastmehinde aluseks olevad kursusehinded on eriolukorrast tulenevalt väljendatud vormis arvestatud/mittearvestatud või kirjeldava sõnalise hinnanguna. Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse Haridus- ja teadusministri 13. juuni 2011. a määrust nr 24 „Eesti keele tasemeeksamite ülesehitus ja läbiviimise kord“. Määrust täiendatakse paragrahviga 91, kus sätestatakse eksamikorralduse erisused 2020. aasta II ja III kvartalis. Erisused lähtuvad eriolukorras kehtivatest piirangutest ja tervisekaitsenõuetest ja on analoogilised riigieksamite läbiviimisel kehtestatud nõuetega. Eelnõu paragrahviga 3 muudetakse haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määrust nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“. Lõiked 1 – 4 - kuna põhikooli riikliku õppekava kohaselt ei sooritata 2019/2020. õppeaastal põhikooli lõpetamiseks eksameid, sätestatakse ka käesolevas määruses, et põhikooli lõpueksameid läbi ei viida. Erandiks on eesti keele kui teise keele eksam, mida õpilased ei ole kohustatud sooritama ja mis pole lõpetamise tingimuseks, kuid mille osas siiski pakutakse võimalust eksam teha. Oluline on eksami sooritamiseks võimaluse pakkumine seetõttu, et eksam on ühitatud eesti keele oskuse tasemeeksamiga, mille edukal sooritamisel väljastatakse õpilasele tasemetunnistus, ja mis on oluline nii edasistes õpingutes kui tööturule siirdudes. Paragrahvi lõikega 2 sätestatakse, et õpilastele, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpivad keelekümblusklassis või kes asusid eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul ning kellele ei ole väljastatud B1 tasemel eesti keele oskuse tunnistust, viib eksameid korraldav asutus koostöös üldhariduskoolidega 8.-10. juunil 2020. a läbi B1 eesti keele oskuse tasemeeksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele lõpueksami, mille sooritamine on vabatahtlik ja ei ole põhikooli lõpetamise tingimuseks. Lõiked 3 ja 4 teguleerivad eesti keele kui teise keele eksami korralduse eriolukorrast tulenevaid erisusi. Sätestatakse, et eksamikomisjon on vähemalt kaheliikmeline ning et eksameid korraldav asutus teatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eksami tulemused testide andmekogu kaudu 30 päeva jooksul pärast eksami toimumist. Lõiked 5-11 - Gümnaasiumi riiklikus õppekavas tehtava muudatusega sätestatakse, et 2019/2020. õppeaastal ei ole riigieksamite või võõrkeelte puhul neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite sooritamine gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. Kuna riigieksamite üheks oluliseks eesmärgiks on anda vajalikku informatsiooni järgmise haridustaseme õppeasutusele õpilaste vastuvõtu otsuste tegemiseks, on siiski oluline pakkuda abiturientidele võimalus eksamitel osalemiseks ja korraldada eksamid õppeainetes, mis on edasiõppimise seisukohalt kõige olulisemad, ehk mida ülikoolid eelkõige arvestavad. Samuti on oluline luua võimalused rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite sooritamiseks, mis tavapäraselt on seotud ka gümnaasiumi lõpetamisega, neile, kes soovivad õpinguid jätkata välisriigis. Lõigetes 5 ja 6 on sätestatud õpilaste jaoks vabatahtlikud eksamid, mida 2019/2020. õppeaastal korraldatakse. Riigieksamina saab teha eesti keele, eesti keele teise keelena ning matemaatika eksamit ning lisaks määruses nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksameid. Eksamitel saavad osaleda isikud, kes olid juba registreerunud 2019/2020. õppeaasta eksamite sooritamiseks. Uut registreerimist eksamitele ei korraldata. Küll aga luuakse võimalus tühistada oma eksamiosalus, teavitades SA Innovet sellest, et eksamile ei plaanita tulla. Cambridge English C1 Advanced eksam on 2019/2020 õppeaastal suunatud üksnes 12. klassi õpilastele. Praeguste 11. klasside õpilased saavad eksami soovi korral sooritada 2020/2021. õppeaasta alguses (sügisel). Lõigetes 8-11 on sätestatud eriolukorrast tulenevad eritingimused eksamikomisjonide moodustamiseks ja töökorralduseks. Erisused tulenevad põhiliselt sellest, et eksamiruumidesse ei tohi tulenevalt eriolukorrast paigutada nii suurt hulka õpilasi kui tavapäraselt. Seetõttu tuleb eksamite läbiviimisel kasutada rohkem eksamiruume ning kaasata tuleb rohkem eksamikorraldusega seotud inimesi. Riigieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor käskkirjaga vähemalt kaks nädalat enne esimest riigieksamit kooli riigieksamikomisjonid arvestusega, et iga 10 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Väikseim riigieksamikomisjon on kaheliikmeline (tavapärase kolme liikme asemel), koosnedes riigieksamikomisjoni esimehest ja ühest liikmest. Digiallkirjastatud käskkirja edastab kool eksameid korraldavale asutusele hiljemalt nädal enne esimest riigieksamit. Riigieksamikomisjoni esimees ei või olla riigieksami õppeaine õpetaja. Lisaks eksamikomisjonile viibib igas eksamiruumis ka välisvaatleja. Eksaminand ei tohi eksami ajal riigieksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksami läbiviimise juhendis kirjeldatud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Viimati nimetatud juhul saadab eksaminandi riigieksamikomisjoni liige, kes ei ole riigieksami õppeaine õpetaja, või muu kooli direktori määratud isik. Riigieksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma kirjaliku töö eksamiruumis komisjoni liikmele kontaktivabalt. Kui tavaolukorras märgib eksaminandi ruumist lahkumise ja eksamiruumi tagasituleku kellaaja tema tööle eksamikomisjon, siis eriolukorraga seotud tervisekaitsenõuetest tulenevalt märgib kellaajad oma tööle õpilane ise. Lõikes 12 on sätestatud, et selle aasta riigieksamite lisaeksamid toimuvad järgmise õppeaasta esimesel poolaastal. Täpsed eksamiajad kehtestatakse koos teiste järgmise õppeaasta eksamiaegadega. Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest kehtestatakse järgmise õppeaasta eksamiajad hiljemalt 19. augustiks 2020. a. Need on kavas kehtestada siiski esimesel võimalusel, kui on selge, kuidas saab toimuma 2020/2021. õppeaasta eksamikorraldus ning kui suur hulk õpilasi võib soovida osaleda lisaeksamitel. Lõikes 13 sätestatakse, et kõik eksamid, mis on nimetatud käesolevas paragrahvis, aga ka gümnaasiumi koolieksamid, juhul kui need läbi viiakse, korraldatakse järgides kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja piiranguid grupi suurusele. Eksamiruumis peavad eksaminandid saama istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. SA Innove valmistab ette täpse juhendmaterjali eksamite läbiviimiseks esimesel võimalusel, kui eksamikorralduse aluseks olevad määrused on kehtestatud. Eksamitel tagatakse õpilastele, eksamikomisjoni liikmetele ja välisvaatlejatele ka isikukaitsevahendid. Huvigruppide tagasiside Eriolukorra perioodil on Haridus- ja Teadusministeerium tihedalt suhelnud koolide, pidajate, õpilaste ja vanematega. Vabariigi Valitsuse otsusega kiideti heaks kavatsus, mille kohaselt sooritatakse gümnaasiumi lõpetamiseks 2019/2020. õppeaastal kaks kohustuslikku riigieksamit – matemaatika ja eesti keel (või eesti keel teise keelena). Samas oleme saanud hulgaliselt tagasisidet erinevatelt huvigruppidelt selle kohta, et tulenevalt eriolukorrast ning tavapäratust õppekorraldusest selle ajal, on mõistlik siduda sel aastal riigieksamid gümnaasiumi lõpetamisest lahti ning mitte esitada riigieksamite sooritamist gümnaasiumi lõpetamise tingimusena. Väljendatud on seisukohta, et eesti keele ja matemaatika riigieksamite sooritamiseks võimaluse loomine on oluline, kuid see ei peaks olema lõpetamise tingimus. Määruse eelnõu esitati mitteametlikuks arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale ning SA Innovele. Kõik osapooled pidasid oluliseks, et sel aastal ei oleks riigieksamid seotud gümnaasiumi lõpetamisega. Esitati ka rida teisi ettepanekuid ja küsimusi ka eksamikorralduse kohta, mis on koondatud kooskõlastustabelisse (Lisa 1). Esitatud ettepanekutest tulenevalt on eelnõu ka muudetud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Koolid saavad määruse vastuvõtmisel teada 2019/2020. õppeaastal läbiviidavate riigieksamite (eesti keel; eesti keel teise keelena; matemaatika) toimumise ajad ja saavad hakata tegema eksamite läbiviimiseks ettevalmistusi. Põhikooli ja gümnaasiumit lõpetavad õpilased saavad teada, millised on 2019/2020. õppeaastal õpilaste tunnustamise (põhikoolis kiitusega lõputunnistusel ja gümnaasiumis kuld- ja hõbemedaliga) tingimused. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse rakendamine võib tuua kaasa eksamkorraldusega seotud lisakulu SA Innovele, mis kaetakse SA Innove eelarvest ja riigieelarvelistest vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Käesolevaga esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks üksnes ministeeriumidele, kuna üleriigilised huvigruppide esindusorganisatsioonid on oma ettepanekud ja arvamuse juba esitanud. Kristin Hollo välishindamisosakonna juhataja  Kooskõlastustabel haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõude juurde Eesti Emakeeleõpetajate Selts Säte Kiitusega põhikooli lõputunnistusel Arvestatud, määruse teksti on täpsustatud. tunnustatakse põhikoolilõpetajat, kellel kõigi lõputunnistusele kantavate õppeainete viimane aastahinne on „väga hea“ või hinnangute kasutamisel „arvestatud“ võimaldab hinnangu „arvestatud“ alusel välja anda hulgaliselt kiitusega lõpetamist. Sarnane olukord on medaliga gümnaasiumi lõpetamise otsustamisel. Määrusesse tuleks lisada tingimus, et sõnaline hinnang "arvestatud" on sisult samaväärne hindega 5. 2019/20. õppeaastal peaks gümnaasiumi Osaliselt arvestatud. Riigieksamid ei ole täpsustatud lõpetamine olema võimalik ainult eelnõu kohaselt gümnaasiumi lõpetamise kooliastmehinnete alusel riigieksameid tegemata. tingimuseks. Riigieksamid tuleks korraldada soovijatele Erinevatelt huvigruppidelt kogutud tagasiside põhjal põhieksamina mais ja korduseksamina on suur enamus arvamuse esitajad nõus sellega, et augustis, kusjuures eksaminand saab valida lisaeksam võiks toimuda sügisel. Arvestades sooritamise aja. Mõlema eksami sooritamise eriolukorrast tingitud erisusi õppetöös ning eksamite võimaldamine kõikidele soovijatele ei ole sooritamises peame mõistlikuks anda võimalus mõttekas ja on kulukas. lisaeksamil osalemiseks nii neile, kellel ei õnnestu või kes ei soovi osaleda põhieksamil, kui ka neile, kes soovivad oma põhieksami tulemust parandada, kui uuel õppeaastal on olnud võimalus saada täiendavaid konsultatsioone ja täiendavalt valmistuda. Säte, et riigieksami komisjoni liige ei või olla Arvestatud. Eelnõu teksti on täpsustatud – eksami õppeaine õpetaja, pole mõttekas, kuna eksamiaine õpetaja ei tohi olla komisjoni esimees. eksamikomisjoni liikmeid võib nappida ja välisvaatleja peaks kindlustama eksamil aususe. Erandlikult võiks kontaktivaba suhtluse Arvestatud. Eelnõu teksti on täpsustatud selliselt, et kindlustamiseks mitte kirjutada tööle eksamiruumist lahkumise ja tagasituleku aja eksamiruumist lahkumise ja tagasituleku kirjutab eksamitööle õpilane ise. Samuti on kellaaega. võimalik erinevate protseduuride käigus kasutada isikukaitsevahendina kindaid. Eesti keele riigieksamil võimaldatakse õpilasele Eesti keele eksamil on lubatud kasutada õigekeelsussõnaraamatu kasutamine, kuid õigekeelsussõnaraamatut (edaspidi ÕS). Õpilane kõikidel koolidel ei pruugi neid olla nii palju, et võib võtta oma õigekeelsussõnaraamatu. Sel juhul jätkuks kõikidele eksaminandidele ning kontrollib välisvaatleja, et sõnaraamatu vahel pole olemasolevate ühine kasutamine seab ohtu kontaktivaba kasutamise. keelatud abivahendeid. Neile, kellel ÕS puudub, luuakse võimalus kasutada kohapeal olemasolevaid  ÕSe ning võimaldatakse kasutada ka kummikindaid. ÕSi ei jagata eksami ajal teiste kasutajatega. ÕSi kasutamine on võimalus, mitte kohustus. Rangelt tuleks jälgida, et eksamile ei tohi tulla Eksami läbiviimisel järgitakse rangelt Terviseameti haigustunnustega inimesed. poolt antud juhiseid ning sellel ajahetkel riigis või antud piirkonnas kehtestatud piiranguid. Samuti valmistatakse ette täpsustatud juhendmaterjal eksamite läbiviimiseks sellel aastal. Õpetajate Ühenduste Koostöökoda tähelepanekud ja ettepanekud. Eesti Õpilasesinduste Liit Muuta § 461 p 4 järgmise sõnastusega: Arvestatud. Eelnõu teksti on täpsustatud ning Gümnaasiumi lõpetamiseks võib õpilane sooritada riigieksamid ei ole sel aastal gümnaasiumi vabatahtlikkuse alusel riigieksamid eesti keeles ja lõpetamise tingimuseks. matemaatikas. Sooritada tuleb gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keele kui teise keele riigieksam. Esimene muutus on tingitud ettepanekust muuta riigieksamid vabatahtlikuks. Gümnasistide seas on õpilasi, kel on juba garanteeritud koht ülikooli, kes ei soovi enda haridusteed jätkata või kes elavad piirkonnas, kus viiruse levik on laiaulatuslik. Vabatahtlikkuse printsiip annab õpilasele endale vastutuse valida, milline otsus on tema jaoks parasjagu kõige õigem ning võimaldab vähendada tervisest tulenevaid ohte neil isikutel, kes tänasel hetkel riigieksamit teha ei sooviks. Lisada samale paragrahvile punkt 10: eksami Arvestatud. Määruse eelnõus on märgitud, et korraldajad on valmis varustama eksaminante eksamid viiakse läbi järgides kehtivaid isikukaitsevahenditega, kui eksaminantide või tervisekaitsenõudeid ja piiranguid grupi suurusele. riigieksamikomisjoni hinnangul on täiendav Eksamiruumis peavad eksaminandid saama tervisekaitse vajalik. istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. Eksami Teine muudatusettepanek tuleneb riigis kehtivast läbiviimisel järgitakse rangelt Terviseameti poolt eriolukorrast. Kuivõrd ei ole teada, kuidas antud juhiseid ning sellel ajahetkel riigis või antud eriolukord areneb, siis on mõistlik, et koolid piirkonnas kehtestatud piiranguid. Samuti oleksid valmis pakkuma vajadusel valmistatakse ette täpsustatud juhendmaterjal isikukaitsevahendeid nii eksaminantidele, kui eksamite läbiviimiseks sellel aastal. komisjoni liikmetele. Võttes arvesse, et Eksaminandidele ja eksami läbiviimisse kaasatud õpetajaskonnas on suur hulk riskigruppi isikutele on kavas tagada isikukaitsevahendid. kuuluvaid, on oluline tagada nii nende kui kõigi teiste turvalisus ka eksami läbiviimisel. Muuta § 1 p 1 lg 4 järgmiselt: matemaatika Lühike on kahe eksami vaheline aeg väga väikesele (kirjalik) – 8.juuni 2020.a. osale õpilastest (kes sooritavad viimasel päeval eesti Muudatusettepaneku põhjuseks on abiturientide keel teise keelena eksami suulist osa). Matemaatika vajadus lisaaja järele, et saaks eksamiks paremini riigieksami nihutamine väljapakutud kuupäevast valmistuda. Kahe pakutud ajavariandi vahele jääv edasi tooks automaatselt kaasa ka riigieksamite nädalavahetus on abituriendi jaoks väga väärtuslik hilisema tulemuste selgumise. Panustame aeg, mil oma teadmistes viimased korrektuurid maksimaalselt sellesse, et eksamitulemused juuni teha. Eesti keele eksami aeg on aktsepteeritav. lõpuks olemas oleksid. Leiame ja loodame, et õpilastel on siiski võimalus ennast mai lõpuni eksamiteks piisavalt ette valmistada ning paar viimast päeva enne eksamit ei ole enam ettevalmistuse kontekstis kriitilise tähtsusega. Eesti Koolijuhtide Ühendus Küsimusi tekitab riigieksamikomisjonide korraldus Arvestatud. Määruse eelnõus on märgitud, et ja ootame võimalikult kiiresti täpsustavaid juhiseid. eksamid viiakse läbi järgides kehtivaid 10 õpilast ruumis, eksamikomisjoni liikmete arv, tervisekaitsenõudeid ja piiranguid grupi suurusele. ruumi suurus kui eksam toimub aulas või võimlas, Eksamiruumis peavad eksaminandid saama kas siis on ka 10 õpilast jne istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. Eksami läbiviimisel järgitakse rangelt Terviseameti poolt antud juhiseid ning sellel ajahetkel riigis või antud piirkonnas kehtestatud piiranguid. Samuti valmistatakse esimesel võimalusel ette täpsustatud juhendmaterjal eksamite läbiviimiseks sellel aastal. Eksaminandidele ja eksami läbiviimisse kaasatud isikutele on kavas tagada isikukaitsevahendid. Nii nagu 1. septembril algab kooliaasta, on Arvestatud. Kuna täpsustatud eelnõu kohaselt ei ole koolilõpetajate jaoks oluline lõpetamine enne riigieksamid gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks, jaanipäeva. Mõtleme koolides praegu, kuidas ei sõltu nende tulemuste avaldamisest ka lõpetamise keerulisel ajal anda igale lõpetajale tema jaoks aeg. isiklik hetk, kus tema on kõige olulisem. Selleks on kasutada väike ajaline aken, siis tulevad lõpetaja jaoks juba uued plaanid - astumine ülikooli, kaitsejõud. Jah, me saame ka sügisel lõpetajad kokku tuua, aga siis juba vilistlastena. Haridus- ja teadusministeerium on lubanud eksamite tulemusi 30. juuniks. Saame aru vajadusest kulutada riigieksami hindamiseks aega. Aga tulemused tulevad koolide jaoks lootusetult hilja. Seejuures on oluline märkida, et mitmed gümnaasiumid tegelevad juunikuus 10. klasside sisseastumisega, toimuvad vestlused. Need koolid ei saa lubada enda õpetajaid riigieksamite kiirendatud korras parandamisele, eelkõige vajab tegemist kooli töö ning väga suur koormus langeb kitsale ringile õpetajatele. Me ei oska hinnata, kui palju on neid õpilasi, kes Arvestatud. Kuna täpsustatud eelnõu kohaselt ei ole vabatahtlikult ei läheks riigieksameid sooritama, riigieksamid gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. kui eksamid on ülikoolide sisseastumisega seotud. Samas viiakse eksamid siiski läbi, et õpilased, kes Loodame, et ülikoolid tõsiselt kaaluvad kõikidel soovivad jätkata õpinguid ülikoolis, saaksid eksami erialadel sisseastumistingimustes riigieksamite sooritada ja ülikoolid eksamitulemusi oma tulemuste arvestamisest loobumist. vastuvõtu korraldamisel kasutada. Toetame lisaeksami sooritamise võimalust neile, Arvestatud. kellel suve alguses toimunud eksamitel osaleda ei õnnestunud või kes soovivad oma eksamitulemust parandada 2020 aasta sügisel. EKEÜ 1. Meile jääb arusaamatuks, miks ühes Arvestatud. Määruse eelnõus on märgitud, et eksamiruumis võib olla ainult 10 eksami eksamid viiakse läbi järgides kehtivaid sooritajat. Kasutame ju eksamiteks kooli tervisekaitsenõudeid ja piiranguid grupi suurusele. suurimaid ruume nagu aula või võimla. Eksamiruumis peavad eksaminandid saama Nendes on võimalik tagada õpilastele 2+2 istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. Eksami või isegi suuremad vahed. Ehk võib läbiviimisel järgitakse rangelt Terviseameti poolt määruses sõnastada, et eksami ruumis peab antud juhiseid ning sellel ajahetkel riigis või antud olema tagatud eksami sooritajate tervise piirkonnas kehtestatud piiranguid. Samuti huvides vähemalt 3 meetrine vahe. valmistatakse esimesel võimalusel ette täpsustatud juhendmaterjal eksamite läbiviimiseks sellel aastal. Eksaminandidele ja eksami läbiviimisse kaasatud isikutele on kavas tagada isikukaitsevahendid. 2. Komisjonis võiks meie arvates olla ikkagi Kooli moodustatavate eksamikomisjonide koosseisu vähemalt 3liiget. Komisjoni liikmete arv välsivaatleja ei kuulu. Seega ongi 10 õpilase puhul tuleneb siis reeglist, et 10 õpilase kohta on eksamiruumis komisjoni esimees, liige ja 1 riigieksamikomisjoni liige, komisjoni välisvaatleja. esimees ja vaatleja. 3. Kui eksam toimub mitmes ruumis, siis Igas eksamiruumis ongi vähemalt kaks inimest: peab komisjonis olema nii mitu liiget, et kooli eksamikomisjoni liige ja välisvaatleja. igas eksamiruumis on vähemalt 2 liiget. 4. Eksamite korraldajad on EISis eksamite Täpsemad juhised selle kohta esitatakse eksamite korraldamise tehnilised andmed edastanud. läbiviimise selleaastases juhendis. Juhend on Need tuleb määruse jõustumisel koostamisel ja see esitatakse koolidele esimesel korrigeerida. Milline on tähtaeg? võimalusel, kui eksamikorraldust reguleerivad õigusaktid (määruste eelnõud) on kinnitatud. 5. Kas Innove teeb uue registreerumise, et AS Innove loob võimalused juba registreeritud saada täpsemat infot riigieksami sooritajate eksami tühistamiseks. Uuesti registreerimisel tuleb osas? kõik andmed uuesti esitada, tühistamisel tuleb vaid teada anda, mis eksami tegemisest loobutakse, seega on see kiirem ja kindlam viis. Samuti välistab olukorra, kus mõne eksaminandini ei jõua näiteks  õigeaegselt informatsioon uuest registreerimis nõudest ning selle tõttu jääb eksam sooritamata. Registreeringu tühistamise tähtaja teatab SA Innove esimesel võimalusel peale määruste kehtestamist. 6. Kas seoses eksami korralduse Jah. Täpsemad juhised selle kohta esitatakse muutmisega muudetakse ka riigieksamite eksamite läbiviimise selleaastases juhendis. Juhend juhendeid? on koostamisel ja see esitatakse koolidele esimesel võimalusel, kui eksamikorraldust reguleerivad õigusaktid (määruste eelnõud) on kinnitatud. 7. Ka hügieeninõuded (millal kuidas maski Määruse eelnõus on märgitud, et eksamid viiakse kanda, kuidas teha 3 tunni järel maskide läbi järgides kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja vahetus jms) vajab juhiseid. piiranguid grupi suurusele. Eksamiruumis peavad eksaminandid saama istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. Eksami läbiviimisel järgitakse rangelt Terviseameti poolt antud juhiseid ning sellel ajahetkel riigis või antud piirkonnas kehtestatud piiranguid. Samuti valmistatakse paralleelselt määruste eelnõude menetlemisega ette täpsustatud juhendmaterjal eksamite läbiviimiseks sellel aastal. Eksaminandidele ja eksami läbiviimisse kaasatud isikutele on kavas tagada isikukaitsevahendid. 8. Kui on kontaktivaba eksam, siis Komisjoni liikmed järgivad hügieeninõudeid ja a. kuidas kontrollitakse eksamitele terviskaitse juhiseid. Isikutunnistust on võimalik saabujate isikuid (dokumente)? kontrollida kontaktivabalt (eksaminand näitab). b. kuidas on eksamimaterjal jagatud, Eksamimaterjalid jagatakse ja kogutakse kuidas kokku korjatud? On see kinnastatult ja maskis. Ka eelnev laudadele laudadele paigutatud, mitte ei paigutamine eeldab laudadele jagamist. jagata? Kõiki neid küsimusi käsitletakse täpsustatud c. Kuidas annab eksamineeritav läbiviimise juhendis. protokollile allkirja? Arvame, et segaduste ja protestide vältimiseks tuleb kogu protseduur nö läbi mängida ja koolidele selged juhendid anda. Eesti Lastevanemate Liit Eesti Lastevanemate Liidu poolt arvame, et Eksamite ajal õpilaste rühmitamisel eri ruumidesse klassid ja koolid on vaja ka eriolukorras lõpetada ei pea lähtuma klassikomplektidest, Ühest klassist ja selge on ka see, et ülikoolid/kutsekoolid ei võib moodustada mitu rühma. suuda piisaval määral sisseastujaid "testida" seega oleme ettepanekutega nõus. Mureks on see, et suurtes (linnad) koolides on klassides õpilasi tegelikult rohkem kui seadus lubab ja inimlik suutlikus võimaldab. Tuuakse järjest näiteid, et klassis on kuni 30 õpilast ja kuidas siis tagada, et kõigil oleks piisavalt vaimset- ja füüsilist ruumi ning ka õpetaja tähelepanu. Samas klassis aga õpivad ka erivajadustega lapsed/kaasavharidus (kes ei ole tihti dignoositud ja tegelikult nad ei vajagi diagnoosi, kui vamne keskkond oleks lapsele sobilik) kellele panustab õpetaja paratamatult rohkem "tähelepanu". SA Innove (panen teie omad ka siia, siis kõik ühes kohas silma all) 1. Teeme ettepaneku sõnastada VV määruse Arvestatud. Määrust täiendatud: eelnõu § 3 (Põhikooli riiklik õppekava) tehtava muudatuse lõige 4 järgmiselt: „(4) 2019/2020. õppeaastal põhikooli lõpueksameid põhikooli lõpetamise tingimusena ei sooritata. Õpilased, kellel ei ole B-1 tasemetunnistust, võivad soovi korral sooritada eesti keele kui teise keele eksami.“ Sellisel viisil sõnastatuna tekib arusaam, et põhikooli lõpueksameid ei sooritata, küll aga tekib nendel õpilastel, kellel on isiklik soov või vajadus B-1 eesti keele tasemetunnistuse saamiseks võimalus sooritada vastav eksam vabatahtlikult. Õpilastel, kelle on B-1 või kõrgem eesti keele oskust tõendav tasemetunnistus, ei ole selle eksami sihtgrupp. Sama ettepanekuga seoses tuleks muuta ka haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu § 2 oleva paragrahvi lõikeid 1-3 järgmiselt: „(1) Põhikooli eesti keele kui teise keele eksami korraldab eksameid korraldav asutus koostöös üldhariduskoolidega. Põhikooli eesti keele kui teise keele eksamikomisjon on vähemalt kaheliikmeline. (2) Lõikes 1 nimetatud asutused viivad eksami läbi 8.-10. juunil 2020. a. Eksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda üksteist häirimata ühekaupa, järgides kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja grupisuuruse piiranguid. (3) Eksameid korraldav asutus teatab põhikooli eesti keele kui teise keele B1- eksami tulemused testide andmekogu kaudu 30 päeva jooksul pärast eksami toimumist. 2. Teeme ettepaneku täiendada haridus- ja Arvestatud. teadusministeeriumi määruste muutmise eelnõu preambulat ka teiste määruste aluseks olevate õiguslike alustega, hetkel on seal ainult viide PGS §-le 57. 3. Teeme ettepaneku täiendada Haridus- ja Arvestatud teadusministri 15. detsembri 2015. a määrust nr 54 paragrahviga 461 järgmises sõnastuses: § 461. Eksamikorralduse erisused 2019/2020 õppeaastal (6) Eksameid korraldav asutus moodustab varemlõpetanute eksamineerimiseks ja lisaeksamite korraldamiseks riigieksamikomisjoni arvestusega, et iga 10 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige. Väikseim riigieksamikomisjon on kaheliikmeline, koosnedes riigieksamikomisjoni esimehest ja välisvaatlejast. Täpsustus on vajalik, vältimaks segadust, mis riigieksamikomisjonid loob kool ja mis eksameid korraldav asutus. (7) Lisaeksami saavad soovi korral korduseksamina sooritada kõik 2019/2020. õppeaastal riigieksamil osalenud eksaminandid. Eksaminandid saavad esitada avalduse eksameid korraldavale asutusele hiljemalt kolm tööpäeva pärast vaideperioodi lõppu. “ Täpsustus on oluline, sest eksamitulemus võib vaideperioodil muutuda ja kaob vajadus lisaeksamil osalemiseks. Eesti Linnade ja Valdade Liit Edastame üldised tähelepanekud, põhjusteks enamuses isikute tervisega seotud riskid: 1) rangelt tuleks jälgida, et eksamile ei tule Määruse eelnõus on märgitud, et eksamid viiakse haigustunnustega inimesed; läbi järgides kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja 2) kuidas garanteerib riik, kes kohustab tegema piiranguid grupi suurusele. Eksamiruumis peavad koolis riigieksameid, nii õpilaste kui õpetajate eksaminandid saama istuda ühekaupa ja üksteist tervise? Kui riik kohustab, siis riik ka varustab kõik häirimata. Eksami läbiviimisel järgitakse rangelt õpilased ja õpetajad kaitsemaskidega. Neid peab Terviseameti poolt antud juhiseid ning sellel olema mitu, sest nt emakeele riigieksam, mis ajahetkel riigis või antud piirkonnas kehtestatud kestab ca 6 tundi, tuleb eksami keskel maski piiranguid. Samuti valmistatakse paralleelselt vahetada; määruste eelnõude menetlemisega ette täpsustatud 3) eesti keele riigieksamil võimaldatakse juhendmaterjal eksamite läbiviimiseks sellel aastal. õpilasele õigekeelsussõnaraamatu kasutamine, Eksaminandidele ja eksami läbiviimisse kaasatud kuid koolidel ei jätku neid kõikidele isikutele on kavas tagada isikukaitsevahendid. eksaminandidele ning olemas olevate ühine kasutamine seab ohtu kontaktivaba kasutamise; Oleme nõus, et reeglite täitmine vajab teravdatud 4) kuidas on võimalik kontaktivabalt töid üle tähelepanu. SA Innove koostöös HTMi, SoMi ja anda, kuidas toimub pakkimine ja kuidas toimub Tervisaemetiga välja täpsustatud juhised ning allkirjastamine ning protokollide kirjutamine? nõustab vajadusel konkreetseid koole, kuidas Seda nii õpetajalt õpilasele kui hiljem ka terve kooli konkreetsel juhul tagada nõuete järgimine. lõikes pakkimine, kus emakeele eksamil teatavasti peab komisjon teemade kaupa ümbrikud Samuti märgime, et muudetud eelnõu kohaselt ei komplekteerima. Kas kõigile antakse kindad ja ole riigieksamid gümnaasiumi lõpetamise respiraatorid? Selles olukorras maskidest ei piisa: tingimuseks. Teeme ettepaneku: erandlikult võiks kontaktivaba suhtluse kindlustamiseks mitte kirjutada tööle eksamiruumist lahkumise ja tagasituleku kellaaega, samuti õpilase allkirja eksami üleandmise lehele. Ohtlik võib olla ka eksamitööst koopia tegemine; 5) kõikides koolides ei ole korralikku sundventilatsiooni, koridorid on kitsad (nt Tartu HTG), seega praeguses olukorras on ülimalt keeruline täita nii haiguse leviku nõudeid kui riigieksami korda. Nt kui õpilased kogunevad koridorides järjekordadesse, et seada end valmis välisvaatleja kontrolliks. Kui koolimajja tuleb ca 180 õpilast, siis paratamatult ei suudeta neid kohe nii hajutada, et kokkupuuted oleksid õpilaste vahel minimaalsed; 6) kui üks eksaminand köhib või aevastab ja teised keelduvad edasi selles ruumis olemast, kuidas käituda; 7) õpilased on „edukad“ viirusekandjad selles mõttes, et neil tihti ei avaldu sümptomid, aga nad võivad viiruse edasi anda. Samuti võib haigestunud õpilane iga hinna eest sisseastumiskatsetel või eksamil osaleda soovida, sest eksamid või katsed (eriti kui need on kohustuslikud) on tema jaoks olulised; 8) kui mõni õpetaja või mõned õpetajad ei taha oma tervisele viidates osaleda sellisel massiüritusel, nagu riigieksami korraldamine, mida teha? Mitte pahatahtlikkusest, vaid riskigruppi kuulumisest (vanus, mõned kroonilised haigused); 9) olukorras, kus õpetajate keskmine vanus on suhteliselt suur, paljudes koolimajades ei ole riigieksami läbiviimiseks korralikke tingimusi (sõltuvalt koolimaja arhitektuurist), ei ole eraldatud kaitsevahendeid ega riigi poolt garanteeritud, et ükski haige õpilane kooli ei tule eksamit tegema, peaks sedalaadi massiüritused olema keelatud. kuidas toimuvad riigieksamid Eesti vanglate Kuna riigieksamid ei ole gümnaasiumi lõpetamise kinnipeetavatele, kui vanglad jäävad suletuks tingimuseks, siis vanglates neid karantiini kauemaks kui 15. maini? Käesoleval ajal ei tohi tingimustes ei korraldata. Kui vanglad jäävad õpetajad vanglasse siseneda ning koolide koostatud suletuks, siis RE-d teha ei saa. Kui karantiin lõpeb, õppematerjale ja iseseisva töö ülesandeid hoitakse toimuvad eksamid ka vanglates. 48 tundi karantiinis. Kas need piirangud võivad laieneda ka eksamimaterjalidele ja välisvaatlejatele. Eelnõu § 1. Haridus- ja teadusministri 9. augusti 2010. a määruse nr 37 „Õpilase tunnustamise tingimused ja kord“ muutmine: Arvestatud. Määruse eelnõu on täpsustatud ning 1) lg 1 võimaldab hinnangu „arvestatud“ sätestatud, et tunnustamise üle otsustab kool, alusel välja anda hulgaliselt kiituse lõpetamist. lähtudes sellest, kas “arvestatud” on võimalik käsitleda samaväärsena hindega “väga hea”. Teeme ettepaneku: lisada sõnastusse tingimus, et sõnaline hinnang "arvestatud" on sisult samaväärne hindega. Eelnõu § 2. „§ 461. Eksamikorralduse erisused 2019/2020 õppeaastal.“: 1) lg 1 esimese lause puhul on ainult Arvestatud, määruse eelnõu on täiendatud. seletuskirjas, et tegemist on põhikooli vabatahtliku eesti keele kui teise keele eksamiga. Teise lause puhul eriolukorrast Arvestatud. Määruse eelnõus on märgitud, et tulenevalt paigutatakse eksaminandid nende eksamid viiakse läbi järgides kehtivaid tervise kaitse huvides eksamiruumidesse 10 tervisekaitsenõudeid ja piiranguid grupi suurusele. kaupa, peavad koolid värbama juurde veel Eksamiruumis peavad eksaminandid saama välisvaatlejaid. Välisvaatlejate leidmine ka istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. Eksami tavaolukorras on üsna keeruline ülesanne, sest läbiviimisel järgitakse rangelt Terviseameti poolt nende roll on eksamite korraldamisel tähtis ja antud juhiseid ning sellel ajahetkel riigis või antud vastutus on suur. Puudub ka kindlus, et juba piirkonnas kehtestatud piiranguid. Samuti koolitatud välisvaatlejad on nõus eksamitel valmistatakse paralleelselt määruste eelnõude osalema, sest osa neist kuulub riskirühma. menetlemisega ette täpsustatud juhendmaterjal Teeme ettepaneku: mitte määrata eksami eksamite läbiviimiseks sellel aastal. sooritajaid 10 kaupa eksamiruumi, vaid koolis Eksaminandidele ja eksami läbiviimisse kaasatud kohapeal arvestatakse eriolukorrast tingitud isikutele on kavas tagada isikukaitsevahendid. kehtivaid põhimõtteid, sest lõpetajate arv koolides on väga erinev. Otsustusõigus, kui palju eksami Välisvaatlejad värbab SA Innove sooritajaid on eksamiruumis, peaks jääma kooli juhtkonnale. Nemad teavad, millised on võimalused eksami läbiviimiseks koolis, näiteks aula, lektooriumid jm. Ka annaks see võimaluse värvata vähem välisvaatlejaid. 1) lg 2: „Eksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda ühekaupa, järgides Jah, vahemaa peaks olema minimaalselt 2 meetrit. kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja üksteist häirimata“. - Kas see tähendab ka seda, et õpilasel on teistega vaja hoida vähemalt kahemeetrilist vahet; lg 7 - kui eksaminand soovib vältimatu vajaduse korral eksamiruumist väljuda, siis saadab teda Jah, see peab olema kinnitatud direktori eksamikomisjoni liige või muu kooli direktori käskkirjaga. See on oluline, et vältida segadust määratud isik. Selleks võib olla kooli töötaja, kes võimaliku vaidluse korral apellatsioonimenetluses. ei ole õpetaja ja ei kuulu riigieksamikomisjoni. Kas see isik peab olema direktori käskkirjaga kinnitatud? HTMi lisaettepanek 20.04.2020: lisaeksamite Arvestatud. sooritamise ajana on toetame sügisperioodi. EHL EHL kiidab määruste eelnõud üldiselt heaks, kuid teatud paragrahvide juures tekkis meie hinnangul mõningasi mitmetimõisetavusi. § 461. Eksamikorralduse erisused 2019/2020 Arvestatud. Määruse eelnõus on märgitud, et õppeaastal eksamid viiakse läbi järgides kehtivaid (1) Põhikooli eesti keele kui teise keele tervisekaitsenõudeid ja piiranguid grupi suurusele. eksamikomisjon on vähemalt kaheliikmeline. Eksamiruumis peavad eksaminandid saama Põhikooli eksami sooritab korraga 10 istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. Eksami eksaminandi läbiviimisel järgitakse rangelt Terviseameti poolt EHL-i ettepanek on ühtlustada eksami sooritajate antud juhiseid ning sellel ajahetkel riigis või antud arv ühes ruumis nii põhikooli kui ka gümnaasiumi piirkonnas kehtestatud piiranguid. Samuti eksamite puhul. Selleks teeb EHL ettepanekud: valmistatakse paralleelselt määruste eelnõude · kustutada lõige 1 juures lause menetlemisega ette täpsustatud juhendmaterjal „Põhikooli eksami sooritab korraga 10 eksamite läbiviimiseks sellel aastal. eksaminandi“ Eksaminandidele ja eksami läbiviimisse kaasatud · lisada juurde lõige 11 järgnevalt: isikutele on kavas tagada isikukaitsevahendid. „2019./2020. õppeaastal sooritavad eksamit korraga ühes ruumis kuni 10 Eesti keele kui teise keele eksami sooritamine on eksaminanti“ põhikoolilõpetajatele vabatahtlik. Eksami Siinjuures tekkis küsimus õpilaste võrdses korraldamise eesmärk on tagada soovijatele kohtlemises – miks on jäetud kohustuslikuks võimalus saada põhikooli lõpus eesti keele oskust põhikooli eesti keele kui teise keele eksami tõendav tunnistus, mille puudumine võib tekitada sooritamine, kui teised põhikooli lõpetamiseks probleeme nii edasistes õpingutes kui tööelus. vajalikud eksamid on selleks õppeaastaks Eelnõu sõnastust on selles osas ka täpsustatud. tühistatud. Oleme arvamusel, et võiks kaaluda ka eesti keele kui teise keele eksami sooritamise ära jätmist või vabatahtlikuks tegemist. Õpetajate Liit Õpetajate liit toetab: 1. Eriolukorrast tulenevat võimalust kursusehinde välja panemiseks mitte numbrilise hindena, vaid hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”. 2. Eriolukorras vajadusel ka koondhindega nt A/MA ehk mitte numbrilist hindamist. 3. Seda, et koolieksamid ei ole eriolukorras gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. 4. Seda, et koolidele jääb suurem otsustusõigus nõuda eriolukorrast tingitult loovtöö tegemist või mitte tegemist põhikooli lõpetamisel ja uurimistööd gümnaasiumi lõpetamisel - toetame, et see on õppenõukogu otsus. 5. Riigieksamite toimumise lahti sidumist lõpetamistingimustest - toetame, et riigieksami tegemine on antud eriolukorras vabatahtlik. Olukorras, kus nii eksamite korralduse kui ka nendeks ettevalmistusega on pigem rohkem ebakindlust kui selgust ning abituriendid on eriolukorrast tingitult juba niigi ebavõrdses seisus ei pea me õigeks riigieksameid lõpetamise eeltingimusena hoida. Eksamikorralduse suhtes oleme kriitilised Määruse eelnõus on märgitud, et eksamid viiakse järgmistes punktides: läbi järgides kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja 1. Mida tähendab kontaktivabalt eksamitööde piiranguid grupi suurusele. Eksamiruumis peavad jagamine / vastu võtmine võrreldes senise eksaminandid saama istuda ühekaupa ja üksteist praktikaga? Paber ongi kontakt ja hetkel on häirimata. Eksami läbiviimisel järgitakse rangelt kahjuks ka piisavalt tõendeid, et viiruse Terviseameti poolt antud juhiseid ning sellel levik toimub pindadelt, kaasa arvatud paberilt. ajahetkel riigis või antud piirkonnas kehtestatud Samuti pidavat viirus püsima paberil piiranguid. Samuti valmistatakse paralleelselt aktiivsena 24 tundi. määruste eelnõude menetlemisega ette täpsustatud 2. Kuidas saab kontaktivabalt nt kellaaega juhendmaterjal eksamite läbiviimiseks sellel aastal. kirjutada eksamitööle? Eksaminandidele ja eksami läbiviimisse kaasatud 3. Ei saa olla nõus sellega, et riigieksamite isikutele on kavas tagada isikukaitsevahendid. korraldamisega ei kaasne täiendavaid kulusid, isegi kui ei toimu võõrkeele eksamit on eesti keele Eksamikorraldusega kaasnevad võimalikud ja matemaatika riigieksami korralduse täiendavad kulud SA Innovele kaetakse SA Innove kohta kirjas, et välisvaatlejate arv kasvab 500lt eelarvelistest vahenditest ja riigieelarvelistest 900le. vahenditest. 4. Kas ruumi saab jätta vaid ühte komisjoni liiget, kui teine peab eksaminandiga nt vältimatu vajaduse tekkides lahkuma? 5. Teeme ettepaneku rakendada suuremat õpilase Kui eksaminand soovib vältimatu vajaduse korral usaldust - tualetti minekul ei pea olema eksamiruumist väljuda, siis saadab teda õpilasel saatjat. Kas ei piisaks sellest, kui eksamikomisjoni liige või muu kooli direktori koridoris on olemas üks-kaks inimest, selleks määratud isik. Selleks võib olla kooli töötaja, kes ei puhuks, kui õpilasel tekib nt tervisehäire. Õpilane, ole õpetaja ja ei kuulu riigieksamikomisjoni. kes soovib tualetti minnes midagi Eksaminandi saatmine on vajalik, et vältida spikerdada, teeb seda niikuinii tualetis olles, mitte segadust võimalike vaidlust korral klassiruumist väljudes ja veel apellatsioonimenetluses. koridoris liikudes. Piisaks sellest, kui õpilane jätab enda töö enda lauale nii, et vastuseid Eksamiruumist lahkumisel kirjutab eksamitööle ei ole näha (eriolukorras võiks olla piisav, kui kellaaja eksaminand ise. õpilase tööle ei kirjutata midagi, vaid see kirjutatakse eraldi komisjoni käes olevale lehele, et vältida liigset kontakti), lahkub ruumist ja naaseb ning jätkab töö kirjutamist. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0487 - Haridus- ja teadusministri määruste muutmine tulenevalt abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0d363823-e1ce-4966-9c8a-bce4be67b50f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0d363823-e1ce-4966-9c8a-bce4be67b50f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main