Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum registrikood: 90012573 aadress: Lai tn 30 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10133 telefon: +372 6411732, +372 5107889 faks: +372 6411886 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.tervishoiumuuseum.ee Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 7 Bilanss 7 Tulemiaruanne 8 Rahavoogude aruanne 9 Netovara muutuste aruanne 10 Raamatupidamise aastaaruande lisad 11 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11 Lisa 2 Raha 13 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 14 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 15 Lisa 7 Võlad töövõtjatele 15 Lisa 8 Annetused ja toetused 15 Lisa 9 Tulu ettevõtlusest 16 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 16 Lisa 11 Tööjõukulud 17 Lisa 12 Seotud osapooled 17 Lisa 13 Sündmused pärast aruandekuupäeva 18 Aruande allkirjad 19 Vandeaudiitori aruanne 20 2 SA EESTI TERVISHOIU MUUSEUM TEGEVUSARUANNE 2019 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum asutati 10. detsembril 2013. aastal Kultuuriministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt. Sihtasutuse põhikirjalisteks tegevuseesmärkideks on pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult anatoomia ja füsioloogia alaseid teadmisi; korraldada tervishoiu-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna töötubasid, kursuseid ning muid üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele; talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit; kujundada väärtushinnanguid tervislikust eluviisist. Eesti muuseumide ja külastuskeskuste maastik aina täieneb. Valdkond areneb nii tugeva sisu kui ka uute tegijate poolest. 2019. aastal tuli juurde mitmeid uusi või uuenenud tegijaid: Tallinnasse lisandus Proto Avastustehas, Fotografiska, täielikult uue sisu ja kuue sai Eesti Meremuuseumi Paks Margareeta. Lõppenud 2019. aasta oli Eesti Tervishoiu Muuseumile kokkuvõtlikult hea, stabiilne, ilma suuremate muudatusteta tegutsemisaasta. Külastajatele suunatud märkimisväärseid suuri uuendusi ega arendusi ei toimunud, kuna keskendusime pigem analüüsimisele ja plaani pidamisele, mida ja kuidas edaspidi teha. Muidugi hoidsime endiselt lippu kõrgel oma muusemitundide ja -tuuride ning näitusetegevusega. Aasta lõpuks sai valmis muuseumi uus arengukava. Kuna pigem saame seda aastat nimetada plaanide tegemise aastaks, siis ka kulutuste poolest olime kokkuhoidlikud, panustasime palju oma töötajate teadmus- ja ajaressurssi organisatsiooni sisestruktuuride ja -protsesside parendamisele. 2019. aasta jooksul külastas Eesti Tervishoiu Muuseumit 45 512 külastajat, mis on 9% vähem kui eelmisel aastal, mil oli muuseumikülastuste rekordarv. Pool külastajaskonnast tuleb muuseumisse grupiviisiliselt, teine pool eraviisiliselt. Kõige rohkem käib muuseumis õpilasi - 40% külastajatest, täispileti ostab 15% külastajatest, tasuta külastab muuseumi 24% külastajatest (kuni 8-aastased lapsed, gruppi saatvad õpetajad, jt). Näitused ja kogud Septembrikuuks sai valmis omaloodud bakteriteemaline aastanäitus „Mina, superorganism. Mikroobid meie sees ja ümber“. Näituse materjalid said koondatud ka kolmekeelsesse näitusekataloogi, mida saab muuseumist kaasa osta. Näituse raames toimusid mitmed kuraatortuurid ning 2020. aasta kevadesse sai planeeritud erinevate lektorite poolt ettekandeid täis bakteripäev. Näitus jääb avatuks 2020. aasta augusti lõpuni. Esmakordselt viisime ajutisel näitusel läbi külastajauuringu. Muusemi töötajad küsitlesid bakterinäitust väisavaid inimesi, saades ülevaate, milline on meie külastaja, mis teda kõige enam näitusel köitis jms. Peale bakterinäituse avamist alustasime järgmise aastanäituse kontseptsiooni ettevalmistust, koostööpartnerite ja rahastuse otsinguid. Järgmine aastanäitus tuleb vaimse tervise teemal ja valmimine on planeeritud 2021. aasta märtsikuusse. Lõppenud aastal alustasime kogemuslugude korjamist: „Elu vähiga. Jaga oma lugu“. Projektil on mitmeid partnereid, nii rahastuse kui kommunikatsiooniga toetajaid. Projekt jätkub ka veel 2020. aasta I pooles. Muuseumi kogudes sai läbi viidud trükistekogu sisuanalüüs. Vastavalt analüüsi tulemusele toimub 2020. aasta alguses suure hulga trükiste kogust välja arvamine. 2019. aasta lõpuks oli 88% muuseumikogust MuISis kirjeldatud, sh 67% muuseumikogust vähemalt I etapi kirjelduse tasandil. Muuseumikogust on digiteeritud 38%. 2019. aastal võtsime põhikogusse arvele 260 museaali ja abikogusse 11 eset. Eesti Teadusagentuuri korraldatud Õpilaste teadustööde konkursil sai muuseumi poolt välja valitud parimad meditsiinilised tööd ja nende autorid said tunnustatud ning autasustatud. Haridus, teenused ja koostöö Muuseum on endiselt väga tugev tegija muuseumihariduse vallas. Seda näitab kooligruppide külastatavus, samuti õpetajate poolt antud soovitusindeks, mis 2019/2020 õppeaasta esimeses pooles oli 9,6 palli 10st. 2019. aastal osales muuseumitundides 20 562 inimest. Viisime muuseumis aasta jooksul läbi 1040 muuseumitundi ja -tuuri, sellest 770 tundi ning 270 muuseumituuri. Lastegruppe käis 186 erinevast koolist ja 77 lasteaiast. Kõige populaarsemad on murdeiga tutvustavad tunnid, seejärel tund „Söö terviseks“ ning teadusteater „Avalik lahkamine“. Seksuaalhariduse muuseumitunnid said 2019. aasta Muuseumiroti nominendiks. Koostööprojektid. Osaleme endiselt muuseumide ühisprojektides „Puust ja Punaseks koolipäev“ ja linnalaager „8 ühe hoobiga“. 2018. aastal ja 2019. esimesel poolaastal olime selle koostöö eesvedajaks. Puust ja Punaseks koolipäevad said edasi arendatud, nüüd on pakkumisel koolipäevad 4.-6 klassile ning ka venekeelsetena. Osalesime Tallinna Vanalinnapäevadel, Muuseumiööl, juba mitmendat aastat ka projektis „Avatud Mänguväljad“. 2019. aastal jätkus ja arenes koostöö Tallinna Haridusameti poolt ellu kutsutud õpikodade „Vau!!! Ohhooo!!!“ koostööpartnerina Tallinna koolidele (ca 8 õpigruppi). Lisaks osalesime ETAGi korraldatud õpilaste teadusfestivalil. Mitmendat aastat tegime sõltuvusteemalist koostööprojekti Noorsoopolitseiga. Organisatsioon 2019. aasta omatulu oli 232 549€, moodustades muuseumi kogutulust 23%. 2019. aastal oli keskmine töötajate arv 18,5 ja täistööajale (täiskoormusele) taandatuna 16,4. Aasta lõpuks valmis meil muuseumi uus arengukava. Muuseumi visuaalse identiteedi kaasajastamine ning uue kodulehe valmimine on planeeritud 2020. aasta kevadesse. Kandideerisime edukalt ning meid valiti Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud Peresõbraliku tööandja programmi. Selle raames koostasime aasta alguses väga mahuka tegevusprogrammi, mille elluviimise tähtaeg on 2021. aasta kevad. Küll aga oleme enamuse projekti meetmeid juba ellu rakendanud. Osaleme ka Rahandusministeeriumi poolt pakutud organisatsiooni arendamise kogemusõppimise projektis, kus oma soorituse parendamiseks kasutatakse CAF enesehindamise ja välishindamise metoodikat. Projekti tegevus jääb 2020. aastasse. 2019. aastal langetasime otsuse mitte liituda RMITi poolt pakutava IKT töökohahaldamise teenusega, kuna see ei ole muuseumi jaoks piisavalt paindlik ega kompleksne. Võtsime muuseumis kasutusele G-Suite pilveteenuse. Aasta lõpus langetasime otsuse liituda 2020. aastast RTK poolt pakutava raamatupidamise ning personaliarvestuse teenusega ning tegime vastavad ettevalmistused. Samuti langetasime otsuse vahetada välja olemasolev kassasüsteem NOOM teise süsteemi vastu, mis võimaldaks otse andmete kandmist raamatupidamisprogrammi. 2019. aastal võtsime investeeringuna põhivarasse arvele bakterinäituse summas 45 857€. 2020. aastal on investeeringuks planeeritud 25 000€, mille eest uuendame kontori ning õppeklassi sisustust. Finantssuhtarvude lähteandmed: Aasta 2018.a. 2019.a. Käibevara 338 541 411 572 Lühiajalised kohustised 67 078 68 732 Netovara 806 152 864 165 Aktiva 873 230 932 896 Müügitulu 249 498 232 549 Tulem 44 087 58 012 Finantssuhtarvud: Aasta 2018.a. 2019.a. Tulemi marginaal (tulem/müügitulu) 0,18 0,25 Netovara puhastootlus (tulem/netovara) 0,05 0,07 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (lühiajalised kohustused/käibevara) 5,05 5,99 Netovara määr (netovara/aktiva) 0,92 0,93 Kadri Rannala Juhatuse liige 07.04.2020 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 397 819 320 492 2 Nõuded ja ettemaksed 13 753 18 049 3 Kokku käibevarad 411 572 338 541 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 521 324 534 689 5 Kokku põhivarad 521 324 534 689 Kokku varad 932 896 873 230 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 68 732 67 078 6 Kokku lühiajalised kohustised 68 732 67 078 Kokku kohustised 68 732 67 078 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 447 007 447 007 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 359 145 315 058 Aruandeaasta tulem 58 012 44 087 Kokku netovara 864 164 806 152 Kokku kohustised ja netovara 932 896 873 230 7 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 811 129 744 384 8 Tulu ettevõtlusest 232 549 249 498 9 Kokku tulud 1 043 678 993 882 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -467 249 -482 618 10 Tööjõukulud -459 696 -434 026 11 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -59 222 -33 151 Kokku kulud -986 167 -949 795 Põhitegevuse tulem 57 511 44 087 Intressitulud 501 0 Aruandeaasta tulem 58 012 44 087 8 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Laekunud annetused ja toetused 811 129 744 223 Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 292 810 341 239 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -621 044 -529 869 Väljamaksed töötajatele -403 069 -394 984 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, -3 000 0 toetustest Kokku rahavood põhitegevusest 76 826 160 609 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 501 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 501 0 Kokku rahavood 77 327 160 609 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 320 492 159 883 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 77 327 160 609 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 397 819 320 492 2 9 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2017 447 007 315 058 762 065 Aruandeaasta tulem 0 44 087 44 087 31.12.2018 447 007 359 145 806 152 Aruandeaasta tulem 0 58 012 58 012 31.12.2019 447 007 417 157 864 164 10 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Eesti Tervishoiu Muuseum 2019.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Kasumiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamistoimkonna juhendi (RTJ ) nr 14 esitatud skeemist 1. Rahavoogude aruanne on koostatud kasutades otsest meetodit. Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes sularahakassas ning Riigikassas olevat raha jääki. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuvad ostjate arved hinnatakse maksetähtaja ületamise järgi: (a) 90-100 päeva võrra maksetähtaja ületanud nõuded hinnatakse alla 50% ulatuses; (b) üle 180 päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse 100% ulatuses alla. Varud Varudena kajastatakse müügi eesmärgil soetatud kaupu. Varude üle peetakse arvestust bilansiväliselt kassa- ja laosüsteemis NOOM. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varude realiseerimist kajastatakse nende soetamise järjekorras. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumuses alates 5000 eurot. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse kuluks nende hinnangulise kausliku eluea jooksul. Kulumit arvetatakse igakuiselt. Üldjuhul lähtutakse järgmistest vahemikest: Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Muu amortiseeruv põhivara 5-20 a Kunstiväärtused ei amortiseerita 11 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Näitus vastavalt kasutuseale Annetused ja toetused Toetused ja annetused jagunevad tegevustoetusteks ja sihtotstarbelisteks toetusteks ehk sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimine võib olla antud tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks. Sihtfinantseerimisena kajastatakse projektipõhiselt saadud toetusi, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse materiaalse või immateriaalse varana ja tuluna põhivara sihtfinantseerimisest samas perioodis, mil tehti kulutused. Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna perioodis, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata või kulutusi pole tehtud, kajastatakse saadud vahendeid sihtfinantseerimise ettemaksena ehk kasutamata sihtfinantseeringuna. Tegevustoetused on toetused, mida toetuse saaja võib suuremal määral kasutada oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Siin kajastatakse mitmesuguseid toetusi, mille korral on määratletud küll eesmärk, kuid mille kasutamise otstarve ei ole täpselt määratud. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepitakse kajastamise viisis eelnevalt omavahel kokku. Toetuse andjaga lepitakse kokku toetuse liik ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Tulud Tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Tulu kajastatakse siis, kui sihtasutusel tekib summale nõudeõigus. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui: (a) olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale; (b) müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; (c) tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; (d) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; (e) tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Kuludesse kantakse kõik aruandeperioodil tehtud kulud, sealhulgas perioodilised kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulude kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid. Sihtasutuse tegevuskulude on jaotatud tööjõukuludeks, majanduskuludeks, põhivara kulumiks ja muudeks kuludeks. Seotud osapooled Seotud osapoolena käsitletakse tegev- ja kõrgema juhtkonda, tegev- ja kõrgema juhtkonna pereliikmeid ning nendega seotud äriühinguid. Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. 12 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Sularaha kassas 6 199 5 023 Arvelduskontod 391 620 315 469 Kokku raha 397 819 320 492 Sihasutusel iseseisvat pangakontot kommertspankades ei ole. Arvelduskontona kajastub aruandes Riigikassa konto. Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 4 513 4 513 Ostjatelt laekumata 4 513 4 513 arved Maksude ettemaksed ja 2 259 2 259 4 tagasinõuded Muud nõuded 1 780 1 780 Viitlaekumised 1 780 1 780 Ettemaksed 5 201 5 201 Tulevaste perioodide 4 892 4 892 kulud Muud makstud 309 309 ettemaksed Kokku nõuded ja 13 753 13 753 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 11 076 11 076 Ostjatelt laekumata 11 644 11 644 arved Ebatõenäoliselt -568 -568 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 6 246 6 246 4 tagasinõuded Ettemaksed 727 727 Tulevaste perioodide 434 434 kulud Muud makstud 293 293 ettemaksed Kokku nõuded ja 18 049 18 049 ettemaksed 13 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 208 89 Käibemaks 695 3 304 Üksikisiku tulumaks 8 740 6 281 Sotsiaalmaks 15 414 12 199 Kohustuslik kogumispension 804 637 Töötuskindlustusmaksed 964 785 Ettemaksukonto jääk 2 259 6 246 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 259 26 825 6 246 23 295 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Muud materiaalsed põhivarad Ettemaksed 31.12.2017 Soetusmaksumus 562 644 122 843 685 487 Akumuleeritud kulum -127 031 0 -127 031 Jääkmaksumus 435 613 122 843 558 456 Amortisatsioonikulu -33 151 0 -33 151 Ümberliigitamised 132 227 -122 843 9 384 Ümberliigitamised ettemaksetest 122 843 -122 843 0 Muud ümberliigitamised 9 384 0 9 384 31.12.2018 Soetusmaksumus 694 871 0 694 871 Akumuleeritud kulum -160 182 0 -160 182 Jääkmaksumus 534 689 0 534 689 Ostud ja parendused 45 857 0 45 857 Amortisatsioonikulu -48 437 0 -48 437 Allahindlused väärtuse languse -10 785 0 -10 785 tõttu 31.12.2019 Soetusmaksumus 721 721 0 721 721 Akumuleeritud kulum -200 397 0 -200 397 Jääkmaksumus 521 324 0 521 324 14 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 10 327 10 327 Võlad töövõtjatele 3 525 3 525 7 Maksuvõlad 26 825 26 825 4 Saadud ettemaksed 28 055 28 055 Tulevaste perioodide tulud 28 055 28 055 Kokku võlad ja ettemaksed 68 732 68 732 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 6 077 6 077 Võlad töövõtjatele 1 686 1 686 7 Maksuvõlad 23 295 23 295 4 Muud võlad 5 016 5 016 Muud viitvõlad 5 016 5 016 Saadud ettemaksed 26 595 26 595 Tulevaste perioodide tulud 26 595 26 595 Muud kohustised 4 409 4 409 Kokku võlad ja ettemaksed 67 078 67 078 Lisa 7 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustis 0 212 Puhkusetasude kohustis 3 308 1 247 Võlad töövõtjatele majanduskulude eest 218 227 Kokku võlad töövõtjatele 3 526 1 686 Lisa 8 Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 811 129 744 384 Kokku annetused ja toetused 811 129 744 384 sh eraldis riigieelarvest 800 761 739 404 sh muud toetajad 440 0 sh. Kultuurkapital 5 740 1 500 sh. Eesti Teadusagentuur 4 188 3 480 15 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Tulud piletimüügist 99 063 108 373 Tulud meenete müügist 16 102 14 970 Tulud haridusprogrammidest 80 253 95 591 Muud majandustegevuse tulud 37 131 30 564 Kokku tulu ettevõtlusest 232 549 249 498 Muud tulud majandustegevusest on tulud muudest teenustest - peamiselt ruumide üritusteks kasutada andmine ja giidituurid muuseumis. Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent -296 564 -297 487 Energia -24 182 -21 734 Elektrienergia -9 503 -9 263 Soojusenergia -14 679 -12 471 Mitmesugused bürookulud -25 774 -15 518 Lähetuskulud -16 159 -8 518 Koolituskulud -3 762 -6 231 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -401 -568 Ürituste ja näitustega seotud kulud -25 215 -92 856 Museaalidega seotud kulud -3 623 -4 386 Infotehnoloogia kulud -17 578 -12 697 Inventari kulud -5 952 -14 908 Muud kommunaalteenused -33 316 6 228 Tervise edendamise kulud -5 844 -3 280 Info- ja PR teenused -8 579 -10 363 Muud -300 -300 Kokku mitmesugused tegevuskulud -467 249 -482 618 Bilansivälised kohustised rendi ja üüri eest Riigi Kinnisvara ASile on summas 694 329 eurot, sellest on kohustis 2020. aastal 340 498 eurot ja 2021. aastal 353 831 eurot. 16 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu -340 873 -317 579 Sotsiaalmaksud -114 579 -106 796 Erisoodustused -4 245 -9 651 Kokku tööjõukulud -459 697 -434 026 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 16 18 Täistööajale taandatult oli muuseumis töötajaid ametikohtade gruppide lõikes järgmiselt: 1 juhatuse liige, 14 kultuuritöötajat ja 1 tugitöötaja. Lisa 12 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Kaupade ja teenuste ostud ja müügid 2019 Kaupade ja teenuste ostud Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 582 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 39 860 43 453 Lähetuskulud 2 709 200 Muud kulud 266 108 Isikliku sõiduautokompensatsioon 404 0 Sihtasutus on asutatud Kultuuriministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt. Nõukogu on neljaliikmeline, Juhatus üheliikmeline. Juhatuse liikmetele arvestatud tasud kokku 2019.aastal oli 32 300 eurot. Nõukogule arvestatud tasud kokku 2018.aastal olid 7 560 eurot. 17 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Sündmused pärast aruandekuupäeva Seoses eriolukorraga on muuseum suletud alates 13.03.2020, sellega seoses väheneb omatulu. Kulude poolelt vähendasime ajutiselt töötajate töömahu vähenemise tõttu töötajate palku ja kasutame Töötukassa meedet. Samuti vaatasime üle oma tegevuskavad ja vähendasime kulusid. 18  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Kiisk Vandeaudiitori number 117 AMC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 34 Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914 15.04.2020